Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Noor-eesti, siuru, tammsaare (0)

1 Hindamata
Punktid
Noor-Eesti:
- vaimne ja kultuuriline liikumine 1905-1915a.
- moto :“enam kulturi!enam europalist kulturi! Olgem eestlased,aga saagem eurooplasteks!(Suits 1905).
-Eesmärgiks tuua Eesti kirjandusse uusi suundi euroopa kirjandusest.
-haridusmetslased- haritlane ,kes on saanud formaalse hariduse,kuid kellel kultuurilised huvid täiesti puuduvad, haridus on neile vaid mõnusa elu saavutamise ja karjääri tegemise abinõu.
-väljaanded-5 albumit ja ajakirjad .
-„noorte püüded“-üksmeele ja ühistunde puudus on meie rahva needus. Eestis pole leida julgust, ettevõtmist, lootust tulevikku. Üleskasvanud noorsool ei ole tahtmist tegu teha. Keegi ei taha ise vaeva näha. Keegi pole eestlastest kuulnud , euroopale ei ole isegu asja meie kultuuri-rahvust näidata. See mis inimesi kannab ja tõstab on haridus. Sihiks on noort ja julget edendada.
-liikmed: kirjanikud: suits,tuglas,grünthal-ridala,aavik. Kirjanduskriitik linde. Muusik tobias . Kunstnikud : triik, koort,mägi
- teened : noorte autorite esitlemine, kirjanduskriitika, kaasaegse väliskirjanduse tutvustamine eesti publikule. Raamatukujunduse tähtsustamine, eesti kirjanike tõlkimine soome keelde.
Siuru:
-1917-1919, tekkis EV
-liikmed: Gailit ( prosaist ), under(luuletaja), semper , tuglas, adson , visnapuu. Kaastöölisteks kunstnikud koort, vabbe ja triik.
-pöörasid vormile suurt tähelepanu, liikmed on oma loomingulise tee algul, ilmuvad esikkogud, teevad palju reklaami, loovad skandaale, suhtusid pilklikult tõusikutesse. Põhimõtteks ärritada kodanlast.
-väärtus: armastusluule viimine uuele tasemele, muutis kirjanduse populaarseks, sai välja anda rahapuuduse tõttu seisma jäänud teoseid, edendas raamatukunsti, murdeluule, kasutas uuenduslikku keelt, tõstis eesti luule uutesse kõrgustesse.
Ekspressionism : 20 saj alguse kirjandus-ja kunstivool , ühendas kirjanikke, kes protestisid inimest ahistava poliitilise korra vastu, kuid kelle protest oli ühendatud utoopiaga. Omane on ebamäärane katastroofi eelaimus, sõjavastane protest, hirm ja ahastus inimese tuleviku pärast. Eestis-Johannes Semper, Marie Under,Henrik Visnapuu.
A.H. Tammsaare:
-1878-1940
-sündis albu vallas vetepere külas
- romaanid : kõrboja peremees , tõde ja õigus I-V, põrgupõhja uus vanapagan , elu ja armastus, ma armastan sakslast .
-Tõde ja õigus: 1 osa- võitlus maaga; 2 osa-võitlus jumalaga ; 3 osa-võitlus ühiskonnaga; 4-võitlus iseendaga ja oma eluõnnega; 5-alistumine(resignatsioon).
-vurle, mats : matsi iseloomustab traditsioonilisus, püsivus,visadus,alalhoidvus,mõjukus. Tema arvates on tõeline eurooplane mats, kes peab kinni sellest, mis tal on, on traditsiooniline, püsiv, visa , alalhoidev. Ta armastab isegi seda, mille käes ta kannatab ja millega peab verist võitlust. Vurle on püsimatu, tujukas, loomutu, vormitu, pealetükkiv. Temast saab tujude ajendil üleöö sakslane , venelane, prantslane või inglane. Jookseb igale uuele moele ja lipukirjale kinnisilmi ja ummisjalu järele.
-roll eesti kirjanduses-temast alates läksid moodi pikad romaanid, suur filosoof eesti kirjanduses-mõtestab elu lähtudes eesti oludest , tema teoste põhjal on kujunenud eestlaste identiteet .
Noor-Eesti:
- vaimne ja kultuuriline liikumine 1905-1915a.
