Vesuuvi rahvuspark (2)

Sarnased õppematerjalid

6

odt

Vesuuv

Tallinna Reaalkool Vesuuv Referaat Karlo Leok 7.c Klass Tallinn 2014 1 Sisukord 1. Sissejuhatus.................................................................................................... 3 2. Vesuuvi geograafiline asukoht........................................................................ 3 3. Andmed Vesuuvi kohta................................................................................... 4 4. Vesuuvi kuulsaim purse...................................................................................4 5. Kasutatud kirjandus........................................................................................ 5 2  1. Sissejuhatus Maailmas on umbes 800 tegevvulkaani. Enamik neist on maakoore nõrgemates kohtades, laamade

Geoloogia

13

docx

euroopa liidu kaitsealad

Sisukord SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1. KAITSEALA......................................................................................................... 4 1.1.Mis on kaitseala?............................................................................................. 4 1.2. Kaitsealade tüübid....................................................................................... 4 1.2.1. Rahvuspark............................................................................................ 4 1.2.2. Looduskaitseala..................................................................................... 5 1.2.3. Maastikukaitseala..................................................................................5 1.2.4. Kaitseala vööndid..................................................................................5 2. EUROOPA RAHVUSPARGID........................................

Metsandus

27

doc

Itaalia

mm aastas. Lõuna-Itaalias langeb mõnes piirkonnas aasta jooksul aga vaid vaevalt 200 mm sademeid. Maailma reisipass ITAALIA, kirjastus "Tea", 1999 Mullad Itaalia peamised mullatüübid on metsapruunmullad ja leet-pruunmullad, paakunud mustmullad, alluviaalmullad (mägimullad). Viljakamad mullad on Lombardia madalikul paiknevad lammimullad, mujal on peamiselt levinud punamullad. Looduslikult väga viljakate muldadega piirkonnad on Itaalias Vesuuvi ja Etna lähistel, kus on vulkaanilised mullad. Maailma reisipass ITAALIA, kirjastus "Tea", 1999 Maaparandustööd: Itaalias on Euroopa Liidu ulatuslikemad jõgede baasil rajatud niisutussüsteemid. Märkimisväärne osa üldisest veekasutusest kulutatakse niisutuseks ca 57%. 15 Maailma reisipass ITAALIA, kirjastus "Tea", 1999 Põllumajandus:

Geograafia

9

doc

Euroopa turismigeograafia

Gran Canaria, Hierro, Lanzarote, Teide (Tenerife). 2000 erinevat liiki taimi. Kanaaride mänd mis kasvab üle 60 m kõrguseks, ning mis suudab üle elada metsatulekahjud. Draakonipuu, palmid, kaktused. Teide rahvuspark-vulkaaniline kuumaastik. Hispaania kõrgeim mäetipp (3718 m). Teide vulkaan on üks kolmest vulkaanist, mis on tekkinud hiiglasliku, enam kui 5000 m kõrguse vulkaani sisemusse hilisemate vulkaanipursete tagajärjel miljoneid aastaid tagasi. Vulkaani jalamil asuv El Teide rahvuspark asutati 1954. aastal ning see ulatub 2000 m üle merepinna. Asub Tenerifel Garajonay rahvuspark-mis on Gomera saare suurim vaatamisväärsus ja turismimagnet. Garajonay rahvuspark haarab endasse 4000 hektarit ürgmetsa - loorberipuid e. laurisilvat, kanaari paju ja palju teisi haruldasi liike. Enne viimast jääaega oli kogu Vahemere rannik kaetud sarnase metsaga, praegu on Gomera üks väheseid kohti maailmas, kus loorberisalud säilinud. Asub Gomera saarel

