Kultuur ja teadus 20.saj algul 11.klass Sissejuhatus ● 19-20 saj. algus oli suurte muutuste aeg. Paljud avastused ja leiutised võeti kiiresti kasutusele. Kõikuma lõi jumalakeskne maailmapilt. Teaduste areng ● Inimeste ettekujutus maailmast ja nende endi kohast selles muutus. ● Tõestati, et taime- ja loomaliigid on läbi teinud pika arengutee. ● Arusaam, et inimesedki on vaid üks liik ja nende olemasolu võib ohtu sattuda. ● Füüsikas avastati röntgenkiired, mis on leidnud suure ja olulise kasutusala. ● Tuumaajastu- tänu sellele on võimalik vähihaigete ravi, tuumajõujaamad ja tuumarelv. ● Albert Einsteini relatiivsusteooria- uus arusaam ajast ja ruumist. ● Arstiteaduses avastati, et haiguste põhjustajateks on bakterid. ● Lähtudes Pasteuri põhimõtetest on välja töötatud mitmeid vaktsiine raskete haiguste vastu. ● 19.saj keskpaigast tänaseni on inimese keskmine eluiga kahekordistanud. Tähtsamad leiutised
Inimene ja kaltsium Luude ja hammaste kasvatamine Verehüübe tagamine Südamerütmi reguleerimine Lihaste ja neerude normaalse töö tagamine Vererõhu alandamine Allikad Piim, piimatooted Kala, mereannid Kapsad Apelsinid Tumerohelised taimeosad (spargel, basiilik) Fakte Keha väljutab 70% kaltsiumist, mida sa tarbid, sest seda ei ole vaja ja seda ei saa talletada Röntgenkiired luud ei läbi Looduses puhtal kujul ei leidu Hea elektrijuht Massi poolest levinuim metall paljudes loomades Kaltsiumoksiidi, kaltsiumhüdroksiidi ja kipsi kasutati juba antiikajal Kare vesi Kasutatud allikas http://miksike.ee/documents/main/lisa/8klass/4 teema/loodus/kaltsium.htm http://www.toitumine.ee/kaltsium/ http://vegan.ee/soomine-elustiil/toitumisinfo/olu lisemad-toitained/kaltsium/#pealkiri2 http://et.wikipedia.org/wiki/Kaltsium
Edouard Manet - impressionism Claude Monet - impressionism Vincent van Gogh - postimpressionism Paul Cézanne - postimpressionism Paul Gauguin - postimpressionism 4) Millise avastuse tegid: (milline tähtsus?) Charles Darwin - evolutsiooniteooria, mis tõestab, et inimene pärineb ahvist ja on arenenud kaasaegseks homo sapiensiks, on suutnud kohaneda erinevate loodustingimustega. Andis teadmise, et inimene ei pärine Jumalast, vaid ahvidest. Wilhelm Röntgen - röntgenkiired, mis aitasid siseorganeid vaadelda, selle läbi meditsiiniline areng. Albert Einstein - paneb alguse relatiivsusteooriale, mis annab arusaama ajast ja ruumist, paneb aluse kosmoseajastule. Dimitri Mendelejev - koostab keemiliste elementide tabeli, mis annab süsteemi maal leiduvatele elementidele ja aitab tuvastada. Sigmund Freud - avastab inimese alateadvuse, aitab ravida vaimuhaigeid inimesi. Louis Pasteur - avastas bakterid, võimaldab vaktsiine haiguste vastu toota
hulka. Spektrite tabelid, mis vastavad erinevate elementide aatomite kiirgusele, kasutades spektrit ja lainepikkust, saame teha kindlaks elemendi olemasolu. Kasutamine: spektroskoobiga 1-2 min jooksul kindlaks teha mitmesuguste elementide sisaldus mingis aines(terases). Spektraalanalüüsi abil saadi teada päikese ja tähtede koostis. Spek.anal. kasutatakse metallurgias, masinaehituses, aatomitööstuses, geoloogias. Röntgenikiired ja nende kasutamine- W. Röntgen 1895. a röntgenkiired. Nende neeldumine sõltub aine tihedusest. Kiired tekivad kiirete elektronide järsul pidurdamise aines, nt anoodis. Röntgentoru, hermeetiline toru, kust on õhk väljapumbatud ja seal on katood ja anood. Katood=volframspiraal, kuumutatakse, et tekiks elektronide voog. Anoodi ja katoodi vahel kõrgepinge, elektronid saavad suure kiiruse ja põrkudes vastu anoodi pidurdavad. R.k lainepikkus on väiksem kui uv kiirte lainepikkus. Kasutatakse haiguste diagnoosimiseks ja raviks
Näiteks Charles Darwin töötas välja õpetuse, mis aitas inimestele näidata loodust uuest küljest. 1859. aastal ilmust temalt ka raamat "Liikide tekkimine loodusliku valiku teel". Darwini õpetus näitas inimestele, et nemadki on vaid üks liik teiste seas ja nendegi olemasolu võib ühel päeval ohtu sattuda Tehti ka teisi ülitähtsaid avastusi füüsikas ja keemias. Näiteks Wilhelm Conrad Röntgen avastas katsetekäigus röntgenkiired. Samuti ka Ernest Rutherford jt teadlased panid aluse uuele ajastusele ehk tuumaajastule. Albert Einstein muutis arusaama ajast ja ruumist ning pani aluse relatiivsusteooriale. Ameerika teadlane Graham Bell leiutas 1876 telefoni ja asustas telefoni kompanii, et neid edasi müüa. Guglielmo Marconi leituas 19-20.saj vahetusel raadio. 19. sajandi teisel poolel armastati ikka veel rikkaliku sisustusega eluruume. Kasvasid
Peaks olema sama mis eelmine 42. Kuidas töötab röntgenkiirte detektor EDS analüsaatoris? EDS-s on röntgenkiirguse detektoriks Li legeeritud Si kristall, mis on töövõimeline ainult madalatel temperatuuridel Li suure difusioonivõime tõttu. Seetõttu on EDS detektori üheks osaks jahuti, milleks võib olla veeldatud lämmastiku (temp. -196° C) anum (eelmistel fotodel) või toimub jahutamine elektriliselt. Oma teel objektist detektorini võivad röntgenkiired neelduda ja hajuda detektori aknalt, kristalli metallist kattekihis, Si kristalli mitteaktiivses pinnakihis. Aktiivne mõõteala on 12,5 mm2 pindalaga ja 3mm paksune. Erineva energiaga röntgenkiired tekitavad Si kristallis samaaegselt energiaga proportsionaalseid laenguimpulsse, mida registreeritakse. Seega on võimalik kõiki keemilisi elemente määrata ÜHEAEGSELT. 43. Mida analüüsitakse lainepikkusdispersioon spektromeetriga?
