Peale mõningast türanniat kehtestati kõikidele kodanikele riigiasjades võrdsed õigused. Ateena mereliit Pärsia-vastane liit Pärsia sõdade ajal, mis koondas Egeuse mere rannikuriike. Ateenlased kehtestasid ülemvõimu selles liidus. Ateena mereliidu tugevedes kasvas vaeste osatähtsus, sest nemad tagasid sõudjate ja meremeestena sõjalise ja poliitilise stabiilsusega. Selle ajendil kasvad Periklese ajal välja demokraatia (rahva võim), kus võim kuulus rahvakoosoleku le. Põhiosa kodanikkonnast moodustasid talupojad, kuid ka käsitöölased ja meremehed. Kõigil kodanikel oli õigus osaleda ning oma ettepanekuid teha iga 10 päeva järel peetaval rahvakoosoleku l. Rahvakoosoleku l vastu võetud otsuseid täitsid liisu teel valitud 500-liikmeline nõukogu ja rohked riigiametnikud . Ka 600 kohtunikku valiti liisuheitmise teel. 10 strateegi (väejuht) valiti rahvakoosoleku l. Kõigil eelpool mainitud ametnikel oli väike sissetulek.
rütmis. -Sama pilt avanes Tallinna Lauluväljakul 1987. aasta suvel, kui noored igal ööl 6. juunist 13. juunini koos laulmas käisid. Viimasel kahel ööl lauldi ansambli Rodeo saatel. -Dissidendid Lagle Parek, Erik Udam, Tiit Madisson jt asutasid 15. augustil 1987 Molotovi- Ribbentropi pakti avalikustamiseks organisatsiooni MRP-AEG. 23. augustil 1987 korraldas MRP- AEG Tallinnas Hirvepargis pakti sõlmimise aastapäeval rahvakoosoleku (vt Hirvepargi miiting), kus paljud said esimest korda teada Molotovi-Ribbentropi paktist. Ametlikus ajakirjanduses laimati rahvakoosoleku korraldajaid.
Miks peetakse Periklese valitsemisaega Ateena demokraatia hiigelperioodiks? Algselt oli Ateena polis korraldatud üsna aristokraatlikul viisil. Võim kuulus aristokraatide hulgast pärinevatele riigiametnikele ka nõukogule ning rahvakoosolekul puudus tegelik tähtsus. Aastal 594. kärpis riigimees, poeet ja seadusandja Solon mõnel määral aristokraatia eesõigusi ja avas lihtkodanikele senisest suuremad võimalused riigiasjades kaasarääkimiseks. Ka rahvakoosoleku tähtsus hakkas järk-järgult suurenema. Solon keelas seadusega ka Atika elanike orjastamise. 5. sajandi keskel seisis riigi eesotsas Perikles (495 eKr 429 eKr). Ta oli hea kõnemees ja ei püüdnud kunagi rahvale meeldida, kuid rahvas käis ise ta järel. Ta võttis harva sõna rahvakoosolekutel, kuid kui ta seda tegi, siis kuulati teda hea meelega ja vaikisid kõik vasturääkimised. Rahvas usaldas teda. Ateenas kujunes Periklese valitsemisajal juba kindlalt demokraatlik kord
KREEKA ÜHISKOND POLIS - sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev kodanike kollektiiv; linnriik Tavaline polis oli üsna väike keskne asula ja selle lähiümbrus; u 30 000- 40 000 inimest Erandeiks olid Ateena ja Sparta KODANIKUD linnriigi valitsejad ja põhiline kaitsejõud; vabad põliselanikest mehed Kodanikkonda ei kuulunud naised, orjad ja võõramaalased (BARBARID) RAHVAKOOSOLEK riigi kõrgeim organ sellel osalesid kõik kodanikud NÕUKOGU rahvakoosoleku kõrval eksisteeriv rikastest kodanikest koosnev kogu RIIGIAMETNIKUD valiti rahvakoosoleku poolt juhtimaks sõjaväge ja igapäevaelu ARISTOKRAATLIK POLIS riik, milles domineeris rikaste ühiskonnakiht (varasemal perioodil ainuvalitsev valitsemisvorm) ARISTOKRAATIA rikas ülemkiht SÕJA KORRAL relvastusid kõik kodanikud vastavalt majanduslikele võimalustele Põhijõuks oli raskerelvastusega jalavägi pikad sirged read üksteise taga > tüüpiline Kreeka lahingurivi FAALANKS
Riik ja Ühiskond Kreeka polis · polis tüüpiline kreeka linnriik. Koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. · Elanikke polnud kunagi üle kolme neljakümne tuhande. · Linnriiki valitsesid kodanikud. · kodanikud kõik vabad põliselanikest mehed. Kreeka polis · Toimus rahvakoosolek, selle otsus oli lõplik. · Rahvakoosoleku kõrval ka rikkuritest koosnev nõukogu. · Rahvakoosolekul valiti riigametnikud. · Riiki, milles domineeris rikaste ühiskonnakiht, nimetasid kreeklased aristokraatlikuks. Kreeka polis · Sõja korral olid kõik jõukuse järgi rivistatud. · faalanks kreeka lahingurivi. Raskerelvastuse jalaväe pikad sirged read üksteise selja taga. · Linnriik oli sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev kodanike kollektiiv.
