Käsumajanduse algtõukeks ja põhiideeks on arvamus, et kõiki majanudslikke suhteid võib ja oskab korraldada üks keskus või üks majandussubjekt tema parema aursaamise kohaselt. Majandussüsteemi, kus kõrvuti turumajanduse elementidega toimib ka tugev valitsuse sektor ja kus riik sekkub rohkem või vähem majanudsellu, nimetatakse segamajanduseks. 3. Tulude jaotus ühiskonnas, võrdsuse ja ebavõrdsuse tekke põhjused, Lorenzi kõver Tulude jaotus ühiskonnas: makstavad maksud jaotatakse ümber ühiskonna hüvaks (arstid, pensionärid) Võrdsuse ja ebavõrdsuse tekke põhjused: 1) inimeste erinevaf füüsilised ja vaimsed võimed 2)riigi tase ja töö Lorenzi kõver: kirjeldab graafiliselt algse tulu kumulatiivset kogumit perede kumulatiivse kogumiga võrreldes; mida suurema paindega on lorenzi kõver seda ebavõrdsemalt on tulud jaotunud, ja vastupidi 4. Nõudlus Nõudluse mõiste: nõudlus on kaup või teenus, mida ostjad soovivad.
/ ceteris paribus / Kõik, kes turult midagi ostavad, on nõudjad ja nende ostusoovid kokku moodustavad turunõudluse. Nõudmise kauba või teenuse järele kujundavad: · kauba hind · tarbija individuaalne maitse · tarbija ostujõud ehk sissetulekute tase · tulevikuootused · teiste kaupade hinnad Mikroökonoomikas käsitletakse hinda kui peamist nõudmist mõjutavat tegurit. Olulised on ka teised tegurid. Näiteks eeldatakse, et sissetulekute suurenedes suureneb ka nõudlus hüviste järele. Hind on rahasumma, mille eest antud kaupa saab osta. Hinda võib majanduslikult vaadelda ka, kui rahasummat, millest tarbija peab loobuma mingi kauba või teenuse ostmiseks. Samuti võib hinda vaadelda kui mingi kauba kasulikkust ostja silmis. Mida väärtuslikum on kaup ostja jaoks ja mida enam arvab ostja kaubast saadavat, seda rohkem on ta nõus selle eest maksma. Nõudmise puhul ei ole tegemist ainult sooviga mingit kaupa osta, vaid meil peab olema ka raha selle ostmiseks
Nõudlust mõjutavad tegurid : *kauba hind *tarbija ostujõud ( nõudluse struktuur ) *teiste kaupade hinnad ( asendus ja täiendkaubad ) *tulevikuootused ( tarbija tulevane sissetulek ) *tarbijate arv ( mõju kogunõudluses ) *tarbijate individuaalne maitse ja eelistus Hinnamõju inimesed ostavad tooteid ja teenuseid kõrgema hinnaga vähem, kui madalama hinnaga, kui muud tingimused jäävad samaks. ( hindade suur tähtsus ) Ostujõud nõudlus, mis on rahaga tagatud. ( Ostujõud suureneb hinna langedes ja väheneb hinna tõustes. ) Vähenev isiklik väärtus (nt.) Kui autoparandus on väga kallis, siis tehakse ainult hädapärased sõidud. Kui kütus on odav, tehakse ka lõbusõite. Kahanev piirkasulikkus kogus, kuhu jõudes iga järgmine tarbitud ühik pakub vähem rahuldust, kui pakkus eelmine. Asenduskaubad paljudel kaupadel on asenduskaubad. Valmisolek kasutada asenduskaupu sõltub hindadest.
Määrab plaan. Hinna kehtestab valitsus. Kaupade ja teenuste valik on väike või puudub. Tarbimisvõime oleneb sotsiaalsest positsioonist. Valdavalt riiklik omand ja suurettevõtted. Turumajandus määrab konkurents. Hinna kujundab turg. Kaupade ja teenuste valik on lai. Tarbimisvõime oleneb rahalistest ressurssidest. Mitmesugused omandi- ja ettevõttevormid. (vabaturumajandus vabadus teha kasulikke valikuid ja otsuseid). Tootja jälgib alati tarbija soove ehk nõudlust. Nõudlus ja pakkumine peavad olema taasakaalus. Turg kaupade ja teenuste vahetamine raha vahendusel. Olukorda, kus mitmed tootjad omavahel ostjate pärast võitlevad ehk konkureerivad, nimetatakse konkurentsiks. Segamajandus tekib asjaolul, kus turg ei ole osutunud igas olukorras täiuslikuks eha tule ressursside paigutamisega toime nii, nagu ühiskonna seisukohast vaja oleks. 4.2 Turumajandus Turg on paik, kus kohtuvad kaupu ja teenuseid pakkuvad ning neid nõudvad inimesed.