Saadakse ekvivalentdoosi korrutamisel koe tüüpi iseloomustava faktoriga. Ajalooliselt esimesena töötati välja fotokeemilised meetodid. Nende suurimateks probleemideks oli vajalike keemiliste ühendite kõrge hind (muuhulgas läks vaja hõbedat), kui ka kõrge kiirguse tase, mida läks fotokeemilise reaktsiooni läbiviimiseks vaja. Meditsiinilistes rakendustes on tänapäeval kasutusel fotoluminesents ja pooljuhid kombineeritult. Röntgenkiired langevad plaadile, kus need neelatakse ja saadud energiaga kiiratakse nähtava valguse footoneid, mida siis CCD kaameratega saab jäädvustada. Kinnises anumas on gaas, silindriline katood ja juhe anoodiks. Anoodi ja katoodi vahele rakendatakse suur pinge ja kui röntgeni footon siseneb anumasse ja ioniseerib gaasi, tekib ioon ja elektron, mida väli kiirendab anoodi suunas. Kiirenev elektron põrkub teel veel teiste gaasi molekulidega ka neid ioniseerides
TEST 11 Aatomi ja tuumafüüsika 1. Aatomimudel on ajaloolises arengus läbinud mitmeid erinevaid etappe. Mis nimetuste all neid erinevaid aatomimudeleid tuntakse? a. Negatiivse laenguga osakesed on positiivselt laetud pilve sees Tohmsoni rosinapudingi mudel b. Keskel on massiivne tuum, selle ümber tiirlevad elektronid aatomi planetaarmudel c. Elektronidel on aatomis erinevad energiatasemed Bohri aatomimudel d. Tuuma ümber on elektronpilved, mille erinevates osades on elektroni leiutõenäosus erinev kaasaegne aatomimudel 2. Millistele aine olekutele milline spekter vastab? a. Tahke aine pidev spekter b. Hõre gaas joonspekter c. Gaas normaalrõhul ribaspekter 3. Millise valemi järgi arvutatakse liikuva objekti lainepikkust (de Broglie laine)? (3) 4. Elektronmikroskoopia on a. liikuvate elektronid...
alateadvus. Kõikuma lõi jumalakeskne maailmapilt. TEADUSTE ARENG LOODUS: Inimeste ettekujutus maailmast ja nende endi kohast selles muutus Tõestati et taime- ja loomaliigid on läbi teinud pika arengutee ja et ellu jääb vaid see taim või loom kellel on selleks kõige paremad omadused Arusaam et inimesedki on vaid üks liik ja nende olemasolu võib ohtu sattuda Charles Darwin mees kes andis inimestele ettekujutuse maailmast FÜÜSIKA: Avastati röntgenkiired, mis on leidnud suure ja olulise kasutusala Tuumaajastu tänu sellele on võimalik vähihaigete ravi, tuumajõujaamad ja tuumarelv Albert Einsteini relatiivsusteooria uus arusaam ajast ja ruumist Dmitri Mendelejevi keemiliste elementide tabel Albert Einstein üks kõigi aegade suurim teadlane ja mees kes muutis täielikult teaduslikku mõtteviisi ARSTITEADUS: Avastati et haiguste põhjustajateks on bakterid Louis Pasteur tekitas lammastel
vahendusel. Saateseadmetes toodetav kõrgsageduslik vahelduvvool juhitakse saateantenni. Selle ümber tekivad võnkumise rütmis kiiresti vahelduvad elektri- ja magnetväljad, mis moodustavad ühise elektromagnetilise välja. Väli levib antenni ümbritsevas ruumis valguse kiirusega ja moodustab raadiolaine ehk elektromagnetilise laine. Raadiolained pole ainsad elektromagnetlained meid ümbritsevas keskkonnas ( näiteks on veel soojuskiirgus, nähtav valgus ja röntgenkiired ). Saateantennini juhitud kõrgsagedusvoolu poolt ruumis tekitatavad raadiolained lõikavad omal levikul vastuvõtuantenni ja indutseerivad selles elektromotoorjõu. Kuna aga üheaegselt tegutseb maailmas väga suur arv raadiosaatjaid, siis peab iga vastuvõtja sisaldama seadist, mis võimaldaks eraldada kõigist antenni saabuvatest signaalidest vajalikke. Antud ülesannet täidab võnkering. Pakettkommutatsioon jaguneb kaheks:
Saateseadmetes toodetav kõrgsageduslik vahelduvvool juhitakse saateantenni. Selle ümber tekivad võnkumise rütmis kiiresti vahelduvad elektri- ja magnetväljad, mis moodustavad ühise elektromagnetilise välja. Väli levib antenni ümbritsevas ruumis valguse kiirusega ja moodustab raadiolaine ehk elektromagnetilise laine. Raadiolained pole ainsad elektromagnetlained meid ümbritsevas keskkonnas ( näiteks on veel soojuskiirgus, nähtav valgus ja röntgenkiired ). Saateantennini juhitud kõrgsagedusvoolu poolt ruumis tekitatavad raadiolained lõikavad omal levikul vastuvõtuantenni ja indutseerivad selles elektromotoorjõu. Kuna aga üheaegselt tegutseb maailmas väga suur arv raadiosaatjaid, siis peab iga vastuvõtja sisaldama seadist, mis võimaldaks eraldada kõigist antenni saabuvatest signaalidest vajalikke. Antud ülesannet täidab võnkering. 3. AHEL- JA PAKETTKOMMUTATSIOON
Elektroentsefalograafia - vastava seadeldise abil mõõdetakse peaaju bioelektrilist aktiivsust. Uuritava isiku peanahale, vahel ka aju pinnale või isegi ajju (loomade uurimisel) asetatakse elektroodid, mis registreerivad aju toodetavaid elektrilaineid. Saadakse elektroentsefalogramm e EEG. Positronemissioonitomograafia (PET) - uuritavale isikule süstitakse radioaktiivset glükoosi, mis imendub keharakkudesse. Kui see jõuab ajju, lastakse sarnasel meetodiga ka siin läbi pea röntgenkiired. Arvuti teeb kindlaks, millises aju osas on imendumine kõige suurem st millised piirkonnad on kõige aktiivsemad. Saab uurida ajuosade aktiivsust muusika kuulamise, rääkimise ja arvutimängude ajal. Aju töötab reflektoorselt. Igal ajahetkel jõuab inimeseni väliskeskkonnast ja organismist palju ärritusi, millele tuleb reageerida. Reaktsioonid, mis annavad ärritustele vastused, on refleksid. Need aitavad organismil kohaneda ja kahjustumist vältida. Eristatakse tingimatud refleksid - on
Aatomituumade võimet iseeneslikult laguneda nimetatakse radioaktiivsuseks ja selliseid tuumi radionukliidideks. Vabanenud osakesed ja gammakvandid on võimelised ioniseerima ümbritsevat ainet. Seepärast nimetatakse vabanenud osakeste ja gammakvantide voogu ioniseerivaks kiirguseks. [] LIIGID Enamus levinud kiirguste liigid on pärit radioaktiivsetest materjalidest, kuid teatud liiki kiirgused tekitatakse ka muul viisil kõige tuntumaks on näiteks röntgenkiired. [] Alfakiirgus () Moodustavad positiivse laenguga heeliumi tuumad, mis eralduvad suuremast ebastabiilsest tuumast. Alfa-osake on suhteliselt massiivne osake, kuid tema levikaugus õhus on väike (1-2 cm) ja paber või nahk neelab selle täielikult. Alfakiirgus võib siiski olla ohtlik: sattudes kehasse sissehingamise või neelamise käigus, sest lähikoed nagu kops või kõhu sisekoed võivad saada suure kiirgusdoosi. [] Beetakiirgus ()
elektronkiirega metallist sihtmärki (tavaliselt volframi) tulistades. Metalli aatomite elektronid neelavad elektronkiire energia teaduslikult öeldes metalli aatomid ergastuvad ning siis ,,lõõgastudes" vabastavad energia röntgenkiirtena. Kiirus pärineb niisiis metalli aatomitest, kuid erinevalt radioaktiivsest kiirgusest ei vabane ta tuumast. Selline tekkimisviis tähendab ka, et röntgenkiirgusega ei kaasne poolestumise protsessi. Kui elektronkiir välja lülitatakse, siis kaovad ka röntgenkiired. [3] 3.5 Neutronkiirgus () Moodustavad neutronid, mis eralduvad ebastabiilsetest tuumadest, eriti aatomi lagunemise ja tuumade liitumise ajal. Ehkki neutroneid esineb kosmilistes kiires, kutsutakse neid tavaliselt esile tehislikult. Neutronid on elektriliselt neutraalsed ja seetõttu väga suure läbimisvõimega. Kokkupuutes aine või kudedega kutsuvad nad esile beeta- ja gammakiirgust. Neutronkiirguse mõju vähendamiseks on vajalik väga tugev varjestus. [3] 3.6 Kosmiline kiirgus
Elekter • Hertz- 1) Elekter muutus tavaliseks nähtuseks, elektromagnetained valgustati tänavaid ja elamuid • Edison- hõõglamp 2) Võimaldas ehitada elektrisõidukeid • Siemens- 3) Hiljem toota kodumasinaid elektrigeneraator Meditsiin • Röntgen- röntgenkiired 1) Võimaldasid inimesi paremini ravida: • Pasteur- pastöriseerimine luumurdude ulatuse kindlaks tegemine, operatsioonidel suri tunduvalt väham inimesi. Keemia • Nobel- dünamit 1) Mõlemate leiutised olid inimkonnale • M. Curie- radioaktiivsus nii kahjuks kui kasuks
Vibratsioon 1) Tootmismasinatest tekkiv vibratsioon Tootmisruumid II Õhu liikumine Ruume õhutatakse akende ja uste kaudu Kui toimitakse nii II-III Tolm 1) Tootmisel eralduv puidutolm; Tootmisruumid II 2) lihvimine II Teised 1)Kokkupuude elektromagnetkiirgusega füüsikalised (soojus, valgus, röntgenkiired, ioniseeriv tegurid radiatsioon). 2)Kokkupuude laseritega. 3)Kokkupuude kuumade ainete ja vahenditega. 4)Kokkupuude külmade ainete ja vahenditega. 5)Rõhu all olevate ainete olemasolu (suruõhk, aur, vedelikud). 3. Keemilised ohutegurid, mis võivad põhjustada mürgitusi, allergiat, naha-, kopsu- ja neerukahjustusi jne.
