Matemaatika Koduülesanne Aritmeetiline keskmine Maximilian Sokolov 17.04.2015 Ülesanne: Jõhvi Gümnaasiumi 5 a klassi õpilase I ja II veerandi õppeainete hinded olid järgmised: Õppeaine I veerand II veerand 1 Eesti keel 4 4 2 Kirjandus 5 5
Ajalooline aeg ja selle periodiseering 1. Perioodi keskaja algusest kuni tänapäevani nim Eestis ajalooliseks ajaks 2. Eesti keskaja kronoloogiliste piiride suhtes ei ole meie ajaloolased ühel meelel 3. Eesti ajaloos on tavaks alustada uusaega Liivi sõjaga 4. Uusajast omakorda eristub selle esimene periood- varauusaeg mis kestab kuni 1789.a alanud Prantsuse revolutsioonini 5. Uusimat ajajärku Eesti ajaloos nim lähisajalooks Kiviaeg: 1. Keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum ( u 9000- u 5000 eKr ) 2. IX aastatuhande algusest eKr pärinev Pulli asulakoht on kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis 3. Kõik Eesti mesoliitikumi asulad, teiste hulgas ka varaseim , Pulli kuuluvad nn Kunda kultuuri alla. See kultuur oli levinud Läänemere idaranniku maadel alates Lõuna- Soomest kuni Leedu lõunaosani Asulakohad: 1. Kunda kultuuri elanikud rajasid asulad veekogude lähedusse, kus oli soodne
docstxt/13682065795993.txt
venelaste ja latgalistega, kes korraldasid eesti aladel rüüsteretki. Eestlased vastasid neile samaga. Sel ajal oli oluline ka saarlaste tegevus, kes käisid tihti oma laevadega lääne pool rüüsteretkedel. Ühe röövretke käigus võidi maha põletada Sigtuna linn 1187. aastal, kuigi seda võisid teha ka kuralased või karjalased. Arvati, et Eesti ala esimesed inimesed olid suhteliselt pikad. Hiljem paistab kasv olevat vähenenud. Eesti pärit vanimate inimsäilmete järgi oli meeste keskmine pikkus sel ajal 164 cm ja naistel 157 cm. Keskmise kiviaja inimesed olid pika- või keskpealised, laia ja kõrge näoosa ning etteulatuva ninaga. Inimeste eluiga võis ulatuda harva üle 30–40 aasta. Seda tingisid nii haigused kui jahil ja omavahelistes konfliktides saadud vigastused. Taoliste küttide-kalurite-korilaste ühiskondade analüüsimise põhjal võis konfliktide tõttu surra isegi kuni veerand rahvastikust.
Võeti kasutusele savinöud. Pronksiajal II at keskpaigast kuni VI sajandini eKr levisid eestisse pronksesemed. Üksikute imporditud pronksriistade kõrval kasutati edasi valdavalt kivi ja luuesemeid. Rauaaeg jaguneb vastavalt esemetüüpidele, matmiskommetele ja tegevusalade muutumisele neljaks alajärguks : Varane rauaaeg VI saj eKr kuni I sajandini pKr. Vanem ehk rooma rauaaeg I sajandist kuni V sajandi keskpaigani. Keskmine rauaaeg V sajandi II poolest kuni VIII sajandi lõpuni. Noorem rauaaeg IX sajandist kuni XIII sajandi alguseni. 4. Mesoliitikum Eestis VIII-IV at II veerand eKr Mesoliitikumist ehk keskmisest kiviajast pärinevad esimesed praegu teadaolevad inimasustuse jäljed Eestis. VIII at keskpaigast eKR pärineva Pulli asula on köige vanem praegu teada olev inimeste peatuspaik Eestis. Keskmine kiviaeg on püügimajandusliku asustuse ajajärk. Elatud on veekogude ääres
Kristiina, see keskmine 1. Mille vastu oli Imbi allergiline? - Maapiima 2. Keda nägi Helen metsaserval? - Vanaema pügatud lammast 3. Mis oli isa ja Kristiina ostetud koera nimi? - Piiga 4. Keda käisid lapsed haiglas vaatamas? - Vanaisa 5. Mis tähte ei osanud Imbi öelda? - „R“ 6. Mille ostmiseks kogus isa raha ? - Auto 7. Miks ei võetud Kristiinat muusikakooli? - Sest ta peab veel oma kuulmist ja häält kontrollima.
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Eesti keskmine brutokuupalk Iseseisev töö aines ,,Majandusteaduste alused" Eesti keskmine brutopalk Tabel 1. Eesti keskmine brutopalk (eurodes) aastatel 2007, 2009, 2011, 2013, 2015 kuude järgi. 2007 2009 2011 2013 2015 Jaanuar 631,128 780,17 749,26 876 992 Veebruar 658,737 759,526 785,07 882 984 Märts 691,396 790,779 843,47 940 1 053 Aprill 684,494 788,414 801,11 957 1 054 Mai 728,401 775,057 859,56 954 1 058 Juuni 806,565 875,142 912,93 1 014 1 135
A stereotype The average Estonian is a woman (54%) between age 20 and 72 years old. She lives in a private house. The house is situated in town or near it. It has 4 bedrooms, 1 or 2 bathrooms, an utility room and a kitchen. The average Estonian is married. The average Estonian works 40-45 hours a week, and has at least 1 holiday for 4 weeks every year. Most of the holidays are spent with relatives or abroad. The man In the family works in the office of a company and earns 3000kr a week. He goes to work by car and starts at 8.30 in the morning. He likes his job and hopes to get promotion. Women work in service industry and go there by car. They sometimes earn more than men and they quite like their job. The children of a typical Estonian family go to nearby state school by bus. The classes start at 8.00 and end 15.30 and rest in the summer for 8 weeks In their spare time Estonian watch Television. Othe...
