· Rüütel oli viisakas, julge, ustav, jne. · Rüütlikultuuri keskmesse tõusis lossidaam. o Daami kultus- rüütli ülessandeks oli lossidaami teenimine ja jumaldamine. o Naisi ülistati värssides ja proosas. 9. Rüütli lüürika · Kurtuaasne lüürika- õukonna lüürika · Rändpoeedid- õukonna lüürika loojad o Trubaduurid- Lõuna-Prantsusmaa rändlaulikud o Truväärid- Põhja-Prantsusmaa rändlaulikud o Minnesinger- Saksa rüütliluule esitaja o Vagant, goljaar- Lääne-Euroopa rändlaulikud o Mahe stiil-kujunes välja Itaalias, trubaduuride järgi( seotud luulega) o Kantsoon- luule põhizanr o Ballaadid Robin Hoodist, tohutult populaarsed 10. Rüütliromaan- Keskaja romaanid rääkisid armastusest ja sõjast
Te Deum in D Major originaallugu: http://www.youtube.com/watch? v=JkpWyOKbyK8 Eurovisiooni tunnusmuusika: http://www.youtube.com/watch? v=ejJvlA-8nXY RÄNDLAULIKUD Prantsuse muusika ajalugu ulatub kaugesse keskaega, mil ilmalikke muusikatraditsioone kandsid rändlaulikud ehk rüütlilaulikud: Põhja-Prantsusmaalt Bretagne`ist sai alguse trubaduuride muusikakultuur, Lõuna-Prantsusmaalt Provence`ist truvääride muusikakultuur. Lauldi armastuslüürikat ja ballaade. MITMEHÄÄLSUSE TEKE Prantsusmaa oli Euroopa varase mitmehäälse muusika vormide väljakujundaja. Esimesed meile tuntud mitmehäälse muusika autorid olid 12.-13. saj-l Pariisis Notre-Dame´i (Jumalaema kiriku)
Mõisteid Hellenism- Kreeka ja Lähis-Ida rahvaste kultuurisulam, sest Kreeka tsivilisatsioon levis Lähis- Ida maadesse ja vastu saadi idapoolseid mõjutusi. Hellas- algselt maakoht Põhja-Kreekas. 7. saj e.Kr. muutus Hellas kreeklaste kodumaa üldnimeks. Hellenid-üldnimetus kõikidele kreeklastele, ka väljaspool Hellast. Barbarid e.mittehellenid -rääkisid kreeklastele arusaamatus keeles. Philipika-süüdistus kellegi aadressil. Ateena Mereliit-loodi 478. Aastal e.kr. Kreeka polis-linnriik ja riigivorm. Kokku u. 1500 polist. Kodanik-täiskasvanud põliselanikest mehed, kelle õigusteks oli omada maad ja osaleda rahvakoosolekuil. Kohustuseks oli teenida sõjaväes. Kodanikuõigused puudusid naistel, orjadel, võõramaalastel. Poliitika-algselt tähendas plise valitsemist. Polise riigikord võis olla kas aristokraatlik või demokraatlik. Türannia-ühe isiku vägivldne võimu omastamine. Türann-ebaseaduslikult võimule tulnud e. isehakanud hirmuvalitseja. Akro...
Musike'-muusade kunst, hõlmab poeesiat ja muusikat lahutamatus ühtsuses. Apollonlik-korrasatult ,harmooniline,mõistuslik dionüüsoslik-ekstaatiline,meeleline aoid-kutseline laulik/rapsood-rändlaulikud/paiaan-kultuslik laulutüüp/treen-aurnuitk aulose saatel/hümenaios-pulmalaul aulose saatel/hümn-kultuslaulude ühine nimetus/nomos- reeglite kogum/tragöödia-dramaatilise sisuga lugu või teos/ditüramb- koorilüürika/dionüüsia-teater,lava Tragöödiakirjanikud: Euripides,Aischylos,Sophokles Hellenismiajajärk:klassikaline kreeka kultuur segunes teiste piirkondade traditsioonidega,kujunes peen ja õpetatud musitseerimine
15- aastaselt said nad kannupoisiks ehk oli neil võimalus rüütleid nende retekedele saata. Nad kandsin oma isiklikku relva. 18-20- aastaselt löödi hoolikalt treenitud kannupoisid rüütliks ja nad saadeti maailma õnne otsima ja endale naist valima. Rüütel pidi: Olema heade kommetega, vapper, ustav, valmis kaitsma väeteid. Ohverdama oma elu kuninga, senjööri või südamedaami nimel Kõige väärtuslikum oli rüütlitele au. Au haavamist sai maha pesta ainult verega. Rändlaulikud Ränd- ja rüütlilaulikud oli keskajal lossides ja külades rõõmutoojad. Laul põimus: tantsu, näitlemise, nalja, aeroobika ja tantsutrikkidega. Rändlaulikuid nimetati väga erinevate nimedega: huglaarid, žonglöörid, spielmannid. Kirikutegelased kiusasid rändlaulikuid taga, sest nende elurõõmus kultuur ei sobinud kokku kiriku tavadega. Rüütlilaul Rüütlilaul ehk keskaega õukondlik luule. Sai alguse Prantsusmaalt 11.sajandi lõpul. Tuntuim kangelaslaul on Rolandi laul 11
