-liikmed:Gailit(prosaist), under(luuletaja), semper, tuglas, adson, visnapuu. Kaastöölisteks kunstnikud koort,vabbe ja triik. -pöörasid vormile suurt tähelepanu, liikmed on oma loomingulise tee algul, ilmuvad esikkogud, teevad palju reklaami, loovad skandaale, suhtusid pilklikult tõusikutesse. Põhimõtteks ärritada kodanlast. -väärtus: armastusluule viimine uuele tasemele, muutis kirjanduse populaarseks, sai välja anda rahapuuduse tõttu seisma jäänud teoseid, edendas raamatukunsti, murdeluule, kasutas uuenduslikku keelt, tõstis eesti luule uutesse kõrgustesse. Ekspressionism: 20 saj alguse kirjandus-ja kunstivool, ühendas kirjanikke, kes protestisid inimest ahistava poliitilise korra vastu, kuid kelle protest oli ühendatud utoopiaga. Omane on ebamäärane katastroofi eelaimus, sõjavastane protest, hirm ja ahastus inimese tuleviku pärast. Eestis-Johannes Semper, Marie Under,Henrik Visnapuu. A.H. Tammsaare: -1878-1940 -sündis albu vallas vetepere külas
Ristiusu mõju kunstile. Katakombid. Sarkofaagid Y Ristiusu vastolu Rooma võimudega Y Ristiusk- radikaalne; vastolu roomlaste eetikale (kõik on võrdsed); kristlaste tagakiusamised Y 3.saj p.Kr. Roomas kriis- alguses oldi ikka ristiusu vastu, hiljem mitte; ristiusu levik Y Esilagu visuaalne kunst kristlastele lubamatu; neile oli kõige tähtsam Jumala sõna, pühakiri; Vana Testamendiga võeti üle juudi usu vaenu kujude ja piltide suhtes Y Kristliku raamatukunsti sünd; kirjutusmaterjalina levis papüürus, hiljem rohkem pärgament Y Raamatumaal e. Miniatuurmaal Y Kristlane kokkutulekukohad- algselt jõukamate koguduseliikmete elamud, aiad või vaba loodus Y 1.-2.sajandi kristliku kunsti peaaegu ainsateks allikateks maa-alused koopad katakombid, mille seintesse maeti surnuid Y Katakombid- osalt looduslikud, osalt inimeste kätetöö; Rooma linna all ulatus
Kristjan Raud-i arvates pidi kunstnik olema väga haritud, sisemiselt stabiilne ja siduma end rahva saatusega. 20. sajandi esimestel kümnenditel polnud tal ühiskondliku töö tõttu piisavalt aega kunstiloominguks. Tema tollased õnnestunumad saavutused seonduvad "Noor-Eestiga". Kristjan Raud ei liitunud selle kirjanduslik-kunstilise rühmitusega küll nii tihedalt kui kunstnikud Nikolai Triik ja Konrad Mägi, kuid ta aitas luua uut raamatukunsti. Enam tunnustatakse Kristjan Raud-i illustratsioone 1910 avaldatud Juhan Liivi luulekogule. Põhimõtted Kristjan Raud oli kinnine, põhimõttekindel ja äärmiselt põhjalik. Kristjan Raud väärtustas ühiskonna arengu esteetilise ja eetilise mõjutegurina kunsti. Nähes selles esivanemate elujõu olulist allikat, soovis ta kaasajalgi õpetada eestlasi mõistma kunsti tähendust ja luua neile jõudu andvaid teoseid. Sellele pühendudes on Kristjan
KUNSTIAJALUGU 3.Varakristlik kunst. · Ristiusu ehk kristluse levik · Ristiusk ametlikuks Roomas aastal 380 Maalikunst : · Visuaalne kunst kristlastel esialgu lubamatu. Kõige tähtsam oli pühakiri, Jumala sõna · Pühakirja tähtsus tõi kaasa kristliku raamatukunsti sünni · Roomas hakkas levima töödeldud loomanahast pärgament (vastupidav, sobis pühade tekstide säilitamiseks) · Raamatumaal ehk miniatuurmaal · Diptühhon kaheosalised kokkuklapitavad kirjutustahvlid, mille sisekülg kaetud vahakihiga. Tahvlid olid kas puust, elevandiluust või muust väärismetallist. (NT: diptühhon peaingel miikaeli kujutisega) · Katakombid maa-alused koopad, mille seintesse maeti surnuid.
