alusel kolme rühma: hiidrahnud ümbermõõt üle 25 meetri . suured rahnud ümbermõõt 10...25 meetrit . väikesed rahnud ümbermõõduga alla 10 meetri . Eesti rändrahnud Suurim Eesti rändrahn on Ehalkivi Kunda lähedal, mille ruumala on 930 m³ ja mass umbes 2500 tonni. Eesti suurima maapealse osaga rändrahn Letipea Ehalkivi koosneb migmatiidist. Veel Eesti rändrahnudest Kokku on hiidrahne Eestis teada 87, suurem osa neist on kaitse all. Suuri rahne on Eestis umbes tuhatkond, väikeste rahnude arv on praktiliselt loendamatu. Enamik Eesti rändrahnudest on PõhjaEestis. Eriti rohkelt on neid Lahemaal. Maapealseid rahne, mille ümbermõõt ületab 50 meetrit, on Eestis kaks: Ehalkivi ja Kabelikivi. 10 Kaitsealust rändrahnu on : 1. Jaanikildi rahn (Halliste vald) 2. Tuhalaane rändrahn (Karksi vald) 3. Jõesaare kivi (Kõo vald) 4. Rändrahn "Kalevipoja tool" (KolgaJaani vald) 5.Liivassaare kivi (KolgaJaani vald) 6
Fossiilid kunagiste organismide kivistunud jäänused Pinnakate Pinnakate on pudedaist setetest koosnev kiht, mis lasub aluspõhjal. Eesti pinnakate koosneb põhiliselt moreenist erineva suurusega kivimiosakeste segu, mille on kokku kuhjanud mandriliustikud. Peale moreeni kuulub pinnakatte hulka ka savi, liiv ja teised setted. Ka turvas, mida soodes pidevalt juurde tekib, kuulub pinnakatte hulka. Pinnakatte hulka kuuluvaiks loetakse ka rändkive ja -rahne. Setted kuhjusid ka liustikujõgedes (seteteks on kruus ja jämedateraline liiv) ja jääjärvedes (seteteks on peeneteralised ja rõhtsa lasumusega). Pinnakate on meil peamine muldade lähtekivim, oluline veereziimi ning vete keemilise koostise kujundaja. Pinnakattest koosnevad kõik kuhjelised ning osa kulutuspinnavorme, see määrab erinevate maastike põhijooned.
Paleosoikumi settekivimitest koosnev järsak saab oma alguse Rootsist (Ölandi saarelt) ning ulatub Venemaale (Laagoda järveni) Kõrgeim koht eestis paikneb Ontikal, kus pank asub 56 meetrit üle merepinna. Põhja-Eesti pank ei ole ainukene omalaadne eestis vaid siin asuvad ka Siluri klint Lääne-Eesti saartel ja Punakast liivakivist kaldkaljud mitmel pool Lõuna-Eestis. Peamine osa Eesti rändrahnudest paikneb Põhja-Eesti kandis. Kõige rohkem on neid Lahemaal. Rahne mis asuvad maapeal ja mille ümbermõõt ületab 50 meetrit, on eestis kaks: Kabelikivi ja Ehalkivi. Need kuuluvad suuruse alusel hiirahnude sekka, millesse arvatakse rändrahnud ümbermööduga mis on üle 25 meetri. Eestis on kokku selliseid teada 87 ja suurem osa neist on juba looduskaitse alla võetud. Teisi suuri rahne, mis jäävad ümbermööduvahemikku 10-25 meetrit, on eestis umbes tuhandekanti. Sellest mõõdust väiksemate rahnude hulk on aga praktiliselt loendamatu
miljoni aasta jooksul. Eesti pinnakate on suhteliselt õhuke. Põhja- ja Lääne-Eestis enamasti 5-10 meetrit paks. Suurim on pinnakatte paksus ürgorgudes, ulatudes kohati mitmesaja meetri sügavusele. Näiteks suures osas on Rõuge ürgoru põhi praegusest meretasemest 80 meetrit allpool. Peale moreeni kuulub pinnakatte hulka ja savi, liiv ja teised purdsetted. Ka turvas, mida soodes pidevalt juurde tekib, kuulub pinnakatte hulka. Pinnakatte hulka kuuluvaiks loetakse ka rändkive ja rahne. Pinnakattes esineb ka viirsavi, mis esinevad mõnede kunagiste järvede põhjasetetes. See on sete, milles vahelduva heledamad liivased ja tumedamad savikad kihid. Pinnakatte ülemine osa on ümber kujundatud taimkatte poolt. Pinnakattest on kujunenud mullad ehk pinnakate on enamasti mulla lähtekivimiks.
atmosfääritingimustes stabiilsematest mineraalidest koosnevate kivimite tekke. Sellised kivimid on näiteks settekivimid. 7. Laviin on suure hulga lume, jää, kivide, setete või nende segu äkiline gravitatsioonist põhjustatud liikumine. 8. Rusuvool ehk seli ehk selivool on mägedes ja mujal positiivsete pinnavormidega alal esineda võiv pinnasest ja veest moodustunud tugev veevool, mis on kaasa haaranud nii jämedateralist (kive, rahne) kui ka peenemateralist ainest.see võib kahjustada sinu elupaika ja see võib sinu põllu ära viia . 9. Erosioon on protsesside kogum, mille käigus maakoore pealmine osa mureneb ja kandub ühest kohast teise.Materjali transportijaks võivad olla vooluvesi, jää, tuul jne. Mõnikord mõistetakse erosiooni all kitsalt protsessi, mille käigus voolav vesi uuristab ja transpordib setteid. On ka käsitlusi, mis jätavad kas murenemise või transpordi erosiooni mõiste alt välja. 10. 11
Ellen Niit Kõrge kuusk mu läve ees on mu kodumaa. Juuripidi minu sees on mu koduma. Kase vari rohu peal on mu kodumaa. Salamärgid tohu peal on mu kodumaa. Pihlamarjad pihlapuus on mu kodumaa. Mõrkjas maitse neist mu suus on mu kodumaa. Põhjarannik Kersti Merilaas Rannik kui hüppel rünnakuhoos, manner ja meri siin sülitsi koos. Kivine kallas, rind tuultele valla, rahne ja rähka siit virutab alla. Vood aga vastasel haarates jalust, purenevad, järavad kaldaalust. 5 Seiske! Siit edasi kumbki ei saa: võimas on meri, veel võimsam on maa. Isamaale Juhan Liiv Ma tean, liig selgesti tean, mis oled sa, mu isamaa! Seda tunda sain uneta öödel ja kõigil mu vaevastel töödel võin julgesti ütelda: Sa oled seesama elu, mis sinult pärinud ma;
. Kaali peakraater. Neugrundi kraater Eesti suurim Neugrundi kraater on läbimõõduga 7 kilomeetrit ja umbes 475 miljonit aastat vana, ning on aegade jooksul mattunud setete alla, kuid jääaja lõpus taas osaliselt paljastunud. Geoloogidel tekkis juba ammu kahtlus, et Läänemere põhjas võib olla suur meteoriidikraater, kuna Loode-Eesti rannikul ja Osmussaarel avastati hulgaliselt kristalse aluspõhjaga purustatud rahne. Meteoriit tekitas maapinnale langedes seitsmekilomeetrise läbimõõduga kraatri ning plahvatuse mõju ulatus mitmekümne kilomeetrini, purustades kivimeid. Geoloogi kinnitusel oli meteoriidi ja maapinna kokkupõrkel tekkinud plahvatus neli-viis korda võimsam kui seni suurim inimeste korraldatud plahvatus 1961.a. Novaja Zemljal, kus NSV Liidu korraldatud termotuumaplahvatus tekitas kolmekilomeetrise läbimõõduga kraatri. Neugrundi kraatri asukoht.