15- aastaselt said nad kannupoisiks ehk oli neil võimalus rüütleid nende retekedele saata. Nad kandsin oma isiklikku relva. 18-20- aastaselt löödi hoolikalt treenitud kannupoisid rüütliks ja nad saadeti maailma õnne otsima ja endale naist valima. Rüütel pidi: Olema heade kommetega, vapper, ustav, valmis kaitsma väeteid. Ohverdama oma elu kuninga, senjööri või südamedaami nimel Kõige väärtuslikum oli rüütlitele au. Au haavamist sai maha pesta ainult verega. Rändlaulikud Ränd- ja rüütlilaulikud oli keskajal lossides ja külades rõõmutoojad. Laul põimus: tantsu, näitlemise, nalja, aeroobika ja tantsutrikkidega. Rändlaulikuid nimetati väga erinevate nimedega: huglaarid, žonglöörid, spielmannid. Kirikutegelased kiusasid rändlaulikuid taga, sest nende elurõõmus kultuur ei sobinud kokku kiriku tavadega. Rüütlilaul Rüütlilaul ehk keskaega õukondlik luule. Sai alguse Prantsusmaalt 11.sajandi lõpul. Tuntuim kangelaslaul on Rolandi laul 11
edda,kuningapeegel saateta Beowulf. Anglosaksi 7-8saj Värss. Kangelane peab eepos taplust üleloomilike olendidtega. Beowulf Kangelaslaulud 11-13saj Värss,proosa,sega Tehti miimikat jne. Esitasid rändlaulikud, Laulu süzee pidi veiderdajad,zõngloor(h olema tuttav is-huglaar,saks- spiilman. Kangelaseeposed 11-12saj Lauldi ette esitajal oli Rohkem säilinud Rolandi laul Rolandi eepos-räägib mingi pill harf viiul. prantslastel lauldi
aadlinoorukeid sinna õppima. Ka ristisõdades puutusid pr ja sks rüütlid kokku. Saksa rüütlilaulikud olid minnesingerid ja rüütlilaulu üldnimetus oli Minnesang ehk lembelaul. Sisuks armastus, aga ka Maarja kultus, poliitika. Rüütlilaulikuid nimetati: Trubaduurideks, Truväärideks, Minnesingriteks. Laulikud võisid olla erinevatest seisustest, töötada õukonna teenistuses või rännata ringi. Alates 13. sajandist koondusid rändlaulikud tsunftidesse ning said linnamuusikutena tööd ja leiba linnakapellides. Lauldi enamasti Araabia päritolu pillide fiidel, rebekk, harf, põikflööt, trompet, käsitrumm, tamburiin saatel. Pillid mängisid ka tantsumuusikat, üks varasem tantsuvorm oli estampii. Euroopa õukonnakapellid matkisid kunagisi Araabia õukonnakapelle. Rüütlikultuur esindas ilusa, peene elu kultust, tema kõrgaeg oli 12. sajand.Rüütlilaulu peamised alaliigid olid: Armastuslaulud ehk
18. saj. I pool. - Sündis Palestiinas. - Klassitsism 18. saj. I pool 19. - Levis Süürias, Väike-Aasias, Egiptuses ja saj I veerand Põhja-Aafrikas. - Romantism 19. saj. - Stiilide paljusus 20. saj. 10.Missa mõiste! - Missa on katoliku kiriku igapäevane 2. Kes olid rapsoodid ja aoidid? jumalateenistus mida hakati 4.-5. saj. - Rapsoodid rändlaulikud lauludega saatma. - Aoidid kutselised laulikud 11.Missa osad! 3.Mis keeled olid algselt kristlaste - ordinaarium (kohustuslikud igal missal) ühiskeeleks? - proprium (vastaval kirikukalendri - kreeka keel päeval) - ladina keel 12.Mida tähendab organum? 4.Gregorius Suure teene muusikas
