Regivärss Kas pean tõesti ärkamaie, kooli manu tõttamaie, voodist välja astumaie, dusi alla minemaie, hiljem riide toppimaie, uksest välja tormamaie, bussi pääle jooksemaie, klassiruumi astumaie, koolitükke tuupimaie, lõpuks kodu roomamaie.
spikker EEPIKA LÜÜRIKA DRAMAATIKA LÜRO-EEPIKA Valm(Punik) Sonett Tragöödia(libahunt) Eepos(kalevipoeg) Muinasjutt(Hans ja.) Ood(Kuu) Komöödia(pisuhän.) Värss-romaan Muistend(Faehlman'i) Regivärss() Tragikomöödia() (jevgeni onegin) Nali(Peremees ja sul.) Luuletus(Igav liiv..) Draama(kolm õde) Poeem(vaskratsan.) Lühivorm() Haiku() Jant(säärane mulk) Ballaad(porkuni preili) Romaan(kevade) Epigramm() Libretto() Jutustus(ümera jõel) Kuuldemäng() Miniatuur(poiss ja lib) Kirjand() Müüt()
4. Annab ainet teistele kunstiliikidele (kujutav kunst, muusika, ballett) 5. Tõlgitud soome, ungari, saksa, vene, läti, leedu jt keeltesse tutvustab kirjandust EEPOSE SAAMISLUGU 1. Materjali kogumist ja esialgset koostamist alustas F. R. Faehlmann. 2. Pärast sõbra surma jätkab tööd F. R. Kreutzwald. 3.Kreutzwald tegi ettepaneku kirjutada regivärsilisena ja muudab teose pikemaks - kasutab vanade eeposte eeskuju (värss), - on olemas regivärss (selle säilitamine). 4. 1853. a ilmub 12 loost koosnev ,,Alg-Kalevipoeg". 5. 1862. a ilmus rahvaväljaanne (20 lugu, ,,Soovituseks" ja ,,Sissejuhatuseks") 19 047 värssi.
Regivärss- värsireas 8 silpi ; u 2000 a tagasi Soome lahel tekkinud muusikaline väljendusviis,seotud igapäevase elu ja tööga. Greogoriuse laul- paavst Gregoriuse I Suure poolt ülesse kirjutatud laul, ühehäälne,vaimulik laul Muudatused Rootsi võimu ajal hariduselus- Ülikoole hakati rajama, Tartusse rajati esimene gümnaasium, Tartusse rajati Forseiluse seminar;köstreid hakati nimetama koolimeistriteks Martin Körbergi tegevus- tänu temale toimus esimene laulupüha.Juhatas Saaremaal heatasemelist laulukoori. Vaimulik muusika. Liedertafellik laul- välja kujunenud harmoonile tuginev rahvalaul I üldlaulupidu- Toimus tartus, 1869aastal juunis. Umbes 900esinejat; isamaalised laulud; Juhid: jakobson,Jansen,Kunileid, ____ Homofoonia- mitmehäälne muusika,kus juhtiv on üks hääl Libreto- ooperitekst Partituur- koondnoodistik Vokaalmuusika-inimhäälele muusika Reekviem-surnute mälestuseks,teos ( koor,orkester,solist) Folkloor- rahvamuusika ehk päri...
REGILAUL · Põhitunnused: o Regilaulu teksti iseloomustab algriim ja mõttekordus ehk parallelism. o Regilaulu viis on lühike ja väikese ulatusega. o Regiviis on enamasti ühehäälne, harva mitmehäälne. o Värsivormiks on regivärss, lõppriimita neljajalaline kvantiteeriv trohheline värss. o Regilaulu esitavad tavaliselt eeslaulja ja koor vaheldumisi. · Regilaulu liigid: o Lüroeepilised laulud tundelised, jutustava sisuga, fantaasiateemalised, muistenditele toetuvad. o Töölaulud (karjaselaulud, lõikuslaulud jt) o Kommetega seonduvad tavandilaulud (pulmalaulud, mardi- ja kadrilaulud jt)
rahvalaulude keskne liik. • Välja kujunenud pika aja jooksul rahva eluolu ja keelega. • Kõlasid: kalendripühadel, pulmades, tööde alustamise ja lõpetamise ajal ja pikkadel õhtutel. Põhitunnused • Regilaulul on kolm tähtsat komponenti: sõnad, viis ja esitus. • Regilaulus on esikohal sõnad, muusika lisab tekstile ilmekust. • Regilaulu teksti iseloomustab algriim ja mõttekordus ehk parallelism. • Värsivormiks on regivärss - lõppriimita neljajalaline kvantiteeriv trohheiline värss. • Regilaulu viis on lühike ja väikese ulatusega. • Regiviis on valdavalt ühehäälne. • Regilaulu esitavad tavaliselt eeslaulja ja koor vaheldumisi. • Lauljad olid põhiliselt naised, mehed mängisid rohkem pilli. • Regilaulu esitajat kutsuti laulikuks, kaasitajaks või leelotajaks. Regilaulu liigid • Lüroeepilised laulud – tundelised, jutustava sisuga,
H. Tammsaare Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb armastus. - novellett F. Tuglas ,,Pimedas - marginaal F. Tuglas ,,Marginaal" - saaga Island ,,Vanem Edda" - lühijutt Astrid Reinla ,,Kaubamajas" Eepika ja luule vaheline liik ehk lüroeepika - eepos F. R. Reinhold ,,Kalevipoeg" - ballaad Marie Under ,,Rändav järv" - värssromaan A. Puskin ,,Jevgeni Onegin" - poeem Juhan Smuul ,,Järvesuu poiste brigaad" - valm Ivan Krõlov ,,Rebane ja viinamarjad" Luule ehk lüürika - regivärss assonants täishäälikuline, alliteratsioon kaashäälikuline - vabavärsiline luuletus Juhan Liiv ,,Sügis" - sonett Marie Under ,,Helged sonetid" - ood K. J. Peterson ,,Laulja" - haiku - pastoraal K. J. Peterson ,,Karjapoisid" - eleegia Juhan Liiv ,,Helin" Näitekirjandus ehk dramaatika - tragöödia Shakespeare ,,Romeo ja Julia" - komöödia Eduard Wilde ,,Pisuhänd" - draama August Kitzberg ,,Tuulte pöörises" - jant lihtsakoeline komöödia
) ja arstimissõnu. * Lastelauludest ühed sagedasemad on mängulaulud või mängu alguse liisuvalemid, viimaseid lihtsalt loeti. Rahvalaulus on lahutamatult seotud kolm komponenti - tekst, meloodia ja ettekandmislaad. Paljud primitiivsed rahvad kutsuvad hüüete ja lauludega haldjaid põllule viljakust andma, halba ilma tõrjuma ja väsimust kaotama, nagu teame ka eesti lõikuslauludest. Vanu laule saame liigitada regivärsilisteks (vanadeks) ja riimilisteks (uuteks). 1) Vormilt baseerub regivärss parallelismil. Oluliseks tunnuseks on algriim (värsid koosnevad neljajalgsetest kvantiteerivaist trohheustest). Viis on lihtne lühike grupiviis. 2) Riimilises rahvalaulus leidub neljajalgse trohheuse kõrval daktülit. Algriim ei kuulu vältimatute vormitunnuste hulka, võib olla paaris- või ristriime, mees- ja naisriimi. Meloodia on mitmekesine, lauludes leidub kirjanduse mõjusid. Regivärsis domineerib lüürika (töö-, orjus-, tavandilaulud jne.)
