-oskusi pidevalt täiendama ning osalema koolituses. Kohtunike koolituse eest vastutab koolitusnõukogu. Koolitusnõukogu teenindab kohtunike koolitamiseks loodud sihtasutus. · Kohtunike distsiplinaarasjade lahendamiseks tegutseb Riigikohtu juures distsiplinaarkolleegium. Distsiplinaarsüütegu on kohtuniku süüline tegu, mis seisneb ametikohustuste täitmata jätmises või mittekohases täitmises, samuti kohtuniku vääritu tegu. Rahvakohtunikud · Rahvakohtunik osaleb õigusemõistmises maakohtus kohtumenetluse seadustes sätestatud alustel ja korras. Õigusemõistmisel on rahvakohtunikul võrdsed õigused kohtunikuga. · Rahvakohtunikuks võib nimetada 2570-aastase teovõimelise Eesti kodaniku, kelle elukoht on Eestis ja kes oskab eesti keelt kõrgtasemel ning on rahvakohtuniku tegevuseks sobivate kõlbeliste omadustega. · Sisuliselt on rahvakohtuniku eesmärgiks esindada õigusemõistmises tavainimest, kes
Välja heidetud advokatuurist; Pankrotivõlgnik. Kohtunik ei või töötada mujal kui õppe- või teadustööl. Ametivälised tööülesanded ei tohi teda segada oma kohustsuste täitmist. Kohtunik täidab oma ametikohustusi erapooletult ja omakasupüüdmatult. Ta peab ka hoiduma tegudest, mis kahjustavad kohtu mainet. Ta peab end pidevalt arendama ning osale koolitsustel. Kohtunik ei või olla näieks: Erakonna liige; Riigikogu ega valla- või linnavolikogu liige. Rahvakohtunikud Rahvakohtunikuks võib nimetada 25-70-aastase teovõimelise Eesti kodaniku, kes elab Eestis, oskab väga hästi eesti keelt ja on kõlbeliste omadustega. Tema eesmärgiks on esindada õigusemõistmises tavainimest, kes näeb kohtuprotsessi eelkõige humaansest, mitte juriidilisest aspektist. Rahvakohtnik nimetatakse neljaks aastaks. Rahvakohtunikuks ei või nimetada näiteks isikut, kes on: Süüdimõistetud kuriteo eest; Pankrotivõlgnik; Tervise tõttu sobimatu.
Abielu saab sõlmida perekonnaseisuametis mitte kiiremini kui 1 kuu ning mitte kauem kui 3 kuud. On võimalik ka nihutada. Vanus abiellumisel 18 aastat; kui 15-18 aastat, siis kui vanemate kirjalik nõusolek. Abielu sõlmida ei saa 1) lähedased sugulased (siia käib ka lapsendaja ja oma lapsendatu. Samuti ühte perre lapsendatud isikud omavahel ei saa abielluda) 2) need isikud, kes juba on abielus 5) rahvakohtunik, ülesanne õigusemõistmisel Maakohtute juures veel rahvakohtunikud kohtunikuga täpselt samad õigused. Saavad osa võtta tööprotsessist. Otsuse tegemisel samad õigused. Kes saavad rahvakohtunikuks: 1) valitakse neljaks aastaks, mitte üle 2 ametiaja 2) 25-75 aasta vanused isikud 3) teovõimeline Eesti kodanik 4) antud piirkonnas elamist vähemalt 1 aasta 5) sobivad kõlbelised omadused Kes ei saa olla rahvakohtunik: 1) isik, kes on süüdi mõistetud kuriteos 2) isik, kes on pankrotivõlgnik