Koort; ·armastusluule viimine uuele tasemele Vabbe; ·kasutas uuenduslikku keelt Triik ·muutis kirjanduse populaarsemaks ·aitas edendada raamatukunsti ·tõstis eesti luule uutesse kõrgustesse TARAPITA Manifest "Millal oleme sisse hinganud nii lämmatavat õhku, kui nyyd tõusikluse joovastuspäivil? Ummiku on lykat vaimline kultuur. Lämbuman edasiviivad jõud. Halvat tööliste liikumine. Haritlastest saand ärimees, võimumees, ametnik." Alustas tegevust 1921. aastal Iseloomustus
sundaja teenimist 1969. aastal tööle toonasesse Filmilaenutuse ja Reklaami Valitsusse kujunduskunstnikuna. Selles ametis näidatud võimed ning süvenev huvi kunsti suhtes andsid talle suuna vastava kõrghariduse omandamiseks. Tema õpingud ERKI-s (tänane Eesti Kunstiakadeemia) graafika erialal jäid lühikeseks, piirdudes aastatega 1972 – 1974, sest edukas üliõpilane suunati õppima Leipzigi Kõrgemasse Graafika ja Raamatukunsti Kooli. Selle maineka õppeasutuse lõpetas Ülo Emmus 1978. aastal fotograafika erialal. Seejärel asus ta tööle õppejõuna ( alates 1989. aastast dotsendina) kuni 1995. aastani. Ülo Emmus sai 1977 aastal vabariiklikul näitusel žürii eriauhinna. 3 LOOMING Tehniliste oskuste poolest suurepärase ettevalmistuse saanud Ülo Emmuse loojavõimed avaldusid esijoones plakatikunstis
Rühmituse esimesed suuremad ettevõtmised olid album, mis sisaldas liikmete loomingut, lisaks ka Suitsu, Ridala ja Aaviku loomingut. Siuru oli oma hiilgeajal eesti kirjanduses olulisem kui proosa. Siuru väärtus... Armastusluule viimine uuele tasemele Tõmbas üldsuse tähelepanu kirjandusele, muutes selle populaarseks. Tänu kirjastuse loomisele sai välja anda seni avaldamata jäänud teoseid. Aitas oma estetismiga edendada raamatukunsti. Suhtumine Siurusse läbi aegade... Siuru on kas rõõmustanud või pahandanud, aga külmaks ei jätnud ta kedagi. Vanameelsetele kriitikutele ei meeldinud Siuru, kuna leiti, et liiga palju räägitakse suguelust. Tänapäeval ei sokeeri sellised luuletused enam kedagi, olgugi et 1920ndatel süüdistati Siurut pornograafias. TÄNAN KUULAMAST
Korraldasid kultuuriüritusi, 3 Siuru albumit, mis sisaldasid luuletusi, novelle. Moto: Püüa päeva! Loomingule omane iroonilisus, avameelsus, püüe sokeerida. Kujutati armastust, erootikat, vihjed eelmängule, seksile, kirg, kujundid, looduskirjeldused. Proosa fantastiliste sündmustega, katastroofi meeleolu. Lagunemise põhjus: Gailit kirjutas pilkava följetoni Underist. Tähtsus: armastusluule arendamine avameelsuse, parema kujunduse poole, arendas raamatukunsti, jätkas Noor-eesi traditsioone. Kasutasid murde vorme. 5. Tarapita 1921-22 Under, Adson, Semper, Alle, Suits, Barbarus. Moto: Taara, aita! Rühmitus oli pööratud ühiskonna poole: kujutati sõda, vaesust, valitsejate silmakirjalikkust, omakasupüüdlikkust, inimeste hoolimatust, rumalust. Põlgasid väikekodanlikku mugavat mõttelaadi, loomingus püüdsid sokeerida kriitika, juge väljendusega. Meeleolu: pilkav, irooniline või sünge, ahastav. Kirjutas luulet, novelle,
Alates 4. Sajandist oli ümarskulptuur keelatud, lubatud olid vaid reljeefid. Reljeefidega ehiti näiteks sarkofaage. Temaatika on võetud Piiblist. Kristlik reljeefkunst hakkas levima siis, kui ristiusk lubatuks sai ja sellega liitus rohkem rikkaid inimesi. Varakristlikud reljeefid rõhutavad Kristuse jumalikkust ja valitsejalikkust. Monumentaalsust ei peeta oluliseks, jutustus tehakse arusaadavaks tingmärkidega. Pühakirja tähtsus tõi kaasa kristliku raamatukunsti sünni. Hellenistlik maailm oli kasutanud kirjutusmaterjalina Egiptusest pärit papüürust, millest sai valmistada rullitaolisi raamatuid. Roomas hakkas levima aga palju kallim materjal töödeldud loomanahast pärgament. See oli vastupidavam ja sobis kristlaste pühade tekstide säilitamiseks paremini. Pärgamendist sai köita raamatuid, sellele sai maalida värvilisi pilte. Nii tekkis raamatumaal e miniatuurmaal.
Aastal 313 3.Mille poolest erines ristiusk roomlaste seistest usunditest? Roomlaste seniste usunditega võrreldes oli ristiusk väga radikaalne, nõudes usu ja igapäevase elu ühendamist, sõnade ja tegude ühtsust, Jeesuse kannatusterohke elukäigu eeskujuks ja ideaaliks pidamist. 10. Millise materjali kasutuselevõtt pani aluse raamatukunstile juba meie aja mõistes? Pärgamendist 11.Räägi raamatumaali e. miniatuurmaali tekkest Pühakirja tähtsus tõi kaasa kristliku raamatukunsti sünni. Hellenistlik maailm oli kasutanud kirjutusmaterjalina papüürust, millest sai valmistada rullitaolisi raamatuid. Roomas hakkas levima ka töödeldud loomanahast pärgament. See sobis pühade tekstide säilitamiseks. Sellest sai köita raamatuid, sinna sai maalida värvilisi pilte, mis selgitasid teksti. Nii tärkas kristlik raamatumaal. 12. Milleks kasutati katakombe? Milliseid kunstiteoseid neis leidus? Katakombe kasutati surnute matmiseks. Seal leidus peamiselt seina-ja laemaale 13
Kõige julmema jälitamise vallandas 303. aastal keiser Dicoletianus, kuid 10 aastat hiljem kulutas uus keiser Constantinus ristiusu lubatuks ja lasi ka ennast 337. aastal ristida. Ristiusk oli selleks ajaks levinud juba kõigis riigi osades ja ühiskonnakihtides ja 380. aastal kuulutati ristiusk ametlikuks usundiks. Esimeste ristikoguduste kunstilised vajadused ja võimalused olid väiksed. Visuaalne kunst oli esialgu isegi lubamatu. Pühakirja tähtsus tõi kaasa aga raamatukunsti sünni. Varem kasutatud papüüruse asemel võeti kasutusele palju vastupidavam pärgament. Pärgamendiga sai köita raamatuid ja maalida pilte. Nii tärkas raamatumaal e miniatuurmaal. Usukommete täitmiseks oli tarvis hooneid, kuid tagakiusamise tõttu saame arhitektuurist rääkida alles alates 4. saj. Alguses olid kokkutulekud jõukamate inimeste juures või vabas looduses. Seetõttu 1.-2.
