Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Rahvaloenduse analüüs". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rahvaloendus, nendest, aastaste, vastupidine, rahvastikupüramiidSisukord Sissejuhatus Referaat räägib Eesti rahvaloenduste ajaloost . Referaadis tuleb arutusele Eesti rahvas enne loendusi , rahvaloendustest Nõukogude ajal ning ka muudest teemadest , mis on seotud rahvaloendustega . Referaadi eesmärgiks on teada saada natuke rohkem rahvaloendusest milleks seda tehakse , keda küsitletakse . Arutlusele tulevad erinevad teemad rahvaloendusest , sellele järgneb ka kokkuvõte ning pildid . Rahvaloendus Rahvaloendus on süstemaatiline andmete kogumine riigi või mingi kindlapiirilise maa-ala elanike arvu, jaotumuse ja muu sellise kohta. Rahvaloenduse läbiviimiseks kasutatakse ettevalmistatud isikuid ja metoodikat. Rahvaloendust korraldatakse elanike arvu, soo, rahvuse, paiknemise, majandusliku ja sotsiaalse jaotumuse ja muu välja selgitamiseks. Rahvaloenduse protsess koosneb andmete kavakindlast kogumisest, analüüsimisest, üldistamisest ja avalikustamisest. Eestis on rahvaloenduse
arvuliselt, sest siseturul oli nõudlus välistööjõu järele vähenenud. Juba 2010. aastal hakkas väljaränne suurenema. Riigiti vaadeldes on Eesti rändesaldo positiivne ainult Venemaa ja Ukrainaga ning Euroopa Liidu riikidest Lätiga. Sisse- ja väljarännet teiste riikidega võrreldes on Eesti rändesaldo negatiivne ning eriti märkimisväärne Soome, Suurbritannia ja väiksemal määral Saksamaa puhul tunduvalt rohkem inimesi rändab nendesse riikidesse kui nendest riikidest Eestisse (joonis 2). Eestlaste ränne Suurbritanniasse ja Soome on seletatav kõrgemate töötasude ja sealse parema hoolekandesüsteemiga (Statistikaamet 2012). 11 Joonis 1. Ränne 20082013 ALLIKAS: Statistikaamet. Joonis 2. Kümme peamist sisserände lähteriiki ja rändesaldo, 20082012
Võib suureneda ka suremus. Soolises koosseisus sünnib algselt ikka meessoost inimesi rohkem kui naisi aga nagu 2009 aasta rahvastikupüramiidiski tasakaalustub ka 2030 aasta rahvastikupüramiidis sooline koosseis. Vananedes jääb ka 2030 aastal mehi vähemaks, sest mehed surevad naistest ennem ja meestega juhtub rohkem õnnetusi. 2030 aastaks on rahvastik jõudnud juba vananeva rahvastiku etappi, sest 15-64 aastaste ja 65 ja vanemate osakaal on suurenenud aga 0-14 aastaste osakaal on vähenenud. d) Peruu demograafilise arengu etapp: 2009 aastal oli riik demograafilise ülemineku esimeses etapis, sest sündimus oli kõrge aga suremus oli madal, mistõttu kasvas vaikselt ka rahvaarv. 2030 aastaks jõuab Peruu arvatavasti demograafilise ülemineku teise etappi, sest sündimus on vähenenud ja vanemate inimeste (65 a. ja vanemate) osakaal on kasvanud, mistõttu suureneb ka rahvaarv ja inimeste keskmine eluiga. 9. Migratsioon
Sissejuhatus Rahvastiku moodustavad kindlal territooriumil elavad inimesed nt ühel saarel, maakonnas, teatud riigis jne. Rahvastikku, tema arvu, koosseisu ja arengu seisukohast uurib rahvastikuteadus e. demograafia. Rahvastikugeograafia uurib rahvastiku paiknemist, koosseisu, hõive muutusi nii maailma kui erinevate territooriumide lõikes, samuti nende mõju loodus-, majandus- ja ühiskondlikele protsessidele. Rahvastikualaseid teadmisi on seega tarvis eelkõige loodus-, majandus-, poliit- ja kultuurgeograafia paremaks mõistmiseks. Rahvastikku iseloomustatakse väga paljude näitajatega: Rahvaarv Rahvastiku hõive Rahvuslik koosseis Sündimus ja suremus Ränne Sooline ja vanuseline koosseis Rahvastik kui selline on väga muutlik nähtus. Inimesed sünnivad, vananevad ja surevad, õpivad ameteid, vahetavad töö- ja elukohti. Kõik rahvastikku iseloomustavad näitajad on omavahel tihedas seoses ja muutuvad pidevalt kindlate seaduspärasuste alusel. See aga muudab