1. Tingimisi süüdi mõistetud 2. Vanglast ennetähtaegselt vabanutele 3. Kellele on mõistetud karituseks teha üldkasulikku tööd Kriminaalhooldusametnikud peavad kontrollima neid isikuid, kas nad täidavad kohtu poolt antud kohustusi, nagu nt viibida iga päev oma elukohas. Ametnikud peavad neid siis kontrollima. Hooldusalused peavad käima regulaarselt kriminaalhooldaja juures. Maakohtutes tegutsevad veel ka rahvakohtunikud. Tal on samad õigused, mis kohtunikul. Ta võtab osa õiguse mõistmisest, kuid ta ei käi iga päev tööl nii nagu kohtunik. Ta käib tööl vaid siis kui tal on kohustus osa võtta istungist. Et saada rahvakohtunikuks, selleks peab olema 25 70a vana, EV kodanik, eesti keele oakus, teovõimeline ning peab olema elanud antud piirkonnas vähemalt 1 aasta. Rahvakohtunikuks ei võeta süüdimõistetut või kelle suhtes on
46. Kirjeldage, mis on ja millega tegelevad üldkohtud, erikohtud, erakorralised kohtud, kas ja millised on need Eestis. Kirjeldage Eesti kohtusüsteemi astmelist ülesehitust. Üldkohtud arutavad asja kui halduskohtutest on edasi saadetud, sest teises ja kolmandas astmes ei ole halduskohtuid era- korralisi kohtuid ei või Eestis PS alusel moodustada. Maakohtud tegelevad tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasjadega. (Harju-, Pärnu, Tartu ja Viru kohtumajad) Struktuur: Kohtukantselei ja rahvakohtunikud. (I astme kohus) Erikohtud e. Halduskohtud tegelevad avalik-õiguslike vaidlustega ja haldustegevusks loa andmisega. (Tallinna ja Tartu kohtumaja. 4tk lisakas asuvad Jõhvis ja Pärnus) Ringkonnakohtutes toimub maa ja halduskohtute lahendite läbivaatamine e apellatsioonikohus. (Tallinna ja Tartu kohtumajad) Riigikohus on kohtu kõrgeim aste, tegeleb PS järelvalvega. Kassatsioonikaebused, kohtuvigade parandamine, muud seadustest tulenevad asjad. (Tartus)
55. Kirjeldage Eesti kohtusüsteemi astmelist ülesehitust, millised kohtud on esimeses, teises ja kõrgeimas astmes. 56. Maakohtud Eesti valitsemissüsteemis millises astmes paiknevad, millega tegelevad (nii õigusemõistmise kui mitteõigusemõistmise osas), maakohtute struktuur, juhtimine, haldamine. 14 57. Rahvakohtunikud kus paiknevad Eesti valitsemissüsteemis, millega tegelevad, kuidas ametisse määratakse, milleks on rahvakohtuniku institutsioon Eesti valitsemissüsteemis vajalik. RAHVAKOHTUNIKUD tegelevad esimese astme e kohtukriminaalasjade arutamises koos kohtunikega. Rahvakohtunikud valitakse KOV volikogupoolt Rahvakohtunik ei või olla kõrge ametnik ega poliitik 58. Halduskohtud Eesti valitsemissüsteemis millises astmes paiknevad, millega tegelevad,
usaldust kohtutäituri ameti vastu, sõltumata sellest, kas tegu pandi toime ametikohustusi täites või mitte. Distsiplinaarkaristused noomitus; rahatrahv; ametist tagandamine. Kohtutäiturile distsiplinaarkaristuse määramise õigus on Justiitsministeeriumil ja aukohtul. Erinevate riikide kohtusüsteemid Vandekohtud: vandekohtunikud üldiselt karistusi ei määra; Rahvakohtunikud tegutsevad vandekohtunikega kõrvuti jääb mulje, et rahvakohtunikud on vandekohtunikele nõuandjad. Miks on vaja rahvakohtunikke? Nt raskete otsuste tegemisel (eluaegne vangistus) aitavad otsustamise kergemaks teha. Kas rahvakohtunike kasutamine aitab kaasa ja annab õigusemõistmise tavaliste inimeste kätte? Kui inimesed tunnevad, et õigusemõistmine on nende käes, siis ka usaldatakse seda süsteemi rohkem.
