• 1917. aastal liitus 1. Eesti Polguga ja oli Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee liige • Oli üks eesti sotsiaaldemokraatliku partei asutajatest ning ka Asutava Kogu liige • 1944. aastal kirjutas sõnad Eesti NSV hümnile • Looming: "Pierrot" (luule esikkogu, 1917, 1919), "Hiina kett" (novellikogu, 1918), "Armukadedus" (romaan, 1933) • Tunnustused: Valgetähe V klassi teenetemärk (1940), Eesti NSV teeneline kirjanik (1945), Eesti NSV rahvakirjanik (1964) August Jakobson (1904-1963) • Oli eesti kirjanik, riigi- ja ühiskonnategelane • Valiti 1939 Eesti Kirjanikkude Liidu esimeheks • Oli Eesti Nõukogude Kirjanike Liidu organiseerimistoimkonna esimees • Kirjutanud romaane, lühiproosakogumikke, muinasjutukogusid, novelle ja näidendeid • Tuntuks sai naturalismimõjulise romaaniga "Vaeste patuste alev„ • Looming: romaanid Vaeste-Patuste alev" (1927), "Metsalise rada" (1936) jt
Külaainelised lood – muhu murdes, humoorikad, lihtsasti arusaadavad Kollaboratsioon - koostöö, partnerlus okupatsiooniga, pealesurutud režiimi toetamine, abistamine ja/või sellega kaasaminek. Kollaborant on vastavalt kaastöötaja või võõrrežiimi kaasajooksik, st kodanik, kes abistab oma riigi hõlvamisel vaenlast. TUNNUSTUS JA POLIITILINE TEGEVUS: Stalini preemia (1952), Lenini preemia (1961) ENSV rahvakirjanik (1965) ENSV Kirjanike Liidu esimees ENSV ja NSVL ülemnõukogus Sai suure tähelepanu vääriliseks, sai maksimumi oma eluajal, tema sõnumid ei läinud rahvale hinge 1.
Kirjandulikud rühmitused • “Noor - Eesti” 1905-1916 (Tartus) • “Siuru” – 1917-1919 (Tallinnas) • “Tarapita” 1921-1922 Tähtsus • Arendas välja uusromantilise novellisüsteemi • Tõstis uuele tasemele reisikirja • Arendas edasi romaanižanri • Lõi kõrgväärtuslikke kirjandusuurimusi • Pani aluse kirjandusajakirjale, mis ilmub tänaseni (Looming) Huvitavad faktid • Tunnutus: Eesti NSV rahvakirjanik 1946. • Friedebert Mihkelson või Michelson aastani 1923. • Ta on maetud Tallinna Metsakalmistusele. • 2. märtsil 1972 anti Ahja Keskkoolile Friedebert Tuglase nimi. • Friedebert Tuglase novelliauhind alates 1971.aastast. Kasutatud allikad • google.ee • et.wikipedia.org/wiki/Friedebert_Tuglas • www.slideshare.net • miksike.ee
Juhan Smuul oli kirjanduslik kaastööline Rahva Hääle toimetuses Leningradis Lühikest aega töötas Sirbi ja Vasara toimetaja asetäitjana ning ajakirja Pioneer toimetajana Tallinnas. Alates 1947. aastast oli Smuul vabakutseline kirjanik. Suvised vabad hetked veetis kodusaarel, mis on tema loomingu olulisim lähtepunkt ja inspiratsiooniallikas. Tunnustused Nõukogude Eesti preemia 1949 ja 1950 Stalini preemia 1952 Eesti NSV teeneline kirjanik 1955 Lenini preemia 1961 ENSV rahvakirjanik 1965 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level "Viimane laev" 1971 Pärast surma ma saan oma laeva, mille tulesid ise ei näe. Enne seda, mu kallis, sain taeva ja õitseva maa sinu käest. Kõike näen: kuidas valmivad viljad, - ilm on rõõmus ja imelik. Ja ahastab süda jäin hiljaks,
OSKAR LUTS KARINA KARU Oskar Lutsu elulugu Sündis 7. jaanuar 1887 Palamuse kihelkond Järvepere külas. Suri 23. märts 1953 Tartus. Oli eesti kirjanik, Eesti NSV rahvakirjanik (1945). O.Luts on maetud Pauluse kalmistule. 1894 Õppis Änkküla külakoolis. 18951899 Palamuse kihelkonnakool. 19111914 õppis Tartu Ülikoolis rohuteadust. 19191920 töötas ülikooli raamatukogus, seejärel raamatupoepidajana. alates 1922 oli kutseline kirjanik Tartus. 1946 pälvis ta Tööpunalipu ordeni. Oskar Lutsu looming ,,Kevade" on üks Eesti rekordraamatutest, ilmunud 21 trükis ja tõlgitud 13 keelde. Kui Arno isaga koolimajja jõudis..
"Korallid Emajões: luuletusi", Tallinn 1986 Luuletused koguteostest "Me hoiame nõnda ühte", Tallinn 1982 (luulevalimik) "Tasakaal", Tallinn 1982 (luulevalimik) "Seitse naist", Scarborough 1988 jne.... Proosad "Tuulearmuke", Tartu 1927 (romaan) "Invaliidid", Tartu 1930 (romaan) "Viletsuse komöödia", Tartu 1935 (proosapoeem; 2. trükk Tallinn 1990) Tunnustused 1966 Eesti NSV teeneline kirjanik 1981 Eesti NSV rahvakirjanik 1967 ja 1987 Juhan Liivi luuleauhind 1977 Friedebert Tuglase novelliauhind 2006 avati Jõgeval Betti Alveri Muuseum. Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakond annab välja Betti Alveri kirjandusauhinda. Mälestusmärk Jõgeval Muuseum Tänan kuulamast ja vaatamast!
