Karl Robert Jakobson 1841- 1882 C. R. Jakobson on üks haaravamaid kujusid rahvusliku liikumise lühikeses ajaloos. Sihi- ja tahtekindlus olid tema kõige tugevad omadused, mis viisid ka sihile. Selle võitleva isikuga on lahutamatult seotud Eesti ühiskonna rahvuslik ärkamine. Ja kõige olulisem, mis Jakobson selleks tegi, oli see, et ta õhutas ning kasvatas võitlustahet Eesti rahvas. Ta oli kinnine inimene, kes ei lasknud isegi sõpru ligi oma hingeelule. Samuti ei tahtnud ta avaldada midagi oma lapse- ja varasema noorpõlvest. Kuid teame, et Jakobsoni vaadete kujunemisele avaldasid otsustavat mõju õppeaastad Valga Cimze seminaris . Pärast isa surma 1859. aastal töötas ta kolm aastat isa järglasena Torma koolmeistri kohal. 1865. aastal kirjutas ta "Eesti Postimehes" vajadusest parandada kooliolusid, vähendada usuõpetuse osa ja pöörata koolides rohkem täh...
1. Tooge välja kõige tähtsam Prantsuse revolutsiooni saavutatust. Kas
revolutsioonipärandit on püütud 19. ja 20. sajandi jooksul kõrvale heita nii riiklikus
plaanis kui kodanikuühenduste kaudu?
• Prantsuse Revolutsiooni suur võit oli kindlasti rahvustunde lõplik juurdumine ja
rahvuse sünd.
• Revolutsiooni kaudu Prantsusmaa absoluutne monaria hävis, kaotati vana
feodaalsüsteem, kehtestati kodanikuvabadused (talupoeg sai maaomanikuks).
• Prantusmaal ilmus oma raha (frangid), kaoti sissetolli piirid.
• Kaotati feodaalne maavaldus, ilma kompensatsioonita
• Kaotati kirikukümnis - dîme
• biens nationaux’de müümine lõi rikka maakodanluse
Ka 1917. aasta algul rahulduti autonoomiaga ega püstitatud kaugemaid sihtmärke: jälgiti Venemaa nõrgenemist ja kardeti Saksamaa okupatsiooni ohu kasvu. Alles pärast Riia langemist hakati Eesti tulevikku arutama. Tõnisson leidis, et Venemaa ei suuda meid enam Saksamaa sissetungi eest kaitsta ning abi tuleks otsida Antanti riikidelt. Pärast oktoobripööret leidis Poska, et Eestil pole muud võimalust, kui iseseisvuda. Iseseisvumisele aitas ka kaasa eestlaste rahvustunde tõus ning rahvuskultuuri au sisse tõstmine. Loodi haridusseltse ja avati koole. Tegutses luulerühmitus Noor-Eesti, mis elavdas 1905.1919. aasta kultuurielu, tutvustas Eesti lugejaskonnale maailma filosoofilisi suundi ning kokkuvõttes mõjutas oluliselt siinse ühiskondlik-poliitilise mõtte arenemist. Avatud oli Eesti Rahva muuseum ja kasvas eestikeelse ajakirjanduse lugejaskond. Eesti iseseisvus tänu headele juhustele ja ka planeeritud tegevusele. Kõik sai alguse heade
I RAHVUSLIK ÄRKAMISAEG 1860 – 1885 Eesti rahvuslik ärkamisaeg. See oli aeg, millal algas eestlaste enda teadvustamine kui rahvusena ning tugevnes rahvustunde õhutamine ja väärtustamine trükisõna ning seltsitegevuse kaudu. 1857. a asutas Johann Voldemar Jannsen nädalalehe Perno Postimees, millest kasvas välja Eesti Postimees (1863). See leht pani aluse Eesti ajakirjanduse järjepidevale arengule, oli väga loetav ja mõjukas. 1857.–1861. a "Kalevipoja" ilmumine Õpetatud Eesti Seltsi toimetistes. Eepose kirjutamist alustas F.R.Faehlmann ja lõpetas F.R.Kreutzwald. 24. juunil 1865. aastal J.V. Jannseni eestvõttel asutati Vanemuise Selts
viidi läbi ka sund värbamisi. Revolutsioonilise sõjaväe tuumiku moodustasid sõdurid, kellest kaks kolmandikku olid talupojad. Talupoegadele hakkas see amet meeldima ja soov tööd teha kadus. Sõjavägi muutus nüüd kohustuslikuks. Minu arvates oli see väga õige tegu kuna talupoegade seas võib olla väga palju selliseid mehi kes suudaksid sõjaväes palu rohkem korda saata, kui kodu põllul. Suur Prantsuse revolutsioon andis rahvale rahvustunde. Rahvas hakkas tundma ennast rahvana. Rahvustunne levis ka üle Euroopa. Kuna enam ei olnud feodaalkorda, ei tundnud inimesed ennast üksteisest halvemaks ega paremaks. Inimesed said hakata end vabamalt tundma. Minu arvates oli väga hea, et rahvas tekkis rahvustunne. Inimesed hakkas kasvama ühtekuuluvus tunne. Kokkuvõtteks võib öelda, et Suur Prantsuse revolutsioon andis maailmale väga palju. Ilma selleta ei oleks inim- ja kodanikuvabadust ja võib-olla oleks endiselt feodaalkord
viidi läbi ka sund värbamisi. Revolutsioonilise sõjaväe tuumiku moodustasid sõdurid, kellest kaks kolmandikku olid talupojad. Talupoegadele hakkas see amet meeldima ja soov tööd teha kadus. Sõjavägi muutus nüüd kohustuslikuks. Minu arvates oli see väga õige tegu kuna talupoegade seas võib olla väga palju selliseid mehi kes suudaksid sõjaväes palu rohkem korda saata, kui kodu põllul. Suur Prantsuse revolutsioon andis rahvale rahvustunde. Rahvas hakkas tundma ennast rahvana. Rahvustunne levis ka üle Euroopa. Kuna enam ei olnud feodaalkorda, ei tundnud inimesed ennast üksteisest halvemaks ega paremaks. Inimesed said hakata end vabamalt tundma. Minu arvates oli väga hea, et rahvas tekkis rahvustunne. Inimesed hakkas kasvama ühtekuuluvus tunne. Kokkuvõtteks võib öelda, et Suur Prantsuse revolutsioon andis maailmale väga palju. Ilma selleta ei oleks inim- ja kodanikuvabadust ja võib-olla oleks endiselt feodaalkord