REGIVÄRSS 11. klass NIMI: Armin Golovanov Eesti regivärsilise rahvalaulu värsimõõt on trohheus, mis koosneb rõhulisest ja rõhuta silbist. Rahvalaulu üks värss sisaldab nelja trohheilist värsijalga. Normaalselt on ühes värsis 8 silpi. Regivärsilisel rahvalaulul on kaks põhilist ülesehitusvõtet, mis seovad sõnad värsiks ja värsid lauluks. Need on algriim ja parallelism. Algriimiks nimetatakse koos esinevat alliteratsiooni ja assonantsi. Alliteratsioon on ühe ja sama kaashääliku kordumine värsis sõna alguses. Assonants on ühe ja sama täishääliku kordumine värsis sõnade pearõhulistes (esimestes) silpides. Kuule, kus kukub kurja lindu, laksuteleb laiska lindu Lõpe, lõpe, põllukene, vähene mu väljakene Alliteratsiooni ja assonantsi kasutatakse sageli koos, nagu on näha ka eelmisest näitest. Regivärsi algühikuks on värss, mis moodustab sisulise terviku. Värsse se...
Väljas väga kuum, ma rannas võtan päikest, suvevaheaeg. Kooli viinamarjad Ood Viinamarjad kenad pallid, mulle on nad väga kallid mahlased ja maitsvad nad, mitut värvi on neil saak. Nii magusalt suus sulavad need viinamarjad punavad ja eemalt miski rohetab, need väiksed pallid rohekad. Nüüd lõpuks põske pistan nad ja naudingu neist kõigist saan. Kardi laul Regivärss Kadri kummid tossavad, bemmi kummid. Palun sisse lasta meid, sisse lasta. Kadrid tahavad raha, ainult raha. Või siis mõnd huulepulka, huulepulka. Vana klassi Lauri Epigramm Lauri muskleid arendab, tihti Kadrit tõsta ta võtab sülle üks ja kaks muskel paisub suuremaks. Priimus Epigramm Vaikselt istub kui hiir Laura töö siis ära viib, hinne parim kukub siit klassi priimus nii kui nii. Pind õpetajate silmas Epigramm
Rahvamuusika kontrolltöö kordamisküsimused 12 klassile RAHVALAUL Kuidas jaguneb Eesti rahvalaul kõige üldisemalt? (2 jaotust) Vanem rahvalaul ehk regilaul Uuem rahvalaul Kirjelda regilaulu sõnu (riimid ja sisu). Regivärss koosneb 8st silbist, mille viisis 8nooti (neljajalgne trohheus) Sõnu seob algriim Värsse seob parallelism ehk mõtteriim Kirjelda regilaulu viisi (heliulatus, viisi pikkus ja tähtsus). Regiviisid kas ühe- või kaherealised (retsitatiivse iseloomuga, süllaabilise struktuuriga) Viiside ulatus vanematel 3-4, uuematel 5-6 heli Kirjelda regilaulu esitust (kuidas esitati). Eeslaulja ja koori vaheldumine Üherealise puhul kasutatakse sama viisi, kaherealise puhul teist viisirida
meloodiaga laulud. Sõna regi-(laul) pärineb arvatavasti keskalamsaksa keelest: rei(e) 'tantsulaul'; rege 'rida'; rege- v rigenlied 'rahvalaul'. Regilaulu nimetatakse murretes leeluks, laulmist leelutamiseks jmt Põhitunnused: Regilaulul on kolm tähtsat komponenti: sõnad, viis ja esitus. Esikohal sõnad, muusika lisab tekstile ilmekust. Teksti iseloomustab algriim ja mõttekordus ehk parallelism. Värsivormiks on regivärss - lõppriimita neljajalaline kvantiteeriv trohheiline värss. Viis on lühike ja väikese ulatusega; Regiviis on valdavalt ühehäälne, ainult mõnel pool Lõuna- ja Kagu-Eestis kohtame mitmehäälsust; Regiviiside seas on palju rühmaviise, see tähendab, et ühte ja sama viisi kasutati mitme eri teksti jaoks (näiteks kiigetoon, karjatoon, pulmatoon). Regilaulu esitavad tavaliselt eeslaulja ja koor vaheldumisi; Eeslaulja viib laulu edasi, arendab
Lõpuks saavad merihobu ja tuliratsu minna. Peeter jõuab koju, ema vaatab nooruki üle, leiab saani seest surnu. Tüdrukut otsitakse taga, olla kõgest soost. Ema hakkab nutma ja muretsema. · Epiloog- tuleb mõista õigesti elada, saadakse armu. Tundub, et lõpp sarnaneb väga proloogiga. Omapoolne arvamus/emotsioon: Emotsioon on hea, teost oli huvitav kuulata, natuke raskendas arusaamist regivärss. Meloodiad lihtsad, korduvad ja meeldejäävad. Mulje jäi väga suursugune, salapärane ja mütoloogiline, võimas. Huvitavaks tegi teose kuulamise vahelduvad aeglustused ja kiirendused, kus vahepeal pidid lauljad väga-väga kiiresti laulma. Samuti ka kilked, äkilised valjemad laulufraasid. Võis näha, et kõik oli peensusteni lihvitud, igal pillil täita tähtis koht. Muusikud ja ka lauljad olid väga kõrge tasemega. Koorilauljate ja pillimängijate väga suur hulk üllatas mind.