stiili struktuur". Looming • "Pierrot" (luule esikkogu, 1917, 1919) • "Jäljed liival" (esikkogu järg, 1921) • "Maa ja mereveersed rytmid" (ajalaulude kogus, 1922) • "Hiina kett" (novellikogu, 1918) • "Ellinor" ja "Sillatalad" (novellikogud, 1927) "Armukadedus" (romaan, 1933) • Tunnustused • Valgetähe V klassi teenetemärk 1940 • Eesti NSV teeneline kirjanik 1945 • Eesti NSV rahvakirjanik 1964 • Johannes Semperi nime on kandnud Tartu 8. Keskkool. Eluloost jätkates Riigipöörde järel okupatsiooni alguses oli Johannes Semper ENSV haridusminister, ENSV ülemnõukogu saadik aastatel 1940–1951, samuti hiljem. Sõja ajal viibis Nõukogude tagalas. 1950. aastal heideti ta välja Kirjanike Liidust ja NLKP-st süüdistatuna kosmopolitismis ja kodanlikus natsionalismis. Ta õigused taastati aastal 1955, pärast seda jätkas ta aktiivselt osalemist
sinna teda ei võetud. Siis töötas ta lühemat aega Sirbi ja Vasara toimetaja asetäitjana ning ajakirja Pioneer toimetajana Tallinnas. Alates 1947. aastast vabakutseline kirjanik, Kirjanike Liidu aseesimees 19511953; esimees 19531971. Oli NSVL Ülemnõukogu 5. ja 6. koosseisu, ENSV Ülemnõukogu 4. koosseisu saadik. On saanud mitmeid toonaseid kõrgeid autasusid ja tunnustusi: Nõukogude Eesti preemia 1949 ja 1950; Stalini preemia 1952; Lenini preemia 1961, ENSV teeneline kirjanik 1955, rahvakirjanik 1965. Suvised vabad hetked veetis kodusaarel, mis on tema loomingu olulisim lähtepunkt ja inspiratsiooniallikas. Olulise tähendusega tema loomingule on olnud ka merereisid, mida tal oli võimalus teha kaasa ajalehekorrespondendina või kirjanikuna: heeringalaevaga Põhja-Atlandile 1955, polaarekspeditsioonilaevaga Antarktisesse 19571958, uurimislaevaga Jaapani merele 1959, Teravmägedele 1960. Juhan Smuul on olnud
Kas te ka teate, et näiteks selsamal silmapilgul, mil ma teiega vestlen, tapavad sada tuhat meie hullu suguvenda, kes kannavad mütsi, sadat tuhandet samasugust hingelist, kes kannavad turbanit,* ja vastupidi, ning et nii on see tavaks peaaegu kogu maakeral iidsetest aegadest saati (Voltaire 1979: 124). Olin umbes viieaastane, kui isa väga hea sõber, rahvakirjanik Villem Gross mulle selgeks tegi, et kogemustega joodiku esimene tunnus on okserefleksi kadumine (Raud 2008: 17). Kuna Black Sabbath koosnes ainult juuridest, siis minu jaoks tähendas see automaatselt huvi juudiusu ja mütoloogia vastu. (Raud 2008: 68). Ma kujutasin ette, kuidas köögis lollpeade üle küünilist nalja viskavad kokad süüdimatult haigetele ettenähtud toitu kilekottidesse topivad, et seda õhtupimeduses koju tassida (Raud 2008: 112). ,,Kari näljaseid
1977. aastal ilmunud kogu "Tuule valgel" on poetessi viimane originaalkogu. Tema luulet on kasutatud ka lauludes. http://www.youtube.com/watch?v=qHAFMorQSfs Teosed "Põleva laotuse all" (1945) "Kohav rand" (1948) "Selgel hommikul" (1950) "Unistaja aknal" (1959) "Rannalageda leib" (1965) "Tuule valgel" (1977) "See kauge hääl" (2000) "Aastad ja päevad" (mälestused). Tallinn, Tänapäev 2006. Tunnustused 1957 Eesti NSV teeneline kirjanik 1971 Eesti NSV rahvakirjanik 1994 Rahvuskultuuri Fondi elutöö preemia 1998 Valgetähe III klassi teenetemärk 2005 riiklik elutöö preemia Talv Talv on ilus. Vaata tüdrukut, kes sulle vastu tuleb! Veri kargleb põskedes. Rind paisub suusakeppidele tõugates. Pikk kael pakasele alasti. Ripsmeis suur härm. Isegi õnnetu nõndaviisi, et veri kargleb põskedes. Ka õnnetu nõndaviisi, et pikk kael alasti pakasele ja rind paisub suusakeppide tõugetes. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia
"Õitsev meri" 1935, 2. trükk 1936, 3. trükk 1948, 4. trükk 1983, 5. trükk 2008 "Taeva palge all" 1937, 2. trükk 1938, 3. trükk 1950, 4. trükk 1988 "Hea sadam" 1942, 2. trükk 1946, 3. trükk 1971 Juhan Smuul oli eesti kirjanik ja luuletaja.Teostes sees piirsituatsioon. "Poeem Stalinile" (1949) "Muhu monoloogid" (1968) "Karm noorus" (1946)-luulekogu Juhan Smuul oli omastanud Nõukogude Eesti preemia (1949 ja 1950), Stalini preemia (1952), Lenini preemia (1961). Ta oli ENSV rahvakirjanik (1965). Aadu Hint oli eesti kirjanik ja ühiskonnategelane.Tema looming kajastab valdavalt kalurite ja muu rannarahva elu. Aadu Hindil oli kaheksa last. Aadu Hint on maetud Saaremaale Kihelkonna kalmistule. Teoseid: "Pidalitõbi" "Oma saar" Tunnustused: Friedebert Tuglase noveliauhind (1982) Lenini orden Debora Vaara-kirjutas luuletuse"Saaremaa valss" Henno Käo-kirjutas põhiliselt laste raamatuid.Illustreeris oma lasteraamatuid ise.
