mitte! Demokraatia minu külas esineb külavanema valimistel. Tehakse külakokkutulek ja kõik kes soovivad võivad minna ja anda endale meeldivale isikule hääle keda nemad näevad parima kandidaadina. Saab ka osaleda omavalitsuse valimistel, kus rahvas valib endi seast esindajad linna- või vallavalitsusse. Iga kodaniku hääl maksab ning enim hääli saanud isik pääsebki linna- või vallavalitsusse. Eesti riigis ja Euroopas on demokraatias osalemine raskem. Peamine kus saab isik osaled on riigikogu ja euro parlamendi saadikute valimistel. Kuid selle jaoks peab olema vähemalt 18 aastane.
Demokraatiat võib defineerida kui rahvavõimu. Igapäeva elus kohtab demokraatiat iga päev, kuid niisama sellest aru ei saa. Kui uurida demokraatia omadusi ning siis neid omadusi päriselus jälgida, võib aru saada, et tegelikult osaleme demokraatias igapäevaselt. Mõni peab demokraatiat ainult poliitikaks mitte igapäevaseks eluks. Demokraatiat kohtab isegi koduseid töid tehes. Suuremal koristuspäeval valib igaüks endale meeldivama töö. Ei teki sellist olukorda kus kogu töö peab käima nagu dirigendi taktikepi järgi. Igaüks teeb omaenda tööd nii kuidas ise tahab. Kodused koosolekud on ka täielikult demokraatlikud. Iga pereliige avaldab arvamust mida teha ning kuidas teha. Poes kauba valimine on täielikult enda teha.
Demokraatiat võib defineerida kui rahvavõimu. Igapäeva elus kohtab demokraatiat iga päev, kuid niisama sellest aru ei saa. Kui uurida demokraatia omadusi ning siis neid omadusi päriselus jälgida, võib aru saada, et tegelikult osaleme demokraatias igapäevaselt. Mõni peab demokraatiat ainult poliitikaks mitte igapäevaseks eluks. Demokraatiat kohtab isegi koduseid töid tehes. Suuremal koristuspäeval valib igaüks endale meeldivama töö. Ei teki sellist olukorda kus kogu töö peab käima nagu dirigendi taktikepi järgi. Igaüks teeb omaenda tööd nii kuidas ise tahab. Kodused koosolekud on ka täielikult demokraatlikud. Iga pereliige avaldab arvamust mida teha ning kuidas teha. Poes kauba valimine on täielikult enda teha.
Demokraatia eesmärk peaks olema võimalus toetada inimese ja poliitiku, valija ja valitava omavahelist suhtlemist, et õpitaks üksteist paremini tundma ning üksteisest aru saama. Just reaalne omavaheline suhtlemine loob võimaluse usalduse tekkimiseks või taastamiseks. Ainult siis, kui me ise aktiivselt omavahelist tihedat suhtlemist taotleme, saab usaldus poliitikute vastu suureneda ja võib välja kujuneda usaldusväärne poliitika. Momendil tunnen, et Eestis eriti poliitilisi meeleavaldusi korraldada eriti ei saa. Sest meil toimib semupoliitika (sõber aitab sõpra, mida tahetakse demokraatiaks nimetada) . Demokraatia pole sugugi hea valitsemise moodustis, sest selle kõlava sõna all hakkas demokraatia tasapisi manduma äriks, demokraadid muutusid kas ise ärimeesteks või ärimeeste poolt juhitavavateks, kuid paremat pole paraku seni leiutatud. Lugesin, et 2001
kellele: teema: Demokraatia minu igapäevaelus kellelt: Igapäevaselt puutun tihedalt kokku demokraatiaga. Küll erinevalt, kuid siiski on iga otsus sellega seoses. Tänu sellele, et meie riik on valitsemisvormilt demokraatlik, siis saan ka mina nii elada. Minu otsused ei puuduta otseselt riiki, kuid mõneti siiski. Kasvõi see, et kui tulevad valimised riigikokku, saan mina sõna sekka öelda. Ja minu 1 hääl miljonist on siiski piisav, et otsustada mis ootab meie riiki ees. Lubatakse küll kodanikele palju, kuid palju sellest täidetakse, selgub alles hiljem. Mingil määral ka kindlasti kodanike arvamusi arvestatakse, aga pigem kaudselt. Ja kindlasti on asi ka selles, et raske on võtta arvesse miljoni inimesi tahtmisi ja teha just nii. Minu elus on demokraatiat tunda pidevalt. Kasvõi see, et mis päeval ma enda kodutöö teen, on siiski minu enda valik. Minult ei nõuta, et teatud kuupäevaks peab olema asi tehtud, muidu võetakse pea maha. Ja kindlasti kodutööd pole ainuke