SISUKORD sisukord..........................................................................................................................1 1 poliitiline keskkond.....................................................................................................3 1.1 Maksuseadused.....................................................................................................3 1.1.1 Käibemaks.....................................................................................................4 1.1.2 Tööjõuga seotud maksud, tulumaks ja sotsiaalmaks.....................................4 1.2 Rahvusvahelised suhted ja lepingud.....................................................................5 1.2.1 Kaitsealane koostöö.......................................................................................5 1.2.2 Majanduskoostöö...........................................................................................6 1.2.3 Ka
palju vanemaks. Näiteks aastal 2007 olid Jaapanis maailma kõige kauem elavad naised. Ning inimesed elavad seal tõesti väga vanaks tänu heale majandusele ja arstiabile.Teistes riikides kus majandus on samuti arenenud on keskmine eluiga üpriski sama, nendes riikides aga mis ei ole oma majanduslikult arengult väga head on oodatav keskmine eluiga umbes 20 aasta ringis. 8. Jaapanis ei ole tõsiseid probleeme AIDS-iga. Kuna Jaapan on üks nendest riikidest, kus ei leidu palju AIDSi nakatunute juhtumeid. Ning seda jällegi tänu heale majandusele. Alla 0,1% inimestest on Jaapanis põdenud AIDSi ning inimesed, kes on surnud AIDSi pärast on alla 100. 9. Jaapani rahvastikupüramiidid: ( kuna aasta 2020 püramiidi ei leidnud, siis on mul suurema aja vahega need) Aastal 2000 nägi Jaapani rahvastikupüramiid välja selline, kust on näha, et juba siis tundus riigi rahvastik vananev.
maailmas esimest kohta.Kuna maailmas elab ligikaudu 6,7 miljardit inimest ja 20% maailma rahvastikust elab Hiinas, võiks öelda, et iga viies inimene meie planeedil on Hiina elanik. Võrreldes eelneva rahvaloendusega, mis toimus aastal 2000, on rahvahulga vanuseline koosseis märgatavalt muutunud. Hiina rahvastiku vanuseline koosseis 2010 Hiina rahvastiku vanuseline koosseis 2000. Graafikutelt võib näha, et laste tähtsus rahvastikus on oluliselt vähenenud ja kasvanud on üle 60 aastaste inimeste osakaal. Selline muutus on tingitud majanduskasvust ja kindlasti ka ühe lapse poliitikast. Sealhulgas tuleks mainida, et 51,27 protsenti rahvastikust on mehed ja 48,73 protsenti mehed. 1.1 Ühe lapse poliitika Ülerahvastust leevendav perepoliitika, mis viidi ellu Hiina valitsuse poolt 1979. aastal ja see kehtib tänaseni. Ühe lapse poliitika on piirkonniti erinev, sõltudes näiteks rahvusest ja varasemast perekonnaseisut. Rangem on pereplaneerimise poliitika linnades, kus