ja õõtsutasid end muusika rütmis. Sama pilt avanes Tallinna Lauluväljakul 1987 suvel, kui noored igal ööl 6. juunist 13. juunini koos laulmas käisid. Viimasel kahel ööl lauldi ansambel Rodeo saatel. Dissidendid Lagle Parek, Erik Udam, Tiit Madisson jt asutasid 15. augustil 1987 MRP-AEG(Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp). 23. augustil 1987 korraldas MRP-AEG MRP sõlmimise aastapäeva puhul Tallinnas Hirvepargis rahvakoosoleku, mis tõi paljude teadvusse esmakordselt Molotovi- Ribbentropi pakti olemasolu. Ametlik ajakirjandus valas rahvakoosoleku korraldajad üle laimuga. Laulev revolutsioonil tantsiti rahva tantse ja lauldi rahva laule. Naistel olid rahvariided seelikud ja valged särgid, meestel olid püksid ja pluusid. Peol peeti tähtsaid kõnesid. Laulev revolutsioon jutustab erilise loo Eesti rahumeelsest eraldumisest Nõukogude Liidust. Sündmused leidsid küll aset Eestis, kuid lugu ise on palju. 7
1. Erinevused demokraatlikus Ateena ja Rooma vabariigis : * Ateenas peale 594.a kui Solon oli kärpinud aristokraatia eesõigusi ning avanud lihtkodanikele senisest suuremad võimalused riigiasjades kaasarääkimiseks,hakkas ka rahvakoosoleku tähtsus suurenema järk- järgult ning 5.saj keskel kui riigi eesotsas seisis Perikles, oligi Ateenas kindel demokraatlik kord ehk `'rahva võim'' Roomas samal ajal juhtisid riiki igal aastal valitavad riigiametnikud-magistraadid ja vanemate nõugogu-senat. Riigi ametitesse ja senatisse pääsesid vaid tähtsad tegelased,see tõttu juhtis riiki üsna kitsas perekondade ring-nobiliteet, kuhu kuulus nii patriitse kui ka rikkaid plebeisid,suurem osa neist
Majadel oli nelinurkne väike siseõu ja külalistetuba - andreion ("meeste ruum"), ning tänava poole avanev töökoda/kauplus. Valitsejad ja kaitsjad olid kodanikud. Kodanikud olid kõik vabad põliselanikest mehed. Kodakondsuse eeltingimusena nõuti kodanikelt raskerelvastuses jalaväelase varustuse hankimist. Osades polistes kehtis tsensus - kodakondsus vaid jõukatel. Rahvakoosolek - riigi kõrgeim võimuorgan. Rahvakoosoleku otsust loeti lõplikult. Valitsemises oli rahvakoosoleku kõrval ka nõukogu, mis vahel täitis ka kõrgema kohtukoja ülesannet. Ametnikud valiti enamasti rikaste kodanike e. Aristokraatide seast. Rikaste kodanike võim oli Aristokraatia. Aristokraatide põlde harisid orjad ja sõltlased. Tavalisi aristokraate huvitas majandustegevus vaid niipalju, et tagada endale vääriline elu ja poliitiline mõju. Aristokraatlikke sõpruskondi aitasid liita ühised söömingud - sümpoosionid (kreeka k. Jooming). Sõja korral relvastusid kõik kodanikud
Valgustusajastu Miks tekkis? 1)inimeste maailmapilt avardus: mikroskoop, teleskoop, Ameerika avastamine 2)hakati väärtustama inimmõistust ,,Ma mõtlen, järelikult olen olemas" 3)Loodusteaduste areng: füüsika 4)arvati, et Jumal ei sekku inimeste maailma Valgustus tekkis Inglismaal, levis Euroopasse läbi Prantsusmaa. Mida valgustus muutis? · Suurenes sallivus · Kadusid nõiaprotsessid · Kohtumõistmisel kaotati piinamine · Seadused muudeti selgemaks · Talurahva olukorra parandamine · Valitsusviiside demokraatlikumaks muutmine Isik Ettekujutus ideaalsest riigikorrast Montesguieu parlamentaalne monarhia, seadusandlik võim parlamendile, täidesaatev võ...
I In iure cessio preetori juures teatud protsessivormis toimetatud õiguste üleminek. Intercessio vaheleastumine. Iudex õigusemõistja, kohtumõistja, kohtunik, otsustaja, hindaja. Ius gentium Ius honorarium preetorite ametiõigus. Ius quiritium rooma kodanikuõigus. M Mancipatio kindla vormi kohane ja pidulik ost, vara omandiõiguse üleminekutehing. Manus absoluutne koduvõim. P Patria potestas isa võim. Peregrinus välismaine, võõras. Plebiscita rahvakoosoleku otsus. Praetor peregrinus võõramaalaste kohtunik, preetor. Praetor urbanus linnakohtunik. S Senatus consultum ultimum erakordne senatiotsus. Sui iuris iseenda õigus, privileeg, eesõigus. T Tribuni plebis rahvatribuunid. V Vindex kaitsja; kättemaksja, karistaja. 1
Ülejäänud rahvas jagunes 2 gruppi: periogid isiklikult vabad, kuid ilma poliitiliste õigusteta; heloodid spartiaatide maaorjad. Spartas kehtis range kodanike kasvatamise süsteem, mille eesmärgiks oli täisväärtuslike sõjameeste väljaõpetamine. Sparta oli seega range sisemise korraldusega riik, mille võimsuse tagas hästi korraldatud sõjavägi. Ateena linnriigis kuulus võim aristokraatiale. 594.a. e. Kr. kärpis riigimees Solon aristokraatia eesõigusi. Soloni reformidega rahvakoosoleku osatähtsust suurendati. 5. Sajandil e. Kr. sai Ateenast tugevaima laevastikuga mereriik. 5. sajandi keskel e. Kr. sai Ateenast, mil riigi eesotas seisis Perikles kindlalt demokraatlik riik. Kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule. Rahvakoosolekule võisid tulla kõik täiskasvanud meessoost põliselanikud. Koguneti regulaarselt iga 10 päeva järel. Koosolekute vahepeal korraldasid riigi elu 500 liikmeline nõukogu ja 10 strateegi (väejuhti). Igal aastatl pandi ametisse ka 6000 kohtunikku
Elanikkonnd ei ületanud ka suuremates linnriikides tavaliselt kolme-neljakümmend tuhandet inimest . Ateena ja Sparta eranditena olid paarisaja tuhande elanikkonnaga . Linnriiki valitsesid ning ka selle põhilise kaitsejõu moodustasid kodanikud . Kodanikeks peeti kõiki vabu põliselanikest mehi . Kõik kodanikud osalesid rahvakoosolekul , mis oli põhimõtteliselt riigi kõrgeim võimuorgan . Selle otsust loeti üldjuhul lõplikuks . Rahvakoosoleku kõrval eksisteeris aga ka enamjaolt rikastest ja suursugustest kodainikest koosnev nõukogu . Paljudes polistes etendas nõukogu riigi valitsemises otsustavat osa ja rahvakoosoleku piirdus vaid tema otsuste heakskiitmisega.Sageli täitis nõukogu ka kõrgema kohtukoja ülesannet. Ühtlasi valis rahvakoosolek igal aastal riigiamnetikud , kelle kohustus oli juhtida põlise sõjavägi ja korraldada igapäevaelu. Nagu nõukogude liikmedki ,valitgi ka atnikud enamasti rikaste ja suursuguse seast
kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. Elanikkond eiületanud ka suuremates linnriikides tavaliselt kolme-neljakümmend tuhandet inimest v.a sparta ja ateena. Linnriiki valitsesid ja kaitsesid kodanikud. Elanikud jagunesid kodanikeks ja mittekodanikeks. Esimeste hulka kuulusid vabad põliselanikest mehed ja teise moodustasid naised, orjad ja võõramaalased. Kõik kodanikud osalesid rahvakoosolekul, mis oli põhimõtteliselt riigikõrgeim võimuorgan. Rahvakoosoleku kõrval eksisteeris rikkamatest ja jõukamatest kodanikest nõukogu. Paljudes riikides oli nõukogu otsus suurema kaalutlusega. Ühtlasi valis rahvakoosolek igal aastal riigiametnikud, kelle kohustus oli juhtida sõjaväge ja korraldada igapäevaelu.Sõja korral relvastusid kõik kodanikud vastavalt oma majanduslikele võimalustele. Sõjaväe põhijõud oli peaaegu alati raskerelvastusega jalavägi, mis moodustas tüüpilise kreeka lahingurivi- faalanksi
Kreeka linnriik nimega Polis koosnes magulast ja teda ümbritsevast alast.Linna juhtisid kodanikud,kodaniku hulka ei kuulnud naised ja orjad. Kodaniku tunnus on see,et kodanik saab valida. Kodaniku peamine ülesanne oli riiki kaitsta oma enda muretsetud sõjavarustusega. Kodanikud osalesid rahvakoosolekul,kus valiti tähtsad ametimehed. Aristokraatlikus linnriigis kiitis rahvakoosolek,vaid nõukogu otsuseid heaks. Demokraatlikus linnriigis oli võim reaalselt rahvakoosoleku käes. Aristokraadid tihti peale võistlesid mõju võimu pärast ja mõnikord haaras keegi võimu oma kätte ja otsustas üksi,seda nimetatakse Türannia. Türann ei pruukinud olla paha ja võis teha polisele kasulikke otsuseid. Enamik linnriigi kodanikke olid talupojad. Oli ka vaeseid talupoegi, kes tihti peale muutusid maaomanikest rentlikeks,võtsid võlgu. See nõrgestas riigi kaitse võimet,sest vaene talupoeg ei suutnud sõjaväe kohustust täita.
