Kaitsekõne ``Kuningas Oidipus`` Ma sündisin kuningas Laiose ja tema naise Iokaste lapsena.Enne minu sündi oli aga Laiosele ennustatud ,et ükskord oma poeg ta tapab .Seepärast lasigi ta mind kinni siduda ja kuristikku visata.Siiski olen ma veel elus.Sest milles mina süüdi olen see oli ju kõigest ennustus ,kuid mees kellele anti ülesanne mind tappa,oli hea südamega.Ta andis mind ühele tavalisele töömehel,kes kasvatas mu üles nagu oma poja.tema naist teadsin ma endale emaks olevat. Ükskord keset kõrbe rännates tuli mulle vastu rauk.Tal olid kaasas ka teised.Mingil seletamatul põhjusel ei mäleta ma seda selgelt
Kuningas Oidipus: kohtuprotsess Helina Kalbe, 10a, 19.02 Oidipus Kõik algas sellest, kui ma päästsin Teeba linna kohutavast needusest. Nimelt oli siin kohutav koletis, keda kutsuti Sfinksiks. Sfinks tappis igaühe, kes temast möödus ja kes ei osanud leida vastust tema mõistatusele. Mina aga olin just see, kes vastuse leidis ja sellepärast pidi Sfinks end hukkama. Seda ta ka tegi. Kui rahvale see uudis kohale jõudis, tõstsid nad mu Teeba linna kuningaks ning andsid mulle naiseks kuninganna Iokaste. Pean ütlema, et minu valitsusaeg oli rahva jaoks hea. Kõik olid õnnelikud ja polnud probleeme. Hiljuti aga oli põud ning hakkas levima katk. Taimed ei kasvanud, loomad surid... Niisiis ma saatsin oma abikaasa Iokaste venna Kreoni Delfi oraakli juurde, et Apollonilt tema ennustustarga suu läbi teada saada, miks oli jälle õnnetus linna peale langenud. Kreon läks. Kreoni oodati. Kreon tuli
Pidades Polybost oma päris isaks, uskus ta, et põgenedes linnast ei lähe ennustus täide. Maailmas ringi rännates, sattus ta kokku kaarikuga, kus istus sees Kuningas Laios ja tema saatjaskond. Oidipusel tekkis nendega tüli ning suures vihahoos tappis ta kogu seltskonna, välja arvatud ühe inimese. Ainuke ellujääja oli seesama karjus, kes oli viinud ta Korintosele. Enesele teadmata oli ta tapnud oma isa, täpselt nii nagu saatus oli ette näinud. Lõpuks jõudis Oidipus Teeba linna. Seal kiusas Teeba rahvast õel sfinks. Oidipus päästis linna Sfinksi käest. Tänutäheks sai ta Teeba Kuningaks. Kuningas Oidipus abiellus Teeba kuninganna Iokastega ning sai temaga lapsi, teadmata, et tegelikult Iokaste ongi tema ema. Teeba linna oli tabanud needus. Linna elanikud tulid Oidipuselt abi paluma, et linna päästa. Tänu oraaklile sai Oidipus teada, et needusest vabanemiseks on vaja üles leida eelmise kuninga Laiose tapja ning ta linnast välja saata
"Kuningas Oidipust" loetakse autori populaarseimaks draamaks, traagilise ainestiku ülesehituse kõigi aegade ületamatuks eeskujuks. Sophokles näitab oma tragöödias osavalt, kuidas inimesed hukkuvad vahel saatuse poolt ettemääratud põhjustel. Ta näitab ka inimese vabatahet,mis võitleb pimeda saatuse vastu. Kuid sealjuures võidab (Sophoklese järgi) alati jumalate tahe, nende poolt kindlaksmääratud tulevik, millesse uskusid ka vanad kreeklased. Raamatu ainestik on pärit Teeba saagadest, mis jutustavad Kadmose soo (labdaniidide) täielikust hävitamisest nende põlispattude pärast. Teose materjal on pärit Vana-Kreeka müütidest kuningas Oidipuse kohta. Jutt käib noorest kuningast, kellel, hoolimata suurtest püüdlustest, ei õnnestu oma ettekuulutatud saatust muuta. Teose alguses oli Oidipus mässumeelne, täis elutahet ja soovi valitseda omariiki ülihästi. Raamatu lõpuosas on ta muutunud allaandlikuks, elus pettunuks ja ennastvihkavaks meheks