meedikud patsientide probleemid kohe kolmemõõtmelise arvutipildina üle vaadata. Kompuutertomograaf lõikab piltlikult öeldes inimese ristipidi 2,5-millimeetrise paksusega seibideks, millest pannakse kokku kolmemõõtmeline pilt. Seda uurides näeb arstära haiged kohad. Kompuutertomograafiga ja angiograafiga tehtava uuringu korral on kiiritust rohkem kui röntgenuuringu korral, mistõttu tehakse seda ainult arsti ettekirjutusel, mitte mingil juhul profülaktilises mõttes Röntgenkiired meditsiinis Röntgeniülesvõte inimkäest näitas teid ja võimalusi uute kiirte kasutamiseks arstiteaduses. Esialgu tehti seda luumurdude, nihestuste ja võõrkehade kindlaksmääramisel. Aparatuuri täienemine võimaldas röntgenikiirte abil uurida ka siseelundite ehitust. Kõrvuti röntgenidiagnostikaga arenes röntgeniravi. Tartu ÜIikooIis peetakse röntgensüvaravi alguseks 1922. a., mil naistekliinikus tehti esimene kiirgusravi seanss patsiendile
infrapunakiirguseks(IR) ja raadiolaineteks (Clark 1997: 44). (Joonis 1) Joonis 1. Elektromagnetlainete skaala. (Ronan 2007) Raadiolainete allikaks on võnkeringid, muutuv elektrivool, liikuvad elektriliselt laetud osakesed, jms. Infravalguse allikaks on soojad kehad, ultravalguse allikaks kuumad kehad. Röntgenkiirguse allikaks on kiired elektronid, aatomid ning kiirte allikaks on aatomituumade sisesed protsessid nagu näiteks radioaktiivne lagunemine. (Voolaid 2005: lk 2- 3) Röntgenkiired - Röntgenkiired on elektromagnetlained, mis läbistavad gaase, põhjustavad fosforestsentsi ja tekitavad fotoplaatidel keemilisi muutusi. Neid kiiri tekitatakse 6 röntgenkiirtetorudes ning neil on palju rakendusi, näiteks meditsiini asutustes kasutatakse röntgenkiirte omadusi luumurdude, vms tuvastamiseks. (Oxlade et al 1997: 44)
helendama. Järgnevate uurimuste põhjal tegi Röntgen järelduse, et toru kiirgab tundmatut kiirgust, millele ta pani nimeks X-kiirgus. Röntgeni eksperimendid näitasid, et X-kiired tekivad katoodikiirte põrkumisel katooditoru seintega. Teadlane tegi katooditoru spetsiaalse kujuga, antikatood oli lapik, see tekitas intensiive X-kiirte voo. Tänu sellele torule õppis Röntgen tundma uute, tundmatute kiirte peamisi omadusi. Hiljem said need kiired nimeks "röntgenkiired". Selgus, et X-kiired suudavad levida läbi paljude mitte-läbipaistvate materjalide, seejuures kiired ei peegeldu ega murdu. Röntgen salvestas ka esimesed röntgenpildid. Saksa teadlase avastus avaldas olulist mõju teaduse arengule. Paljude ainete omadusi uuriti röntgenkiirte abil. Lühikese ajaga võeti röntgenitorud kasutusele meditsiinis ja mujal. Röntgen sai palju pakkumisi eri firmadelt, kes soovisid osta leiutise kasutusõigust, aga
Kahemõõtmelisel röntgenpildil kattuvad kõigi kihtide varjud, kompuutertomogrammil aga mitte. Kasutatakse trombide (verekämpude), ajukasvajate jt ajukahjustuste diagnoosimiseks. Neuropsühholoogid uurivad ka, kuidas mõjutavad eri ajuosade kahjustused inimese käitumist. 3. Positronemissioonitomograafia - PET Uuritavale isikule süstitakse radioaktiivset glükoosi, mis imendub keharakkudesse. Kui see jõuab ajju, lastakse sarnasel CAT-meetodiga ka siin läbi pea röntgenkiired. Arvuti teeb kindlaks, millises aju osas on imendumine kõige suurem st millised piirkonnad on kõige aktiivsemad. Saab uurida ajuosade aktiivsust muusika kuulamise, rääkimise ja arvutimängude ajal. MRI - magnetresonantskuvamine
Tuumkütuse kõrge energia tootmine. Tuumkütuse kõrge energiasisaldus on pannud kasutama tuumaenergiat peale elektrijaamade veel laevadel ja kosmoseaparaatides, kuid potentsiaalne avariiohtlikkus piirab selliseid rakendusi. Tuumareaktorite abil toodetavad erinevate keemiliste elementide radioaktiivsed isotoobid on leidnud kasutamist tehnikas, tootmises, meditsiinis ja teaduses.Tööstuses valgustatakse tooteid läbi gammakiirtega.Olles palju läbivamad kui röntgenkiired võimaldavad gammakiired avastada defekte üsna massiivsetes metalldetailides. (uus) Tuumafüüsika rakendusi-energia tootmine ja selle kasutamine laveadel ja kosmoseaparaatides. Tuumareaktorite abil toodetud erivnevate keemiliste alementide radioaktiivsed isotoobid on leidnud kasutamist tehnikas,tootmises, meditsiinis ja teaduses. Alfa kiired võimaldavad defekte üsna massiivsetes metalldetailides. Detaili siseehitust või tahke aine struktuuri saab uurida ka neutronkiirtega