Põhiplaan ladina rist. Varakristlik mosaiik koosnes väikestest erksavärvilistest klaaskuubikutest (heleroheline, kuld, külm helesinine, lillakas ooker), temaatika: sümboolsed motiivid, piiblilugusid illustreerivad stseenid ja juhtumid pühakute elust. Figuurid tardunud poosis, rikkalikult rõivastatud, keha pole tuntav riietuse all. Varakristlik raamatumaal Visuaalne kunst oli lumamatu, püha kiri muutus tähtsamaks ja tõi kaasa raamatukunsti sünni (miniatuurmaal). Kirjutati loomanahast pärgamendile, millele maaliti värvilisi pilte tekstide selgitamiseks. Varakristlik reljeefikunst Katakombi seinad ja laed kaati maalidega, maalidel kasutati palju tingmärke, millest sai alguse kristlik sümboolika. Kui maalid illustreerisid mõnda kohta piiblist, kasutati enamasti vana testamendi lugusid. Sagedateks motiivideks ka rist ja ülestõstetud kätega inimene e. palvetaja
maalidega. 16. Kus võib kõige enam näha roomaaegseid seinamaale? Mida need peamiselt kujutavad? Pompeijs on enamikus majades seinamaale.Kujutavad peamiselt aknaid ja uksi, millest paistavad fantastilised ehitised või maastikud. 17. Kuidas hakkas ristiusk ehk kristlus mõjutama rooma kunsti? Visuaalne kunst oli kristlastele esialgu isegi lubamatu.Koos Vana Testamendiga võtsid kristlased üle juudi usu vaenu kujude ja piltide suhtes, pühakirja tähtsus tõi aga kaasa kristliku raamatukunsti sünni. 18. Too mõned näited kristlikust sümboolikast. Miks need võeti kasutusele? Kristust sümboliseeris ka kala, lootust-ankur, surematust- Paabulind, Püha Vaimu-tuvi. 19. Mis on katakombid? Milline seos oli neil kunstiga? Maa-alused koopad, mille seintesse maeti surnuid.Katakombides leiduvadki esimesed varakristlikud kunstiteosed, peamisel seina-ja laemaalid. 20. Kuidas tekkisid meile tuttava kujuga raamatud? Mida neisse alguses kirjutati, kuidas neid kaunistati?
väljenduv vajadus isikliku jumalakogemuse järele. Koos sellega algas rahvuslike kirikute tekkeni viinud protsess, mis lõppes reformatsiooni, nõiajahi kõrglaine ja ususõdadega. Algasid nõiaprotsessid, mis kasvasid hiliskeskaja lõpuks nõjajahi kõrglaineks. 13. sajandi lõpus algas kunsti ja teaduse teisenemine, mis sai nimeks renssanss (algas Itaalia vararenessansiga). 14. sajandil huvituti taas Vana-Kreeka ja Rooma tekstidest. Algas ka lugemuse ja raamatukunsti hoogne areng. Selle aluseks sai paberi kasutuselevõtt ja trükikunsti teke. See demokratiseeris raamatute kättesaadavust, kirjaoskuse levikut ja õppimist. Samas võeti kasutusele püssirohi, mis viis ka relvastuse arenguni. See tähendas ajajärgu lõpul seniste palgasõduritest rüütlite asemel juba ülemineku algust regulaar- ja rahvaarmeedele. Algasid maailmarännud (Marco Polo), maadeavastused (Portugal) ja alates portulaanide ilmumisest ka kaardistamise areng
– Kristust, Püha Vaim- tuvi, lootus- ankur, surematus- paabulind. 23. Millal hakati Rooma riigis ehitama kristlikke kirikuid? Miks just siis? Milline ehitise tüüp selleks sobis ja miks just see? Kristlikke kirikuid hakati ehitama 380 aastal, sest siis legaliseeriti Ristiusk. Kokkusaamisteks läks vaja ruume, kus jumala sõna kuulutada ja rahva kokkutulekuid teha. Võeti kasutusele Basiilika, sest see oli suur ja avar. 24. Mida uut tõid karolingid raamatukunsti? Nad tõid raamatukunsti väikesed trükitähed. 25. Millistest osadest koosneb romaani katedraali põhiplaan? Millised akna- ja ukseavad, millised võlvid on iseloomulikud romaani katedraalidele? Nimetage mõned tähtsamad katedraalid! Romaani katedraal koosneb Portaalist, pikihoonest, transeptist, koorist, apsiidist, kabelitepärjast, nelitisest, kesklöövist, külglöövist ja tornidest. Aknad ja ukseavad olid kaardes, natukene pikemad kui laiemad. Silindervõlvid ja ristvõlvid on iseloomulikud.
Vaim- tuvi, lootus- ankur, surematus- paabulind. Millal hakati Rooma riigis ehitama kristlikke kirikuid? Miks just siis? Milline ehitise tüüp selleks sobis ja miks just see? Kristlikke kirikuid hakati ehitama 380 aastal, sest siis legaliseeriti Ristiusk. Kokkusaamisteks läks vaja ruume, kus jumala sõna kuulutada ja rahva kokkutulekuid teha. Võeti kasutusele Basiilika, sest see oli suur ja avar. Mida uut tõid karolingid raamatukunsti? Nad tõid raamatukunsti väikesed trükitähed. Millistest osadest koosneb romaani katedraali põhiplaan? Millised akna- ja ukseavad, millised võlvid on iseloomulikud romaani katedraalidele? Nimetage mõned tähtsamad katedraalid! Romaani katedraal koosneb Portaalist, pikihoonest, transeptist, koorist, apsiidist, kabelitepärjast, nelitisest, kesklöövist, külglöövist ja tornidest. Aknad ja ukseavad olid kaardes, natukene pikemad kui laiemad. Silindervõlvid ja ristvõlvid on iseloomulikud
Johannes Blankenfeld kuulsamaid Vana-Liivimaa vaimulikke, taotles katoliku usuelu korrastamist, Tallinna ja Tartu piiskop, hiljem Riia peapiiskop. Kõrgem kirikukogu Sinod Kloostrid: Tsistertslased põlluharimine, aiandus, karjakarvatus (Kärkna, Padise, Lihula, Tallinna) Dominiiklased õpetati eestlasi, suhtlesid eestlastega (Tallinn, Tartu) Fransisklased hallid vennad, kerjusmungaordu (Tallinn, Tartu) Birgitiinid Pirita klooster Kloostrid andsid eestlastele: raamatukunsti, arhitektuur, aiandus, kroonika, üldkultuurilised teadmised. Reformatsioon Vana-Liivimaale jõuab reformatsioon 1523. Usupuhastuse algatas Martin Luther 1517. aastal Saksamaal. Melchior Hofmann - reformatsiooniliikumine Eestis. (poolt) H. Marsow reformatsiooni poolt. Vastu: Johannes Blanckenfielt, W. von Plettenberg Poolt: linnad (linnal oli võimalus raha saada juurde, Vastu: maahärrad 1524, 14. september pildirüüsteliikumine Kaubandus eksporditi peamiselt teravilja, lina, puitu
erinevate meeleolude peeglid. Viimane töö «Päevadeta päevik» jäi pooleli... 1960. aastail tegeles Märt Laarman vabagraafika ja raamatukunstiga, kus pildid ja tekst olid linoollõikes. 1960ndate paiku hakkas Märt Laarman tegelema värvilise graafikaga, mille heaks näiteks on 1962. aastal loodud puulõikes "Sõudja". Kui ta noore kunstnikuna 1920.- 1930. aastail eelists kubismi ning suhteliselt kainet ja ratsionaalset stiili, siis hiljem tõi Märt Laarman eesti raamatukunsti tagasi emotsionaalse mõjujõu ja tundesügavuse. Tõestuseks võib tuua tema poolt loodud Tuglase "Teoste" puugravüürid, kus iga pisemgi detail on hingestatud, muutes need eriti kütkestavateks. Märt Laarmani raamatugraafikas ning raamatukujunduses kajastub tema sügav haritus ja kirjandushuvi. Bibliofiilsed haruldused, puulõikes plokkraamatud - Marie Underi «Käik tuultesse», Johann Philipp von Rothi (G.A. Oldekopi) «Talvõlaul» (1938), Märt Laarmani
abil koos hoida. Viimane lootus siiski ei täitunud, kuigi aastal 380 kuulutati ristiusk riigi ametlikuks usundiks. Esimeste ristikoguduste kunstilised vajadused ja võimalused olid väikesed. Visuaalne kunst oli kristlastele esialgu isegi lubamatu. Neile oli kõige tähtsam Jumala sõna, pühakiri. Koos Vana Testamendiga võtsid kristlased üle juudi usu vaenu kujude ja piltide suhtes, pühakirja tähtsus tõi aga kaasa kristliku raamatukunsti sünni. Hellenistlik maailm oli kasutanud kirjutusmaterjalina Egiptusest pärit papüürust, millest sai valmistada rullitaolisi raamatuid. Roomas hakkas levima ka palju kallim materjal töödeldud loomanahast pärgament. See oli palju vastupidavam ning sobis seetõttu kristlaste pühade tekstide säilitamiseks. Pärgamendist sai köita meile tuttava kujuga raamatuid. Pärgamendile sai maalida värvilisi pilte, mis selgitasid teksti. Nii tärkas kristlik raamatumaal e. miniatuurmaal
Varasemad aastast 1885, viimased 1943.a. Lisad: Kalevipoja surm.(Lisa 1) Pesu.(Lisa 2) Laotus. Tsüklist "Inimene ja öö".(Lisa 3) Kokkuvõte Kristjan Raud on üks tähtsamaid inimesi Eesti kunsti ajaloos.Tema missiooniks oli kujutada meie rahva elu ja saatust, loodust ning tundeilma.Lisaks sellele tegi ta seda põnevalt ja mitmekülgselt, näiteks Raua joonistatud ja kujundatud Juhan Liivi ,,Luuletused" on tolle aja raamatukunsti silmapaistvamaid saavutusi.Kuid tema suurejoonilisim looming on kahtlemata illustratsioonid meie rahvuslikule eeposele ,,Kalevipojale", mis tõi talle ka tuntuse väljaspool Eestit, ent mis peamine, olles üks väheseid, kellel tõesti õnnestus anda edasi eesti rahva sügav olemus, kinnistas ta end meie rahva südametesse ja mõtetesse. Kasutatud kirjandus 1.http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/kristjan_raud_liissandre.htm 2.http://www.scribd
· tekkis Palestiinas, levis Rooma, sattus vastuollu kohalike võimudega, oli ainult 1 jumal · vastuolus Rooma moraaliga · 313. keiser Constantinus kuulutas ristiusu lubatuks · 330. kuulutati ristiusk ametlikuks usuks riigis · 395. Rooma riigi jagunemine 2 · 462. Lääne-Rooma riigi lagunemine KATAKOMBID.SARKOFAAGID · visuaalne kunst kristlastele esialgu lubamatu, tähtsaim oli jumalasõna ja pühakiri · võeti üle juudi usu vaen kujude ja piltide suhtes · kristliku raamatukunsti sünd: hakati kasutama kallist loomanahast pärgamenti; mis oli vastupidavad ja sobis pühade tekstide säilitamiseks. Sellega köideti raamatuid ja maaliti värvilisi pilte- nii sündiski raamatumaal e miniatuurmaal · kristlased kogunesid esialgu jõukamate koguduseliikmete elamutes, aedades või vabas õhus. Ainsateks allikateks 1-2 saj maaalused koopad (katakombid), mille seintesse maeti surnuid
Raamatuillustratsioon, plakatid ja tüpograafia olid kõik alad, kus mehaanilise paljunduse nõuded piirasid maalijate tähtsamate töövahendite tooni nüansid, värv, atmosfäär ja valgus kasutamist. Selle asemel pidi graafik keskenduma disaini jõulisusele ja lineaarsele leidlikkusele. Kõige edukam kunstnik oli see, kes tunnistas antud kunstiala tasapinnalisust ja seetõttu pühendus pinna kaunistamisele. Oluline etapp raamatukunsti arengus oli Mackmurdo kavandatud raamatu "Wren`s City Churches" (1883) tiitelleht, mis kujutas endast märkimisväärset tähtede ja dekoratsiooni sulamit juugendlikus maneeris. Esimene totaalselt integreeritud trükis oli Eugène Grasset` (1841 1917) "L`Histoire des Quatre Fils Aymon" samast aastast. Grasset valis aluseks keskaegse legendi ja nägi kaks aastat vaeva selleks, et arendada dekoratsiooni ja illustratsiooni nii, et nad sulaksid kokku tekstiga. Graafika
nõiajahi kõrglaine ja ususõdadega. Algasid nõiaprotsessid, mis kasvasid hiliskeskaja lõpuks nõjajahi kõrglaineks. Samas oli hiliskeskajale omane tantsutõve ja enesepiitsutamise liikumise (fallangism) levimine. 13. sajandi lõpus algas kunsti ja teaduse teisenemine, mis sai nimeks renssanss (algas Itaalia vararenesssnsiga). 14. sajandil huvituti taas Vana-Kreeka ja Rooma tekstidest. Algas ka lugemuse ja raamatukunsti hoogne areng. Selle aluseks sai paberi kasutuselevõtt ja trükikunsti teke. See demokratiseeris raamatute kättesaadavust, kirjaoskuse levikut ja õppimist. Samas võeti kasutusele püssirohi, mis viis ka relvastuse arengu ja demokratiseerumiseni. See tähendas ajajärgu lõpul seniste palgasõduritest rüütlite asemel juba ülemineku algust regulaar- ja rahvarmeedele. Algasid rännud (Marko Polo), maadeavastused (Portugal)ja alates portulaanide ilmumisest ka kaardistamise areng.
fantaasia välja mõtles. Oma looduslike vormide valikuga liblikad, kiilid, vaablased, paabulinnud, ussid, liiliad, orhideed jne. oli Lalique`i looming justkui kokkuvõte juugendi väljendusvahenditest. Kautas ka anektoote, veidrusi, fantastikat ja mütoloogiat. Rene Lalique Kiil Rene Lalique Pross 4. Plakatikunst ja raamatute illustratsioonid. Milliseid muutusi viidi läbi nendel aladel? Kelle poolt? Oluline etapp raamatukunsti arengus oli Mackmurdo kavandatud raamatu "Wren`s City Churches" (1883) tiitelleht, mis kujutas endast märkimisväärset tähtede ja dekoratsiooni sulamit juugendlikus maneeris. Juugend-tähed püüdsid hoiduda sirgjoontest nii palju kui võimalik. Jooned moodustasid õrnu kurve ja lõikumiskohtades väänlevaid sõlmi. Peamine idee oli muuta tähed millekski muuks kui vaid trükitehniliselt ja mehhaaniliselt paljundatavateks. Peamiseks mudeliks oli idamaine kalligraafia.