mis hävitab viljasaake ja eluasemeid,tuha raskuse alla upuvad ka laevad. Tuha pilved kujutavad ohtu ka lennukitele, kuna võivad seisata nende mootoreid.Lisaks tuhale satub õhku ka suurtes kogustes mürgistgaasi, samuti on õhutemperatuur meeletult kuum. Näiteks kinnitab Napoli ülikooli antopoloog P.Petrone, et Vesuuvi ohvird ei lämbunud vaid surid 400 kraadise kuumusega mürgigaasipilves. Plahvatuse puhul lendab õhku ka laavapomme ja rahne, mis maha langedes võivad tappa inimesi või loomi, purustada elamuid ja autosid. Purskega võivad veel ka kaasneda mudavoolud. Seda juhul kui vulkaanide tipud on kaetud igijääga või kui vulkaani kraatris paikneb järv. Näiteks Kamtsatkal Bezõmjannõi vulkaani purskest 1955 aastal tekkis 18 meetri kõrgune kividest, tuhast ja veest koosnev mudavool. Täitsa omaette tüübi moodustavad vulkaanid, mis on seotud nn. kuumade täppidega, mis paiknevad laamade sisemuses
(jämepinnased), peeneeralised pinnased (peenpinnased), eripinnased. Kaljupinnased - tugevalt seotud või tsementeerunud teradega tard-, sette- ja moondekivimid. Levinumad kaljupinnased on graniidid, lubjakivid, liivakivid. Nad on praktiliselt kokkusurumatud. Vee toimel võivad kaljupinnased pehmeneda. Samuti võivad nad atmosfääri mõjul järk-järgult mureneda. Jämepurdpinnased (moreen) - tsementimata osakestega pinnased. Need pinnased sisaldavad rahne ja veeriseid (terasuurus suurem kui 60 mm) kaaluliselt üle 40 %. Jämedateralised pinnased (jämepinnased) - osakestevaheliste sidemeteta mitteplastsed pinnased, mis sisaldavad rahne ja veeriseid (>60 mm) alla 40 % ja nende peenosise (terasuurus alla 0,06 mm) sisaldus on alla 40 %. Sellesse rühma kuuluvad kruusa- ja liivapinnased. Peeneteralised pinnased (peenpinnased) - sisaldavad rahne ja veeriseid (>60 mm) alla 40 % ja nende pinnaste peenosise (<0,06 mm) sialdus on üle 40 %
künka jalamil) Raskusjõutekkelised e. gravitatsioonilised – (n. rusukalded) Elutekkelised e. biogeensed – (n. turvas) Inimtekkelised e. tehnogeensed – (n. aheraine puistangud) Levinuimaks kvaternaari ajastu settetüübiks on moreen, mis kujutab endast mandrijääst välja sulanud kivimmaterjali. Selle peamiseks koostisosaks on liivakas ja savikas aines, milles leidub rohkesti kohalikust aluspõhjast pärinevate kivimite tükke, aga samuti kristalsete kivimite veeriseid ja rahne. Moreen ei ole kõikjal ühesugune. Selle koostises peegeldub selgesti kohaliku aluspõhja mõju. Nii on: * Lõuna-Eestile iseloomulikud liivakividel tekkinud punakaspruunid moreenid, milles lubjakivide osatähtsus on väike; * Põhja-Eestis esineb aga hall lubjarikas moreen. Arold, I., 2005. Eesti maastikud.