· Ringkonnakohtud: Tallinn 28 kohtunikku Tartu 14 kohtunikku Riigikohus · Tartus. · Riigikohtu esimees Märt Rask. · 19 kohtunikku. · Kassatsioonikohus ja põhiseaduslik järelevalve. · Neli kolleegiumit: Tsiviilkolleegium Kriminaalkolleegium Halduskolleegium Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium KOV vastutusalad · Haridus. Kohtunikud ja rahvakohtunikud · Kultuur ja sport. · Kohtuniku amet on eluaegne · Sotsiaalhoolekanne. · Kohtunik peab olema sõltumatu. · Kommunaalteenused ja infrastruktuur. · Kohtunikud nimetab ametisse EV · Keskkond. president. · Rahvakohtunik osaleb õigusemõistmises KOV rahastamine · Eraldiseisev eelarve. maakohtus
kohtu üldkogu arvamuse, kuhu isik kandideerib. Riigikohtu üldkogu määrab kohtuteenistusse esimese ja teise astme kohtuniku ning määrab ka kohtumaja, millest saab kohtuniku alaline teenistuskoht (Kiris 2009). 1.2 Kohtunikuabi ja rahvakohtunik Kohtunikuabikandidaat läbib ühe aastase ettevalmistusteenistuse ning sooritab eksami kohtunikuabikomisjoni ees. Maakohtutes osalevad õigusemõistmisel seaduses ettenähtud juhtudel ja korras rahvakohtunikud, keda varasemalt nimetati kohtukaasistujateks. Rahvakohtunikuks võib nimetada 25-70 aastase teovõimelise Eesti kodaniku, kelle elukoht on Eestis ja kellele esitatakse samad nõuded, mis kohtunikelegi välja arvatud kõrghariduse nõue ja neil on õigusemõistmisel kohtunikuga võrdsed õigused. Rahvakohtunikukandidaadid valib kohaliku omavalitsusüksuse volikogu. Kandidaatide seast nimetab rahvakohtuniku ametisse
Kohtuniku kohustused: 1) üldkohutused kohtunik peab korrektselt vastavalt seadusele kohut mõistma. 2) Vaikimiskohustus kinniste kohtuistungite puhul ei tohi selle kohta infi anda 3) Nõupidamissaladuse vaikimise kohustus 4) Juhendamiskohustus praktikantide ja kohtunike kanditaatide juhendamine 5) Enesetäiendamise kohustus koolitada ennast regulaarselt Maakohtutes töötavad veel rahvakohtunikud, varasema nimega rahva kaasistujad. Rahvakohtunik osaleb õiguse mõistmises võrdselt kohtunikuga. Rahvakohtunikuks saab isik, kes on 25 -70 aastat vana, eesti kodanik, kes on elanud antud piirkonnas vähemalt 1 aasta, teovõimeline, sobivate kõlbeliste omadustega. Rahvakohtuniks ei või olla, kes on mõistetud süüdi kuriteo eest, ta ei tohi olla pankrotivõlgnik ning ei tohi töötada kuskil juriidilises valdkonnas
Kohtuniku kohustused: 1) üldkohutused kohtunik peab korrektselt vastavalt seadusele kohut mõistma. 2) Vaikimiskohustus kinniste kohtuistungite puhul ei tohi selle kohta infi anda 3) Nõupidamissaladuse vaikimise kohustus 4) Juhendamiskohustus praktikantide ja kohtunike kanditaatide juhendamine 5) Enesetäiendamise kohustus koolitada ennast regulaarselt Maakohtutes töötavad veel rahvakohtunikud, varasema nimega rahva kaasistujad. Rahvakohtunik osaleb õiguse mõistmises võrdselt kohtunikuga. Rahvakohtunikuks saab isik, kes on 25 -70 aastat vana, eesti kodanik, kes on elanud antud piirkonnas vähemalt 1 aasta, teovõimeline, sobivate kõlbeliste omadustega. Rahvakohtuniks ei või olla, kes on mõistetud süüdi kuriteo eest, ta ei tohi olla pankrotivõlgnik ning ei tohi töötada kuskil juriidilises valdkonnas
Protsessis osalevad: Kohtualune/süüalune Kannatanu/kannatanu esindaja Advokaat ehk kaitsja Prokurör ehk süüdistaja (esitab süüdistus, pakub karistuse) Tunnistajad Kohtunik 2 abi rahvakohtunikud (25-70a, valitakse kohaliku omavalitsuse poolt viieks aastaks) Karistused: rahatrahv, arest (kuni 2 kuud), vanglakaristus (kuni 20 aastat või eluaegne) Kui ei olda tulemusega rahul on võimalus edasi kaevata ehk apelleerida II astme kohtusse. II astme kohus Ringkonnakohus (Tallinn, Tartu) 3 kohtunikku otsustavad, kas muuta eelnevat karistust või otsust.