sidudes lapse jalad kokku ning jättes ta kõrvalisse mäekurusse, kus abitu olend pidi peagi surema. Laios oli nüüd mureta, kuna oli veendunud, et vähemalt antud juhul võis ta paremini kui jumal tulevikku ette näha. Kuningas tapeti aastaid hiljem kodust kaugel ja ta ei saanudki teada, et tema surm kinnitas Apolloni tõde. Kõneldi, et Laiose tappis röövlijõuk, kes jättis ellu vaid ühe mehe, kes sõnumi koju tõi. Juhtumit polnud tol ajal võimalik hoolikalt uurida, kuna Teeba oli sel ajal suurte segaduste keerises. Ümbruskonda terroriseeris hirmuäratav koletis, sfinks, kellel oli lõvi keha, kotka tiivad, naise rind ja nägu. Ta luuras teelisi ja esitas neile, kelle kinni püüdis, mõsitatuse, lubades kõiki, kes ülesande ära lahendavad, vabaks lasta. Kuna ükski ei osanud õigesti vastata, hävitas hirmus olevus inimesi, kuni linn jäi lõpuks piiramisolukorda: seitse suurt linnaväravat, mis olid teebalaste uhkuseks jäid
mäekurusse, kus abitu olend pidi peagi surema. Laios oli nüüd mureta, kuna oli veendunud, et vähemalt antud juhul võis ta paremini kui jumal tulevikku ette näha. Kuningas tapeti aastaid hiljem kodust kaugel ja ta ei saanudki teada, et tema surm kinnitas Apolloni tõde. Kõneldi, et Laiose tappis röövlijõuk, kes jättis ellu vaid ühe mehe, kes sõnumi koju tõi. Juhtumit polnud tol ajal võimalik hoolikalt uurida, kuna Teeba oli sel ajal suurte segaduste keerises. (Hamilton, 1975) Ümbruskonda terroriseeris hirmuäratav koletis, sfinks, kellel oli lõvi keha, kotka tiivad, naise rind ja nägu. Ta luuras teelisi ja esitas neile, kelle kinni püüdis, mõsitatuse, lubades kõiki, kes ülesande ära lahendavad, vabaks lasta. Kuna ükski ei osanud õigesti vastata, hävitas hirmus olevus inimesi, kuni linn jäi lõpuks piiramisolukorda: seitse suurt linnaväravat, mis olid teebalaste
Viskasin tiku maha ja tuli levis kiiresti. Ma põgenesin ja keerasin ukse enda järelt lukku, viskasin võtmed prügikasti ja läksin ära. Ma ei teadnud, mida teha, kuna ma olin meeleheitel! Ma olin ju oma sõnadega tapnud Johni, preestri, Kristiina ja Greete! See oli katastroof!!! Ja nüüd see tulekahju, mis ma tegin!! Ma pean vist koju minema. Ma lonkisin koju. Oli juba pime. Ma olin juba kaua kodust ära olnud. Kui Stiiv-Maikel elutoast ukse kriiksu kuulis, jooksis ta ukse juurde. "Jasmiin, me ootasime sind! Miks sul nii kaua läks?" küsis ta murelikult. Ma ei öelnud kindluse mõttes midagi. Muidu jälle saadan kellegi surma. Ma läksin trepist üles oma tuppa. Õigemini, minu Stiiv-Maikeli tuppa. Ma heitsin voodile pikali ja nutsin paar näotäit. Siis aga rahunesin ja panin teleri mängima. Enda kahjuks tulid sealt just uudised, aga ma otsustasin need siiski ära vaadata. "Äsja kadunud Pitsabaari omaniku baar tulekahjus
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To
Sisyphosi poole. Zeus saatis talle külla surma, kuid kaval kuningas püüdis allilma viija kinni ja pani lukutaha. Sellest hetkest ei heitnud keegi maailmas hinge. Varsti päästis Ares surma välja ja too vedas kuninga allilma. Mees suutis veel kavalusega maapeale tagasi saada, kuid jumalad karistasid teda: ta peab allilmas mäest üles veeretama hiigelsuurt marmormürakat ja alati peaaegu tipus veereb see taas alla. Oidipus: Laiose poeg, kellele ennustati, et ta tapab oma isa ja abiellub oma emaga. Ilmselgelt läks see ennustus ka täide. Kui Oidipus oli väga väike, saatis isa ta karjasega mägedesse ja käskis tappa, karjane halastas. Suureks kasvanuna naasis Oidipus kodumaile. Teel juhuslikult Laiosega kohtudes ei tundnud nad teineteist ning neil tekkis tüli, mille tulemusel Oidipus Laiose tappis. Seejärel jõudis ta Teebasse, mis oma surnud kuningat leinas. Ta abiellus kuninganna Iokastega, kes oli tema ema, ning sai ise Teeba kuningaks. Kui Teebat