kirjuta tegusõnad. rahvastikupüramiid, sündimus, väljaränne, linnarahvastik, sisseränne, loomulik iive, migratsioonisaldo, rahvaarvu muutumine, soolis-vanuseline koosseis, suremus, maarahvastik, rahvuslik koosseis Demograafia rahvastikupoliitika DEMOGRAAFILINE ÜLEMINEK rahvastikustatistika traditsiooniline põlvkondade vaheldumine rahvaloendus demograafiline plahvatus rahvastikuregister demograafiline kriis isikukood rahvastiku vananemine jooksev rahvastikuarvestus kaasaegne põlvkondade vaheldumine RAHVASTIK RAHVUSLIK KOOSSEIS rahvus RAHVAARVU MUUTUMINE
Rebasemõisa 41 19 22 48 24 24 7 (suurenenud) küla Ähijärve küla 37 18 19 30 13 17 -7 (vähenenud) Kolski küla 1 1 - 1 1 - (sama) 21 Lisa 2 Rahvaarv külades vanuselises lõikes aastal 2012 Külade ja vanuserühmade lõikes 2012. aasta rahvaloendus 2 7 2 Ähijärve küla 01 67 23 0 3 3 koobassaare küla 0 34 0 0 0-9 5
aastal. Ema keskmine vanus aastate lõikes: 2007 aastal- alla 20 aastased 91 last, 20-24 aastased 173 last, 25-29 aastased 203 last, 30-34 aastased 163 last, 35-39 aastased 67 last ja 40 ja vanemad 20 last, 2011 aastal- alla 20 aastased 46 last, 20-24 aastased 178 last, 25-29 aastased 174 last, 30-34 aastased 148 last, 35-39 aastased 78 last ja 40 ja vanemad 23 last. Keskmine sünnitaja vanus aastal 2007 oli 25-29 aastased ja 2011 aastal 20-24 aastased. Kõige rohkem on langenud alla 20 aastaste sünnitajate vanus, peaaegu poole võrra viie aasta lõikes. Sünnitajate vanus aastate lõikes suureneb, küll mitte nii oluliselt kui Harju maakonnas ja teistes suuremates maakondades. Ilmselt tuleneb see sellest, et mida aastad edasi, seda rohkem panustavad naised oma õpingutele ja karjäärile ja vähem mõtlevad pere loomisele. Ema keskmine vanus esimese lapse sünnil oli: 2007 aastal alla 20 aastased 9 last, 20-24
10 000 Väljaränne 5 000 Sisseränne 0 Koguiive −5 000 −10 000 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 Eesti ja Euroopa Liidu rahvastikupüramiid, 1. jaanuar 2012 EL-27 mehed EL-27 naised Vanus Eesti mehed Eesti naised Vanus 85+ 85+ 80−84 80−84
Maardu 16738 3331 20 % Valga 14323 8970 62,6 % Kuressaare 14925 14548 97,5 % Võru 14879 13414 90 % Jõhvi 12112 4022 33,2 % 6 Haapsalu 12054 9587 80 % Paide 9642 8683 90 % Tallinna elanike arv oli 2000. aastal 400 378, nendest eestlasi 215 114 (53,7%), venelasi 146 208 (36,5%), muid rahvusi ning teadmata rahvusega inimesi 39 056 (9,7%). Tallinna rahvastikuregistris olevate elanike arv erines 2000. aasta alguses rahvaloenduse andmetest kuni 30 000 võrra, ent tänu elanike registreerimiskampaaniale on see erinevus vähenenud ning augustis 2004 ületas Tallinna elanike registri järgi Tallinna elanike arv taas 400 000 piiri.Eeltoodud arvud on kõik ligikaudsed, sest paljudel Eesti elanikel ei ole
Rahvastiku vanuseline jaotus : 0-14 aastased: 18.3% (mehed 2,040,848/naised 1,937,544) 15-64 aastased: 67.7% (mehed 7,469,092/naised 7,266,143) 65 aastased ja üle: 14% (mehed 1,398,576/naised 1,654,508) Järeldus: Võib öelda, et Austraalia ühiskond on vananev. Kõige rohkem on riigis 15-64 aastaseid. 80- 100-aastaste vanurite osatähtsus on siiamaani väike. c) Eluiga pikeneb ja aastaks 2030 on vanurite osatähtsus riigis kasvanud, kuid mitte palju. Suurenenud on ka 15-64 aastaste osatähtsus. d) Austraalia kuulub kaasaaegsesse rahvastikku tüüpi ehk Austraalia on rahvastiku vananemise etapis. 7. Migratsioon Aastal 1990-1995 langes migratsioon umbes 125 000-lt 80 000-le. Kuid aastaks 2000 oli migratsiooni tase tõusnud 107 000-le ja püsib stabiilsena kuni aastani 2025 millal arvatakse et migratsioon langeb 122 000-le. Umbes 92% rahvastikust on Euroopa, 7% Aasia päritolu ning 1% on pärismaalased ja aborigeenid. 2011