külalised, sama tüüpi suvila. Nimisõnast lahku kirjutatakse ka käändumatud omadussõnad ja nende sarnased väiketähelised kohanimelised täiendid. nt. Väärt tüdruk, kulla sõber, katoliku kirik, gooti stiil, indiaani naine, slaavi hõimud, eesti keel, peipsi siig, vene muusika, ungari kirjandus. Iseseisvate nimisõnadena tarvitatavad nimelähtesed sõnad kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku liitsõnades. nt. Diiselmootor, morsetähestik, röntgenkiired, maratonijooks, olümpiamängud, olümpiatulid Loomatõugude nimed kirjutatakse siiski alati lahku. Erandid: ardenni tõugu hobune, leghorni kanad. Väiketäheline eesnimeline täiend kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku. nt. Jaaniuss, jaanilinn, kadripäev, mardihani, pärtliöö, aadamaõun, eevaülikond. Erandid: Aleksandri kook, Madise leib, Kadri sai kui saiasort. Omadus-, arv- ja asesõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku, kui ta
struktuuride lagunemist. Suures kontsentratsioonis hävitab ta kõik mikroorganismid mistõttu kasutatakse seda näiteks operatsioonisaalide steriliseerimiseks. Mõõdukas koguses on organismile kasulik, sest selle toimel kulgeb vitamiini D süntees, nagu ka varem mainitud sai. Nähtav valgus on tegelikult väga väike osa kogu kiirgusspektrist, mis Päikeselt maani jõuab. Lühema lainepikkusega kiired on näiteks gammakiired , röntgenkiired ja ultraviolettkiirgus. Pikema lainepikkusega aga infrapuna. Kiirguste jaotumist ja pikkusi on võimalik vaadelda elektromagnetspektri abil. Infrapuna ehk soojuskiirgust vajavad kõik elusorganismid oma kehatemperatuuri hoidmiseks. Valguskiirgus muutub neeldudes soojuskiirguseks. Elusorganismid ise kiirgavad samuti soojust. Kõigusoojaste loomade kehatemperatuur on näiteks otseseses sõltuvuses väliskeskkonna temperatuurist ning ka püsisoojased loomad
d. Mitteioniseerivad kiirgused · Sagedusvahemik <300 GHz (ülimadalsageduslikud-, kesksageduslikud-, kõrgsageduslikud kiirgused) · Oht - · Tagajärjed halb enesetune, peavalud, kasvajate teke, kudede soojenemine · Kaitse · Uurimuste tulemused on vastakad e. Ioniseerivad kiirgused · Väikse lainepikkuse, kuid kõrge sagedusega (10²° Hz) kiirgused. · Allikad UV, röntgenkiired, radioaktiivne kiirgus (radoon, kaalium-40), kosmiline ja maapinna kiirgus, · Oht lõhuvad aatomid ioonideks · Mõju sõltuvus kiirguse liigist ja energiast, kiirgusallika asukohast · Kahjustused deterministlik: juuste väljalangemine, nahapunetus, -põletus, oksendamine, muutused verepildis; stohhastilised: vähk, pärilikud toimed f. Mikrokliima
Sagedusvahemik – <300 GHz (ülimadalsageduslikud-, kesksageduslikud-, kõrgsageduslikud kiirgused) Oht - Tagajärjed – halb enesetune, peavalud, kasvajate teke, kudede soojenemine Kaitse – Uurimuste tulemused on vastakad e. Ioniseerivad kiirgused – Väikse lainepikkuse, kuid kõrge sagedusega (10²° Hz) kiirgused. Allikad – UV, röntgenkiired, radioaktiivne kiirgus (radoon, kaalium-40), kosmiline ja maapinna kiirgus, Oht – lõhuvad aatomid ioonideks Mõju sõltuvus – kiirguse liigist ja energiast, kiirgusallika asukohast Kahjustused – deterministlik: juuste väljalangemine, nahapunetus, -põletus, oksendamine, muutused verepildis; stohhastilised: vähk, pärilikud toimed f. Mikrokliima –
näitamiseks. 1891 G. Johnstone Stoney pakub negatiivse laengu kandjale nime "elektron". 1893 Wilhelm Wien avastab, et absoluutselt musta keha kiirgus on kõige suurem vahepealsetel lainepikkustel, kuid ei suuda seda tõestada. 1893 Mach sõnastab Machi printsiibi - esimene konstruktiivne rünnak Newtoni absoluutse ruumi vastu. 1894 Ramsay ja Raleigh avastavad argooni. 1895 Wilhelm Conrad Röntgen avastab x-kiired (röntgenkiired), mida tekitab katoodkiirte toru. 1895 George Fitzgerald arvab, et asjad tõmbuvad liikumise suunas kokku. 1895 William Ramsay avastab uraani sisaldavatest kivimitest heeliumit. 1895 Pierre Curie avastab, et matejalid kaotavad teatud kriitilistel temperatuuridel magneetilised omadused. 1896 Sureb Alfred Nobel, kes pärandab oma varanduse, andmaks välja iga-aastaseid rahu-, kirjandus-, meditsiini-, keemia- ja füüsikapreemiaid.