Kuskil allilmas asetseb Hadese palee, mis on paljude väravatega ja tulvil külalisi. PILET NR 3 KAKS SUURT MAAJUMALAT DEMETER E. CERES Demeteril oli ainuke tütar, Persephone. Ta kaotas tütre, kohutavas mures võttis ta oma annid maa pealt, mis muutus külmaks ja tühjaks. Hades viis Persephone ära, kui too nartsissiõit imetledes oma kaaslastest liiga kaugele jäi. Hades haaras neiu kaarikusse ja nad läksid allilma, kus Persephone hädakisa kajas kõikjale, tema ema kuulis seda. Demeter läks Persephonet otsima, kuid keegi ei osanud talle vastata. Demeter rändas 9 päeva ja jõudis viimaks päikese juurde, kes rääkis talle, kus Persephone on. Demeter lahkus Olümposelt, asus elama maa peale moondatult. Üksinda rännates jõudis ta Eleusisesse ja istus teeveerele kaevu juurde. Neli neidu tulid kaevule vett tooma, nägid teda ja pärisid, mis on juhtunud. Demeter vastas, et oli põgenenud mereröövlite küüsist, kes teda orjandusse olid tahtnud müüa
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�
· ära mõtle et sa ei vääri elamist, sest saatus kuuleb su mõtteid. · Life ends when you stop dreaming. Hope ends when you stop believing. Love ends when you stop caring. So DREAM, BELIEVE AND ALWAYS CARE! · Ära usu mu ilusaid sõnu, enne kui pole näinud tegusid.Ära usu mu süütuid silmi, enne kui pole näinud neis pisaraid. Ära usu mu meelast naeratust, enne kui pole näinud mu mossis suud. Ära usu kõike, mida minust räägitakse, enne kui pole mind ise tundma õppinud . · Kui sa haige oled, siis on sõber see, kes saabub kotitäie apelsinidega, krimkaga, mida lugeda tahtsid ja kimbu lilledega. Ta sätib lilled vaasi, teeb sulle kuuma jooki, peseb nõud ja läheb. · Naerata väikestele lastele alati vastu. Nendest mitte välja tegemine võib hävitada nende usu, et maailm on hea · ja see ei tähenda, et ma nutan ja tahan sind tagasi, ma lihtsalt tuletasin meelde aegu mil ma sind veel
ALEKSANDER: Ma näen nende väikseid käsi ja jalgu. (Ljubov põrkub isast eemale.) LJUBOV: Sa ei saaks neid näha ka siis, kui nad oleksid sama suured nagu lepatriinud. VARVARA: Mis ajakiri see on? ALEKSANDER: "Universaalne transtsendentne ja absoluutne idioot." Minu lapsehoidja pesi mu juukseid tuha seest läbi kurnatud veega see tapab täid ära. LJUBOV: Mul ei ole täisid! (Ulatab ajakirja Varvarale.) "Teleskoop"! ALEKSANDER: Tema ei ole seda kirjutanud, ta ainult tõlkis selle. Üks järjekordne saksa pläralõug. LJUBOV: Aga talle maksti selle eest kolmkümmend rubla! Ja talt telliti ühe terve ajalooraamatu tõlge. (Üle võrkkiige ääre visatakse raamat ja pliiats. Mihhail ajab end istukile, suitsetades piipu
Tähtsal kohal on Achilleuse ja Agamemnoni vaheline tüli, mis tekib kohe teose alguses. Selle tagajärjel keeldub Achilleus edaspidisest võitlusest. Menelaose ja Parise vaheline kahevõitlus, mis peab sõja lõpu määrama, lõpeb Parise põgenemisega ja sõda jätkub. Hiljem tapetakse Achilleuse sõber Patroklos ning Achilleus naaseb kreeklaste ridadesse, et oma sõbra eest kätte maksta. Achilleus ja Agamemnon leppivad ära. Eepose lõpupoole tapab Achilleus Hektori ning Priamose palvel tagastab tema laiba troojalastele. Odysseus mõtleb välja plaani Trooja vallutamise jaoks. Ehitatakse hiiglaslik puuhobune, kuhu peituvad kreeka sõdurid, ning jäetakse ta linna väravate ette seisma. Ülejäänud kreeklased lähevad laevadele ja lähevad nendega rannikust veidi eemale. Troojalased arvavad, et kreeklased on alla andnud ning veavad hobuse linnamüüride sisse. Öösel ronivad kreeklased hobusest välja ja lasevad kogu sõjaväe sisse
Naeratus on hetk , mil kõik tundub nii perfektne .. Naerata, ja see paneb inimesi huvi tundma, millest sa mõtled. Naera, naera ... Alati naera, ka siis kui süda tahab valust lõhkeda, sest naermine on alati võit enese üle. Naera südamest, ära hooli sellest, et nukrus käib südames ringi! Naera see mure vähemaks kuni ta hoopis kaob! Ma armastan teda, ta ajab mu naerma. Naerata , sest elu ei vääri pisaraid. Sina oled ainuke, kes suudaks mu taas naeratama panna, aga sa ei hooli minust. HIRM: Hirm on meie kõige suurem vaenlane! Minu suurim hirm on see, et võin su kaotada. Hirmust püksipissimine pole veel midagi, hullem veel oleks, kui ei pissiks. Vabandust, aga ma olen nii hirmunud, et pillasin su südame maha. Hirm on see, kui sa ei suuda teha midagi mida sa tahad. Elama hakkame me alles siis kui ületame oma hirmud. Sa kardad? Tere tulemast minu maailma. Hirm pimeduse ees ei muuda seda, et ma õhtuti väljas käin. Hirm valu ees ei muuda seda, et ma seda kunagi
meheks saada. Võtab Makarovi ja tulistab huupi läbi ukse. Õde, kes õpib matemaatikat, on endiselt rahulik, aga kuul lendab ta peast mööda 10 cm. NIKOLAI Mööda, raisk. Isa tuleb tagasi, kuul näppude vahel ISA Näed, see siin ongi sinu lugu. Ega sa mingit muud enam teha ei suudagi. NIKOLAI Mida, kurat, ma lähen merele, kui vaja, kui ei meeldi. ÕDE Õde tõuseb püsti, tuleb venna juurde ja ütleb, Rahu, rahu rahu. Mina lähen Tallinna ja minust saab iluvõimleja ja pärast seda , kui sa oled vana mees, EIKEEGI, keedan ma sulle putru ja matan su, ja annan sulle raha, ja sõiman sind, ja armastan sind. Ära loodagi, et sind keegi tulevikus armastab. See mis tuleb on sinu minevik. Nikolai möriseb mitu korda, et „See koht on sitt suremiseks“ vms. Ja kaob minema 27 6. stseen METSAS
· Tuimus. · Uskumatus (,,see ei ole võimalik"). · Mälulüngad. · Pärsitud mõtlemis/tegutsemisvõime. · Moonutatud ajataju. · Tundetus (nn tardunud hirm). · Depressioon, väärtusetuse tunne. · Süütunne, häbi. Miks naine ei lahku vägivallatseja partneri juurest? HIRM. Naise ratsionaalne kaalutus: ,,Kui ma ära lähen ja ta mu üles leiab, lööb ta mind hullemini või tapab mu päris ära." ,,Kui ta mu leiab, tapab ta mu ära, ja kui ei leia, tapab ta enda." Paljud mehed on oma naisi sellega ähvardanud ja risk on muidugi olemas. MAJANDUSLIK SÕLTUVUS. ,,Kes toetab mind ja mu lapsi?" LAPSEVANEMA VASTUTUS. ,,Omada pöörast isa on lapsele parem, kui olla päris ilma isata." ,,Mul oli nii palju tegemist kodu korras hoidmise, ja kõigi teiste eest hoolitsemisega, et mulle ei tulnud enda vajadused meeldegi." RELIGIOON JA VANEMATE SURVE. ,,Pere tuleb koos hoida iga hinnaga
Ophelia end paljastab; Hamlet hülgab ta. Claudius kavatseb Hamleti maalt välja saata. Näitetrupi etendus toimub, mürgitamisstseeni ajal Claudius lahkub järsult. Hamlet, veendunud tema süüs, kavatseb ta tappa, kuid jääb siiski kõhklema; ta siirdub oma ema tuppa ja süüdistab toda mõrva kaasosaluses. Gertrude võtab süü osaliselt omaks; Hamlet torkab mõõgaga läbi liikuva seinavaiba, lootes, et selle taga on vihatud kuningas, kuid tapab hoopis Poloniuse. Hamletile ilmub taas isa vaim, keda näeb ainult tema - Gertrude peab poega hullumeelseks. Claudius saadab Hamleti Inglismaale koos salajase käsuga ta tappa, Hamlet pöörab vandenõu enda kasuks ja pääseb, kuid langeb piraatide kätte, kes ta Claudiuse juurde tagasi toimetavad. Claudius veenab tapetud Poloniuse poega ja murest hullunud Ophelia venda Laertest Hamletit tapma, soovitades selleks mõõgavõitlust mürgitatud rapiiriga
· Kuritööd · Haigused · Usu ja haigusega seotud probleemid · Raske lapsepõlv Igal tegelasel on oma lugu, tal on mingi probleem. Raskolnikov on vaene. Perekond Marmeladov on samuti vaene. Peretütre Sonja ema on haige ja Sonja loobub oma aust, et minna tänavale tööle ja teenida raha. Isa Marmeladov on joodik, kes jõi kõik maha. Sonjal oli raske lapsepõlv. Sonja uskus headusesse ja see oli tema kandev jõud, mis viis lõpuks ka Raskolnikovi heale teele. Raskolnikovil oli ema ja õde. Ema pani pojale suuri lootusi ja saatis talle raha, kuigi tal seda peaaegu ei olnudki-võlad. Raskolnikovi õde Dunja sarnanes Sonjale, sest mõlemad ohverdavad end kallite inimeste nimel Sonja läks prostituudiks ja Dunja kavatses Luzinile mehele minna. Luzin oli varanduslikult kindlustatud, sest töötas õukonnas ja ütles Raskolnikovi emale, et võib too sekretäriks palgata, kui mees selleks kõlblik on.
..Aga vihm..see on selleks, et saaksin rahulikult mööda tänavat kõndida ja keegi ei saaks aru, et nutan. Tihti üritame peita pisarad naeratuse taha, taipamata, et meie silmad reedavad meid. Mõnikord on mul , elust siiber , niiet tahaks minna lihtsalt ära , kuhugi kaugele kus pole seda valu. ’When somebody hurts you , cry a river , build a bridge and GET OVER IT ! Tahaks ära minna , kuskile kaugele , kus mind keegi ei tea , ja vabastada end mõttest , et siin , praegu , ei hooli minust keegi . Ma tahan karjuda. Karjuda maailmale, et mina enam ei suuda. Mäleta mind kui tüdrukut kes alati naeris , Kuid harva oli õnnelik ... Halva tuju eesmärk ongi sind mõtlema panna , sellest millest peaksid hoiduma . Minulgi on vahel valus, kui peitma pean pisaraid. SÕPRUS ! Loevad need sõbrad, kellele sa võid helistada kell 4 hommikul. Ära lase väiksel arusaamatusel lõhkuda suurt sõprust. Inglid on olemas , aga vahel pole neil tiibu ja me kutsume neid sõpradeks
«Ma ütlen teile, maailma lõpp on käes. Kunagi varem 1 Hallide tuunikatega (lad. k.). 2 Pigemini hallide nahkadega vooderdatud (lad. k.). 3 Neli teenarit (lad. k.). 4 Ehk ühe mürtsu (lad. k.). 6 Ratsaniku taga istub must mure (lad. k.; Horatius). 17 pole nähtud niisugust lodevust skolaaride poolt; seda kõike on teinud sajandi neetud leiutised: suurtükid, mortiirid, pommilaskjad, kõigepealt aga trükikunst, see uus Saksamaa katk. Ei enam käsikirju ega raamatuid! Trükkimine tapab raamatukauplemise. Maailma lõpp on ligidal.» «Seda märkan ma ka sametriide levikust,» ütles karusnahakaupmees. Sel silmapilgul lõi kell kaksteistkümmend. «Ah!... » hüüdis rahvas nagu ühest suust. Skolaarid jäid vait. Seepeale algas suur sagimine, jalgade ja peade liikumine, üldine köhimine ja nuus-kamine; igaüks korraldas ennast, seadis end valmis, tõusis üles, liikus ühele või teisele poole. Sellele järgnes suur vaikus; kõigil jäid kaelad õieli, suud lahti, kõigi
Tasuja JUTUSTUS EESTIMAA VANAST AJAST I Aastasadade kuristik haigutab meie ja selle aja vahel, milles siin räägitavad juhtumused on sündinud. Selle pika aja sees on meie maal, niisama kui mujalgi maailmas, palju vanu asju igaviku rüppe vajunud, kust neid ühegi muinasaegade tagasisoovija õhkamine enam välja ei meelita; uusi olusid, kuigi mitte kõigiti paremaid, on lugemata arvul tekkinud. Üldse on maailma muutlik nägu nooremaks, lahkemaks läinud; kuuesaja aasta eest oli ta, meie ajaga võrreldes, vana ja mõru. Iseäranis meie maal. Luba, lugeja, et ma sulle seda tagasitõukavat nägu paari kerge kriipsuga mõtte ette maalin. On pildil valitsev põhivärv, siis on kergem pildi kujudele karva ja seisuviisi anda. Kolmeteistkümnenda aastasaja hakatusel sattus eestlane isevärki naabrite keskele. Öeldakse, et naabritega üldse olevat raske rahus ja sõpruses elada. Aga eestlase tolleaegsed naabrid olid koguni hullud, üks hullem kui teine. Nad riisusid ta, vaese patuse pagana,
Kui P läheb tagasi allilma, tuleb sügis ja talv. Kui P oli maa peal, siis saadeti Dem järele Rhea, et D tuleks tagasi Olümposele. DIONYSOS (BAKCHOS) – D sündis Teebas, Zeus+Semele (Teeba printsess) poeg. Ainuke jumal kelle mõlemad vanemad ei olnud surematud. Z oli Semelesse armunud, tõotas Styxi nimel täita kõik, mida Semele tahab. Semele tahtis Zeusi näha taeva kuningana ja piksenoole käsutajana (selle nõude pani Semele hinge Hera, kes oli Semele peale armukade). Z teadis, et see tapab iga sureliku. Nii juhtuski, et Semele suri aga enne seda võttis Z emaihust lapse ja pani oma puusa hoiule. Sündimise aegu viis Hermes lapse Nysa (ilusaim org) nümfide juurde. D on veinijumal, ta rändas suureks saades paljudes võõrastes maades. Igal pool õpetas ta veinikultuuri. D sattus laevale, kus taheti ta pantvangiks võtta, ainult tüürimees sai aru, et ta on jumal. Teised muudeti delfiinideks, talle anti armu. Kuningas Lykurgosega oli jama, kes ei austanud eriti jumalaid
Kui P oli maa peal, siis saadeti Dem järele Rhea, et D tuleks tagasi Olümposele. DIONYSOS (BAKCHOS) D sündis Teebas, Zeus+Semele (Teeba printsess) poeg. Ainuke jumal kelle mõlemad vanemad ei olnud surematud. Z oli Semelesse armunud, tõotas Styxi nimel täita kõik, mida Semele tahab. Semele tahtis Zeusi näha taeva kuningana ja piksenoole käsutajana (selle nõude pani Semele hinge Hera, kes oli Semele peale armukade). Z teadis, et see tapab iga sureliku. Nii juhtuski, et Semele suri aga enne seda võttis Z emaihust lapse ja pani oma puusa hoiule. Sündimise aegu viis Hermes lapse Nysa (ilusaim org) nümfide juurde. D on veinijumal, ta rändas suureks saades paljudes võõrastes maades. Igal pool õpetas ta veinikultuuri. D sattus laevale, kus taheti ta pantvangiks võtta, ainult tüürimees sai aru, et ta on jumal. Teised muudeti delfiinideks, talle anti armu. Kuningas Lykurgosega oli jama, kes ei austanud eriti jumalaid
tegelikult ei suuda. Paris oli kogu tüli põhjus. Sõjas kutsub Paris Menelaose kahevõitlust pidama. Menelaos võidab kuna Paris põgenes. Jumalad arutasid sõja kohta. Pandaros rikkus rahulepingut lastes noole Atreuse poja Menelaose pihta. Sõda algas uuesti. Achilleuse viha pole leebunud ning ta keeldub tulemast. Achilleus saatis oma parima sõbra Patroklose sõtta ja Patroklos suri kahevõitluses Hektoriga kahevõitlust pidades. Achilleus läheb kättemaksma. Achilleus tapab Hektori kahevõitluses ning lohistab tema surnukeha sõjavankri taga laagrisse. Achilleus jättis Hektori surnukeha alles. Seni kuni kreeklased puhkavad leppisid Agamemnon ja Achilleus omavahel ära. Esialgu toimusid Patroklose matused. Hektori isa, Trooja kuninga Priamos, lunastab poja surnukeha välja, järgnevad Hektori matused. Sõda siiski jätkub. Laertese poeg Odysseus mõtles välja plaani kuidas vallutada Trooja