● Sõjad Ateena, Sparta ja Teeba vahel nõrgestasid Kreekat. Hellendistlik ajastu ● Kreeka põhja pool asus väike Makedoonia kuningriik. ● 338. a eKr võitsid makedoonlased kreeklasi. ● Philippose poeg Aleksander viis selle vallutuse lõpule ja liitis Kreeka oma hiigelsuure impeeriumiga. Ateena demokraatia ● Ateena kodanikud osalesid linna valitsemises. ● Alates 18. eluaastast said noored linnakodanikeks ja võisid osaleda rahvakoosoleku istungitel. ● Linnakodanikud võtsid vastu või lükkasid tagasi magistraatide poolt seadusi. ● V sajandi Ateenas eKr olid naised, orjad ja võõramaalased poliitilisest elust kõrvale jäetud. Ateenas elavaid võõramaalasi nimetati metoikideks. ● Nad elasid linnas. ● Olid pärit kas väljastpoolt Ateenat, või hoopis ● võõrastelt maadelt. Neil ei tohtinud olla maju ega maad. ● Ei tohtinud olla linnakodanikud. ● Tõid linna teadmisi ja oskusi
* Senati roll hakkas üha kasvama. Senati liikmed olid endised magistraadid. Senat kontrollisd magistraatide tegevust, juhtis välispoliitikat, sõjandust ja rahandust, ning valvas usukultuse järele. * Sõjavägi koosnes LEEGIONITEST (4500 meest ühes leegionis) Leegion 300 ratsanikku 1200 kergelt relvastatud jalaväelast 3000 raskelt relvastatud jalaväelast * 490 eKr valiti esimesed rahvatribuunid : 1) Võisid kokku kutsuda rahvakoosoleku. 2) Võisid panna peale veto (keelu) magistraatide ja senati otsustele. * 227 a.eKr võrdsustati patriitsid ja plebeid. * Rooma pidas Kartaago vastu 3 puunia sõda. PUUNIA SÕJAD : 1) Võitlus toimus Sitsiilia pärast (264-241 eKr) 2) Hannibal ei suutnud Rooma riigi alasid vallutada (218-201 eKr) 3) Kartaago sai lõplikult lüüa (146 eKr) *146 a.eKr liideti Rooma riigiga Makedoonia ja Kreeka. * 133 a.eKr pärandas Pergamoni kuningas oma riigi Roomale.
rahva valitud saadikute kaudu, · eksisteerivad kodanikuvabadused ja õigused · Demokraatlik riigikord pärit antiik-Kreekast. Alusepanija Kleisthenes (6.-5. s eKr). · Kesksel kohal oli rahvakoosolek, kus langetati tähtsaid otsuseid, kehtestati seadusi, valiti kõrgemad ametiisikud ja väejuhid. · Osa võisid võtta kõik Ateena vabad täisealised meessoost kodanikud (u 10- 25%). · Rahvakoosolekul osalemise eest maksti päevaraha. · Rooma vabariigis oli rahvakoosoleku tähtsus väiksem, siiski valiti seal enamik kõrgematest ametnikest. Poliitikat suunas vanematekogu Senat. Arutas läbi rahvakoosolekule esitatavad eelnõud, kontrollis ametiisikute tegevust, kehtestas makse, otsustas sõja ja rahu üle. · 2.-1. saj demokraatia kriis · Demokraatia taaselustub 18. sajandil seoses valgustusega. · Kui varem põhimõte, et võim pärineb Jumalalt ja antud valitsejaile, siis nüüd arusaam, et võimu allikaks on rahvas.