vassimise kaudu. Ausas diskussioonis, väitluses või arutelus püütakse demagoogiat vältida ning tugineda üksnes faktidele ja loogikale, et leida parim lahendus. Demagoogia puhul kasutatkse ära kuulajate nõrkusi, et panna neid uskuma väiteid, mis on kõnelejale kasulikud. Demagoogia võtteid on kasulik tunda, et neid märgata ja mitte lasta end mõjutada. Põhilised demagoogiavõtted on järgmised. 1. Emotsionaalne mõjutamine 1. Hirmutamine 2. Rahvustunde rõhutamine (Eestlane on pühiline töömees, ta ei hakka streikima.) 3. Meelitamine 4. Kaastunde tekitamine 5. Kuulajate kasu rõhutamine 2. Argumentum ad hominem(mõjutamine isiku abil) 1. Vastaste sildistamine (Ise on vallaline ja võtab sõna abieluseaduse teemal) 2. Enesekiitus 3. Autoriteetidele viitamine (Kassid ostaksid Whiskasit) 3. Vassimine 1. Arvudega manipuleerimine( 88% hambaarste soovitab Colgate'i) 2
1 2 Sisukord 1.0 Ärkamisaeg Eestis (1860 – 1885) 1.1 Ärkamisaja mõju ja rahvustunde õhutamine 1.2 Ajakirjandus Eestis 1.3 Kultuuriüritused Eestis 1.4 Teised suunad 2.0 Juhan Liiv 2.1 Juhan Liivi elulugu 2.2 Juhan liivi tegemised 3 Sissejuhatus Referaat on koostatud sündmustest ärkamisajal Eestis ning Juhan Liivi eluloo ja tegevuste järel. Esimene pool räägib ärkamisajast Eestis , mis annab ülevaate kogu nendest sündmustest. Teine pool aga sellest , mis tähtsus oli Juhan Liivil ühiskonnas. Juhan Liiv sündis 30. Aprillil 1864
Eestlastele tõi see kahju nii, et nende kaasarääkimine oma maa asjades vähenes veelgi. Paljud senised rahva poolt valitud vallategelased lasti lahti. Vallavalitsused ja kohtud kelle eelmine keiser oli vabastanud mõisnike eestkoste alt, seati nüüd Venemaalt saadetud talurahvaasjade komissaaride järelvalve alla. Milline oli raudteede ehitamise tähtsus: tööstusele, põllumajandusele, eestlaste rahvustunde süvendamisele, asustuspildile. Tööstustele- võimaldas paremini vabrikuid ja tööstusi toorainega varustada. Põllumajandusele- võimaldas nt värske piima ja koore turustamist nii suurematesse eesti linnadesse kui ka Peterburi. Eestlaste rahvustunde süvendamisele- Raudtee aitas kaasa Eesti eri maanurkade ühendamisele, said paremini suhelda. Asustuspildile-Mitmed Eesti väikelinnad( Jõgeva, Elva, Antsla, Abja- Paluoja ) said alguse
Laulupeost 15 000 Vankritega, jalgsi, mööda jõge Soomest ja Ungarist Tsooru ja Väägvere koor Iga 5.a tagant Sind surmani Mu isamaa on minu arm Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Laulupeo tähtsus Rahvastiku kultuuri edendamine Koorilaulu areng Koorijuhid õppisid dirigeerimist Innustas heliloojaid Rahvustunde tekkimine Rajas laulupidude traditsiooni Laulupidude traditsioon 19.sajandi teise poole algus Rahva ühtekuuluvuse väljendaja Ühislaulmised on muusikakultuuri arengut oluliselt mõjutanud Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/I_%C3%BCldlaulupidu 12.klassi muusikaajaloo konspekt Tänan tähelepanu eest!
18771882 Kolleegiuminõunik Kreutzwald on maetud VanaJaani kalmistule Looming "Winakatk"(1840) "Wagga Jenowewa ajalik elloaeg" (1842) "Reinowadder Rebbane" (1850) "Kilplaste imevärklikud jutud ja teud" (1857) Rahvuseepos "Kalevipoeg" (18571861) "Eestirahva ennemuistsed jutud" (1866) "Lembitu" (1885). Tähtsus Eesti ajaloos Eesti ärkamisaegne suurkuju Kirjanik Rahvaluulekoguja ja arst Eepos "Kalevipoeg,, Ei uskunud eesti rahva kestmajäämisse, nägi rahvustunde tärkamist ja uue rahvusliku ajastu algust ärkamisaega Tänapäev, tunnustus Kreutzwaldi tänavad Friedrich Reinhold Kreutzwaldi monument Võrus Kreutzwaldi majamuuseum Võru Kreutzwaldi Gümnaasium Eesti Kirjandusmuuseumi kultuurilooline veeb "Kreutzwaldi sajand" Kasutatud kirjandus http://www.maaleht.ee/news/uudised/kultuur/lauluisaveripulbitsebnii arstidespoeetideskuikakoduuurijates.d?id=23966851 http://kreutzwald.weebly.com/ http://kreutzwald.kirmus.ee/
pürgimine ühtsuse poole. Merkatelism- majanduspoliitika. Eesmärgiks suurendada rahvuslikust. Inimeste ja ja kodanike õiguste deklaratsioon. Rikkus tulenes väärismetallide rohkusest. Prantsuse revolutsioon 1789-1799 : Põhjused : valgustusideede levik, Ameerika iseseisvussõja mõju, kriis majanduses, poldud rahul riigi juhtimisega Tagajärg: monarhia kaotamine, feodaalkorra hävimine, vabariigi loomine, inimesed võrdsed seaduse ees, eraomandi puudumatus, rahvustunde tõus Parteid: jakobiinid, temidoorlased, monarhistid, zirodiinid, riigikorraks määrati konstitutsiooniline monarhia Karl Martell (687-741) Frangi riigi majordoomus 717-741. Sõdis edukalt germaani hõimudega, 730. aastateks olid kõik frangi kuningad tema täieliku võimu all Karl suur (742-814)- Frangi riigi kuningas, oli sõjaliselt äärmiselt edukas Louis XIV (1643-1715)- rajas käsitluse kuningavõimu jumalikust algupärast, rajas tseutraliseeritud
pikkipükse, särkidel palju trikoloore, parukad kaovad; vooruslikkuse ja moraali rõhutamine kodanikud pidid olema kombekad ; kiriku tähtsust püüti vähendada, patirosmi rõhutamine pidi näitama prantsuslust SPR-i positiivsed ja negatiivsed tagajärjed? plussid: murdnud vana feodaalsüsteemi, kaotanud aadli ja vaimuliku eesõigused, kukutanud monarhia ja loonud vabariigi, kaotati seisused, inimesed muutusid võrdseks, üks kaugeleulatuvamid tagajärgi on võimas rahvustunde tõus, miinused: vägivald, poliitliste vastaste massiline hävitamine, terror Kuidas mõjutas SPR eestalsi?- tänu revolutsiinolie tõusis eestlaste rahvustunde tõus, mis pani paljuski aluse eestlaste-lätlaste rahvuslikule liikumisele 19 saj., see levitas ka eestisse valgustusideid, eestisse jõudsid üllad mõtted inimeste võrdsusest, vendlusest, vabadusest