4.KESKMINE RAUAAEG JA VIIKINGIAEG Linnuste rajamine: esimesed linnused keskmise rauaaja algul rohkem hakati ehitama 8.saj paiku linnused rajati järskude nõlvade ja sobiva suurusega küngastele vallid tehti esmajoones liivast valli harjale püstitati palkidest kaitseseinad vallist väljapoole kaevati kraav kasutusel oli enamk ui 50 linnust Mägilinnused: üksikud igast küljest looduslikult kaitstud küngastel Neemiklinnused: asuvad mäeseljaku neemikuna lõppeval otsal pealt vaates kumerate külgedega kolmnurgad külgedelt kaitsesid looduslikud järsud nõlvad eemalt meenutasid suurt kõrgete otstega voodit Ringvall-linnused: 8-10 meetri kõrgused paekividest vallidega linnused hakati nimetama maalinnadeks Külad ja põllud: suur osa rahvast elas avaasulates kujunesid külad levisid ribapõllud, et iga pere saaks võrdselt paremat ja kehvemat maad. Puuadrale lisati rauast ots ...
Keskmine rauaaeg ja viikingiaeg: 1. Keskmine rauaaeg ( u 450- 800a ), kerkisid mitmed linnused, aga nende kasutus iga oli lühike 2. Viikingiaeg ( u 800-1050 ) 3. Linnuste rajamiseks valiti järsud nõlvad ja sobiva suurusega künkad 4. Mägilinnused- on rajatud üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele 5. Neemiklinnus- mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale püstitatud linnused, seal kuhjati kuntslik vall üksnes seljakupoolsele küljele 6. Kalevipoja säng- eemalt vaadates meenutavad need suur kõrgete otsadega voodit 7. Ringvalli linnused- üksikud madalate vallidega, rajati juba vanemal rauaajal Külad ja põllud 1. Elati tavalistes avaasulates 2. Need koosnesid mitmest talust ja seepärast võime rääkida ka külade kujunemisest 3. Külade kujunemisel muutus ühtlasi põllusüsteem. Sellest ajas on tuntud esimesed ribapõllud. Kalmed 1....
Laed: valge värv (mõlemis toas) Seinad: külaliste tuba tume purpurpune Tuba hele hall Aknad: mõõtmed 1,1*1,2 m raamipaksus 0,07 m, suletud pakett: kirgas klaas. Hooldetegur m: Tabelist 3 võtsin valguskao 8%, tabelist 4- vertikaalse klaasi jaoks kordaja 1 ning tabelist 5 ilmastikumõju tarvis kordaja 3. Arvutus 8%*1*3= 24 %. Hooldetegur m 100% - 24% = 76% ehk kümnendmurruna 0,76. Nii külaliste tuba kui tuba on mõeldud eelkõige magamistoana, seega on nõutav minimaalne keskmine päevavalgustegur 1%. Lahendatud ülesande põhjal saadud näidud on 1,19 % ja 1,06 %, mis vastavad ette antud nõuetele.
KESKMINE RAUAAEG JA VIIKINGIAEG Linnuste rajamine Esimesed linnused keskmise rauaaja algul hakati ehitama 8.saj paiku. Linnused rajati järskude nõlvade ja sobiva suurusega küngastele. Esmakordselt tehti vallid liivast ning valli harjale püstitati palkidest kaitseseinad ja vallist väljapoole kaevati kraav. Tehti ka mägilinnuseid, mis olid igast küljest looduslikult kaitstud küngastel. Neemiklinnused asusid mäeseljaku neemikuna lõppeval otsal, mis oli pealt vaates kumerate külgedega kolmnurgad ning külgedelt kaitsesid looduslikud järsud nõlvad. Ringvall-linnused olid 8-10 meetri kõrgused paekividest vallidega linnused, mida hakati nimetama maalinnadeks. Külad ja põllud Suur osa rahvast elas avaasulates, kus kujunesid külad. Levisid ribapõllud, et iga pere saaks võrdselt paremat ja kehvemat maad. Puuadrale lisati rauast ots ning kasutusele võeti kahevälja...
KESKMINE RAUAAEG JA VIIKINGIAEG kokkuvõtte Linnuste rajamine Esimesed linnused keskmise rauaaja algul hakati ehitama 8.saj paiku. Linnused rajati järskude nölvade ja sobiva suurusega küngastele. Esmakordselt tehti vallid Iiivast ning valli harjale püstitati palkidest kaitseseinad ja vallist väljapoole kaevati kraav. Tehti ka mägilinnuseid, mis olid igast küljest looduslikult kaitstud küngastel. Neemiklinnused asusid mäeseljaku neemikuna Iöppeval Otsal, mis oli pealt vaates kumerate külgedega kolmnurgad Iling külgedelt kaitsesid looduslikud järsud nölvad. Ringvall-linnused olid 8- 10 meetri kòrgused paekividest vallidega linnused, mida hakati nimetama maalinnadeks. Külad ja põllud Suur Osa rahvast elas avaasulates, kus kujunesid külad. Levisid ribapöllud, et iga pere saaks vòrdselt paremat ja kehvemat maad. Puuadrale lisati rauast 0ts ning kasutusele vòeti kaheväljasüsteem. Kalme...