Oletame, et meie lihtsas ühiskonnas elab vaid kaks inimest, Anna ja Mati, kes mõlemad soovivad tarbida jäätist. Kuidas kujuneb Anna ja Mati jäätise turunõudlus? Jäätise puhul on asi lihtne, tuleb vaid uurida kui palju soovib mingisuguse hinna juures jäätist süüa Anna ja kui palju Mati. Kui hinnaga seitse krooni jäätis soovib Anna süüa viis ja Mati kolm jäätist nädalas, siis saamegi öelda, et sellise hinna juures on kogu turu nõudlus kaheksa jäätist nädalas. Piisab sellest kui liidame kokku Anna ja Mati poolt soovitud jäätisekogused. Kui ka jäätise pakkuja soovib pakkuda sellise hinnaga kaheksa jäätist nädalas, olemegi leidnud turu tasakaalu. Eelnenud arutelu iseloomustas selliste kaupade pakkumist mida me tarbime individuaalselt. Kui mina seda jäätist juba söön siis samal hetkel sina ei saa seda jäätist süüa. Nüüd vaatame lähemalt ühiselt tarbitavate hüviste pakkumist
Keeruliseks muudab olukorra tõsiasi, et mõistet ,,heaolu" on üheselt ja objektiivselt raske määratleda. Joonis 1. Majandussubjektid. Ülesanne 2. Millise majandussubjekti huvisid ja eesmärke kirjeldavad tabelis esitatud olukorrad. Arutlege rühmas, millised on majandussubjekti eesmärgi saavutamisel piirangud (raha, aeg, info ja teised ressursid või seadusandlikud kitsendused). majandustegevus majanduslik subjekt Piirang soodsa hinnaga kaubad ja teenused puhastamata reovesi avalikes veekogudes toodete ja teenuste kõrged hinnad, suur läbimüük stipendiumid ja toetused kõigile abivajajatele TARBIMINE ja ettevõtluse seos tarbimisega seonduvalt Vajadus on inimese puuduse tunne, mida saab rahuldada hüviste tarbimisega. Abraham Maslow (1908 1970) oli Ameerika psühholoog, kelle üheks tuntumaks ideeks on vajaduste kirjeldamine astmelises ehk hierarhilises struktuuris. Maslow järgi saavad kõrgema astme vajadused
ettevõttesektorisse tuleb raha sisse müügituludena ja läheb sealt kodumajapidamistesse tootmiskuludena. Ka kasum jõuab lõpuks mitmesuguste tuludena kodumajapidamistesse. Seega raha liikumine on võrreldes ressursside naturaalvormis liikumisega, vastassuunaline. Ühe isiku tulu on teise kulu. Nt tööandja maksab mulle palka (kulu) ja mina seejärel lähen poodi ma ostan sealt kaupa ja sellega saab ettevõtja tulu. 6. Nõudlus ja seda mõjutavad faktorid. Kõik kes turult midagi ostavad on nõudjad, nende ostusoovid kokku moodustavad aga turunõudmise. Nõudmise tegurid: 1) kauba hind 2) tarbija individuaalne maitse 3) tarbija ostujõud ehk sissetulekute tase 4) tulevikuootused 5) teiste kaupade hinnad 7. Pakkumine ja seda mõjutavad faktorid. Pakkumine on kaubakogus, mida pakkujad soovivad müüa ja on suutelised valmistama olemasoleva hinna eest. Pakkumise tegurid: 1) kauba hind
protsentuaalne muutus ehk elastsuse väärtus on väiksem kui 1. Nõudlus on ühikuelastne, kui nõutava koguse protsentuaalne muutus on sama suur kui hinna protsentuaalne muutus ehk hinnaelastsuse väärtus võrdub 1 ga. Nõudluse hinnaelastsus on oluline kauba müüjate jaoks, sest kehtib seos nõudluse elastsuse ja kauba müügist saadava tulu vahel. R - tulu suurus; p - kaubaühiku hind; Q - müüdud kogus R = pQ Kui elastsus >1, on nõudlus elastne ehk hinnamuutuste suhtes tundlik ning hinna tõus vähendab kogutulu. Nõudluskõver on lame (väikse tõusuga) Kui elastsus = 1, jääb kogutulu hinna tõusu korral samaks. Kui elastsus < 1, on nõudlus mitteelastne ning hinna tõus suurendab kogutulu. Nõudluskõver on järsk (suure tõusuga) Nõudluse elastsust mõjutavad: · kauba või teenuse asenduskaupade olemasolu · hinnamuutusega kohanemise perioodi pikkus