- moto:“enam kulturi!enam europalist kulturi! Olgem eestlased,aga saagem eurooplasteks!(Suits 1905).
-Eesmärgiks tuua Eesti kirjandusse uusi suundi euroopa kirjandusest.
-haridusmetslased-haritlane,kes on saanud formaalse hariduse,kuid kellel kultuurilised huvid täiesti
puuduvad, haridus on neile vaid mõnusa elu saavutamise ja karjääri tegemise abinõu.
-väljaanded-5 albumit ja ajakirjad.
-„noorte püüded“-üksmeele ja ühistunde puudus on meie rahva needus. Eestis pole leida julgust, ettevõtmist,
lootust tulevikku. Üleskasvanud noorsool ei ole tahtmist tegu teha. Keegi ei taha ise vaeva näha. Keegi pole
eestlastest kuulnud, euroopale ei ole isegu asja meie kultuuri-rahvust näidata. See mis inimesi kannab ja tõstab
on haridus. Sihiks on noort ja julget edendada.
-liikmed: kirjanikud: suits,tuglas,grünthal-ridala,aavik. Kirjanduskriitik linde. Muusik tobias. Kunstnikud: triik,
koort,mägi
-teened: noorte autorite esitlemine, kirjanduskriitika, kaasaegse väliskirjanduse tutvustamine eesti publikule.
Raamatukujunduse tähtsustamine, eesti kirjanike tõlkimine soome keelde.
Siuru:
-1917-1919, tekkis EV
-liikmed:Gailit(prosaist), under(luuletaja), semper, tuglas, adson, visnapuu. Kaastöölisteks kunstnikud koort,
vabbe ja triik.
-pöörasid vormile suurt tähelepanu, liikmed on oma loomingulise tee algul, ilmuvad esikkogud, teevad palju
reklaami, loovad skandaale, suhtusid pilklikult tõusikutesse. Põhimõtteks ärritada kodanlast.
-väärtus: armastusluule viimine uuele tasemele, muutis kirjanduse populaarseks, sai välja anda rahapuuduse
tõttu seisma jäänud teoseid, edendas raamatukunsti, murdeluule, kasutas uuenduslikku keelt, tõstis eesti luule
uutesse kõrgustesse.
Ekspressionism: 20 saj alguse kirjandus-ja kunstivool, ühendas kirjanikke, kes protestisid inimest ahistava poliitilise
korra vastu, kuid kelle protest oli ühendatud utoopiaga. Omane on ebamäärane katastroofi eelaimus, sõjavastane
protest, hirm ja ahastus inimese tuleviku pärast. Eestis-Johannes Semper, Marie Under,Henrik Visnapuu.
A.H. Tammsaare:
-1878-1940
-sündis albu vallas vetepere külas
-romaanid: kõrboja peremees , tõde ja õigus I-V, põrgupõhja uus vanapagan, elu ja armastus, ma armastan sakslast.
-Tõde ja õigus: 1 osa- võitlus maaga; 2 osa-võitlus jumalaga; 3 osa-võitlus ühiskonnaga; 4-võitlus iseendaga ja oma
eluõnnega; 5-alistumine(resignatsioon).
-vurle,mats: matsi iseloomustab traditsioonilisus, püsivus,visadus,alalhoidvus,mõjukus. Tema arvates on tõeline
eurooplane mats, kes peab kinni sellest, mis tal on, on traditsiooniline, püsiv, visa, alalhoidev. Ta armastab isegi seda,
mille käes ta kannatab ja millega peab verist võitlust. Vurle on püsimatu, tujukas, loomutu, vormitu, pealetükkiv.
Temast saab tujude ajendil üleöö sakslane, venelane, prantslane või inglane. Jookseb igale uuele moele ja lipukirjale
kinnisilmi ja ummisjalu järele.
-roll eesti kirjanduses-temast alates läksid moodi pikad romaanid, suur filosoof eesti kirjanduses-mõtestab elu lähtudes
eesti oludest, tema teoste põhjal on kujunenud eestlaste identiteet.
Noor-eesti-siuru-tammsaare #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-12-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kriux Õppematerjali autor
noor-eesti, siuru, tammsaare konspekt + spikker
12.klass