· polis kaotas oma senise tähtsuse · hellenistlikke suurriike valitsesid kreeka-makedoonia päristolu ainuvalitsejad- monarhid(praktiliselt piiramatu võim, ainult makedoonias pidid arvestama kohalike aristokraatide soove ja nõudmisi) · monarhid võtsid oma igapäevaelus palju üle idamaistelt eelkäijatelt · linnad olid tähtsad käsitöö ja kaubanduse keskused · orjapidamine sai veelgi suurema ulatuse · nõukogude, ametnike, rahvakoosoleku võim piirdus igapäevaelu puudutavate küsimustega · sõjaväekorraldus-sõjavägi koosnes palgasõduritest, kes elasid sõjaväeasulas. · Kultuur edenes tänu valitsejate soosingule(Aleksandria tempel Museion ja raamatukogu, Pergamon, Ateena) · teater kaotas oma senise tähenduse, kuna linnriik ja sellega seotud küsimused olid oma tähtsuse minetanud, aga komöödiate kirjutamine jätkus(armastus, perekonnaelu)
– riigi range tähtsamad kontroll ja riigiasjad peamine siht 500-liikmeline arendada nõukogu – sõjameheomadus riigiametnikud, i, riigi sisemine allusid stabiilsus rahvakoosoleku Riigi huvid olid otsustele tähtsamad kui üksikisiku huvid Eluaegne treening Eesotsas 2 kuningat Geruusia – suursugustest spartiaatidest
8. sajandist eKr ja olid tuntud oma gruppidesse. Kodanike õigused ja kohustused karmuse poolest seati sõltuvusse varandusest, mitte sünnipärast; Kleisthenese reformid (507 eKr) muutsid Ühiskonna- Ateena veelgi demokraatlikumaks, sest korralduse asendasid rahvakoosoleku suguvõsajärgse alus ülesehituse territoriaalsega. Periklese valitsemine (460-430 eKr)- demokraatia lõplik kinnistumine: päevarahad nõukogu ning rahvakohtu liikmetele, aristokraatialt võimu äravõtmine
Periklese ajal ulatus kodanike arv tõenäoliselt ligi 50 000-ni. * RAHVAKOOSOLEK: Kõigil kodanikel oli õigus osaleda rahvakoosolekul. Rahvakoosolek kogunes regulaarselt iga kümne päeva tagant (vajaduse korral ka sagedamini) ja otsustas kõik tähtsamad riigiasjad. Kodanikel oli õigus esineda rahvakoosolekul oma ettepanekutega. Igal aastal seati ametisse ka 6000 kohtunikku. Koosolekute vahel korraldasid riigiasju 500-liikmeline nõukogu ja rohked riigiametnikud, kes allusid rahvakoosoleku otsustele. Riigiametnikele, kohtunikele ja nõukogu liikmetele maksti väikest palka. * MITTEKODANIKUD: Nagu teisteski Kreeka polistes, ei kuulunud Ateenas kodanike hulka ei naised ega orjad. Kodanikeõigustest jäid ilma ka Ateenasse elama asunud arvukad võõramaalased - metoigid ( "need, kes elavad koos kodanikega" ). Metoigid pidid Ateena riigile regulaarselt maksu maksma ja teenima Ateena sõjaväes. (Kodanikud seevastu olid maksudest vabastatud.)
nõukogu ja igal aastal kõigi kodanike seast valitavad riigiametnikud 5 efoori. Ateenas oli samal ajal olukord aga hoopis teistsugune. Nimelt oli Ateena demokraatlik riik, kus kõigile kodanikele kuulus õigus osaleda rahvakoosolekul, mis kogunes tavapäraselt iga kümne päeva tagant. Koosolekute vahepeal korraldasid riigi elu 500-liikmeline nõukogu ja rohked riigiametnikud, kelle hulgast olid tähtsaimad 10 strateegi ehk väejuhti. Kõik nad allusid aga rahvakoosoleku otsustele. Kuigi ka Ateenas oli palju orje, kellele seetõttu ei kuulunud ükski ülalpool nimetatud õigus, oli orjade ja nii nimetatud kodanikuõigusi mitteomavate isikute arv Spartas siiski oluliselt suurem. Erinevalt Spartast, mis oli sõjalise jõu sümbol terves Lõuna-Kreekas, oli Ateena riik, kus võidutses kaubandus ning luksusearmastus. Ateena ning Sparta olid erinevad nii oma valitsemissüsteemide kui ka elulaadi
nende varanduslikust seisukorrast või tegevusalast, Atika elanike orjastamine oli Soloni ajast alates seadusega keelatud. Rahvakookoosolek kogunes regulaarselt iga kümne päeva tagant vajadusel ka sagedamini, et otsustada tähtsamaid riigiasju. Koosolekute vahepeal korraldasid riigi elu 500- liikmekine nõukogu ja rohked riigiametnikud kelle hulgast olid tähtsamad 10 strateegi (väejuhti). Nad kõik pidid alluma rahvakoosoleku otsusele. Igal aastal pandi ka 6000 kohtunikku. Nende seast nimetati omakorda igaks kohtupäevaks paarisaja liikmeline kohtu koosseis. Nii nõukogu liikmed, kohtunikud kui ka riigiametnikud määrati liisu teel eelnevalt Atika eri piirkondadest valitud paljude kandidaatide seast. Erandi moodustasid vaid strateegid, kes valiti rahvakoosolekul kõigi kodanike hulgast. Riigiametnikud, kohtunikud ja nõukogu liikmed said ametiajal riigikassast ka väikest palka
usundist. Tavade hoidjateks ja tõlgendajateks olid preestrid. Nad pidasid end vahendajateks jumalate ja inimeste vahel, sellest nim pontifex-sillaehitaja. Preestrid olid: rooma juristideks; kohtunikeks. Vabariigi aeg. 12 tahvli seadused. Preetori loodud õigus. Ilmalik juriprudents. Seadus saab tavaõiguse kõrval oluliseks õigusallikaks Vabariigi ajal. Seadus- lex- Lex venditionis- reegel, mis kuulub müügilepingu tingimuste hulka. Lex rahvakoosoleku otsusena- reegel, mis on antud kodanike poolt ja mis neid seob nagu see oleks nende vastastikune kohustus. Hiljem tähendas Lex- rahva käsku. Seadus kannab tavaliselt seaduse esitanud magistraadi nime ja võis sisaldada ka viidet. Polnud kindlat seaduse väljakuulutamise korda, pandi välja tahvlid vastuvõetud seadusetekstiga. Seaduse tekstid hoiti riigilaekas- aerarium-. Lex data- magistraatide või senati korraldused provintside haldamise alal.
Spartas oli kodanike kasvatamise süsteem.Seitsemandast eluaastast alates elasid poisid eakaaslaste rühmades ja tegelesid kehaliste ja sõjaliste harjutustega.Kahekümnendast eluaastast said nad täisväärtuslikeks sõjameesteks ja kolmekümnenast eluaastast täisõiguslikeks kodanikeks. Ateenas kuulus võim aristokraatia hulgast pärinevatele riigiametnikele ja nõukogule.Solon oli riigimees ,poeet ja seadusandja ning ta kärpis aristokraatia eesõigusi.Tänu sellel suurenes rahvakoosoleku tähtsus.5.sajandil oli riigi eesotsas Perikles ja riigis kujunes demokraatlik kord.Kogu võim kuulus rahvakoosolekule.Kodanikkonna moodustasid põliselanikest meeskodanikud ja rahavakoosolekul said osaleda kõik kodanikud.Koosolekute vahepeal korraldasid riigi elu 500 liikmeline nõukogu,riigiametnikud ja 10 strateegi,kuid põhisõna oli ikkagi rahval.Erinevalt tänapäeva riikidest kehtis ateenas otsene demokraatia-rahvas ei valinud riiki juhtima oma esindajaid vaid tegeles sellega ise .