Keskaja olulisus:*uued keeled*kaubanduslikud linnad*kapitalistlik majandus*tuuleveskid, kompass. Dateering Eur-s 5-15 saj. Keskaeg valmistas ette uute rahvaste ning kultuuride sündi ning uute religioonite levikut. Kirjanduszanrid:*proosas: romaan, novell. *lüürikas: sonett, ballaad, romanss *draamas: müsteerium, miraakel, farss. Keskaja kirjanduse arenguetapid 1)varakeskaeg 5- 10 saj, ladinakeelsus, rahvustunde mahasurumine 2)klassikaline keskaeg 11-15 saj, linnade kasv, intellektuaalne aktiivsus, rahva- ja rüütlikirjanduse areng. Vanim keskaja eepika 1)keldi eepika- mütoloogia, esiisade vägevuse kinnitamine 2)islandi eepika-jumalad, kangelased, müütilised loomas, uskumused maailma kohta. Kangelaslaulud-nimetus pärit Prantsusmaalt, värsivormis. Zonglöörid, hugläärid, spiilmannid-elukutselised rändlaulukud ning veiderdajad. Kangelaseepos-
(9.kl õpik Sõnalugu) 5.Mis on Eesti eepos ? Vastus: Eesti eepos on ,,Kalevipoeg". (9.kl õpik Sõnalugu) 6.Kelle ühislooming on ,,Kalevipoeg" ? Vastus: ,,Kalevipoeg" on eesti rahva ja Kreutzwaldi ühislooming. (9.kl õpik Sõnalugu) 7.Millele avaldas suurt mõju rahvusliku ärkamisaja algperioodil ilmunud teos ,,Kalevipoeg", järgnevatel aastatel ? Vastus: Rahvusliku ärkamisaja algperioodil ilmunud teos avaldas järgnevatel aastatel suurt mõju eestlaste eneseteadvuse ja rahvustunde kasvule. (9.kl õpik Sõnalugu) 8.Mis aastal valmis nn ,,Alg-Kalevipoeg" ? Vastus: ,,Alg-Kalevipoeg" juba 1853. aastal. (9.kl õpik Sõnalugu) 9.Mis aastal ilmus ,,Kalevipoja" rahvaväljaanne ? Vastus: ,,Kalevipoja" rahvaväljaanne ilmus 1862. aastal. (9.kl õpik Sõnalugu) 10.Millest koosneb ,,Kalevipoeg" ? Vastus: Kalevipoeg koosneb alguslauludest ning 20 loost. (9.kl õpik Sõnalugu)
Kõik need muudatused, mis tollal ajal vastu võeti olid head, kuna kui elu enne seda Prantsusmaal oli kriisis siis need muudatused parandasid ühiskondlikku korraldust. Tänu sellele leidis see palju vastukaja ka Euroopas ja hiljem oli see juba eeskujuks mitmetele teistele riikidele. Feodaalühiskond muutus kodanikuühiskonnaks, kus kõik inimesed olid sünnipäraselt võrdsed ja vabad. Kõik see feodaalsüsteemi kaotamine tekitas Euroopa rahvaste seas võimsa rahvustunde. Üks tähtsaid tegureid on kindlasti ka see, et kui suure Prantsuse revolutsiooni ajal kaotati feodaal igandid, arendas see kapitalismi suhteid ning see viis ajapikku tänapäeva turumajanduseni Euroopas. Prantslaste jaoks on kindlasti tähtsaim sündmus revolutsiooni käigus kuningavõimu kukutamine, millega kaasnes Vabariigi välja kuulutamine. Arvan, et see Prantsuse revolutsiooni hindamine Euroopas on õigustatud,
või pigem läbikukkunuks? Rahvuslik liikumine liitis inimesi ja pani inimesed ühtemoodi mõtlema ja tegutsema. Üks esimestest koostöödest, mida ühiselt koos teha prooviti, oli esimese eestikeelse kooli rajamine. Pikka aega oli eestikeelse hariduse mõte õhus rippunud, kuid erinevatel põhjustel selleni ei jõutud. Minu meelest on see edasise arengu jaoks tähtis üritus. Tänu sellele hakkasid rahvuslikud ideed levima ka lihtrahva seas. Suurt rolli rahvustunde tekkimisel mängisid seltsiliikumised ja ühistegevused. Loodi palju erinevaid organisatsioone ja seltse, korraldati üritusi. Loodud organisatsioonid suurendasid ühtekuuluvustunnet ning lõpuks hakkasid eestlased üheskoos tegutsema. Ärkamisaja tähtsamad sündmused olid minu arvates - ajalehtede ,,Sakala", ,,Perno Postimees" ja ,,Eesti Postimees" ilmuma hakkamine, seltside ,,Vanemuine" ja ,,Estonia" loomine,
hoone, riigipööre. Prantsuse revolutsiooni lõpp. Kaasnes vaen igasuguste kiriklike varanduse ja monumentide suhtes. Valitsejaks lihtrahva rõivamood. Uued mõõtühikud: pikkusühik meeter, raskusühik kg, ajaühikud. Loodi uus kalender. Ühiskonnas tekkis uus hulk inimesi: uusrikkad. Revolutsiooni tagajärjed: Positiivsed: monarhia kaotamine feodaalkorra hävitamine vabariigi loomine inimesed võrdsed seaduse ees eraomandi puutumatus rahvustunde tõus Negatiivsed: liigne terror uus ajaarvamine
Bonaparte'ks. 1814 aasta 11. aprillis lõppes tema valitsemis aeg keisrina. Põhimõtted. Põhimõtted, mis levisid Napoleoni vallutuste kaudu: 1. Feodaalkorra kaotamine, aadlike feodaalsetele privileegidele tehti lõpp. 2. Vabaturumajanduse kehtestamine. 3. Kehtestati üldine sõjaväekohustus. 4. Kehtestati kodanike juriidiline üheõiguslikkus. Kõik seaduste ees võrdsed. 5. Rahvusliku eneseteaduse, rahvustunde tõus. Vallutused Egiptus Malta Itaalia Austria Sveits Holland Viini kongress Toimumis aeg: 1814 1815 Toimumise eesmärgik: Mitmete Prantsuse revolutsioonisõdadest, Napoleoni sõdadest ja Saksa-Rooma riigi lõpetamisest tekkinud probleeme lahendamine. Viimane lahing. Napoleoni viimaseks lahinguks sai Waterloo lahing, mis toimus 18. juunil 1815. Osapoolteks olid
peab kokku hoidma. Tol ajal armastasid eestlased väga oma kodumaad. Ma ei ütleks et nad tänapäeval seda ei tee aga eestlased ei oska enam hinnata oma maad. Enam ei kardeta oma maad kaotada ning käitutakse üksteise vastu palju ükskõiksemalt. Eestlsed on muutunud oma maakaaslaste suhtes hoolimatumaks. See film peakski olema õpetus neile kes arvavad et oma rahvas ja maa ei tähenda midagi. See film aitab kindlasti äratada meis igaühes rahvustunde. Tänu selle filmi nägemisele armastan ka mina oma kodumaad rohkem. See film pani tahtma olla eestlane. Varem olen ikka mõelnud, et kohe kui võimalus on, lendan kaugele siit Eestist kuskile sooja päikese alla elama. Nüüd päris niimoodi ei torma. Tahaksin ikkagi olla osa sellest uskumatult toredast rahvast ja ilusast maast. Tahan elada oma kodumaal. ''Laulvat Revolutsiooni'' peaks vaatama iga noor, kes arvab et tema elu pole midagi väärt.