Kohtusse saabunud asjad jaotatakse kohtunike vahel, kohtuesimees jaotab. Juhuslikul teel. Vastutab kohtunike ja teiste kohtu teenistujate koolituskavade täitmise üle. Maakohtud on ainukesed kohtud kus on osakonnad: 1. Kinnistusosakond, kus peetakse kinnistusraamatu.Abieluvararegister. 2. Registriosakond: äriregister 3. Maksekäsuosakond: kiirmenetluse liikidest. Kui on rahaline nõue teiselt isikult maksimaalselt 6400 eurot. 4. Rahvakohtunikud, rahvakaasistujad. Rahvakohtunikuks saada võib kandideerides. EV kodanik, eesti keelt peab oskama, teovõimeline, antud piirkonnas elanud vähemalt 5 aastat. Vanus 25-70 aastat. Kriminaalhooldusametnikud peavad jälgima kas on esitatud nõuded: see inimene peab viibima igapäevaselt oma elukohas, peab käima etteantud aegadel kriminaalhooldusametniku juures vestlemas, aru andmas jne. Halduskohtuid on 2: Tartu ja Tallinn. Kohtuesimees 5 a. Ametis või 2 korda 5 a.
3)peab seaduslikku järelvalvet kohtuasjade üle 4)vastutab kohtunike koolituse eest 5)kohtu eelarve kooskõlastamine ja kinnitamine Kohtunike kohustused: 1)õigust mõista lähtudes põhiseadusest, teistest seadustest ning oma südametunnistusest 2)vaikimiskohustus ei tohi kusagil avaldada andmeid kinniseks kuulutatud kohtuistungi kohta 3)nõupidamissaladuse hoidmise kohustus 4)juhendamiskohustus 5)enesetäiendamise kohustus Maakohtute juures veel rahvakohtunikud kohtunikuga täpselt samad õigused. Saavad osa võtta samad õigused. Kes saavad rahvakohtunikuks: 1)valitakse neljaks aastaks, mitte üle 2 ametiaja 2)25-75 aasta vanused isikud 3)teovõimeline Eesti kodanik 4)antud piirkonnas elamist vähemalt 1 aasta 5)sobivad kõlbelised omadused 35.kriminaalhooldus, selle eesmärk ja teostamine Jälgitakse kriminaalhooldusaluseid isikuid, et nad teeksid neile määratud karistuse ära ja et nad e Kriminaalhooldusalused on: a
riigikogule kohtukorraldustest. Kohtuniku kohustused: *üldkohutused – kohtunik peab korrektselt vastavalt seadusele kohut mõistma. *Vaikimiskohustus – kinniste kohtuistungite puhul ei tohi selle kohta infi anda *Nõupidamissaladuse vaikimise kohustus *Juhendamiskohustus – praktikantide ja kohtunike kanditaatide juhendamine *Enesetäiendamise kohustus – koolitada ennast regulaarselt. 42.Rahvakohtunik. Maakohtutes töötavad veel rahvakohtunikud, varasema nimega rahva kaasistujad. Rahvakohtunik osaleb õiguse mõistmises võrdselt kohtunikuga. Rahvakohtunikuks saab isik, kes on 25 -70 aastat vana, eesti kodanik, kes on elanud antud piirkonnas vähemalt 1 aasta, teovõimeline, sobivate kõlbeliste omadustega. Rahvakohtuniks ei või olla, kes on mõistetud süüdi kuriteo eest, ta ei tohi olla pankrotivõlgnik ning ei tohi töötada kuskil juriidilises valdkonnas. Rahvakohtuniks saab avaliku
Kohtul ei ole õigust hakata poolte tööd tegema. - Tulemus: printsiibis õige või üksikjuhul sobiv? - Kuritegevuse vastane võistlus vs põhiõiguste kaitse? Igas kohtusüsteemis on asi ühele või teisele poole kaldu. - Võistlev vs mittevõistlev? Eesti kohus otsustab nii õiguse kui ka fakti küsimused. Kohtunik juhib kohtuistungit (tagab selle eesmärgipärse läbiviimise), otsustab kas isik on süüdi või mitte ning määrab ka karistuse. Rahvakohtunikud võivad kohtuniku otsusele vastu vaielda. Otsuse kirjutab kohtunik, kui rahvakohtunikud on kohtuniku otsuse vastu, peab kohtunik nende otsuse kirjutama. Prokurör – esindab süüdistust, st riiki. Esitab süüstavaid tõendeid, juhib eeluurimist, valvab politsei järele, võib süüdistusest loobuda. Süüdistatav – menetlusosaline, tavaliselt passiivne, menetluse subjekt-objekt. Tal on õigus esitada tõendeid, saada kohtuotsusest koopia, viibida kohtuistungil, ebasoodsa otsuse peale
kaasama ja menetlusosaline või neid teha muus keeles. Kui üks pool nii hästi vene keelt ei räägi, siis on menetlusliku ärakuulamise rikkumine. Aga kui tõlgi tasu nõutaks sisse eesti keelt rääkivalt isikult? Kui aga kõik saavad aru, siis ringkond tühistama ei hakka. Sest alust nagu väga pole. 11. Eelistungi protokollist nähtub, et hageja soovis asja arutamisel rahvakohtunike osavõttu. 07.mai 2004. a kohtuistungil osalesid rahvakohtunikud, kuid kahel järgneval kohtuistungil vaatas kohtunik asja läbi ainuisikuliselt. Kas kohus rikkus menetlusnorme? Rahvakohtunikke nõutakse, aga seadus menetluse toimumise ajal peab neid ka ette nägema. Kuna uues seaduses nt ei ole enam neid, siis ei pea. võimalik 2 vastandlikku seisukohta milleks on rahvakohtunikud? et oleks kollegiaalne arutamine ja rahvale lähemal mida teha siis, kui oleks olnud 1 asemel 3?