Luulekogud · "Karm noorus" (1946) · "Et õunapuud õitseksid" (1951) · "Mere ja taeva vahel" (1959) Näidendid · "Atlandi ookean" (1957) · "Lea" (1960) · "Kihnu Jõnn ehk Metskapten" (1965) · "Polkovniku lesk ehk Arstid ei tea midagi" (1965) · "Enne kui saabuvad rebased (Pingviinide elu)" (1969) Tunnustused Juhan Smuulile on omistatud Nõukogude Eesti preemia (1949 ja 1950), Stalini preemia (1952), Lenini preemia (1961). Ta on ENSV rahvakirjanik (1965). Mälestussambad 19. juulil 2006 taasavati Muhu saarel Koguva külas skulptor Tõnu Maarandi loodud Juhan Smuuli monument, mis aastaid angaaris varjus seisis. Skulptuur oli algselt Kadrioru pargis, kus ta 1990. aastatel maha võeti ja pärast seda oli Ars Monumentaali õues. Juhan Smuuli järgi on nimetatud Juhan Smuuli tee Tallinnas Lasnamäel. Isiklikku Juhan Smuul oli abielus tõlkija Ita Saksa, luuletaja Debora Vaarandi ning raadiosaadete toimetaja Ellen Noodaga
asju, mida oli kirjanik kirjutanud raamatus. Reeli Reinaus kirjutas ka oma romaanis ,,Must vares" sellest, kuidas lastekodu laps Seth'i ei sallitud, vahel on ka endal tunne, et oled seltskonnas nagu viies rattas vankri all, aga minule oli see raamat toeks ja õpetas, et alati on keegi, kes su sellest olukorrast välja päästab. Raamat siiski on olemas igale inimesele, raamat on ja jääb, ta säilib väga-väga kaua ja võib olla väga mitmele põlvkonnale toeks, nagu on öelnud rahvakirjanik Juhan Smuul: ,,Raamat on nagu sild, inimesest inimeseni". Raamat ei reeda nagu sõbrad, ta on alati olemas, ta toetab väga vaimselt igat inimest. Ragne Lubjak 10B
Tema järgmised luulekogud olid "Eluhelbed" (ilmus 1971. a.), "Lendav linn" (ilmus 1979. a.) ning "Korallid Emajões" (ilmus 1986. aastal). Betti Alver suri 1989. aastal olles 83aastane. --------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- -------------- BETTI ALVER (maalinud: Helle Vahersalu) Betti Alver (kodanikunimi Elisabet Lepik) (23. XI 1906 Jõgeva - Tartu 29. XI 1989), eesti kirjanik, Eesti NSV rahvakirjanik (1981). Õppis 1924 - 27 Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat. Alustas romaaniga "Tuulearmuke" (1927), sellele järgnesid jutustus "Invaliidid" (1930) ja proosapoeem "Viletsuse komöödia" (1935). Tõusis 1930. aastail filosoofilise kallakuga mõtteselge ja vormikindla lüürikaga üheks kaasaja hoomatavaimaks luuletajaks (kogu "Tolm ja tuli" 1936). 1960. a-il saavutas Alveri mõtterikas sisendusjõuline ning kõrge vormi- ja keelekultuuriga luule eesti lüürikas silmapaistva koha
Esimene ekspositsioon avati Juhan Smuuli sünnikodus kohe pärast kirjaniku surma 1971. aastal; 1973. aastal avati Juhan Smuuli memoriaalmuuseum, mis tollal oli Saaremaa muuseumi filiaal; Aastast 1990 kannab nime Muhu muuseum. Muhu muuseum Tunnustused Nõukogude Eesti preemia 1949 ja 1950 Stalini preemia 1952 Eesti NSV teeneline kirjanik 1955 Lenini preemia 1961 ENSV rahvakirjanik 1965 Kasutatud kirjandus http://www.muhumuuseum.ee/Juhan-Smuul http://et.wikipedia.org/wiki/Juhan_Smuul http://kliimaks.blogspot.com/2013/04/juhan-smuul-polkovniku-lesk-ehk- arstid.html http://www.miksike.ee/documents/main/lisakogud/kirjandus/smuul.htm AITÄH!
· Neid iseloomustasid üldhumanistlik ja rõhutatult eetiline hoiak, uussümbolistlik esteetika ja tingimatu professionaalsus. · Arbujad püüdlesid varasema eesti luulega võrreldes sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole. Nad käsitlesid kunsti kõlbeliste väärtuste kandjana ning inimest sõltumatu isiksusena. · Kadusid ka kindel värsimõõt, piiritletud stroof ja puhas riim. Tunnustused · 1966 Eesti NSV teeneline kirjanik · 1981 Eesti NSV rahvakirjanik · 1967 ja 1987 Juhan Liivi luuleauhind · 1977 Friedebert Tuglase novelliauhind · 2006. aastal avati Jõgeval Betti Alveri Muuseum. · Betti Alveri mälestusmärk Jõgeval · Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakond annab välja Betti Alveri kirjandusauhinda. Allikad · http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/betti_alver_liisa.htm ·https://et.wikipedia.org/wiki/Betti_Alver ·https://teele.luts.ee/index.php?q=node/183 Tänan kuulamast!
Friedebert TUGLAS Kes riigijuhtidest on kuulunud Eesti Teaduste Akadeemiasse? Millise teose järgi on tehtud film ,,Indrek"? ,,Tõde ja Õigus" II osa Kes on loonud laulutekstid filmile ,,Viimne reliikvia"? Paul-Eerik Rummo Mis ansambli moodustavad Katrin Siska, Lenna Kuurmaa, Triinu Kivilaan ja Piret Järvis? Vanilla Ninja Kes on olnud nii EV kui ka ENSV ajal Kirjanike Liidu esimees? Milline teater asutati 1948. a Tallinnas? Vene Draamateater. Kes oli esimene ENSV rahvakirjanik? Fridebert Tuglas Kes oli eepose ,,Kalevipoeg" mõtte algataja? Friedrich Reinhold Kreutzwaldile Kuidas nimetatakse eesti keelt ja kultuuri armastavat teisest rahvusest isikut? Kelle romaani põhjal on tehtud mängufilm ,,Viimne reliikvia"? Eduard Bornhöhe romaani "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad". Millise lühendiga tähistatakse Tallinna rahvusvahelist filmifestivali? TRF Mis ansambli albumid on ,,Toiduklubi" ja ,,Hiired tuules"? Dagö
OSKAR LUTS Oskar Luts (7. jaanuar 1887) oli eesti kirjanik ja farmatseut, Eesti NSV rahvakirjanik (1945). Lutsu tuntuimad teosed on Paunvere alevit kirjeldav nn Tootsi-lugude sari: "Kevade" (1912–1913), "Suvi" (1918–1919) ja "Sügis" (1938, 1988). Kirjandusteadlane Janika Kronberg nimetab veebientsüklopeedias Estonica Lutsu 20. sajandi alguse eesti kirjanduse "kõige prominentsemaks prosaistiks". Luts on tuntud eelkõige rahvaliku realistliku proosa poolest, milles ta lõi ilmekaid varjundirohkeid olupilte. Kirjandusteadlase Heino Puhveli sõnul on Lutsu stiilile omased
aastast ning EKP Keskkomitee liige, pikka aega Ülemnõukogu saadik. Seda on piisavalt, et teda punaseks nimetada. Seda võib arvata ennekõike tänu tema kõige punasemale teosele ,,Poeem Stalinile", mis kujutas endast piiripidamatu tänulaulu ja truudusekinnitusega kõigi rahvaste suurele juhile. Kindlasti ei saa mainimata jätta ka tema poeemi ,,Mina - kommunistlik noor". Lisaks tema punastele teostele oli ta ka ENSV Kirjanike Liidu esimees, ENSV teeneline kirjanik ja ENSV rahvakirjanik. Tegu on ka ainukese eestlasest kirjanikuga, kes on saanud Lenini preemia.