Usk mõjutas kultuuri arengut. Kirjutati piibel. Loodi mungaordud. Ehitati uhkeid kloostreid ja kirikuid.Tänu kirikukoolide rajamisega sai alguse hariduse andmine. Ilmalik ja vaimulik võim. Tänu usule arenes ka teadus. 2. Iseloomusta linnakultuuri. Kogu tegevus toimub turuplatsil. Kitsad tänavad, mis ööseks lukustati. Inimesed elavad kitsastes oludes. Suured ehitised, eelkõige kirikud ja kloostrid. Meelelahutuse eest vatutas narr, tänu kellele kujunes draama. Turul esinesid rändlaulikud, vagandid. Linnas asusid linnakoolid ja esimesed ülikoolid. Roosi- ja rebaseromaan. 3. Mida ühist ja erinevat on keskaja kangelaseepostes? ÜHINE: Loodud enamvähem samal ajal, värsivormis ja sarnane motiivistik. ERINEV: Eeposed olid erineva kultuuriga rahvaste poolt loodud. Seos ajalooga. Hispaanlaste laul Cidist polnud võstlus eesmärk vaid puhas töö. 4. Seleta mõisted. Kurtuaasne kirjandus- Õukonnakirjandus Trubaduur- Luuletaja, rändlaulik keskaegses Lõuna-Prantsusmaal
3) ühe häälne 4) ladina keeles 5) ilma pilli saateta Gregoriuse laulu taustaks ei olnud algselt pilli lubatud, kuid 9 saj ilmub kirikutesse ka orel. 10 saj tekkis esimene mitmehäälsus, kus hääled kordasid üksteist kõrgemalt või madalamalt. Esimene ühtne noodikiri tekkis ka 10 saj (Guido Arezzost). Neid noote nim. neumadeks. Hääli tuleb laulu järjest juurde. 12. saj tekivad rütmid. See kõik on vaimulik muusika. Eksisteeris ka ilmalik muusika. Lihtsamaid laule esitasid rändlaulikud, keerulisemaid rüütlilaulikud. Lauldi kangelastegudest ja armastusest. Kõik pillid olid lubatud.
Umbes 450 pKr oli nende riikide mõju kokku varisenud. Vana-Kreeka muusika: Informatsiooni tolle ajastu muusika kohta on meil võimalik saada kujutava kunsti, säilinud kirjutiste ja antiigi hilisema perioodi ülestähenduste kaudu. Muusikut peeti jumaliku andega prohvetiks, esimesed muusikud olid Zeusi pojad. Arhailisel ja klassikalisel perioodil polnud muusikal iseseisvat tähendust, ta oli kultuslike kombetalituste, pidustuste, protsessioonide ja olümpiamängude lahutamatu osa. Rändlaulikud rapsoodid ja kutselised laulikud aoidid kandsid ette eepilisi lugulaule. Pillisaatega muusikas eristati kahte alaliiki: 1) auloodia soololaul aulose saatel, mida orgialikult meelelise karakteri tõttu kanti ette kevadistel Dionysose auks peetavatel 3-päevastel pidustustel , kus olid suured rongkäigud, rohkearvulised koorid ja lauljad. 2) kitaroodia hingestatud soololaulud kitara saatel. Dionysose pidustustest arenes välja tragöödia zanr, mis põhineb koorilüürikal ehk
kaotati orjapidamine. Orjad said vabaks, kuid vabadusega kaasnev iseseisev elu tekitas palju probleeme. Orjadel puudus sotsiaalne elu, mis takistas töö leidmisega. Niisuguses olukorras tekkis inimestel probleeme ka perekonnaelus. Kõik need raskused leidsidki kunstilise väljenduse bluusides. Bluus oli üks 1950. aastatel tekkinud rock`n`roll`i eelkäija. Maabluus Bluusi üks vanemaid alaliike, mida kitarri saatel esitasid rändlaulikud. Maabluusis ülalkirjeldatud harmooniaskeem polnud veel selgelt välja kujunenud. Laulu esitati: nasaalse, viimistlemata tämbriga, taotlemata vokaalset ilu. Kuulsamad maabluusi esitajad: B.L.Jefferson, H. Ledbetter ja B.B.Broonzy. Linnabluus Linnabluus tekkis 20. sajandi kahekümnendatel aastatel linnastumisega. Seda esitasid mitmesugustes kohtades peamiselt naised, saateks klaver või instrumentaalgrupp. Varasemast rohkem