Selle juhiks sai eestimeelne mees Jaan Poska. Eesti arenes kiiresti, loodi erakond, valiti Maapäev ning pandi ametisse Maavalitsus. Selleks, et anda vastulöök kommunistide tegevusele kuulutas Maapäev ennast 15. novembril 1917. aastal kõrgemaks võimuks Eestis. 1918. aasta alguses hakkas vaikselt ja salaja Eesti Vabariigi loomine. Nendel ettevalmistustel oli kõige tähtsamaks Maapäeva vanemlaste kogud. Iseseisvumisele aitas kaasa eestlaste rahvakultuuri austamise kasv ja rahvustunde tõus. Sellel ajal avati koole ja loodi kirjandusseltse. Luurerühmitus Noor-Eesti aitas kaasa kultuurielu kasvule. Eestikeelse kirjanduse lugejaskond kasvas oluliselt. 1918. aasta veebruaris oli enamlaste võim langemas ning saksa väed ei olnud veel kogu Eestit vallutanud. Sellest sai saatuslik ja sobiv hetk, millal iseseisvus välja kuulutati. Arvan, et Eesti iseseisvus enamasti tänu heade juhuste kokkulangemisele. Samas oli see ka paratamatus, sest varem või
Rahvustunne Igal rahval peab olema ühtne tunne, sest nii nagu on öelnud Mu`ammar al-Qadhdhf: ,,Rahvad, kelle rahvustunne on kadunud, varisevad kokku." Minu arvates on see väga õige mõte, sest kui sa ei tunne, et sa kuulud rahva hulka, siis sa ei oska ka seda hinnata. Suured rahva kogunemised on väga olulised rahvustunde puhul. Laulupeod ning tantsupeod on selle jaoks imelised näited. Olen ise käinud mitmeid kordi nii tantsupeol kui ka laulupeol ning kui sa laulad tuhandete kaaslastega ,, Eestlane olen ja eestlaseks jään, eestlane olla on uhke ja hää.. ,, siis mina isiklikult tahaks tõusta väga kõrgele ja hõisata rõõmsalt kõigile : ,, Mina olen eestlane, ja seda ei võta minult keegi." Meie maad on rüüstanud paljud nii venelased, poolakad, rootslased, sakslased jne
(2p.) 1799, Napoleoni võimuletulekuga. 10.Millega läks Prantsuse revolutsiooni ajalukku Maximilian Robespierre? (1p.) Lõpetas parlamentaarse demokraatia ja algas jakobiinide diktatuur. 11.Milles seisnes Prantsuse revolutsiooni olulisus? Nimeta kuus (6p.) 18. Kogu vana võim kaotati. Inimesed said seaduse ees võrdesks. 19. Kiriku mõjuvõimu vähendamine ühiskonnas. 20. Valgustusideede levik teistesse maadesse. 21. Rahvustunde kasvu ja rahvusluse kui ideoliigia teke Euroopas. 22. Kapitalistlike suhete areng. 23. Meetrisüsteemi kasutuselevõtt.
Eristatakse kaht ajajärku: · VARAKESKAEG (476a- 10s) Sugukondliku korra lagunemise ja feodaalsuhte kujunemise aeg. Esimene vaimne taassünd leidis aset 8saj Karl Suure ajal, mil rajati koole, koguti ja kirjutati ümber antiikkirjandust jne. Eriti tähysa rolli omandasid varakeskajal kloostrid, millest said omamoodi kultuurikeskused. Nii riikide kui ka riikliku korralduse väljakujunematuse tõttu ei soodustanud varakeskaeg rahvustunde teket, teiselt poolt takistas rahvuskultuuride arenemist rahvuskeelte arenematus. Ladina keel oli kasutusel nii suulise kui ka kirjaliku suhtlemise vahendina, märkides ühtlasi piiri n-ö kultuurmaailma ja barbarite vahel · KLASSIKALINE KESKAEG (11-15s) Feodaalühiskonna õitseng, linnade kiire kasv, nende muutumine poliitiliseks jõuks seda aega iseloomustab suur intellektuaalne aktiivsus. Vaimuliku kirjanduse kõrval arenesid rüütlikirjandus ja rahvakirjandus.