uuenemist, tõrjudes alustaimestikust välja kõrrelised ja samblad. 96. Huumushorisont mulla mineraalse osa pealmine kiht kuivades, parasniisketes või ajutiselt liigniisketes tingimustes. 2) EESTI MULDADE LÄHTEKIVIMID, NENDE KIVIMILINE JA MINERALOOGILINE KOOSTIS. Liustikusetted: a) Põhja-Eestis valkjashall ja kollakashall tugevasti karbonaatne rähkmoreen, mis koosneb: karbonaatkivimid, munakaid, rahne ja tard- ja moondekivimeist pärit kive ja kruusa. Suure korelisusega ja huumusrikkad mullad. b) Kesk-Eestis hallikaspruun või kollakashall karbonaatne moreen, mis koosneb: devoni, siluri ja ordoviitsiumi karbonaatkivimite murend, raudkivimaterjalid. Eesti kõige viljakamad leostunud ja leetjad mullad, neutraalne reaktsioon, väike korelisus c) Lõuna-Eestis punakaspruun nõrgalt karbonaatne või karbonaadivaba moreen, mis koosneb: devoni
uuenemist, tõrjudes alustaimestikust välja kõrrelised ja samblad. 96. Huumushorisont – mulla mineraalse osa pealmine kiht kuivades, parasniisketes või ajutiselt liigniisketes tingimustes. 2) EESTI MULDADE LÄHTEKIVIMID, NENDE KIVIMILINE JA MINERALOOGILINE KOOSTIS. Liustikusetted: a) Põhja-Eestis valkjashall ja kollakashall tugevasti karbonaatne rähkmoreen, mis koosneb: karbonaatki- vimid, munakaid, rahne ja tard- ja moondekivimeist pärit kive ja kruusa. Suure korelisusega ja huu- musrikkad mullad. b) Kesk-Eestis hallikaspruun või kollakashall karbonaatne moreen, mis koosneb: devoni, siluri ja ordo- viitsiumi karbonaatkivimite murend, raudkivimaterjalid. Eesti kõige viljakamad leostunud ja leetjad mullad, neutraalne reaktsioon, väike korelisus c) Lõuna-Eestis punakaspruun nõrgalt karbonaatne või karbonaadivaba moreen, mis koosneb: devoni
13. Mis põhjustab meresaarte arvu muutumist Eesti rannikumeres? Maa kerkimise tagajärjel tõuseb veest üha rohkem maad välja ja nii tekib ka uusi saari. Samal ajal muutub veetase, mis mõjutab rohkem laidude arvu. 14. Mis on moreen? Erinevus Põhja- ja Lõuna-Eestis. Moreeni peamiseks koostisosaks on liivakas ja savikas aines, milles leidub rohkesti kohalikust aluspõhjast pärinevate kivimite tükke, aga samuti kristalsete kivimite veeriseid ja rahne. Moreeni koostises peegeldub selgesti kohaliku aluspõhja mõju. Nii on Lõuna-Eestile iseloomulikud liivakividel tekkinud punakaspruunid moreenid, milles lubjakivide osatähtsus on väike, Põhja- Eestis esineb aga hall lubjarikas moreen. 15. Eestis esinevad pinnakatte setted ja pinnavormid jagunevad tekkelt: Ajutise vooluvee tekkelised deluviaalsed Liustikujõetekkelised glatsiofluviaalsed