riikide seal liidrikohale. Kreeka linnriik polis oli üsnagi väike, koosnedes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. Linnriiki valitsesid ning ka selle põhilise kaitsejõu moodustasid kodanikud ehk enamasti ainult mehed. Rahvakoosolekul said osaleda kõik kodanikud ning see oli ka kõrgeim võimuorgan. Nõukogu koosnes rikastest ja suursugustest kodanikest, ning sageli täitis see kõrgema kohtukoja ülesannet. Riigiametnikud valiti igal aastal rahvakoosoleku poolt, ning nende kohstus oli juhtide polise sõjaväge ja korraldada igapäevaelu. Levinud oli klassikalisel ajajärgul aristokraatlik riigivorm. Sõja korral relvastuti vastavalt oma majanduslikele võimalustele. Põhijõud sõjaväes oli peaaegu alati raskerelvastuses jalavägi. Faalanks oli pikkadesse sirgetesse rividesse, üksteise selajtaha paigutatud lahinguvägi. Enamik linnriigi kodanikke olid talupojad, jõukamad nende seast tulid oma majapidamisega iseseisvalt toime
kodanikevalitsus, asula+lähiümbrus, omakaitse. Polises mittekodanikud: naised, orjad, võõrmaalased, alaealised, võlgnikud. Kodanikud: põliselanikud, vabad, mehed, täisealised, rikkad. aristokraatia : * rikkam ja mõjukamad aristok. juhtideks * olid prad ja sõltlased * oligarhia perekonna võim * majandustegevus ei olnud oluline. demokraatia : * lihtkodanikel suuremad võimalused riigiasjades kaasa rääkimises * rahvakoosoleku tähtsus * lihtkodanike osatähtsus suurenes * rahvavõim türannia: * ei olnud algselt halvustav mõiste*poolehoiu võitmiseks kaitsti rahva hüvesid * jäi püsima lühikeseks ajaks * ainuvalitseja võim Sparta : asukoht : Lakoona maakonnas Lõuna Kreekas ühiskonnakihid : kaks kuningat, spartiaadid, Perioigid- vabad, Heloodid- orjad kodanikud : spartiaadid valitsemisvorm : aristokraatlik
sai lüüa 2. saj. eKr alistus Ateena Rooma ülemvõimule Soloni reformid 594 eKr Tühistas talupoegade võlad Keelas võlgnikke orjaks müüa Kes varem oli müüdud, osteti tagasi Jagas kodanikud nelja klassi Andis rahvakoosolekule rohkem sõnaõigust Vaesed inimesed hakkasid osa võtma kohtumõistmisest Ateena demokraatlik linnriik Türannia lõpp 570 eKr Uued reformid , millega kehtestati demokraatlik riigikord Rahvakoosoleku tähtsus tõusis Kõige tähtsamad riigiametnikud 10 strateegi ehk väepealikku Võim kuulus kogu rahvale Ateena mereliit Peale Pärsia sõda jäi osa Kreeka linnriike Pärslaste võimu alla Vabastamiseks moodustasid polised sõjalise liidu Liidukassasse panema kindla hulga sõjalaevu, maksma raha Juhid ateenlased Ajajooksulmereliidu võim suurenes Ateenas elavad inimesed Strateegid
naised ja orjad. Riigivõimu kõrgeim organ oli rahvakoosolek, millel osalesid kõik kodanikud. Rahvakoosolekutel valiti igal aastal ka riigiametnikud, kelle kohuseks oli juhtida sõjaväge ja korraldada igapäevaelu. Rahvakoosolekute kõrval eksisteeris ka valdavalt rikastest ja suursugustest kodanikest koosnev nõukogu, mis sageli täitis kõrgeima kohtuorgani ülesannet ja mitmetes polistes oli ka rahvakoosolekust tähtsam. Kuigi riigiametnikud valiti enamasti rikaste kodanike seast, tagas rahvakoosoleku põhimõtteline suveräänsus ka vaesematele kodanikele teatava poliitilise kaitse. Sõja korral relvastusid kõik kodanikud vastavalt oma majanduslikele võimalustele. Rikkad sõdisid ratsaväes, keskmiselt jõukad raskerelvastusega jalaväe osades ning vaesed sõdisid vibulaskurite ja lingumeestena. Parlamentaarne vabariik on parlamentarismi vorm, kus riigipeaks on president. Eesti on parlamentaarne vabariik, kus seadusandlikku võimu teostab parlament-Riigikogu. Eesti Vabariigi
Arhailine ajajärk linnriigid, seadused, kolooniate rajamine, om Klassikaline ajajärk sõjad, sparta ülemvõimu aeg, Hellenistlik periood segu idamaade ja kreeka kultuurist, Demosthenes Ühiskond ülemkiht aristokraadid talupojad töölised kreeklased hellenid võõramaalased barbarid Kreeka ühiskond on demokraatlik. Mõisted polis (Vana-Kreeka) linnriik akropol polise keskele ehitatud kindlus agoraa rahvakoosoleku- või turuväljak, linnaplats oraakel pühamu, ennustaja türannia - ainuvalitseja faalanks Vana-Kreeka lahingurivi sümpoosion sõpruskonna ühine koosviibimine, pidu müsteerium salajane jumalateenistus
Gallidega, samniidiga, kreeklastega. Puunia sõjad Kartaago. Makedoonia ja Kreeka vallutamine, Pergamoni vallutamine. 10. Kuidas võis sattuda orjusesse? Vallutussõdade tagajärjel, sõjaorjad. 11. Miks vabariik kord varises roomas kokku? Talupoeg laostus, pidevad sõjad. Muutused sõjaväes mariuse sõjaväereform(kujunes palgaline sõjavägi- proletariaadid). Riik oli liiga suur kõik ei saanud valitsemises kaasa lüüa. Rahvakoosoleku lagunemine- hakkas koosnema proletariaatidest, kes polnud võimelised täitma kodanike kohustusi. 12. Isel. Rooma provintse Lääne- Gallia, Britannia, Hispaania, Põhja-Aafrika. Uued linnad tekkisid alles Rooma riigi ajal, tegeleti põllumajandusega. Ladina keel, peamiselt orjatööl põhinevad suurmaavaldused latifundiumid. Ida- Kreeka, V-Aasia, Süüria, Egiptus. Jõukad vanad linnad, kus tegeleti peamiselt kaubandusega.