Mõtted peale raamatu läbisaamist Tekitas mõtteid, et Oskaril oli ikka vedanud, et tal klassikaaslastega vedas, aga samas tal oli ikka ohtralt ebaõnne. 4.Kolm küsimust Mis Andresest edasi sai? Kaua kulus Arnol aega, et ta suri? Miks pidi koolis vene keelt oskama? 5.Neli olulist sõna teose kohta Üksluine; mõnes-mõttes igavam, kui ulmeteosed, vahel naljakas, minevikus toimub tegevus. 6.Lisainfo autori kohta: Luts, Oskar 1887 - 1953 Oskar Luts (1887-1953), eesti kirjanik, rahvakirjanik; Theodor Lutsu vend. Oskar Luts sündis 7. jaanuaril 1887. a. Kaarepere vallas. Õppis 1895-99 Palamuse kihelkonnakoolis ja 1899-1902 Tartu reaalkoolis. Töötas aastast 1903 apteekriõpilasena Tartus ja Narvas, aastast 1908 Tallinnas ja Peterburis; õppis 1911-14, ühtlasi töötades, Tartu ülikoolis rohuteadust. Võttis farmatseudina osa I maailmasõjast, oli 1919-20 tööl ülikooli raamatukogus, seejärel raamatupoepidaja ja aastast 1922 kutseline kirjanik Tartus.
Jannseni nimeks oli esialgu Jaan Jensen, mille ta hiljem muutis. Jannsen oli põline vändralane, tema esivanemad olid töötanud Vändras juba mitu inimpõlve möldritena, saeveskipidajatena ja kõrtsmikena. Kümneaastaselt pandi ta karja Uue Vändrasse Särghaua tallu. Sealt saadeti terane ja andekas poiss alles 12 aastaselt valla kulul Vändra kihelkonnakooli. Hea lauluhääl ja andekus olid nähtavasti selleks tõukejõuks, miks Vändra koguduse õpetaja ja tolleaegne rahvakirjanik Karl Körber hakkas hoolsa noormehe vastu huvi tundma, võttes ta endale kutsariks. 19 aastaselt asus ta tööle köstrina. `'Perno Postimees ehk Näddali leht'' 1857 aastal asutas Jannsen esimese regulaarselt ilmuva nädalalehe, mis ilmus Pärnus aastatel 18571886. Pärnu Postimehe avanumbris pöördus Jannsen esimest korda Eesti rahva poole, mitte enam maarahva poole. Koos Eesti rahva nime kasutusele võtuga õhutas Jannsen ka rahvaluule põlistamist.
Alates aastast 1906 Anna Haava elas ja töötas ülikoolilinnas Tartus, olles olnud enne Esimest maailmasõda mõnda aega „Postimehe” toimetuse liikmeks ning tegutsenud hiljem vabakutselise kirjanikuna ning tõlkijana. Alles 75. sünnipäevaks 1939. aastal sai seni ühest üürikambrist teise kolinud Anna Haava Tähtvere pargi lähedal Koidula tänavale isikliku korteri, mille kinkis talle juubeli puhul Tartu linnavalitsus. Ta oli Eesti NSV rahvakirjanik 1954. Anna Haava esimene luuletus ilmus aastal 1886.Kui 1886. aasta suvel suri Lydia Koidula, ilmus Postimehes varjunime „Üks Eesti neiu“ all luuletus „Koidulale“. See oli Anna esimene trükis avaldatud luuletus. Edaspidi ilmusid tema luuletused pseudonüümi Anna Haava all. Kokku on temalt ilmunud 9 luuletuskogu: „Luuletused“, „Lained“, „Ristlained“, „Põhjamaa lapsed“, „Meie päevist“, „Siiski on elu ilus“ ja „Laulan oma eesti laulu“. Ta hakkas luuletama
Olles elus, ma palun Su käest: Ära iial mind minema aja, Minu viimaseks laevaks jää. Näidendid "Atlandi ookean" (1957) "Lea" (1960) "Kihnu Jõnn ehk Metskapten" (1965) "Polkovniku lesk ehk Arstid ei tea midagi" (1965) "Enne kui saabuvad rebased (Pingviinide elu)" (1969) Tunnustused Nõukogude Eesti preemia 1949 ja 1950 Stalini preemia 1952 Eesti NSV teeneline kirjanik 1955 Lenini preemia 1961 ENSV rahvakirjanik 1965 Mälestussambad 19. juulil 2006 taasavati Muhu saarel Koguva külas skulptor Tõnu Maarandi loodud Juhan Smuuli monument, mis aastaid angaaris varjus seisis. Skulptuur oli algselt Kadrioru pargis, kus ta 1990. aastatel maha võeti ja pärast seda oli Ars Monumentaali õues. Juhan Smuuli järgi on nimetatud Juhan Smuuli tee Tallinnas Lasnamäel. Abielu Juhan Smuul oli abielus; tõlkija Ita Saksa, luuletaja Debora Vaarandi raadiosaadete toimetaja Ellen Noodaga. !!