Mesoliitikum Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg on paleoliitikumi ja neoliitikumi vaheline üleminekuaeg, muinasaja teine suur periood. Mesoliitikum algas koos Maa kliima tunduva soojenemisega pärast viimast jääaega 12 000 aastat tagasi, mis tähendas pleistotseeni lõppu. Mesoliitikumi algusajaks loetakse umbes 8000 eKr. Mesoliitikum lõppes põlluharimise algusega ühes või teises piirkonnas. Mõnes piirkonnas oli pleistotseeni lõpus põlluharimine juba alanud, nii et mesoliitikumist ei saagi rääkida.
10. klassi füüsika töö, töös leidub: nihkevektor, kehade kiirus, teisendamine Lahendamata!
LAPSEEA PERIOODID KESKMINE KOOLIIGA 12-15 AASTASED KOOSTAJAD: RAIDI LEMMIK, URVE ANNASK, AIREEN LAANISTO KESKMINE KOOLIIGA EHK MURDEIGA MÜRSIKU EHK MURDEIGA PEETAKSE ÕNNELIKU LAPSEPÕLVE LÕPUKS. MÜRSIKUEAS TOIMUB KÕIGE ROHKEM MUUTUSI, KUS ARENEVAD VÄLJA SOOTUNNUSED NING KASV ON KIIRE. MUUTUVAD SUHTED VANEMATE NING EAKAASLASTEGA JA LAPS MUUTUB ISESEISVAMAKS. FÜÜSILINE ARENG · FÜÜSILINE KASV KIIRE FÜÜSILINE JA FÜSIOLOOGILINE KÜPSUS TÜDRUKUTEL 12. ELUAASTAL, POISTEL 13. ELUAASTAL. POISTE JA TÜDRUKUTE ARENGUKIIRUS ON ERINEV - TÜDRUKUD ON ARENGUS EES, VÕRDSUSTUB U 18 ELUAASTAKS. ARENGU KIIRUS VÕIB TEKITADA SEKUNDAARSEID PROBLEEME · HORMONAALNE MUUTUS EMOTSIONAALNE TASAKAALUTUS. SUGUORGANITE ARENG, KARVADE KASV · SEKSUAALNE ARENG KUJUNEB SEKSUAALNE IDENTITEET KOGNITIIVNE ARENG · ALATES 12A KUJUNEB ABSTRAKTNE JA LOOGILINE MÕTLEMINE. MURDEEAS VÕRRELDAKSE END TEISTEGA: VARASES MURDEEAS SUHTLEMISOSKUSI, H...
Tänapäeva tuhkatriinu. Elas kord üks vaene tüdruk Inglismaal. Ta ema ja isa olid surnud ning ta elas ühes kasuperes Tal oli ka kaks kasuõde ja kasuema ning nad kõik olid väga õelad ta vastu. Teda kutsuti tuhkatriinuks, kuna ta pidi magama ahju ees, sest teda voodisse ei lubatud ja ta oli alati siis väga tahmane kui ta seal magas. Kord saabus Inglismaal kätte suurhetk, nimelt printsil hakkas sünnipäev kätte saabuma ning kogu Londoni ilusamad ja rikkamad olid sinna kohale kutsutud kaasaarvatud ka tuhkatriinu kasupere. Siis hakkaski tuhkatriinu kasupere peole minema, kuid tuhkatriinu ise ei saanud minna, sest tal polnud mingeid riideid millega sinna minna. Kui tuhkatriinu kasupere oli juba uksepeal, siis nad hüüdsid veel mõnitavaid lauseid tuhkatriinule. Tuhkatriinu heitis ahju ette pikali ja puhkes nutma. Kuid siis tulid ahju alt välja ahjualused ja ütlesid et ära nuta, me aitam...
NORRA 10.klass Rahvaarv Rahvaarv:4,707,270 Asub 120. kohal Iirimaa, Costa Rica,Gruusia Väikeriik Aasta keskmine rahvaarv 6 5 4 3 2 1 0 1955 1965 1975 1985 1995 2005 2015 2025 1950 1960 1970 1980 1990 2000 2010 2020 Rahvastik Sündimus:51 000 Suremus:43 000 Loomulik iive:8000 Rändesaldo:2/1000 Sündimus Üldkordaja:11/1000 Iga naise kohta sünnib 1,8 last Prognoos 2025.aastaks jääb samaks Suremus Üldkordaja:9/1000 Imikusuremus:4/1000 AIDSi suri 2009
Keskmine ööpäevane ajakasutus 2013 Sissejuhatus Käesolevas töös analüüsitakse keskmist ööpäevast ajakasutust Statistikaameti andmete põhjal perioodidel 1999-2000 ja 2009-2010. Töös kõrvutatakse kahte perioodi, analüüsitakse põhitegevustele kuluvat aega ning tuuakse välja keskmise ajakasutuse erinevused sugude lõikes. Keskmine ajakasutus ööpäevas Kahe perioodi võrdlus (1999-2000 ja 2009-2010) 50 46,39 44,86 45 40 35 30 1999-2000 2009-2010
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 5. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevade ehitus. Teema 5. Laeva ujuvus ja mereomadused. 5.1. Ujuvus. Ujuvuseks nimetatakse laeva võimet seista vee peal (ujuda) teatud asendis ja kanda endal ettenähtud lasti. Rahulikul (vaiksel) veel mõjuvad laevale tema enda raskusjõud ja temal paiknevate lastide raskusjõud. Nende jõudude ühisnäitaja P rakenduspunkt asub punktis G, mida nimetatakse raskuskeskmeks (RK). See raskusjõud P on suunatud vertikaalselt allapoole. (Vt. Joon. 5.1.) Joon. 5.1. Raskusjõud tasakaalustatakse vee rõhuga laevakerele (või teisisõnu vee tõste- jõududega). Nende ühisnäitaja ehk D rakenduspunktiks on punkt B, mida nimetatakse suuruskeskmeks (SK) või ve...