parandamisele 13. Mida kujutas endast tööstuslik pööre? Käsitööle rajanevat manufaktuuride asemele vabrikute ehitamist, kus tööd tehti juba masinatega 14. Mis kiirendas sajandivahetusel tööstuse arengut? Raudteede rajamine 15. Milline sündmus toimus juunis 1884 Otepää kirikus? Tunnustati eestlaste rahvuslipp 16. Rahvusliku liikumise 3 tähtsamat juhti 19. sajandi keskel? R.Faehlmann, F.R Kreutzwald ja J.V Jannsen 17. Kes olid eestlaste rahvustunde esimesteks äratajateks (2)? R.Faehlmann, F.R Kreutzwald 18. Millal (kuupäev, kuu, aasta) ja kus (koht) toimus I üldlaulupidu? 18-20. juuni 1869 ja Tartus 19. Miks tekkis rahvuslikus liikumises Suurlõhe? Lahkhelid Hurda ja Jakobsoni vahel artiklite pärast luteri vaimulikkonna vastu 20. Kellest sai sajandivahetusel uus rahvusliku liikumise juht? Jaan Tõnisson 21. Millised 2 ajalehte 19. sajandi lõpul - 20. sajandi algul avaldasid olulist osa uues
KRJANDUSE KOKKUVÕTE KANGELASLAULUD 1. ,,Ronaldi laul", prantsuse rahvaeepos 11. saj. , kirjeldab Ronaldi kanglassurma mauride ja frankide vahelises lahingus. Ronald oli Karl-Suure väejuht. Ta on rüütlivooruste ja ülluse eeskuju, oli keskajal populaarne kangelane. Ronald on uhke ja iseteadev. Egoism, ahnus ja julmus jäävad talle võõraks. Rüütlivaprust ülistav ja õiglast valitsejat idealiseeriv teos aitas kaasa prantsuse rahvustunde kujunemisele. 2. ,,Laul minu Cidist" on hispaania eepos 12. saj., mis on ajalootruu (tõesti sündinud). Tähelepanu on pööratud pereelule. Eepos kajastab maa omapärast saatust varasel keskajal. Cid, hispaania rekonkista tähtsaim tegelane ja armastatud rahvasangar, oli ajalooline isik kõrgaadlik Rodriga Diaz de Vivar. Ta saadeti riigist välja, kuid võidetud lahingud tegid temast kangelase. 3. ,,Nibelungide laul" on 13. saj. alguses ilmunud saksa eepos
ettevõtmistele. 1. põlvkonna haritlased, said ka sageli rahvusliku liikumise juhid. Oluliseks on ka koolihariduse levik (siis tekkis lugejaskond rahvusliku liikumise lehtedele). Oma algatust oli võimalik praktiseerida vennaskonna liikumises ja ka valdades (siis küll tegutses mõisnike kontrolli all). Rahvuslik liikumine on pikk periood (al 1857). Siis hakkas ilmuma Perno Postimees (tänu Jansen). Esimesi aastaid on nimetatud ka ärkamisajaks. Rahvustunde tekke ja rahvust liitvad üritused. 1881. aastal toimus teatud pööre (Tsaar Aleksander 3. ). Siis algas venestusaeg. 1896 teatud pööre- Tartu renessanss (kuigi venestus jätkub). 1896 saab Tõnisson Postimehe peatoimetajaks. Uus tõus jätkus sajandi alguses. 1905 hakkab poliitiline aspekt. Tekivad Eesti erakonnad. Kuigi venestusaeg jätkus ikka. Ärkamisaeg Jansen Hurt Jakobson
väga raske. Paljud vabrikud ja ettevõtted olid sunnitud oma uksed sulgema ja inimesed jäid tööta. Seega on mureks just riigi majandulik olukord, mis oli tollel ajal sõltuv turu suurusest. Rõõmuks on aga just see looduslikult mitmekesine maaline riik, kus leidub igaleühele oma väike nurgake. Paljude omariigi murede hulka kuuluvad veelgi suuremad ja kaalukamad rõõmud. Omariikluse suurimateks rõõmudeks võib lugeda oma keelset haridust, oma kultuuri ja ühtse rahvustunde tunnetamist. 09.08. 1920 Riigi Teatajas väljakuulutatud põhiseaduse hulka, kuulub ka oluline paragraaf, milles seisab, et EV riigikeeleks on eesti keel. Ühtselt kokkusaav Eesti pere tundis end oma värskes Vabariigis hästi, inimesed said ise majandad, võtta vastu otsuseid ja juhtida riiki. Omariigi toimima saamiseks tuleb näha kõikidel palju vaeva ja samuti võib alguses tunduda kõik raske. Siiski teevad inimesed riigi omapäraseks ja rahvustunne on see, mis
võimu poliitika ja usuelu Kirik ja riik on lahus. üle. Valitseja tiitel on päritav. Rahvas valib valitseja. Vastuvaidlematu Õigus sõnavabadusele. kuuletumine. Valitsejal ei ole rahva ees Valitsus teenib rahvast. kohustusi. Revolutsiooni tagajärjed Positiivsed küljed Negatiivsed küljed Monarhia kaotamine Liigne terror Feodaalkorra hävimine Mõistuse kultus Vabariigi loomine Uus ajaarvamine Inimesed võrdseks seaduse ees Eraomandi puutumatus Rahvustunde tõus 21. jaanuaril 1793 hukati kuningas. Kuulsamaid revolutsionääre. Georges Jacques Danton Sai tuntuks hea kõnemehena.Aktiivne Jakobiinide Klubi liige.Nõudis surmanuhtlust igaühele, kes hoidub kõrvale isamaa kaitsmisest. Maximillien Marie Isidor de Robespierre (6. mai 1758 28. juuli 1794) Temast sai jakobiinide võimuletuleku järel Rahvapäästekomitee liider. "Isamaa jaoks pole tehtud küllalt, kui pole tehtud kõik."
Kunstikriitika on arutlused kunsti üle. Eesti kunstis andsid varasemal ajal tooni siin elavad sakslased, 19. sajandil sündis Eesti rahvuslik kujutav kunst. Esimesi silmapaistvaid kunstnikke oli Johann Köler (1826-1899; romantism & realism), kes suurema osa oma elust veetis siiski kodumaast eemal, kuid osales rahvusliku liikumise üritustes. Eesti rahvusliku skulptuuri rajaja on A. Weizenberg (1837- 1921), kes elas ja töötas samuti pikka aega välismaal. Eestlaste rahvustunde süvendamisele aitasid kaasa tema kultuuritegelaste portreed ja kuulsad Eesti mütoloogilised kujud ("Koit", "Hämarik", "Linda" jt.). A. Adamson on kavandanud kuulsaid monumente ("Russalka"), loonud akadeemilises laadis mütoloogilisi ning realistlikus laadis kalurielu teemalisi skulptuure.
