Rahvuslik liikumine ja rahvusriikide teke 1. Rahvusliku liikumise etapid - võitlus majanduslike, poliitiliste ja kultuuriliste muutuste eest rahvuse kujunemisel Etapp Saksamaa Elitaarne - kirjanikud, Fichte, Goethe, Herder, kunstnikut jt tippharitlased Schiller, (rahvusliku eliidi kujunemine) Haritlaste liikumine Jena ülikool, tudengid, kooliõpetajad ülesaksamaaline üliõpilasliit (must-puna- kuldne) 1818 Seltsiliikumine peamiselt Meestelaulu seltsid, 1845 I kultuuriline, mis haaras saksa laulupidu, Haydn masse nii elukutse kui ,,Saksamaa, Saksamaa üle tegevusalade järgi rahvuslik kõige" Poliitiline liikumine 1834 Saksa Tolliliit, 1832 erakondade loomine, Hambachi peol nõutakse esiplaanil võitlus rahvusriiki rahvaharidus...
EUROOPA LIIDU TULEVIK? KAS FÖDERATSIOON VÕI RAHVUSRIIKIDE LIIT VÕI MIDAGI MUUD? Essee Euroopa liidu tulevik vaatleb erinevaid mõtteid, mida on väljendanud Euroopa Liidu eksperdid ja esindajad. Tulevikku on võimatu ennustada, kuid on mõningad seaduspärasused, mida saab arvesse võtta ning mille põhjalt järeldusi teha. Euroopa 2020 on ELi majanduskasvu strateegia eelolevaks kümnendiks.
ESIMESE MAAILMASÕJA TAGAJÄRJED LIISA KIVISELG, RAMONA METSÄRANTA, ANNA-KAISA LAUR, GETTRID SALUJÄRV, ELIS MIHKELSOO PIIRID TÕSTETAKSE ÜMBER · Compiegne vaherahu, 11.november 1918 (Andandi riik ja Saksamaa) · Euroopa kaart oli oluliselt muutunud · Ida-Euroopas laiunud impeeriumid varisesid kokku ja varem nende koosseisu kuulunud vähemusrahvad jõudsid iseseisvate rahvusriikide loomiseni. IMPEERIUMIDE VÄHIMINE JA RAHVUSRIIKIDE LOOMINE · Venemaa, Preisimaa ja Austria vahel ära jagatud Poola riik. · Austria-Ungari varemetele tekkis 1918. A 3 iseseisvat riiki · Tsehhoslovakkia ühendas kahe rahva asualad · Lõunaslaavlased panid aluse Balkani poolsaare suurimaleriigile Jugoslaaaviale · Enamlaste vägivaldne võimuletulek põhjustas julma ja verise kodusõja 1918-20 punaste ja valgete vahel INIMKAOTUSED JA SÕJAPURUSTUSED · Esimene maailmasõda ei jätnud puutumata ühtki eluala ega inimest
Romantisimi I osa - vastused 1. Vali loetelust 6 sobivat väidet romantisimiajastu kohta ja akirjuta need välja. Väikerahvaste iseseisvumine Euroopas, rahvusriikide teke; ajastu uus zanr sümfoonia; ajastu lemmikpill orel; ajastu uus zanr soololaul klaverisaatega; väikevormid klaverile (ekspromt, prelüüd, ballaad, sõnadeta laul jm); ajastu põhizanr ooper, ; lavamuusikas uued zanrid operett ja ballett; ooperi kujunemine; mõistuse kultuse ajastu; ajastu lemmikpill klaver. 1) Väikerahvaste iseseisvumine Euroopas, rahvusriikide teke. 2) Ajastu uus zanr soololaul klaverisaatega
1848. aasta revolutsioonid · Põhjused o Euroopa kodanlus oli majanduslikult muutunud tugevaks, nüüd taotlesid nad ka poliitilist võimu, seega revolutsiooni üks põhjusi oli riikide põhiseadusliku korra kehtestamine o 1846-1847 oli ikaldus, millega kaasnes ka langus tööstuses, need sündmused tõid endaga kaasa töölisklassi sotsiaalse rahulolematuse. o Rahvusliku liikumise tõus, mis lõppkokkuvõttes taotles rahvusriikide rajamist · Maad, kus toimusid revolutsioonid o Prantsusmaa o Saksa Liidu riikides o Preisimaal o Austria o Ungari · Prantsusmaal kuulutati välja nn teine vabariik. Esimene vabariik aastatel 1792 1804, teine vabariik 1848 1852. Vabariigi presidendiks valiti Louis Napoleon. Nimetab enda keisriks mõni aeg hiljem. Revolutsiooni saavutused · 1848
Sajandi lõpul hakkas rahvastik siiski jälle kasvama ning kaubandus kosuma. Varauusaeg:Tav. mõistetakse varauusaja all ajajärku XVI-XVIII sajandini. Muutused- koloniaalvallutuste algus, reformatsioon ja usuvaenused, absolutistlik valitsemisviis, merkantilism, valgustus, olid isel. uusajale. Varauusaja alguse poliitilisel kaardil võib meile tuttavaid riike märgata vaid Lääne-Euroopas, kus hakkasid kujunema tänapäevani püsivad rahvusriigid:Hispaani, Prant. ja Inglismaa. Rahvusriikide tekkimisega tugevnes L-Euroopas kuningavõim. Inglismaal- pandi tugevu alus kuningavõimule 1485 a., kui valit. Henry Tudor; Prants. tugev kuningavõim 15 saj. lõpuks, seda tugevdas veelgi kuningas Francois I (valit. 1515-1547);Sx jäi varauusaja lõpuni poliitiliselt killustatuks; Hispaaniast sai 16 saj. Euroopa võimsaim suurriik. Varauusaegset Ida-Euroopat isel. suurte ja paljurahvuseliste riikide kujunemine. Sellised olid eeskätt Venemaa ja Poola