Prantsusmaa Prantsusmaa on kuulus oma kunstilise ajaloo poolest. Prantsusmaa ajaloo kunst ulatub mitmete sajandite kaugusesse rokokoo ja barroki ajastutesse.Lõuna-Prantsusmaalt Provence`ist truvääride muusikakultuur. Prantsuse muusika ajalugu ulatub kaugesse keskaega, kui ilmalikke muusikatraditsioone kandsid rändlaulikud. Prantsusmaal oli 11. sajandil kaks peamist piirkonda, kus kujunesid keskaja rahvamuusikatraditsioonid. Põhja-Prantsusmaal Bretagne`ist sai alguse trubaduuride muusikakultuur. Mõlemad olid rüütlilaulikud, erinevused olid peamiselt keelelised. Prantsusmaal on palju tuntud muusikuid. Näiteks pianistid Richard Clayderman, Maurice RavelWalter Rummel, heliloojad Claude Debussy, Adolphe Charles Adam. Prantsusmaal on ka palju tuntud muuseumeid. Näiteks Pariisis Seinte kaldal asuv muuseum Louvre
kus igakülgselt arenenud harmooniline inimese kasvataminel oli muusika kõige olulisem. Eelistatud pillid: aulos, lüüra, kitara. Muusika tuleb kreeka keelsest sõnast musike (kreeka k. muusade kunst). Vana-Kreeka kultuur jaguneb nelja järku: 1) Arhailine (8-6 saj. eKr.) 2) Klassikaline (5 saj. 330 a. eKr.) 3) Hellenism (330a. 146a. eKr.) 4) Rooma võimu ajajärk (146a. eKr. 395a. pKr.) *Sellel ajal tegutsesid kahte sorti muusikud: rändlaulikud e. rapsood ning kutselised muusikud e. aoidid. Hellenismi ja Rooma võimu ajastul esines ka mitmehäälset muusikat, sellest ajast on pärit vanimad säilinud tähtsüsteemis muusika üleskirjutused. Helisüsteemi matemaatilised suhted fikseeris Pythagoros. Sellega seoses kujunes kreeklastel välja 7-me astmeline laadidest helisüsteem. Dooria - helilaad tõsine, mehelik, kindlameelne. Früügia meeleline, kirglik, orgialik. Lüüdia muusika, mis oli kaeblik, õrn, intiimne
Pirita Majandusgümnaasium Muusikaajalugu Referaat Rüütlikultuur 10B Ristisõjad viisid tolleagseid rüütleid paljudesse arenenud maadesse ning kuna rüütlid pidid olema haritud ja mitmekülgsed mehed, siis ei rahuldanud neid enam primitiivsed kangelaslugud. Nii tekkis Euroopa arenenumates maades rüütlikirjandus ehk kurtuaasne kirjandus. Kurtuaasse kirjanduse õitseng algas XII sajandil Lõuna-Prantsusmaal. Selle harrastajad olid rändlaulikud- rüütlid, keda nimetati trubaduurideks. Nende luule oli peamiselt armastuslüürika, kus oma südamedaami ülistati otse taevani. Lauldi ka rüütlite sangaritegudest. Laulu ettekannet saatis muusika, kusjuures eelistati õrnu pille, nagu harfi ja viiulit. Lisaks rüütliluulele sai peagi populaarseks ka rüütliromaan, mis hakkas levima eelkõige Põhja-Prantsusmaal truvääride suuläbi. Enamasti olid truväärid haritud linlased, kelle peamiseks loominguliigiks kujunes romaan
roomakatolikul jumalateenistusel, mis on ühehäälne kristlik laul habaneera on Kuubalt pärinev laulu saatel tantsitav mõõdukas tempos paaristaktiline tants helilooja on muusikateoste looja, komponist Hiina kammertoon on bambustoru, mis sisaldab 100 hirsitera ja andis fa noodi hironoomia on dirigeerimise algteadus, kus käega näidatakse meloodia liikumist homofoonia on mitmehäälsus, mille puhul üht põhimeloodiat saadavad teised hääled huglaarid olid Hispaania rändlaulikud humoresk on väike humoristlik rõõmsaloomuline instrumentaalpala humanistlik iluideaal iseloomustab renessanssaega, mis ülistab inimest ja elu ennast hümn on ülev, pidulik ülistuslaul; selles laadis helitöö v. luuletus instrumentaalmuusika on pillidele kirjutatud, pillidel esitatav muusika intermezzo (intermetso) on vahepala; vabavormiline instrumentaallühipala või sonaadi osa imitatsioon on sama meloodia või meloodiaosa kordamine helitöö eri häältes
PRANTSUSE MUUSIKA Prantsuse muusika ajalugu ulatub kaugesse keskaega, kui ilmalikke muusikatraditsioone kandsid rändlaulikud. Prantsusmaal oli 12.-13.sajandil kaks peamist piirkonda, kus kujunesid keskaja rahvamuusikatraditsioonid - Bretagne ja Provence. Bretagne'ist sai alguse trubaduuride, Provence'ist analoogne truvääride muusikakultuur. Mõlemad olid rüütlilaulikud, erinevused olid peamiselt keelelised (erinevad murded), muusikalised erinevused olid väga väikesed. Rüütlilaulikud eelistasid tundelist armastuslüürikat. Armastuslaulude kõrval esitasid
* mõjutab kirjanduse arengut * mõjutas draamazanrit (piiblitegelaste * mungaordud lood; üldiselt kirjandust) * arhitektuur ja kujutav kunst 3. Iseloomusta linnakultuuri * horisontaalkultuur * NARR (suur võim, kriitika) * kitsad tänavad, ööseks tänavad lukku * karneval * turuväljak, kus kõik toimub, linnasüda * vagandid (rändlaulikud) * kauplemine * allegoorilina kirjandus * linnakoolid, ülikoolid * proosa ( ,,Rebaseromaan" ja * inimese kõlbelisus ,,Roosiromaan") * draama 4. Iseloomust rüütlikultuuri * daamikultus * Kuningas Arthuri õukonda legend * turniirid * konflikt vaimuliku kultuuriga
Loodi erinevat vaimulikku luulet, kirjutati pühakute elulugusid, tehti piiblilugude ümberjutustusi. Toimus ka näitekirjanduse areng. Kuna keskajal tauniti paganlikel uskumustel põhinevat rahvaloomingut, siis olid peamiselt sellest ajast pärinevad tekstid eepilised. Saab eristadad kahte peamist suundumust sünged germaani müüdid ning kreeka-rooma müüdid. Rahvaseas levisid kangelaslaulud. Täpne päritolu, ega autorid ei ole teada. Neid esitasid enamasti elukutselised rändlaulikud. Prantsusmaal olid nendeks zonglöörid, Hispaanias huglaarid, Saksamaal spiilmanni. Repertuaari kuulusid kangelaseeposed, millel on kesksel kohal kangelane, kes sooritab erinevaid vägitegusid ning päästab oma maa ja rahva. Laulud olid väga pikad, enamasti kestsid rohkem kui ühe päeva. Mõnikord kulus ka nädal, et jutustada väga pikka lugu. Tuntuimateks eeposteks on ,,Rolandi laul'',,Laul minu Cidist'',,Nibelungide laul'' ja ,, Lugu Igori Sõjaretkest''
arenes kitaara,levinud oli ka aulos; Kutselised laulikud ja rändlaulikud 3. Pillimäng; 3.Esimene Moosese 3.Kreeklaste pillimänguga,lauluga ja Raamat:esineb muusikunimi põhialus tantsuga väljendati Juubal,keda keskaegsed muusikas oli rõõmu,kurbust,sümpaatiat,ar autorid nimetasid ka rütm; mastust,õhutati ka vaprust ja ,,muusika,,leiutajaks; 7 sajand ületati hirme
VANA-KREEKA JA ROOMA Vana-Kreeka kultuur jaguneb nelja ajajärku: · Arhailine ajajärk 8. 6. saj eKr · Klassikaline ajajärk 5. saj 330. a eKr · Hellenismi ajajärk 330 146 eKr · Rooma võimu ajajärk 146 eKr 395 pKr Arhailisel ja klassikalisel perioodil ei olnud muusikal iseseisvat tähendust, ta oli kultuslike kombetalitluste, pidustust, protsessioonide ja olümpiamängude lahutamatu osa. Rändlaulikud rapsoodid ja kutselised laulikud Oidid kandsid ette eepilise lugulaule. Muusik jumaliku andega prohvet, kujutav kunst käsitöö. Auloodia soololaul aulose saatel, mida orgialikult meelelise karakteri tõttu kanti ette kevadistel Dianysose pidustustel. Puhkpillidest tundi ka paaniflööti, põikflööti ja metalltrompetit. Kitaroodia hingestatud soololaulud kitaara saatel. Armastatud keelpill oli lüüra, mille saatel laulvaid muusikuid nimetati lüürikuteks.
meestrio. Sansoon Prantsusekeelne ilmalik laul, mille termin võeti kasutusele juba 15. 16. sajandil. Enamasti on need armastuslaulud, mis võivad olla meloodilised ja sentimentaalsed kui ka kiiretempolised ja lõbusad. Kunstmuusika Kunstmuusika juured ulatuvad kristlike lauludeni. Mitmehäälne vaimulik laul saavutas 12. 13. sajandil Norte Dame'i koolkonnas Pariisis oma õitsengu. Ühehäälse ilmaliku laulu edasikandjateks said Lõuna ja PõhjaPrantsusmaalt pärit rüütellikud rändlaulikud. LAULJAD Prantsusmaa kuulsad sansoonilauljad on Èdith Piaf, Jacques Brel, Léo Ferré, Charles Aznavour, Patricia Kaas. ÈDITH PIAF Sünninimi Édith Giovannia Gassion. Sündis 19. detsember 1915 ning suri 11. oktoobril 1963 maksavähki. Ta maeti Pére Lachaise'i kalmistule. Pariisis on tema auks tehtud kahetoaline muuseum. Prantsuse lauljatar, kultuuriikoon, keda võib pidada Prantsusmaa suurimaks 'poplauljaks'
Algab polüfoonilise muusika levik, kirikutesse ilmus orel. Heliloojad hakkasid kirjutama instrumentaalmuusikat. Kirikulaulud muutusid. Mitmehäälseks( 30-50 häält) Kirikulaule hakati kutsuma motettiteks. Motetid võisid olla nii ilmalikud kui ka vaimulikud. Muusika kultuurile sai väga oluliseks noodikirja avastamine. Esimesed noodid on pärit 8.-9. sajandist. Esimesed noodid olid neumad. Ilmalikke laule ja rändlugusid lõid ja esitasid rändlaulikud. Armastatumaiks pilliks oli lauto. RENESSANSS Uus kunstistiil, pärit Itaaliast. Alguse sai juba 14. sajand, õitseaeg oli 15-16 saj. Algas hoogne linnade levik. Itaaliast sai kunstikeskus. Renessanss levis kiiresti üle Euroopa. Kaubavahetus muutus intensiivseks, kerkisid linnad. Renessansi ajal elustati Antiik-Kreeka kultuuri, mis ülistas elu ja inimest, kunst muutus maisemaks ja elulähedasemaks. Inimene muutus tähtsaks. Muusikat hakati tegema ülikoolide ja õukondade juures. Varem
mel.liikumise suunda. Nendega kirj. üles ainult laulmiseks mõeldud muusikat. Alates 10.saj. hakkab arenema tänapäeval tuntud noodikiri. Neumasid hakati ühendama noodijoontega. Esialgu oli jooni 1(f-joon), siis lisati 3=kokku 4 joont. Kujunevad ka nootide pikkused, taktimõõt, pausid. 5 joont võeti kasutusele 14. sajandil Ilmalik muusika Levis väljaspool kirikut ja kloostrit (suuliselt) Siia kuuluvad kangelaslaulud, mille meloodia oli lihtne. Neid esitasid rändmuusikud Rändlaulikud. = zonglöörid = menestrelid Nad olid paigast paika rändavad madalast seisusest muusikud, kelle elurõõmus kunst oli oodatud nii külades kui lossides. Esitasid kangelaslaule. Siin põimus näitlemine, laul, pillimäng ja luule. Rüütlilaulikud. Rüütlipoeesia kodumaaks peetakse Prantsusmaad, kus neid nim. trubaduurideks (Lõuna- Prantsusmaa) ja truväärid (Põhja Prantsusmaal). Siia kuulusid kõrgema seisuse esindajad. Sageli peeti omavahel võistulaulmisi
alumine hääl ülemisega võrdväärne. Niisugust mitmehäälsust, mis tekib võrdõiguslike viiside ühendamisel nimetatakse polüfooniliseks mitmehäälsuseks. XII XIII saj. vahetasid orgaanumi hääled kohad, ei liikunud enam ühes rütmis ja esimest ning teist häält lauldi erinevate sõnadega, niisugusi orgaanume hakati esitama ka väljaspool kirikut ja neid hakati nimetama motettideks. Motet ei jäänud kahehäälseks peagi lisandus kolmas hääl, millel olid oma sõnad. Rändlaulikud rahvalaulu kultuur oli toitvaks alaks nii kunsti-, kui kirjakultuurile. Rahvalaulu kultuuri edasikandjateks olid rahvalaulikud, kes olid nii laulu loojad, ettekandjad ja võisid olla ka tsirkuseartistid ja loomataltsutajad. Keskaja rändlaulikute eeskäiateks olid antiikaja miimid ja rändnäitlejad. Rändlaulikud olid väga populaarsed, ilma nendeta ei toimunud ühtegi rahvakogunemist. Skandinaavia maade rahvalooming kõige rikkalikum ja omapärasem on
Keskaja kirjandus · Kirik · Rüütlid · Ristisõjad · Rändlaulikud · Paavst · Linnused Vanem keskaja kirjandus Varakeskaeg 5-10 saj. Kultuurkeeleks oli ladina keel. Säilinud väga vähesed tekstid. Rahvakeelne kirjandus hakkas tekkima sedakaudu, kuidas Rooma riigi terriooriumile tunginud, või selle ääremail elanud rahvad ristiusustatti. Keldi eepika 5 saj. Võeti Iirimaal rahumeelselt vastu ristiusk, aga valdav osa nende pärimusest kristuseelne müütlinine pärimus.
