Rahvatants Marleen Mõttus 10.e Rahvatants Rahvatants on rahvaloomingu liik, milles väljendatakse tundeid, mõtteid ja suhtumisi rütmiliste liigutuste ja muutuvate kehaasendite kaudu. Rahvatants on välja kujunenud seoses rituaalsete toimingutega. Tänapäeval eristatakse pärimuslikku rahvatantsu ning lavarahvatantsu. Rahvatants Tavaliselt esitatakse rahvatantse rahvamuusika või rahvamuusikast inspireeritud muusika saatel. Pärimuslikud rahvatantsud ei ole loodud esitamiseks laval või publikule, kuigi tänapäeval on paljusid pärimuslikke
F.Chopin(181049tuberkuloos)poola helilooja,pianist,pani aluse poola rahvuslikule koolkonnale muusikas;isa prantslane(algul mõisas koduõpetaja,pärast Varssavi Lütseumi fr.keele kirj.õppejõud),ema poolatar;"teine Mozart",kirj.7a esimesed 2poloneesi,esimene klaverikontser 8a;kunstniku/kirjaniku/näitlejaanne;õppis kompositsiooni Varssavi Kõrgemas Muusikakoolis;prelüüdist koosnev tsükkel(24),tähtsaim väljendusvahend meloodia,loomingus kiindumus kodumaa looduse,ajaloo,rahvaloomingu vastu;masurka(58),valss(17),polonees(16),nokturn(21),prelüüd(26),etüüd(27),ekspromt(4),klaverisona at(3),skertso(4),kontsert klaveri ja sümf.orkestrile(2),laul(17). R.Wagner(181383)saksa helilooja,romantik,dirigent,ooperiuuendaja,muusikateoreetik/kriitik/kirjanik,poliitikategelane,avaldas mõju 20saj muusikutele;isa politseiametnik;Beethoveni sümf.inspiratsioon;õppis kompositsiooni,töötas ooperiteatris muusikajuhina,abiellus
· 1700-1721 a Põhjasõda o kirikud jäid tühjaks o Eestlased pöörduvad tagasi esivanemate looduskultuuri poole o levinuim instr. torupill · 1720 a ilmusid Eestisse käsitöölised-jutlustajad HERNHUUTLASED (vennaste kogudus) o õpetasid rahvast lugema ja kirjutama o olulisel kohal laulmine o nad tegelikult tõrjusid eemale vana-eestlaste rahvaloomingu ja olid vaenulikud rahvalaulu ja -tantsu ning torupilli mängu vastu · Eestlastel rohkem kokkupuuteid ilmaliku muusikaga. o Aadli ringkondades elavnes muusikaharrastus · korraldati kontserte, balle ja pidustusi · talupoegadele õpetati pillimängu ning moodustati neist orkestreid o levis üha enam muusikaõpetus
RAHVATANTS JA RAHVAPILLID DANIIL TEE JA MARTIN MUSTONEN 11B RAHVATANTS MIS SEE ON? Rahvatants on rahvaloomingu liik, milles väljendatakse tundeid, mõtteid ja suhtumisi rütmiliste liigutuste ja muutuvate kehaasendite kaudu. Rahvatants on välja kujunenud seoses rituaalsete toimingutega. Tänapäeval eristatakse pärimuslikku rahvatantsu ja lavarahvatantsu. Pärimuslikus rahvatantsus on tantsijad selleks saanud vähe või mitte mingisugust väljaõpet. Uued tantsijad õpivad tantsu mitteametlikult, jälgides teisi tantsijaid ja/või teistelt tantsijatelt saadud õpetuse kaudu
Kodanlik maailmavaade. · Ilmuma hakkasid entsüklopeediad · Ajakirjanduse ilmumise algus (nii filosoofilise kui ka ilukirjandusliku sisuga) · Romaan areneb edasi uueks nüansiks seksuaalelu kirjeldamine · Saksamaal oli sel perioodil liikumine, mida nimetati ,,tormi- ja tungiliikumiseks" (18 saj. II poolel), eestvedaja oli Herder. Selles liikumises paistsid silma Goethe ja Schiller. Sellest liikumisest sai alguse rahvaloomingu austamine. · Esindajad : Diderot, Rousseau, Daniel Difoe, Isaac Newton, Jonathan Swift jt. Romantism · 18. saj. lõpp 19. saj. I pool · Loomingut läbib kirglik vabaduse ja õigluse ihalus. · Sai alguse Saksamaalt ja Inglismaalt, levis Venemaale, Hispaaniasse jt. · Romantismi perioodil hakkasid rahvad hindama oma minevikulugu. · Märksõnad: demonkratism, mineviku idealiseerimine, tundeline periood, valdab
Maasingu tuntuim luuletus ,,Päts" Kristjan Jaak Peterson(1801-1822) kirjutas oode ja pastoraade. Oodid: ,,Kuu" ja ,,laulja" karjastelaulud ,,Ott ja Peedo" Faelman (1798-1850) tuntumad teosed : ,,Piibujutt" , ,,Kalenditegija Kimpus" ,, Tühi jutt, tühi lori." ,,Järvamaa vana mehe õpetused" Faelman on kirjutanud 8 müüti : ,,Emajõe sünd" ,,Loomine" ,,Vanemuise kosjaskäik" ,,Endla järv ja Juta" ,,Koit ja hämarik" ,,Vanemuise lahkumine" Ta alustas rahvaloomingu uurimise ja selle kogumisega. Alustas ,,Kalevipoja" kirjutamist . Rahvuslik liikumine Eestis kaotati pärisorjus 1816. 1858 toimus Mahtra sõda kus esmakordselt talumees astus sõtta mõisniku vastu. Eduard Vilde kirjutas romani ,,Mahtrasõda" kuid seda raamatut ei saa võtta kui tõetruud raamatut. 1860 1880 oli rahvuliku liikumise kõige aktiivsem aeg. 1857 hakkas Jannsen välja andma ajalehte ,,Perno postimees" Ta toimetas seda oma tütre Lydia Koidulaga.
Rüütliromaanile andsid ainet mõne õilsa rüütli kangelasteod, mis olid mõeldud teistele eeskujuks. Rüütliromaani paroodiana on tuntud Miguel De Cervantese "Don Quijote". Pastoraalromaanides kujutati idülliliselt karjaste elu. Ka siin olid tegelasteks ideaalsed kangelased, kuid seikluslikkus jäi tagaplaanile, andes ruumi tunnete ja elamuste kirjeldusele. Taasavastati seikluskirjandus 19. sajandil, mil hakati kirjutama seiklusjutte rahvaloomingu või varasemate kirjanduslike ainete põhjal (nt. Alexandre Dumas vanema romaan "Krahv Monte-Cristo" või H. Pyle'i "Kuulsa Robin Hoodi lustakad seiklused"). Seiklusromaan põhineb huvitaval sündmustikul. Peategelane satub usutavaisse ja imepärastesse seiklustesse, teda varitsevad kõikvõimalikud ohud, millest ta aga õnnelikult välja tuleb ning saavutab lõpuks oma eesmärgi. Sellele on iseloomulik juhtumuste ja imede kuhjamine kangelase ümber.
Proosa "Etturid" (1968) "Päris kriminaalne lugu" (1968) "Huviline filmikaamera" (1969) "Lugu lendavate taldrikutega" (1969) "Telepaatiline lugu" (1970) "Karu maja" (1972) "Konn ja ekskavaator" (1972) "Toonekurg vahipostil" (1974) Luule "Kalakari salakaril" (1975) "Käbi käbihäbi" (1977) "Padakonna vada" (1985) "Kilul oli vilu" (1987) "Kala kõnnib jala" (1997) Rahvaloomingu töötlus "Kaval-Ants ja Vanapagan" (1958) "Suur Tõll" (1959) "Kalevipoeg" (1961) "Kilplased" (1962) "Tark mees taskus" (1971) Kogumikud "Kirju-Mirju" (1969) "Kirju-Mirju 2. osa" (1974) Tunnustused Eesti NSV teeneline kirjanik 1978 Tänan kuulamast !
Chopin kirjutas tantsulisi klaveripalasid kontsertteostena. Uuendas mitmeid zanre: nokturn, etüüd, prelüüd, polonees. Prelüüdid esinevad tema loomingus iseseisvate paladena. Kirjutas 24 prelüüdist koosneva tsükli. Chopini etüüdid on emotsionaalsed kontsertpalad. Paljudes tantsulistes teostes on lubatud tempo kõikumine. Chopini muusikas on tähtsaim väljendusvahend meloodia. Loomingus kajastub kiindumus kodumaa looduse, ajaloo ja rahvaloomingu vastu. Tundis hästi rahvamuusikat, sulandas seda oma loomingusse. ,,Vihmapisarate prelüüd" ,,Minuti valss" ,,Leinamarss"
· 8-aastaselt esines esimese klaverikontsertiga · Õppis Varssavi Lütseumis ning Varssavi Kõrgemas Muusikakoolis · 1830. aastal sõitis Chopin kontsertreisile välismaale - kodumaal puhkes aga tema äraoldud ajal ülestõus · Varssavi ülestõus sundis Chopini muutma oma reisiplaane ning 1831. aastal sõitis helilooja Pariisi ja jäi sinna elu lõpuni. Looming · Loomingus väljendub peenekoeline tämbriline õhustik · Loomingus kajastub kiindumus kodumaa looduse, ajaloo ja rahvaloomingu vastu · Tundis hästi rahvamuusikat, sulandas seda oma loomingusse · Kirjutanud 2 klaverikontserti ja umbes 20 soololaulu · Tegi oma teoseid korduvalt ringi, tema käsikirjad on täis parandusi ja täiendusi · Klaverimuusika on tundlik ja nõtke, erakordselt nüansirikas ja täis kaunistusi · Muusikas on tähtsaim väljendusvahend meloodia Chopini väikevormid: · etüüdid · prelüüdid · nokturnid · valsid · poloneesid · masurkad · ekspromptid Kuulsamad teosed
Teine raamat" (1975) · "Jälle need naksitrallid. Esimene raamat" (1979) · "Jälle need naksitrallid. Teine raamat" (1982) · "Märgutuled Padalaiul" (1977) · "Ninatark muna" (1980) · "Suvejutte veski alt" (1982) · "Kassid ja hiired" (1985) · "Siniste kaantega klade" (1993) Luule · "Kalakari salakaril" (1975) · "Käbi käbihäbi" (1977) · "Padakonna vada" (1985) · "Kilul oli vilu" (1987) · "Kala kõnnib jala" (1997) Rahvaloomingu töötlus · "Kaval-Ants ja Vanapagan" (1958) · "Suur Tõll" (1959) · "Kalevipoeg" (1961) · "Kilplased" (1962) · "Tark mees taskus" (1971) Kogumikud · "Kirju-Mirju" (1969) · "Kirju-Mirju 2. osa" (1974)
Seikluskirjandus Ta on üks vanemaid proosaliike Kangelaslikud teosed enamasti.Vanemad liikid:Rüütli-ja pastoraalromaanid.Taas avastati19.saj. mil hakati kirjutama seiklusjutte rahvaloomingu põhjal.Seiklusromaan põhineb huvitaval sündmustikul.Peatgelane satub imepärasetesse seikulstesse,kust ta õnnelikult välja tuleb.Imede ja jutumuste kuhjumine kangelase ümber.(A.Dumas Krahv Monte-Cristo) Ajalooline kirjandus käsitletakse ajaloost võetud ainestikku,millega käiakse vabalt ümber.Kangelased on päriselust võetud,Sündmused toimuvad kindlas ajaloolises järjekorras.Rõhutakse aja,koha ja tegelasete eripära.RAJAJA: Walter Scott(18.saj.)[Rob Roy].Eestis 1880 E
tegelased ja sündmustikud ● tekkimise allikateks olid Prantsuse revolutsioon, rahva võitlus feodalismi ja rõhumise vastu ● rahva huvi tekkimine oma kultuuri vastu pani aluse mitmele teadusharule Romantismile iseloomulikud jooned ● nõuti loominguvabadust ● tähtis oli inimese sisemaailm, tunded ● oluline teema oli armastus ● ideaale otsiti minevikust - eriti tunti huvi keskaja vastu ● religioossne ja müstika ● rahvaloomingu kogumine ● luuleajastu - eelistati kirjanduse liikidest luulet, kuid kirjutati ka proosat, eelkõige romaane ● kasutati groteski ● väärtustati loodust Romantismiaja tegelased ● erandlikus esile tõstetud ● positiivsed tegelased tihti idealiseeritud ● tegelasi vastandatakse ● mehed - julged, õilsad, vaprad, ausad ● naised - naiivsed, õrnad, kaunid, kaastundlikud, truud armastajad, uhked ja kindlameelsed Loodus romantismis
R. Kreutzwaldi nim. raamatukogus • 1956-1965 lastekirjanduse toimetajana • hiljem vabakutseline kirjanik Looming • Eno Raud on eesti lastekirjanduse viljakamaid, tunnustatumaid ja tõlgitumaid autoreid • Temalt on ilmunud üle 50 lasteraamatu • Eno Raud on kirjutanud nuku- ja lastenäidendeid ning multifilmide käsikirju Loomingu žanrid • Proosa (“Naksitrallid”, “Sipsik” jne.) • Luuletused (“Eriline herilane”,”Kala kõnnib jala” jne.) • Rahvaloomingu töötlus (“Kaval Ants ja Vanapagan”, ”Suur Tõll” jne.) • Kogumikud (“Kirju- Mirju”,”Kirju-Mirju 2. osa”) Naksitrallid(Esimene raamat,1 osa) Ükskord said jäätiseputka juures täiesti juhuslikult kokku kolm imelikku mehikest - Sammalhabe, Kingpool ja Muhv. Nad kõik olid väga lühikest kasvu, nii et jäätisemüüja pidas neid alguses isegi päkapikkudeks, ja peale selle torkas nende juures veel muudki iseäralikku silma. "Vabandage," ütles lõpuks Muhv
kirjandusteose põhjal. 11. Kes heliloojatest-romantikutest on esinenud kontserdiga Tartu ülikooli aulas? Tartu Ülikooli aulas esines aastal 1842 F. Liszt 12. Nimeta 3-4 vene heliloojat-romantikut. M. Glinka, A. Skrjabin, P. Tsaikovski 13. Nimeta Sibeliuse kuulsaim sümfooniline teos. Sibeliuse kuulsaim sümfooniline teos on ''Finlandia''. 14. Miks kasutas Chopin oma loomingus poola rahvamuusikat? Tal oli kiindumus kodumaa looduse, ajaloo ja rahvaloomingu vastu. 15. Nimeta Mussorgski tuntuim ooper ja klaveripalade tsükkel. Ooper ''Boriss Godunov'' ja klaveripalade tsükkel ''Pildid näituselt'' 16. Nimeta Tsaikovski 3 balletti ''Luikede järv'' ''Uinuv kaunitar'' ''Pähklipureja'' 17. Nimeta Johann Straussi kuulsamaid valsse (3-4) ''Lood Viini metsadest'' ''Nahkhiir'' ''Ilusal sinisel Doonaul'' ''Mustlasparun'' 18. Nimeta helilooja rahvus: a) Ferenz Liszt Ungarlane b) Jean Sibelius Soomlane c) Robert Schumann Sakslane
Vaatamata sellele, otsustas Mari laulu laulikusse panna ning autori nime mitte mainida. Samuti ei küsinud Mari algul luba laulu kasutada oma otstarbeks laulu tegija pärijate käest. Luule lastel on õigus küsida autoritasu, kui laulu kasutatakse omakasu eesmärgil. Veel enam on neil õigus seda nõuda siis, kui seda ilma luba küsimata tehti. Lähtudes põhiseaduse § 39, siis on loomingu autori pärijatel õigus seda ka küsida, olgugi et rahvaloomingu säilitamine kuulub põhiseaduse preambulisse. See ei kaalu aga üles põhiseaduse § 39. Autor: Henrik Sepp Juhendav õpetaja: Marve Randlepp Kool: Tallinna Tehnikagümnaasium Klass: 11B E-mail: [email protected] Kontakttelefon: 55627891
Algharidus iseseisvas Eestis. 9. septembril 1919.a. Asutava Kogu otsusega laiendati koolikohustus kolmelt aastalt neljale. Neli klassi oli siis alam astme ning 5.-6. klass kõrgem astme algkoolis. Pearõhk asetati eesti keele, rahvaloomingu, kirjanduse, eesti ajaloo ja maateaduse ning kodanikuõpetuse tundmaõppimisele. Kool pidi eesmärgiks laste kehalise ja vaimse arendamise ning pidi kasvatama ka nendest tervet, töökast, kohusetruudet ja rõõmsameelset Eesti Vabariigi kodanikke. 1920.a. mais - ,,Avalikkude algkoolide seadus", mille pärast haridussüsteem sai lõpliku eeskuju. Haridus oli nüüd sunduslik, emakeelne ja tasuta. 1923. aasta veebruarist usuõpetus oli vabatahtlik õppeaine.
nagu polonees ja masurka. Chopin kirjutas tantsulisi klaveripalasid kontsertteostena. Uuendas mitmeid zanre: nokturn, etüüd, prelüüd, polonees. Prelüüdid esinevad tema loomingus iseseisvate paladena. Kirjutas 24 prelüüdist koosneva tsükli. Chopini etüüdid on emotsionaalsed kontsertpalad. Paljudes tantsulistes teostes on lubatud tempo kõikumine. Chopini muusikas on tähtsaim väljendusvahend meloodia. Loomingus kajastub kiindumus kodumaa looduse, ajaloo ja rahvaloomingu vastu. Tundis hästi rahvamuusikat, sulandas seda oma loomingusse.
ROMANTISM-Romantismi ajal sündis rahvateadus ja tekkisid väikesed riigid. Tekkis huvi rahvamuusika, rahvaloomingu ja ajaloo vastu. Tõenäoliselt sai alguse kirjandusest. 19 sajandil muutus helilooja mõtlemisviis.Harmooniat rikastati ja pingestati. Rütm ja rütmika muutusid vaheldusrikkamaks. Dünaamika ja tempo muutusid äärmuslikumaks. Hakati huvi tundma vana muusika vastu.Romantismi ajastul oli võimutsev instrumentaalmuusika, klaver sai tänapäevase kuju. Samuti oli harmooniline muusika. Valitsevaks sai ilmalik muusika, kuigi vaimulikku muusikat kirjutatakse ka, aga vähem
· Iisraelis on täheldatud, et varesed pillavad vette leivakoorukesi, kasutades neid kalasöödana. Uuskaledoonia vareseid on nähtud viskamas pähkleid ja seemneid maanteele, et autod oma ratastega neid purustaksid. Austraalia varesed on õppinud sööma mürgiseid aagasid, mille nahk on mürgine. Selleks tuleb konn selili keerata: kõhualusel õrnal nahal mürginäärmeid pole. · Juba antiikajast on vareseid kujutatud nutikate lindudena. Sama kehtib ka eesti rahvaloomingu kohta Välimus · Vares on hästi äratuntav oma kahevärvilise sulestiku järgi: pea, kael, tiivad, saba, nokk ja jalad on mustad, ülejäänud sulestik aga hall. Elupaik · Vareseid võib kohata nii linnas kui maal, kus nad asustavad nii kultuur- kui loodusmaastikke. Nad võivad pesitseda igasugustes metsades, välja arvatud väga suures ja paksus laanes, mida vares väldib. Samal ajal võib teda kohata peaaegu puudeta saartel ning
Prelüüdid esinevad tema loomingus iseseisvate paladena (võrdle prelüüd ja fuuga). Kirjutas 24 prelüüdist koosneva tsükli (kvindiringist lähtudes on kasutatud kõiki helistikke). Chopini etüüdid on emotsionaalsed kontsertpalad (tavaliselt on etüüd mõeldud ainult tehniliste võtete arendamiseks). Paljudes tantsulistes teostes on lubatud tempo kõikumine (tempo rubato). Chopini muusikas on tähtsaim väljendusvahend meloodia. Loomingus kajastub kiindumus kodumaa looduse, ajaloo ja rahvaloomingu vastu. Tundis hästi rahvamuusikat, sulandas seda oma loomingusse. Richard Wagner Richard Wagner oli saksa helilooja-romantik, dirigent, ooperite autor ja ooperiuuendaja, muusikateoreetik, -kriitik ja -kirjanik ning poliitikategelane. Ta avaldas suurt mõju 20. sajandi muusikutele. 1847 liikus Richard Wagner revolutsiooni ringkondades. Oli anarhismi rajaja Mihhail Bakunini sõber. Ta esines miitingutel ning oli ühtse Saksamaa tuline pooldaja. Teda tuntakse ka Adolf Hitleri lemmikheliloojana