Betti Alver debüteeris 1927. aastal novelliga "Liivi Deevidiivi" Värsse hakkas Alver avaldama 1931. aastal ja kujunes kiiresti silmapaistvaks luuletajaks. Aastast 1934 oli ta Eesti Kirjanikkude Liidu liige. Ta kuulus luulerühmitusse Arbujad. Ta oli Eesti Naisüliõpilaste Seltsi auvilistlane. 1940-ndate teisel poolel ja 1950-ndatel tõlkis ta saksa ja vene kirjandust. Meeldib vaga dostojevski. Tunnustused 1966 Eesti NSV teeneline kirjanik 1981 Eesti NSV rahvakirjanik 1967 ja 1987 Juhan Liivi luuleauhind 1977 Friedebert Tuglase novelliauhind 2006. aastal avati Jõgeval Betti Alveri Muuseum, kus on mälestuspark ja -märk. Betti alustas romaanidega ja läks hiljem värssidele üle. Heiti Talviku pruunis nahkköites kladest eesti ja väliskirjanduse luulenäidete ,,antoloogiast" - said innustust paljud, eeskätt Betti Alver. Betti Alveri luule on klassikaliselt vormirange, sõnastuselt loomulik, tehniliselt virtuoosne
Antarktisesse 1957–1958, uurimislaevaga Jaapani merele 1959, Teravmägedele 1960. Aastal 1941 mobiliseeriti Juhan Smuul Punaarmeesse, tervise tõttu rindele ei saadetud ning demobiliseeriti 1944 alguses. Tema loomingus nii näidendeid["Lea" (1960)], luulekogusid ja reisipäevikuid. On premeeritud auhindadega: Nõukogude Eesti preemia 1949 •Stalini preemia 1952 •Eesti NSV teeneline kirjanik 1955 •Lenini preemia 1961 •ENSV rahvakirjanik 1965 Juhan Smuul oli abielus tõlkija Ita Saksa, luuletaja Debora Vaarandi ning raadiosaadete toimetaja Ellen Noodaga. Tal ei olnud järeltulijaid. 19. juulil 2006 taasavati Muhu saarel Koguva külas skulptor Tõnu Maarandi loodud Juhan Smuuli monument, mis aastaid angaaris varjus seisis. Skulptuur oli algselt Kadrioru pargis, kus ta 1990. aastatel maha võeti ja pärast seda oli Ars Monumentaali õues. Luuleraamatust „Väike luuleraamat“
Sõnum selle luuletusega oleks, et me ümberringi vaatama ning piisab ainult natukesest ringivaatamisest ja sa mõistad seda. Epiteet lihtsate, kaugete, lõputu, rahuna, pahiseb, neelavad, kastene, elusat, hella Metafoor laineterändu Isikustamine neelavad leegid Võrdlus tunda maad nagu elusat Tunnustused · 1957 Eesti NSV teeneline kirjanik · 1965 Esimene Juhan Liivi luuleauhind · 1971 Eesti NSV rahvakirjanik · 1998 Valgetähe III klassi teenetemärk Kokkuvõte Debora Vaarandi on olnud oma aja üks parimaid Eesti naiskirjanikke. Tänu oma heale kirjaniku oskusele otsustati talle anda üle Valgetähe III klassi teenetemärk, mis on vägagi tunnustusväärne. Jääme Debora Vaarandit meenutama kui suurt luuletajat ja tõlkijat, kes on oma austajaid alati ka inimesena köitnud. Samuti on ta ka üks lemmikumaid luuletajaid minu jaoks
Komis, kus töötas sõekaevanduses ja telliskivi vabrikus. Vabanes sealt 1954. aastal. Pärast naasmist hakkas 1954. aastal professionaalseks kirjanikuks. Samal aastal abiellus Helga Roosiga, kellega tal on tütar Kristiina. Aastal 1958. abiellus Kross kolmandat korda, seekord laastekirjaniku Ellen Niiduga, kellega tal on tütar ja kaks poega. 1958. aastast on ta Kirjanike Liidu liige. ENSV teeneline kirjanik 1971 a. ENSV rahvakirjanik 1985 a. On võitnud Tuglase novelliauhinna, Juhan Smuuli nimelise kirjanduse aastapreemia, NSVL ordeni ,,Austuse märk" , Riigivapi I klassi ordeni ning saanud palju teisi tunnustusi. Kross on öelnud, et hobisid tal ei ole. Tema jaoks töö ja hobi oli üks ja see sama. Ta kirjeldab seda nii: ,,Lõõgastuse, mille kalastav insener spinninguga kätte saab või komponeeriv arst klaverist välja toksib, saavutan lihtsalt sel moel, et panen koormavaks kippuva pooleli töö
a. sügisel töötas Kasahstanis; 1942 tegutses Jaroslavlis ENSV Riiklikus Kunstiansamblis. 1943.a. algusest jätkas ajakirjanikuna "Rahva Hääle" toimetuses Moskvas ja 1944.a. veebruarist augustini Leningradis. Naasnud 1944 Eestisse, töötas "Sirbi Vasara" vastutava toimetajana 1946.a. märtsini, siis sundis tuberkuloos ajakirjanikutööst loobuma, sellest saadik kutseline kirjanik Tallinnas; 1952-54 töötas KL-i luulekonsultandina; KL-i liige 1945; ENSV teenindav kirjanik; 1954 ENSV rahvakirjanik 1971. Olnud abielus A.Hindi (1936), A.Vaarandi (1941) ja J. Smuuliga (kodaniku naine 1952-70). 4 Debora Vaarandi looming Vaarandi esimene luuletus ilmus 1936. Debüütkogu "Põleva laotuse all" kodumaa- armastust ja valulist koduigatsust väljendavad sarjad paistsid silma isikupärase käsitlusviisi poolest. Pärast sõda kujunes Vaarandist noore luule esindavamaid autoreid Eestis
RAKVERE GÜMNAASIUM Oskar Luts Referaat Koostaja: Erki Aaver Klass: 8 Juhendaja: Reet Bobõlski Rakvere 2012 SISUKORD Sissejuhatus 7. jaanuar 1887 (vana kalendri järgi 26. detsember 1886) Palamuse kihelkond Järvepere küla 23. märts 1953 Tartu) oli eesti kirjanik ja farmatseut, Eesti NSV rahvakirjanik (1945). Lutsu tuntuimad teosed on Paunvere alevit kirjeldav nn Tootsi-lugude sari: "Kevade" (19121913), "Suvi" (1918 1919) ja "Sügis" (1938, 1988). Kirjandusteadlane Janika Kronberg nimetab veebientsüklopeedias Estonica Lutsu 20. sajandi alguse eesti kirjanduse "kõige prominentsemaks prosaistiks". Elulugu Oskar Luts sündis 7. jaanuaril 1887 Tartumaal, Palamuse kihelkonna Järvepere küla Posti talus, mis asus Kuremaa järve idakaldal