31. 32. Reformatsioon. Vastureformatsioon. 1. Reformatsiooni põhjused ja eeldused. · Kiriku kaugenemine algkristlikest põhimõtetest · Rahvusriikide tugevnemine ja nende valitsejate püüe vabaneda paavstivõimu kontrolli alt · Vaimulike privilegeeritud seisund, kiriku liigne rikkus · Vaimulike kõlbeline allakäik, mittekristlikud eluviisid · Paavstide sekkumine päevapoliitikasse · Indulgentside müük 2. Martin Luther ja tema õpetus · Ainus usulise tõe allikas on Piibel, vaidlustas paavstikiriku ilmeksimatuse · Ristiusu õpetus tuli puhastada sinna sajandite jooksul ladestunud täiendustest ja
I maailmasõda I maailmasõja põhjused: *vastuolud suurvõimude vahel *ohu alahindamine *sõja ülistamine *rahvusvahelise institutsiooni puudumine *sõjaväelaste surve I maailmasõja tagajärjed: *Suur inimohvrite arv *kadunud põlvkond *uute rahvusriikide teke *jõudude vahekord 28.06.1914-ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28.07.1914-Austria-Ungari kuulutab Serbiale sõja 1.08.1914-Saksamaa kuulutab Venemaale sõja 7.05.1915-Lusitania uputamine 23.02.1917-streik Petrogradis 3.03.1917-Nikolai II loobub troonist 6.04.1917- USA kuulutas Saksamaale sõja 25.10.1917-Oktoobrirevolutsioon 6.12.1917-Soome iseseisvus 16.02.1918-Leedu iseseisvus 24.02.1918-Eesti iseseisvus 3.03.1918- Bresti rahu 6.01.1918- Asutav kogu Venemaal saadetakse laiali 11.11
Romantism on 19. sajandi kirjanudse ja muusika vool, mis tekkis seoses: RAHVUSRIIKIDE ja KULTUURI tekkega KODANLUSE sünniga SUUR PRANTSUSE REVULUTSIOON NAPOLEON Vastureaktsioon valgustusele, pilk oli pööratud tulevikku, pärast antiiki ja keskaega, püüti vastanduda klassitsismile Loodus oli tervik, romantikud nägid elu ja hingestatust 2 suuna: UNIVERSAALROMANTISM RAHVUSROMANTISM Eelistati tundeid meloodia MAAILMAVALU ; PESSIMISM ; ERANDLIKKUS ; DEMOKRATISM ; KONTRAST ; MINEVIKU IDEALISEERIMINE; FANTASTIKA ; EKSOOTIKA Kangelane läheb ära: Fantaasiamaailma ; Minevikku ; Surma ; Loodusesse ; Idamaadesse VORM piirid avardusid HARMOONIA kromatismid RÜTMIKA vaheldusrikkam TEMPO äärmus, kontrast DÜNAAMIKA nüansirikas Oluline tunnete väljendamiseks Pillid: Bassklarnet, tuuba, saksofon, harf Põhizanr ooper Populaarne zanr soololaul Zanre: Sümfooniline poeem ; Kammerlikud väiketeosed klaverile ; Klaveritransriptioon ; Operett...
püsivate ja stabiilsete riikide kujunemisega Euroopas XVII sajandi keskpaigas. Suveräänsuse kui tänapäeva rahvusvaheliste suhete peamise printsiibi kohaselt on igal riigil õigus täielikule sise- ja välispoliitilisele sõltumatusele teistest riikidest. Suveräänsus pole aga kunagi absoluutne. ÜRO hartast tuleneb näiteks õigus vajadusel mõista kohut teise riigi kodanike üle. Oma „ülemvõimu” suudavad riigid maksma panna erineval määral. Rahvusriikide tekkimise ajal valitsesid maailma impeeriumid, ja täielikumalt said oma suveräänsust praktikas kehtestada vaid suurrahvad. Tõeliselt suveräänsed demokraatlikud rahvusriigid said Lääne-Euroopas hakata arenema alles pärast Teist maailmasõda ÜRO ja Nato egiidi all. Ida-Euroopa rahvusriikide kujunemine sai uue demokraatliku sisu aga alles Nõukogude Liidu lagunemise järel 1991. aastal. Kõrvuti rahvusriikide suveräänsuse tõusuga on toimunud rahvusvaheliste suhete, poliitika ja
Absolutismi kujunemine Rahvusriikide kujunemine ja reformatsioon lammutasid keskaegse kristliku htumaa htsuse. Tugevnesid dnastiate- ja rahvastevahelised vastuolud, millele lisandusid prast reformatsiooni veel usulised vastuolud. Absolutismi teoreetiliseks phjendajaks sai Prantsuse jurist Jean Bodin(1530-1596), kelle phitks on "Six livers de la Republique" (Kuus raamatut riigist. 1576). Kolmest traditsioonilisest riigivormist - demokraatia kui rahva vim, aristokraatia kui n- paremate vim ja monarhia kui ksikisiku vim - eelistas Bodin kindlalt viimast. nii demokraatia kui ka aristokraatia oli Bodini meelest ebakindel ning vi edukalt toimida vaid ige lhikest aega. Elanike turvalisuse ja heaolu saavat tagada vaid piiramatu kuninga vim. See pidi Bodini arvates olema eelkige eluaegne, teiseks pidi vim olema absoluutne ja jagamatu. Sltumatul majesteedil, vitis Bodin, peab olema igus vlja anda seadusi kigile alamatele, ilma et ta ...