Eesti rahvalaul on valdavas osas lüüriline. Ta on ümbritseva elu meeleolupilte, rahva tundumusi ja mõttevälgatusi sisaldav, neid lihtsate vahenditega kiretult ja tagasihoidlikult avaldav looming. Selles puudub sangarlik hoog, kujude jõulisus ja karakterite suurus. Nagu rütmiltki, on eesti rahvalaul oma värviltki monotoonne ja hall. Vaim on surutud vangipuuri,kust otsib vabadust ainult unistusete, fantaasiapiltide kaudu. Töö ja orjus moodustavad olulise osa rahvaloomingu temaatikast, milles töö kui positiivne nähtus esineb harvem, sest töö tuli teha võõrale, saksale ja sundijale. Kuna sõjad ja katkud on hävitanud palju rahvast, on muidugi mõistetav, et paljud laulud on täielikult hävinud, jälgegi meie päevile jätmata. Eestimaalt tol ajal läbi sõitnud imetlevad eestis ebainimlikult koormatud orjade laulu, eriti meloodiat. Sakslane Christian Shlegel on öelnud: ,, Ma ei usu, et meil, sakslastel,
Heino Ellerit loomingus sündis klassikalis- romantilist traditsiooni ühendav rahvuslik helikeel. Teda peetakse perfektsionistiks, viimistledes oma teoseid detailselt peenekoelisteks. Üldiselt on tema looming väljendusrikka harmooniaga, siiski eraldatakse sellest kolme järku.. Loomingu esimeses järgus oli esiplaanil lüürilisus, rahulik eneseväljendus, kasutades impressionistlikke värve. Teisel järgul tugines Eller professionaalse kunsti ja rahvaloomingu sidumisele iseloomulikud käänud, rütmid ja harmooniavõtted. Viimastel aastakümnetel segunes loomingus modernistlikud väljendusvahendid ja rahvamuusika intonatsioonid veelgi enamgi. Erinevalt H.Ellerile, on Artur Kapi helikeel vormiselge ning kontrastiderohke. Ta kirjutas romantilis-klassikalist muusikat, polüfoonilised elementidega. Tavaliselt kirjutati üks pala ruttu ning seda viimistlemata. Teostes väljendus monumentaalne
Rooma kirjanduse arengujärgud Rooma kirjandus algusest peale kirjanduslik, kuna lähtus kreeka eeskujudest. Kirjandus jaotatakse etappidesse vastavalt kirjandusliku ladina keele arenguga. Vanim ajajärk: kuni kreeka eeskujusid järgiva kirjanduse tekkimiseni Roomas. Esimene nimepidi tuntud kirjanik Caecus. Rahvaloomingu ajajärk. Arhailine ajajärk: Andronicusest kuni Cicero kirjandusliku tegevuse alguseni. Kreeka eeskujude ülevõtmine. Kuldne ajajärk: Cicero aeg proosa kõrgaeg; Augustuse aeg luule kõrgaeg. Rooma kirjanduse õitseng, ,,kuldne ajajärk" rooma polise lagunemise ja impeeriumi tekkimise ajastul. Hõbedane ajajärk: epigoonlus kirjanduses. Hiline impeeriumi ajajärk: areneb kristlik kirjandus. 6) Publius Vergilius Maro (70 eKr 19 eKr) Oli rooma kirjanik. Peateoseks eepos ,,Aeneis"
Uuendas mitmeid zanre: nokturn, etüüd, prelüüd, polonees. Prelüüdid esinevad tema loomingus iseseisvate paladena. Kirjutas 24 prelüüdist koosneva tsükli (kvindiringist lähtudes on kasutatud kõiki helistikke). Chopini etüüdid on emotsionaalsed kontsertpalad. Paljudes tantsulistes teostes on lubatud tempo kõikumine. Chopini muusikas on tähtsaim väljendusvahend meloodia. Loomingus kajastub kiindumus kodumaa looduse, ajaloo ja rahvaloomingu vastu. Tundis hästi rahvamuusikat, sulandas seda oma loomingusse. Väikevormid: 1) 58 masurkat - masurka D-duur 2) 17 valssi -"Suur Briljant valss" Es-duur, valss A-duur, Valss op 64 nr 1 Des-duur "Minutivalss" , Valss op 64 nr 3 As-duur (184647; Pühendatud Poola krahvinnale Catherine Branickale, kes oli baltisaksa Engelhardtide aadlisuguvõsast pärit Alexandra von Engelhardti tütar.) 3) 16 poloneesi- polonees As-duur 4) 21 nokturni- nokturn-öömuusika nr
itkulaulud. Karjaselaul oli lastel. Hällilaul, kus palju kasutati hüüdsõnu äiu-äiu, kussu- kussu. Setulaul on mitmehäälne. Oma näoliseks teeb selle see, et koor astub eeslaulja järel ootamatult, poolesõna pealt sisse. Vanem rahvalaul püsis muutumatuna sajandeid. Muutused tulid aga 19.saj keskel. Kui vanem rahvalaul oli lüürilist laadi ja naiselik, siis uuem rahvalaul avas tee eepilisele-jutustava sisuga ja meeste temaatikale avatud maailma. Edasi suurenes meeste osatähtsus rahvaloomingu loomisel ja ka esitamisel. Need laulud jutustavad päevamuredest, võitlus mõisnike ja pastorite vastu, olmemured jne. Naiste repertuaar kaldub veelgi rohkem sentimentaalsustesse ja armuromantikasse. Tekstidele avaldas tugevat mõju Saksa tõlkekirjandus: hüljatud armastus, kloostrid, kuritegevus jne. Uuem rahvalaul võttis üle ka mitmed regilaulu omadused ja säilitas need. Püsima jäid ka enamus regilaulu liike. Aga päris uueks sai olmelaul. Uuem regilaul erines vanast ka vormiliselt
Kõige enamus kirjutas neid Liszt nt ,,Tasso", ,,Prometheus" 4) Chopin oli Poola-Pransuse päritolu helilooja. Oma suureks kurvastuseks pidi ta lahkuma Poolast ning asus elama Pariisi. Tema kirjutatud 2 klaverikontserti on saanud sellest mõjutusi, esimene kontsert oli rõõmsameelne(kirjutas selle Poolas), teine aga kurva alatooniga(kirjutatud Pariisis). Chopini muusikas on tähtsaim väljendusvahend meloodia. Loomingus kajastub kiindumus kodumaa looduse, ajaloo ja rahvaloomingu vastu. Tundis hästi rahvamuusikat, sulandas seda oma loomingusse. A 1) Missuguseid uuendusi tõi romantism muusikasse võrreldes eelnevate stiiliperioodidega (vorm, harmoonia, rütm, dünaamika, pillide kasutus, kaveri tähtsus)? 2) Schuberti ,,Lõpetamata sümfoonia" ja Beethoveni 9.sümfoonia on kirjutatud üheaegselt, esimene osa on I romantilien sümfoonia teine viimane klassitsistlik teos, põhjenda.
800) teost: 7 teost klaverile ja ainult tehniliste võtete arendamiseks). orkestrile (sh. 2 klaverikontserti); Paljudes tantsulistes teostes on lubatud tempo etüüdid, prelüüdid, rapsoodiad; kõikumine. Chopini muusikas on tähtsaim Surmatants väljendusvahend oli meloodia. Loomingus · Missad ja oratooriumid; oreliteosed, kajastub kiindumus kodumaa looduse, ajaloo reekviem ja rahvaloomingu vastu. Tundis hästi rahvamuusikat, sulandas seda oma loomingusse. Erilist huvi äratab tema hilisem looming, kus jäävad tahaplaanile virtuoossed efektid ja esile tõuseb muusikaline idee ning filosoofilised tagamaad ("Franziskus-
kingib ta oma südame härjavõitlejale Escamillole. Jose, kes ei suuda leppida mõttega, et on Carmeni kaotanud, püüab viimast surma ähvardusel enda juurde tagasi pöörduma. Carmen keeldub ning Jose tapab ta. Miniaturist Chopin kirjutas tantsulisi klaveripalasid kontsertteostena. Chopini etüüdid on emotsionaalsed kontsertpaladChopini muusikas on tähtsaim väljendusvahend meloodia. Loomingus kajastub kiindumus kodumaa looduse, ajaloo ja rahvaloomingu vastu. Tundis hästi rahvamuusikat, sulandas seda oma loomingusse. Giuseppe Verdi kirjutas 26 ooperit: Aida, Othello, Rigoletto, Triviata, Maskiball. Jean Sibelius- Finlandia poeem. Sibeliuse loomingu tuumaks on tema seitse sümfooniat. Edvard Grieg- 2 süiti, Solveigi laul. Kuulsamad teosed on "Peer Gynt" ja klaverikontsert a-moll. Veel 140 soololaulu, klaverisonaate ja -kontserte ning kammermuusikat. Looming on
5 1 Naer totalitaase filosoofia vastu. Leonid Stolovits. Akadeemia 21. Aastakäik, 2009, number 7 (244). Lk 1251. 2 Lk 1254. 3 Lk 1255. 4 Lk 1258. 5 Lk 1259. Totalitaarse reziimi oludes ei võtnud anekdoot endale mitte ainult ajalehe, vaid ka eepose funktsiooni. Tänapäeva anekdoot on tõepoolest 20. Sajandi eepos, kusjuures see suudab ajada pööraselt naerma. Nii nagu muistne eepos, nii sai ka anekdoot totalitaarses ühiskonnas eksisteerida üksnes suulise, pealegi üpris ohtliku rahvaloomingu kujul. Anekdooti ei lähenda eeposele mitte ainult suulisus ja anonüümsus, mis muudavad ta tabamatuks, vaid ka sügavamad seosed.6 Totalitaarse ideoloogia väljanaermise põhivorm oli ,,pühakirja" parodeerimine ja selle autoparoodia avastamine. Loomult autoparoodiline oli rohke propagandakirjandus.7 Reaalne sotsialism näitas, et ta on endasse koondanud kõik eelnenud ühiskondlik- majanduslikud formatsioonid: ürgkogukondlikust korrast on ta võtnud tootmisviisi,
"Naksitrallid" (1972) ."Naksitrallid. Teine raamat" (1975) ,"Jälle need naksitrallid. Esimene raamat" (1979) ,"Jälle need naksitrallid. Teine raamat" (1982) ,"Märgutuled Padalaiul" (1977) ,"Ninatark muna" (1980) ,"Suvejutte veski alt" (1982) ,"Kassid ja hiired" (1985) ,"Siniste kaantega klade" (1993) Luule: "Kalakari salakaril" (1975) ,"Käbi käbihäbi" (1977) ,"Padakonna vada" (1985) ,"Kilul oli vilu" (1987) ,"Kala kõnnib jala" (1997) Rahvaloomingu töötlus: "Kaval-Ants ja Vanapagan" (1958) ,"Suur Tõll" (1959) ,"Kalevipoeg" (1961), "Kilplased" (1962) ,"Tark mees taskus" (1971) Kogumikud: "Kirju-Mirju" (1969) ,"Kirju-Mirju 2. osa" (1974) KIRJANDUS 1. Krusten, Reet ,,Eno Raud - lastele ja täiskasvanuile" - Keel ja Kirjandus, 1978, nr. 2. 2. e-dokument: http://magazinefactory.srv.hosting.fi/magazines/characters/ 3. e-dokument: http://et.wikipedia.org/wiki/Eno_Raud 4. e-dokument: http://kaireklass.blogspot.com/2006_10_01_archive
arendamiseks). Paljudes tantsulistes teostes on lubatud tempo kõikumine (tempo rubato). Chopini muusikas on tähtsaim väljendusvahend meloodia. Orkestrit kasutas Chopin ainult oma kahes klaverikontserdis. Ta on läbinisti romantiline hing ning suur meloodiameister, üks suuremaid lüürikuid, paljud teosed nukrad, mõtlikud, seotud kodumaaga. Muusikat iseloomustab intiimsus, väljenduse peenus, kõlavärviderikkus. Loomingus kajastub kiindumus kodumaa looduse, ajaloo ja rahvaloomingu vastu. Tundis hästi rahvamuusikat, sulandas seda oma loomingusse. Prelüüd - iseseisev väikepala, üks väiksemaid väikevorme, mõni kestab alla minuti.Vihmapiiskade prelüüd (Prelüüd Des duur) kuulajate antud pealkiri, üks heli kostab taustal terve prelüüdi vältel, mis meenutab vihmapiiskade langemist. Etüüd-harjutuspala. Lisaks tehnilisele küljele on Ch etüüdidel ka emotsionaalne sisu - need on kontsertetüüdid. Etüüd E-duur - kaunis laululine meloodia, millele hiljem
!879. aastal hakkas C. R. Jakobson välja ajalehte ,,Sakala", misoli demokraatia suuna häälekandja. * rahvuslik kirjandus ja poeesia Eriline tähendus oli Fr. R. Kreutzwaldi eeposel ,,Kalevipoeg". Isamaalist luulet kirjutas L. Koidula. * teatrikunst L. Koidula näidendid ,,Saarmaa onupoeg" ja ,,Vigased pruudid" rajasid teed meie näitekirjandusse. * kujutav kunst Suure tähtsusega oli Johann Köler, kes sai tuntuks rahvusliku maalikunsti arendajana. * rahvaloomingu kogumine Sajandi lõpus algas Jakob Hurda üleskutsel innukas rahvaluule kogumine. Mitmed heliloojad algatasid suurema kampaania eesti rahvaviiside kogumiseks ja säilitamiseks. * eesti autorite helilooming Asjaarmastajate autorite koorilaulud rikastasid eestikeelset repertuaari. * seltside tegevus 1865. a. Tartus ,,Vanemuine" Tallinnas ,,Estonia" 1869.a. Viljandis ,,Koit" 1873.a. Narvas ,,Ilmarine" 1878.a. Pärnus ,,Endla" Johannes Kappel (1855-1907)
Poliitilise protesti meeleolud luules sundisid ta kodumaalt lahkuma seetõttu on ta hilislooming kurvameelne ja sarkastiline. Tuntumad teosed: Ballaadide kogu ,,ajalaulud"(selles on ka Heine üks tuntuimaid luuletusi ,,Sileesia kangrud") Poeem ,,Saksamaa.Talvemuinasjutt" ,,Romanzero" Muinasjutud Üks romantismi osa on kahtlemata muinasjutud, mis põhinevad rahvapärimusel kuid paljudel maadel kerkivad üles isikud kelle teeneks on rahvaloomingu kogumine ja kirjapanemine. Saksakirjanduses on kõige olulisemad Jacob ja Wilhelm Grimm. Nemad panid aluse romantilise muinasjutu zanrile. Nende ühiselt kogutud ja väljaantud raamat ,, Laste ja kodumuinasjutte" sisaldas 200 lugu ja muutus kiiresti ülipopulaarseks. Üheks populaarsuse põhjuseks on see, et Grimmide muinasjutud sisendasid õiglust ja headust ning austust elu positiivsete väärtuste vastu.
Saanud ideid inglise sentimentalismist, kirjutas ta näidendi ,,Minna von Barnhelm", mida peetakse esimeseks saksa rahvuslikuks komöödiaks. Tema teatrialased vaated olid avaramad kui prantsuse valgustajatel.Lessingi kuulsamateks teosteks olid ,,Minna von Barnhelm" ning ,,Emilia Gallotti" Johann Gotterfied Herder (1744-1803) õppis Königsbergi ülikoolis, kus puutus kokku valgustusfilosoofidega ja hakkas tundma huvi rahvaloomingu vastu. Pärast seda oli ta viis 8 aastat pastor ja kooliõpetaja Riias. Seal tutvus ta Balti rahvaste folklooriga ning järgneva kümnendi jooksul saavutas rahvaluule uurija, koguja ja propageerija juba laialdase tuntuse. Tema silmapaistvamaks teoseks osutus kogumik ,,Rahvalulud"(2. trükk pealkirjaga ,, Rahvaste hääled lauldes") Johann Wolfgang Goethe(1749-1832) ,,Faust" , ,,Noore Wertheri kannatused" Kokkuvõte 9
teomeest. Allikas 1 4 3 AKROBAATILISE PÄRANDI KULG. Loomanimeliste tantsude kohta on ka enim alust arvata, et need võisid algselt omada rituaalset tähendust, mille nad küll 19.sajandiks olid kaotanud ja muutunud naljategemiseks. Sama võib öelda ka mitmesuguseid töid jäljendavate tantsude kohta. Enne lõplikku moestminekut taandusid imiteerivad ja akrobaatilised tantsud tihtipeale laste tantsuvarasse. Seda juhtub rahvaloomingu vormide "kulumisega" vanad tantsud-mängud kõlbavad, kuni neid mäletatakse, veel vaid laste lõbustamiseks. (Mustlane, kiitsakas, kaarassiim, ristpulkadetants, pulgatants, jommitants, kivikasukas). Allikas 3 Akrobaatilise rahvatantsu elemente säilitavad ja elustavad tänapäeval mitmed rahvatantsu rühmad. Üheks näiteks on Pärnus tegutsenud noorte meeste folkloorirühm Viisuke. Rühm ühildab
saadab oma teekonnal korda palju kangelastegusid, kuid teda tabavad ka rängad katsumused Rahvaeeposed kuuluvad tekkelt vanemasse rühma, on anonüümsed, põlvest-põlve edasi kandunud, tuginevad .müütidele, muinasjutumotiividele ja ajaloopärimustele ning nad on ka hiljem kirja pandud .("Kunsteeposed on hilisemad, kirjanike poolt rahvaeeposte eeskujul loodud (vanim Vergiliuise "Aeneis Rahuvseepos on rahva teaduses ja ajaloolises arenemises olulist rolli mänginud eepos, mis ühendab nii rahvaloomingu kui autori omaloomingu (Elias Lõnnrot "Kalevala", Friedrich Reinhold Kreutzwald .(""Kalevipoeg Romaan ulatuslik jutustav kirjandusteos, mis on tavaliselt kirjutatud proosavormis. Vahel moodustab see mitmeköitelisi sarju. Iseloomulik on avar elukujutus, mitmeplaaniline tegevustik, keerukas sündmustik, probleemirohkus, arvukas tegelaskond ja pika ajavahemiku .("kujutamine (A.Dumas "Krahv Monte Cristo", A.H.Tammsaare "Tõde ja õigus
Kirjutas 24 prelüüdist koosneva tsükli (kvindiringist lähtudes on kasutatud kõiki helistikke). Chopini etüüdid on emotsionaalsed kontsertpalad (tavaliselt on etüüd mõeldud ainult tehniliste võtete arendamiseks). Paljudes tantsulistes teostes on lubatud tempo kõikumine (tempo rubato). Chopini muusikas on tähtsaim väljendusvahend meloodia. Loomingus kajastub kiindumus kodumaa looduse, ajaloo ja rahvaloomingu vastu. Tundis hästi rahvamuusikat, sulandas seda oma loomingusse Väikevormid · 58 masurkat · masurka Dduur · 17 valssi · "Suur Briljant valss" Esduur · valss Aduur · Valss op 64 nr 1 Desduur "Minutivalss" · 16 poloneesi · polonees Asduur · 21 nokturni · nokturnöömuusika nr.2 Esduur · 26 prelüüdi
Oma õpetust levitades kandsid nad hoolt rahvahariduse eest: õpetasid lugema ja kirjutama ning levitasid tarvilikku kirjandust. Vennaskogudes oli suur roll laulmisel. Laulud olid rahvale meelepärassed ja arusaadavamad võrreldes koraaliga. Koguduse elavdamiseks laulsid mehed, naised ja lapsed vaheldumisi mis soodustas mitmehäälsete laulukooride teket. Hiljem hakati laule ka pillidel saatma. Samas materdasid nad maha rahvaloomingu- vana rahvalaul ja pilimäng hakkasid taanduma. 3. Kirjelda muusikaelu elavnemist 18 saj. linnades, mõisates, kodudes. Aadringkondades- nii linnades kui mõisates- elavnes muusikaharrastus. Korraldati kontserte, balle ja muid pidustusi. Muusikuid palgati ka kodustele kontserditele. Võimekamatele talupoegadele õpetati pillimängu, et nad saaksid mängida härrasrahva pidustustel. 18. Saj levis üha enam muusikaõpetus (nt. ajalehtedes)
Ta oskas suurepäraselt kaasata oma loomingusse poola rahvusmuusikat. Chopin poetiseeris ja dramatiseeris tantse nagu polonees ja masurka. Chopin kirjutas tantsulisi klaveripalasid kontsertteostena. Uuendas mitmeid zanre: nokturn, etüüd, prelüüd, polonees. Prelüüdid esinevad tema loomingus iseseisvate paladena Kirjutas 24 prelüüdist koosneva tsüklit. Chopini muusikas on tähtsaim väljendusvahend meloodia. Loomingus kajastub kiindumus kodumaa looduse, ajaloo ja rahvaloomingu vastu. Tundis hästi rahvamuusikat, sulandas seda oma loomingusse. Chopan kirjutas 58 masurkat,17 valssi,16 poloneesi,21 nokturni,26 prelüüdi,27 etüüdi,4 ekspompti,4 ballaadi, 3 klaverisonaati, 4 skertsot, 2 kontserti klaverile ja sümfooniaorkestrile,sonaadi tsellole ja klaverile ning 17 laulu. Kokkuvõte Kontserdiga jäin ma väga rahule, eelmise kontserdi kõrval oli see kontsert palju parem.
534 eKr teatri sünd, mil poeet Thespise tragöödia ettekandmine. Näiteljaks tema ise. Skeene ja Theatron. Aischylos toob koori kõrvale 2 näitlejat. 5) Rooma kirjanduse arengujärgud Rooma kirjandus algusest peale kirjanduslik, kuna lähtus kreeka eeskujudest. Kirjandus jaotatakse etappidesse vastavalt kirjandusliku ladina keele arenguga. Vanim ajajärk: kuni kreeka eeskujusid järgiva kirjanduse tekkimiseni Roomas. Esimene nimepidi tuntud kirjanik Caecus. Rahvaloomingu ajajärk. Arhailine ajajärk: Andronicusest kuni Cicero kirjandusliku tegevuse alguseni. Kreeka eeskujude ülevõtmine. Kuldne ajajärk: Cicero aeg proosa kõrgaeg; Augustuse aeg luule kõrgaeg. Rooma kirjanduse õitseng, ,,kuldne ajajärk" rooma polise lagunemise ja impeeriumi tekkimise ajastul. Hõbedane ajajärk: epigoonlus kirjanduses. Hiline impeeriumi ajajärk: areneb kristlik kirjandus. 6) Publius Vergilius Maro (70 eKr 19 eKr) Oli rooma kirjanik
Eesti rahvusliku kirjanduse looja, kirjanik ja luuletaja, tõlkija ja mugandaja, rahvavalgustaja ja publitsist, keelemees, ühiskonnategelane ja arst Friedrich Reinhold Kreutzwald sündis Virumaal, Kadrina kihelkonnas Jõepere mõisas 26. dets 1803 pärsiorjast mõisakingsepa ainukese pojana. Tema varane lapsepõlv möödus Jõepere läheduses asuvas Kaarli mõisas, kus isa sai peagi pärast poja sündi aidamehe koha (1804-1815). Kaarli perioodi jäävad esimesed kokkupuuted eheda rahvaloomingu ja ka Kalevipoja lugudega. 1815 vabastatakse Kreutzwaldi perekond pärisorjusest, perekonna nimeks antakse Reinholdsohn. Pärast mõneaastast katset kõrtsipidajana asub isa tööle valitsejana Ohulepa mõisas Harjumaal (1818-1824) ja edaspidi Viisu mõisas Järvamaal (1824-1832). Kreutzwald sai alghariduse kodust, käis 18151818 Rakvere elementaar- ja kreiskoolis. 1818 suunati ta õppima Tallinnasse, algul poepidaja, hiljem algkooliõpetaja ametit. Kreutzwald lõpetas Tallinnas
s. eKr). kuni kreeka eeskujusid järgiva kirjanduse tekkimiseni Roomas. Kultusehümnid, itkud, triumfi-, pilke- ja esivanemaile pühendatud laulud, algelised draamavormid, linnakroonika (annaalid), juriidilised tekstid (kaheteistkümnetahvli seadused, 451/450) ja matusekõned. Esimene nimepidi tuntud rooma kirjanik oli tsensor Appius Claudius Caecus (~ 300 eKr) ; Vanim ajajärk: kuni kreeka eeskujusid järgiva kirjanduse tekkimiseni Roomas. Esimene nimepidi tuntud kirjanik Caecus. Rahvaloomingu ajajärk. Arhailine ajajärk: Andronicusest kuni Cicero kirjandusliku tegevuse alguseni. Kreeka eeskujude ülevõtmine. Kuldne ajajärk: Cicero aeg proosa kõrgaeg; Augustuse aeg luule kõrgaeg. Rooma kirjanduse õitseng, ,,kuldne ajajärk" rooma polise lagunemise ja impeeriumi tekkimise ajastul. Hõbedane ajajärk: epigoonlus kirjanduses. Hiline impeeriumi ajajärk: areneb kristlik kirjandus. 8
rahvuslikuks komöödiaks. Lessing oma kuulsaimas tragöödias ,,Emilia Gallotti" kritiseeris kaasaegset ühiskonda. Tema töö ,,Laokoon ehk Maalikunsti ja poeesia piiridest" on saksa valgustusfilosoofia põhiteoseid. Lessingi arvates oli aja kulgedes elust kadunud harmoonia, selle asemele olid tulnud vasturääkivused. Johann Gottfried Herder(1744-1803) Herder oli väga mitmete huvidega kirjanik. Ta tundis huvi rahvaloomingu vastu, puutus kokku valgustusfilosoofidega, oli pastor ja kooliõpetaja ning tegeles laialdaselt rahvaluulega Selle kõigega sai ta väga tuntuks. Tema kogumikus ,,Rahvalaulud" olid paljude erinevate rahvuste laulud(sealhulgas ka eesti omad). Herder on seega esimene, kes tutvustas maailmale eesti folkloori. ,,Rahvas, kes on oma vaimult suur, ei saa eales olla väike rahvas" on öeldud Herderi poolt. Johann Wolfgang Goethe(1749-1832) Goethe on Saksa kirjanduse mitmekülgne geenius
Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest, individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik. Romantismi tekkimise allikaks olid 1789. aasta Prantsuse revolutsiooni poolt äratatud rahvahulkade vabadusliikumine. Üleminek mõlemas suunas on väga ähmane. Saab alguse vastuseisust klassitsismi vormirangusele ja valgustuse mõistuspärasusele. Ka umbusk kodanliku progressi suhtes.. Säilib loodusliku inimese ideaal ja ajaloolise mineviku vastu. Tekib huvi rahvaloomingu ja kaasaegsete kirjanike vastu. Mitmed autorid pöörduvad keskaja ja renessanssi poole, keskseks huviobjektiks saab Shakespeare. George Gordon Byron (1788 1824), William Blake (1757 1827), Edgar Allan Poe (1809 1849) Muinasjutt fantastiline või seikluslik rahvajutt, mida mõeldi välja enese lõbustamiseks ja milles väljendati endi soovunelmaid. Muinasjutt on rahvajutu üks peamisi liike ehk zanreid
a. veebruaris Varssavis ja Krakovis. Alates 1933.a. juhatas Tubin korduvalt ka mitmesuguseid laulupäevi, kus oli tihti kavas ka tema enda laule. Neil aastail sooritas Tubin mitmel korral õppe- ja tutvumisreise välismaale. Käis. Viini ja Budapesti. Budapestis tutvus Tubin Zoltan Kodály'ga, ning kohtus ka Béla Bartókiga. Kodály soovitusel hakkas Tubin rohkem tähelepanu pöörama Eesti rahvaviiside kasutamisele ning käis 1938.a. suvel Hiiumaal rahvaviise korjamas. Seoses huviga rahvaloomingu vastu alustas Tubin 1938.a. tööd balletiga "Kratt". Kui "Estonia" teater kuulutas 1938.a. juunis välja lavateoste võistluse, siis esitas Tubin 1940.a. võistlusele oma ühevaatuselise balleti "Kratt". Tartus alustas Tubin oma mitmekülgset muusikapublitsistlikku tegevust, kirjutades artikleid ajalehte Eesti muusikast ja muusikaelu päevaprobleemidest, mida jätkas hiljem paguluses. Pärast Eesti okupeerimist Nõukogude Vene vägede poolt 1940.a. juunis likvideeriti kõik senised
· "Jälle need naksitrallid. Esimene raamat" (1979) · "Jälle need naksitrallid. Teine raamat" (1982) · "Märgutuled Padalaiul" (1977) · "Ninatark muna" (1980) · "Suvejutte veski alt" (1982) · "Kassid ja hiired" (1985) · "Siniste kaantega klade" (1993) Luule · "Kalakari salakaril" (1975) · "Käbi käbihäbi" (1977) · "Padakonna vada" (1985) · "Kilul oli vilu" (1987) · "Kala kõnnib jala" (1997) Rahvaloomingu töötlus · "Kaval-Ants ja Vanapagan" (1958) · "Suur Tõll" (1959) · "Kalevipoeg" (1961) · "Kilplased" (1962) · "Tark mees taskus" (1971) Kogumikud · "Kirju-Mirju" (1969) · "Kirju-Mirju 2. osa" (1974) KIRJANDUS 1. Krusten, Reet ,,Eno Raud - lastele ja täiskasvanuile" - Keel ja Kirjandus, 1978, nr. 2. 2. e-dokument: http://et.wikipedia.org/wiki/Eno_Raud 3. e-dokument: http://kaireklass.blogspot.com/2006_10_01_archive.html
traditsiooni jätkub. Üritused põhimõtteliselt ei kao kuskile. 2 uut vormi, millest varem ei saanud juttugi olla: tekivad uut tüüpi seltsid (varem koguaeg mängu-, lauluseltsid ajaviiteseltsid) rahva harimiseks mõeldud seltsid. Ntx karskusseltsid. Hakkasid otsima alternatiive joomarlusele kutsuti spetsialiste, kes harisid rahvast. Raamatukoguseltsid samuti. Langus algab kui põhilised juhid kadusid (surid, kolisid välja) ja algab venestamine. Jakob Hurt alustas rahvaluule/rahvaloomingu kogumise traditsiooni. Balti erikord, mis oli vene sovinistidele pinnuks silmas. Venemaal toimus ka võimuvahetus, tsaar Aleksander II, kes oli liberaalne ja reformimeele. Uus tsaar (Aleksander III) ei kinnitanud Balti erikorda. Isevalitsus, õigeusk ja miski veel. Võetakse suund venestamisele venekeelne haridus, venekeelne ametnikkond. Jaan Tõnisson sai
6) Millal ja kuidas avaldusid baltisakslaste identiteediotsingud? V: Baltisakslast identiteediotsingud avaldusid 19. sajandil kui vajadus rõhutada oma identiteeti lõi pinna baltisaksa kultuuri tekkimisele. 7) Missugused olid baltisaksa estofiilide arvamused ja tähelepanekud eesti rahvamuusikast? Too näiteid nende tegevusest. V: Baltisaksa estofiilid tõid oma nii kodu- kui välismaal ilmunud kirjutistes ära teateid eestlaste kehva ainelise olukorra, haridusolude, aga ka nende rahvaloomingu kohta. Neis leidus andmeid rahvamuusika kohta ja isegi noodinäiteid. Eriti hinnati torupillimängu. Nt tõi tärganud huvi eesti rahvaluule ja muusika vastu kaasa rahvalaulude kirjapaneku, kuna arvati, et keele parimad näited on säilinud just rahvaluules. Harrastati eestikeelset juhuluulet. Loodi eestikeelseid laule. Küsimused lk 32 1) Missugune oli hernhuutlaste roll mitmehäälse koorilaulu arengus? V: Tänu hernhuutlastele sai muusikahariduse laiem levik võimalikuks.
vaid seni kui tal endal mõistusest puudu jääb. Seega tuleb rahvast kasvatada ja harida. Ajalooõpetust käsitledes rõhutas ta vajadust kujundada vastikustunnet sõdade vastu. Herder taunis kangelaste kummardamist ning tema arvates tuli kasvatada võltsimatut patriotismi ja sisendada õiglustunnet teiste rahvaste suhtes. Protestantliku eetika mõjul pidas ta vajalikuks käsitleda sõdade asemel rohkem tööga seonduvat. Piibli uurimine viis ta rahvaloomingu tähtsuse tunnetamiseni. Teoses ,,Rahvaste laulud" avaldas ta ka 13 eesti rahvalaulu. 4. Kasutatud kirjandus : K.Hiiemaa; O-M.Klaassen; H.Piirimäe; K.Piirimäe ja T.Tannberg , ,,Inimene.Ühiskond.Kultuur" III Uusaeg. www.google.com
annaabi.ee 