MESOLIITIKUM ja NEOLIITIKUM e. keskmine ja uuem kiviaeg Need on kaks viimast suuremat esiaja ajastut, kus kasutati enamasti veel kivist tööriistu ja relvi. Esiaeg lõppes riikide ja linnade tekkimisega. Esimesed kõrgkultuurid tekkisid Mesopotaamias ja Egiptuses (u 4000 a eKr), need loodi veel kivist tööriistadega. Mesoliitikum on üleminekuperiood, mis algas u 10 000 eKr ja seega on selle lõpp piirkonnati varieeruv, enamasti peetakse selle lõpuks põlluharimise ja karjakasvatamisega tegelemisega hakkamist u 8000 eKr, mõnel pool ka keraamika kasutuselevõttu. Eesti aladele jõudsid savinõud u 4000 eKr, põlluharimine võeti kasutusele u 2000 eKr. Mesoliitikumis ja Neoliitikumis võib täheldada maalikunsti allakäiku koopamaalinguid enam ei tehtud, kuna koopaid ei tarvitatud enam elupaigana. Seoses paikseks hakkamisega areneb arhitektuur. Suuri kivist linnu on leitud neoliitkikumi algusest. Vanim selline linn oli Jeeriko/Je...
vastu seista ja sooritasid vasturetgigi. Suhted idaslaavlastega: Nendega seostatakse Kagu-Eestis olevaid kääpaid. Vana-vene riigiga IX-X saj. olid suhted rahumeelsed. Eestlasi nim. Tsuudideks. X saj lõpul suhted halvenesid.. võimukad vene vürstid üritasid oma valdusi Eesti arvelt laiendada ja sundisid elanikke alistada. 1030. tegi Jaroslav Tark sõjakäigu eestlaste vastu, võitis neid a rajas Tartu kohale tugipunkti, mille nim, Jurjeviks. Muinasaja lõpp Rahvaarv vähemalt 150 000, keskmine eluiga ligikaudu 30 a. äärmiselt suur lastesuremus. Põhiline elatusala oli maaviljelus. Kasutati kolmevälja süsteemi. Keskmisele taluperele kuulus üks adramaa. Karja-, heina ja metsamaad olid küla ühisvaldus. Elati üheruumilses palkhoones. Nim regeelamu. Köeti korstnaga kerisahjuga. Valgust andis koldetuli, põletati pirde. Ka vilja kuivatati samas ruumis ja ka külma ilmaga toodi loomad sisse. Käsitöö; Riided, tööriistad, liiklusvahendid valmistati enamasti igas peres ise
Kliima analüüs 1. Riik Eesti Hiina +20 kraadi +30 kraadi keskmine õhutemperatuur suvel -5 kraadi +8 kraadi keskmine õhutemperatuur talvel 1000mm 2000mm aastane keskmine sademetehulk Edela- ja läänetuuled Kirde- ja idatuuled valitsevad tuulesuunad 2. Eesti- Riigi siseselt on kliimanäitajad stabiilsemad mere äärsetel aladel, Lõuna-Eestis on aga temperatuuri kõikumine suurem. Talvel on Lõuna-Eestis kõige madalamad temperatuurid ning suvel on kõige kõrgemad temperatuurid. Põhjuseks on see, et talvel soojendab meri rannikuäärseid alasid ning suvel jahutab, seetõttu ei kõigu seal temperatuur, kuid Lõuna-
3) 2500 m pikkuselt oli kiirusepiirang 50 km/h, 4) ülejäänud teeosa läbis auto kiirusega 60 km/h. a) Kui palju aega kulus autol 10 km läbimiseks? V=s/t 1) t= s/v , t1= 2,5/50 = 0.05h 2) t2= 1/30= 0.03h 3) t2=0,05h 4) s4=10- 2,5-1,-2,5 = 4km , t = 4/60 = 0,06h t kogu = 0.05+0.03+0.05+0.06 = 0.19h = 12min b) Koosta teelõigu läbimist kajastav teepikkuse (km) aja (min) graafik. ) Kui suureks kujunes auto keskmine kiirus kogu teelõigu läbimisel? Andmed : t kogu = 12min = 0.2h s kogu = 10km __ V=? Lahendus : V=s/t V = 10 / 0.2 = 50km/h
madal ja tasane, seetõttu nimetati Hollandit ja Belgiat varem ka Madalmaadeks. Kõige madalam punkt on 0 m ning see asub Põhjameres, kõige kõrgem punkt on 694 m ning selle nimi on Signal de Botrange. Tähtsamad loodusvarad on suhkrupeet, sealiha, lambaliha, tubakas, piim, õlu, õli, tera-, puu- ja köögiviljad. Belgia pindla on 30528 km2, sealhulgas 30278 km2 maismaad. Joonis 2. Belgia lipp Joonis 3. Belgia vapp 1.Rahvastiku tihedus ja paiknemine Belgia keskmine rahvastiku tihedus on 343,23 inimest/ km2. Sarnane rahvastiku tihedus on El Salvadoris, Marshall Island'itel ja Jaapanis. Rahvastik paikneb ebaühtlaselt sisemaal on rahvastiku tihedus 5-249 in/km2, aga mere ääres võib rahvastiku tihedus ulatuda üle 1000 in/km2. See erinevus tuleneb sellest, et Belgias eelistavad inimesed elada suuremates linnades või nende lähedal. 3