Kristjani arvates pidi kunstnik olema väga haritud, sisemiselt stabiilne ja siduma end rahva saatusega. 20. sajandi esimestel kümnenditel polnud tal ühiskondliku töö tõttu piisavalt aega kunstiloominguks. Tema tollased õnnestunumad saavutused seonduvad "Noor-Eestiga". Kristjan ei liitunud selle kirjanduslik-kunstilise rühmitusega küll nii tihedalt kui kunstnikud Nikolai Triik ja Konrad Mägi, kuid ta aitas luua uut raamatukunsti. Enam tunnustatakse Kristjani illustratsioone 1910 avaldatud Juhan Liivi luulekogule. Kristjan Raud Tallinnas Alates 1914. aastast kuni elu lõpuni elas Kristjan Tallinnas. Iseseisvuse alguses dimineeris tema elus endiselt ühiskondlik külg. Ta juhtis haridusministeeriumi kunsti- ja muinsuste 5 osakonna juhatajana, muuseumide korraldajana ja muinsusvalitsuse juhatajana 1919-24 Eesti
see olgu meie ainus tõukejõud! Siurulaste hulka kuulusid: Gailit, Under, Semper, Tuglas, Adson, Visnapuu, nende perekonnanimedest tuleb kokku GUSTAV. Siurulasi mõjutas kõige enam impressionism (mis vool?). Siuru tähtsus (vähemalt 4 tk): Armastusluule viimine uuele tasemele, Tõmbas üldsuse tähelepanu kirjandusele, muutis selle populaarseks, Tänu kirjastuse loomisele sai välja anda varem rahapuuduse tõttu seisma jäänud teoseid, Oma estetismiga aitas edendada raamatukunsti, Murdeluule, Kasutas uuenduslikku keelt (osalt mõjutas keelt rühmituse enamiku Lõuna-Eesti päritolu), Oma luuleviljelemisega tõstis eesti luule uutesse kõrgustesse. Siuru hiilgeajal oli luule eesti kirjanduses olulisem kui proosa. Kolmas rühmitus oli Tarapita, tegutses aastail 1921-1922. Rühmitust iseloomustab opositsioon ühiskonna vastu. Rühmitusse kuulusid (vähemalt 3 nime): 20. sajandi luules etendasid mõjuvat rolli eelkõige Suits, Enno ja Ridala (kes?). Siuru luules oli
6 URL http://paber.ekspress.ee/viewdoc/4596652C99698C6DC22571C700480A76 7 URL http://www.eestigiid.ee/?Person=nimi&PYear=aasta&start=165&ItemID=308 6 ühiskondliku töö tõttu piisavalt aega kunstiloominguks. Tema tollased õnnestunumad saavutused seonduvad "Noor-Eestiga". Kristjan ei liitunud selle kirjanduslik-kunstilise rühmitusega küll nii tihedalt kui kunstnikud Nikolai Triik ja Konrad Mägi, kuid ta aitas luua uut raamatukunsti. Kristjan Raud Tallinnas Alates 1914. aastast kuni elu lõpuni elas kunstnik Tallinnas. Iseseisvuse alguses domineeris tema elus endiselt ühiskondlik külg. Ta juhtis haridusministeeriumi kunsti- ja muinsuste osakonna juhatajana, muuseumide korraldajana ja muinsusvalitsuse juhatajana 1919-1924 Eesti muinsuskaitsetööd: koostas muinsuskaitseseaduse, hoolitses arhiividokumentide säilitamise eest, korraldas 1920 muinasvara päevad. Kristjani mälestuste järgi tuli "päästa,
ja niipalju kõrgem, et saab valgust külglöövide katustest kõrgemal asuvaist aknaist, mis moodustavad akenderea valgmiku Vara-kristlik kultuur 1. Millal tekkis ristiusk ja kus? 2. Mille poolest erines ristiuks senistest usunditest? 3. Kes ja millal kuulutas ristiusu lubatuks? 4. Milliste sümbolitega tähistati Jeesus-Kristust? 5. Mida tead raamatukunsti algusest? 6. Milline ehitustüüp võeti kasutusele kirikuna, mis ei sobinud templina? 7. Mis on lööv, transept, apsiid, valgmik, kampawiil, aatrium 8. Nimeta tähtsaim riik, mis tekkis Euroopas pärast Rooma riigi kokkuvarisemist. 9. Millised kunstialad olid 5-9 saj. esikohal? 10. Frangi riigi kuulsam esindaja. 1. Ristiusk tekkis meie ajaarvamise alguses Rooma riigi idaosas Ees-Aasias 2. Ristiusk kuulutas, et kõik inimesed on jumalast ees võrdsed. 3
Roomlaste eetikaga oli vastuolus: käsk armastada oma nii ligimest, kui vaenlast; Jumala ees kõik võrdsed. Kristlasi kiusati taga Rooma riigi võimude poolt. See ei pidurdanud kristluselevikut - pigem kinnitas usku. 4. sajandil kuulutab keiser Constantinus ristiusu lubatuks. Esimeste ristikoguuste kunstilised vajadused ja võimalused väiksed. Visuaalne kunst esialgu kristlastele isegi lubamatu. Jumala sõna - pühakiri- tähtsaim. Pühakirja töhtsus tõi kaasa raamatukunsti sünni. Materjal - töödeldud loomanahast pärgament. Vastupidav. Pärgamendile sai maalida värvilisi pilte, mis selgitasid tekste. Tärkas kristlik raamatumaal e. miniatuurmaal. (5. - 6. sajandist pärit käsikirjad nii kõrgtasemelised, et tunnistavad varasema aerngu olemasolu.) Jälitamise ja tagakiusamise tõttu pidid kristlased esialgu varjatult kokku saama. Algul said kristlaste kokuktulekukohtadeks üksikute jõukamate koguduseliikmete elamud, aiad või vaba loodus. See-tõttu, 1.-2