talupojad pärisorjastati. Pärisorjuse kaotanud riikides tekkisid kapitalistlikud suhted, Ida- euroopas säilisid feodaalsuhted. Muudatused tööstuse : Kõige suuremad muudatused leidsid aset 18. saj II poolel, siis algas tööstuslik pööre, tekkisid vabrikud ja algas inimeste massiline urbaniseerumine. Muudatused vaimuelus : kiriku mõju vähenes. Muudatused riigivalitsemises : Rahvusriikide moodustumine, absolutismi võidule pääs, Inglismaal algab parlamendi esiletõus, mis viib lõpuks parlamentaarse monarhia kehtestamiseni. 3) Absolutism, selle kujunemise põhjused. Rahvusriikide kujunemine ja reformatsioon lammutasid keskaegse kristliku õhtumaa ühtsuse. Tugevnesid dünastiate- ja rahvustevahelised vastuolud, millele lisandusid pärast reformatsiooni veel usulised vastuolud. 4) Absolutismi tunnused. · riigivõim on jagamatu
REFORMATSIOON 31. peatükk 1. Mis oli reformatsiooni sügavamad põhjused? Mis sai usupuhastusliikumise ajendiks? Sügavamad põhjused: Lääne-Euroopas tekkinud rahvusriikide valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt Katoliku kiriku kõlbeline allakäik Vaimulike privileegitud seisund vaimulike mittekristlikud eluviisid Ajend: indulgentside müük 2. Missugused olid Lutheri peamised etteheited tolleaegsele katoliiklusele? Milline oli paavstikiriku reaktsioon? indulgentside müük leidis, et usulise tõe ainsaks allikaks saab olla Piibel jäiga kirikuhierarhia vastu tunnistas seitsmest sakramendist vaid kahte (ristimist ja armulauda)
ning mitte ainult naaberriike. Kõige üldisemalt räägitakse globaliseerumise kolmest mõõtmest: · majanduslik üleilmastumine tekivad riigiülesed ehk rahvusvahelised korporatsioonid; · kultuuriline üleilmastumine kujunevad ühtsed kultuurisümbolid, ühtlustuvad kultuuritarbimine ja väärtused; · poliitiline üleilmastumine tugevnevad rahvusvahelised organisatsioonid, mis kujundavad üleilmset valitsemist, vähendades samas rahvusriikide rolli. Rahvusvahelise suhtluse tihenemine Globaliseerumine pole päris internatsionaliseerumise ehk rahvusvahelistumisega. Internatsionaliseerumine tähendab tihedamat läbikäimist riikide ja rahvaste vahel. Internatsionaliseerumine ilmneb ka hariduses. Üha enam noori õpib välisriikides, ülikoolid kasutavad külalislektoreid ja osalevad teadusprojektides. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia mõju maailma arengule
kosmosele. Hiliskeskajal toimus üleminek rahvuslikele kultuuridele, usule ja lõpuks ka riiklustele. Koos sellega tekkis aadli metseenlus, kuningate merkantiilsus ja selle najal järkjärguline üleminek absolutismi. See tagas omakorda rahva vagadusliikumise ärakasutamise poliitilistel eesmärkidel ja seeläbi ülemineku ülemkihtide poolt toetatud reformatsiooniks. 1.5 Hiliskeskaja lõpp Sisuliselt lõpetas hiliskeskaja sellal tekkinud rahvusriikide reaalpoliitika ja absolutismi algus, üleminek regulaararmeedele ja rahva müstitsistlikule usule tuginenud nõiajahi kõrgaja lõpp. Kuid ka renessansile omase empiirilise ja esoteerikasse kalduvale teadusele kindla reaalteadusliku metodoloogilise aluse panek (R. Descartese "Arutlus meetodist" 1637). See tähendas ka senise veel säilinud Itaalia kultuuri mõjuperioodi (Medicidest Prantsuse kuningannad, Galileo Galilei) järellaine lõppu.
tunnusmärgid, milleks olid diplomaatia ja konsulaarsuhted, liidu- või rahulepingud ning repressaalid. Antud periood ei samastu rahvusvahelise õigusega tänapäeva mõttes, kuna rahvusvaheline ühiskond erines paljustki tänapäevasest ühiskonnast. Rahvusvahelise õiguse süsteemi alguse tekkeks tänapäevases mõttes olid vajalikud sotsiaalsed muutused: reformatsioon ja Euroopa ususõjad, ilmalike rahvusriikide teke, rahvusriikide tugevnemine, kaubanduslike suhete tihenemine ja rahvusvahelise õiguse geograafiline levik. Rahvusvahelise õiguse kujunemisse ja lahtimõtestamisse andsid sel perioodile mitmed nimekad juristid omapoolse panuse: hispaanlased F. De Vitoria ja F.Suarez, itaallane Alberico Gentili ning kõige enam hollandlane H.Grotius. 1.1 2.2. Vestfaali rahust. Esimese maailmasõja lõpuni (1648-1918) „Rahvusvahelise õiguse“ termin pärineb aastast 1789. Termini loojaks oli J
FOORUM 1 VASTUSED 1. Euroopa Liit on rahvusvaheliste suhete uus vorm, omab riigi tunnuseid ning ei samastu rahvusvahelise õigusega. Eristub ka rahvusriigi õigussüsteemist. Rahvusriikide õigussüsteemiga on kaitstud EL-i kodanikkonna põhiõigused. Euroopas märgatakse seda ka igapäevaelus, nagu näit seoses euro käibelevõtuga ja kümne uue liikmesriigi vastuvõtmisega. Liit tähendab ühendust, varem kutsuti EL-i ka EÜ-ks ( Euroopa Ühendus). Kokku 454 milj elanikuga 25 EL-i liikmesriiki on lepingu järgi kohustatud tihedat koostööd tegema. 2. Koostööks on vajalik riikideüleste põhimõtete rakendamine:
Reformatsioon-XVI saj.toimunud usupuhastusliikumine,mille tagajärjel kujunesid katolooklusest eraldunud protestantlikud kirikud(nt luterlus,kalvinism,anglikaani kirik) Põhjused ja eeldused kujunesid jube keskaja lõpul. Lääne-Euroopas tekkinud rahvusriikide valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt . Vaimulike privilegeeritud seisund tekitas rahuolematust. Pahameelt suurendas katoliku kiriku kõlbeline allakäik. Tõsiusksetele ei saanud meeltmööda olla vaimulike mittekristlikud eluviisid. Paavstide huvid muutusid üha ilmalikumaks, nad sekkusid päevapoliitikasse ega välistanud kokkulepeid isegi Türgi sultanitega, kes kristlikke maid anastas. Üheks Reformatsiooni põhjuseks oli indulgentside müük. See oli ebaõiglane, et sai end pattudest vabaks osta; pattudest pidi end vabaks lunastama ehk midagi tegema ka selle eest, et vabaks saada. Vaimulikud ja preestrid polnud eeskujuk...