[5] 1920. aastail avaldatud lipukavandite hulgas on muuhulgas ristiga neljaks ruuduks jagatud lipp, mille üks ruut on must ning kolm valged, musta ruudu sees orjaööd ja valguse tulekut sümboliseerivad tähed, ning kollane lipp päikesega, mis pidi sümboliseerima eestlaste "kollast ehk Mongoli tõugu".[6] 27. juunil 1922 võttis Riigikogu vastu Riigilipu seaduse, mis lõplikult fikseeris lõplikult sinimustvalge lipu staatuse riigilipuna. 1934. aasta põhiseaduse jõustumise puhul avaldas rahvakirjanik Karl Leimann lendlehena Üle- eestimaalise harmoonilise riigikorra loomise rahvaplaani, mis oleks kuulunud teostamisele uue põhiseaduse alusel ametisse astuva riigivanema Andres Larka juhtimisel. Riigilipu suhtes nägi rahvaplaan ette täiendada Eesti 3-värviline lipp vikerkaare 7-värviliseks ja kuulutada Eesti rahvuslikuks lipuks, märgitud päikese foonil 7-sõnalise pealkirjaga "Teaduse-, vabaduse-, valguse-, õigluse-, ühisraja-, loovtöö- ja rahulipp"
Looming: „Proua Dalloway“ „Tuletorni juurde“ „Vaatuste vahel“ Franz Kafka (1883-1924) Juudi päritolu saksakeelne kirjanik Suur kuulsus saabus alles pärast surma Perfektsionist, üksildane Põdes tuberkoloosi Looming autobiograafiline, ebamäärane ja õudust tekitav, täis metafoore Kafka sündroom („Protsess“) Looming: „Metamorfoos“, „Ameerika“, „Protsess“ Thomas Mann (1875-1955) Saksa rahvakirjanik Inimese hingeelu Sotsiaalne keskkond Naeruvääristab lihtsakoelisust Vaimuiimese üksildus maailmas Looming: „Väike härra Friedemann“, „Võlumängi“ Herman Hesse (1877-1962) Saksa proosakirjanik ja esseist Isa oli baltisakslane, kes sündis Paides Pühendas oma elu kirjutamisele Oli mitu korda abielus Impressionistlik proosa
ei võetud. Siis töötas ta lühemat aega Sirbi ja Vasara toimetaja asetäitjana ning ajakirja Pioneer toimetajana Tallinnas. Alates 1947. aastast vabakutseline kirjanik, Kirjanike Liidu aseesimees 19511953; esimees 19531971. Oli NSVL Ülemnõukogu 5. ja 6. koosseisu, ENSV Ülemnõukogu 4. koosseisu saadik. On saanud mitmeid toonaseid kõrgeid autasusid ja tunnustusi: Nõukogude Eesti preemia 1949 ja 1950; Stalini preemia 1952; Lenini preemia 1961, ENSV teeneline kirjanik 1955, rahvakirjanik 1965. Suvised vabad hetked veetis kodusaarel, mis on tema loomingu olulisim lähtepunkt ja inspiratsiooniallikas. Olulise tähendusega tema loomingule on olnud ka merereisid, mida tal oli võimalus teha kaasa ajalehekorrespondendina või kirjanikuna: heeringalaevaga Põhja- Atlandile 1955, polaarekspeditsioonilaevaga Antarktisesse 19571958, uurimislaevaga Jaapani merele 1959, Teravmägedele 1960. Juhan Smuul on olnud abielus tõlkija Ita Saksa,
kellegagi ning ei ole välja mõeldud. Loo keskne armastuslugu põhineb aga ühel väga tuntud koolisisesel ,,linnalegendil", mida alati uutele õpilastele edasi räägitakse ja enam ei tea keegi, kas see ka päriselt juhtus. ,,Kuu külm kuma" võitis Eduard Vilde nimelise kirjanduspreemia. Oled läbi aegade noorim laureaat. Mida see Sulle tähendab? ,,See on loomulikult väga suur au olla ühes loetelus Eesti kirjanduse oluliste autoritega. Vilde oli niiöelda rahvakirjanik, ta puudutas väga laia ringi inimesi ja seda ütles zhürii ka minu raamatu kohta et see meeldis igas vanuses ja erinevatelt elualadelt inimestele, nii naistele kui meestele. Mõneti aukartustäratav on, et esimene romaan nii hästi vastu võeti nii lugejate kui kriitikute poolt. Tunnen, et pean edaspidi sellevõrra paremini kirjutama, et mitte kedagi alt vedada. Kui ma umbes kuusteist olin ja lugesin 20-aastaste kirjanike kohta, olles ise
Jakob Pärn Rahvusliku liikumise aja põrgu!" J. Tamme mitmekülgne luulelooming, mis viljakaim jutukirjanik Jakob Pärn pärineb Põhja- paremas osas tugineb rahvaluulele, peegeldab Tartumaalt. Kirjanduslikku tööd alustas Pärn juba huvitavalt alanud murranguid realismi eesti Tartu õpetajate seminari kasvandikuna. 1868. kirjanduses. Haava Anna 1864 -1957, Eesti NSV aastal kirjutas ta oma esimese raamatu «Mõistlik rahvakirjanik. H. noorusluules «Luuletused on majapidaja ja lastekasvataja», mis ilmus trükist põhiline armastuslüürika. Kogus «Lained» liituvad järgmisel aastal. Autori teistest praktilise sihiga sügavalt isikliku tundeväljendusega kirjatöödest võiks veel nimetada metoodilist ühiskonnakriitilised teemad ja humoorikad käsiraamatut «Kirjalikud tööd koolis ja kõdu» . rahvaelupildid
- Peeter kartis metsloomi, oli linnainimene HILISSÜGIS - Eero kirjutas luuletusi neljanurksetele paberitele, vahel oli masenduses, sest luule väljendusvahendid olid piiratud, sest luule vaikib, suletud raamatusse, erinevate luuletajate nägemused luulest, luuletajatel ka nõrkushetki, luuletused tulid ise, tema pidi need lihtsalt üles kirjutama, kolleeg tegi Eero üle nalja, öeldes talle et temast oli rahvakirjanik saanud, mille peale Eero solvus, armastas maailma rohkem siis, kui ta seda ei näinud, leidis et raske aega veeta, pole midagi, unistas paremast maailmast, talvest - Augusti arvates kajakas tasakaalust välja viidud liik nagu inimenegi, mere kohal lendamise asemel tiirlesid linnas prügikastide ümber ja akende taga - Augustile ei meeldinud inimesed, kes kõndisid väljaspool teeradu, skeptik inimeste suhtes, oli veendunud, et kunagi tuleb inimestele kättemaks