Kellele : Teema : Demokraatia Kellelt : Demokraatiat saab defineerida kui rahvavõimu ning see on teatud valimisvorm. Demokraatia otseseks vastandiks on diktatuur, mis on valitsussüsteem, kus oluline osa võimust on ühe isiku või kitsa isikute grupi käes. Olen kuulnud väidet, et demokraatia on protsess, milles inimesed saavad vabalt valida mehe, keda kõiges süüdistada. Demokraatlikus ühiskonnas on esiplaanil ühishuvid, kõigi heaolu ja enamuse tahe. Mina, kui alaealine, saan demokraatias kaasa lüüa koolis, kas siis klassivanema või õpilasomavalitsuse näol. Olen olnud oma eelmises koolis klassivanem, see oli kaheksandas klassis, kui see oli minu jaoks suhteliselt mõttetu, kuna minu ülesanneteks oli ainult raha kogumine ja hommikused kõned popitavatele klassikaaslastele. Olen kuulunud ka õpilasomavalitsusse, seda nii vabaliikme kui ka presidendi näol. Presidendi amet jäi mulle lühikeseks, umbes pool aastat, kuna tervislikud põhjused tulid vahele.
Poliitilise võrdõiguslikkuse olemus ja vajalikkus. Vabadus, võrdsus, vendlus- Prantsuse revolutsiooni aegne loosung, mis pole tänapäevalgi oma sisu minetanud. Ikka ja jälle on juttu kellegi vabaduste piiramistest või mõne inimgrupi õigustega mitte arvestamisest. Võrdõiguslikkus avaldub mitmel tasandil, seda mõõdetakse nii sugudevaheliselt kui ka vanuselise, rahvuselise ja elatustaseme põhjal. Tal on mitmeid harusid ja neist on tänapäeva Euroopas enim kajastust leidnud sugudevaheline võrdsus. Poliitiline võrdõiguslikkus ei ole vähemalt Euroopa piires viimasel paarikümnel aastal suuri probleeme tõstatanud, aga siiski, uurides lähemalt selle õiguse definitsiooni ja täitmist eri riikides tõusevad esile mitmed küsimused. Poliitiline võrdõiguslikkus tähendab, et kõigil kodanikel on on õigus osaleda riigi valitsemises ning valida enda esindajaid poliitikasse. Igas riigis on see õigus aga omakorda sätestatud erinevate piirangutega ning j
Memo Kellele: Kellelt: Kuupäev: Teema: ,,Demokraatia igapäevaelus" Demokraatia tugineb võrdsusele, see väljendub eelkõige võrdsuses seaduse ees. Demokraatliku ühiskonna märksõnaks on ,,vabadus". Ka igas kodus peaks see kehtima, Eesti riigis. Meie kodus nii see on, et kui midagi tehakse, siis arutatakse see kõigepealt läbi ja siis alles tehakse, mitte nii, et üks teeb midagi valmis, ja teised ei tea asjast midagi. Minu meelest see ongi kõige parem viis kuskile jõuda, kuna ühine arusaam viib sihile. Kuna meie kodus kehtib demokraatia, arvan, et kehtib ka paljudes, kui mitte enamustes eesti peredes. Ilma demokraatiata oleks asi keerulisem ja lahkarvamusi oleks palju rohkem. Demokraatia on väga hea võimu teostamise vorm, võrreldes teiste vormidega. On aga ka kindlasti palju erinevusi selles vallas, inimesed on kõik erinevad ja kõigil on omad põhimõtted ja arusaamad. Iga inimene tahab jääda oma põhimõtetele ja arusaamadele kindlaks ja see tekitabki la