kodanikud, nad olid sõltumatud käsitöölased ja talupojad. Nemad moodustasid linnriigi sõjaväe põhijõu ja seetõttu kuulus neile õigus rahvakoosolekul riigivalitsemist puudutavates küsimustes teatud määral kaasa rääkida. Arvatavasti valis ka kuninga algselt rahvakoosolek. On ka oletatud, et linnriikide algaegadel kujutas rahvakosolek endast riigi kõrgeimat juhtorganit. Kuid seda oletust pole võimalik kontrollida, arvatakse ka, et linnriikide hiilgeajal oli rahvakoosoleku roll peamiselt vaid kuninga otsustega nõustumine. Süsteemid ja leiutised. Sumeritel oli kõrgetasemeline niisutuspõllundus, kanalite ja tammide võrk. Umbes samal ajal võeti kasutusele ka keraamika ja metallurgia, valmistati vasest ja pronksist tööriistu. Nad püstitasid monumentaalseid ehitisi, kasutades materjalina glasuuritud tellis. Sumerid leiutasid ratta ja vankri. Ratas leidi rakendust nii vedrudel kui ka potikedrana keraamikas. Arheoloogiliste leidude
Ülejäänud elanikkkond olid spartiaatide võimu all. Spartiaate oli ainult 5%, ülejäänud moodusasid orjad: perioigid, heloiidid. Ateena: Kodanikkonna moodustasid kõik vabad meessoost põliselanikud.Seal valitses demokraatia. Ateenlaste orjastamine oli seadusega keelatud. Moodustati Ateena mereliit. Kõikidel kodanikel oli õigus osaleda rahvakoosolekul, kus otsustati enamus tähtsad asjad. Koosolekutel korraldas riigiasju kuni 500-liikmeline nõukogu, kes allusid rahvakoosoleku otsusele. Kohtunikke oli 6000. Ametnike hulgas 10 väejuhti kes valiti iga aasta rahvakoosolekul. Haridus ja teadus Koolis said käia ainult poisid, tüdrukuid sinna ei võetud. Rikkamates perekondades poisid said isegi kodus pedagoogi käe all õppida. Õpetati kirjandust ja lugemist kirjutamist muusikat ja gümnastikat. Türukute kasvatamine oli pere enda asi. Kuigi Spartas pandi rohkem rõhku noorte kehalisele saavutustele, siis tegelesid tüdrukud ka kehaliste harjutustega
sundisid ta kodumaale taanduma ja Põhja-Aafrikas toimunud lahingus said kartaagolased lüüa. b) Caesar c) Gracchused ja nende reformid - Nende eesmärk oli panna paika maavalduse suuruse ülempiir ja sundida maaomanikke loovutama sellest ülejääva osa maata kodanikele. Gracchused lasid end valida rahvatribuuniks ja kehtestasid oma plaanidele vastavad seadused rahvakoosoleku toel. Vennad aga tapeti ja nende edukalt alanud reformid jäid pooleli. d) Marius ja tema reform e) Augustus e Octavianus väga hea valitseja, riik õitses, 30. a eKr liitis Egiptuse Roomaga, ühendas Vahemeremaid. Sel ajal lõppeb Rooma Vabariik. f) Traianus valise võimsuse tipp (Rumeenia ja Mesopotaamia). 10. 12 tahvli seadused 11. Milline oli talupoegade laostumise mõju Rooma vabariigile 12
Roomas oli orjanduslik demokraatia. Kõrgeim võim kuulus rahvakoosolekutele ehk komiitsile ehk rahvale. Rahvakoosolekuid oli kolme liiki ja neid korraldati erinevatest põhimiõtetest lähtuvalt. · Kuriaatsed komiitsid (tähtis oli päritolu) · Tsenturiaased komiitsid (tähtis oli varandus) · Tribuutsed komiitsid (tähtis oli seisus) Koosolekuid peeti tavalisel linnast väljas Marsi väljakul. Hääletamine toimus elupaikade ja sõjaväeosade kaupa. Rahvakoosoleku ülesanded olid: · Valiti magistrateid ehk ametnikke · Võeti vastu seadusi · Otsustati sõja ja rahu küsimused Rahvakoosolekuid käisid koos üks kuni kaks korda aastas, kuna nende korraldamine oli väga vaevarikas. Rahvakoosolekute vahepeal oli samuti vajalik otsusi vastu võtta. Selleks moodustati väikesearvuline senat. Senat koosnes magistraatidest ja nad valiti üheks aastaks. Senatis oli 300 kuni 600 inimest. Senati liikmed jagunesid ka seisuste järgi ja selle
Ateena oli tegelikult riik mis keskendus enda mereväe peale rohkem. Tänu sellele pidid ateenalased enda kodanike baasi laiendama et leida mehi kes mehitaksid laevad. Ateena riigis oli kodanikel kõige rohkem õigus võrreldes teiste linnriikide ja Roomaga aga kodanikud said ainult olla mehed. Ateenas kuulus kogu võimutähtsus rahvakoosolekule nad valisid 500 liikmelise nõukogu kes korraldasid riigielu koosolekute vahepeal. Neist tähtsaimad olid 10 strateeg. Nad kõik pidid ikka alluma rahvakoosoleku otsustele. Ateena naistel ei olnud praktiliselt mitte mingeid õigusi üldse nad ei võinud kaasa rääkida perekonda hõlmavates teemades ja nad pidid enda keha varjama nagu tänapäeval moslemi naine. Rooma ühiskond oli palju võtnud üle Kreeklastelt, aga ikkagi suutis Rooma ennast eristada kreeklastest. roomlased olid väga uhke rahvas ja väga agressiivne. Rooma riik oli sõjamasin mis oli pidevalt sõjas. Nad kutsusid ennast Marsi poegadeks Mars e. kreeklaste jaoks Ares
Riigi võtab üle Augustus. Talupojad laostusid, Marius sõlmib lepingu, tekib palgaarmee. Kodusõjad, vabariigi langemine. Talupoeg läheb linna ja saab proletaariks. Kodusõda prooviti lõpetada triumviraadi abil. Galius Julius Caesar, Pompeius, Crassus, Augustus tõi kaasa rahu, kultuurilise tõusu ja tema ajal loodi varajane keisririik. Senati võim taandub. (1. keiser, 2. senat [3. rkoosolek]) Riigi paisudes kodanike arv tõusis ja see muutis Rooma rahvakoosoleku võimatuks. keisriprovintsid, senatiprovintsid. Vabariigi alguses vabad kodanikud sõjas. Vabariigi hilisemal perioodil palgasõdurid. Keisririigi algul palgasõdurid ja keisririigi lõpus võõrsõdurid. Lõpuks kaotatakse kontroll võimu üle. Sõdimistaktika, armee. Leegionid, nende sees maniipulid. Väeliigid: kerge- ja raskeväeliitlased. Maleruudu kujuline asetus. Hea tehnika, kilpkonn, tornid, hästi distsiplineeritud sõdurid.
sarnane. Egiptuses oli valitsejaks vaarao, kellel oli piiramatu võim. Vaarao oli ainus täievoliline vahendaja inimeste ja jumalate vahel. Kuninga võim tugines ülikkonnale, kellega valitseja oli sugulus- ja abielusidemetes. Ka uued valitsejad kerkisid esile nende seast. Mesopotaamias oli samuti võim ühe isiku käes. Mesopotaamiat valitses kuningas, kuid tuli ette ka vastuolusid kuninga ja preesterkonna vahel. Linnriikides oli nii aristokraatlik vanemate nõukogu kui ka rahvakoosolek. Rahvakoosoleku mõjuvõim oli aga piiratud ning arvatavasti kiideti seal kuninga ja vanemate otsuseid heaks. Mõlema riigi puhul olid talupojad ja käsitöölised madalamal positsioonil, orjad olid aga sõjavangid või talupojad, kes olid kohuse täitmata jätnud. Egiptuses oli aga võimalik madalamast soost inimestel kõrgemale positsioonile saada, kui nad hakkasid kirjutajaks. Selleks pidi käima koolis, et õppida ära keerukas hieroglüüfkiri.