Seni pole ka avalikustatud, kui palju on inimesi Prantsusmaal surnud AIDS-i. 6. Riigi rahvastikuline soolis-vanuseline koosseis ja selle muutused aastaks 2030 Graafik 2. Prantsusmaa rahvastiku püramiidid aastatel 2015 ja 2030 Võrreldes rahvatikupüramiide näeme, et 2015-nda andmete põhjal on noori inimesi veidi vähem, kui tulevasel 2030-ndal aastal. Vanuses 40-54 inimesi on aga 2015 aastal rohkem ning sealt edasi ehk 55-69 aastaste osakaal on 2030-nda aastaga ümpris võrdne. Püramiidil 2015 on näha aga suurt langust ehk 70-100 aastaseid on palju vähem, kui 2030-nda aastasel püramiidil, mis tähendab, et vanu inimesi on 2030-ks aastaks palju rohkem. Võrreldes rahvastiku soolist jaotust 2015-nda andmete põhjal on 0-54 aastaseid mehi rohkem kui naisi, alates aga 55-st eluaastast hakkab naiste osakaal pisut tõusma. Võib järeldada, et 2015-nda andmete põhjal on naissoost vanureid rohkem, kui meessoost vanureid
saareks, kuna Korinthose maakitsust läbib 6,3 pikkune Korinthose kanal, mis rajati 1881- 1893. Kreeka hõlmab kahte suurt saarterühma. Läänes kuulub Joonia mere saarte hulka Corfu, Cephalonia ja Lefkas. Idas ja lõunas kuulub Joonis 1: Kreeka asukoht Euroopas Egeuse saarte hulka Euboia, Samos, Chios, Lesbos ja Kreeta. Tervelt 1/5 Kreeka pindalast moodustavad saared, mida on kokku ligikaudu 1400. 227 nendest saartest on asustatud. Rannajoon on Kreekal 13 676 km pikkune, mis teeb sellest maailmas 11. kõige pikema rannajoonega riigi. 80% Kreeka territooriumist on mägine ning riik on üks mägisemaid Euroopas. Pinduse mäeahelik ulatub riigi keskelt loode-kagu suunas ning selle kõrgeim punkt on 2637 m.
RAHVASTIK 1. Millal jõudis nüüdisinimene Euroopasse? Millal Eesti aladele? V: Homo sapiensid jõudsid Euroopasse umbes 40 000 aastat tagasi. Eestisse umbes 13 000 - 11 000 aastat tagasi. 2. Kus asusid esimesed Eesti alal elanud inimeste elupaigad? V: Pulli asula (Pärnu jõe ääres) ja Kunda Lammasmägi (Põhja-Eesti). 3. Iseloomusta muutusi Euroopa poliitilisel kaardil 20. sajandil. V: Esimese maailmasõja tagajärjel tekkis Ida-Euroopas seniste suurriikide lagunemise teel palju uusi riike. (Eesti, Läti, Leedu, Soome, Poola, Tšehhoslovakkia ja Jugoslaavia iseseisvusid) Pärast teist maailmasõda jäid Lääne-Euroopas piirid samaks, aga idapool muutusid piirid palju. NSV annekteeris Eesti, Läti ja Leedu. Nõukogude Liidu alad laienesid ka Soome, Tšehhoslovakkia ja Rumeenia arvelt. Saksamaast sai kaks eraldi riiki. 1991. aastal said Eesti, Läti ja Leedu taas iseseisvateks Jugoslaaviast eraldusid Sloveenia, Horvaatia ja Makedoonia. Venemaast sai Venemaa. 1993. jagunes Tšehhosl
SUURBRITANNIA MAJANDUS Inglismaa majandus, mis järgib anglo-sakside majandusmudelit, on üks suuremaid maailmas. Inglismaa majandus on suurim neljast majandusest Ühendkuningriigis. London on üks maailma suurimaid majanduskeskusi. Ühena maailma enim arenenud riikidest on Inglismaa liider keemia ja farmaatsiasektoris ning oluline tehnilistes tööstusharudes, eelkõige lennunduses, relvatööstuses ja tarkvara tootvas sektoris. London ekspordib peamiselt toodetud kaupu ja impordib materjale, nagu naftat, teed, villa, toorsuhkrut, puitu, metalli ja liha. Traditsioonilised raske ja töötlev tööstus on Inglismaal viimaste aastakümnete jooksul järsult vähenenud, nagu nad on seda ka terves Suurbritannias. Samal ajal, teenindavad tööstusharud on jõudsalt arenenud. Näiteks turism on suuruselt kuues tööstusharu Ühendkuningriigis, panustades 76 miljardit naela tema majandusele. 2002. aasta andmete järgi annab turismitööstus tööd 1,8 miljonile täistööajaga töötava
rohkem neid vanuses 55 69 aastat. Esitatud Narva linna elanike struktuurist võib teha järelduse, et väikeste migratsioonimõjude juures hakkab proportsioon töötava elanikkonna ja pensionäride vahel perioodiliselt muutuma. Lähima viie aasta jooksul on oodata tööealise elanikkonna osa väikest kasvu võrreldes pensionäride osaga ja seda tänu suhteliselt suurele elanikkonna osale, kes on praegu vanuses 15-19 aastat ning väikesele 60-64 aastaste pensionieelikute osale, peale mida hakkab tööealise elanikkonna osa uuesti vähenema ja pensionäride osa suurenema. Silmanähtav on see, kuid 35-aastastest alates kisub miinus jõudsalt meeste poole ja neid on jäänud naistest üle tuhande võrra vähemaks. 80-84. eluaastatesse jõudes on aga miinus küündinud 375 meheni. Minu arvates see toimub sellest, et mehed on naiste tähelepanu köitmiseks sunnitud omavahel võimu, staatuse ja materiaalsete ressursside pärast võistlema
Gruusias elab 6 600 elanikku, kes on haigestunud. Seega on Norra riigis vähem haigestunud inimesi. Arvan, et tulemus, kus Norras on vähem haigestunu inimesi on selline, kuna Norra on kõrgelt arenenud riik, mille inimarengu indeks on maailma kõrgeim. Sellest tulenevalt on inimestel hea haridus ja elukvaliteet ning nad on teadlikumad erinevatest suguhaigustest. (Unaids Website) 2.5. Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis Rahvastikupüramiid (vt jooonis 6) näitab, et kõige enam on riigis 2015. aastal 45-49 aastaseid mehi ja naisi. Lapsi on palju vähem kui keskealisi, seega võin väita, et tegemist on vananeva 5 rahvastikuga. 2030. aastaks prognoositakse, et kõige enam elab riigis 35-44 aastaseid mehi ja naisi. Nooremate inimeste osakaal 2030. aastaks on suurenenud, aga samas on ka vanemate inimeste ehk vanurite arv tõusnud. Joonis 6
10% meestest ja 20% naistest. 2009. aastal oli olukord pisut muutunud. Alla 15 aastaseid on jäänud vähemaks, seda eriti vanuses 0-4. Vanusegrupp 5-15 on ikka üsnagi samaks jäänud. Tööealiste inimeste hulgas on kasvanud 40-55 aastaste arv, kui 1991. aastal olid domineerivaks 25-30 ja 50-55 aastased. Juhtunud on see, et töötav rahvas on vahepeal vanemaks saanud. Pensioniealiste inimeste osakaal ühiskonnas on märgatavalt suurenenud nii meeste kui naiste seas, mis kõik viitab ühiskonna vananemisele.
(24,5%) ning välisrände tõttu lahkub 7,7% kõigist lahkujatest. Jooniselt 3 on näha, et kõik saabujate ja lahkujate saldo on negatiivne nii siserännet, välisrännet kui ka loomuliku iivet vaadates. Viimaste aastatega on paremaks läinud loomuliku iive ja siserände näitajad, kuid siiski viitavad kõik näitajad rahvaarvu edasisele vähenemisele Saare maakonnas. Joonis 3. Saaremaa saabujate ja lahkujate saldod Joonistelt 4 ja 5 on näha, et kõige suurem väljaränne toimub 25-39 aastaste vanuserühmas ning arvestades seda, et paljudel selle ealistel inimestel on juba perekonnad , kes kolivad koos nendega on loogiline, et suur väljaränne toimub ka 0-14 aastaste ja 15-24 aastaste vanuserühmas. Teiseks põhjuseks, mis väljaränne on 15-24 aasta seas suur, on ilmselt ülikoolidesse õppima siirdumine. Väljarände peamiseks põhjuseks on suure tõenäosusega tööpuudus. Kõigis eelpool mainitud vanuserühmades on väljaränne sisserändest 2-7% võrra suurem.
aastal sündis 20 kuni 24 aastastel naistel peaaegu 1200 last ja sündimuse vanuskordaja oli üle 200, mis on tunduvalt suurem kõigist sama aasta teiste vanusegruppide kordajatest ja samuti moodustab suure kontrasti 2010. aasta andmetega, kus sündimuse suurem osa on jaotunud rohkem kolme keskmise vanusegrupi vahel: 20-24, 25-29 ja 30-34. 2010.aasta soovituim iga lapsesaamiseks oli vanusevahemik 25 kuni 29 eluaastat. Sünde 30-34 aastaste naiste seas on 2010. aastal pea 100 võrra rohkem, kui seda oli 1990. aastal. Alla 20 aastaseid sünnitajaid on 2010. aastal aga lausa 200 võrra vähem, kui 1990. aastal. 1.4 Suremus Rahvastiku vananemine ei ole enam uus nähtus. Oodatava eluea suurus kasvab aja jooksul tunduvalt. Näiteks 1990. aastal oli Eesti meeste oodatav eluiga 64,53 ja naistel 74,67. 20010. aastaks oli see suurenenud meestel 5,31 ja naistel 5,4 aasta võrra. Meestel ... aastani, naistel ... aastani.
Sealt edasi aastast 2000 kuni aastani 2009 on see hüppeliselt kasvanud, jäädes 10 ja 16 vahele. 2010 aastal on see jälle 2 ning siis kuni aastani 2018 ennustatakse selle väikest kasvu, kus üldkordaja jõuab 8 piirini. Peale aastat 2018 arvatakse, et sisseränne Hispaaniasse hakkab järk-järgult vähenema.Vahepealne suur sisseränne oli põhjustatud just majandusbuumist Hispaanias. (IDB, 2011) Pärast mitme aasta pikkust suurt sisserännet Hispaaniasse, on tekkinud vastupidine trend, kus sisserände näitaja hakkab vähenema. Riikliku statistikaameti (INE) andmetel kahanes rahvaarv tänavu esimese poolaastaga ligi 28 000 inimese võrra 46,12 miljoni peale. INE-s kirjutatakse, et kui nii jätkub, kaotab Hispaania 10 aastaga üle poole miljoni inimese ja seda pärast intensiivse kasvu perioodi. Pööre on märkimisväärne, kuna Hispaania oli tänu oma kiirele majanduskasvule Euroopa Liidu peamine immigrantide nii seaduslike kui ebaseaduslike tõmbekeskus
eluaastani; kauem töötamist soosib tervelt elatud eluaastate kasvutrend ja hoiakute muutused). 1.2 Rahvastiku soovanus koosseis ja prognoos aastani 2050 Käesolevas alapunktis vaadatakse Eesti rahvastiku soovanus koosseisu ja rahvaarvu prognoosi aastani 2050 tuginedes Eesti Statistikaameti (ESA) rahvastikuprognoosi stsenaariumile ning analüüsitakse olulisemaid rahvastiku vananemist peegeldavaid näitajaid (rahvastiku mediaanvanus, üle 65- aastaste osakaal rahvastikus, sõltuvusmäär) Eestis, EL ja KIE riikides. Riikidevahelises võrdluses on ESA prognoosi asemel kasutatud ÜRO rahvastikuprognoosi, mille eeldused ning seetõttu ka tulemused erinevad mõnevõrra ESA prognoosist. ESA rahvaarvu prognoos tugineb järgmistele eeldustele (stsenaarium number II, vt detailide kohta pikemalt ESA väljaannet "Rahvastik. 2002. Population"): 7 sündimuskordaja suureneb aastaks 2050 1,77-ni;
Tallinna Õismäe gümnaasium Iirimaa Riigi iseloomustus Koostaja: Helena Pass, 10a Juhendaja: Jaanika Hõimra Tallinn 2011 Ii rimaa geograafiline asend Iirimaa katab umbes 5/6 Iirimaa saarest, mis asub Euraasia maailmajaos, Euroopa mandri looderanniku lähedal, lääne pool Suurbritannia saart. Ülejäänud osa saarest, ehk Põhja-Iirimaa, kuulub Suurbritannia alla. See on ka Iirimaa ainus naaberriik, kuna ülejäänud o
5. Keskmine eluiga Inimestel üldiselt: 74.84 aastat Koht maailma tasemel: 95 meestel: 72.82 aastat naistel: 77.11 aastat (2012 est.) Maailma tasemel koht on 95 221-st, mis on päris heal tasemel. Naiste eluiga on keskmiselt 4 aastat kõrgem meeste omast. Maailma esimesest, mis on Monaco, on inimeste keskmine vanus 14,84 aastat madalam ning maailmas riigist, mis on Tsaad, on inimeste keskmine vanus 26,15 aastat kõrgem. Umbes samale tasemele Hiinaga jäävad veel Süüria ja Kolumbia. 6. Rahvastikupüramiid Hiina kuulub demograafilise ülemineku teooria järgi kaasaegse rahvastiku tüübi hulka. Rahvastikupüramiidilt on näha, et rahvastik hakkab vananema, kuna püramiid on alt kitsenev, mis tähendab, et sündimus väheneb. Kekmine eluiga on väga kõrge ja tööealisi on seega palju. Joonis 4. Hiina rahvastikupüramiid Sektordiagrammilt on näha, et suurim osatähtsus on tööealistel inimestel, neid on 73,6%. Järgmisena on lapsi
Loo Keskkool Eesti rahvastiku areng ja liikumine 1930-1989 *********** 11.Klass 2008 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Rahvastiku areng ja koosseis...................................................................................................... 4 Eesti rahvastiku hõivatus 1934. aastal.................................................................................... 4 Sündimus ja vanuseline koosseis............................................................................................ 4 Suremus..............................................
poolest . 5. RAHVASTIKUPÜRAMIID Joonis 2 Rootsi rahvastiku püramiid (2011)(11) Rootsis on naisi ja mehi suhteliselt võrdselt . Siiski mida vanemaks saadakse seda suurem vahe tuleb meeste ja naiste domineerimise juures sisse. See on mõjutatud tervisest, mis paraku on naistel parem . Tööealisi inimesi on pürmiidi järgi enam-vähem võrdselt . Mida vanemasse ikka vaatame , seda suuremat rolli hakkab mängima naiste osa . Juba üle 65 aastaste veerge vaadates , näeme silmnähtavalt naiste ülekaalu .Rahvastiku püramiid näitab ka , et sisseränne aitab ära hoida rahvastiku vähenemist ja vananemist Rootsis . Rootsi reisib sisse kõige rohkem 15-24 vanuseid inimesi , kes on vastavalt ka aktiivses tööeas . Samuti reisib sinna ka 15-49 ja 60-69 aastaseid . Sellest võime järeldada , et Rootsis on lahe elada ja sinna reisitakse paiknema ka kõrgemas eas, heade elutingimuste tõttu . Rootsi mediaanvanus on 50-54 . See
http://www.photius.com/rankings/population/life_expectancy_at_birth_total_2012_1.html 12 Life expectancy at birth female (years) 2012 country ranks Alphabetical http://www.photius.com/rankings/population/life_expectancy_at_birth_female_2012_1.html 13 - Life expectancy at birth male (years) 2012 country ranks Alphabetical http://www.photius.com/rankings/population/life_expectancy_at_birth_male_2012_1.html 6. RAHVASTIKUPÜRAMIID Joonis 4. Prantsusmaa rahvastikupüramiid (2012). All on numbrid miljonites. Nagu jooniselt (Joonis 4) on näha, moodustavad suurima osa rahvastikust tööealised. Meeste ja naiste osakaal on peaaegu tasakaalus, kuid erineb ka vanuselisi erinevusi. Näiteks peale 75- ndat eluaastat domineerib naiste ülekaal. Omakorda sünnib poisse natuke rohkem, kui tüdrukuid. Vanuseline haripunkt on 40-44 aastastel, peale mida langeb meeste osatähtsus märgatavalt astmelisemalt, kui naiste osakaal rahvastikus (on sujuvam ja laugem).