maardlaala. Tabel 1. Andmed Exceli tabelis. Tabelis on märgitud kaugus, nõlvakalle ja kõrgus ja nende abil leitud maht 5 Joonis 1. Siimuga mõõtmisi tegemas. Autor: Brigitta Uibo. 3.2 praktikum: Rahnu hindamine 6 21.septembril, käisime geotehnoloogia tunniraames TTÜ lähedal rahne mõõtmas. Minu tiimis olid Sandra, Annika ja mina. Tol päeval oli õues 13 kraadi sooja ning päikesepaisteline, kuid ilm oli tuuline. Meie eesmärgiks oli hinnata kivimi pinnatugevust, saada andmeid, praktiseerida andmete kogumist ja meeskonnatööd. Mõõtevahenditeks olid Schmidti haamer, GPS, mõõdulint, telefon pildistamiseks, pliiats, mäekompass kaldenurga mõõtmiseks ja kaustik. Joonis 2. Kivi graafiline joonis. Joonisel on märgitud kivi kirjeldus, nominaalmõõde ja
ralised pinnased (jämepinnased), peeneeralised pinnased (peenpinnased), eripinnased. Kaljupinnased - tugevalt seotud või tsementeerunud teradega tard-, sette- ja moondekivimid. Levinumad kaljupinnased on graniidid, lubjakivid, liivakivid. Nad on praktiliselt kokkusurumatud. Vee toimel võivad kaljupinnased pehmeneda. Samuti võivad nad atmosfääri mõjul järk-järgult mureneda. Jämepurdpinnased (moreen) - tsementimata osakestega pinnased. Need pinnased sisaldavad rahne ja veeriseid (terasuurus suurem kui 60 mm) kaaluliselt üle 40 %. Jämedateralised pinnased (jämepinnased) - osakestevaheliste sidemeteta mitteplastsed pinnased, mis sisaldavad rahne ja veeriseid (>60 mm) alla 40 % ja nende peenosise (terasuurus alla 0,06 mm) sisaldus on alla 40 %. Sellesse rühma kuuluvad kruusa- ja liivapinnased. Peeneteralised pinnased (peenpinnased) - sisaldavad rahne ja veeriseid (>60
meteoriidikraatrist. Eesti suurim Neugrundi kraater on läbimõõduga 7 kilomeetrit ja umbes 475 miljonit aastat vana, ning asub mere põhjas Osmussaare ja Pakri saarte vahel. On aegade jooksul mattunud setete alla, kuid jääaja lõpus taas osaliselt paljastunud. Geoloogidel tekkis juba ammu kahtlus, et Läänemere põhjas võib olla suur meteoriidikraater, kuna Loode-Eesti rannikul ja Osmussaarel avastati hulgaliselt kristalse aluspõhjaga purustatud rahne. Meteoriit tekitas maapinnale langedes seitsmekilomeetrise läbimõõduga kraatri ning plahvatuse mõju ulatus mitmekümne kilomeetrini, purustades kivimeid. Geoloogi kinnitusel oli meteoriidi ja maapinna kokkupõrkel tekkinud plahvatus neli-viis korda võimsam kui seni suurim inimeste korraldatud plahvatus 1961.a. Novaja Zemljal, kus NSV Liidu korraldatud termotuumaplahvatus tekitas kolmekilomeetrise läbimõõduga kraatri. 12 12 http://www.otsimrat.net/kraater/meteoriidikraatrid.HTML
13. Mis põhjustab meresaarte arvu muutumist Eesti rannikumeres? Maa kerkimise tagajärjel tõuseb veest üha rohkem maad välja ja nii tekib ka uusi saari. Samal ajal muutub veetase, mis mõjutab rohkem laidude arvu. 14. Mis on moreen? Erinevus Põhja- ja Lõuna-Eestis. Moreeni peamiseks koostisosaks on liivakas ja savikas aines, milles leidub rohkesti kohalikust aluspõhjast pärinevate kivimite tükke, aga samuti kristalsete kivimite veeriseid ja rahne. Moreeni koostises peegeldub selgesti kohaliku aluspõhja mõju. Nii on Lõuna-Eestile iseloomulikud liivakividel tekkinud punakaspruunid moreenid, milles lubjakivide osatähtsus on väike, Põhja- Eestis esineb aga hall lubjarikas moreen. 15. Eestis esinevad pinnakatte setted ja pinnavormid jagunevad tekkelt: ★ Ajutise vooluvee tekkelised– deluviaalsed ★ Elutekkelised – biogeensed ★ Jõetekkelised – alluviaalsed