Uus koalitsioon(Inglismaa,venemaa,austria ja türgi) 7.Muudatused igapäeva elus? uus ajaarvamine revolutsioonikalendri kasutamine,meetermõõdustiku ja kümnendsüsteemi kasutuselevõtt,uuendused moes,kõnetlusvormideks said "kodanik", "sina",moraali kujundamine, kiriku mõju vähendamine. 8.Revolutsiooni tagajärjed? feodaalkorra ja monarhia kukutamine, valgustusideede levik, rahvustunde tõus, suur vägivald ja terror. valgustusideede levik 9.Napoleoni ümberkorraldused?1804 napoeleoni ,,tsiviilkoodeks"-eraomaandi puutumatus-kiriku lahutamine riigist ja inimeste võrdõiguslikkus seadese ees.Nap... sõlmis Rooma p. Konkordaadi. Enamik prantslaste usk katolik. 10.Kontinetaalblokaad?Napoleon kasutas majandulikku abinõud inglaste vallutamiseks, Prants... liitlased ja sõltlasriikidel keelati inglismaaga kaubelda. 11.Tilsti rahu?1807 pidas Prantusm. ja Venem. Sõda pran
Eestlane olla ei ole uhke ega hea Eestlane olla on uhke ja hea, ütleb laulurida, mis eeldatavasti kõigile teada. Mõnikord on aga tunne, et see ei vasta kohe mitte tõele. Jah, eestlane on uhke, kuid sellepärast ei maksa küll head meelt tunda. Uhkus on hukutav, eriti siis, kui see pole põhjendatud. Kui saaks, tuleks uhke olla oma keele, rahvustunde ja riigi pärast. Kuid nendest kolmest saame oma uhkuse alla seada vaid keele. Sest eesti keel, mille saime hoolimata sakslaste põlgusest, on siiani säilinud. Kahjuks aga sellegi hulk väheneb iga aastaga üha enam. Eestlane tahab saada edukaks, minna välismaale kooli ja tööle. Unustatakse meie keel ning võib-olla isegi meie riik. Siit jõuame aga rahvustundeni. ,,Meil on see rahvustunne kadunud, kujundlikult tundub välismaa parkett mõnusam, kui
See aitas kaasa suurte vabrikute ja tehaste rajamiseks. Soodustas põllumajandust. Mitmed Eesti väikelinnad tekkisid raudteejaamade juurde tekkinud alevikest. 13. Jaan Tõnisson ja Konstantin Päts. Tõnisson tugines eelkõige eesti haritlaskonnale, jõukatele taluomanikele, astudes välja saksastumise ja venestumise vastu. Üks tema nõu oli emakeelse koolihariduse taastamine. Päts otsis liitlasi vene vabameelsetest ringkondadest. Pidas rahvustunde kasvatamise kõrval tähtsamaks eestlaste majanduslikku olukorra parandamist. USA kodusõja tulemus Põhja osariigid võitsid ja orjapidamine kaotati. 14. Pärisorjuse kaotamine Venemaal. Positiivsed küljed Negatiivsed küljed Talupojad said õiguse omada kinnisvara, Reform säilitas mõisnike maaomandi tegelda käsitööga, kaubandusega ja ajada ise kohtuasju.
ei võidud küll streike korraldada, kuid neil olid siiski õigused, mis neid ebaõiglase käitumise eest kaisesid. Suur Prantsuse revolutsioon näitas, et kui rahvas pole millegagi rahul, siis suudab teha palju, et asju paremaks muuta. Rahvas oli kõikvõimas kukutati kuningas, purustati diktatuur ja taandati juhte. Keisririigi ajal, kui valitses Napoleon I, pandi üha enam rõhku rahvuslusele ja selle ühtsusele. Revolutsioon aitas kaasa valgustusideede levikule ja rahvustunde tõusule. Tähtsateks märksõnadeks olid võrdsus vabadus ja vendlus. 1789-1799 oli suur muudatuste aeg ka kiriku ja religiooni jaoks. Kirikult võeti ära mitmed ühiskondlikud funktsioonid, õigused ning varandused. Tunnistati ainult kodanlikku abielu, kirik laulatus jäi aga igaühe enda valida. Ka sündide ja surmade registreerimine ei olnud enam vaimulike töö. Revolutsiooni käigus suleti kloostreid, vähendati vaimulike arvu ning hakati läbi viima dekristianiseerimist
19. sajandi teisel aastakümnel (1819 a) muutus põhjalikult Eesti põlisrahva õiguslik olukord, sest talupojad vabanesid pärisorjusest. Sellega kaasnes eestlaste iseteadvuse tärkamine ja rahvustunde kasv. Eestikeelse kirjaoskuse üldine levik lõi eeldused kogu rahvust hõlmava ühtse suhtlusruumi tekkeks, sest oli võimalik kirjasõna levimine (ajalehed, raamatud jne). Vallad vabanesid mõisade eestkoste alt ja eestlased hakkasid iseseisvalt korraldama vallaelu (valima vallajuhte, koosolekuid pidama, kohut mõistma jne). Asutati palju uusi seltse (põllumeeste seltsid, "Vanemuise" selts Tartus, "Estonia" selts Tallinnas, Aleksandrikooli selts jne).
asemel küsima raharenti. Alustati ka talude müüki. ❏ Linnades arenes tööstus. Ehitati vabrikuid, kus tööd tehti juba masinate abil. Heal järjel oli tekstiilitööstus (Sindi, Narva), Kundas tsemendivabrik, Tallinnas Lutheri Vineeri-ja Mööblivabrik. ❏ Et parandada ühendust Venemaaga, alustati raudtee ehitust. 1870.a avati raudtee Paldiskist läbi Tallinna Peterburgi. Peagi pikendati seda läbi Tartu Riiani ja läbi Valga Pihvani. Rahvustunde ärkamine ❏ 1857.aastal hakkas Johann Voldemar Jannsen välja andma eestikeelset ajalehte “Pärnu Postimees. ❏ Paljud eestlased, kellel oli õnnestunud tänu vaimuannetele ülikooli pääseda, ei tahtnud enam oma rahvusest loobuda. ❏ Esimene neist oli ainult 21.aastaseks elanud Kristjan Jaak Peterson. ❏ Friedrich Robert Faehlmann ja Friedrich Reinhold Kreutzwald - olid rahvuseepose “Kalevipoeg” idee algataja ja teostaja (1862).
kes meie rahvusküsimust üleval hoidsid. - Kõige tähtsam on see, et kui iseseisvuti esmakordselt, taasiseseisvumisel see lihtsalt taastati. Eesti iseseisvumise ja taasiseseisvumise sarnasused: - Kasutati ära olukord, kus Venemaal-NSVL olid ummikseisus. - Mõlemal juhul toimus pääsemine suure riigi rüpest - tsaari-Venemaa/NSVL. - Mõlemal korral eelnes seltsitegevuse elavnemine ja rahvuskultuuri suuremasse ausse tõstmine, rahvustunde tõus. - Mõlemal juhul loodeti saada abi ja tunnustust Lääneriikidelt, Eesti taotlusi ja eesmärke propageeriti ja selgitati muule maailmale. - Mõlemal juhul valitses riigis sisemine üksmeel (erinevad poliitilised jõud tegutsesid koos ise- seisvuse taotlemisel). - Mõlemal korral eelnes iseseisvumisele rahva poliitilise aktiivsuse tõus. - Mõlemal korral oldi meie maa-ala põlisasukaid, eestlasi, pikka aega vaimselt ja füüsiliselt ahis¬tatud.