valdkonnas, nt isik pöördub maakohtusse kindlustuselt õiglase kahjuhüvitise väljamõistmiseks. Kriminaal- ja väärteoasjad puudutavad süütegudega seonduvat, nt üks isik põhjustab ettevaatamatuse tõttu teise isiku surma kriminaalasi, kohus otsustab isiku süütuse üle, süüdioleku korral määrab õiglase karistuse. Eesti kohtusüsteem Maakohtute tsiviilasju arutab kohtunik ainuisikuliselt. Maakohtutes, kui arutamisel on esimese astme kuritegu, osalevad õigusemõistmisel rahvakohtunikud eesistuja ja kaks rahvakohtunikku, kellel on asja arutamisel kohtunikuga võrdsed õigused. Teise astme kuritegude kriminaalasju arutab kohtunik ainuisikuliselt. Halduskohtus arutab kohtunik haldusasja ainuisikuliselt. Ringkonnakohus arutab kriminaal-, tsiviil- ja haldusasju vastavalt vähemalt kolmest ringkonnakohtu kohtunikust koosnevas kohtukoosseisus (vastavalt ringkonnakohtu kriminaal-, tsiviil- ja halduskolleegium). Eesti kohtusüsteem
äravõtmine. Arest- isikult vabaduse võtmine kuni 30p ja seda kohaldab ainult kohus. Kriminaal- ja väärteoasjad puudutavad süütegudega seonduvat, nt üks isik põhjustab ettevaatamatuse tõttu teise isiku surma kriminaalasi, kohus otsustab isiku süütuse üle, süüdioleku korral määrab õiglase karistuse. Maakohtute tsiviilasju arutab kohtunik ainuisikuliselt. Maakohtutes, kui arutamisel on esimese astme kuritegu, osalevad õigusemõistmisel rahvakohtunikud eesistuja ja kaks rahvakohtunikku, kellel on asja arutamisel kohtunikuga võrdsed õigused. Teise astme kuritegude kriminaalasju arutab kohtunik ainuisikuliselt. Halduskohtus arutab kohtunik haldusasja ainuisikuliselt. Ringkonnakohus arutab kriminaal-, tsiviil- ja haldusasju vastavalt vähemalt kolmest ringkonnakohtu kohtunikust koosnevas kohtukoosseisus Riigikohus vaatab nii kriminaal-, tsiviil- kui haldusasju läbi vastavas vähemalt kolmeliikmelises
3) kriminaalhooldusosakond ametnikud peavad järelvalvet kriminaalhooldusaluste üle Kriminaalhooldusalused on: a. isikud, kes kohtu poolt tingimisi karistatud b. ennetähtaegselt vabastatud isikud c. isikud, kellele on määratud karistuseks üldkasulik töö Kriminaalhooldusabilised teevad seda tööd oma vabast ajast ja tahtest, saamata tasu. Maakohtute juures veel rahvakohtunikud kohtunikuga täpselt samad õigused. Saavad osa võtta tööprotsessist. Otsuse tegemisel samad õigused. Kes saavad rahvakohtunikuks: 1) valitakse neljaks aastaks, mitte üle 2 ametiaja 2) 25-75 aasta vanused isikud 3) teovõimeline Eesti kodanik 4) antud piirkonnas elamist vähemalt 1 aasta 5) sobivad kõlbelised omadused Kes ei saa olla rahvakohtunik: 1) isik, kes on süüdi mõistetud kuriteos 2) isik, kes on pankrotivõlgnik
Kriminaalhooldusalused on: a. isikud, kes kohtu poolt tingimisi karistatud 17 b. ennetähtaegselt vabastatud isikud c. isikud, kellele on määratud karistuseks üldkasuliktöö Kriminaalhooldusabilised teevad seda tööd oma vabast ajast ja tahtest, saamata tasu. Maakohtute juures veel rahvakohtunikud kohtunikuga täpselt samad õigused. Saavad osa võtta tööprotsessist. Otsuse tegemisel samad õigused. Kes saavad rahvakohtunikuks: 1) valitakse neljaks aastaks, mitte üle 2 ametiaja 2) 25-75 aasta vanused isikud 3) teovõimeline Eesti kodanik 4) antud piirkonnas elamist vähemalt 1 aasta 5) sobivad kõlbelised omadused Kes ei saa olla rahvakohtunik: 1) isik, kes on süüdi mõistetud kuriteos 2) isik, kes on pankrotivõlgnik