6. Kokkuvõte Oskar Luts ,,läbi töötatud" ja lastekirjanduse teosed loetud, tunnen end rõõmsalt ja rahulolevalt, et olin just selle kirjaniku valinud. Just ,,Nukitsameest," ,,Kevadet" ja ,,Inderlini" lugedes tundsin, et need teosed on just need, mida mu hing hetkel vajas. Nad on rahustavad ja mõtlemapanevad, viies argielust vähekeseks ajakski kaugemale, lastes sul olla taas laps, kes ahmib endasse uut ja põnevat kirjandust, mis ei jäta ükskõikseks. Oskar Luts on rahvakirjanik, kes suudab võita nii täiskasvanu kui ka lapse südame. Selline on juba tema loomus-vahetu, loominguline, avatud ja samas kasvatuslik- õpetuslik, seda eriti ,,Pett ja Parbu" ning ,,Parbu-juttudes." Iga tema teos on klassika omaette ja väärib täit tähelepanu. Selline on m e i e Luts, Oskar Luts. 14 7. Kasutatud kirjandus Krusten, R. 1995. ,,Eesti lastekirjandus" Tartu: Virgela- lk 132-133 Luts, O. 1973
varakult tundma piltlikku rahvakeelt, omapäraseid kõnekäände, kohaliku rahva elu ja kombeid. Hiljem nimetas ta seda oma "suurkooliks". Poisike oli seitsmeaastane, kui ta isa suri. Kümneaastaselt pandi ta karja Uue- Vändrasse Särghaua (kirjanik Ernst Särgava vanaisa) tallu. Sealt saadeti terane ja andekas poiss alles 12 aastasel valla kulul Vändra kihelkonnakooli. Hea lauluhääl ja andekus olid nähtavasti selleks tõukejõuks, miks Vändra koguduse õpetaja ja tolleaegne rahvakirjanik Karl Körber hakkas hoolsa noormehe vastu huvi tundma, võttes ta endale kutsariks. Jannsen oli innustunud edasiõppimise mõttest, aga et see muul teel võimalik ei olnud, siis pühendus ta vabal ajal oma leivaisa kogust laenatud raamatute lugemisele, oreli-ja klaverimängu harjutamisele ja saksa keele õppimisele. Seejuures sai ta ka Körberilt näpunäiteid ja juhatusi edasiõppimiseks. Suure hoolsuse ja andekusega õppides jõudis
1962-70/ Riikliku Televisiooni ja Raadio Komitee 1970. aastast Kirjandus Eesti NSV Kirjanike Liit NSV Liidu Kirjandusfondi Eesti Vabariiklik osakond Ideoloogilise võitluse eesliinil Range tsensuur (eeltsensuur, enesetsensuur) Ametlik kunstivool sotsialistlik realism (sotsrealism) Ühiskonna respekt kirjanike vastu Kirjanike hierarhia aunimetuste („auastmete“) alusel (Stalini preemia laureaat, ENSV rahvakirjanik, ENSV teeneline kirjanik) Suur erinevus sissetulekutes Märkimisväärsed honorarid ja massitiraažid Kujutav kunst Eesti NSV Kunstnike Liit Eesti NSV Kunstifond Ideoloogilise võitluse eesliinil Ametlik kunstivool sotsialistlik realism (sotsrealism) Kunstiliikide hierarhia (kõrgem skulptuur ja maal) Kunstnike hierarhia (NSV Liidu rahvakunstnik, ENSV rahvakunstnik, ENSV teeneline kunstnik) Riigi tellimused
kivimaja koos kõrvalhoonete, talli ja tõllakuuriga. Hoone müüdi 1819. aastal vürstinna Auguste Helene Barclay de Tolly'le (kuulsa väejuhi, vürst Mihhail Barclay de Tolly abikaasale), mistõttu kutsuti seda hoonet veel kaua Barclay majaks. Hoone vahetas peagi veel mõned korrad omanikku, kuni 1879. aastal ostis selle apteeker Theodor Köhler, kes rajas maja esimesele korrusele apteegi, mis tegutses majas järjepidevalt enam kui sajandi. Apteegis töötas rahvakirjanik Oskar Luts. 1950. 1960. aastatel asus teisel korrusel kunstikooli noormeeste internaat, kus elasid praegused tunnustatud Eesti kunstnikud Kaarel Kurismaa, Tiit Pääsuke jpt. Sama maja teises trepikojas elas pärast sõda tookord tagakiusatud kunstipedagoog Ado Vabbe. Pisa torni meenutav kalle on tekkinud majale hoone ebaühtlase aluse tõttu. Kogu Tartu vanalinn on rajatud soisele Emajõe kaldale ning majade vundamendid toetuvad enamasti puitparvedele
· Olmerealism (võrdle nt sotsialistliku realismiga) · Suhteline lihtsakoelisus, argiprobleemid · Palju suurem vabaduse aste nii sisus kui vormis · Koostöö lavastajate ja autorite vahel Juhan Smuul, Egon Rannet, Ardi Liives, Mai Talvest, Uno Laht, Raimond Kaugver, Liidia Kompus, Kulno Süvalep. Juhan Smuul (1922-1971) Pärit Muhust, andekas iseõppija, alustas ajakirjanduses. Luuletaja. 1953-1971 Kirjanike Liidu esimees, 1965 ENSV rahvakirjanik, Stalini preemia 1952, Lenini preemia 1961. ,,Atlandi ookean" 1956 ,,Lea" 1959 ,,Kihnu Jõnn" 1964 ,,Polkovniku lesk" 1965 ,,Pingviinide elu" 1968 Mere temaatika on tema loomingus tähelepanuväärne. Egon Rannet (1911-1983) Alustas aforismide ja olukirjeldustega ajakirjanduses. Melodramaatilisus. Suured kired, tugevad karakterid, koostöö Ilmar Tammuriga, publikumenu. Tänapäeval unustustesse vajuvad. Tekstid pole väga kunstiväärtuslikud
Vähemasti ei ole neil seda kirge, mis vanahärrades endis. Viimaks hakkab lisaks laste käekäigule kaasa mängima seegi, kumb neist kauem elab. Kui üks teise mõnd aega üle elab, siis oleks tal nagu selles lõputus võitluses pisut enam õigus kui teisel. Kasvõi nende paari nädala või kuu võrra. Nii kehastavad meie kaks antagonisti midagi nii ugriomast, nimelt seda, et me kõik tahaks kogu südamest üksteise jaoks kehastada Jumalat või siis vähemasti jumalikku õigust. Rahvakirjanik on just selles suurteoses ära tabanud midagi eestlusele nii ainuomast. Seesama Kaini ja Aabeli loo Vargamäe variant teeb sellest meie kultuuriloo arvata et aegadeks suurima teose. Ometi ei otsi nood kaks suurt antagonisti mitte Jumala õigust vaid Jumal õigustust oma õigusele. Mida kõrgemal tasandil emb-kumb õiguse saab seda lähemal oleks see justnagu ka Jumalale. Seegi aga kehtib vaid selleks korraks. Kohe tuleb uus asi peale ja kohtulahend võib sootuks erinevaks osutuda