Lisati sümboleid lõvi, ingel, härk ja kotkas. Leheküljesuurustele kaunistustele kujundati erilise toredusega tekstilehekülgede esimene täht initsiaal (algus), mis võtab enda alla suure osa leheküljest. 27. Milline varasem periood võeti eeskujuks karolingide aegses arhitektuuris ja skulptuuris? Tooge näiteid! Karolingide aja arhitektuuris sagenes kivihoonete püstitamine. Karl Suur laskis ehitada mitu lossi. 28. Mida uut tõid karolingid raamatukunsti? Nad näitavad keldi-germaani metallikunsti traditsioonide jätkumist. Mitmete raamatute köited kujutavad endast imetlusväärseid kullassepa-ja juveliirkunsti meistriteoseid. 29. Millised märksõnad iseloomustavad roomaani arhitektuuri? Millist ülesannet täitsid teised kunstiliigid romaani katedraalides? Kiviehitistes kasutati mõningaid rooma ehitustehnikas tuntud võtteid (ümarkaar, silindervõlv) ja see andis 19.sajandil kunstiajaloolastele aluse nimetada 10.-12. Sajandi ehituskunsti
Nt.Kristust tähistas lambatalle õlal kandev mees ja kala; Pühavaimu- tuvi;Peetrust-võti Laemaal ühes Rooma katakombis. 4.saj Vaade Via Latina katakombi Hea Karjane. Marmor. u. 300.a. Roomas. 4.saj Raamatu kunst ja sarkofaagid. Jumala säna kuulutamise tähtsus tõi kaasa raamatukunsti sünni. Kirjutati pärgamendile ja teksti illustreeriti miniatuurmaalidega. Reljeefidega kaunistati sarkofaage aga skulptuurise tegemist välditi, et eristuda Varakristlik sarkofaag. 4.saj. paganlikest religioonidest Kiriku ehituse algus Legendi järgi oli ristikoguduse asutajaks Roomas Peetrus. Ta löödi risti (pea alaspidi) keiser Nero valitsemise ajal (64-67 a). 4-5. saj. ehitati ta hauale Rooma Peetri basiilika.
Lisati sümboleid lõvi, ingel, härk ja kotkas. Leheküljesuurustele kaunistustele kujundati erilise toredusega tekstilehekülgede esimene täht initsiaal (algus), mis võtab enda alla suure osa leheküljest. 27. Milline varasem periood võeti eeskujuks karolingide aegses arhitektuuris ja skulptuuris? Tooge näiteid! Karolingide aja arhitektuuris sagenes kivihoonete püstitamine. Karl Suur laskis ehitada mitu lossi. 28. Mida uut tõid karolingid raamatukunsti? Nad näitavad keldi-germaani metallikunsti traditsioonide jätkumist. Mitmete raamatute köited kujutavad endast imetlusväärseid kullassepa-ja juveliirkunsti meistriteoseid. 29. Millised märksõnad iseloomustavad roomaani arhitektuuri? Millist ülesannet täitsid teised kunstiliigid romaani katedraalides? Kiviehitistes kasutati mõningaid rooma ehitustehnikas tuntud võtteid (ümarkaar, silindervõlv) ja see andis 19.sajandil kunstiajaloolastele aluse nimetada 10.-12
Roomas levis ka tahvelmaal maalitud portreed. Maaliti enkausitka tehnikas värvimullad segati kuuma vahaga, millega värvid püsisid säravamad, erksamad, puhtamad ja maal ise püsis kauem vastu. Realistlikult,ilusad ; eriti ilmekalt maaliti silmi (suured,säravad) . Samuti maaliti esemeid seinte peale. 14.Varakristlik kunst Visuaalne kunst oli kristlastele lubamatu. Tähtsam oli Jumala sõna, pühakiri. Raamatukunsti sünd algul papüürus, hiljem kallim pärgament(loomanahk), neile maaliti värvilisi tekste,mis olid selgitavaks tekstile. Raamatumaal ehk miniatuurmaal. Arhitektuurist saab rääkida alles 4. sajandist. 1-2. sajandil oli ainsaks kristliku kunsti allikaks maaalused koopad ehk katakombid, mille seintesse maeti surnuid. Osa neist on looduslikud koopad, osa inimeste kätetöö. Rooma linna alused käigud ~ 900km (mitmekorruselised