Kui kukrus kõliseb, siis vanamees nagu mesilane, muidu..." Mis muidu on, selle jättis voorimees ütlemata, sülitas ainult. Aga kui nad üle silla sõitsid, kinnitas ta veel kord: ,,Väga s... kool! Ei õigust ega ilusaid rõivid!" Peale seda ei lausunud ta enam sõnagi, nagu laiendaks ta koolile määratud halvakspanu ka sellele, kes mõtleb sinna kooli minna. Indreku peas ja südames läks midagi sootuks segi. Sellepärast ei märganudki ta, millal voorimees peatus, virgus alles siis, kui kuulis sõnu: ,,Soo, siin me siis olemegi -- vana Traadi juures... Seitsekümmend viis... Eestuksest otse sisse, see viib puhveti. Tagapool on tal ikka sakstele toad ka, päris kenad toad kohe. Minge aga julgesti sisse... Maurusele pole siit kaugel: pisut ümber nurga, ja oletegi seal. Küll vana Traat juhatab, tema teab. Kõik teavad. Aga pidage meeles: hoidke rahakott." Ütles, andis hobusele piitsa ja sõitis minema. Indrek trügis kastiga uksest sisse
miteerida", viidates minu kergemeelselt veedetud noorusele, tänan ma sageli taevast selle eest, et vaenlased tuletavad mulle meelde neid helgeid ja rõõmurikkaid päevi. Kõik neil aegadel tekkinud "arusaamatused" lahenesid õnneks niitudel ja metsades, mitte kusagil muus kohas. Kui ma astusin reaalkooli, muutus minu jaoks midagi vähe. Kuid nüüd tuli mul lahendada veel üks arusaamatus minu ja isa vahel. Kuni isa plaanid teha minust riigiametnik põrkusid ainult vastu minu põhimõttelist vastuseisu ametniku elukutse vastu, ei muutunud konflikt teravaks. Ma võisin mitte alati isale vastu vaielda ja rohkem vaikida. Minule jätkus küllalt minu isiklikust otsustavusest 6 sellest karjäärist, kui aeg saabub, ära öelda. Ma võtsin selle otsuse vastu ja pidasin seda vankumatuks. Kuni ma lihtsalt vaikisin, olid vastastikused suhted isaga talutavad. Halvemaks
Paris oli kogu tüli põhjus. Sõjas kutsub Paris Menelaose kahevõitlust pidama. Menelaos võidab kuna Paris põgenes. Jumalad arutasid sõja kohta. Pandaros rikkus rahulepingut lastes noole Atreuse poja Menelaose pihta. Sõda algas uuesti. Achilleuse viha pole leebunud ning ta keeldub tulemast. Achilleus saatis oma parima sõbra Patroklose sõtta ja Patroklos suri kahevõitluses Hektoriga kahevõitlust pidades. Achilleus läheb kättemaksma. Achilleus tapab Hektori kahevõitluses ning lohistab tema surnukeha sõjavankri taga laagrisse. Achilleus jättis Hektori surnukeha alles. Seni kuni kreeklased puhkavad leppisid Agamemnon ja Achilleus omavahel ära. Esialgu toimusid Patroklose matused. Hektori isa, Trooja kuninga Priamos, lunastab poja surnukeha välja, järgnevad Hektori matused. Sõda siiski jätkub. Laertese poeg Odysseus mõtles välja plaani kuidas vallutada Trooja