Sarnased õppematerjalid

Eesti kirjandus 1905-1920
15
doc

Eesti kirjandus 1905-1920

1905 ­ alustas oma tegevust Noor-Eestirühmitus. 1906 ­ Hakkas ilmuma ajakiri Eesti Kirjandus 1906 ­ Avati Tartus esimene eesti õppekeelega keskkool nimega Eesti Nooresoo Kasvatuse Seltsi Tütarlastegümnaasium. Tasuti ka õppemaksu. 1906 - Rajati Tartusse ja Tallinnasse esimesed kutselised teatrid Vanemuine ja Estonia. 1909 ­ Loodi Eesti Rahvamuuseum, mille eesmärk oli talletada rahva kultuuri. NOOR-EESTI 1905-1915(tinglik) Aastail 190-1902 ilmus Tartu Gümnaasiumis õpilase Gustav Suitsu 3 kirjanduslikku albimit ,,Kiired". 1904.aastal otsustati välja anda järjekordne album uue pealkirjaga ,,Noor-Eesti", see aga ilmus tsensuuri tõttu 1905.aasta suvel. Peamisena jäi albumist kõlama loosung ,,Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks." Noor-Eesti on 20.sajandi alguses Tartus kokku

Kirjandus
Kirjanduse eksam
12
doc

Kirjanduse eksam

EKSAM · Kristjan Jaak Peterson (esimene eesti luuletaja- mis tähendas, mida kirj, oodi ja patoraali mõiste vastavate nt) 1801-1822. 14 märts Petersoni sünnipäev ­ Emakeelepäev. Rahvuslikule ilukirjandusele alusepanija. Tema luuletusi trükiti sada aastat hiljem (kirjandusliku rühmituse Noor-Eesti albumites ja ajakirjas). Sümboliseeris Eesti kirjanduse algust. Luule on erandlik. Seda iseloomustas antiikkirjanduse eeskujude järgimine ja tärkav romantism. Ei lähtunud kohalikust olust, vaid vaatles laiemalt ja üritas jälgida Euroopas olevaid suundi. Säilinud 21 eestikeelset luuletusi, 10 oodi ja 5 pastoraali. Oodid: ``Kuu``, ``Laulja``, ,,Mardi Luterluse päeval" oli Petersoni viimane luuletus. Petersoni luule toetub klassikalistele eeskujudele ja

Kirjandus
Eesti kirjandus 20 sajandi alguses
16
rtf

Eesti kirjandus 20.sajandi alguses

Eesti kirjandus 1905-1922 20. sajandi algus oli Eestis uue ühiskondliku tõusu aeg. 1890. aastatel tõusis kirjanduse keskmesse realistlik proosa, mis domineeris ka uue sajandi algusaastail. Teostele annavad värvi ühelt poolt naturalistlikud kujutluselemendid, teisalt romantilised meeleolupaisutused. 1905 - alustas oma tegevust Noor-Eesti rühmitus. 1906 - hakkas ilmuma ajakiri Eesti Kirjandus. 1906 - avati Tartus esimene Eesti õppekeelega keskkool.(Eesti Nooresoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasium) 1906 - rajati Tartusse ja Tallinnasse esimesed kutselised teatrid.(Vanemuine, Estonia) 1909 - loodi Eesti Rahva Muuseum, mille ülesandeks oli talletada rahvakultuuri Noor-Eesti (1905-1915) Aastal 1901-1902 ilmus Tartu gümnaasiumiõpilase G.Suitsu toimetamisel 3 kirjanduslikku albumit ,,Kiired"

Kirjandus
11-klassi kirjanduse eksam
33
odt

11. klassi kirjanduse eksam

Samanimeline kirjastus Tähtsus: eesti keele arendamine (Aavik), kultuuri uuele tasandile viimine, noored autorid (K.J.Peterson, J.Liiv), asjaliku kirjanduskriitika loomine (Tuglas, Suits), vormi ja kujunduse rõhutamine, tõlkekirjanduse arendamine, rikastatud pinna loomine edasiseks arenguks, kirjanduspildi avardumine Lagunes, sest sõjaaeg, mis tõi omakorda pettumuse euroopalikus kultuuris; kirjanikud toetasid sõda; olid juba kujunenud iseseisvateks isiksusteks. Siuru 1917-1919 Marie Under, Artur Adson, Henrik Visnapuu, Johannes Semper, August Gailit, Friedebert Tuglas, August Alle, Johannes Vares Barbarus. Ühendas uusromantiline hoiak ja sõpruskondlik suhtlemine. Sisu: pearõhk luulel- luule uus tase, kõrge esteetika, vastukaaluks elu tegelikkusele, loodus ja armastus, individuaalsed, tähtis vorm. Juhtmoto: "Carpe diem!" impressionism, sümbolism. Korraldasid tuluõhtuid (25.sept 1917 Estonias, Viljandi, Tartu) Väljaanded: 3 albumit (J