suhtele. Tuuma-magnet resonants (NMR) ona anlüütiline tehnika, kus mõõdetakse raadiosagedusliku kiirguse mõju valgumolekuli tuumade spinnidele. Lähedalasuvad aatomid mõjutavad üksteist ja selle kaudu on võimalik välja arvutada nende paiknemine üksteise suhtes. Saadakse 3D valgustruktuur. Röntgenstruktuuri analüüs on analüütiline meetod määramaks molekulide paiknemist kristallides, kus röntgenkiired löövad kristalli ja murduvad paljudesse kindlatesse suundadesse. Vastavlt murdenurga ja murdunud kiirte tugevusele suudab kristallograaf genereerida kolmemõõtmelise pildi elektronide tihedusest kristallis. Peptiidide keemiline sünteesis liidetakse aminohapped vastavalt vajadusele ükshaaval. Et saada kindla järjestusega peptiidi, tuleb tuleb kaitsta esimese aminohappe aminorühm ja teise (s.o liidetava) aminohappe karboksüülrühm. Karboksüülrühm
13. Tuumas olevate nukleonide masside summa on suurem, kui tuuma mass 14. Millise poolestusajaga radioaktiivsed tuumad on inimesele kõige ohtlikumad? keskmise poolestusajaga 15. Millised aatomituumad on stabiilsemad? need, kus on rohkem neutrone 16. Termotuumareaktsioon toimub kergete tuumade sünteese 17. Millise nime all tuntakse praegu lühikese lainepikkusega elektromagnetkiirgust, mida 19.saj lõpus nim. x-kiirguseks? röntgenkiired 12. Test 1. Kus on õige väide “elementaarosakesel võib olla sisemine struktuur”? tõene 2. Elementaaroskeste standardmudel seob ühte järgmised vastasmõjud a. elektromagnetiline vastasmõju b. nõrk vastasmõju c. tugev vastasmõju 3. Klassikaline relatiivsusprintsiip väidab, et kehade liikumise kirjeldamisel on kõik inertsiaalsüsteemid samaväärsed 4. Maast eemalduv rakett kiirgab Maa poole valgussignaali. Valgussignaal liigub Maa poole
14. Millise poolestusajaga radioaktiivsed tuumad on inimiesele kõige ohtlikumad? keskmise poolestusajaga võivad sattuda inimese organismi poolestumise ajal 15. Millised aatomituumad on stabiilsemad? need, kus on rohkem neutroneid 16. Termotuumareaktsioonil toimub kergete tuumade süntees 17. Millise nime all tuntakse praegu lühikese lainepikkusega elektromagnetkiirgust, mida 19. saj lõpul nimetati X-kiirteks? Röntgenkiired Erirelatiivsusteooria ja Üldrelatiivsusteooria 1. Kas on õige väide "Elementaarosakesel võib olla sisemine struktuur"? tõene 2. Klassikaline relatiivsusprintsiip väidab, et kehade liikumise kirjeldamisel on kõik inertsiaalsüsteemid samaväärsed 3. Maast eemalduv rakett kiirgab Maa poole valgussignaali. Valgussignaal liigub Maa poole kiirusega, mis võrdub 300000 km/s (valguse kiirus on maa suhtes kõikides suundades ühesugune) 4
tagamaad. Kui varem peeti naist, kui majapidajannat ja lapsehoidjat, siis hilisemalt said ka nemad rohkem sõnaõigust nii poliitikas kui ka hariduses. 19. sajandi teisel poolel hakati ehitama pilvelõhkujaid, kuna maa suurlinna südames oli kallis tuli teha maja kõrgustesse. Kujunesid teadusteooriad, mis kõigutasid tugevasti maailmapilti: Darwini evolutsiooniteooria, Freudi psühhoanalüüs ja Einsteini relatiivsusteooria. Teaduses tehti hulgaliselt tähtsaid avastusi: röntgenkiired, aatomituum, keemiliste elementide perioodilisustabel, bakterid ja vaktsineerimine. Arvukad leiutised muutsid otsustavalt inimeste igapäevaelu: telefon, helisalvestustehnika ja grammafon, elektrilamp, raadio, fototehnika, kino, auto, lennuk. 39. Kunst 19. sajandi teisel poolel hakkasid kunstivoolud kiiremini vahelduma ja üldpilt läks kirjumaks. Realistlik kunstisuundumus püüab elu kujutada tõepärastelt ja impressionismlik kunstivool, mis