Teisi lapsi polnud tema jaoks enam olemas. Nädala pärast läksid kõik asjad jälle omasoodu. Aleksandrile meeldisid külalised. Siis oli tema perekond justkui teine ja parem pere. Ema hääl muutus laulvaks, isa istus kindlalt toolil, mitte ainult servakese peal nagu muul ajal. Isa oli perekonnapea, jutuajamise eestvedaja, ema kuulas ilma vahelesegamiseta. Külaliste aegu naeratas ema talle nii, nagu ta vahel ainult Levile naeratas. Ükskord lastetoast mööda minnes kuulis Sergei, kuidas Ariska luges Aleksandrile muinasjuttu. Pärast seda rääkis mees kohe naisele, et Saskale tuleb kasvatajanna võtta, kui nad ei taha, et pojast saaks harimatu inimene. Lapsehoidjad on liiga narri kõneviisiga. Puskinid pidasid väga lugu prantsusepärasest elust. Majja võeti terava ninaga Anna Ivanovna, kes hakkas lastele prantsuse keelt ja peeneid kombeid õpetama. Varsti selgus aga, et vanaeit sõi salaja laualt näpatud maiustusi, eksis
olelusvõitlust, mida neil tuli pidada täiesti muutunud ja poliitiliselt vihameelses keskkonnas. Siberist tulnutel ei olnud kerge tööd leida. Pärast Venemaalt naasmist tegi Georg Meri nimekirja neist lääne kirjanduse teostest, mida tasus eesti keelde tõlkida. Ta läks sellega Eesti Riiklikku Kirjastusse, kus ta saigi tõlkija ja toimetaja koha ning õiguse töötada kodus. Samal ajal seisis Lennartil ees kooliminek, mis teda natuke hirmutas: "Kaasõpilased ei teadnud minust mitte midagi [---] Olin Venemaal läbi põdenud rõuged, mistõttu oli mu pea ikka veel paljaks pöetud [---] Lisaks sellele kandsin ma kehvi rõivaid [---] ja ma rääkisin eesti keelt vene aktsendiga. Ma olin võõrkeha." Lennarti eesti keel oli alguses tõepoolest suure aktsendiga ja klassikaaslased pidasid teda venemaa-eestlaseks. Et tollastes oludes oli seda parem, mida vähem teistest teadsid, jäi ka Lennart rohkem omaette
Igal kevadel peale äikesevihma oli vanaisa tulnud lastele järele ja viinud mõneks päevaks maale. Seal olid nad teinud pajupille. Nii said kõik omale pillid. Sel kevadel aga taat ei tule, taat oli surnud. Joonas istus akna all ja mõtles. Tal tekkis ootamatu mõte. Poole tunni pärast läheb jaamast rong maale. Ta kirjutas kirja ja oligi läinud. Maal läks ta kuuri, seadis ennast valmis ja läks pajupilli meisterdama. Ta tegi kõik nii nagu taat, aga heli ei tulnud. Ta oli väga tige. Äkki kuulis ta pillihäält, ta kujutas seda endale ette. Suvehommik. Isa läks lastega matkale. Ujuti rabajärves ja vaadeldi loodust. Ööbiti telgis ja nad kohtusid rebasega. Isa jutustas lastele loo soovaimust. Jutus muutusid mahakukkunud mündid murakateks. Järgmisel suvel otsustasid nad kindlasti tagasi tulla. 11 Eno Raud Sipsik
anastanud. Iason oli õigel ajal salaja kindlasse paika saadetud, ja kui too meheks sirgus, ilmus ta vapralt koju tagasi oma aujärge nõudma. Oraakel oli Peliasele ennustanud, et ta sureb sugulase käe läbi ja et ta peab kartma kõiki neid, keda näeb ainult ühe jalanõuga. Ühel päeval selline mees linna ilmuski, kes muus osas oli igati suursugune. Mitte keegi ei teadnud teda ja teda võrreldi jumalate endiga. Kui Pelias võõrast kuulis, ilmus ta kähku kohale, kuid kui ta võõra paljast jalga nägi, haaras teda hirm. Võõras tutvustas ennast tema lellepojana, kellel on tegelik õigus kuningatiitlile ja nõudis, et Pelias annaks kogu rikkuse, mille ta omandanud on, rahumeelselt Iasonile. Phrixos oli nõus, kuid enne pidi Iason kuldvillaku Kreekasse tagasi toimetama. Ja nõnda pakkusid parimad ja üllamad end seiklusele kaasa pakkuma, sealhulgas ka Herakles, Orpheus, Achilleuse isa Peleus ja paljud teised ja
Teemad 6 Tänuavaldused 7 Sissejuhatus: „Ma ei mõelnud kunagi, et minust võiks saada õpetaja“ 8 1. Klassiruumis käitumise dünaamika 12 2. Uus klass, uus aasta: käitumisjuhtimise kehtestamisfaas 34 3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