Prantsuse revolutsioon (1789 -1799 ) lk 70-77 · Põhjused: rahulolematus kuningavõimuga, liiga kõrged maksud, seisuslik kord · Mõju Euroopale: valgustuse levik, rahvusriikide teke, mässud, kukutati feodaalkord ja kuningavõim, inispirtatsioon 19.sajandi revolutsionääridele ja 20. Sajandi totalitaarsetele reziimidele · Sündumused. Bastilles^ vallutamine kuningas põgeneb - konstitutsiooniliseks monarhiaks muutumine vabariik kuninga hukkamine brümääri riigipööre Uue maailmapildi kujunemine · Renessanss · Humanism · Valgustus · Maadeavasuste mõjud ja tagajärjed Põhjused:
vastandlikud. Põhjamaades - Rootsis ja Soomes hakkas sätestatud õigus kõrvale tõrjuma vana tavaõigust. Kuid kirjutatud õiguse sisu oli peamiselt vana romaani-germaani põhi, mille mõjutused tulid varaseimal perioodil kanoonilise õiguse kaudu ning pärast seda alates 17. sajandist ülikoolide vahendusel. Samas Common law tekkeprotsessis on Rooma õigus etendanud vähest osa. Kokkuvõtteks on Euroopa riikide eraõiguse süsteemidel ühised alused, mis pärinevad Rooma õigusest. Koos rahvusriikide tekkimisega 19. sajandil asendus senine ius commune rahvusriikide õigusega. Mitmetes Mandri-Euroopa riikides loodi ulatuslikud eraõiguse koodeksid, mis kehtivad tänaseni. Just sellel ajal hakati eraõigust ning loodud ulatuslikke koodekseid seostama rahvuslusega ning rahva identiteediga. Seda seost tunnetatakse ka tänapäeval ning see mõjutab olulisel määral eraõiguse reforme 21. sajandil. (Smits, 2012) Kokkuvõte Rooma eraõiguse tähendus oli Euroopa õigusajaloos väga suur
selle uurimisele. Inimeste maailmapilt hakkas avarduma tänu maadeavastustele. Suurimateks avastusteks peetakse Ameerikat ja lihtsaimat teed Aasiasse, tänu millele hakkas hoogsasti arenema kaubandus. Inimesed said teada, et maakera on kerakujuline ning tegelesid üha enam meresõidutehnika arendamisega. Avastusretkede aeg tähendas Euroopale siirdumist keskajast ja feodalismist uude aega rahamajanduse, absolutismi ja rahvusriikide aega. Murrang kirikus seostus kõige enam reformatsiooni ehk usupuhastusliikumisega, mis sai alguse, kuna väidetavalt oli katoliku kirik kaugenenud algkristlikest põhimõtetest. Reformatsiooni algataja, Matrin Luther leidis, et usulise tõe ainsaks allikaks saab olla Piibel ning vajalik oleks rahvuskiriku loomine. Tänu reformatsioonile hakkasid inimesed paremini Piiblit ning selles sisalduvat mõistma.
Selle põhjuseks võivad olla nii rahanappus, kui ka soov vältida riigi liigset sekkumist või mitmete huvirühmade võitlused. Mõningates riikides, nagu näiteks Eesti, püütakse tõsta sündimust, siis vastupidiselt on riike, mis just võitlevad sündimuse tõstmise vastu, näiteks Hiina ja India. Hiinas ja Indias on väga karmid rahvastikupoliitika meetmed, näiteks on ühe perekohta lubatud vaid 1-2 last, ning on sundabordid. Lisaks rahvusriikide poliitikale mõjutavad tänapäeva üleilmastuvas maailmas riikide rahvastikupoliitikat ka rahvusvahelised organisatsioonid ja kokkulepped. Suure rahvaarvuga riikide elanike käitumine võib samuti avaldada mõju kogu maailmale. Kokkuvõtteks, suremus ning sündivus käivad käsikäes. Meie saame vaid aidata kaasa sündimuse suurenemisele Eestis, ning loodame, et eestlased jäävad ikka oma kodumaale truuks, ja ei rända välja.
Industriaalühiskond Massitootmise võidulepääsu nimetatatakse industraliseerimiseks.Kui tööstuses on hõivatud ligikaudu sama palju inimesi kui põllumajanduses,võib rääkida tööstusühiskonnast ehk industriaalühiskonnast,sest tööstus annab sel juhul põhiosa majanduses loodud väärtustest. Industriaalühiskonda iseloomustavad jooned: 1.Linnastuminesenine traditsiooniline külaelu ja elulaad hakkasid lagunema.Vähenesid piirkondlikud ja rahvuslikud eripärad.Külaühiskonnale omane naturaalmajandus asendus tiheneva kaubavahetusega maa ja linna vahel.Linnadesse kogunes üha enam inimesi19sajandi lõpuks Inglisnaal 70%,Prantsusmaal ligi 50% ja Saksamaal 40% elanikkonnast.Muutus linnade välisilmerajati töölislinnaosad barakkide ja üürikasarmutega. 2.Uue leibkonnamudeli teke.Agraarühiskonnas olid domineerivad suurpered,kus elas koos mitu põlvkonda,nüüd asebdusid need väikeperedega. 3.Seisusliku ühiskonna asendumine klassi...
reformatsioon §31 õ. lk.224-235 Usupuhastus- ristiusu õpetuse puhastamine sajandite jooksul ladestunud täiendustest ja tõlgendustest. Reformatsioon- kiriku ja ühiskonna muutumine laiemalt Usupuhastuse eeldused ja põhjused(õ.lk. 224) • Ilmaliku ja vaimuliku võimu vaheline konkurents • Katoliku kiriku moraalne allakäik • Indulgentside müük, millega rahastati kiriku ettevõtmisi • Humanismiideede levik • Renessanss, teadmiste areng • Rahvusriikide kujunemine • Kirik peab olema lihtne, odav, emakeelne • Kirikukogudus ei pea alluma Rooma paavstile Usupuhastus Saksamaal Martin Luther (1483- 1546) . • Preester, teoloog • 31.0ktoobril 1517 naelutas Wittenbergi lossikiriku uksele plakati 95 teesiga patukaristuse kustutamise kohta • Tõlkis piibli saksa keelde, mis 1534.aastal ilmus trükis. • abiellus Usupuhastus Šveitsis • Ulrich Zwingli (1484-1531)
kindlale ülesandele ja tegelebki süvendunult sellega- näiteks õpeab õpetaja ühte konkreetset ainet, mitte kõiki ja ei ole samal ajal lastele sotsiaaltöötaja ja psühholoog. Kapitalistlik majandussüsteem, tööstuslik tootmine ja linnastumine- Kapitalistlikus süsteemison olemas eraomand, eesmärgiks on kasumi teenimine ning kaupade-teenuste vahetasakaal. Rahvusriigid, bürokraatlik ja otsene valitsemine- Demokraatlike rahvusriikide aluseks on see, et me oleme selle rahvuse liikmed ja valitsemene end rahvana ise. Modernsetes riikides kujuneb ka välja bürokraatia ja valitsemine, mis põhineb kindlatel reeglitel ega teeni mitte üksikisiku huve vaid laiema avalikkuse omi. Individualism- Iga inimene on vaba korraldama oma elu iseseisvalt ning sõltuvus suurematest kooslustest on palju väiksem, esile tõuseb mina. Traditsiooniline väärtuste nõrgenemine- Inimene on autoriteetne tänu oma
1. EUROOPA LIIDU INSTITUTSIONAALNE ERILISUS Kaasaja globaliseeruvas maailmamajanduses on riikidevahelise koostöö edendamine ning regionaalse iseloomuga kokkulepete levik ulatuslikum kui kunagi varem. Kogu maailmas on registreeritud ligikaudu 3000 rahvusvahelist organisatsiooni, mille puhul riikidevahelist koostööd ei juhi ja kontrolli üksnes rahvusriikide valitsused, vaid ka rahvusülesed institutsioonid. Eriti 1990. aastatel on tihenenud ka riikidevaheliste majanduslepingute sõlmimine kui näiteks 1990. aastal oli jõus üksnes 45 regionaalset kaubanduskokkulepet, siis praeguseks on Maailma Kaubandusorganisatsioonis (WTO World Trade Organisation) registreeritud üle 100 kaubanduskokkuleppe. Eelneva taustal peaksime Euroopa Liitu suhtuma kui ühesse paljudest riikidevahelise koostöö vormidest
Eestlased ei pea neid positiivseid külgi eriti kaugelt otsima Eesti kuulutas välja iseseisvuse just Esimese maailmasõjaga kaasnenud segadust ja tekkinud olukorda õigesti ära kasutades. Samamoodi talitasid veel mitmed rahvusriigid ja seega võib väita, et Esimene maailmasõda aitas kaasa mitmete rahvaste iseseisvumisele, mis kindlasti on positiivne. Kokkuvõtteks võib öelda, et sõjast said kasu väga vähesed ja ainsaks positiivseks tulemuseks oli mitmete väikeste rahvusriikide teke. Rahuajal oleks olnud palju raskem iseseisvuda. Samas olid Esimese maailmasõjaga kaasnenud kannatused ja ohvrid väga suured ning seetõttu on võidust rääkimine kohatu ja ohvreid solvav. Sõda oli ja on alati negatiivne ning suuri üleelamisi põhjustav mõttetu tegevus, kus ei ole võimalik võita. Sellega kaasnevad kannatused ületavad alati loodetava kasuteguri.
Põhjused oli nii majanduslikud kui sotsiaalsed. Integratsioon ja regionaliseerumine varauusaegses Euroopas. Hakati kõnelema ühtsetest euroopalikest väärtustest ning kutsuti euroopa rahvaid ühinema nende väärtuste kaitseks. Euroopa ehk õhtumaad (rooma-katolik usk ja sellest eraldunud protestantlikud usud) ja Hommikumaad (kreeka-katolik usk). Regionaliseerimine on samas regioonis asuvate üksteisega külgnevate riikide majanduslike suhete tihenemine. Selle alla kuuluvad rahvusriikide kujunemine, turumajanduslike algete juurdumine majanduselus, maailma koloniaalne hõivamine.
7. Esimese maailmasõja lõpp. Compiegne´i vaherahu Saksamaa ja Antandi riikide vahel. Vaherahu aeg ja tingimused. 8. Esimese maailmasõja mõju riikide ja maailma majanduslikule ja poliitilisele arengule: 9. Majandus sõjas osalenud riikide majanduslik olukord Ühendriikide rolli muutus maailma majanduselus kes võitsid enam kasu suurest sõjast? 10. Poliitiline elu impeeriumide lagunemine, nimeta uute rahvusriikide teke, nimeta kommunismiohu kujunemine maailmas. Nõukogude Venemaa sõjavastase liikumise tõus 11. Saksamaa lüüasaamise põhjused. 12. Miks ja kelle poolel astusid sõtta Itaalia ja Ameerika Ühendriigid? Millal? 13. Uuendused sõjapidamises (tankid, lennukid, allveelaevad, raadioside, mürkgaasid jm). Kes? Millal? Mõju sõjategevusele? 14. Esimese maailmasõja tulemused ja tagajärjed. 15. 16.Isikud:
Maailm 20. saj. algul Imperialismiajastu ja ühiskond Lea Lips Pärnu Hansagümnaasium Imperialismajastu · 19. saj. lõpul jõudis maailm imperialismiajastusse, sest ... ... seda sajandit oli mõjutanud rahvusluse levik, mõjukate rahvusriikide teke (Saksamaa, Itaalia) ... suuremate rahvuste puhul ovinism (e. marurahvuslus) ... suurriigid püüdsid saavutada võimalikult suurt mõjuvõimu tööstus, turu hõivamine Maailma jagamine 20. saj. algul · 20. saj. alguseks oli kogu maailm jagatud Euroopa riikide asumaadeks või mõjusfäärideks (56% maakera elanikest elas kolooniates) · Euroopa kõrval olid veel 2 mõjuvõimsat riiki Ameerika Ühendriigid ja Jaapan · Norra rahumeelne eraldumine Rootsist (1905)
Euroopa varauusaja algul Lääne- ja Kesk-Euroopa Lääne-Euroopa Kesk-Euroopa Rahvusriikide Poliitiliselt killustatud tekkimisega tugevnes Saksa Rahva Püha kuningavõim Rooma riik-mitmesaja Inglismaal kuningavõimu väikriigi ühendus alusepanijaks Jenry Valitsejaks piiramatu Tudor võimuga keiser Prantsusmaal tugevndas Riiki hakati nimetama Francois I Austriaks Hispaania Hispaania Euroopa võimsaim suurriik
Rahvuslik ärkamisaeg 19. saj keskpaigast kuni u 70-ndate lõpuni oli kõige intensiivsem aeg. Kuni 19. sajandini domineeris kogukondlik mõtlemine. Napoleoni sdade järel levis natsionalism esimene rahvusriik oli Kreeka. Rahvusriikide teine laine 60.-70.ndail Balkanil (Rumeenia, Bulgaaria, Serbia). Suurim laine 20. sajandil esimese maailmasõja järel (Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia). Viimane laine oli Nõukogude liidu lagunemisel Eestlaste rahvuslik ärkamisaeg langes 19. saj keskpaika. Hakati tunnetama ennast kui rahvust seda soosis eestikeelse kirjanduse levik, pärisorjuse kaotus, majandusliku elu edenemine, eesti soost haritlaste tekkimine, omamoodi võitlus vene keskvõimu ja baltisakslaste vahel. Rahvusliku ärkamisaja tähtsamad ettevõtmised olid: - 1857. hakkas ilmuma Jannseni toimetamisel Perno Postimees, mis pani aluse süstemaatilisele ajakirjandusele Eestis - 1864. Eesti Postimees - 1857. 18...