- Esimeses reas 5 silpi - Teises reas 7 silpi - Kolmandas reas on 5 silpi - Ellen Niit ,,Tihane" · Sonett: - Itaalia sonett: abab abab cdc cdc - Inglise sonett: abab abab abab aa - Betti Alver ,,Sügis" · Eleegia (kurb luuletus): - Juhan Liiv ,,Helin" · Ood: -Kristjan Jaak Peterson ,,Kuu" · Pastoraal: -August Alle ,,Eestimaa pastoraal" · Epitaaf (hauakiri): -,,Puhka rahus" · Regivärss · Alliteratsioon · Assonants Lüroeepika jaotus: · Eepos: - Enamasti luulelises vormis, räägib maailma loomisest, jumalate ja kand´gelaste vägitegudest, müstilistest ja reaalsetest ajaloo sündmustest. - Friedrich Reinhold Kreutzwald ,,Kalevipoeg" · Värssromaan: -Aleksander Puskin ,,Jevgeni Onegin" · Ballaad: - Lüroeepiline teos ehk jutustava sisuga luuletus - Tunnused: - teema põhineb rahvaluulest
LUULE värss- ehk seotud kõne. Kompositsioonid, mis kasutavad ranget ja korrapärastatud struktuuri: rütmistatud kõnet, teksti liigendamist ridadeks ja salmideks ning häälikulist instrumentatsiooni (riim) LÜÜRIKA üks kirjanduse põhiliik, mida iseloomustavad elamuslikkus ja vahetus mõtete, tunnete ja meeleolude esitamisel. Lüürikas kujutatakse luuletaja siseilma elamusi. Lüürika tuntumad zanrid on lüüriline luuletus, ood, sonett, hümn, pastoraal, regivärss jt. Lüürilisel luuletusel on kolm peamist vormitunnust: riim, värss ja stroof. RIIM vormivõte luules: häälikute kokkukõla, sarnase kõlaga sõnade kordamine värsirea lõpus. Tavaliselt paiknevad riimid värsi (rea) lõpus (lõppriim), kuid tuntakse ka algusriimi ja siseriimi. VÄRSS luuletuse rida, mille kujunemise aluseks on rütm. Värss ei pea moodustama terviklauset. Mitu värssi võivad moodustada ühe lause või mitu lauset ühe värsi.
number of noun cases than typical. • According to comparative grammar studies, Estonian is one of the most sophisticated languages among the world languages. Holidays and Celebrations • Jaanipäev(Jaans day) • Mardi ja kadripäev(Kadri and Mardi’s day) • Laulupidu ja tantsupidu(Song and dance festival) Music • The history of music in Estonia dates back as far as the 12th century. The older folksongs, referred runic songs, are in the poetic metre regivärss the tradition shared by all Baltic Finns. These were gradually replaced by rhythmic folksongs in the 18th century. • Music as a whole is important for the Estonian people because it’s been a way for us to express our need for freedom and eventually getting this freedom this way. • The Estonian Hymn was written by Finnish Composer Fredrik Pacius who used the same notes for both writing the Finnish and Estonian Hymns. Other stuff/additional facts
LUULE värss- ehk seotud kõne. Kompositsioonid, mis kasutavad ranget ja korrapärastatud struktuuri: rütmistatud kõnet, teksti liigendamist ridadeks ja salmideks ning häälikulist instrumentatsiooni (riim) LÜÜRIKA üks kirjanduse põhiliik, mida iseloomustavad elamuslikkus ja vahetus mõtete, tunnete ja meeleolude esitamisel. Lüürikas kujutatakse luuletaja siseilma elamusi. Lüürika tuntumad zanrid on lüüriline luuletus, ood, sonett, hümn, pastoraal, regivärss jt. Lüürilisel luuletusel on kolm peamist vormitunnust: riim, värss ja stroof. RIIM vormivõte luules: häälikute kokkukõla, sarnase kõlaga sõnade kordamine värsirea lõpus. Tavaliselt paiknevad riimid värsi (rea) lõpus (lõppriim), kuid tuntakse ka algusriimi ja siseriimi. VÄRSS luuletuse rida, mille kujunemise aluseks on rütm. Värss ei pea moodustama terviklauset. Mitu värssi võivad moodustada ühe lause või mitu lauset ühe värsi.
4. Kuidas jaguneb muinasaeg ? 5. Kunda kultuur 6. Narva kultuur 7. Kammkeraamika kultuur 8. Nöör keraamika kultuur 9. Pronksiaeg 10. Rauaaja perioodid 11. Loetle eestlaste naabreid 12. 1930a Muinas usund Ühtset eestlaste muinas usundit pole olemas. Usulised vaated muutusid, kuna muutusid elatus alad ja mõjutasid naabreid. Usundid kajastavad allikaid: 1) Kirjalikud 2) Pärimused, rahvaluule(regivärss) 3) Arheoloogia Muinasusundi põhimõisteks oli vägi. Vägi oli eriline jõud, mida omasid kõik elusolendid ka inimesed aga ka paigad, asjad taevas. Vägi oli ka sõnades. Üleloomulike jõududega oli paremates suhetes tark (nõid). Tema oli erilise väega inimene, kes tundis hästi loodust, ravis inimesi ja ennustas tulevikku. Usuti hinge. Austati loodust. Inimene oli osa loodusest, mitte looduse peremees. Usuti loodust kaitsvaid haldjaid ja vaime. 1224 sakslased vallutasid tartu
Kirjutas raamatu ,,Kalevipoeg" üle 30-ne aasta, 1866 muinasjutt ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud" Uuris loodust keeli, rahvajutte (sõnad palavik, hapnik, vesinik). Hoidis kokku Jakobsoni ja Fealmanniga. Uus kirjaviis eesti keel. KALEVIPOEG (1862 rahva väljaanne) Eepos e lugulaul, pikk värsivormiline jutustava sisuga teos, räägib kangelastest ja vägilastest, üleloomulikud sündmused, ülev sõnastus ja kõrge tundetoon. Rahvuseepos rahvaluulele (regivärss, 8 silpi värsis, algriim, mõttekordus) tuginev ja ja rahva teadvuses ja ajaloolises arenemises etendanud eepos. ,,Ülemaks kui hõbevara, kallimaks kui kullakoormad, tuleb tarkust tunnistada". Muistendid - ,,Ülemiste järv ja Linda kivi" - Linda istus kivil ja nuttis ,,Vana Kalevi haud Toompeal" - Linda kantud kivid Kalevi hauaks ,,Kuidas siil kasuka sai" võitluses sortsidega ,,Kalevipoja reis maailma otsa" laev LENNUK
Praegu kohtab ehedat regilaulu setumaal ja kihnus. Regilaul koosneb regivärssidest. Tänapäeval kirjutatakse iga värsirida oma ette reale. Regivärsile on iseloomulik: 1) Algriim sõnad, mis algavad sama häälikuga. 2) Mõttekordus igas värsireas kordub üks ja sama mõte. Värsside kordamine mõtte tervikuks. 3) Värsirida koosneb kaheksast silbist. Rõhk on esimesel silbil. 4) On erinevaid skeeme. Regivärss koosneb tavaliselt neljast kahesilbilisest sõnast. Kolmesilbiline kirjutatakse kolme kaheksandik noodiga nim murtud värss. Kui rõhud pannakse kolmest neljaseks, siis seda nimetatakse skandeerimiseks. 5) Refräänsõna sõna, mida korratakse, tüüpilised lõuna-eestis. NT: marti, kaske jne. 6) Regilaul on väikese ulatusega, koosneb kolmest kuni kuuest helist. 7) Viisi nimetati tooniks või mõnuks. 8) Regilaul on valdavalt ühehäälne. 9) Lauldi ilma saateta.
Laugaste, E. Eesti rahvaluule. Tallinn: Valgus, 1975 lk. 126-152 1. Rahvalaulude jagunemine: Rahvalaulus on lahutamatult seotud kolm komponenti tekst, meloodia ja ettekandmislaad. Paljud primitiivsed rahvad kutsuvad hüüete ja lauludega haldjaid põllule viljakust andma, halba ilma tõrjuma ja väsimust kaotama, nagu teame ka eesti lõikuslauludest. Vanu laule saame liigitada regivärsilisteks (vanadeks) ja riimilisteks (uuteks). 1) Vormilt baseerub regivärss parallelismil. Oluliseks tunnuseks on algriim (värsid koosnevad neljajalgsetest kvantiteerivaist trohheustest). Viis on lihtne lühike grupiviis. 2) Riimilises rahvalaulus leidub neljajalgse trohheuse kõrval daktülit. Algriim ei kuulu vältimatute vormitunnuste hulka, võib olla paaris- või ristriime, mees- ja naisriimi. Meloodia on mitmekesine, lauludes leidub kirjanduse mõjusid. Regivärsis domineerib lüürika (töö-, orjus-, tavandilaulud jne.)
uuematüübilised lõppriimilised keerukama meloodiaga laulud.Sõna regi-(laul) pärineb arvatavasti keskalamsaksa keelest: rei(e) 'tantsulaul'; rege 'rida'; rege- v rigenlied 'rahvalaul'. Regilaulu nimetatakse murretes leeluks, laulmist leelutamiseks jmt. Regilaulul on kolm tähtsat komponenti: sõnad, viis ja esitus.Regilaulus on esikohal sõnad, muusika lisab tekstile ilmekust. Regilaulu teksti iseloomustab algriim ja mõttekordus ehk parallelism. Värsivormiks on regivärss - lõppriimita neljajalaline kvantiteeriv trohheiline värss. Soome ja Karjala rahvapärimuses kasutatakse selle värsimõõdu kohta terminit "Kalevala-mõõt". Värsis sisaldub neli värsitõusu ja -langust, mistõttu on seda nimetatud ka neljajalaliseks trohheuseks ("veere, veere, päevakene"). Selline värsivorm kujunes rohkem kui tuhat aastat tagasi. Värsimõõdu nõudel on rahvalauludes läbi sajandite säilinud vanapäraseid
Kirjandus: Rahvalaul: Rahvalaulul on kolm komponenti: meloodia, tekst ja esitus. Jaguneb kaheks: regivärsiline rahavlaul (vanem) ja riimiline rahvalaul (Uuem) Regivärss: Regivärsi tunnused: paralleelism (sarnase mõttega värsiridade kordamine) Algriim (algushäälikute kordus): a)alliteratsioon (kaashäälikute kordus) ja b) assonants (täishäälikute kordus) 8 silpi värsireas Värsimõõduks on 4-jalaline-trohheus (vahelduvad
1. Algustähe õigekiri SUUR: Isikud ja olendid: Muri,Klaabu,Jaagup Taevakehad,tähtkujud,maailmajaod,kohad,linnad,veekogud,ehitised: Veenus,kaljukits,Euroopa,Kreeka,Tartu,Emajõgi,Paks Margareta. *nime juurde kuuluv püsiv täiend kirjutatakse suure tähega ja ühendatakse põhisõnaga sidekriipsuga:Põhja-Euroopa,Kupja-Prits,Saepuru-Sass. *Nimi kirjutatakse suure tähega ka täiendina: Eesti kroon, Hollandi juust,Rootsi laud,Aleksandri kook. *Perioodikaväljaanded: Postimees,Eesti Päevaleht,Täheke. *Tooted: kefiir Gefilus,Ema sai,Phillips *Ajaloosündmused: ESISUURTÄHEGA : Ümera lahing,Liivi sõda,Teine maailmasõda,Tartu rahu,Mahtra sõda,Suur pauk (väikesega:Jääaeg,laulev rev.,esimene üldlaulupidu,külm sõda) *Asutused,ettevõtted,organisatsioonid: reklaamifirma Kolm Karu,Kalev,Microlink. *ordenid ja autasud: Vabadusrist,Maarjamaa Risti orden,Kuldne palmioks,filmia. Oscar. *Pealkirjad: ajalehe rubriigid (,,vabaaeg") ,raamatud,etendused,...
Folkloori uurimisega tegid algust inimesed, kes tundsid vajadust rahvusliku identiteedi olemasolu jäädvustada. 12. Missugused olid J. G. von Herderi olulisemad folkloori alased ideed? Erinevate maade rahvaste rahvalaulude kogumine (Sai neid Hupelilt kes sai pastoritelt). 13. Nimeta L. Lukase artikli põhjal vähemalt kolme eesti rahvaluule süzeed ja/või motiivi, mis jõudsid 19. sajandi baltisaksa luulesse. Folkloorialased luuletused, eesti regivärss, rahvapärimus 14. Kirjelda J. Hurda tegevust rahvaluule kogumisel ja publitseerimisel. Jakob Hurt esitas palveid koguda murdekeelt, rahvaluulet, koostas küsitluskavasid rahvausundi ja kommete kogumiseks. Sai umbes 1400 kaastöölist, kes saatsid kokku 114 695 lk rahvaluulekirjapanekuid, mis köideti topograafilise printsiibi alusel. ''Eestirahva ajaraamat'' (1876) on viieosaline ajaraamat. 15. Missugune oli J. Hurda käsitlus rahvaluule ja ajaloo suhtes?
1. Regilaulu komponendid: Regilaulul on kolm tähtsat komponenti: sõnad, viis ja esitus.Regilaulus on esikohal sõnad, muusika lisab tekstile ilmekust. Regilaulu teksti iseloomustab algriim ja mõttekordus ehk parallelism. Värsivormiks on regivärss - lõppriimita neljajalaline kvantiteeriv trohheiline värss. 2. Regilaulu liigid: Lüroeepilised laulud tundelised, jutustava sisuga, fantaasiateemalised, muistenditele toetuvad (Loomise laul) · Töölaulud (karjaselaulud, lõikuslaulud jt) · Kommetega seonduvad tavandilaulud (pulmalaulud, mardi- ja kadrilaulud jt) · Perekonnaelust ja ühiskonnasuhteist kõnelevad laulud (vaeslapselaulud, orjalaulud jt) · Kiige-, mängu- ja tantsulaulud 3. Kooride tegevus 19
V.Dehm, 1894); pulsi ja hingamise muutus erinevates psüühilistes seisundites (G.Hirsch, 1899); naha tundlikkuse eksperimentaalne uurimine (G.Hildebrand, 1899). Tegi ka enda peal katseid, näiteks uurides seda kui täpselt suudab ta ärgata ettemääratud ajal. Sai tulemuseks, et suudab seda teha 13 minutilise täpsusega. Rudolf Kallas (1951-1913) Teichmülleri õpilane. Kirjutas "Mäluõpetuse süsteem" (System der Gedächtnislehre, Dorpat, 1897). Rahvalaulude materjali kasutamine. Regivärss kui mnemotehniline vahend. Karl Girgensohn (1875-1925) lõpetas 1903 Tartu Ülikooli. 1911 alustab usulise kogemuse eksperimentaalset uurimist. Dorpati religiionipsühholoogia koolkond (T.Lehtsaar, Mõnda Dorpati religioonipsühholoogia koolkonnast. EPL Laualeht, 1992, 17, lk. 6). Jakob Johann von Uexküll (1864-1944) Elulugu. 1864 sündis Keblastes, Läänemaal. 1884-1888 zooloogia ja anatoonia õpingud Tartu Ülikoolis; 1928 Puhtu suvekodu rajamine; 1944 sureb Capril. Vitalism
Tahab vanade rahvaste juures näidata loodust Puuduliku loogilise sidususe asemel kehtib rahvalaulud looduse seadus selle spontaansuses ja elamuslikkuses Herder tõi eesti rahvalaulu maailmakirjandusse, esitas seda kui tõsiseltvõetavat kultuurilist pärandit. 14. Nimeta L. Lukase artikli põhjal vähemalt kolme eesti rahvaluule süzeed ja/või motiivi, mis jõudsid 19. sajandi baltisaksa luulesse. Folkloorialased luuletused Eesti regivärss Rahvapärimus 15. Kirjelda J. Hurda tegevust rahvaluule kogumisel ja publitseerimisel. Hurt palus ajalehte teel inimestel saata rahvaluulet, murdekeelt, tegi küsitluskavad rahvakommete ja rahvausundi kogumiseks. Andis tagasisidet leheveergudel. Tal oli umbes 1400 kaastöölist. "Eestirahva ajaraamat" "Vana kannel. Täieline kogu vanu eesti rahvalaulusid" 16. Missugune oli J. Hurda käsitlus rahvaluule ja ajaloo suhetest? Hurda jaoks oli rahvaluule kogumine teadusele suunitletud
Proosakõnest eristab vabavärssi sõnade, sõnaühendite ja lausete värsiline liigendamine, fraasirütmi rõhutamine. Riimideta luule ei ole vabavärss alati, vaid valge e blankvärss. Vältelised värsisüsteemid Vältelise e kvantitateeriva värsimõõdu kuj värsijalad. Värsijala loob pikk silp e tuum, millega liituvad lühemad. Rohkem toimib vältelis-rõhuline, vältelis-silbilis-rõhuline värss. Regivärss on meetriliselt rikas: rakendati nii rõhulist, vältelist kui silbilist põhimõtet. Rõhulibistus e skandeerimine, tekib kui loomulik sõnarõhk satub vastuollu värsirõhuga Paus e tekstuur Silbiline värsisüsteem Harvem kohtab eesti luules silbilist e süllaabilistn värsisüsteemi, mille tunnuseks värsside kindel silbiarv, nt haikud ja tankad. 10. Metafoor ja selle eriliigid
Kuna aga värsilanguste silbiarv on muutlik, siis korrastatud värsijalgu ega ka värsside ühtlast silbiarvu ei teki. Siiski võib rõhulisi mõõte vastavalt kallakule nimetada trohheuse-, jambi-, amfibrahhi-, või anapesti-laadseteks. Vältelised värsisüsteemid vältelise e kvantiteeriva värsimõõdu kujundavad värsijalad. Värsijala loob pikk silp kui värsijala tuum, millega liituvad lühemad silbid. Pikkade silpidega täidetakse värsitõuse, lühemate silpidega langusi. Regivärss on meetriliselt rikas: rakendada võidi nii rõhulist, vältelist kui silbilist põhimõtet. Eri tüüpide seast tõuseb siiski esile vältelis-silbilis-rõhuline värss, mis silpide väldete ja arvu kõrval arvestab ka sõnade pearõhuga. Silbiline värsisüsteem tunnuseks on värsside kindel silbiarv Riimi ja stroofika põhimõisted ning euroopalikus traditsioonis levinumad võimalused. Heksameeter... antiik.. eleegiline distihhon, hispaania romanss 16
värsiline liigendamine, fraasirütmi rõhutamine. · Vältelised värsisüsteemid a) Nagu silprõhulises luules, kujundavad vältelise värsimõõdu värsijalad b) Puhas välteluule on tänapäeva eesti keele kui rõhukeele seisukohast kunstlik, mistõttu värsirõhke püütakse täita pearõhuliste pikkade silpidega, vastandades neid lühematele silpidele. · Regivärss a) Meetriliselt rikas: rakendada võib nii rõhulist vältelist kui silbilist põhimõtet. On ekslik arvata, et kõik taandub vältelisele neliktrohheusele ja kaheksale silbile. Eri tüüpide seast tõuseb esile vältelis-silbilis-rõhuline värss, mis silpide ja väldete arvu kõrval arvestab ka sõnade pearõhuga. b) N-ö klassikaline regimõõdu e vältelis-silbilis-rõhulise neliktrohheus: i. Värsis üldjuhul 8 silpi
Värss. Siire. Värsisüsteemid. Värsijalg. Värsimõõt. Trohheus. Jamb. Daktül. Amfibrahh. Anapest. Riim. Riimitüübid. Algriim. Lõppriim. Täisriim. Irdriim. Liitriim. Meesriim. Naisriim. Daktülriim. Hüperdaktülriim. Paarisriim. Ristriim. Süliriim. Ahelriim. Lausriim. Segariim. Tuntumad riimitüübid. Kõne-, lause ja piltkujundid (,,Poeetika", lk 3959). Epiteet, võrdlus, metafoor, isikustamine, ümberütlus, allegooria, metonüümia, kordus, parallelism, antitees, astendus, retooriline küsimus, ellips, sõnamäng, paradoks, ristlause. Salm. Kinnisvormid. Ballaad. Sonett. Itaalia, prantsuse ja inglise sonett. Sonetipärg. Koomapalat "Poeetika" ILUKIRJANDUSLIKKUS ! Luule e POEESIA on keeleline looming, kunst. Ilukirjanduslikud tekstid: --> lüürika ! ! ! -> eepika ! ! ! -> dramaatika POEETIKA--> filoloogia ja filosoofia haru, mis uurib ilukirjanduslike tekstide olemust, ehitust ja toimet. --> Luulekunsti või laiemalt iluki...
Sõjalaulud, Meremehelaulud, Jahimehelaulud, Kõrtsi- nalja- ja pilkelaulud naiste teemad- Külakroonikad, Armastuslaulud 7. Regilaulu ja uuema rahvalaulu võrdlus: a. Värsside asemel tekkisid salmid b. Algriimi asemel kujunes välja lõppriim c. Salmide viisistamisel kasutati tihti laenviise d. Uuema rahvalaulu saateks mängiti ka torupilli, viiulit või lõõtspilli 6. Kirjuta punktiirile, kas tegemist on regivärsi või uuema rahvalauluga. Põhjenda! Regivärss(..maie, algriim) Uuem (lõppriim) Nüüd ma hakkan laulemaie Uhti,uhti uhkesti Laulemaie, luulemaie Viisk läks Tartust Viljandi Siis jääb küla kuulamaie, Kaasas põis ja õlekõrs Vallarahvas vaatamaie, Õlekõrs kui sääseõrs Mõisad mõtteid märkamaie, Ei saa üle Emajõest - Kui mina lahkelt laulan palju. Hüva nõu nüüd kallis tõest 7
LUULE värss- ehk seotud kõne. Kompositsioonid, mis kasutavad ranget ja korrapärastatud struktuuri: rütmistatud kõnet, teksti liigendamist ridadeks ja salmideks ning häälikulist instrumentatsiooni (riim) LÜÜRIKA üks kirjanduse põhiliik, mida iseloomustavad elamuslikkus ja vahetus mõtete, tunnete ja meeleolude esitamisel. Lüürikas kujutatakse luuletaja siseilma elamusi. Lüürika tuntumad zanrid on lüüriline luuletus, ood, sonett, hümn, pastoraal, regivärss jt. Lüürilisel luuletusel on kolm peamist vormitunnust: riim, värss ja stroof. (RIIM vormivõte luules: häälikute kokkukõla, sarnase kõlaga sõnade kordamine värsirea lõpus. Tavaliselt paiknevad riimid värsi (rea) lõpus (lõppriim), kuid tuntakse ka algusriimi ja siseriimi. VÄRSS luuletuse rida, mille kujunemise aluseks on rütm. Värss ei pea moodustama terviklauset. Mitu värssi võivad moodustada ühe lause või mitu lauset ühe värsi
Rõhulised värsimõõdud (e aktsendilised) on samuti kindla arvu värsirõhkudega, kuid värsilanguste silbiarv on muutlik. Vabavärsi puhul on luuletus silbiliselt korrastamata ja rütmilt korrapäratu. Riimideta luule on blankvärss (e valge värss). Välteliste värsimõõtude (e kvantiteerivate) kõnetakti loovad pikad silbid, millele liituvad lühemad silbi. Pikad silbid täidavad värsitõuse, lühemad silbid värsilange. Mõjuvam on vältelis-rõhuline värss. Regivärss võib rakendada rõhulist, vältelist kui silbilist põhimõtet; üldjuhul on 8 silpi. Antiikvärsi peamine antiikmõõt on heksameeter (daktülid ja spondeus), mida liigendavad pausid (e tsesuurid). Eleegiline distihhon on heksameetri edasiarendus, milles avaldub kohustuslik paus. Silbilistes värsisüsteemides (e süllaabilistes) on kindel silbiarv (nt haiku 5-7-5; tanka (5-7-5-7-7). Hispaania romansi värsimõõdus on 8 silpi, aleksandriinis 12 silpi.
Jen-Omöl, Jumal-Saaatan. 11. Mille poolest erinevad ja sarnanevad regivärsilise loomislaulu eesti, isuri ja karjala redaktsioonid? Sarnanevad: kõigis lind muneb muna, millest algab maailma loomine Erinevused: Eestis pesapaigaks koppel ja põõsad, Karjala lauludes meres ujuva Väinämöise veest väljaulatuv põlv Regilaulud läänemeresoome rahvaste folklooris · Regivärsilised laulud tuntud karjalastel, soomlastel, isuritel, vadjalastel ja eestlastel (pole vepslastel ja liivlastel); regivärss ka loitsudes, vanasõnades, mõistatustes; · eesti/seto: leelo; vanad laulud; pikad laulud; regilaul (< sm. rekivirsi, rekiviisu `neljarealine uuem rahvalaul' < alamsaksa rege, reig, reie, rei `tants; tantsulaul; laul'); · soome/karjala: virsi, laulu, runo; runolaulu (ka KalevalamiDainen laulu); · vadja: soomõõ virrõd; ka isuri: lörpötykset jms. Laulutüüp "Loomine" · Laulutüüp tuntud kogu läänemeresoome regilaulu alal (karjalastel, soomlastel, isuritel,
Jalutasime, vestlesime ja tundsime rõõmu ühest ilusast päevast. Korraga oli ees porilomp. Tahtsin näidata oma osavust ja mehelikku julgust ja ütlesin:"Mina siit küll üle saan, aga katsu, kuidas sina saad". Neid sõnu üteldes oli mu välejalgne tütarlaps üle lombi jõudnud, mina aga kukkusin mudasse. Selle peale naersime mõlemad. Aga siiski jäi mulje, et ma teda oma skeptilisusega olen solvanud. Kohe tuli mulle meelde regivärss:"Ärge naerge neidusida, teotage tüttarida". Istusin männi alla ja skitseerisin laulu valmis ja alles siis liikusime edasi. On küll palju aega mööda, kuid ikka tuletame meelde:"Mina siit küll üle saan, aga katsu, kuidas sina saad". 1932. a. sai Saar Hüpassaare talu pärisomanikuks ja asus sinna elama. Tema teoste enamik on valminud just seal. Ester Mägi, Saare õpilane, on kirjutanud: "Mida tähendas Saarele Hüpassaare, seda märkasin eriti kevaditi
· 19. saj lõpul ärkamisaja kirjainimeste teadlik eksitustöö Maapäev 1421. a peale hakati pidama VanaLiivimaa üldisi igaaastasi maapäevi. Neil arutati kõiki üldist huvi pakkuvaid üsimusi: välispoliitikat, makse, kirikuasju, talupoegade pagemist, raha Mõned säilinud elemendid on rikkalikud rahvaluulepärandid ja regivärss, samuti tunneme saarlaste müntimist jne. Maapäevast oli õigus osa võtta neljal seisusel: Riia peapiiskopil ja teistel piiskoppidel; muistset jumalat Tarapitat. 20. sajandil tekkinud taara ja maausuga on muinasusundil vähe ühist. ordumeistril oma kõrgemate käsknikega; vasallidel; linnadel Riial, Tallinnal ja Tartul. Talupoegadel osavõtuõigust polnud
2. Rõhuline ehk aktsendiline värsisüsteem Sarnanevad silprõhulistega kindla arvu värsitõusude ning seega ka ühtlase rütmi poolest. Kuna aga värsilanguste silbiarv on muutlik, siis korrastatud värsijalgu ega ka värsside üldist silbiarvu ei teki. 3. Silbiline värsisüsteem Värsside kindel silbiarv Nt haikud, hispaania romanss 4. Regivärss on meetriliselt rikas: rakendada võidi nii rõhulist, vältelist kui silbilist põhimõtet. Eri tüüpide seast tõuseb siiski esile vältelis-silbilis-rõhuline värss, mis silpide väldete ja arvu kõrval arvestab ka sõnade pearõhuga. 5. Vältelised värsisüsteemid- vältelise e kvantiteeriva värsimõõdu kujundavad värsijajad. Värsijala loob pikk silp kui värsijala tuum, millega liituvad lühemad silbid.
pentaloog - "Tõde ja õigus" A.H.Tammsaare tetraloog - Aadu Hint" Tuuline rand" triloogia - E.Vilde "Mahtra sõda" , " Kui Anija mehed Tallinas käisid" , "Prohvet Maltsvet" diloogia - "Anna Karenina" Lev Tolstoi üksik romaan 3)Jutustus - "Olga Nukrus" Oskar Luts novell - Juhan Liiv "Peipsi järv" , Mehis Heinsaar" Ilus Armin" miniatuur - "Poiss ja Liblik" A.H.Tammsaare anekdoot aforism(mõttetera) - Rutta aeglaselt! (Octavianus Augustus) II Lüürika ehk luule Regivärss riimiline luule vabavärsiline luule sonett(14 rida) Marie Under " Sinine terass" haiku - Jaan Kaplinski ood (pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul,) eesti kirjandusse tõi oodi Kristtjan-Jaak Peterson eleegia (kurb laul) - J.Liiv "Helin" pastoraal (karjase laul) - August Alle "Eesti pastoraal" III Dramaatika ehk näitekirjandus tragöödia - "Romeo ja Julia" William Shakespeare komöödia - Ed.Vilde "Pisuhänd" draama - A.H
teksti).Tuglas kritiseerib ka ,,Kalevipoja" pealkirja - see on omamoodi nonsenss. Vanasti kirjutati Kalewi-poeg, kui keegi peaks küsima mis on rahvuskangelase nime, siis tal polegi seda on kellegi poeg. Aavik oli maksimalist. Temalt pärineb koguni kolm artiklit. 1914 - ,,Eesti rahvusliku suurteose keel" (kõnena esitatud juba 1912) 1916 ,,Parandatud Kalevipoeg esimene" Aavik visandas oma versiooni, lõigu milline peaks olema korralik regivärss 1933 ,,Kuidas suhtuda Kalevipojale" Aavik oli keelemees, oli ka omamoodi fanaatik, maksimalist keeleküsimustes. Kõige tähtsam oli tema jaoks keele kõla- välja tuli rookida sõnad, mis keelt risustavad. Aaviku ,,Kalevipoja" kriitika: K tahtis kirjutada Kalevipoja rahvalaulukeeles, küll aga ei tundnud ta seda keelt. Ütleb esteedina, et on palju labaseid sõnu ja ütlusi. Eriti kalevipoja võitluste stseenides kasutatud palju nottima, kandadele tuld andma jt - labased
riideesemeid. Metallist käsitööesemed sõled (hoburaudsõlg tarbeese, kasutati rõivaste kinnitamiseks), sõrmused, rinnanaõelad, kaelakeed, käevõrud. Rahvaluule ja rahvalaulud regivärsiline laul (algriimiga riimusid sõnade algused), hiljem tulid laulud, millel riimusid sõnade lõpud. Eelkõige pärinevad andmed 19. saj kogutud rahvaluulest. Selle pärast saab rääkida vaid arvatavast luulevormist tol ajal. Regivärss kui lauluvorm oli tuntud peaaegu kõigil põhjarahvastel. Vanimad on loomise regivärsid, itkud (leinalaul poja surm, tütre abiellumine, kellegi lahkumine). Aja jooksul itk hääbus, säilis vaid setudel. Loitsud on lausumissõnad, mille abil püüti saavutada mingisugust konkreetset tulemust võis sisaldada pöördumist kellegi poole, ähvardust. Muinasjutud, muistendid, naljandid varasemad tekkelood, vägilasemuistendid.
paljude literaatide-estofiilide osavõtul. Kuni tänapäevani (1992) on Piiblit avaldatud eesti keeles 45 trükki. Piibli tõlkimist on põhjalikult uurinud eesti kultuuriloolane ja teoloog Villem Reiman (1861- 1917) ning avaldanud teose „Piibli ümberpanemise lugu“ (1889). Ta on trükki toimetanud ka Georg Mülleri jutlused koos omapoolsete selgitustega. Eesti kunstluule algus Võiks arvata, et kunstluule algus on rahvaluules. Päriselt siiski mitte. Vana regivärss ja 17.sajandi saksa luule on kaks erinevat kirjandustunnetust. Üks on vaba algriimiline improvisatsioon, teine lõppriimiline kindlastroofiline silprõhuline värss. Kui rahvalaul ulatub paiguti tuhandete aastate taha, siis eestikeelne kunstluule („raamatuluule“) ei küüni kaugele 17.sajandist. Tema tulek oli vaevumärgatav, ent aja jooksul kinnistus ta meie kirjanduses ikka enam ja enam. Käesoleva sajandi alguseks oli regivärss peaaegu täielikult taandunud lõppriimilise luule ees
Luuletuse riimiskeem võib muutuda keset luuletust, autor ei hoia ühest riimiskeemist luuletuse jooksul läbivalt kinni. Vilepi luuletused on kirjutatud traditsioonilistes nelikvärssides. Erandid on luuletused ,,Ema". ,,Ilmapuu", ,,Tahaksin olla", ,,Mutionude vaidlus" ja ,,Suvi", mille stroofid on kaheksarealised. Vilepi luuletustel on üldiselt selge ja reibas rütm, mis on saavutatud traditsioonilist silbilis-rõhulist neliktrohheust kasutades. Sellelähedast värsimõõtu kasutas regivärss ning eesti kõnekeelele on rõhulise esisilbi tõttu trohheiline rütm omasem kui nt jambiline. Silbilis-rõhulises meetrumis on korrastatud pearõhusilpide esinemine ja silpide üldarv. Neliktrohheuses vahelduvad neli rõhulist silbipositsiooni nelja nõrga silbipositsiooniga alustades pearõhusilbist. Vilepi luules on levinud ka värsijalgade arvu korrastatud vaheldumine, kus nelikstroofis vahelduvad nelik- ja kolmiktrohheused
Rahvaluulelise materjali osakaal pole nii tähtis. Stiilis on autoril olulisem roll, autor on ise valinud värsimõõdu, jutustamistehnika, pole seotud rahvaluulele omistatud värsimõõduga; „Kalevipoeg” kuulub 2 eeposepiirile. Kangelaseepos: räägitakse muistsetele pärimustele tuginevalt rahva loost, keskmes on kangelane. Süžee pole folkloorse ainesega. Stiil on kreutzwaldilik, tema enda kujundatud. Pigem regivärssi järele aimav kui regivärss ise. „Kalevipoja” tasandid: rahvaluulega seotud tasand: 3 tüüpi folkloorne materjal: tekke- ja seletusmuistendid – keskmes on Kalevipoja kuju: maastiku kujundaja, kohtade looja, loodushiid, kes vormib põldu kündes maastikku; muinasjutud – Kalevipoeg on märgatavalt enam inimesele sarnane; rahvalaulud – protsentuaalselt üsna väike, kuna eesti rahvaluuletraditsioonis Kalevipoega kui tegelast ei esine;
H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Tetraloogia (4.osa) Aadu Hint ,,Tuuline rand" Triloogia (3.osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (2.osa) ,,Anna Karenina" Üksikromaan ,,Kõrboja peremees" A.H. Tammsaare 11) Jutustus Silvia Rannamaa ,,Kadri" 12) Novell Friedebert Tuglas ,,Popi ja Huhuu" 13) Miniatuur A.H.Tammsaare ,,Poiss ja liblik" 2. LÜÜRIKA EHK LUULE 1) Regivärss 2) Ood ehk ülistuslaul Kristjan Jaak Peterson ,,Kuu" 3) Tavaline luuletus Heiti Talvik ,,Palavik" 4) Sonett Marie Under ,,Sirelite aegu" 5) Pastoraal ehk karjaselaul K.J.Peterson ,,Ott ja Peedu" 6) Haiku 3. DRAMAATIKA EHK NÄITEKIRJANDUS 1) Komöödia Eduard Vilde ,,Pisuhänd" 2) Tragöödia William Shakespeare ,,Romeo ja Julia" 3) Draama
On kirjutanud luuletuse "Saaremaa valss." Poeem: "Talgud Lööne soos," "Tuule valgel"(1977). Debora oli rahva kirjanik. Smuul ja Debora olid mingi aeg abielus. Ülo ja Jüri Tuulik - Ülo kirjutas tõsiseid asju, Jüri jälle naljakaid. Ülo romaan "Sõja jalus"(1974) - Sakslaste küüditamine. Jüri kirjutas "Abruka lood", "Meretagune asi." Juhan Peegel - elab. Orisaarest. Eesti ajakirjanduse isa. Uurinud rahvaluule sõnavara(regivärss). Kirjutas ilukirjandust. Valikkogu "Tuli koduaknas" Romaan "Ma langesin esimesel sõjasuvel" (1979) Endla Tegova - surnud. "Laulatatud." - Räägib küla inimeste elust. Ta kirjutas ainult romaane. Ühe romaani kirjutas ta siis, kui ta veel kutsekoolis käis. Albert Uustuld - tegi laule "Silmad" ise noote ei tundnud. Põhiteos "Tuulte tallermaa" - paik Vahase saarel(30- ndatel). Lembit Uustulnd kirjutas "Kiikhobune..." "Meremehed ja jumalad" Jaanus Tamm - Luuletaja
annaabi.ee 