· tsensorid kodanikeloenduste korraldamine, senaatorite nimekirja koostamine. Valvasid ka kodanike elukommete järele. Seda ametit peeti väga soliidseks. · (kvestorid vastutasid riigikassa eest) 61 Miks algas vabariikliku korra allakäik Roomas. Nimetage 2 põhjust · Pidevateks sõdadeks oli vaja sõjaväge. Rooma armee moodustus elukutselistest sõjaväelastest. Palgasõdurit ei sõltunud enam senatist ega rahvakoosoleku otsustest, vaid väepealikust, kes aga ignoreeris senati otsuseid, võis isegi oma sõjaväega Rooma peale minna. Puhkesid kodusõjad. · Riik oli kasvanud nii suureks, et oli liiga palju kodanikke, kõik ei saanud osa võtta valitsemisest · Talupojad laostusid läksid linna ja muutusid proletaariteks, rahvakoosolek koosnes enamasti proletaaridest, kes ei olnud aga võimelised oma kodanikukohustust täitma.
· tsensorid kodanikeloenduste korraldamine, senaatorite nimekirja koostamine. Valvasid ka kodanike elukommete järele. Seda ametit peeti väga soliidseks. · (kvestorid vastutasid riigikassa eest) 61 Miks algas vabariikliku korra allakäik Roomas. Nimetage 2 põhjust · Pidevateks sõdadeks oli vaja sõjaväge. Rooma armee moodustus elukutselistest sõjaväelastest. Palgasõdurit ei sõltunud enam senatist ega rahvakoosoleku otsustest, vaid väepealikust, kes aga ignoreeris senati otsuseid, võis isegi oma sõjaväega Rooma peale minna. Puhkesid kodusõjad. · Riik oli kasvanud nii suureks, et oli liiga palju kodanikke, kõik ei saanud osa võtta valitsemisest · Talupojad laostusid läksid linna ja muutusid proletaariteks, rahvakoosolek koosnes enamasti proletaaridest, kes ei olnud aga võimelised oma kodanikukohustust täitma.
kodaniku tunnuseks. Kellel see tunnus puudus, oli võhik (idiotes). Nii rahvakoosolekust kui rahvakohtust said osa võtta vaid täiskasvanud vabad meessoost kodanikud (10-25% elanikest), kelle peamisteks võitlusvahenditeks tollases avalikus elus olid esinemine ja kõnekunsti valdamine. Selline demokraatia pidas vastu ligi 200 aastat, s.o kuni Makedoonia kuningate ülemvõimu alguseni (330 eKr). II sajandil eKr sai Kreekast Rooma riigi osa. Roomas oli rahvakoosoleku tähtsus väiksem kui Ateenas. Siiski oli seal enamik magistraate (ametnik, võimukandja) - konsulid, tribuunid, kvestorid jne - valitud. Et need olid aga palgata ametikohad, said neid pidada vaid jõukad isikud. Rooma riigi elu tegelik suunaja oli Senat - magistraatidest koosnev riiginõukogu, milles oli 300- 900 liiget. Senat arutas läbi kõik rahvakoosolekule esitatavad eelnõud, kontrollis 4
Nad tulid laevaga, aga laeva polnud millegagi kinnitada, nii võeti kinnitamiseks pajuoksad. Kitsed, kes aga olid mere ääres söömas, sõid pajuoksad ära. Laev uhuti merele ja methymnalased tahtsid Daphnist kaasa võtta, kuna need olid tema kitsed, kes pajuoksad ära sõid. Vahekohtunikuks võeti Philetas. Philetas oli tuntud oma aususe poolest. Ta leidis, et süüdi oli meri, mis uhus laeva kaldast kaugemale. Methymnalased otsustasid teha vasturünnaku, kutsusid kokku rahvakoosoleku ja said nõusoleku sõjaretkeks. Kui sõjaretk toimus, oli Daphnis metsas loomadele talveks toitu varumas, Chloe varjas end nümfide koopas, kus ta pajus neilt abi, aga ta võeti ikkagi kinni. Chloe pandi laevale ja methymnalased asusid teele. Kui Daphnis sellest teada sai, läks ta vihasena nümfide koopasse. Algul oli ta hirmus vihane, siis aga jäi ta magama ja nägi unes nümfe. Nümfid lohutasid Daphnist ja ütlesid, et Chloe tuleb homme tagasi. Daphnis läks siis rahuliku südamega koju.