Kliima soojenemise ohud Mis juhtub Maal, kui keskmine temperatuur tõuseb 25 kraadi 1 kraad korallrihvid võivad kaduda · Ameerika keskläänes esineb rohkem liivatorme. · Aafrika kõrgeimalt mäelt kaovad pooled liustikud vee juurdevoolu vähenemisel saavad kannatada mäe jalamil elav loomastik ning samuti piirkonna põllumajandus. · Arktika kliima jõuab punkti, kust endist olukorda ei ole enam võimalik taastada. · Igijää sulamise tõttu hakkavad Alpides mägedest kaljurahnud eralduma, mis tekitab suuri
Kunsti algus, inimeste loominguline väljendamise viis viib välja tagasi kiviaega. 10 aasta tuhanded lahutava meid sellest ajast mil kultuur seisis veel väga algsel arengu astmel. Tolle aja inimene ei tundnud metalle, oma tarberiistad valmistas ta puust ja luust sageli ka kivist, see pärast seda nimetatakse seda aega kiviajaks. Eristatakse kolm ajajärku vanemat, keskmist ja nooremat kiviaega. Vanema kiviaja mälestised kuuluvad ajavahemikku mis sai alguse üle 30 tuhande aasta tagasi ja ulatuvad umbes aastani 8 tuhat enne Kristuse sündi. Inimeste asupaikadest on päevavalgusele tulnud luust kivist skulptuure ja tööriistu. Nii nende hulgas on äärmiselt tugev toonitatud kehavormidega naise kujusid. Siis olid popid tugevate kehajoontega naised. Kõige populaarsemad olid maali teosed mis katavad koopa seinu. Eriti rikkaid joonestusi on leitud lõuna-Prantsusmaal ja Hispaanias. Koobaste seintel on kujutatud piisonid, härjad, hobused. Imestuspärane...
Külmima Kütteperioodi Temp.graafiku Talvine MAX kuukeskmine keskmine murdepunktis -26 -9.3 -3.7 3 150 105 90 70 70 55 50 42.5 70 93 100.6 106.6 150 127 119.4 113.4 1 52.34 32.47 25.81 17.84 2 69.79 49.92 43.26 35.29 3 75.78 75
Kontrolltööks ettevalmistav tööleht. 10. klassi materjal. Teemadeks iive, keskmine eluiga, rahvastiku vananemine, demograafiline plahvatus jm. etapid
Eesti keskmine gümnaasiumilõptaja-eluvõõras äpu või küps elluastuja Leian, et eesti keskmist gümnaasiumilõpetajat tuleks vaadelda kui keskmiselt 19.aastast noorikut, kellel on omandatud haridussüsteemile vastavad teadmised. Raske on otsustada kas tegu on sel juhul eluküpse või vähese reaalsustajuga inimesega, kuid kindel on see,et haridussüsteem määratleb suuresti ära gümanisti küpsuse. Seega tuleks esmalt küsida, kas hetkel haridussüsteem tagab meile piisava eluküpsuse, võttes eluküpsuseks mitte ainult faktteadmised, vaid ka kogemused. Lisaks tuleks vaadelda millest tuleneb küpse ja ebaküpse õpilase erinevus. Eesti haridussüsteem on iseenesest üsna laialdane. Kohustuslikeks õppeaineteks on nii kunst, mis peaks arendama me loomingut kui ka matemaatika,mis peaks arendama meie reaalsustaju ja loogikat. Me oleme kohustatud teadma enda kodumaad, teadma Maailma erinevaid osasid ja süsteeme. Siin kohal võiks välja tuua ...
12A tüdrukute pikkus ja kinganumbrid A 16738 B 167 40 Pikkus: 167,167,168,168,169,169,169,170,170 C 16839 170,170,170,170,172,173,173,174,174,178 D 168 39 E 16936 Kinga number:36,38,38,38,39,39,39,39,39, F 169 38 39,39,39,39,40,40,40,40,40,41 G 169 39 H 170 39 I 170 39 J 170 39 K 170 40 L 170 40 M 170 40 N 172 39 O 173 39 P 173 39 Q 174 38 R 174 40 S 178 41 Pikkus X 167 168 169 170 172 173 174 178 F 2 2 3 6 1 2 2 1 x 167 168 169 170 172 173 174 178 10,53 10,53 15,79 31,57 10,53 10,53 w % % % % 5,26% % % 5,26% Xmax= 178 Xmin = 167 F 36 38 39 40 41 X 1 3 9 5 1 F 36 38 39 40 41 W 5,26% 15,79% 47,37% 26,31% 5,26% Xmax =41 Xmin= 36 A B C D...