*uued vormid on konstantsed *mutatsioonid kujutavad endast kvalitatiivseid muutusi *mitmesuunalised võivad ka tagasi muutuda *võivad olla liigile kasulikud kui ka kahjulikud. Valdavalt siiski kahjulikud *mutantide leidmine sõltub uuritavate isendite arvust *üks ja seesama mutatsioon võib tekkida korduvalt 45.Mutageenide klassifikatsioon- 1)füüsikalised muatgeenid (1925 Nadson, Filippov) *ioniseerivad kiirgused: -gammakiired (elektromagneetilised) -röntgenkiired (elektromagneetilised) -neutronid [( korpuskulaarsed )-osakesed; -osakesed] 2)keemilised- (1946 Rapoport. Auerbach) *DNA-ga ühinevad ained - HNO2 kutsub esile desaminatsiooni, NH3 asendub OHga. Tagajärjex A-T asendumine G-C ga. - hüdroksüülamiin - alkrüülivad ühendid *DNA replikatsiooni mõjutavad ained (lämmastikualuiste analoogid) *aldehüüdid, ülihapendid(tugevaim, mille tuum on väixem nt. Sipalghappe aldehüüd) *raskmetallid *alkaloidid (nt. Koertubakas)
3. evolutsiooniõpetusega seletas Lamark organismide arengut 4. Avastati bakterid, kuid ei osatud neid algselt veel haiguste tekkimise ja levikuga seostada. · Meditsiin: 1. Pandi alus desifintseerimisele, kuna saadi aru, miks haavad hakkavad mädanema 2. Võeti kasutusele esimese steriliseeritud kummikindad 3. Avastati uued haigused, marutõbi ja tuberkoloos ning uuriti nende leviku põhjuseid. 4. Avastati röntgenkiired ning nende abil leiutati röntgenaparaat. · Leiutised: 1. telegraafivõti 2. Bell leiutas esimese telefoni 3. Edisson leiutas maailma esimese grammofoni 4. Esimene raadio 5. Lumiere leiutas esimese kinamatograafo Kunst: · Klassitsism: 18-19 sajand. Seda iseloomustab antiikaja kujutamise viis, viilkatus ja sambad, vähe kaunistusi, lihtsus ja selgus. Maale iseloomustab joon, siluett.
*uued vormid on konstantsed *mutatsioonid kujutavad endast kvalitatiivseid muutusi *mitmesuunalised võivad ka tagasi muutuda *võivad olla liigile kasulikud kui ka kahjulikud. Valdavalt siiski kahjulikud *mutantide leidmine sõltub uuritavate isendite arvust *üks ja seesama mutatsioon võib tekkida korduvalt 45.Mutageenide klassifikatsioon- 1)füüsikalised muatgeenid (1925 Nadson, Filippov) *ioniseerivad kiirgused: -gammakiired (elektromagneetilised) -röntgenkiired (elektromagneetilised) -neutronid [( korpuskulaarsed )-osakesed; -osakesed] 2)keemilised- (1946 Rapoport. Auerbach) *DNA-ga ühinevad ained - HNO2 kutsub esile desaminatsiooni, NH3 asendub OHga. Tagajärjex A-T asendumine G-C ga. - hüdroksüülamiin - alkrüülivad ühendid *DNA replikatsiooni mõjutavad ained (lämmastikualuiste analoogid) *aldehüüdid, ülihapendid(tugevaim, mille tuum on väixem nt. Sipalghappe aldehüüd) *raskmetallid *alkaloidid (nt. Koertubakas)
Esiteks tek-d valguskvandi neeldumisel aktiivsed summast. P=P1 + P2. q FeO * p Fe2O3 * r H2O Tehnikas kasut Me-d, mis sisaldavad osad, seejärel toim aine keem lag-ne (fotolüüs) või ühin-ne (fotosüntees). Kui lah-nud aine on mittelenduv, siis ülarõhk=lahuse osarõhuga. lisanditena teisi met-e, tekitavad elektrolüüdi lahuse toimel pid-lt Suure en-ga kiirgusliigid: gamma- ja röntgenkiired, ioniseerivad ka v püs- Aine osakeste üleminek vedelfaasist aurufaasi olen sellest, millise töötavaid galvaanielemente, mille töötamisel lähevad akt-se id moke ja põhj-d kiirguskeemilisi reakts-e. osa vdku pinnast võt enda alla komponendi mok-d, see aga oleneb metalli ioonid lahusesse ja met hävib. Katalüüs Katalüsaator on reakts-i kiiruste muut-st põhj aine, mis kontsentratsioonist
Supressormutatsioonid – asendusmutatsioon ühes geenis surub maha e. supresseerib teises geenis tekkinud mutatsiooni avaldumise: Näiteks mutatsioonid tRNA geenides, mille tulemusena mutatsioon tRNA antikoodonis võimaldab tRNA-l paarduda mRNA-s oleva stop koodoniga ja taastada täispika polüpeptiidi sünteesi. Stop koodoniga paarduvat mutantset tRNA-d nimetatakse supressor-tRNA-ks 71. Mutatsioonisagedust mõjutavad tegurid. Mutatsioonisagedust tõstavad: 1. Kiirgus. (röntgenkiired, gammakiirgus, kosmiline kiirgus) 2. mitmesugused DNA-d kahjustavad ja modifitseerivad kemikaalid Mõjutavad veel: 1. Ploidsus. Bakterites, kelle genoom on haploidne, on mutatsioonidel võimalus kohe avalduda. Diploidse organismi puhul on mutatsiooni avaldumise seisukohalt määravaks see, kas tegemist on dominantse või retsessiivse mutatsiooniga. Retsessiivne mutatsioon saab avalduda ainult homosügootses olekus, dominantne avaldub aga koheselt. 2