rahvustundest või patriotismist polnud sel perioodil juttugi. Eestlased elasid killustatult muistsete maakondade alusel ja puudus igasugune ühtekuuluvustunne. Rahvusluse tõusu võib märgata alles 19. sajandil, kui algas eestlaste ärkamine. Hakati rõhuma meie põhiväärtusele eesti keelele. See pani aluse rahvuslikuks tegevuseks. Alustati esimese emakeelse ajalehe väljaandmist, milles pöörduti esmakordselt armsa eesti rahva poole. Rahvustunde tõusule aitas kaasa ka isamaaliste laulude levik ja esimene laulupidu. Loodi palju erinevaid seltse, kus uue identiteedi leidnud rahvas sai hakata vastavalt huvidele koos käima ja arvamust avaldama. Jakob Hurt uskus, et eestlane peab eelkõige saama suureks vaimult. Tõepoolest pidi väike rahvas olema uhke oma päritolu üle ja alles siis sai hakata mõtlema riigi loomise peale. Esimese maailmasõja aegu oli eestlaste rahvustunnetus kõrgeim. Laialdaselt levis patriotism
mis tõstis esile rahvusliku eneseteadvuse edendamise, astuti välja venestamise ja saksastamise vastu. Andis lugejale mõista, et vene impeeriumi pol korraldus on aegunud, piiramatu isevalitsus tleb asendada konstitutsioonilis-parlamentaarse monarhiaga.Peeti vajalikuks eestlaste õiguslikku võrdsustamist baltisakslastega. Tallinna radikaalid: juht- Konstantin Päts. Ilmus päevaleht Teataja, mis propageeris majanduse edendamist, pidades eestlaste rahvustunde nõrkuseks majanduslike pos haprust. Sihiks seati maj olukorra parandamine. Eesmärkide saavutamiseks loodi liit vene demokraatiaga. 1904 linnavolikogu valimistel tõrjus eesti-vene valimisblokk sakslased välja ja päts sai linnapeaks. Sotsiaaldemokraatia: sotsialismi ideed jõudsid Eestisse 19saj lõpul, jõuti otsusele saata venemaa suurtes keskustes tabatud sotsialistid vaiksesse provintsi: tööstustöölised tlna ja üliõpl tartu. Erakondlik tegevus oli venes keelatud, siis töötasid
Võimule tulid zirondiinid ehk keskkodanlus. 3 etapil hukati kuningas ning võimule tulid jakobiinid ehk väikekodanlus 4)Miks võime öelda, et revolutsioon arenes tõusvas joones? Revolutsiooniga kaasnevad muudatused läksid üha suuremaks. EI TEA 5)Revolutsiooni loosung- ... ,, Vabadus, võrdsus, vendlus" 6)Milliseid muutusi tõi kaasa revolutsioon ühiskonnas (nimetada vähemalt 5) Monarhia kaotamine, feodaalkord hävinemine, vabariigi loomine, eraomandi puutumatus, rahvustunde tõus, liigne terror, mõistuse kultus, seisuste kaotamine 7) Andke omapoolne hinnang Prantsuse revolutsioonile.
Hurdaga toetusid sakslastele, radikaalid eesotsas C.R.Jakobsoniga venelastele. Johann Voldemar Jannsen (18191890) oli järjepideva eestikeelse ajakirjanduse rajaja. Aastatel 18571863 toimetas ta Pärnus nädalalehte ,,Perno Postimees" ja aastatel 18641880 Tartus ajalehte ,,Eesti Postimees". Need olid esimesed tõeliselt laia levikuga eestikeelsed ajalehed. Janseni ajalehtede eesmärk ei olnud ainult uudiste edastamine, vaid ka lugejate rahvustunde egutamine ja rahva vaimu igakülgne edendamine. Just Jannsen on kirjutanud oma ajalehtedes eestlaste kui rahvuse mõistet. Jannsen on kirjutanud ka laulude tekste, teiste seas Eesti hümni ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" sõnad. See laul kanti esmakordselt ette I üldlaulupeol. Rahvusliku liikumise mõõduka suuna juht Jakob Hurt (18391907) on rõhutanud: Kui me ei saa saada suureks jõult ega arvult, siis võime saada suureks kultuurilt". J
kloostris ning nad pooldasid revolutsiooni süvendamist. Nad olid saadikud. Jakobiinide valitsemisajal tapeti üle 40 000 inimese. Terroripoliitika teostamisel ilmnesid peagi jakobiinide endi sea vastuolud. Prantsuse revolutsiooni lõpetas novembri riigipööre. Pärast revolutsiooni seisused kaotati ning inimesed muutusid seaduse ees võrdseks. Talupojast sai maaomanik. Revolutsiooni ajal kasutusele võetud meetrisüsteem kehtib tänaseni. Kaugeleulatuvaks tagajärjeks oli võimas rahvustunde tõus. Revolutsioon aitas kaasa ka valgustusideedele levikule paljudes riikides. Kuid revolutsioon tõi endaga kaasa ka vägivalla ja poliitiliste vastaste massilise hävitamise. Prantsusmaa sündmustesse sekkusid sõjaliselt eurooplased. Eriti agaralt tegutsesid Austria ja Preisimaa. Nad sekkusid kuna Prantsusmaal toimunud sündmustes hakati nägema otsest ohtu Euroopa senisele korrale. Veel sundis neid Prantsuse armme sõjaline edu ja kuninga hukkamine.
Pikka aega oli eestikeelse hariduse mõte õhus rippunud, kuid erinevatel põhjustel selleni ei jõutud. Minu meelest on see edasise arengu jaoks tähtis üritus, sest kooli rajamise idee ühendas erinevaid rahvuslasi ja kaasas tavainimesi. Saadi kogemus ühise eesmärgi nimel töötamisest ning arutleti erinevate ideede ja vaadete üle. Tänu sellele hakkasid rahvuslikud ideed levima ka lihtrahva seas. Kultuur on alati inimesi ühendanud. Suurt rolli rahvustunde tekkimisel mängisid seltsiliikumised ja ühistegevused. Loodi palju erinevaid organisatsioone ja seltse, korraldati üritusi. Loodud organisatsioonid suurendasid ühtekuuluvustunnet ning lõpuks hakkasid eestlased üheskoos tegutsema. Minu jaoks see on tähtis selle pärast, et tänu seltsidele tegevusele hakati uurima ja koguma rahvaluulet ja vanavara ning tänu sellele säilis kaduma hakanud eesti kultuur ja keel.