13. Mis põhjustab meresaarte arvu muutumist Eesti rannikumeres? Maa kerkimise tagajärjel tõuseb veest üha rohkem maad välja ja nii tekib ka uusi saari. Samal ajal muutub veetase, mis mõjutab rohkem laidude arvu. 14. Mis on moreen? Erinevus Põhja- ja Lõuna-Eestis. Moreeni peamiseks koostisosaks on liivakas ja savikas aines, milles leidub rohkesti kohalikust aluspõhjast pärinevate kivimite tükke, aga samuti kristalsete kivimite veeriseid ja rahne. Moreeni koostises peegeldub selgesti kohaliku aluspõhja mõju. Nii on Lõuna-Eestile iseloomulikud liivakividel tekkinud punakaspruunid moreenid, milles lubjakivide osatähtsus on väike, Põhja-Eestis esineb aga hall lubjarikas moreen. 15. Leia sobiv võõrsõnaline vaste: Eestis esinevad pinnakatte setted ja pinnavormid jagunevad tekkelt: Ajutise vooluvee tekkelised deluviaalsed
poolsaarteks, samas ilmub merest uusi maalappe. Ka meretaseme ajustised kõikumised. 12. Mis on moreen? Erinevus Põhja- ja Lõuna-Eestis. Moreen- levinuim settetüüp kvaternaari ajastul, mis kujutab endast mandrijääst välja sulanud kivimmaterjali. Peamine koostisosa on liivakas ja savikas aines, milles leidub rohkesti kohalikust aluspõhjast pärinevate kivimite tükke, aga samuti kristalsete kivimite veeriseid ja rahne. L-Es liivakividel tekknud punakaspruun moreen, milles lubjakivide osatähtsus väike. P-Es hall lubjarikas moreen. 13. Eestis esinevad pinnakatte setted ja pinnavormid jagunevad tekkelt: ajutise vooluvee tekkelised- delluviaalsed, Elutekkelised- biogeensed, Jõetekkelised- alluviaalsed, Järvetekkelised- limnilised, jääjärvetekkelised limnoglatsiaalsed, Liustikujõetekkelised glatsiofluviaalsed,
hoovuse osa, kulutus-kuhje süsteemid, veeriste ümardatus ja liivade terajämeduse muutused, voolu maht, ainese defitsiit *Lito-morfo-dünaamiline süsteem on rannasetete liikumise tendentside uurimine ja hindamine. KULUTUS-KUHJE-RÄNNE. *Settevool ei ole setete voolamine! Settevool on paljuaastane keskmine setete liikumise suund. *Rüsijää võib muuta merepõhja reljeefi, kanda setteid ning rahne. Ajujää purustab randa ja kobestab setteid. *Randa kujundavaks ja rannasetteid liigutavaks põhijõuks on tormilainetus ja selle purunemisel kujunev murdlusvool. Sadamate klassifitseerimisest, lautrid. Sadama ketid, näiteks MARITIMA. (1996 loodud kett Eesti rannajoonele) 1. Meresadam sügavus on piisav merelaevade teenindamiseks, on olemas kai ja vajalikud sadamarajatised, ööpäevaringne järelvalve,
just Lahemaa Rahvuspargis. (Arold 2005) 1.3. Aluspõhi ja reljeef Soome lahe rannikumadaliku aluspõhja peamised kihid on Ediacara ja Kambriumi ladestu liivakivid, aleuroliidid ja savid. Samuti leidub klindi jalamil Ordoviitsiumi oobulus- ja glaukoniitliivakivi ning savikilta. (Raukas 1978 ref Arold 2005) Need kivimid on olnud aluseks alale iseloomuliku karbonaadivaese halli moreeni tekkeks. Viimasele on lisandunud liustikujää poolt kantud tardkivimite rahne, munakaid, veeriseid ja kruusa. (Arold 2005) Põhja-Eesti üheks kõige silmatorkavamaks pinnavormiks on rannikumadalikku ääristav Põhja-Eesti paekallas. Tavaliselt on paekalda jalam kaetud paetükkidest rusunõlvaga, mille lubjarikas niiske pinnas on soodne omapärase laialehelise metsa kasvuks (vt lähemalt taimestiku alapeatükk). Seal, kus järsak ulatub otse mereni, rusukalle tavaliselt puudub. (Aaloe, Miidel 1967, Arold 2005). Rannakaljud ehk pangad esinevad näiteks Pakri poolsaarel,
14 Sandurid liustikust eemale voolanud jõgede ja ojade kujundatud liustiku servast eemale madalduvad liivast ja kruusast koonusjad tasandikud. Nt: Männiku ja Mustamäe Tallinnas. Oosid ehk vallseljakud järsunõlvalised, 30-40 m kõrgused. Jalamilt 60-80 m laiused ning harja kohal vaid mõne meetri laiused. Koosnevad kruusast ja liivast, kuid leidub ka munakaid ja rahne. Kujunevad liustikujões kuhjunud setetest. Liustikujõed voolavad nii liustiku all, peal, ees ja sees. Kui jääseinad sulavad, siis jäävad järgi looklevad oosid. Oosid moodustavad kümnete kilomeetrite pikkusi oosistikke ja oosistuid. Nt: Iisaku, Neeruti, Põhja-Pärnumaa. Mõhnad künkad ja kuplid, mis on kujunenud irdjää tulemusena. Irdjää pankade vahel, kuid ka jääpankade peal või sees kujunesid väikesed järvekesed, kuhu jäistelt
kilomeetri kauguselt Neugrundi rahne. Palju avastamata rändrahne on peidus ka meie soodes. meteoriidikraatrist. Algselt üks suur Kullamäe põlismännid on kaitsealune puuderühm, Jõesaare kadakas on üks Eesti jämedamaid Kivikülvidest on üksikobjektidena kaitse all näiteks Kadrioru ja rahn on lagunenud kuueks tükiks. Nagu mis koosneb 16 põlisest männist ümbermõõduga kadakaid, tema tüve ümbermõõt küünib veidi Mustamäe kivikülv
sulades maha jäetud. Põhja-Eesti lubjakive katab hallika värvusega kividerohke (rähkne) moreen. Lõuna-Eesti liivakivide alal on see punakaspruun, savikas ning suhteliselt kividevaene. Levinuimaks kvaternaari ajastu settetüübiks on moreen, mis kujutab endast mandrijääst välja sulanud kivimmaterjali. Selle peamiseks koostisosaks on liivakas ja savikas aines, milles leidub rohkesti kohalikust aluspõhjast pärinevate kivimite tükke, aga samuti kristalsete kivimite veeriseid ja rahne. Moreen ei ole kõikjal ühesugune. Selle koostises peegeldub selgesti kohaliku aluspõhja mõju. Nii on: * Lõuna-Eestile iseloomulikud liivakividel tekkinud punakaspruunid moreenid, milles lubjakivide osatähtsus on väike; * Põhja-Eestis esineb aga hall lubjarikas moreen. 14. Leia sobiv võõrsõnaline vaste: Eestis esinevad pinnakatte setted ja pinnavormid jagunevad tekkelt: ajutise vooluvee tekkelised .......... C - delluviaalsed elutekkelisi .......... B - biogeensed jõetekkelised .....