Röntgenkiirte kasutamist patsientide uurimiseks 16 nimetatakse röntgendiagnostikaks ja diagnoosiks või teraapiaks ette nähtud radionukliide sisaldavate medikamentide kasutamist nimetatakse tuumameditsiiniks. Protseduure, kus patsientide raviks kasutatakse kiiritamist, nimetatakse kiiritusraviks. Röntgendiagnostika Tavalises röntgenuuringus läbib seadmest tulev kiirgus patsiendi keha. Röntgenkiired läbivad lihaseid ja luid erinevalt ning tekitavad keha siseehituse kujutise fotofi lmile. Sageli on võimalik kujutist jäädvustada ja töödelda ka elektrooniliselt. Nende kujutiste abil saadava info väärtus selgitab, miks arenenud maades teevad arstid aastas inimese kohta vähemalt ühe röntgendiagnostika. Kehaosad, mida kõige sagedamini uuritakse, on rindkere, jäsemed ja hambad, millest igaüks eraldi võetuna moodustab uuringute kogusummast 25 protsenti.
Kui katta roostevabast terasest või klaasist pind sellise kattega, siis pinna valgustamisel UV- kiirgusega moodustuvad titaani pinnal ergastatud elektronid, mis liitudes hapnikuga tekitavad radikaale (superoksiid- ja hüdroksüülradikaalid), mis tapavad mikroobirakud. Mikroobide koostisosad oksüdeeruvad, tekib süsihappegaas ja vesi. Toimib ka endospooridele ning viirustele. Ioniseeriv kiirgus Lühike lainepikkus, suur energia. Mõjub letaalselt kui ka mutageenselt; tekitab radikaale. Röntgenkiired (kunstlikult tekitatud) ja gammakiired (radioaktiivsete isotoopide lagunemine). Gammakiiri kasutatakse steriliseerimisel. Lõhub vesiniksidemeid, oksüdeerib kaksiksidemeid, lõhub tsüklilisi molekule ja polümeriseerib molekule. Ioniseeriva kiirguse (ja kuivuse) toimel tekivad kaheahelalised katked DNAs DNA laguneb tükkideks. Ioniseeriv kiirgus lööb erinevatest molekulidest elektrone välja. Kui need liituvad hapniku molekuliga, siis
nii et sel juhul on tegemist G:C A:T transitsiooniga. Samas enamus alküleerivaid ühendeid atakeerivad DNA-d mittespetsiifiliselt. Hüdroksüleerivad ühendid Hüdroksüülamiinil on spetsiifiline mutageenne efekt: ta hüdroksüleerib tsütosiini amino-rühma, mille tagajärjel tekkiv hüdroksüülaminitsütosiin paardub adeniiniga, põhjustades samuti G:C A:T transitsioone. Kiirgusega indutseeritavad mutatsioonid Eristatakse ioniseerivat kiirgust (röntgenkiired, gamma kiirgus, kosmiline kiirgus), mis on tugeva energiaga, läbistades elusorganismide kudesid kauge vahemaa tagant ja mitteioniseerivat kiirgust (ultraviolettkiired), mis on madalama energiaga ja jõuavad vaid kudede pindmiste rakkudeni. Mõlema kiirguse toimel on aatomid molekulides reaktiivsemad, põhjustades seetõttu mutatsioone DNA-s. Mida suurem on kiirguse doos, seda enam tõstab see mutatsioonisagedust. Lisaks punktmutatsioonidele indutserib
nii et sel juhul on tegemist G:C A:T transitsiooniga. Samas enamus alküleerivaid ühendeid atakeerivad DNA-d mittespetsiifiliselt. Hüdroksüleerivad ühendid Hüdroksüülamiinil on spetsiifiline mutageenne efekt: ta hüdroksüleerib tsütosiini amino-rühma, mille tagajärjel tekkiv hüdroksüülaminitsütosiin paardub adeniiniga, põhjustades samuti G:C A:T transitsioone. Kiirgusega indutseeritavad mutatsioonid Eristatakse ioniseerivat kiirgust (röntgenkiired, gamma kiirgus, kosmiline kiirgus), mis on tugeva energiaga, läbistades elusorganismide kudesid kauge vahemaa tagant ja mitteioniseerivat kiirgust (ultraviolettkiired), mis on madalama energiaga ja jõuavad vaid kudede pindmiste rakkudeni. Mõlema kiirguse toimel on aatomid molekulides reaktiivsemad, põhjustades seetõttu mutatsioone DNA-s. Mida suurem on kiirguse doos, seda enam tõstab see mutatsioonisagedust. Lisaks punktmutatsioonidele indutserib
annaabi.ee 