19 sajand- konservatiivsed vaated judsid aktiivsesse poliitikasse. 1830-moodustati konservatiivne partei(tuntuim inglismaal, ja tegutseb tnapevalgi). 19 sajand-kodanluse sajand. liberealism-vabameelsus, inimeste vrdiguslikkust ja vabadust thtsustav poliitiline petus. 19 sajand oli liberealism levinuim poliitiline vool. rahvuslus ehk natsionalism. 19 sajandil sain kesk- ja ida-euroopas ning balkanil hoo sisse rahvuslik vabadusliikumine, mille eesmrk oli uute iseseisvate rahvusriikide loomine. (selleni juti 20. sajandil). 19 sajandil kiirendas teaduse ja tehnika edusammude kasutamine tootmises hiskonna arengut.(vead: polnd korereid. Veevarustus, kanalisatsioon, arstiabi, koolivrk ei tulnud toime).tliste haridustase oli paranenud. rikkad vabrikandid. sotsialism-poliitiline petus, mis pab saavutada hiskonnas sotsiaalset vrdsust. karl marx (1818-1883)Marksismi ks eestvedaja. Friedrich engels-marksismi ks eestvedaja.
uusaaja algus-1453,1492,1640,17saj algus,uusaeg jaguneb-enne suurt prantsuse revolutsiooni(absolutismi aeg),pärast revolutsiooni(industriaalühiskonna kujunemine),muudatused kaubanduses-kuj. kapitalistlikud suhted,kaubandussuhted laienesid,põllumajanduses-lääne ja ide euroopa vahel ilmnesid erinevused,läänes jäi pärisorjus keskaega,idas võideldi selle vastu veel mitu sajandit kuni 19.saj see kaotati,vaimuelus-uus ilmalik ideoloogia-valgustus,riigivalitsemises-alguses oli absolutistlik monarhia,hiljem nihkus esile parlamentlik mon., kus võitlus selle ümber kestis mitu saj.,paral. sellele kulges osades maades võitlus konstitutsioonilise riigikorra saavutamiseks, mis tõusis eriti võimsalt esile revolutsioonides,tööstus- industriaalühiskond,masinatootmine ning linnastumine, 30a sõda 1618-48,richelieu- prantsusmaa peaminister,ferdinand II habsburg-saksa-rooma keiser, christian II-taani kuningas, tilly-saksa-rooma keisri väejuht,wallenstein-sa...
Varauusaeg ( XVI-XVIII sajand) 1492.a.-C.Kolumbuse avastusretk Ameerikasse 1517.a.-reformatsiooni algus Saksamaal, Martin Luther avaldas oma katoliku kiriku vastased seisukohad. 1519-1522-esimene ümbermaailmareus Magalhaesi juhtimisel. 1524-1525-talurahvasõda Saksamaal. 1555.a.-keiser Karl V kuulutab välja Augsburgi usurahu, millega luteri usk tunnistati katroliku usu kõrval teiseks riigireligiooniks. 1564-1616-William Shakespeare'i eluaastad 1588.a.-Hispaania laevastiku ebaõnnestunud sõjaretk Inglismaa vastu ( Võitmatu Armaada) 1618-1648.a.-Kolmekümneaastane sõda. Rahvusriikide tekkimisega tugevnes Lääne-Euroopas kuningavõim. Henry Tudor sai Inglismaa kuningaks 1485.a. Toimus pikaajaline kodusõda selle üle, missugune dünastia saab troonile. Prantsusmaa valitsejaks oli Francois I ( 1515-1547 ) Renessanss-16.saj. Tähendab taassündi. Tagasi tulid eeskujud antiikajast. Humanism-inimlikkus. Püramiidi tipus oli inimene, mitte jumal. Inime...
Rahvusvahelised suhted 19. sajandi II poolel. Uusaeg § 15-21. ülevaade Ühiskonna mõtestamine • Konservatism – alalhoidlikkus E.Burke (aadel, maaomanikud) • Liberalism – vabameelsus poliitikas: usu, sõna, trüki- koosolekute vabadus; võrdsus seaduse ees ( kodanlus)- • Liberalism majanduses –A.Smith vabaturumajandus • Rahvuslus, rahvusriikide teke, rahvuslik ärkamisaeg • Romantism • Sotsialistid-utopistid (utoopia- unistus ideaalsest riigist) R.Owen • K. Marx – kommunistliku õpetuse rajaja: töölisklassi, proletariaadi diktatuur; ettevõtted riigi omandusse „Kapital“ „Kommunistliku partei manifest“. • Sotsialism, sotsiaaldemokraadid- tööliste huvide kaitse seaduslikult. 1848.a. revolutsioonid Euroopas • Revolutsioonisündmuste mõjul olid Euroopa valitsejad sunnitud tegema poliitilisi ja majanduslikke
,,Kosmoselaev Maa" edasikestmine ökonatsid Rahvuslus: · rahvused inimkonna loomulik jaotus · iga rahvus unikaalne · rahvus on poliitilise legitimeerimise ja inimese vabaduse allikas · rahvused vajavad oma riiki, selle olemasolu muudab maailma harmooniliseks ja vabaks · hinnatav on lojaalsus riigi suhtes Rahvusluse ajalugu: · hõimuidentiteet ja kultuuriliste erinevuste märkamine alates vanaajast · rahvusriikide teke ja asumaade vabadusvõitlus: poliitiline rahvuslus · Fichte, Herder: kultuurirahvuslus (Eesti 20. saj. algus) Rahvus kui väärtus ja loomulik elukeskkond, maailma mitmekesisuse tagaja, väike on ilus · Mussolini, Hitler: vererahvuslus Rahvusluse mudelid: · riigirahvuslus Lääne-Euroopas uusajal (poliitiline) · keelepõhine rahvuslus Ida-Euroopas 19.-20. sajandil · asumaade poliitiline vabadusvõitlus 20. sajandi algus (Juudi riigi teke)
1.Vürtsid;kallis tollimaks;uudishimu;kullajanu;müüdid pururikastest riikidest;ristiusu levitamine 2.kompassi täiustamine ja astrolaabi leiutamine;Pürenee ps palju sõjakaid rüütleid;karavell;Hisp. ja Port. leidus meresõidukog. mehi 3.Maailmapilt avardus;uued kaubateed- ja keskused;uued põllukultuurid;kuld;nakkushaigused;Itaalia kaubalinnade tähts. vähenemine 4.Kol.-1492.avastas Uue Maailma;da Gama-1498 avastas meretee Indiasse;Magalaesh-1519-22 esimene ümbermaailma reis 5.Ren-taassünd 14-16 saj 6.Hum.-inimlikkus,Erasmus Rotterdamist ja Thomas More 7.A.T.-dominiiklane,kat. kiriku tähtasim filosoof,tegeles tomismiga -uuris mitemeid valdkondi ja sid.need kristlusega;Ld.V-kunstnik;Luther-ref.algataja ja lõi lutheri kiriku;Calvin-rajas prot. usuvoolu kalvinism 8.Ref.-1517 toimunud usupuhastusliikumine,mille tagaj. kuj. kat. eraldunud prot. kirikud 9.1)Ta oli kiriku üleolu ja rikkuse vastu,2)indulgentside müük 10.lihtsus;emakeelsus;piibli luge...
Päikesesüsteemile ja kosmosele. Hiliskeskajal toimus üleminek rahvuslikele kultuuridele,usule ja lõpuks ka riiklustele. Koos sellega tekkis aadli metseenlus, kuningate merkantiilsus ja selle najal järk-järguline üleminek absolutismi. See tagas omakorda rahva vagadusliikumise ärakasutamise poliitilistel eesmärkidel ja seeläbi selle ülemineku ülemkihtide poolt toetatud reformatsiooniks. Sisuliselt lõpetas hiliskeskaja sellal tekkinud rahvusriikide reaalpoliitika ja absolutismi algus, rüütlitest palgasõdurite kasutamiselt üleminek regulaararmeedele ja rahva müstitsistlikule usule tuginenud nõiajahi kõrgaja lõpp. Kuid ka renessansile omase empiirilise ja esoteerikasse kalduvale teadusele kindla reaalteadusliku metodoloogilise aluse panek (R.Descartese "Arutlus meetodist" 1637). See tähendas ka senise veel säilinud Itaalia kultuuri mõjuperioodi (Medicidest Prantsuse kunigannad, Galilei)järellaine lõplikku lõppu.
sai päranduse), kas siis tuleb temasse suhtuda kui muidusööjasse ja parasiiti, kes elab teiste kulul? Põhjenda. Kas võrreldes Nõukogude ajaga on eestlaste suhtumine töösse muutunud? Kui jah, siis mis suunas? Põhjenda. 98) Tööandja ja töövõtja kohustused 99) Eesti liikmelisus a. Euroopa Liit (riikide majandusliit, aga teataval määral ka ühise sise- ja välispoliitikaga riikide liit) 2004 · Euroopa Ülemkogu (võrreldav rahvusriikide presidendi kantseleiga) · Euroopa Parlament (võrreldav rahvusriikide parlamendiga) · Ministrite Nõukogu (võrreldav rahvusriikide parlamendiga) · Euroopa Komisjon (võrreldav rahvusriikide valitsusega) · Euroopa Kohus (võrreldav rahvusriikide kohtuga) b. NATO (sõjaline kaitseorganisatsioon) 2004 c. WTO (maailma kaubandusorganisatsioon) - 1999 d. Euroopa Nõukogu (inimõigustekaitse organisatsioon) 1993 e
kuna erilisi karistusi pole täitmatajätmise pärast järgnenud. 33. Millised on olulisemad Euroopa võlakriisi põhjustajad? a) avalik sektor – suutmatus hallata riigi rahandust b) pangad – tegid riskantseid investeeringuid kinnisvarasektorisse, mis oli selgelt ülekuumenenud c) erasektor – kinnisvarapalavik ja tarbimisbuum, üle oma võimete elamine EL ühine välis- ja julgeolekupoliitika 34. Kas ja miks on Euroopa Liidu välispoliitiline identiteet erinev rahvusriikide omast? Kuidas see väljendub tema ühises välis- ja julgeolekupoliitikas (sh julgeoleku- ja kaitsepoliitikas)? (aruteluküsimus) Euroopa mudel erinev rahvusriikide omast. EL-i mõju ei kandu edasi mitte niivõrd sõjaliste meetmetega (heidutus, otsene sõjaline tegevus), vaid pigem pehmete vahenditega, nagu moraalsus, isiklik eeskuju ning inimõiguste edendamine. Viimasel ajal on see aga hakanud järjest enam muutuma – nt Venemaa vastased majandussanktsioonid
Euroopas oli 16. sajandi teine pool ja 17. sajand keskaegse seisusliku hiskonnakorralduse lagunemise, absolutistlike rahvusriikide kujunemise ja hiskonna moderniseerumise aeg. Sellesse perioodi langeb kapitalistlike tootmissuhete areng ning humanistliku ja ratsionalistliku mtteviisi juurdumine. Rahvuslike suurriikide kujunemisega kaasnes vitlus poliitilise ja majandusliku vimu prast Euroopas ja kolooniates. Sdadele andsid hoogu vaenused katoliiklaste ja protestantide vahel. Vaade Tallinnale 16. sajandi lpul. Kogu 17. sajandi Euroopa ajalugu mjutas tsentraliseeritud Vene riigi tugevnemine. 15
Ajaloo kontrolltöö Keskajast uusajani 1. Iseloomusta rahvusvahelisi suhteid Läänemere piirkonnas 16. sajandil. 3p 16. sajandiks oli Euroopa muutunud, keisri- ja paavstivõimu suur vastasseis hakkas leebuma ning pisiriikide ajastu hakkas otsa lõppema. Algas ühte kohta koondatud võimuga ehk tsentraliseeritud rahvusriikide ajastu. Samas lõdvenes Vana-Liivimaa niigi lõtv kokkukuuluvus veelgi ning ordu ja piiskoppide vaenutsemine ei lõppenud. Valitsevad ja põlisrahvad ei olnud kokku sulanud ning peagi kadus ka usuline ühtsus. 2. Mis tingis 15. sajandi alguses Saksa ordu nõrgenemise? 2p Saksa ordu languse alguseks loetakse 1410. aastal Poola-Leedu ühisväele kaotatud Tannenbergi (...
otsiti väljapääsu Napoleonile vastuhakus (Ei saavutanud oodatud edu) 16. Anna hinnang Napoleoni osale ajaloos - Napoleon tekitas euroopas suurt segadust, näidates et senine valitsemisviis hakkab ennast ammendama. Võttis ette suuri vallutusi, muutudes liiga ahneks. Eriti palju mõjutas arenguid saksamaal, kus sai alguse rahvastiku eneseteadvuse tõus, mis levis hiljem laiemalt ja viis rahvusriikide tekkeni. 1814-1815 Euroopa poliitiline korrastamine 3 põhimõtet: a) legitiimsuse põhimõte – restauratsioon – endise poliitilise korra taastamine. Ennistati kõigi revolutsioonieelsete dünastiate võim. b) tasakaalupõhimõte – ükski võitjariik ei tohtinud muutuda teistest tugevamaks. c) julgeoleku põhimõte – Prantsusmaa ümbritseti puhverriikidega. Tekkis 2 liitu:
,,Võimumängud" territoriaalsete poliitiliste ja mitte-territoriaalsete majanduslike tegutsejate vahel (nt mobiilne kapital, investeeringute ümberpaigutamine, off-shore tootmine jms) Majanduslikud muutused Kapitalistlike majandussuhete globaalne levik ja intensiivistumine Globaalne majanduse integreeritus tootmisahelad, kommunikatsioonivood, globaalne tööjaotus, turgude rahvusvahelistumine Transnatsionaalsedkorporatsioonid majandustegevuse ja rahvusriikide institutsionaalne eraldatus Tehnoloogilised muutused ,,kaaluta majandus", elektroonilised majanduskeskkonnad *Globaalnemajandus: kas ,,lame"või kontsentreerunud? Globaliseerumisdebatid. Kriitika: globaalne majandus ei ole ,,lame" Uued globaalsed ebavõrdsusmustrid; globaallinnade areng; ,,globaalne regionaalsus" (McCann2013) Aeg kui uus konkurentsitegur (S. Sassen): ettevõtlusteenused vajavad
Kordamisküsimused_Euroopa uue aja koidikul Absolutismi kujunemise põhjused loodeti pääseda kodusõdadest ja korralagedustest; Euroopa usuline lõhenemine reformatsiooni järel; loodeti jõuda üldise heaolu ja turvalisuseni; rahvusriikide kujunemine. Absolutismi tunnusjooned. Kuidas muutis absolutism ühiskonda? Kes olid absolutistlikud valitsejad? Iseloomusta nende valitsusaega paari lausega. TUNNUSED jagamatu riigivõim, pandi alus alalisele sõjaväele, merkantilistlik majanduspoliitika, kujunes välja professionaalne ametnikkond, rahvuskirik allus absolutistlikule valitsejale, sõditi palju kolooniate saamiseks. Valgustatud absolutism Austrias, Preisimaal ja Venemaal. Katariina II, Joseph II ja Friedrich II nende
riigist, seisuslike privileegide puudumine, üldine sõjaväekohustus, meetermõõdustik ja kümnendsüsteem. 10. Andke hinnang Napoleoni osale ajaloos. Põhjenda arvamust. Napoleon tekitas euroopas suurt segadust, näidates et senine valitsemisviis hakkab ennast ammendama. Võttis ette suuri vallutusi, muutudes liiga ahneks. Eriti palju mõjutas arenguid saksamaal, kus sai alguse rahvastiku eneseteadvuse tõus, mis levis hiljem laiemalt ja viis rahvusriikide tekkeni. 11. Millistest põhimõtetest lähtuti Viini kongressil Euroopa korrastamisel? Lähtuti restauratsiooni ehk vana korra taastamise, legitiimsuse ehk seaduslikkuse ning solidaarsuse ehk kooskõlastatud revolutsioonide ning liberaalse liikumise vastaste tegutsemiste põhimõtetest. 12. Iseloomustage industriaalühiskonda. Millised on kõige tähtsamad erinevused võrreldes varasema agraarühiskonnaga?
Toodangut kohandatakse ka vastavalt turu eripärale, nt. Simpsonite multifilmist võetakse välja teatud maades teatud tegelased. UNESCO võttis 2005.a. vastu konventsiooni, milles toonitatakse õigust ajada oma kultuuripoliitikat ning võidelda kultuuriinvasiooni vastu. · Kas ja kuidas Eesti riik kaitseb oma rahvuskultuuri ? 3) poliitiline üleilmastumine seisneb selliste rahvusvaheliste organisatsioonide loomises, mis kujundavad üleilmset valitsemist, vähendades rahvusriikide rolli. OPEC mõjutab kõikide riikide majandust, IMF fikseerib laenutingimused, paljud EL normid on liikmetele kohustuslikud. Samas pole ilmnenud tendentsi, et riigid hakkavad hääbuma. · Kas ja kuidas on EL piiranud või ohustamas Eesti suveräänsust?
oma grupist ja see identiteet vastu võtta. Seega pole kindel, et mingid erinevused üleüldse säilivad ja sellise entusiastliku soosimise tõttu ei ole vast asjatu ka kartus, et peagi võivad sallimise objektideks saada/jääda vaid teatud ekstsentrikud. Kaplanite tööpõllu saavad ,,kindlustada" fundamentalistid, kes taolist sisserändajate ühiskonna sallimisreziimi tervikuna vastustada võivad.... /Ekskurss: mis asi on Euroopa Ühendus (Euroliit, EL)? Öeldakse, et see rahvusriikide ühendus ei ole ei impeerium, ei konsotsiatsioon, vaid midagi enneolematut. Sest alliansipoliitika ajaloos ei leidu midagi niisuguse majandusliku koordinatsiooni taolist ja EL i ,,sotsiaalharta" klauslid on mõeldud jõustamiseks, mitte manitsemiseks. Rohkem sallivusele püüdlemine nihutab poliitiliste vaidluste keskme seadusandlikelt kogudelt kohtutele, mis omakorda suurendab jälle indiviidide suhtelist võimu. Samas võib iga
muidugi Saksamaa territooriumi arvelt. Austria-Ungari jagati Austriaks, Ungariks, ja Tsehhoslovakkiaks. Viis, kuidas piirid paika pandi, kaotajatega midagi arutlemata, oli ebaõiglane kaotajariikide (eriti Saksamaa ja Austria) suhtes. Selline territooriumi jagamine andis edaspidi õigustusi näiteks Saksamaale, ütlemaks, et neile oldi liiga tehtud ja hiljem oma maid tagasi nõuda. Küll oli see aga õiglane väikeste riikide suhtes, kuna selline jagamine vähendas suurriikide mõjuvõimu ning rahvusriikide teke ühendas väikeseid rahvaid, andes neile kindlus- ja ühtsustunde. Rahvasteliidu eesmärgid olid üllad- luua paremaid riikidevahelisi suhteid ning leida üksmeel ja kompromiss probleemide lahendamisel. Selles suhtes võib Rahvasteliidu teket lugeda üheks õiglaseks asjaks Versailles' süsteemis. Muidugi mitte kõigi jaoks, sest kaotajaid Rahvasteliitu vastu ei võetud. Liidu maine kisuti juba eos alla, kui Ameerika Ühendriigid ütlesid ära liiduga liitumisest.Wilsoni "14 punktis"
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