lihtsalt ei osteta. Kui aga kaup või teenus on ostjatele meelepärane, siis ostetakse seda ka rohkem. Eelnevas näites oli kinos ühele filmile pileteid piisavalt saadaval. Ometi ei valinud vaatajad ehk nõudjad siiski seda, vaid tahtsid näha filmi, kuhu piletid olid juba väljamüüdud. Nõudlus on kauba või teenuse kogus, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta olemasoleva hinna korral kindlal ajahetkel. Majandusteaduslikult või öelda, et nõudlus väljendab seost kauba hinna ning nõutava koguse vahel ning taolist seost saab väljendada nõudlustabelina, nõudluskõverana või matemaatilise funktsioonina. Kuidas tekib nõudlus mingi kauba võiNõudluse teenuse järele? kujunemisel on olulisemad tegurid kauba hind, tarbija maitse ja eelistused, ostujõud ehk sissetulekute tase, tulevikuootused, teiste kaupade hinnad ja ostjate arv turul
RIIGIEELRVE Riigi kulude ja tulude plaan mingi eelarveperioodi kohta, mis kinnitatakse parlamendi poolt seadusena ja on aluseks valitsuse tegevuse rahastamisel Selle koostamise aluseks on: ● Eelmise aasta eelarve ● Majandusarengu üldised näitajad ● Valitsuse üldised eesmärgid Koostamine: ● Rahandusministeerium kogub kõigilt ministeeriumidelt rahasoovid ● Valitsus teeb koostöös ministeeriumidega rahasoovides muudatusi või kärpeid ● Riigieelarve seaduseelnõu saatmine Riigikokku ● Riigieelarve seaduseelnõu 3 lugemist Riigikogus, mille käigus toimub ettepanekute ja paranduste tegemine seaduseelnõus ● Riigieelarve seaduseelnõu hääletamine Riigikogus ● President kuulutab riigieelarveseaduse välja Puudujääk: Juhul kui eelarve on tasakaalust väljas, kulutab riik rohkem raha kui ta teenib. Sellist olukorda nimetatakse eelarvepuudujäägiks ehk eelarvedefitsiidiks. Kuidas kaetakse
suudad, muidu ei jää sa ellu." Vabaturumajandus tekkis Euroopas ja arenes järk-järgult 15.-19. sajandil. Määrav on siin turg. Sellele majandusliigile on iseloomulikud järgmised tunnused: - eraomand - tootmise eesmärk on võimalikult suure tulu saamine. Omanik vastutab kõige, ka kahjude eest, on huvitatud tootmise laiendamisest, konkurentsis püsimisest, tehnoloogia uuendamisest. - kaup - müügiks valmistatud toode. Kaubaks on ka teenus, mida tarbijale osutatakse. - turg - kõik kaubad jõuavad tarbijani ostu ja müügi teel. Tarbija valib, mida ja kui palju osta, tootja otsustab, mida ja kui palju müüa. - vaba konkurents - kauba mitmekesisus, ostja valib, mida osta. Kes ei suuda oma kaupu ja teenuseid müüa, laostub. - riik ei sekku otseselt ei kaupade tootmisse ega jaotamisse. Vabaturumajanduse peamised puudused: - ületootmiskriisid, millega kaasneb tootjate pankrott, tehaste sulgemine ja tööpuudus; - ühiskonna kihistumine rikasteks ja vaesteks, töölisrahutused;
üksus, mis lähtub teatud ühiskondlikest vajadustest kujunenud organisatsioonist ja protseduurireeglitest ning omab selgelt määratletud juhtimisstruktuure Ülesanne 1.2 ● Millise majandussubjekti huvisid ja eesmärke kirjeldavad tabelis esitatud olukorrad. Millised on majandussubjekti eesmärgi saavutamise piirangud (raha, aeg, info jt ressursid või seadusandlikud kitsendused) Olukorra kirjeldus Majandussubjekt Piirang Soodsa hinnaga kaubad ja teenused Puhastamata reovesi avalikes veekogudes Mina ja tarbimine ● Milline on hea elu? See sõltub inimese vajadustest. ● Majandusteadlased väidavad, et just vajaduste rahuldamiseks on vaja tarbida. ● Vajadus on puudusetunne, mida inimene saab rahuldada hüviste tarbimisega. A.Maslow ● Ameerika psühholoog, kelle üheks tuntumaks ideeks on vajaduste kirjeldamine astmelises ehk hierarhilises struktuuris.