Eestlased hakkasid endale nõudma võrdseid õigusi sakslastega. Osa eestalstest lootis oma võitluses sakslaste vastu saada abi vene tsaarilt. Tegelikult tahtsid venelased eestlasi hoopis venelasteks muuta ja riigiasutustes oli vene keel. Kui rääkis eesti keeles, sai selle eest karistada. Eestlastel tungis suurem huvi keele vastu ning eestikeelseid raamatuid hakkati rohkem kirjutama ja lugema. Soomes ilmus eelmise sajandi keskel Kalevala. Suur tähtsus eestlaste isamaaliste ja rahvustunde äratamisel oli uutel ajalehtedel. J.V. Jannsen tegi ära suure töö Eesti ajalehtede loomisel.Ta toimetas algul Pärnus Perno Postimees ja hiljem Tartus Eesti Postimeest. J.V.Jannseni tütar Lydia Jannsen oli luuletaja , kirjanikunimena L. Koidula.Ta oli Eesti tuntuim isamaaline luuletaja.Kirikuõpetaja Jakob Hurda eestvedamisel koguti raha ja loodi Aleksandrikool. See oli esimene kõrgem eesti õppekeelega kool.Jannseni algatusel toimus 1869. aastal I üldlaulupidu.1914
kuna valla töötajad lasti vene keele mitteoskamise tõttu lahti, haridus käis alla, pidurdus kultuuri areng. 10. Milline oli raudteede ehitamise tähtsus: tööstusele, põllumajandusele, eestlaste rah- vustunde süvendamisele, asustuspildile? Tööstus : toimus suur tõuge suurte vabrikute ja tehaste rajamisel, mida oli nüüd parem varustada toorainega Põllumajandusele : võimaldati värske piima ja koore turustamine Eesti suurtematesse linnadesse ja Peterburi. Eestlaste rahvustunde süvendamisele: raudteevõrk aitas kaasa Eesti eri nurkade ühendamisele, eestlased said paremini suhelda Asutuspildile: mitmed väikelinnad(Jõgeva, Elva, Antsla, Abja-Paluoja, Tapa) said alguse raudteejaamade juurde kujunenud alevikest 11. Milliseid ajalehti andisd välja J. Tõnisson ja K. Päts? Millised olid nende seisukohad ja nõudmised? TV Jaan Tõnisson Postimees taastada eestikeelne kooliharidus, Eesti haritlased suhelgu
->riigipööre Pariisis- >konsulaadi kehtestamine ja napoleoni võimuletulek. Tähtsus: Vana feodaalsüsteemi kukutamine Aadlike ja vaimulike eesõiguste kaotamine Monarhia kukutamine ja vabariigi loomine(rahvas kui kõrgeim võimukandja) Inimeste muutumine võrdseks seaduste ees, eraomandi puutumatus. Prantsuse talupojast sai maaomanik->tsunfti sundlus kaotati(saadi vabalt elukutset valida, kapitalismi areng) Meetrisüsteem Võimas rahvustunde tõus kogu aeuroopas Valgustusideede levik maailmas Terror ja ägivald Mõjud olustikule: Rõivad: (mehed) sinine kuub, millel punased reväärid, valged pikad torupüksid, valge vest, esindatud rahvusvärvid. Hiljem, punase früüga müts, mahakeeratava krega lühike kuub, kaelas lõdva sõlmega jämedast riidest rätik, lahti jäetud särgikrae alt pidi paistma paljast ihu, torupüksid, traksid, puukingad.
eneseteadvus. Rahvuslikule liikumisele aitas kaasa eesti soost haritlaste teke. Silmapaistvaimad olid J. V. Jannsen, J. Hurt, C. R. Jakobson ning F. R. Kreutzwald. Nendest said liikumise juhid. Ärkamisajal pandi alus eesti keelsele ajakirjandusele. Tänu kirjasõna levikule said haritlased oma ärkamisideid lihtsamini levitada. Tuntuimad ajalehed olid ,,Sakala", ,,Perno Postimees" ja ,,Eesti Postimees". Suurt rolli rahvustunde tekkimisel mängivad eesti seltsiliikumised ja ühistegevused. Esimese laulupeoga algas rahvuslikus liikumises tähtis etapp. Laulupeost lähtuv vaimustus levis üle maa. Sellega pandi alus laulupeotraditsioonile, mis kestab siiamaani. Loodi laulu- ja mänguseltse (tuntuim on Jannsenite loodud ,,Vanemuine"), kihelkondades asutati laulukoorid ja orkestrid. Tartus asutatud, eesti soost haritlasi koondav Eesti Kirjameeste Selts arendas eesti kirjakeelt, korraldas
hümni ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" sõnade autor. Kui mitte just seda, siis mõni muu fakt Jannsenist on kindlasti ühele õigele Maarjamaa elanikule teada. Kes vähegi eesti ajalugu õppinud ja uurinud on, sellele Jannseni nimi võõras kohe kindlasti olla ei saa. Tegelikult on hümnile sõnade kirjutamine vaid üks väga väike killuke kogu tema suurest tööst eesti rahva hariduse, kirjanduse, teatrielu ning rahvustunde edendamisel. Johann Voldemar Jannsen on pärit Vändrast ning läbinud seal kihelkonnakooli. Hiljem koolitas end Vändra pastori Carl Köberi juures ning 1838.aastal asus ta tööle Vändra köstrina. Seejuures õppis ta kirjakeelt, et tõlkida esmajoones saksakeelseid raamatuid. Jannsen oli teinud kaks katset, et saada tsaarivõimudelt luba ajalehe väljaandmiseks. Kuna eelnevad äraütlemised olid teda ettevaatlikuks teinud, siis ei teinud ta uut taotlust enda, vaid kahe
vabadus. Napoleoni juhtimisel muutus sõdade iseloom, temas hakati nägema meest, kes suudab tagada nii riigi sisemise stabiilsuse kui ka välise au. 1799 kukutas ta Direktooriumi ja kuulutas end riigi esimeseks konsuliks. Revolutsioon oli sellega lõppenud ning Prantsusmaa pöördus taas ainuvalitsuse juurde. 18. Nimeta Prantsuse revolutsiooni tagajärjed! 1) Kaotati seisuslik kord 2) Kiriku rolli vähenemine 3) Valgus ideede levik teistesse maadesse 4) Rahvustunde tõus 5) Kapitalistlike suhete areng 6) Meetri süsteemi kasutusele võtt 19. Seleta mõisted: revolutsioon, - murranguline periood ühiskonna ja riigi elus, selle tulemusena asendatakse vana poliitiline kord uuega veto, - riigipea õigus peatada parlamendis vastu võetud seaduse jõustumine emigrant, - pagulane, majanduslikel, poliitilistel või usulistel põhjustel teisele maale väljarännanud isik deklaratsioon, - pidulik avaldus
laialisaatmise kohta. Selle riigipöördega lõpes Prantsuse revolutsioon. See on maailma ajaloo üks vägivaldseim ja ohvriterohkeim ülestõus, kuid mille käigus suudeti ometi muuta paljugi. Revolutsiooni eesmärk oli kukutada absoluutne monarhia, mis peale pikki aastaid ka õnnestus. Monarhia hävitamise käigus kaotati vana feodaalsüsteem ja ühtlustati ühiskonda. Levima hakkasid valgustusideed ning rahvas hakkas rohkem kokku hoidma. Rahvustunde tõusmise ja ühtsema riigiga seoses kehtestati kodanikuvabadused. Ülesloetelduna ei paista seda palju, kuid ometi nii suurele riigile kui Prantsusmaa oli see hiiglaslik samm edasi ning näide sellest, et kui rahvas midagi tahab, siis ta ka suudab.
annaabi.ee 