Jakob Mändmets "Koduküla vainult" 1910, "Isa talus" 1913 kogumikud Johannes Aavik (Noor-Eesti) Villem Grünthal Ridala (Noor-Eesti) Muhust pärit luuletaja, impressionist (isal Kuivastu kõrts) August Mälk [eraldi vaatlus] Sõjajärgne periood: Aira Kaal Tornimäelt, luuletaja, esikluulekogu 1945 "Ma ei anna relva käest". Ka proosa "Kodunurga laastud" 3 osa Aadu Hint rahvakirjanik, 1930ndtel "Pidalitõbi" ja "Vatku tõbilas", tetraloogia "Tuuline rand" 1955-66 saarlased hakkavad Tagarannas oma laeva ehitama, 4. osa keskmes on perekond Tihu. Tõnis Tihu saab laevakapteniks- vastandid Juhan Smuul rahvakirjanik Koguvast. 1946 luulekogu "Karm noorus", poeem "Stalinile ja "Järvesuu poiste brigaad". Olukirjelduste kogumik "Kirjad sõgedate külast", "Muhu monoloogid", reisikiri "Jäine raamat" (sai Lenini preemia), luuletus
1985-95 Aserbaidaani Ülemnõukogu saadik, 1995- ... Aserbaidzaani Vabariigi Parlamendi saadik. Praegu parlamendis sõltumatu kandidaadina, samas lojaalne valitsevale Uuele Aserbaidaani Parteile. 2005 keeldus Aserbaidaani Parlamendis minutilise leinaseisakuga mälestamast mõrvatud opositsionääri Elmar Huseynovit (1967-2005, ajakirjanik). Pälvinud (Vene) Sõpruse ordeni, Kuulsuse ordeni, Prantsuse parlamendi medali, Rooma Paavsti medali. Aserbaidaani Riiklik Preemia, 1975, Aserbaidzaani Rahvakirjanik 1998. Kirjandusega tegeleb 1960. aastast. Tema teosed on tõlgitud 26. keelde. Tööd avaldatud 35 riigis, näidendid etendunud 50 riigis [,,Pistaatsiapuu", ,,Head aega, milleedi (1962), ,,Ilusal päeval (1972), ,,Mezozoiskaja istorija22, ,,Kogu hea eest surm,23 (1978). On kirjutanud kaheteistkümne mängufilmi ja üheteistkümne dokumentaalfilmi stsenaariumi. Tema noorem vend on kuulus vene stsenarist R. Ibragimbekov, kes on teinud koostööd N. Mihalkoviga. Tuntumad romaanid,
inimese, kirjaniku ja nähtuse nimega Raimond Kaugver. Kas või sellepärast, et ainuüksi tema romaanide tiraaze kokku liites võib veenduda: meie riiulitel on vähemasti miljon Kaugveri romaani. Ja kui novellikogud ka veel appi võtta, siis on tema raamatuid tunduvalt rohkem kui eestlasi. * * * RAIMOND KAUGVER KUI MASSIKIRJANIK "Raimond oli fenomen, mis praegu puudub: rahvakirjanik, kes on arusaadav igale keskharidusega lugejale," raiub Teet Kallas. "Mina usun sellesse praegu nii ebapopulaarsesse loosungisse, et kunst peab kuuluma rahvale. Raimond tegi oma ajastule vastavaid mööndusi, aga ei pugenud ridade vahele. Tema tekst oli lihtne, loomulik ja alati intrigeeriv. Vahest ei olegi kedagi, kes oleks suutnud kujutada sündmusi nii vahetult kui tema." Sündmustiku väljamõtlemine ei nõudnud Kaugverilt mingit vaeva.
hiljem salgab, kuna ei leia teda. ,,Kihnu jõnn ehk Metskapten". Reisikirju ,,Jäine raamat" Lenini preemia. Proosa ,,Muhu monoloogid"-1968, kogumik ,,Kirjad sõgedate külast". Oma loomingut alustab Smuul luuletajana ,,Mälestus isast" "Karm noorus" (1946)-luulekogu . Poeem ,,Stalinile". Koguva külas on temale püstitatud ka monument. Juhan Smuul oli omastanud Nõukogude Eesti preemia (1949 ja 1950), Stalini preemia (1952), Lenini preemia (1961). Ta oli ENSV rahvakirjanik (1965). August Mälk romaani-ja novellikirjanik. Ta on sündinud Lümandas. Oli kooliõpetaja ja tuntud rahvamees. Põgenes koos perega Rootsi. Kirjutas rannarahva olustiku romaane ,,Õitsev meri", ,,Hea sadam", ,,Taeva palge all". Romaanid: "Õitsev meri" 1935 "Taeva palge all" 1937 "Hea sadam" 1942 Debora Vaarandi luuletaja. Sündis Võrus, aga tema lapsepõlv möödus Saaremaal (Valjala). Õppis SÜG-is. Oli abielus Aadu Hindi ja ka Juhan Smuuliga
Eestikeelse teatri sünd 1870 "Vanemuise Selts", Koidula "Saaremaa onupoeg". 3.2. J.Krossi elu ja looming, ühe romaani analüüs 1920. Hariutd vanemad, Westholmi gümnaasium, TÜ õigusteadus. Saxa okupatsiooni ajal oli saxa sõjaväe tõlk hiilgava keeleoskuse tõttu, Tln linnapanga sekretär, TÜ riigi ja rahvusvaheliseõiguse kateedri juures tööl, '48 arreteeriti ja saadeti Vm.le..'54, kust alates on korrapärast palgatööd teinud.'58 EKL liikmex. Palju tiitleid: rahvakirjanik TÜ ja Helsingi Ü audoktor. Abielus, lapsed, 3x Nobelile nimetatud. Looming: Vm.lt naastes hakkas luuletama: "Söekaevaja": kogumik, tõi E kirjandusse vabavärsi; poeem "Tuule Juku": suunatud "tuulelippude" vastu; "Kivist viiulid". Üldiselt ühiskonna kajastaja, aga on kirjutanud ka romantilisi luuletusi: "Vihm teeb toredaid asju", "Voog ja kolmpii". Proosa: ajalooline romaan on tema leib, seda soositi ja pop ka mujal Eur.s
Laastukogud- "Isa talus" (1913);"Küla" (1915) Jutustuskogu- "Läbi rädi" (1927) August Mälk oli eesti romaani- ja novellikirjanik. Romaanid: "Õitsev meri" 1935 "Taeva palge all" 1937 "Hea sadam" 1942 Juhan Smuul oli eesti kirjanik ja luuletaja.Teostes sees piirsituatsioon. "Poeem Stalinile" (1949) "Muhu monoloogid" (1968) "Karm noorus" (1946)-luulekogu Juhan Smuul oli omastanud Nõukogude Eesti preemia (1949 ja 1950), Stalini preemia (1952), Lenini preemia (1961). Ta oli ENSV rahvakirjanik (1965). Aadu Hint oli eesti kirjanik ja ühiskonnategelane.Tema looming kajastab valdavalt kalurite ja muu rannarahva elu. Aadu Hindil oli kaheksa last. Aadu Hint on maetud Saaremaale Kihelkonna kalmistule. Teoseid: "Pidalitõbi" "Oma saar" Tunnustused: Friedebert Tuglase noveliauhind (1982) Lenini orden Debora Vaara-kirjutas luuletuse"Saaremaa valss" Henno Käo-kirjutas põhiliselt laste raamatuid.Illustreeris oma lasteraamatuid ise. 5. August Kitzbergi draamalooming
annaabi.ee 