Aja jooksul on välja kujunenud bluesi vormid- tavaliselt 12 - taktiline korduv harmooniaskeem. See jaguneb kolmeks nelja takti pikkuseks lõiguks. Kaks esimest lõiku on enamasti korduva meloodia ja tekstiga. Bluusi meloodiale on omane III ja VII astme madaldamine, kusjuures saate harmoonias säilib mažoor. Bluusi üks vanemaid alaliike oli maabluus, mida algul bandžo, hiljem kitarri saatel esitasid tööks võimetud, vigased ja pimedad (peamiselt mehed, kes olid rändlaulikud). Tavaliselt esitasid omaloomingut, milles nii teksti kui viisi võidi varieerida. Nimetati ka “Talking blues”, kus laulmise asemel pigem jutustatakse kogu lugu. Tekstid võisid olla väga pikad, kuna seda improviseeriti. Maabluusis polnud bluusi vormiskeem veel selgelt välja kujunenud, seda võidi esitada võrdlemisi vabalt improviseerides. Laulu esitati nasaalse, viimistlemata tämbriga. Maabluusi esitajatest said kuulsaks Blind Lemon Jefferson, Huddie Ledbetter. 19
Eeposes puuduvad jumalad, sündmused keerlevad paari-kolme episoodi ümber. Kangelane võitleb kurjaga. Teosel sarnasusi germaani muistendite ja islandi saagadega. Esineb vähem paganlikke seiku. Beowulf Lõuna-Rootsis elanud noor sangar. Sureb rahva õnne nimel. Kangelaslaulud Chanson de geste ,,kangelasteo laul" .Päritolu ega autorlus pole selge. Kõige varem levis Prantsusmaal. Tavaliselt värsivormis, harvemin proosa või segavormis. Esitasid elukutselised rändlaulikud: zonglöörid (Prants.), huglaarid (Hisp.) ja Spiilmannid (Saks.). Esitasid poollauldes, Retsitatiivina, muusikariista saatel. Kreekas olid laulikuteks aoidid ja rapsoodid, Roomas miimid. Kirik suhtus rändlaulikutesse vaenulikult. Neid ei lubatud armulauale ega matta kombe kohaselt. Rahva hulgas populaarsed. 12.sajandini zonglöörid kirjaoskamatud. Olid ühtaegu nii luuletajad kui ka lauljad. Kangelaseeposed Kesksel kohal heeros
vana-egiptuse muusikainstrumendid) -Keskmise riigi aegadel pandu kirja hümnitekst -Kasutati 5-7 astmelisi heliridu -Ühe-kui ka mitmehäälsus 3.Vana-Kreeka -Muusikat õppisid kõik vabad inimesed -Jaguneb kolmeks perioodiks: *Arhailine ajajärk *Klassikaline ajajärk *Hellenismi ajajärk -Aoidid e. kutselised laulikud (arhailine ajajärk) -Rapsoidid e rändlaulikud (arhailine ajajärk) -Kultus - ja eepilised laulud -Arendati välja nomos ereeglite kogum -Klassikaline periood oli tragöödia hiilgeaeg (tr olevat saanud alguse ditürambidest ja komöödia pöörastest sigivuslauludest) -Muusikast sai iseseisev kunst -Tuli Muusikateooria -Laadidele pani lõpliku aluse ptholemaius -Apolloni kultus: lüüra, kitara, formiks -Dyonisuse kultus:aulos, barbiton, süüriks, -Vana-Kreeka pillid:paanivile, süüriks 4.Vana-Rooma
Rüütlikultuur esindas ilusa, peene elu kultust, tema kõrgaeg oli 12. sajand. Rüütlilaulu peamised alaliigid olid · Armastuslaulud südamedaamikultus, Neitsi Maarja teema · Kangelaslaulud muinasrahvaste pärimuslike saagade ainetel Rüütlilaulikuid nimetati · Trubaduurideks · Truväärideks · Minnesingriteks Laulikud võisid olla erinevatest seisustest, töötada õukonna teenistuses või rännata ringi. Alates 13. sajandist koondusid rändlaulikud tsunftidesse ning said linnamuusikutena tööd ja leiba linnakapellides. Lauldi enamasti Araabia päritolu pillide fiidel, rebekk, harf, põikflööt, trompet, käsitrumm, tamburiin saatel. Pillid mängisid ka tantsumuusikat, üks varasem tantsuvorm oli estampii.
