I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune h
ÕPETAJARAAMAT laste töölehtede juurde 2006 Projektijuht: Urmo Reitav, Tartu Ülikooli Narva Kolled Koostajad: Liivi Aleksandridi, Irina Aru, Elviira Haukka, Ingrid Härm, Inguna Joandi, Margit Kaljuste, Natalja Lunjova, Lea Maiberg, Ülle Peedo, Margarita Raun, Maibi Rikker Toimetajad: Merit Hallap, Anu-Reet Hausenberg, Lydia Pihlak, Kristi Saarso Trükise koostamist ja väljaandmist on rahastanud Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskus Autoriõigus: Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus ISBN AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 e-post: atlex@atlex.ee http://www.atlex.ee Tasuta jaotatav tiraa Õpetajaraamat SISUKORD Sisukord 3 Eessõna 6 1. Sissejuhatus
· Armastada ühte inimest, on raske. Varjata, seda armastust teise eest veelgi raskem. · Kõik pole kuld mis hiilgab, kuid mis hiilgas olid sina. · Elu on nagu film, aga elus ei saa sassiläinud kaadreid uuesti võtta! · Ma olen isekas , kannatamatu ja veidi ebakindel . Ma teen vigu , ma väljun kontrolli alt ja aeg- ajalt on minuga raske toime tulla , aga kui sa mu halvimate külgedega hakkama ei saa , siis põrgupäralt sa ei vääri mu parimaid külgi ! · Ma olen väike liivatera sinu suures liiva karjääris, mille kadumist sa tähele ei pane.Aga kui ma lendasin teise liivakarjääri, Panid sa mind tähele ja palusid et ma tagasi tuleksin, seda ma tegin, ja nüüd jälle see vana jant edasi ka läheb. Liivaterad kaovad, ja inimesed kaovad. Hoia neid ,kes sul veel alles on. ja ära lase neil olla see liivatera, mida sul tegelikult oleks vaja et üks kena liivaloss ehitada:) · Eile õhtul pimedas jalutades tundus nagu oleksin näinud sind, ku
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
Ilias: Trooja sõda Stelio Martelli I laul Juba üheksa aastat käib sõda Trooja linna all. Juba üheksa aastat peavad kreeklased ja troojalased omavahel verist võitlust ning ei üks ega teine saa vastase üle otsustavat ülekaalu. Juba üheksa aastat järjest surrakse tapluses. Parajasti on vaherahu, aga kreeklasi sureb ikkagi. Neid tapab saladuslik haigus, mille vastu ei ole mingit rohtu. See on selge märk Zeusi poja Apolloni vihast. Millest niisugune raev? ,,Miks?" küsib kõige tugevam võitlejaist, mürmidoonide kuningas Achilleus. ,,Kalchas, sa oled preester ja ennustaja, seleta, millest see on. Miks kannab Apollon meie peale viha! Millega oleme teda solvanud?" Kreeka vanemate koosoleku üle laskub vaikus, siis aga ütleb Kalchas tõsisel ilmel, kulm kipras: ,,Apollon tahab karistada ühte meie seast, kes peab orjatarina enda käes raevunud jumala soosiku, preester Chrysese tütart Chryseist. Mäletate, Chryes käis siin ja palus tütre vabastamist, aga sellest keelduti jä
Raamat vanamoodne mõnuaine Kallid klassikaaslased ja lugupeetud õpetaja. Räägin teile täna raamtutest, mis ajast aega on olnud inimkonnale väga vajalikud, harivad ja elamusi pakkuvad. Sellele vaatamata on nende vastu huvi vähenenud. Kokkuvõttes võib kirjandust nimetada vanamoodsaks mõnuaineks. Aastakümneid tagasi omas raamat väga auväärset kohta. Raamatuid loeti, analüüsiti ja sageli teati palju autorite eludest. Võib aimata, kui mõnus oli õhtuid raamatute seltsis veeta, lugeda põnevaid romaane ja unejutte, sest sellel ajal polnud isegi kuuldud arvutitest vüi televiioritest. Puudusid võimalused kuulata raamtuid CD'lt või lugeda neid internetist. Isegi kohustuslikku kirjandust ei vaevu paljud õpilased lugema vaid kasutavad internetist leitud kokkuvõtteid, mis on küllaltki üksikasjalikud. Enamiku kaasaegsete teoste põhjal valmivad ka filmid, mille vaatamine on jälle kergema vastupanu teed minek, sest nõuab vähem aega ja on tundu
Kas keskkond vajab meie kaitset? Lugupeetud õpetaja ja head klassikaaslased. Minu nimi on .................ning räägin teile teemal "Kas keskkond vajab meie kaitset?" Me kõik oleme kursis sellega, kuidas meid ümbritsev keskkond igapäevaselt muutub. Meie teadlikkust suurendab meedia ning samuti ka meie enda silmad, mis näevad ümberringi asetsevaid suitsevaid tehasekorstnaid ning kiirteedel kihutavaid sõiduautosid. Kui üldiselt võtta, siis muutused võivad olla nii positiivsed kui ka negatiivsed. Kui aga muutumist tänapäeval seostada sõnaga keskkond, siis ei saa me seda muutust kuidagi seostada positiivsusega. Niisamuti on ka eelnimetatud teguritega, mis keskkonna muutumist kiirendavad. Miks on see nii? Kas keskkonna hukale määratuse oleme tõesti põhjustanud meie - inimesed? Vastus ei ole keeruline - vaid inimeste tänapäevane kiire eluviis ning hoolimatus meid ümbritseva suhtes ongi tekitanud selle olukorra, kus keskkond on mei
Lugupeetud õpetaja ja õpilased. Mina olen .... Täna räägin ma teile Interneti mõjust eesti keelele. Mina arvan et Internet mõjutab kindlasti Eesti keele kasutamist noorte ja täiskasvanute seas. Iga päev kui mina koolist koju jõuan, lülitan ma kohe arvuti sisse ja asun erinevates suhtlusportaalides teistega suhtlema. Kunagi pole mul aega kasutada õigeid kirjavahemärke, täispikki sõnu ja täpseid õigekirjareegleid. Kasutan palju lühendeid ja väga lühikesi lauseid, et kiiremini kõik räägitud saaks. Seda teevad ka väga suurem enamus teistest internetis suhtlejatest. Kas see võib tulevikus põhjustada Eesti keele rikkumist ja kadumist? Juba on jõudnud kätte selline aeg, kus igas peres on vähemalt üks arvuti ja seda kasutama õpitakse juba väga varases eas. Paljud lapsed juba enne kooli minekut hakkavad sõpradega näiteks msn suhtlusportaalis suhtlema sõpradega. See toimub enne juba kui nad korraliku kirjatehnika või mingisugused reeglid omandavad
Kõik kommentaarid