1998, 41/42, 625; 110, 1812; 1999, 18, 303; 95, 839; 2000, 28, 167; 35, 222) riigi peaprokurör ning temale alluvad prokurörid. KrMK § 15. Kohtunike sõltumatus ja allumine ainult seadusele (2) Kohtumenetluses esindab prokurör riiklikku süüdistust. Kriminaalasjades õigusemõistmisel on kohtunikud ja rahvakohtunikud (21) Riikliku süüdistusega seotud kriminaalasjade kohtulikust sõltumatud ning alluvad ainult seadusele. arutamisest on prokuröri osavõtt kohustuslik. [RT I 2002, 64, 390 - jõust. 29. 07. 2002] (3) Oma volitusi kriminaalmenetluses teostab prokurör sõltumatult,
1998, 41/42, 625; 110, 1812; 1999, 18, 303; 95, 839; 2000, 28, 167; 35, 222) riigi peaprokurör ning temale alluvad prokurörid. KrMK § 15. Kohtunike sõltumatus ja allumine ainult seadusele (2) Kohtumenetluses esindab prokurör riiklikku süüdistust. Kriminaalasjades õigusemõistmisel on kohtunikud ja rahvakohtunikud (21) Riikliku süüdistusega seotud kriminaalasjade kohtulikust sõltumatud ning alluvad ainult seadusele. arutamisest on prokuröri osavõtt kohustuslik. [RT I 2002, 64, 390 - jõust. 29. 07. 2002] (3) Oma volitusi kriminaalmenetluses teostab prokurör sõltumatult,
halduskohus, mis arutavad esimese astme kohtuna haldusasju; II kohtuaste, ringkonnakohtud (2) Tallinna Ringkonnakohus ja Tartu Ringkonnakohus, mis arutavad tsiviil-, kriminaal- ja haldusasju apellatsioonikohtuna; III kohtuaste, Riigikohus on kõrgeim kohus, põhiseaduse järelevalve kohus ning kassatsioonkaebusi ja teistmisavaldusi läbivaatav kohus. Maakohtute - tsiviilasju arutab kohtunik ainuisikuliselt. Maakohtutes, kui arutamisel on esimese astme kuritegu, osalevad õigusemõistmisel rahvakohtunikud eesistuja ja kaks rahvakohtunikku, kellel on asja arutamisel kohtunikuga võrdsed õigused. Teise astme kuritegude kriminaalasju arutab kohtunik ainuisikuliselt. Kui esimese astme kohus (maa- või halduskohus) on teinud kohtuotsuse, on poolel/pooltel õigus see edasi kaevata teise kohtuastmesse ringkonnakohtusse, mis vaatab asju läbi apellatsiooni korras õigusega tõendeid ümber hinnata. Ringkonnakohus .- arutab kriminaal-, tsiviil- ja haldusasju vastavalt vähemalt
kindlustuselt õiglase kahjuhüvitise väljamõistmiseks. Kriminaal- ja väärteoasjad puudutavad süütegudega seonduvat, nt üks isik põhjustab ettevaatamatuse tõttu teise isiku surma kriminaalasi, kohus otsustab isiku süütuse üle, süüdioleku korral määrab õiglase karistuse. Maakohtute tsiviilasju arutab kohtunik ainuisikuliselt. Maakohtutes, kui arutamisel on esimese astme kuritegu, osalevad õigusemõistmisel rahvakohtunikud eesistuja ja kaks rahvakohtunikku, kellel on asja arutamisel kohtunikuga võrdsed õigused. Teise astme kuritegude kriminaalasju arutab kohtunik ainuisikuliselt. Halduskohtus arutab kohtunik haldusasja ainuisikuliselt. Ringkonnakohus arutab kriminaal-, tsiviil- ja haldusasju vastavalt vähemalt kolmest ringkonnakohtu kohtunikust koosnevas kohtukoosseisus Riigikohus vaatab nii kriminaal-, tsiviil- kui haldusasju läbi vastavas vähemalt kolmeliikmelises kohtukoosseisus (kolleegiumid).