Kodusõjad väepealike vahel (pompeius ja caesar; antonius ja octavianus). 5. Vabariiklik kord patriitisid ja plebeid. Plebeide võitlus võrdsete õiguste eest. Hakati valima rahvatribuune, keelati võlaorjus, jagati maatükke, lõpuks kaotati P ja P seisusevahe. 6. Vabariigi languse põhjused talupoegade laostumine, Gracchuste reformide nurjumine, tekkisid orjatööl baseeruvad latifundiumid. Palgaarmee kujunemine. 7. Varane keisririik rahvakoosoleku võim vähenes. Senatist sai keisri nõuandja ja senaatoriteks said ka provintside arostokraadid. Magistraadid viisid ellu keisri otsuseid. Kodakondsuse sisulise tähenduse kadumine. 8. Hiline keisririik sõdurkeisrite aeg. Korra taastamine keiser Diocletianuse ajal. Impeeriumi jagunemine (ida- ja lääneosa), suur rahvasterändamine, Lääne-Rooma lõpp. 9
Legitimatio per subsequens matrimonium Constantine'i poolt sisse toodud uuenduse kohaselt konkubinaadis sündinud vallaslaps sai seaduslikuks vanemate hilisema abiellumisega. Selleks olid ka vastavad nõuded: lapse staatus ja seaduslike laste puudumine. 4.1.2. Arrigatio Arrigatio on üks lapsendamise liik, mille puhul on tegemist sui juris isiku adopteerimisega teise perekonna isa poolt. Vanema õiguse kohaselt nõudis arrogatio paavstide poolset eeluurimist ning rahvakoosoleku dekreeti. Kuna see toimus rahvakoosolekul, oli arrigatio võimalik ainult nende puhul, kellel oli õigus rahvakoosolekutel osaleda. Seetõttu ei olnud see võimalik alaealiste ja naiste puhul. Alaealised on võimetud andma kehtivaid nõusolekuid ning naised ei või rahvakoosolekutele ilmuda. Arrigatio andis alaealistele võõrandamatu õiguse ühele neljandikule isa poolt pärast surma jäetud omandile. 4.1.3. Adoptio Adoptio puhul on tegemist lapsendamisega kitsamas tähenduses
mis said oma rikkuse transiitkaubandusest EesAasia, Egiptuse ja l nepoolsete Vahemeremaade vahel. Rajasid kolooniaid Vahemere rde (n iteks Küprosele ja PhjaAafrikasse) Langesid erinevate vrvimude k tte (Assüüria, UusBabüloonia, P rsia) Sisekorralduselt sarnanesid Sumeri linnadega, riigi eesotsas oli kuningas, vabad kodanikud m jutasid poliitikat rahvakoosoleku kaudu. Suur mju kaubandusega tegelevatel ülikutel. T htsaim kultuurisaavutus t hestiku leiutamine II aastatuhandel eKr, sellega kaasnes hariduse ilmalikustamine.
*saadi raha Ateena liiklastelt ja sadamatollidest, sest demokraatlik korraldus nõudis suuri kulutusi. Polis-linnriik *valitsesid kodanikud-nõuti jalaväelase täisvarustuse hankimiseks jõukust et linnriiki kaitsta. *mõnes polises olid kodanikuõigused vaid jõukamatel. *kõik kodanikud osalesid rahvakoosolekul-riigi kõrgeim võimuorgan, selle otsust loeti lõplikuks. *eksisteeris rikastest koosnev nõukogu -vahel oli otsustav osa nõukogul ja rahvanõukogu piirdus vaid heakskiitmisega. *rahvakoosoleku valisid riigiametnikud-juhtisid polise sõjaväge ja krraldasid igapäevaelu. *sõja korral relvastusid kodanikud vastavalt oma majanduslikele võimalustele *rikkamad sõdisid ratsaväes *vaesed olid vibulaskurid *riigiasjade ühine otsutamine ja tarvidus oma linna kaitsta tugevdasid kodanike ühtsust. Kreeka naise ja mehe seisund ühiskonnas *naistel puudusid kodanikuõigused ja iseseisvus *allusid oma abikaasale, isale,meessugulasele *abielus mees
Ka täiskasvanud ja abielus pojad allusid isa eluajal temale. Noored roomlased said enamasti isa või vanema venna käe all sõjalist kasvatust ning õppisid lugemist-kirjutamist, rikkamatest peredest pärit lapsed õppisid, aga lisaks kirjandust, kreeka keelt, juurat. Kui laps kooli pandi, siis tehti seda 7aastaselt. Naisel puudusid poliitilised õigused. Abielludes läks ta isa eestkostelt abikaasa eestkostele. Naise peamiseks vooruseks peeti jäägitut abielutruudust. Roomat valitses rahvakoosoleku poolt kinnitatud kuningas ning senat, milleks oli tähtsamate sugukonnavanemate kogu. Elu-olu Roomlaste elu erines seisustele vastavalt vägagi. Luksuslikes lossides elavate aristokraatide kõrval elasid vaesemad kihid mitmekordsetes tellis ehitistes, mis elanikele tihti ka kaela kukkusid. Rooma maja oli traditsiooniliselt nelinurkne kivimaja mille keskel asus magamistubadest ümbritsetud eluruum aatrium. Aatrium oli avatud katusega, sisse sajava
Kogu varustus kokku kaalus u 50 kg. Neil oli ka 1 piirang: nad ei tohtinud osaleda ülemkohtus, muud organid olid lubatud. · Alla 200 ülesandeks oli osaleda sõjas eelväelastena. Varustuses olid vibu ja nooled või ling ja lingukivid. 2. Ateena valitsemine. · Seadusandlik võim annab välja seadusi, kõrgeimaks seadusandlikuks võimuorganiks oli Rahvakoosolek. Rahvakoosoleku kõrval oli ka 400 Nõukogu Bulee. Buleesse kuulusid igast Ateena hõimust (joonlased, doorlased, aioolased, ahhaialased) 100 liiget. Bulee töötas välja olulisemaid otsuseid. Bulees olid asjatundjad ning sinna ei võinud kuuluda viimase kihi esindajad. Rahvakoosolekul võisid kõik osaleda. · Täidesaatev võim kõrgeim organ oli valitsus Arhontide kolleegium. 10 arhonti. 1. arhont peaminister, 2
päritava võimuga valitsejat. Ateena- algselt oli Atikat ühendav ateena polis korraldatdu aristrokraatlikul viisil, olukord muutus alates 594 eKr, Solon kärpis mõnelmääral aristrokraatia eesõigusi ja avas lihtkodanikele suuremad võimalused riigiasjades, Ateenas kujunes demokraatlik kord, eesotsas Perikles, kogu võim rahvakoosolekutel, 500 liikmeline nõukogu ja riigiametnikud allusid rahvakoosoleku otsustele ja täitsid neid. Naised, orjad ja võõramaalased elasid linnas ja tegelesid käsitöö ja kaubandusega, maksid makse, vajadusel teenima sõjaväes. 6. Filosoofia koolkonnad, nende esindajad ja vaated. Maailmakorralduse teke- Thales (kõige aluseks vesi), Anaximenes (õhk), Anaximandros (apeiron, maailma ei saanud tekkida looduses esinevast ainest), Demokritos (aatomid). Inimese ühiskond- Sokrates
Ateena ja Sparta. Erinevused ja sarnasused. Valitsemine ja laste kasvatamine. ATEENA Sarnasused SPARTA Valitsemine Kõik tähtsad Ühiskond jagunenud Tähtsad küsimused küsimused otsustas kodanikeks ja otsustas nõukogu; rahvakoosolek; mittekodanikeks; aristokraatik; polnud demokraatlik; rahvakoosoleku ja karmi kasvatust; võim karm kasvatus; ametnike olemasolu; vaid rikaste käes, kodanikeks ja orjadel ja naistel puudusid rahvakoosolekul väike riigiametnikes said kodanikuõigused võim olla ka vaesemad inimesed Laste Poisid õppisid: Tüdukuid õpetas ema, Vähem tähelepanu
annaabi.ee 