· Reguleerima kaupade hindu (mõjutab aktsiiside käibemaksuga), kvaliteeti ja kvantiteeti · Mõjutama subsiidiumide ja maksudega majanduskäitumist · Tegelema ise tootmisega · Tegema rahalisi ülekandeid ja väljamakseid vastavalt sotsiaalsetele vajadustele (heaoluriik) ja pakkuma ühishüvesid. Riigivõimu monopoolsed tunnused kehtsetada seadusi, koguda makse Sotsiaalses kontekstis on majandusega lahutamatult seotud ühishüved. Need on kaubad ja teenused, hüved, mida inimesed tarbivad kollektiivselt ilma turu vahenduseta · Ühishüved on: julgeolek, haridus, kultuur, tervishoid, normaalne elukeskkond (teed, sideliinid, kommunaalvõrk, pargid, puhkealad jt) Paljude eest tuleb tarbijal maksta, kuid see moodustab vaid osa teenuste hinnast. Vahe kaetakse riigi või munitsipaaleelarvest. Ühishüvede loomine nõuab suuri kulutusi, mis on jõukohased ainult kogu ühiskonnale tervikuna
Ühishüvitis sotsiaalset väärtust omav kaup/teenus, mida jaotatakse ilma turu vahenduseta (tasuta) ning mida tarbib enamik ühiskonnaliikmeid. Eelarve rahaline plaan teatud perioodil laekuvate tulude ja tehtavate kulutuste kohta. Eelarve koostamine: 1) Valitsus kogub ministeeriumitelt nende rahasoovid 2) Valitsus teeb kärpeid, et kulud ja tulud tasakaalustada 3) Ministeeriumite rahasoovide kooskõlastamine 4) Riigieelarve menetlemine Riigikogus 5) Parteide parandusettepanekud 6) Parlament hääletab. 7) President kuulutab seaduse välja. Eelarvepoliitika eelarve koostamise põhimõtted ja vastavad otsused. Maksupoliitika määrab, milliseid makse ja mille eest riik kogub. Kulupoliitika eelarve tasakaalustamine, seab eelistused, millele laekunud vahendeid jagada. Eelarve defitsiit olukord, kus eelarve kulud on suuremad kui tulud
eelistavad majandusvabadust ja soovivad, et majandusjõud võtaksid vabalt oma kursi. Makroökonoomika on õpetus turu üldisest tasakaalust ehk majandusest tervikuna. Mikroökonoomika uurib üksiktarbijaid ja ettevõtteid. Turuga on tegemist igal pool ja alati, kus ja millal vaid inimesed teevad üksteisega vabatahtlikke vahetustehinguid. Turumajandus kasutab turge ehk vabatahtlikku vahetust (vaba ettevõtlust) kui peamist tootmise organiseerimise ja koordineerimise vahendit. Tooted e. kaubad on materiaalsed hüvised, mida ettevõtted valmistavad ja mida saab näha ja katsuda, nagu arvutid, spordijalatsid, pitsa ja mootorsaag. Teenused on immateriaalsed hüvised, mida osutatakse ja turustatakse üheaegselt, nagu torulukksepatööd ja autoparandus, taksosõidud ja juukselõikus. Teenused on väärtused, mida ei saa näha ega katsuda. Ressursid on põhielemendid, mida kasutatakse toodete ja teenuste tootmiseks. Tootmisressursid e. tootmistegurid on:
Majanduse alused 9.sept 2014 Raha ei ole ressurss!! Raha eest ostame kaupu, mitte ei valmista! Nõudlus ja pakkumine määrab turul optimaalse koguse. Millest sõltub, kas ettevõte saab kauba hinda suurendada? Nõudlusest, kauba omapärast!! (osadest asjadeste ei saa loobuda, osadest saab lihtsamalt) Mida väiksem on konkurents, seda lihtsamalt saab hinda muuta. Majanduses on mitmetel põhjustel vajalik teada, kui järsk on nõudluskõver. Kui kauba nõudlus on mitteeleastne, siis on ettevõtjal lihte hinda tõsta ja see ei mõjuta tarbimist. Elastsusega mõõdetakse seda, kuidas tarbijad reageerivad kauba hindadele. Mitteelastne nõudlus (piim) (ükskõik kui kallis, ostame ikka) Elastne nõudlus (jäätis) (laps tuleb nuttes koju, kui hind tõuseb 6lt 7ni, siis ei osta jäätist, tal on palju asenduskaupu, kui hind tõuseb, siis ostetaks emidagi muud. Kui hind langeb, siis
Kordamisküsimused: Riik ja majandus §4.1-4.6 1. Mis eristab tavamajandust, käsumajandust ja turumajandust? 2. Turumajanduse toimimise põhimõtted: nõudlus, pakkumine, hind, turumajanduse plussid ja miinused. 3. Konkurents: mis see on, liigid? 4. Miks riik sekkub majandusse: majanduslikud ja sotsiaalsed motiivid ja vahendid? 5. Erahüvis ja ühishüvis. 6. Riigi eelarve: mis see on, kuidas toimub selle vastuvõtmine, eelarvedefitsiit, millal tuleb teha lisaeelarve. 7. Maksud: miks neid kogutakse, proportsionaalne ja progresseeruv ehk astmeline tulumaksusüsteem, otsesed ja kaudsed maksud. 8
Mis on ühishüvis? ÜHISHÜVIS Miks ühishüviseid pakutakse? Milliseid ühishüviseid kasutad? Et tasakaalustada toimetulekut kõigis Haridus, TV, tänavavalgustus, ühiskonnakihtides. Mererand, Spordihoone. Sotsiaalse heaolu tagamine. 6. Riigieelarve on rahaline plaan laekuvate tulude ja tehtavate kulude kohta. Riigieelarvesse pannakse kirja tulud ja kulud. Eelarve koostamise aluseks on eelmise aasta eelarve, majandusliku arengu üldised näitajad ja valitsuse eesmärgid. Eesti riigieelarve koostab valitsus, võtab vastu Riigikogu ja kuulutab välja president. Riigieelarve koostamine : 1. Rahandusministeerium kogub kõigilt ministeeriumidelt rahasoovid. 2. Valitsus teeb ministeeriumide rahasoovides muudatusi ja kärpeid. 3
MAKSUD Esitlus majandusõppes 2008 SISUKORD: Ülevaade maksudega seonduvast: · maksude tähtsus, · ülevaade erinevatest maksud · maksude kogumine · maksudega seotud ülesanded · jms MAKSUSÜSTEEMI TÄHTSUS: · tagab ühiskonna rahaliste vahendite koondamise riiklike kulutuste katteks (nt pensionide ja toetuste maksmine, riigikaitse, hariduse ja kultuuri korraldamine) · turu toimet ja tulemust kujundav ülesanne (selleks saab muuta maksustamise korda, maksude struktuuri ja maksumäärasid) TURUOSALISTE MAKSUSTAMINE:
a. kirjutas raamatu "Rahvaste rikkus", milles põhiidee on küsimus Kuidas inimesed, kes järgivad omakasu, edendavad siiski läbi vabatahtliku vahetuse ka ühiskonna huve? Juhituna majanduse "nähtamatust käest", ütles Smith, suurendame me riigi materiaalset jõukust, kasutades oma individuaalseid huve, andeid ja võimeid, et turul tarbijaid teenida. 3. Nõudlus ja pakkumine Mõiste Definitsioon Nõudlus Teatud kauba või teenuse kogus, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta erinevate võimalike hindadega kindlal ajahetkel. Nõudlusseadus Inimesed ostavad mingit kaupa rohkem madalama hinna kui kõrgema hinna eest. Hindu mõjutavad Inimesed ostavad mingit kaupa rohkem madalama hinna kui tegurid kõrgema hinna eest.