15-64 aastased: 63.8% (mehed 20,954,160/ naised 20,937,651) 65 aastased ja rohkem: 17.5% (mehed 4,857,441/ naised 6,597,489) [2012.a andmetel] Prantsusmaal on põhi vanusegrupiks 15-64 aastased inimesed. Nende protsent on teistest tunduvalt üle. Noori inimesi võiks Prantsusmaale juurde tulla, sest praegu liigub Prantsusmaa rahvastik vananemise suunas. Praegu on Prantsusmaal tööealisi inimesi kõige rohkem ja seega on rahvastik normaalne. 2030 aasta rahvastikupüramiid ennustab Prantsusmaale vananemist, sest 80-84 aastaste inimeste hulk on suurenenud ja rahvastiku pealekasv on vähemaks jäänud. Migratsioon Aastast 1990- 2010 on Prantsusmaal migratsioon vähe muutunud. 1991-1992 toimus Prantsusmaal ränne kuid pärast seda jäi kõik stabiilseks, mingeid suuremaid väljarändeid pole olnud. Kuid 2001 aastast on jälle rännete arv hüppeliselt suurenenud. Põhiliselt on Prantsusmaale sisse rännanud Portugalist, Marokost, Alzeeriast, Türgist ja
5. VÕÕRTÖÖJÕU TAGAJÄRG EESTILE Tuues tööjõudu kolmandatest riikidest võib lahendada mitmeid probleeme. See leevendaks tööjõu puudumist. Samuti on nad nõus madalama palgaga töötama, mis vähendaks ettevõtete tööjõukulusid. Tihti on nad ka nõus töötama madalamatel kohtadel. Võõrtöölised rikastavad ühiskonda oma keele ja kultuuriga ning võivad osutuda ka demograafilise probleemi lahendajaks. Kõige suurem pluss on nendest aga see, et tööjõuturgu saab tasakaalustada. Kolmandate riikide tööjõuga kaasnevad aga ka negatiivsed tagajärjed. Nendega saab leevendada tööjõu puudust, kuid mis saab oma riigi töötajatest. Tööpuudus, mis on Euroopa keskmisest suurem, suureneb oma elanike puhul veelgi rohkem. Kuigi teine kultuur ja keel rikastavad ühiskonda, siis kultuurilised erinevused võivad viia diskrimineerimis probleemideni.
Rahvastiku analüüs. Saksamaa Sissejuhatus-Saksamaa Saksamaa on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas. Ta piirneb Taani, Poola, Tsehhi, Austria, Sveitsi, Prantsusmaa, Luksemburgi, Belgia ja Hollandiga. Põhjas moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri. Saksamaa lipp Saksamaa vapp Pealinn ja valitsuse asukoht on Berliin, mõned üksikud ministeeriumid ja föderaalinstitutsioonid asuvad Bonnis, endise Lääne-Saksamaa pealinnas. Poliitiline ülesehitus on föderaalne ja organiseeritud parlamentaarse demokraatiana. Põhiseaduse järgi määratleb Saksamaa end demokraatliku ja sotsiaalse liitriigi ning õigusriigina. Riik koosneb 16 osaliselt suveräänsest liidumaast. Saksamaa on 82 miljoni elanikuga Venemaa järel elanike arvult teine riik Euroopas ja suurim Euroopa Liidus. Saksamaa on ka ÜRO, Euroopa Liidu, NATO ja G8 liikmesriik. Juhtlause Einigkeit und Recht und Freiheit Riigihümn Das Lied der Deutschen Pealinn Berliin Pindala
Maailma rahvastik ja rahvastikuprotse ssid Allikad: Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile, AS BIT 2006 Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile , Eesti Loodusfoto Tartu 2003, www.wikipedia.com http://www.census.gov/cgi-bin/ipc/po pclockw http://www.vkg.werro.ee/materjalid /EGCD/Opik/juhan/rahvas/vanusko.ht ml http://eesti.files.wordpress.com/2007 /03/a.gif http://www.census.gov/ipc/www/idb /pyramids.html 1 Koostaja: Jelena Vidinjova, Maardu Rahvaarvu muutumine Pikka aega maailma rahvaarv oli muutumatu, suremus oli umbes sama suur kui sündivus Rahvaarv hakkas kasvama, kui inimeste eluviis muutus paikseks 1900. aastal elas maailmas 1,6 miljardit inimest, aastal 1992 aga juba 5,5 miljard
annaabi.ee 