Ajaloo KT 1. Eesti muinasaja periodiseerimine Mesoliitikum – keskmine kiviaeg – 9000 a eKr kuni 4000 a eKr Neoliitikum – noorem kiviaeg – 4000 a eKr kuni 1800 a eKr Pronksiaeg – 1800 a eKr kuni 500 a eKr Eel-Rooma rauaaeg 500 a eKr – 50 a pKr Rooma rauaaeg 50 – 450 a pKr Keskmine ja noorem rauaaeg 450 – 1200 a pKr 2. Kiviaja arheoloogilised kultuurid Tööriistade valmistamine looduslikust materjalist (kivi, luu, puu), aja jooksul täiustus lõhestus- ja lihvimistehnika — hakati valmistama keraamikat – põletatud savinõusid, hiljem arenes tavaline keraamika kamm- ja nöörkeraamikaks — Mesoliitikumis elatasid inimesed ennast küttimise, kalapüügi ja korilusega. Neoliitikumis hakati tegelema ka viljelus- majandusega
28 - 100% 10 100 10 - X % X= = 35,8% 28 28 - 100% 8 100 8 - 100% X= = 29% 28 4. Joonesta jaotushulknurk (jaotuspolügoon) 1 5. Leia mood M o (kõige sagedamini esinev väärtus) Leia mediaan M e (variatsioonirea keskmine element) Arvuta keskväärtus X (aritmeetiline keskmine) Mo = 4 Me = 4 Mediaan on variatsiooni keskkoht! (2 3) + (3 7) + (4 10) + (5 8) X = = 3,8 28 6. Kanna tabelisse hälve X 1 - X (erinevus keskväärtusest) 2 3,8 = -1,8 3 3,8 = -0,8 4 3,8 = 0,2 5 3,8 = 1,2 7. Kanna tabelisse hälvete ruutude rida (X- X )2 1,8 2 = 3,24 0,8 2 = 0,64 0,2 2 = 0,04 1,2 2 = 1,44 8
Ülesanne 1 On arvutatud kahe erineva tudengite grupi keskmine testi punktisumma ning standardhälve. Esim tudengit ning keskmine tulemus 50 punkti standardhälbega 10,3 punkti, teises grupis oli 30 tuden tulemus oli 45 punkti standardhälbega 12,5 punkti. Kas on alust väitel, et õppejõud hindas es kõrgemate punktidega kui teist gruppi? I grupp II grupp n 57 n 30 xx 50 xx 45 s 10
Auru temperatuur tuleb leida aurutabelist. Primaarauru rõhk pa = 1,2 ata. Sellele vastab temperatuur ta = 105 °C. Keskmine logaritmiline temperatuuride vahe kütteauru ja vee vahel: t 2 - t1 87 - 20 67 67 t = = = = = 43,2 ta - t 1 105 - 20 ln ( 4,722 ) 1,552 °C ln ln ta - t 2 105 - 87 t= 43,2 °C Joonis 1. Boileri töö temperatuuride graafik 3. Vee keskmine temperatuur aparaadis ja sellele vastavad vee füüsikalised omadused Vee keskmine temperatuur: tkesk = ta t ; °C tkesk = 105 43,2= 61,8 °C tkesk = 61,8 °C Selle temperatuuri järgi leian veetabelist järgmised näitajad: Soojusjuhtivustegur = 0,567 kcal/m°Ch Tihedus (erikaal) = 983,2 kg/m3 Erisoojus c = 1,004 kcal/kg°C Kinemaatiline viskoossus = 0,479 10-6 m2/s Prandtli kriteerium Pr = 3,00 4. Vee voolukiirus aparaadis
KESKMINE KIIRUS NIMETATAKSE KOGU TEE JA KOGU AJA SUHET. KIIRENDUS KIIRUSE MUUTUMISE KIIRUS. ÜHTLASELT MUUTUV LIIKUMINE LIIKUMINE , KUS KIIRUS MUUTUB MISTAHES VÕRDSETE AJAVAHEMIKE JOOKSUL ÜHESUGUSTE VÄÄRTUSTE VÕRRA. VABALANGEMISE KIIRENDUS G= 9,8M/S2 VABA LANGEMISE KORRAL ON KÕIKIDEL KEHADEL ÜHESUGUNE KIIRENDUS, SÕLTUMATA KEHA MASSIST JA OLEMASOLEVA KIIRUSE SUURUSEST. INERTS KEHA PÜÜAB SÄILITADA LIIKUMISE KIIRUST. NEWTONI I SEADUS = VASTASIKMÕJU PUUDUMISEL (VÕI VASTASTIKMÕJUDE KOMPENSEERUMISEL ON) KEHA PAIGAL VÕI LIIGUB ÜHTLASELT JA SIRGJOONELISELT. NT MAAKÜLGETÕMME JA JÄÄ VASTUPANU. NEWTONI II SEADUS =KEHA KIIRENDUS ON VÕRDELINE TEMALE MÕJUVA JÕUGA JA PÖÖRDVÕRDELINE MASSIGA. ÜHIK/VALEM: A=F/M, ÜHIK ON NJUUTON EHK N = 1KG* M/S2 JÕUD FÜS. SUURUS, MILLE MÕJUL MUUTUB KEHA KIIRUS VÕI KUJU. GRAVITATSIOONISEADUS =KAKS KEHA MÕJUTAVAD TEINETEIST JÕUGA , MIS ON VÕRDELINE NENDE MASSIDE KORRUTISEGA JA PÖ...