Kirjandus
Kirjanduse eksam
55
doc

Kirjanduse eksam

8. Dostojevski elu ja looming.(+) 9. Dostojevski romaani ,, Idioot" analüüs.(+) 10. Juhan Liivi looming ja elu + 1 luuletus.(+) 11. Lev Tolstoi elu ja looming.(+) 12. Visnapuu elu ja looming + 1 luuletus.(+) 13. Tolstoi romaani analüüs.(+) 14. Heiti Talviku luule + 1 luuletus(+) 15. Tsehov looming(+) 16. Tsehov elu looming(+) 17. Marie Underi elu ja looming + 1 luuletus.(+) 18. Eepika olemus: romaan ja selle liigid. (+) 19. Hemingway elu ja looming. ,,Kellele lüüakse hingekella"(+) 20. Tammsaare elu ja loomingu ülevaade.(+) 21. Remarque looming + romaanide vaatlus: ,,Triumfikaar", 1 vabalt valitud.(+) 22. Tammsaare varasem looming. ,,Kõrboja peremees" 23. Tammsaare ,,Tõde ja Õigus" + hilisem looming.(+) 24. Kirjandus voolud ja suunad.(+) 25. Gailiti looming . ,,Nipernaadi"(+) 26. Dramaatika olemus.(+) 27. Lüürika olemus.(+) 28. Luule aastatel 1917- 1940 Eesti kirjanduses. 29. Proosa aastatel 1917- 1940 Eesti kirjanduses. 30. Vabalt valitud teos(euroopa kriitiline realism)(+) 31

Kirjandus
Kirjanduse lõpueksam 2011
37
docx

Kirjanduse lõpueksam 2011

eratundides. Tal on huvi kirjanduse ning ajakirjanduse vastu. Teeb algust ka loometegevusega (novell ,,ÖÖ" ja pikem jutustus ,,Kui päike läheb looja"). 1911 asub Tartust elama Riiga, kuhu on kolinud ka tema vanemad vennad. Töötab ajakirjanikuna. I ms ajal töötab Galit sõjakirjasaatjana, kuid kui rinne jõuab Riiani, lahkub mees Tallinnasse, hakates tööle Tallinna Teataja toimetuses. Tutvub ka Henrik Visnapuuga, kellega lüüakse aktiivselt kaasa Siuru tegevuses. 1917 aastal töötab Gailit Tartu Postimehes, kus tema kirjutisi iseloomustab teravus. Ka Vabadussõjas on Gailit kirjasaatja. Pärast sõda töötab paar aastat Riias Eesti saatkonnas ning seejärel siirdub Lääne-Euroopasse. Naastes asub tööle vabakutselise kirjanikuna Tartus. 1932-1934 töötab Vanemuise direktorina, misjärel kolib koos perega Tallinna, pühendudes taas kirjanikutööle. II ms ajal 1944. aastal põgeneb Rootsi, kus aastal 1960 ka sureb. Looming

Kirjandus
Kirjanduse eksami piletid
53
doc

Kirjanduse eksami piletid

1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega Ilukirjandusliku teksti kaks tavapärast esitusviisi on seotud ja sidumata kõne. Seotud kõnet nimetatakse poeesiaks ehk luuleks, sidumata kõne proosaks. Poeesia keel on rütmistatud, proosa keel on lähedane kõnekeelele. Igal kirjandusteosel on kindel teema ­ nähtuste ring, mida teoses käsitletakse. Teema valikul peab kirjanik arvestama lugejatega. Ühelt poolt peaks kirjandusteos olema huvitav ja aktuaalne, teiselt poolt sisaldama ka üle aegade ulatuvaid mõtteid. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, mis käsitlevad inimese ja eluga seotud keskseid nähtusi, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, ühiskond jt. Pikemates teostes käsitletakse enamasti mitut teemat, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Kõrvalteemasid arendatakse lühemalt ning nende ülesanne on peateemat toetada. Teema käsitlemiseks vajab kirjanik toormaterjali ­

Kirjandus
Kirjanduse eksam
58
doc

Kirjanduse eksam

..................................+19 15. Eepika olemus ja romaan ning selle liigid............................................+20 16. Ernst Hemingway elu ja looming + "Kellele lüüakse hingekella".......+21 Ernest Hemingway "Kellele lüüakse hingekella".................................+22 17. Remarque` i elu ja looming + "Triumfikaar"........................................+23 "Triumfikaar"..........................................................................................24 18. Tammsaare varasem looming + "Kõrboja peremees".............................26 "Kõrboja peremees"................................................................................27 19. Tammsaare "Tõde ja õigus" ja hilisem looming.....................................27 "Tõde ja õigus"........................................................................................28 20. Kirjanduslikud voolud ja suunad.............................................................32 21

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun