asutati erakoole. Estonia teater jne... 5. RAHVUSVAHELISED SUHTED 20 SAJ. ALGUL Suurriikide blokkide kujunemine: 1879 sõlmiti leping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel, hiljem ühines nendega Itaalia (Kolmikliit) Sõjakaid meeleolusid õhutas sõjatehnika areng ning võidurelvastumine. Prantsusmaa ja Inglismaa vahel: antant. (26) Väliselt oli suurriikide blokkide loomine mõeldud sõja ärahoidmiseks, lõi tegelikult see protsess eeldused 1 maailmasõja puhkemiseks. Riikide saatus hakkas sõltuma ka täpsetest mobilisatsiooniplaanidest ning nende elluviimisest. Kokkuvõte: Uue aastasaja algul astus maailm teaduse ja tehnika arengusse. Maailm hakkas globaliseeruma. Euroopas kujunesid välja mõjuvõimu pärast konkureerivate suurriikide liidud (kolmikliit, antant) Kõige mahajäänuma ühiskonnakorraldusega suurriik oli Tsaari- Venemaa. Selle koosseisu kuuluv Eesti ning teised Balti riigid püüdsid aga end
* Türgi nõrgenemine õhtuas Balkani rahvaid türklasi kogu poolsaarelt välja tõrjuma. *1912.a kuulutasid Serbia, Bulgaaria ja Makedoonia Türgile sõja. Türgi sai lüüa ning kaotas kõik oma alad Euroopas v.a. Konstantinoopli. * Türgi, Kreeka ja Rumeenia vallutasid Bulgaaria vast vallutatud maad tagasi. * Bulgaaria võõrandus Serbiast ja tema taga seisvast Venemaast ning lähendas Kolmikliidu riikidele. 1) 3. Sõja ajend, põhjused ja tulemused, tagajärjed (võitjatele, kaotajatele),(sh vaata kaarti enne sõda ja pärast sõda) Sõja algus ja lõpp (kuup. + aasta) Sõja Algus: 28.juuli 1914 Sõja lõpp: 11.november 1918 SÕJAAJEND: * Austria-Ungari troobipärija, ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28. juulil 1914 Bosnias, Sarajevos. Mõrvariks oli Serbia terroristliku salaorganisatsiooni liige Gavrilo Princip. PÕHJUSED:
Versailles´ rahuleping ja I maailmasõja tagajärjed Pariisi rahukonverent ja Versailles´ rahuleping 18.jaanuar 1919 avati Pariisis rahukonverents, millest võttis osa 27 riiki Kõik olid kas Saksamaaga sõdinud või iis nendega suhted katkestanud Konverents lükkas tagasi Ameerika presidendi Woodrow Wilsoni rahuplaani ning keskenud Prantsusmaa ja Inglismaa huve arvestavate rahulepingute koostamisele Wilson nägi, et rahu saamiseks peab selle sõlmima ilma kontributsioonideta ehk
hakkas koondama juute ja taaselustama heebrea keelt juutide ühiskeelena. 4. Nobeli preemia Rootsi inseneri ja töösturi, dünamiidi ja ballistiidi leiutaja algatatud preemia, mille fondi pärandas osa oma varandusest, et vabaneda süümepiinadest lõhkeainete tootmisest ning sellega seotud sõja ja tapatalgudest. 5. Sarajevo mõrv 28.06.1914 tappis üliõpilane Gavrilo Principi Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinand, mis sai esimese maailmasõja puhkemise ajendiks. 6. Schlieffeni plaan Saksa sõjaplaan, mis sai nimetusi Saksa kindralstaabi ülema krahv Alfred von Schlieffeni järgi. Plaan nägi ette esiteks Prantsusmaa kiire purustamise ja seejärel vägede paiskamise itta Venemaa vastu. Plaani teostamiseks koondas Saksamaa enamuse oma jõududest Prantsusmaa vastu, eriti läänerinde paremale tiivale, kus väed pidid Belgia ja
KT: I maailmasõda ja Pariisi rahukonverents. Kommunistlik Venemaa ja Eesti Vabariik kahe maailmasõja vahel. 1. Antanti ja Kolmikliidu tekke aeg, osapoolte eesmärgid. Antant tekkis 1097. aastal, sinna kuulusid: Venemaa, Suurbritannia, Prantusmaa. Eesmärgiks oli Saksamaa mõjuvõimu vähendamine Euroopas. Kolmikliit tekkis 1882. aastal, sinna kuulusid: Saksamaa keisririik, Austria- Ungari keisririik, Itaalia kuningriik. Eesmärgiks oli uute kolooniate haaramine, Prantsusmaa purustamine ja võimu kehtestamine Euroopa mandril. 2
1 II. ESIMENE MAAILMASÕDA: Esimese maailmasõja tähtsamate sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 191 28.juuni serbia natsionalistid tapsid Austria-Ungari troonipärija Franz 4 Ferdinandi. 28.juuli Austria-Ungari kuulutas sõja Serbiale; Esimese maailmasõja algus. 23.august Jaapan astus sõtta Antanti poolel. 23.-30.august Saksa väed purustasid Vene 2.armee Tannenbergi lahingus Ida-Preisimaal. 5.-6.september Marne`i lahingus peatati sakslaste pealetung Pariisile; positsioonisõja algus läänerindel. 29.oktoober Türgi sõttaastumisega Keskriikide poolel tekkisid uued rinded Kaukaasias, Egiptuses ja Mesopotaamias. 2
1 II. ESIMENE MAAILMASÕDA: Esimese maailmasõja tähtsamate sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 191 28.juuni – serbia natsionalistid tapsid Austria-Ungari troonipärija Franz 4 Ferdinandi. 28.juuli – Austria-Ungari kuulutas sõja Serbiale; Esimese maailmasõja algus. 23.august – Jaapan astus sõtta Antanti poolel. 23.-30.august – Saksa väed purustasid Vene 2.armee Tannenbergi lahingus Ida-Preisimaal. 5.-6.september – Marne`i lahingus peatati sakslaste pealetung Pariisile; positsioonisõja algus läänerindel. 29.oktoober – Türgi sõttaastumisega Keskriikide poolel tekkisid uued rinded Kaukaasias, Egiptuses ja Mesopotaamias. 2
piirile seda ei tehtud. Sõjaplaani nim plaaniks 17, mis nägi ette Lotringi ja elsassi hõivamist ning seejärel sissetungi saksamaale. INGLISMAA · Inglismaal iseseisev sõjaplaan puudus, lubati rahaliselt toetada +70000 armee VENEMAA · Venemaa sõjaplaan võimaldas valida kahe rünnakusuuna, Ida-Preisimaa ning Austria-Ungari vahel. Venemaa sõjaplaan oli järgmine: anda kõigepealt lääks Austria-Ungarile ning vallutada Budapest ja Viin. I maailmasõja algus · 28. Juulil 1914- Austria-Unagri kuulutas Serbiale sõja. · Loe õ lk 38 ja leia murdepunktid, kus oleks saanud veel midagi muuta, sõda veel ära hoida? · Venemaa kuulutas välja mobilisatsiooni · Järgnes Saksamaa sõjakuulutus Venemaale seejärel Prantsusmaale, tungides kallale Belgiale. · Inglismaa kuulutas Saksamaale sõja 4.augustil. Läänerinne 1914 · Sõjategevus läänerindel algas 2.augustil 1914.a, mil Saksa väed hõivasid
Kõik kommentaarid