Turism

15

doc

Itaalia referaat

Itaalia Vabariik Referaat Erik Salm Paide Ühisgümnaasium 2007 Itaalia Vabariik ISO 2-täheline kood: IT ISO 3-täheline kood: ITA Lipp: Vapp: Kaart: Geograafiline asend Itaalia Vabariik on riik Lõuna-Euroopas. Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjapoolne piirkond on mägine. Loodusliku piiri moodustavad Alpid. Maastik on suurte mägede ja sügavate orgude rohke. Itaaliale kuuluvad kaks Vahemere suurimat saart ­ Sitsiilia ja Sardiinia - ning hulk väiksemaid saari. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Enklaavina asuvad Itaalia territooriumil iseseisvad San Marino ja Vatikani riigid. Satelliitfoto Itaaliast Faktid: Pealinn: Rooma Suuremad linnad: Rooma

Geograafia

26

pdf

Eesti looduskaitse

Kaitsealade külastust hakkas (tegevjuht J. Eilart, juhatuse esimees Edgar Kotkaklubi. hakati toetama pärandkoosluste hooldust. korraldama riigimetsa majandamise keskus Tõnurist), millest saab suurim ühiskondlik (RMK). Soomaa rahvuspark sai üle-euroopalise looduskaitseorganisatsioon Eestis. Seltsi 1990 võeti vastu neljas looduskaitseseadus ­ ,,Seadus 2004 ühines Eesti Euroopa Liiduga. Võeti vastu kuues põlislooduse kaitsealade võrgustiku (PAN Parks) asutajate seas annavad tooni rahvuslikult Eesti looduse kaitsest" ­, mis kehtestas ka üldisi looduskaitseseadus, mille koostamisel arvestati

Keskkonna ja loodusõpetus

15

docx

NEPAAL

Samuti on Eesti valmis saatma DNA ja sõrmejälgede politseieksperte ohvrite tuvastamiseks. Kultuur 12 Ka kultuurihuvilistel on Nepalis palju vaadata: erinevad rahvad, keeled ja religioonid ning suur hulk ajaloolisi mälestisi. Katmandu org kuulub kunstimälestiste tiheduse poolest maailma ainulaadsete paikade hulka. UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluvad Katmandu org, Sagarmatha rahvuspark koos Dzomolungmaga, Chitwani rahvuspark ning Buddha Gautama sünnipaik Lumbinis. Tänapäevaks peaaegu kokkukasvanud kolm kuulsat nevarite linna (Katmandu, Patan ja Bhaktapur) olid 13.-18. sajandil tegelikult rivaalitsevad linnriigid. Igaüks oma kuninga (kõik nad olid Mallad), kuningapalee ning selle ümber ehitatud templite väljakuga. Vaid väike osa Patani südalinnast iseloomustab kultuuriväärtuste hämmastavat kontsentratsiooni. Krishna Mandir esindab India moguliarhitektuuri mõjusid,

Geograafia

55

pdf

Halliste luha taimkatte muutustest

Üheks põhjuseks on eelpool nimetatud koosluste suur bioloogiline mitmekesisus ja vajadus selle säilitamiseks. Teiseks oluliseks ajendiks on UNESCO maailma kultuuri- ja looduspärandi kaitse konventsioon, mis kutsub üles hoidma maailma rahvastele unikaalseid ja korvamatuid väärtusi. Viimaste hulka kuuluvad ka meie pool-looduslikud ehk pärandkooslused, mis on looduse ja inimese ühislooming ning väärtuslikud nii teaduslikust, kultuurilisest kui esteetilisest seisukohast. Soomaa rahvuspark on aastast 1998 UNESCO maailmapärandi looduspärandi nimekirja nominandiks. Seega on meie ülesandeks kaitsta, taastada ning hoida selliseid kooslusi tulevastele põlvedele. Pärandkoosluste traditsiooniline majandamine on aga tänapäeval suurelt osalt võimalik vaid riigipoolse abiga. Oluline roll nende säilitamisel on riiklikel looduskaitse asutustel, samuti erinevatel seltsidel ja ühingutel, mille hulgast võiks esile tõsta Pärandkoosluste Kaitse Ühingut, mis loodi 1997. aastal.

Rakendusbotaanika

Meedia

Kommentaarid (2)