Harjumaale ja kuus Lääne-Virumaale, üks paljand ja koobas. Lahemaa rahvuspark on erakordselt rikas rändrahnude, sh hiidrahnude ja kivikülvide poolest. Suurejoonelisemaks kivikülviks on Käsmu metsas Limneamere rannajoont märkiv kivikülv. Pärispea poolsaarel on rändkividest rikkam Viinistu ümbrus, eriti aga sellest põhja poole jäävad tasased maalahed ja rannaniidud. Siin leidub kivikülvides ka suuremaid rahne, nt Joomakivi ja Launiidi kivi. Rändkividega on tihedalt kaetud ka Eesti põhjapoolseim neem Purekkari. Kividerikas on rannikuala Viinistust Kasispeani, Pedaspea ja Kiiu-Aabla metsad, kust need vööndina jätkuvad kuni Juminda neemeni, rannikualad Virve ja Tapurla küla vahelistes metsades, Hara ja Virve küla vahel. Kivikülvide seas väärivad esiletõstmist suurte rändrahnude rühmad, millest tuntumaid on Palmse mõisahoone lähedal metsas olevad Kloostrikivid. 5
Kaablipaigaldust sooritab tavaliselt mõni Tele alltöövõtja. Telet on alati jälgja kellel paigalduskvaliteedi jälgimisel on otsustav osa. Kraavitamist tasub odavuse tõttu teha masinaga. 42 Käsikaevet vajatakse kohtades, kus on puid (metsad, pargid ja aijad) ja teiste kaablite ja maa- aluste ehitiste lähedal. Valguskaabli maasse paigaldamisel peab hoolikalt vältima teravaid rahne ja kive. Kui pinnas on kivine peaks kasutama kraavipõhja täiteks pehmet liiva. Ka kaablikatteliivas ei tohi olla teravaid, raskeid kive. Kaabli all ja peal olgu vähemalt 20cm pehmet maad. Kui peab kaablit vedama maapinnal, tuleb jälgida, et kaabli kattesse ei tekiks kahjustusi. Teede alt mines või kaablite ja torude ristumiskohtades peab silmas pidama, et ka hiljem, näiteks maa liikumise tõttu ei tekiks kaablis liigseid pingeid. Jätkud pannakse valitud kohtadesse
Dolomiit on enamasti hall, mõnikord ka sinaka või pruunika varjundiga. Dolomiiti kasutatakse kõige enam hoonete välisviimistluses. Sisetöödel kasutatakse seda põrandateks, treppideks, siseviimistluseks jne. 59 5.5. Moondekivimid Moondekivimid on tekkinud tard- või settekivimitest kõrge temperatuuri või rõhu mõjul. Gneiss. See on moondunud graniit. Eestis esineb gneissi-rahne. Kasutatakse gneissi nagu graniitigi. Marmor. Marmor on tekkinud lubjakivist ja dolomiitidest. Ta on: kristallilise ehitusega, hästi poleeritav, väga erineva värvuse ja mustriga. Oma ilu tõttu kasutatakse marmorit peamiselt viimistlustöödel. Eestis päris marmorit ei leidu. Kiltkivid. Kiltkivid lõhestuvad väga kergesti õhukesteks plaatideks. Neid saab kasutada katusekatte-materjalidena.
Savide leviala on suurim Pärnu-, Lääne- ja Raplamaal, seal leidub rohkesti raskeid ja harimisaja suhtes tundlikke gleimuldi. Kahkjaid savimuldi on palju Võrumaal. Viljakaid leostunud ja leetjaid liivsavimuldi on rohkesti Järvamaal, kuid valdavad on nad Viru-, Jõgeva- ja Raplamaal. Eestis on ohtralt rändkive, suurimad on ürglooduse objektidena kaitse all. Maa kasutamist on kivid alati seganud ning rahne, pangaseid, munakaid ja kamakaid (Ø üle 10 cm) on ikka kogutud ja ära veetud. Nende mõõtmed ja hulk mullas on võetud kivisuse astmete määramise aluseks (vaata kartogramm). Haritava maa keskmine peenkivisus (kivide Ø 1–20 cm) 30 cm tüseduses mullakihis on 53 m3/ha, suurim (üle 130 m3/ha) on see Lääne-, Saare- ja Harjumaal. Üle 50 m3/ha peenkive on ka Hiiu-, Lääne- ja Ida-Viru-, Järva- ja Raplamaa haritavate muldade
annaabi.ee 