Näiteks puudub koosseis siis, kui ei õnnestu tõestada teo tahtlikku toimepanekut või tegu ettevaatamatusest. Lepinguline kaitsja ehk kokkuleppeline kaitsja – Kaitsja, kes on kaitsmise kaitsealusega kokku leppinud. Kaitsealune on ta ise valinud ning maksab tema töö eest. Maakohtu koosseis – Esimese astme kuritegude kriminaalasju arutab üldmenetluses eesistujast (kohtunikust) ja kahest rahvakohtunikust koosnev kohtukoosseis. Rahvakohtunikud – Kohalike omavalitsuste poolt valitud inimesed rahva seast, keda varem nimetati kohtu kaasistujateks. Rahvakohtunikel on kohtulikul arutamisel kõik kohtuniku õigused. Teise astme kuritegude kriminaalasju üldmenetluses ning esimese ja teise astme kriminaalasju lihtmenetluses arutab kohtunik ainuisikuliselt. Menetlejad – Kohus, prokuratuur ja uurimisasutus (asutus, mis tegeleb kriminaalasjade eeluurimisega, näiteks Kapo, prefektuurid jne).
4) vastutab kohtunike koolituse eest 5) kohtu eelarve kooskõlastamine ja kinnitamine Kohtunike kohustused: 1) õigust mõista lähtudes põhiseadusest, teistest seadustest ning oma südametunnistusest 2) vaikimiskohustus ei tohi kusagil avaldada andmeid kinniseks kuulutatud kohtuistungi kohta 3) nõupidamissaladuse hoidmise kohustus 4) juhendamiskohustus 5) enesetäiendamise kohustus Maakohtute juures veel rahvakohtunikud kohtunikuga täpselt samad õigused. Saavad osa võtta tööprotsessist. Otsuse tegemisel samad õigused. 58 Kes saavad rahvakohtunikuks: 1) valitakse neljaks aastaks, mitte üle 2 ametiaja 2) 25-75 aasta vanused isikud 3) teovõimeline Eesti kodanik 4) antud piirkonnas elamist vähemalt 1 aasta 5) sobivad kõlbelised omadused
Kohtul ei ole õigust hakata poolte tööd tegema. - Tulemus: printsiibis õige või üksikjuhul sobiv? - Kuritegevuse vastane võistlus vs põhiõiguste kaitse? Igas kohtusüsteemis on asi ühele või teisele poole kaldu. - Võistlev vs mittevõistlev? Eesti kohus otsustab nii õiguse kui ka fakti küsimused. Kohtunik juhib kohtuistungit (tagab selle eesmärgipärse läbiviimise), otsustab kas isik on süüdi või mitte ning määrab ka karistuse. Rahvakohtunikud võivad kohtuniku otsusele vastu vaielda. Otsuse kirjutab kohtunik, kui rahvakohtunikud on kohtuniku otsuse vastu, peab kohtunik nende otsuse kirjutama. Süütuse presumptsioon in dubio pro reo. Kui süüdistatav otsustab iseseisvalt end kaitsta, siis on tema ülesanne tuua kohtu ette tõendid, et kinnitada, et ta ei teinud seda. Kohtuistungi käik: struktureeritud vaidlus kahe poole vahel, umbes nagu väitlemine.
annaabi.ee 