Teisiti öeldes, te tahate küsida nõu kelleltki, kes on saanud selle ameti jaoks spetsiaalset väljaõpet. Viimane asi, mida te teeksite, oleks see, et koguksite kokku rahvahulga ja paluksite neil hääletada õige ravimi üle. Riigi tervis on mitte vähem tähtis asi kui konkreetse üksikisiku tervis. Poliitiliste otsuste riigi huve puudutavate otsuste tegemine nõuab nii arukust kui ka oskusi. Platoni meelest tuleks see jätta asjatundjate hooleks. Lasta rahval otsustada on umbes sama mis sõita merd reisijate nõuannetele toetudes, jättes kõrvale või tõrjudes eemale need, kes tõesti oskavad navigeerida. Nii nagu sel moel juhitud laev kaotab tee ja läheb põhja, nii juhtub Platoni väitel ka riigilaevaga. Ent kust leida asjatundlikke valitsejaid? Siin on Platoni vastus lihtne ja paljude tema arvatavate lugejate jaoks esmapilgul meelitav. Õiglane ühiskond on võimatu, kui kuningatest ei saa filosoofid, või kui filosoofidest
Kodakondsus. Riikluse ajaloost. Eesti riikluse ja riigivõimu kujunemine. Riigikorralduse vormid: suveräänne riik, koloonia, protektoraat, unitaarriik, autonoomia, föderatsioon, konföderatsioon. Õigusriik ja võimude lahusus. Riigivormid: monarhia, piiratud monarhiad, vabariik. Parlamentaarne ja presidentaalne riik. Poliitilised reziimid: demokraatia, diktatuur, autokraatia, totalitarism. Valitsemissüsteeme mujal: Läti, Leedu, Rootsi, Saksamaa, USA. Riigiorganid: parlament, valitsus, president, maavalitsus, teised põhiseaduslikud võimuasutused. Kohaliku omavalitsuse ülesehitus ja ülesanded. EV õigus- ja kohtusüsteem. Anglosaksi ja germaani õigussüsteem. Eesti põhiseadus. Kodanike ja välismaalaste jaoks kehtivad õigused ja vabadused. Kodanike osalemine avalikus elus. Demokraatia põhimõtted ja säilimise tugisambad. Kodanikuühiskond. Ühiskonnaelus osalemise võimalused. Huvi- ja survegrupid. Valimised. Valimiste vajalikkus. Üldmõisted
püüavad kandidaadid kasutada kõiki vahendeid ja kulutada suuri summasid, et oma nimi valijatele tuntuks teha. Kellel on võimalus kasutada suuremat raha iseenda reklaamimiseks, sellel on ka paremad väljavaated valituks tulla. (Demokraatia liigid, 2004) 1.3. Osalusdemokraatia „Osalusdemokraatia on demokraatia vorm, kus otsustamisel võivad osaleda kõik, keda antud küsimus puudutab.“ (Osalusdemokraatia …, 2016) Osalusdemokraatia on esindusdemokraatia täiustatud variant, kus rahval on võimalik lisaks valimistele oma võimu teostada ka valimistevahelisel ajal – nende valitud esindajad arutavad oma otsused läbi kõigi osapooltega, keda antud otsus puudutab (Osalusdemokraatia …, 2016). Osalusdemokraatia piirdub suurelt jaolt kodanike osalemisega referendumites ja väljatöötatud ettepanekute hääletamises, mis võivad hõlmata ka avalikke arutelusid ja otsusetegemise protsesse. Osalusdemokraatia püüab reformida esindussüsteemi, näiteks sagedam hääletuste
Meie ühiskonnas on isegi peale noorte inimesi, kes naeruvääristavad demokraatiat ning kelle jaoks demokraatia on lausa sõimusõna. See on äärmiselt kahetsusväärne ja samas ka ohtlik tendents. Meie ühiskond ei mõista, et demokraatia lahutamatu osa ongi konfliktid ja et erinevate maailmavaadete esindatus riigikogus tuleneb ühiskonnas valitsevatest erinevatest arvamustest, huvidest. Ehk siis nendest endist. Mina saan demokraatias osaleda oma regiooni, omavalitsuse ja kohaliku kogukonna valitsemises ning avalikus elus. Käia hääletamas.Jah, kindlasti käia hääletamas. Noored, nagu ka mina ise, saavad näiteks astuda naabruskonna või linna nõukogudesse, kooli õpilasomavalitsusse, linna või keskuse õpilasomavalitsusse või noorte parteidesse (Kuressaares Kuressaare Linna Noortevolikogu, TEN Tegusad Eesti Noored). Noored saavad osalemise või kaasalöömise kaudu planeerimisalastes tegevustest osa võtta
Oluline on ka sõnavabadus, demokraatlikus riigis peab inimesel olema õigus avaldada oma arvamust ilma, et keegi talle nn sõnu suhu topiks. Meie meedias võib tihiti märgata, kuidas nt mõne poliitiku antud intervius muudetakse öeldu sõnu ja lastakse trükki. Kuid see ei tähenda, et Eesti ei oleks demokraatlik riik. Pärast sellist eksimust ajakirjaniku poolt ei keela keegi intervjueeritaval avalikult sõna võtta ja kirjutatut kas kinnitada või ümber lükata. Kellelgi ei ole õigust teisele inimesele sõnu suhu panna. See on tähtis ka valimistel, sest sõnavabadus tagab selle, et iga inimene saab tõesti valida valitsusse just need esindajad, keda tema pooldab. Kuid kas vaid nende õiguste puhul võib öelda, et Eesti on demokraatlik riik, või on olulisi tunnuseid veel? Arvan, et olulised on ka muud hüved , mida eestlastele võimaldatakse. Näiteks on meil kõigil õigus tasuta esmasele arstiabile, kuni mingi astmeni on kõigil võimalik omandada tasuta
Kellele: Teema: Kelllelt: Demokraatiat, ehk rahvavõimu tunnetan ma igalpool, kuid kõige rohkem kindlasti kooliga seonduvalt. Koolis tuleb tihti ette küsitlusi, millele õpilased annavad omapoolse vastuse ning hiljem otsustatakse tulemused nende põhjal. Näiteks aasta õpilase valimine- selline traditsioon oli minu eelmises koolis tavaline. Lepiti kokku aeg ja koht, mil kõik õpilased käisid ükshaaval laua juurest mööda ning said sealt ühe paberi, kuhu olid märgitud umbes kümme suurimat konkurenti. Nende hulgast pidi iga õpilane valima kaks- tema arvates parimat. Nendele kahele soositule korraldati näiteks mingi võistlus, et selgitada välja aasta õpilane. Veel esineb demokraatia näiteks klassi jalgpallimeeskonna mängijate valimisel, kus klassikaaslased arutlevad ja valivad need, keda nad peavad enda arvates parimateks ning saadaksid oma klassi esindama. Põhikoolis esines veel ka selline asi, nagu klassivanema valimine. Õpilastele jaotati kätte paberid, ning sinn
Kellele: Teema: Kelllelt: Demokraatiat, ehk rahvavõimu tunnetan ma igalpool, kuid kõige rohkem kindlasti kooliga seonduvalt. Koolis tuleb tihti ette küsitlusi, millele õpilased annavad omapoolse vastuse ning hiljem otsustatakse tulemused nende põhjal. Näiteks aasta õpilase valimine- selline traditsioon oli minu eelmises koolis tavaline. Lepiti kokku aeg ja koht, mil kõik õpilased käisid ükshaaval laua juurest mööda ning said sealt ühe paberi, kuhu olid märgitud umbes kümme suurimat konkurenti. Nende hulgast pidi iga õpilane valima kaks- tema arvates parimat. Nendele kahele soositule korraldati näiteks mingi võistlus, et selgitada välja aasta õpilane. Veel esineb demokraatia näiteks klassi jalgpallimeeskonna mängijate valimisel, kus klassikaaslased arutlevad ja valivad need, keda nad peavad enda arvates parimateks ning saadaksid oma klassi esindama. Põhikoolis esines veel ka selline asi, nagu klassivanema valimine. Õpilastele jaotati kätte paberid, ning sinn
inimesed rohkem poliitilist infot, viivad end kurssi oma kodanikuõiguste ning erakondade vaadetega. ,,Valimine liisku heites," ütleb Montesquieu, ,,on loomult demokraatlik." Hästi, aga mis mõttes see nii on? ,,Liisuheitmine," jätkab ta, ,,on valimisliik, mis ei tee kellelegi liiga, vaid jätab igale kodanikule mõistliku lootuse, et kord saab ka tema isamaad teenida." ( Rousseau 1762: 150 ) Üheski tõelises demokraatias pole riigiteenistus mingi eelis, vaid kohustus, millega ei saa kuidagi koormata üht inimest õiglasemalt kui kedagi teist. Üksnes seadus saab määrata selle ülesande isikule, kellele liisk langes, sest siis on tingimused kõigile võrdsed nagu ühele demokraatlikule riigile omane. Liisuheitmine ei tekitaks erilisi raskusi tõelise demokraatia korral, kus võiks valida ükskõik keda. Ent tõelist demokraatiat ei ole olemas.
EV põhiseaduse käsitlemine. Parlamendi ja presidendi valimine. Valitsuse moodustamine. 1. Täida lüngad. Kasuta põhiseaduse 1. ja 3. peatükki. Eesti Vabariik on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti on riiklikult korralduselt ühtne riik. Riigivõimu teostatakse Eestis põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Riigivõimu teostamine rahva poolt tähendab seda, et rahval on õigus: 1. Riigikogu valimisele 2. Rahvahääletusele Riigivõimu teostamiseks peab isik olema Eesti Vabariigi hääleõiguslik kodanik. Hääleõiguslik kodanik peab olema vähemalt 18 aastat vana ning teovõimeline. 2. Defineeri Eesti riik I peatüki alusel! Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti riiklikult korralduselt ühtne riik.Eesti riigikeel on eesti keel ning riigivärvid on sinine, must ja valge. 3
Demokraatia plussid ja miinused. Elame 21. sajandis ning meie jaoks tundub loomulik, et riik, kus elame, on demokraatlik. Valitsemisvorme on olemas mitmeid: diktatuur, monarhia, türannia, polüarhia jt. Miks paljud maailma riigid valivad enda riigikorraks just demokraatia, kui valida on ka paljude teiste seast? Demokraatia, mis tähendab oma algupärases kreeka keeles rahva võimu, on üsna laia tähendusega mõiste. See ei ole enam sama, mida pidasid silmas näiteks ateenlased. Nende jaoks tähendas see seda, kui rahvas tuli kokku ning otsustas teatud asju üheskoos rahvakoosolekutel. Seda nimetatakse otseseks demokraatiaks. Siiski on mõeldamatu, et inimestel oleks kõigil ühesugune arvamus, seega võeti kasutusele enamushäälte süsteem kui enamus on poolt või vastu, on asi otsustatud. Ent tänapäeval oleks vast isegi mõeldamatu, et kogu rahvas koguneb kokku ja üheskoos otsustab. Riik, kus selline süsteem toimiks, peaks olema väga väike. Seetõttu on riigi kodanikud
Mõnes mõttes olevat rahva demokraatia lähemal originaalsele kreeklaste demokraatiale (reeglid on inimeste poolt ja inimeste huvides), kui seda liberaaldemokraatia või sotsiaaldemokraatia. Tavalised inimesed on nii-öelda töölisklass ja demokraatia on saavutatav alles siis, kui valitsus toimib nende huvides. Seejuures ei eelda rahvademokraatia ilmtingimata seda, et töölisklass ise otse peab kontrollima / juhtima valitsust. Rahva demokraatias põhinevad reeglid / seadused nendele ettepanekutele, mis tehtud kommunistliku partei poolt töötava enamuse heaks. Peale Nõukogude Liidu ja Idabloki lagunemist kehtib see vorm näiteks Hiinas, Kuubal, Vietnamis (http://www.hot.ee). 3. MUID DEMOKRAATIA KONSEPTSIOONE, VORME JA VARIANTE 3.1. Antiikdemokraatia On demokraatia liik, milles kodanikud enamuse huvides peavad ise vahetult osa võtma otsuste
Teesid I 1) Kirjelda, mis on Sinu jaoks poliitika ning mis seda iseloomustab. Kasuta selleks õpikus toodud erinevaid lähenemisi poliitikale ja selle mõistmisele, too näiteid. Minu jaoks tähendas poliitika põhimõtteliselt ainult riigi juhtimist enne esimest loengut 7. novembril. See teadmine põhines ühiskonnaõpetuse tundides omandatud teadmistel. Praegu tähendab poliitika minu jaoks juba palju enamat. Poliitikat on minu arvates, nagu Aristoteles ütles, ennekõike sotsiaalne tegevus, mis on alati dialoog. Dialoog sellepärast, et poliitika eksisteerib ainult tänu inimeste eriarvamustele ja need saavad tekkida kui on vähemalt kaks inimest. Aristoteles tõi siinkohal näiteks Robinson Crusoe ja Reede. Poliitika on tegevus millega luuakse, säilitatakse ja täiendatakse üldisi ühiskondlike reegleid mille järgi elatakse. Politik tähendab Kreeka keeles riigi või linnajuhtimise kunsti. Poliitika all mõistan
Tabel 1 Demokraatia tüüpide võrdlus Demokraatia tüüp Põhijoon Võtme-institutsioon Kodanikutüüp Liberaalne vabadus, sõltumatu kohus aktivist, oma õiguste demokraatia mittesekkumine eest seisja Esindus- esindajate valimine, parlament, ratsionaalne demokraatia kes omavad volikogud hääletaja mandaati Allikas: Anu Toots, Tallinna Ülikool, 2006 14
täitmine teises kohas on tasustatud. Kui aktsiad 100% riigi omandusest, siis üldkogu koostab majandus- või rahandusminister (seega aruandekohustus ministri ees) ning kuna riigikogu liige võib esitada ministrile umbusaldusavalduse, siis see on huvide konflikt. Võimude tasakaalustatus: - Võimude vaheline tasakaal kriisikohad parlamendi ja valitsuse vahel: nt parlament ei tohiks võtta vastu üksikjuhte puudutavaid regulatsioone (nt parlament on vastu võtnud ühe ettevõtte (Tallex) erastamise seaduse); kohus ja parlament: kui kohus peab seadust põhiseadusevastaseks, siis kus on tasakaalupunkt? - Võimusisene tasakaal võimu sees olev tasakaalumehhanism ütleb, et peab olema võimu dekonsentratsioon (nt pole
h. järgnevatele küsimustele: Mis on teadmine? Millised on teadmise allikad?Kuidas eristada näilisust tegelikkusest?Mis on tõde?Mida tuleks teha, et teadmist saavutada?Kas teadmiste süsteemi saab rajada kindlale vundamendile? 4. Milliste küsimustega tegeleb ontoloogia? e olemisõpetus on metafüüsika haru, mis tegeleb oleva ja olemise kui niisuguse ning olemisviisidega. Tegeleb olemise üldiste alustega, küsimustega, mis on maailm, mis on jumal jne. Platon väitis, et igas materiaalses asjas on osaliselt ja ajutiselt olemas idee ning samal ajal ka olematus ja teisitiolemine. Seetõttu on materiaalne maailm pideva tekkimise ja hävimise seisundis, seega olemise ja olematuse vahelises püsitus olekus. Platon käsitas ideede tunnetamist kui meenutamist (anamnees). Seda tõekspidamist tõlgendab müüt hingede rändamisest: inimese hing viibis enne maapealset elu ideede maailmas ja võis seal vahetult ideid näha. 5. Milliste küsimustega tegeleb metafüüsika
J. J. Rousseau' portree. Demokraatliku ühiskonna põhitunnuseks on KOLME VÕIMU LAHUSUS: seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim tegutsevad üksteisest sõltumatult. Selle nõude pani 18. saj esimest korda kirja prantsuse filosoof Montesquieu [mo(n) tesk´jöö]. Nii tema kui ka Rousseau olid Suure revolutsiooni puhkedes juba surnud, kuid nende edumeelsed ideed elasid uue põlvkonna haritud inimeste mõtetes edasi. *** Seadusandlikku võimu teostab demokraatlikus ühiskonnas PARLAMENT, mille valivad kõik riigi täiskasvanud kodanikud (Eestis alates 18. eluaastast). Sõna parlament on tulnud meie keelde prantsuse keelest. Sõna parler on prantsuse keeles kõnelema, kõne; seega oleks parlament meie keeles kõnekoda. Igas riigis on parlamendil oma nimi: Eestis Riigikogu, Soomes Eduskunta, Lätis Seim, Prantsusmaal Rahvusassamblee, Ühendkuningriigis the Commons, Venemaal Duuma jt. Eestis valib rahvas Riigikogu koosseisu iga 4 aasta tagant uuesti
Oli olemas ka opositsioon, kus olid poliitikud ja haritlased, kuid nad ei saanud ajakirjanduse tsensuuri tõttu kuigivõrd kuuldavaks end teha. Opositsiooni eesotsas oli Jaan Tõnisson, teised näiteks Ants Piip, Juhan Kukk, Jaan Teemant. Päts tahtis oma võimu kindlustada ning lõi uue PS-se, mis tema enda dekreediga jõustus. Tekkis presidendi ametikoht, kuueks aastaks, kes määras valitsuse ja sai õiguse RK laiali saata; tekkis kahekojaline parlament – riigivolikogu, riiginõukogu ning need ei olnud rahva poolt valitavad. Uues riigivolikogus olid Pätsi meelsed, Päts valiti presidendiks 24 aprill 1938. Parlament töötas, kuid oli Pätsi kontrolli all, seega oli ikkagi „vaikiv ajastu“. President nimetas ka linnapead, maavanemad, rektori jne ametisse. 15. Eesti ja Lääne-Euroopa vasakintellektuaalid kahe maailmasõja vahel: demokraatia, autoritaarsus ja N. Liit
2. Vabad valimised 2.1 Valimiste funktsioonid Valimisi peetakse demokraatliku ühiskonnakorralduse üheks põhitunnuseks, selle järgi antakse esimene hinnang režiimi demokraatlikkusele. Ajalooliselt on võitlus demokraatia eest seotud just valimisõiguse kättevõitmise ning laiendamisega. Valimiste peamine funktsioon on tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine. Kuna valimised toimuvad korrapäraselt teatud ajavahemiku möödudes, siis nimetatakse neid korralisteks. Parlament ja kohalikud volikogud valitakse tavaliselt iga nelja, president iga 4–6 aasta tagant. Valimised võivad leida aset ka sagedamini, aga ainult põhiseadusega määratud viisil. Selliseid valimisi nimetatakse erakorralisteks. Erakorraliste valmiste tüüpiline põhjus on parlamendi laialisaatmine. Valimiste ärajäämine või edasilükkamine ilma mõjuva põhjuseta (nt sõda) hoiatab, et riik on demokraatlikult arenguteelt kõrvale kaldumas.
SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................. 2 1. DEMOKRAATIA LIIGID.............................................................................................. 3 1.1 Liberaaldemokraatia.......................................................................................... 3 1.5 Otsedemokraatia............................................................................................... 5 1.6 Kristlik demokraatia.......................................................................................... 5 1.7 Osalusdemokraatia............................................................................................ 5 1.10 Konstitutsiooniline demokraatia......................................................................6 1.11 Korporatiivne demokraatia.............................................................................. 6 1.12 Rahvahääletuse demokraatia.................
Liikmeid 101. Riigikogu 1 tööd juhib spiiker e esimees (Riigikogu esimehe ülesanded: 1. juhtida riigikogu tööd; 2. vajadusel täita presidendi ülesandeid). Parlamendi ülesanne on kinni peaministri koostatud valitsus (kuni 15 ministrit) ehk täidesaatevvõim Umbusalduse korral peaministrile peab tagasi astuma kogu valitsus. See on parlamentarismis üks olulisemaid omadusi: parlament saab valitsust umbusaldada (presidentalismis ja poolpresidentalismis ei saa). Seega Eesti Vabariik on parlamentaarne riik, sest 1) Riigikogu (parlament) saab valitsust umbusaldada ja 2) Riigikogu valib presidendi, kes ei juhi valitsuse tööd. Seda teeb peaminister. Eesti Rigikogu ülesanne on valida EV president (ametiaeg 5 aastat, peab olema vähemalt 40-aastane, sünnijärgne EV kodanik). Presidendil on ühiskonnas tasakaalustav roll. Tähtsaim võimuinstitutsioon on parlament.
DEMOKRAATIA Referaat SISSEJUHATUS Käesoleva töö eesmärgiks on tuua lugejateni demokraatia olemus. Saame aimu selle kujunemisest antiikajast tänapäevani välja. Demokraatia all mõistame rahvavalitsust. See tähendab, et riigi siseelu ei ole tänapäeva demokraatia tingimustes võimalik korraldada ilma kodanike aktiivse osaluseta. Aktiivne inimene kui elujõulise kogukonna kõige olulisem lüli määrab meie ühiskonna tugevuse. Kodanikul peab olema võimalus oma riigi asjades kaasa rääkida ja omaenda tulevikku kavandada. Mõisteid "vabadus" ja "demokraatia" kasutatakse sageli sünonüümidena, kuid see ei ole õige. Demokraatia on ühiskondlikult korraldatud vabadus. Kõik demokraatlikud riigid on süsteemid, milles kodanikud teevad poliitilisi otsuseid, tuginedes enamuse võimule. Enamuse võimuga peab kaasnema vähemuse õiguste kaitsmine. Demokraatlikus riigis on valitsus ainult üks osake paljude teiste asutuste, erakondade, seltside ja ühenduste kõrval (pluralism
Majoritaarse süsteemi peamine pluss on selle selgus ja lihtsus. Igaühel on arusaadav, kes ja kuidas parlamenti pääseb. Teisalt pole see süsteem vaba ka puudustest. Näiteks annab see eeliseid juhtivatele suurparteidele ning diskrimineerib väiksemaid. Suurparteidel on parlamendis rohkem kohti, kui neile valijaskonna üldise toetuse põhjal peaks kuuluma. Teiseks probleemiks lihthäälteenamuse puhul on kaotsiläinud hääled. Niisiis ei peegelda lihthäälteenamuse printsiibil valitud parlament päris täpselt valijaskonna eelistusi. Proportsionaalne valimissüsteem on laialt levinud. Seda peetakse õiglasemaks, kuid kahjuks on proportsionaalne süsteem seetõttu ka keerukam kui enamusvalimiste oma. Proportsionaalne süsteem jagab saadikukohad parteide vahel proportsionaalselt ehk võrdeliselt neile antud häältega. Proportsionaalse süsteemi teiseks tunnuseks on mitmemandaadilised valimisringkonnad ja kolmas
veebruaril 1918. Õiguslik järjepidevus: Vastu- ja pooltargumendid: - Valitud Kogu vabatahtlik otsus liituda NSVL-ga -1992. a PS vastuvõtmisel ei järgitud 1938. a PS ( see nägi ette riigiorganite nõusolekut, rahvas oli muutmis protsessist välistatud) - Erinev territoorium - Kõik aegub + Vabatahtlikkust tegelikult ei olnud, see oli vägivaldselt sunnitult saavutatud allakirjutamine + 1938 ps mittejärgimine ei ole 2 põhjusel relevantne, 1992 ps võttis vastu rahvas ise, rahval on õigus moodustada/konstitueerida uus riik, 1992. aastal oli revolutsiooniline situatsioon, mistõttuon legitiimne võtta selline ps vatsu; lisaks polnud olemas ps muutmiseks vajalikke konstitutsioonilisi organeid (oleks olnud ka vähem demokraatlik). 1992. A PS ON RAHVALEGITIMATSIOON + valdavas osas on siiski tegemist identse territooriumiga (ja ka rahvaga) + On olemas rahvusvahelise õiguse subjekte, kellel puudub mitu sajandit oma territoorium
J. J. Rousseau' portree. Demokraatliku ühiskonna põhitunnuseks on KOLME VÕIMU LAHUSUS: seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim tegutsevad üksteisest sõltumatult. Selle nõude pani 18. saj. esimest korda kirja prantsuse filosoof Montesquieu [mo(n) tösk´jöö]. Nii tema kui ka Rousseau olid Suure revolutsiooni puhkedes juba surnud, kuid nende edumeelsed ideed elasid uue põlvkonna haritud inimeste mõtetes edasi. *** Seadusandlikku võimu teostab demokraatlikus ühiskonnas PARLAMENT, mille valivad kõik riigi täiskasvanud kodanikud (Eestis alates 18. eluaastast). Sõna parlament on tulnud meie keelde prantsuse keelest. Sõna parler on prantsuse keeles kõnelema, kõne; seega oleks parlament meie keeles kõnekoda. Igas riigis on parlamendil oma nimi: Eestis Riigikogu, Lätis Seim, Prantsusmaal 4 Rahvusassamblee, Ühendatud Kuningriigis the Commons, Venemaal Duuma jt
Ühiskonna kt 1 Mõisted Ühishüve – Hüved, mis on mõeldud kõigile kasutuseks (haridus, tänavavalgustus, teed) Anarhism – Riigi ja valitsuse kaotamine/puudumine Tööstusühiskond – Tööstuspöörde tagajärjel tekkinud ühiskond, kus suurem osa inimesi töötab tootmisalal Tööstuslik pööre – Üleminek põllumajanduslikult tootmiselt tööstuslikule tootmisele. Vabrikute suur levik ja linnastumine Agraarühiskond – Külaühiskond, kus enamik inimesi teeb põllutööd Postindustriaalne ühiskond – Ühiskond, kus enamik inimesi töötab teenindussektoris Infoühiskond – Tänapäevane ühiskond, kus maksab oluline info ning selle liikumine Riik – Organiseeritud kogukond (territoorium, rahvas, võim) Vabariik – Valitsevad rahva poolt valitud isikud ning esindavaks isikuks on president Monarhia – Riigivõim, kus riigipeaks saab pärilikul teel (kuningas/kuninganna) Unitaarriik – Kõrgema võimu keskus Föderaalriik – Liitriik, mille
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