2. Tootmise ja tarbimise näitajad nt. energia tootmine inimese kohta, energia tarbimine inimese kohta 12 190 (2007.a.) interneti kasutajaid tuhande inimese kohta 58 (2008.a.) side- ja transpordivahendite hulk inimeste kohta (autod) 413 (2006.a.) mitmesugused suhtarvud (nt. päevas tarbitav kalorite hulk, kulutused toidule üldsissetulekust jne.) 3. Sotsiaalsed näitajad nt. inimarengu indeks imiku suremus tuhande sünni kohta 5 (2008.a.) keskmine oodatav eluiga 67,23 (2007.a.) haridustase 82,2 (2008.a.) haiglakohtade arv tuhande inimese kohta 557,3 (2007.a.) arstide arv tuhande inimese kohta 323,4 (2007.a.) Täida tabel riikide võrdluseks, vali 2008 aasta või kõige hilisem näitaja, kirjuta ka ühikud. Riigid: SKP või inimaren Miinimumpalk töötuse määr sõiduautode arv interneti oodatav oodatav imiku noorte olmejäätmete jooksevkontotehing
77 -57 -22 53 34 59 -85 -57 -23 100 42 -73 27 -4 95 -10 -19 66 -19 -90 -71 -27 -33 -59 -69 67 35 -58 16 11 17 -84 0 -8 -81 47 90 -1 -58 -68 -8 62 61 -45 -3 -12 3 -21 21 76 -81 2 99 15 -65 -92 89 57 -18 5 82 10 -13 -94 33 92 -9 -93 -1 -58 40 -78 98 3 71 -59 -69 6 -57 29 -27 5 -26 52 -13 5 -84 -76 95 4 92 -77 -54 5 71 -62 77 8 -31 83 -56 4 58 -27 27 7 46 -28 -33 6
seaduse alusel või teenistuslepingu alusel. Avaldatavad keskmised brutopalgad ja tööjõukulud on taandatud täistööajaga töötaja kohta, et oleks võimalik võrrelda erinevaid palku ja tööjõukulusid tööaja pikkusest olenemata. Keskmisesse brutopalka arvestatakse tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahaline tasu (loonustasu). Keskmine brutopalk ei hõlma töövõtulepinguga töötajate töötasu, sest nende töötajate töötunde on raske mõõta. Tööjõukulusse arvestatakse tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid, mitterahaline tasu, tööandja makse töötajate jaoks loodud hoiuskeemidesse, tööandja hüvitised ja sotsiaaltoetused töötajatele, tööandja kohustuslikud, leppekohased ja vabatahtlikud maksed sotsiaalkindlustusskeemidesse-
docstxt/131851718640463.txt
Meie pere elu ja saatus aastatel 1695-1711 Ma olen neljakümne aastane naisterahvas, kes on sündinud 1695. Tahan teile rääkida oma elu ühest perioodist, see on põhjasõja periood. Eesti rahvale oli üldiselt sõda kõige rängemaid kannatusi ja kuna ma olen ka eestlane, pidin ka mina oma perega kannatama. See ala, kus ma elasin oli hirmuvalla all elav ala, kus ei edenend põlluharimine üldse, igasugused viljaikaldused ja muud rängad asjad. Kui Põhjasõda tuli, tahtsime me oma perega ja paljud teised pered ka asuda ümber Eesti läänepoolsetesse osadesse, aga see ei õnnestunud meil. Paljud varjasid ennast metsades, aga me ei teinud seda. Koormiste kasvu tõi sõda kaasa, kuna Rootsi poliitika rajanes põhimõttel, et sõjapidamiskulud katab maa, kus sõda peetakse. Läbiminevad võed tavatsesid võtta omavoliliselt kõike, mida neile vaja. Minu mehelt, kui ka teistelt talumeestel nõuti alatasa appi ka kindlustustöödele. Kurnavad o...
Etteütlus 1. Kaunil õhtupoolikul seisis Marie oma koolimaja ees, oranz sall kaelas, mis sobitus suurepäraselt kollakate lehtedega ning hoidis käes Eesti Päevalehte, mille oli eelmine päev Rae keskusest ostnud. 2. Päeval, mil tüdruk pidi lahkuma, küsis tema õpetaja, ,,Kuidas sulle need Kuressaare-aastad meelde jäävad?". 3. Vihmasel sügispäeval tegi spordihoone juurde jõudma hakkav Opel suure avarii, sest märjad puulehed teevad auto pidurdusteekonna oluliselt pikemaks. 4. Järgnevaks koolipäevaks olin kotti pistnud ajalooõpiku ,,Keskaeg", mõned läti vihikufirma tooted ning ka Saues asuva vanaema maakodust pärineva õuna ,,Tartu roos". 5. Sel pühapäeval oli suure katedraali ette kogunenud mitu tuhat inimest, nende hulgas muhhameedlasi, luterlasi, Peeter Esimene, Tema Pühadus dalai-laama ja Poola ohvitserid kes kõik ootasid näha Gregoriuse kalendrit. 6. Ekskursioonile, mis ...
Jääeg: päikese kiirguse nõrgenemine, Maa pooluste asukoha muutus, mitmesugused protsessid atmosfääris ja teised loodusnähtused. Vanem kiviaeg: paleoliitikum algab inimese kujunemisega, lõpeb P-Euroopas viimase jääajaga. Keskmine kiviaeg: mesoliitikum 9000-5000 eKr Noorem kiviaeg: neoliitikum 5000-1800 eKr, Eestis alguse tunnuseks savinõude kasutuselevõtt. Paljudes teistes maades üleminek viljelusmajand. Rauaaeg: vanem rauaaegu: eelrooma (500eKr-50pKr), rooma(50-450pKr) Noorem rauaaeg: viikingiaeg(800-1050), hilisrauaaeg (1050-1200) KESKMINE KIVIAEG EHK MESOLIITIKUM (9000-5000eKr) IX aastatuhande algusest eKr pärinev Pulli asulakoht on kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis. Kunda lammasmägi sinna elama asutud mõnevõrra hiljem. Kõigi Eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri alla, sest ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust, on arheoloogid ühendatud teat...
10. klassi geograafias käsitletav materjal ning tööleht, mis valmistab ette kontrolltööks.