sõda. Lööklause: Naudi hetke! Esimeseks suureks ettevõtmiseks oli album. Luuletused olid väga isiklikud, puhtad, kunstipärased, musikaalsed ning väärustasid inimest. Oluline oli fantastilissümbolistliku proosa tulek kirjandusse. Väärtus: armastusluule viimine uuele tasemele; tõmbas üldsuse tähelepanu kirjandusele, muutis selle populaarseks; tänu kirjastuse loomisele sai välja anda varem rahapuuduse tõttu seisma jäänud teoseid; oma estetismiga aitas edendada raamatukunsti; mureluule; kasutas uuenduslikku keelt; oma luuleviljelemisega tõstis eesti luule uutesse kõrgustesse. Tarapita: Kuulusid-Adson, Alle, Barbarus, Kivikas, Kärner, Semper, Suits, Tassa, Tuglas, Under. Avaldas mõju progressiivne rahvusvaheline organisatsioon ,,Clarte", mis võitles sõja, vägivalla ja sotsiaalse ülekohtu vastu. Gruppi ühendavaks teguriks oli opositsioon ,,praeguse ühiskondliku ja vaimlise barbarismi vastu". ,,Tarapita" iku ekspressionistlik. Protestimeelsust
Samuti mütoloogilised stseenid nt Herakles madu kägistamas. Tahvelmaalikunst palju maaliti portreesid. Leitud on portreesid aga ainult Rooma võimu all olnud Egiptusest, kus pandi need surnutele skulptuuride asemel kaasa Faijumist leitud portreed. Need olid lihtsad, kuid realistlikud. Varakristlik kunst Pühakirja tähtsus tõi kaasa kristliku raamatukunsti sünni, hakkas levima töödeldud loomanahast pärgament, tärkas raamatumaal ehk miniatuurmaal Usukommete täitmiseks katakombid maa-alused koopad kuhu seintesse maeti surnuid Osalt looduslikud koopad, aga ka inimeste kätetöö, nt Rooma linna all oli käikude kogupikkus 900 km Seina ja laemaalid · Üldilmelt meenutavad rooma seinamaale · Temaatikas oli kõrvale jäetud erootika, paganlus Kristlik sümboolika vihjed ristiusule Nt püha vaim tuvi
Kapiteelile toetub talastik, kaar või võlv. Eristatakse kuupkapiteeli, karik-, ja lehtkapiteeli, kapiteelide ehitusel oli sõltuvalt ajajärgust erinev laad: dooria, joonia ning korintose stiil. Vara-kristlik kunst 1. Millal tekkis ristiusk ja kus? 2. Mille poolest erines ristiuks senistest usunditest? 3. Kes ja millal kuulutas ristiusu lubatuks? 4. Milliste sümbolitega tähistati Jesus-Kristust? 5. Mida tead raamatukunsti algusest? 6. Milline ehitustüüp võeti kasutusele kirikuna, mis ei sobinud templina? 7. Mis on lööv, transept, apsiid, valgmik, kampawiil, aatrium 8. Nimeta tähtsaim riik, mis tekkis Euroopas pärast Rooma riigi kokkuvarisemist. 9. Millised kunstialad olid 5-9 saj. esikohal? 10. Frangi riigi kuulsam esindaja. 1. Ristiusk tekkis meie ajaarvamise alguses Rooma riigi idaosas Ees-Aasias 2. Ristiusk kuulutas, et kõik inimesed on jumalast ees võrdsed. 3
Oma 2000 aasta ajaloo jooksul on ristiusk avaldanud muu hulgas väga suurt mõju kunstile. Ristiusu vastolu Rooma võimudega Ristiusk- radikaalne; vastolu roomlaste eetikale (kõik on võrdsed); kristlaste tagakiusamised 3.saj p.Kr. Roomas kriis- alguses oldi ikka ristiusu vastu, hiljem mitte; ristiusu levik Esilagu visuaalne kunst kristlastele lubamatu; neile oli kõige tähtsam Jumala sõna, pühakiri; Vana Testamendiga võeti üle juudi usu vaenu kujude ja piltide suhtes. Kristliku raamatukunsti sünd; kirjutusmaterjalina levis papüürus, hiljem rohkem pärgament. Raamatumaal e. Miniatuurmaal Kristlane kokkutulekukohad- algselt jõukamate koguduseliikmete elamud, aiad või vaba loodus. 1.-2.sajandi kristliku kunsti peaaegu ainsateks allikateks maa-alused koopad katakombid, mille seintesse maeti surnuid Katakombid- osalt looduslikud, osalt inimeste kätetöö; Rooma linna all ulatus käikude kogupikkus ligi 900km-ni, moodustades hiiglasliku mitmekorruselise labürindi; esimesed
riigis. Raamlaste seniste usunditega võrreldes oli ristiusk väga radikaalne, nõudes usu ja igapäevaelu ühendamist. Kristlus oli usund, mis õõnestas kogu antiikaegset ühiskonda nii orjapidamist, riiki õigust, moraali. 4. saj esimesel poolel p.Kr oli ristiusk leidnud pooldajaid riigi kõigis osades ja ühiskonnakihtides, isegi sõjaväes. Aastal 380 kuulutati ristiusk riigi ametlikuks usundiks. Pühakirja tähtsus tõi kaasa kristliku raamatukunsti sünni. Roomas hakkas levima pärgament. Pärgamendile sai maalida värvilisi pilte, mis selgitasid teksti. Tärkas kristlik raamatumaale miniatuurmaal. 1.-2. saj kristliku kunsti peaaegu ainsateks allikateks on maa-alused koopad (katakombid), mille seintesse maeti surnuid. Katakombides leiduvadki esimesed varakristlikud kunstiteosed, peamiselt seina- ja laemaalid. Üldilmelt meenutavad need tavalisi rooma seinamaale, kuid temaatikas on olulisi erinevusi
annaabi.ee 