ABCDEFGHIJKLMNOPRSTUVÄÜ A aasta keskmine rahvaarv — pool aasta alguse ja aasta lõpu elanike arvu summast. absoluutne hind – hind, mis on kirjutatud hinnasiltidele ja mida seda hüvist ostes peab maksma absoluutne tulude ebavõrdsus – situatsioon, kus 1-IX peredetsiilil tulud puuduvad ning kõik tulu laekub X peredetsiilile absoluutne tulude võrdsus – situatsioon, kus kõigi peredetsiilide tulud on võrdsed absoluutne vaesus – seisund, kus inimese tulu jääb allapoole teatud minimaalset taset; sätestatakse kas rahvusliku või rahvusvahelise vaesuskriteeriumina absoluutse eelise teooria – väidab, et erinevad riigid võivad toota kaupu erineva efektiivsusega ning rahvusvahelise kaubanduse abil on võimalik jõuda kõrgemale heaolutasemele, kui riigid spetsialiseeruvad tootma seda kaupa, milles neil on absoluutne eelis (mida nad suudavad toota vähima ressursikuluga)
MAJANDUSE ABC SÕNASTIK A · aasta keskmine rahvaarv -- pool aasta alguse ja aasta lõpu elanike arvu summast. · absoluutne hind hind, mis on kirjutatud hinnasiltidele ja mida seda hüvist ostes peab maksma · absoluutne tulude ebavõrdsus situatsioon, kus 1IX peredetsiilil tulud puuduvad ning kõik tulu laekub X peredetsiilile · absoluutne tulude võrdsus situatsioon, kus kõigi peredetsiilide tulud on võrdsed · absoluutne vaesus seisund, kus inimese tulu jääb allapoole teatud minimaalset taset; sätestatakse kas rahvusliku või rahvusvahelise vaesuskriteeriumina · absoluutse eelise teooria väidab, et erinevad riigid võivad toota kaupu erineva efektiivsusega ning rahvusvahelise kaubanduse abil on võimalik jõuda kõrgemale heaolutasemele, kui riigid spetsialiseeruvad tootma seda kaupa, milles neil on absoluutne eelis (mida nad suudavad toota
Riigieelarvesse pannakse kirja tulud ja kulud. Eelarve koostamise aluseks on eelmise aasta eelarve, majanduse arengu üldised näitajad ja valitsuse eesmärgid. Eesti riigieelarve koostab valitsus ja võtab vastu riigikogu. 1. Rahandusministeerium kogub kõigilt ministeeriumidelt rahasoovid. 2. Valitsus teeb ministeeriumide rahasoovides muudatusi ja kärpeid. 3. Ministeeriumide ettepanekute kooskõlastamine. 4. Riigieelarve projekt saadetakse Riigikokku. 5. Riigieelarve seaduseelnõu kolm lugemist riigikogus. 6. Ettepanekute ja paranduste tegemine riigieelarve seaduseelnõus. 7. Riigieelarve seaduseelnõu hääletamine Riigikogus. 8. President kuulutab riigieelarve seaduse välja. Riigieelarve on oluline, kuna näitab, milleks riik raha kogub ja kulutab. Eelarve kaudu toimib kogu riigielu korraldamine. Parandab riigi ja rahva heaolu. Eelarve peab olema tasakaalus, et ei tekiks probleeme riigielu korraldamisel.
Majanduse konspekt Tööturg. Aktiivne ja passiivne tööhõive poliitika; aktiivne ja passiivne elanikond Töötuskindlustus, töötukindlustusmakse, töötutoetus (erinevused, tingimused, summad). Kes on töötu? Riigieelarve. Kuidas tehakse riigieelarvet? Kui suur on Eesti riigieelarve. Kust tulevad riigieelarve tulud? Kuidas koostatakse eelarvet (eelarve defitsiit, tasakaal). Brutopalk, netopalk, tükipalk, ajapalk, avanss, miinimumpalk, keskmine palk, ametiühing, tööjõunõudlus, tööjõu pakkumine, töövõtja, tööandja, Sega-, turu-, käsumajandus. Majandussüsteemi toimimine (loodusressursid, inimressursid, kapital, ettevõtlikkus), Kaudsed ja otsesed maksud, riiklikud ja kohelikud maksud Progressiivne ja proportsionaalne maksusüsteem (plussid ja miinused.)
vajaduste rahuldamiseks pidevalt valima erinevate alternatiivide vahel millegi kasuks otsustamine tähendab loobumist millestki muust. Teatud toote tootmiseks vajalike ressursside alternatiivkulu hõlmab teiste kaupade ja teenuste hulka, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega. Alternatiivkulu saab defineerida kui saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. I LOENG II OSA. Nõudlus ja Pakkumune Turg- tähistab mistahes institutsiooni,mille kaudu ostjad ehk tarbijad ja müüjad ehk tootjad või pakkujad vastastikku kaupu ja teenuseid vahetavad. Oma turg on igal kaubal, teenusel ja tootmisteguril. Igal turul on oma spetsiifiline struktuur,mis tähistab turu kõige olulisemaid tunnusjooni: Turul osalejate arv Kauba omapära, homogeensus või diferentseeritus Turule sisenemise võimalused
Eesti keeles on sõnal turg mitu tähendust. Esiteks mõistame turu all kauplemise kohta, mingit konkreetset paika: laadaplatsi, kaubamaja või väärpaberi börsi. See on turg paikses tähenduses. Teiseks vaadeldakse majandusteoorias turgu kui majanduse toimimise korraldust ehk süsteemi. Turul on kindlad koostisosad ja toimimise loogika. Et mõista turu toimimist, vaatleme tema koostisosi eraldi. Kõige tuntumad turuga seonduvad mõisted on nõudlus, pakkumine ja hind. Turuga on tegemist kõikjal, kus kohtuvad mingi kauba või teenuse nõudjad ja pakkujad. Nii saame rääkida turust, kui linnaturul müüakse õunu. Turg on ka kaupade vahendamine, aktsiatehingud või teenuste osutamine. TURG Kauba- ja teenuste Tootmistegurite turg turg
Ebaõnnestumise põhjused: piiratud informatsioon, kontroll eraturu reaktsioonide üle ja bürokraatia üle ning poliitilistest protsessidest tulenevad kitsendused. Wagneri seadus: Majanduskasv toob kaasa keerukamad majandussuhted, mis tähendab uute seaduste ja õigussüsteemi arengut, mis omakorda toob kaasa avaliku sektori kulutuste kasvu. Urbaniseerumisega kaasnev välismõjude uurenemine vajab suuremat valitsuse sekkumist. Avaliku sektori poolt pakutavate kaupade ja teenuste nõudlus on suure sissetuleku elastsusega. Seega kui majanduskasvu tulemusel suurenevad sisstulekud, kasvab ka nõudlus haridus-, tervishoiu-, vaba aja veetmise teenuste järele. Wagneri seadusest tuleneb, et avaliku sektori kulutused kasvavad protprtsionaalselt isikute sissetulekutega. Arengu mudel: Arengumudelite kohaselt kasvab avalik sektor, sest arenguga muutub majanduse struktuur ja see muudab vajadusi
Nõudlus- Kõik, kes turult midagi ostavad on nõudjad, nende ostusoovid kokku moodustavad aga turunõudmise.(turunõudlus). Struktuur-näitab, kui palju sooviksid tarbijad igal konkreetsel hinnatasemel seda kaupa osta. Nõudmise kujundab: · kauba hind; · tarbija individuaalne maitse; · tarbija ostujõud ehk sissetuleku tase; · tulevikuootused; · teiste kaupade hinnad; Mõjutsed: mingi toote järele teised, sellega seotud või konkureerivad kaubad. Graafik apelsinidega. Hind Kogus, Kr/kg kg 20.0 0 19.0 40 18.0 84 17.0 120 16.0 200 15.0 300 14.0 450 13.0 600 12.0 800 11.0 950 10.0 1200 5
KELLELE Majandusmudel Majandusmudel on lihtsustatud väide, diagramm või valem, mida kasutatakse majandussündmuste selgitamiseks. Majandus Majandus on süsteem, mis tuleneb valikutest, mida me teeme kui tarbijad, töötajad, ettevõte omanikud või juhid ja valitsusametnikud. Nõudlus III peatükk · Mis on nõudlus ja kuidas see illustreerib hindade mõju? · Miks inimesed ostavad mingit kaupa madalamate hinnaga rohkem ja kõrgema hinnaga vähem? · Milline seos on üksikisikute nõudmiste ja turunõudluse vahel? · Mis on nõudluse hinnaelastsus ja mis seda määrab? · Milline erinevus on hinnamõju ja nõudluse muutus vahel? Nõudlus Teatud kauba või teenuse kogus, mida tarbijad
Aeg-ajalt tekib olukordi, kus turumehhanismid ei suuda tagada majanduse tulemuslikku toimimist. Säärastel juhtudel peab riik majandusse sekkuma, näiteks: 1) reguleerima kaupade hindu, kvaliteeti ja kvantiteeti; 2) mõjutama subsiidiumide ja maksudega majanduskäitumist; 3) tegelema ise tootmisega; 4) tegema rahalisi ülekandeid ja väljamakseid vastavalt sotsiaalsetele vajadustele. Sotsiaalses kontekstis on majandusega lahutamatult seotud ühishüved. Need on kaubad, teenused ja hüved, mida inimesed tarbivad kollektiivselt ilma turu vahenduseta. Ühishüved on julgeolek, haridus, kultuur, tervishoid ning normaalne elukeskkond. Ühishüved on ammendamatud, sest keegi ei saa neid jäägitult ära kasutada ega piirata teiste võimalusi nende tarbimisel, ning välistamatud, st loodud tarbimiseks kõigile ühiskonnaliikmetele. Ühishüvedega haakub ka välismõjude probleem. Majanduses nimetatakse välismõjuks
1) Kolm majandustüüpi: · Vabaturumajandus- Turg on määrav.Iseloomulikud on eraomand(omanik vastutab üritab saada võimalikult palju tulu), kaubad ja teenused(on müüdav),turg(kõik kaubad ja teenused jõuavad inimesteni. Inimesed ise valivad, mida täpselt ostavad ja kui palju, tootjad otsustavad mida ja kui palju müüja), vaba konkurents(kauba mitmekesisisus, ostja otsustab, mida osta. Kes ei suuda oma toodet/teenust müüja, laostub). Riik ei sekku otseselt ei kauba tootmisesse ega jaotamisse.Kõik tahavad oma toodet teenus müüja, võib viia ületootmiseni , kihistumiseni ning monopoli tekkimiseni
majandusse muutub vajalikuks. Ühishüvis on kaup või teenus, mida jaotatakse ilma turu vahenduseta ning mida tarbib enamik ühiskonnaliikmeid. Eelarve on rahaline plaan eelarveaasta jooksul laekuvate tulude ja tehtavate kulutuste kohta. Eelarve koostamise põhimõtteid nimetatakse eelarvepoliitikaks. Eelarvepoliitika koosneb kahest valdkonnast- maksupoliitkast ja kulupoliitikast. Tulumaks võib olla kas proportsionaalne või astmeline. Eesti riigieelarve tuludest moodustavad valdava enamuse maksud. Sotsiaalne on sihtotstarbeline maks. Maksutulu on rahva ühiselt kokku pandud ressurss, mida ka rahva jaoks kasutatakse. Peamised valitsuskulud on kulutused ühishüvistele, sotsiaalsele kaitsele ja riigivalitsemisele. Kõik need meetmed, millega riik abistab toimetulekuraskustes inimesi, kannavad nimetust sotsiaalhoolekanne. 2.Mõisted ja muu. Poliitiline ja majanduslik vabadus on vastastikku seotud. Õigusriik ja poliitiline stabiilsus loovad vajaliku raamistiku majanduse arenguks.
Üks raha funktsioonidest on olla vahetusvahend, mida saab edukalt teiste kaupade vastu vahetada. – Tõene Eesti 2015. aasta riigieelarve maht on ligikaudu 8,5 miljardit eurot. – Tõene Raha pakkumine väheneb, kui kui nõudehoiuste mahud pankades suurenevad. – Vale Raha pakkumine suureneb, kui pangad alandavad lisaks kohustuslikule reservimäärale kehtestatud täiendava reservi määra. – Tõene Avalikul sektori põhilised rollid on: koostada riigieelarvet, ehitada teid, maksta sotsiaaltoetusi ning taastada kinnisvaraarendus. – Vale Piirmaksumäära alandamine Laffer'i kõvera tõusvas osas suurendab valitsuse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