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut KESKMINE NETOPALK TÖÖTAJA KOHTA PÕHITEGEVUSALA JÄRGI AASTATEL 2012-2016 iseseisev töö Koostas: Eva-Mai Männiste Keskkonnakaitse I kursus Tartu 2017 Sisukord: SISSEJUHATUS 3 TERMINID NING SELGITUSED 3 KESKMINE NETOPALK TÖÖTAJA KOHTA KÕIKIDES TEGEVUSALADES 2012-2016
Itaalia e Apenniini poolsaarel on kaks sõltumatut väikeriiki: Vatikan Roomas ja San Marino Vabariik. Itaalia pindala on 301 230 km². Riigikeeleks itaalia, aga Põhja-Itaalias räägitakse ka saksa ning prantsuse keelt. Itaalias on kell tund aega Eesti ajast taga ning rahaühik on euro. Pealinn on Rooma kus elab umbes 3, 8 miljonit elanikku. Itaalia rahvaarv kasvab väga aeglaselt : 58 057 477 (2004.aastal) on tänapäevaks kasvanud 58 147 733 (juulis 2007). Riigi keskmine tihedus on Põhja-Itaaliat iseloomustavad külmad Alpi talved ja sajused suved, Po madalikul valitseb parasvöötme mandriline kliima: suved on kuivad, talved niisked ja külmad. Apenniini poolsaarel ja saartel valitseb lähistroopiline, pika kuuma ning kuiva suve ja pehme sademerikka talvega kliima. Jahedama ilmaga võib sadada ka lund. Joonis 2. Itaalia lipp ja vapp Rahvastiku tihedus ja paiknemine Itaalia keskmine rahvastiku tihedus on 197.72 inimest km2 kohta. Sarnane rahvastiku tihedus
Tolerantsus enda ja teiste suhtes Ühiskond on arenenud viimaste sajanditega jõuliselt. On tekkinud palju uusi arusaamasid, kombeid, hoiakuid ja uskumisi. Nii mõnigi neist on vastukarva teisitimõtlejatele, mis tekitab paljudes pahameelt ning vajadust mässamiseks. Saksa filosoof Arthur Schopenhauer ütles kord, et kuigi ümbrus on sama, elab igaüks meist erinevas maailmas. Samuti ei tohi ka unustada, et inimene, kes ennast ei armasta, ei suuda armastada ka kedagi teist. Selleks et muuta maailma paremaks paigaks, tuleb alustada iseendast. Oma arvamuste, hinnangute ja ka välimuse väärtustamine on oluliseks aspektiks edasisel eluteel. Julgus öelda välja mõte sellisel kujul, mis on mõtlejale kõige omasem, puudub paljudel. Kardetakse erineda massist, loobudes oma, võib-olla antud situatsiooni parimast lahendusest. Enesekindlus mängib kõigi elus tähtsat rolli. Ei ole võimalik saavutada midagi suurt ja o...
Pärnu on linn Eestis Pärnu lahe kirderannikul Pärnu jõe suudmes. Pärnu asub Edela-Eestis. Pärnu asub Pärnu maakonnas ning on maakonna keskuseks. Pärnust väiksemateks linnadeks maakonnas on veel Kilingi-Nõmme ning Sindi. Pärnu asub Eesti pealinnast umbes 130kilomeetri kaugusel ning Pärnu ongi Eesti maakonnakeskuseks. Pärnu asub Pärnu lahe ääres ning linna poolitab Pärnu jõgi, mis saab alguse Roosna- Allikust. Pärnu asub parasvöötmelises kliimas. Aasta keskmine temperatuur on 4.4-6.6 kraadi. Pärnu kliima on pehmem kui sisemaal mida mõjutab rannikuäär. Pärnu jääb Lääne-Eesti suure madaliku piirkonda. Pärnu madaliku maapinna kõrgus ületab harva paarikümmet meetrit. Rannaniidud ja luited on iseloomulikud Pärnu asukoha pinnavormid. Pärnut läbib Via Baltica mis Euroopa tähtsusega maantee. Pärnus on tähtsal kohal ka Pärnu sadam, kus toimub kauba transport laevadega.
Ameerika Ühendriigid(USA) USA riigilipp USA pealinn on Washington 2010 aasta juuli seisuga on USA rahvaarv 310,232,863 Washingtoni rahvaarv on 317,641 USA asukoht maailmakaardil USA asukoht maailmajaos USA regionaalne kaart USA asub Ameerika maailmajaos, Põhja-Ameerika mandril USA naaberriigid on Kanada(Põhjas), Mehhiko(Lõunas) USA-d ümbritsevad Atlandi ookean, Vaikne ookean 2005 aasta andmetel on USA inimarenguindeks on 0,951 ehk 12. kohal maailmas Rank Country/Region 1975 1980 1985 1990 1995 2000 2005 ------- ---------------------------- ---------- ---------- ---------- ---------- ---------- ---------- ---------- 1 Iceland 0.868 0.89 0.899 0.918 0.923 0.947 0.968 2 Norway 0.87 0.889 0.9 0.913 ...
Harjutus 1 (3 punkti) Leia järgmiste arvude aritmeetiline keskmine, mediaan, mood Arvud on: 17;24;65;78;17;26;144;56;24;15;8;63;44;24;66;56;66;48;23;46 Keskmine 45,5 Mediaan 45 Mood 24 Õppejõupoolne märkus: enne karakteristikute leidmist asetada numbrid eraldi lahtritesse käsklusega Data - Tex se käsklusega Data - Text to Colums Harjutus 2 10 punkti Sünniaeg Sugu Haridus Vanus Tänane kuupäev 1. Leia töötajate vanused. 14.04
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