Vana-Kreeka Vana-Kreeka filosoofid on öelnud, et inimene kes muusikast lugu ei pea sellega pole kõik korras. Vana-Kreekas oli muusika oluline kõlbelise kasvatuse vahend. Antiik-Kreekas peeti muusikat jumalate kunstiks ja kunsti jumalaks oli Apollo. Igal jumalal olid jumalannad e. Muusad, kes ka toetasid jumalate tegevust. Mõiste: muusade kunst musike, s.o. lauldes ettekantud luuletus. Vana-Kreeka muusikakultuuri tippajastul korraldati kultuslike kombetalituslike pidustusi, kus esinesid rändlaulikud s.o. rapsoodid ja kutselised laulikud s.o. aoidid. Pidustustest arenesid välja tragöödiad need on Dianysose(veini ja viljakuse jumal) auks. Tragöödiaid kanti ette amfiteatrites, muusika mis ette kanti oli ühehäälne e. musike, laulu saatis mõni instrument. Vanaaja muusika tervikuna oli:1) ühehäälne 2) seotud jumalatega 3)muusika allus sõnale KESKAEG(5-15 saj.) Keskaja algust tähistavad Vana-Rooma impeeriumi lagunemine sellega kooskäisid
üleskirjutuste puudumine on loomulik, kui arvestada kultuurisituatsiooni, kirjaoskuse levikut ja seda, et eurooplased õppisid paberit valmistama alles 12. saj. Koos põhiliselt 18. saj. pärit legendiga "pimedast keskajast" on see asjaolu aga lasknud kirjeldada rahvakeelset ja mittekiriklikku laulu ja luulet põlatuna ning mahasurutuna. Rikkaliku keskaegse ilmaliku luuletraditsiooni eksistentsis pole põhjust kahelda. Teame, et hiljemalt 6. saj. tegutsesid kutselised õue- ja rändlaulikud (keltidel bardid, germaanlastel skopid, skandinaavlastel skaldid), rahvalik laul on kõikjal oluliselt suunanud kirikulaulu arengut, alates 8.-9. saj. näeme vaimulikke laule selgelt jäljendamas rahvalikke lauluvorme ning on võimatu tõestada, et nad seda varem pole teinud. Arvestades, kui palju on esimeste rahvakeelsete kirjandusmälestiste hulgas kristlikke lugulaule ja kui levinud on kõikjal vaimulik rahvalaul, tundub vaimuliku ja
mälestusmärgid kuuluvad eepika valdkonda. Keskaegsete eepikate alla kuuluvad näiteks Keldi eepika, Islandi eepika, samuti ka Anglosaksi eepos ja kroonikad. Iga rahvas kannab meeles oma kangelaslugusid, millesse ta on talletanud mälestusi kaugemast ja lähemast ajaloost. Prantsusmaal levisid kangelaslaulud kõige varem ning sealt on pärit ka žanri nimetus. Kangelaslood on tavaliselt värsivormis, harvemini proosas või segavormis. Need lõid ja esitasid elukutselised rändlaulikud ning veiderdajad, keda Prantsusmaal nimetati žonglöörideks, Hispaanias huglaarideks ja Saksamaal spiilmannideks. Lugusid kandsid nad ette poollauldes, retsitatiivina mingi muusikariista saatel. Kreekas olid laulikuteks aoidid ja rapsoodid, Roomas miimid, nad esitasid vähenõudlikke rahvalikke farsse, millega kaasnesid akrobaatika, tuleneelamine ja köietrikid. Kangelaseeposes on kesksel kohal heeros, kes sooritab sangaritegusid ja talub ränki
· Igori sõjaretked Iga rahvas peab meeles oma kangelaslugusid, millesse ta on talletanud mälestusi kaugemast ja lährmast ajaloost. põhinevad müütidel , mitmest müüdist koosnevad. 11-13 saj sündis täiesti uust ajastu, lääne-euroopa rahvad hakkasid oma keelseid kangelaslaule krija panema. zanri nimetus chansonon de geste ("kangelasteo laul") päris prantsusmaal, kuna seal hakkas selline eepika kiiresti liikuma. kirjutatud värsivormis ja neid esitasid rändlaulikud. prantsusmaal nimetati neid: zongläärideks, hulgaarideks ja spiilmannideks. oma lugusi kandsid ette poolt jutustades ja lauldes. kasutati zeste ja miimikat. põhines hästi tundud müütidel. Kirik suhtus rändlaulikusse vaenulikult- neiid ei lubatud armulauale ega matta kristliku kombe kohaselt. Kreekas oli laulikuteks aoidid ja rapsoodid, roomas miimid, kes esitasid laatadel, palverännakutel ja kirikupühadel vähenõudlikke rahva farsse, millega kaasnesid akrobaatika, tuleneelamine,
Euterpe lüürika Kalliope eepiline luule Melpomene tragöödia Polyhymnia jumalatele mõeldud laulud Terpsichore tants Thaleia komöödia Kleio ajalugu ja eepika Urania astronoomia pillid: kordofonid FOMINIKS/KITARA laul kitaara saatel kitaroodia mängisid mehed vasak käsi mängis viisi, parem rütmi LÜÜRA noormeeste ja poiste pill BARBITON minilüüra HARF aerofonid AULOS, laul aulose saatel AULOODIA SÜÜRINKS AOIDID kutselised lauljad RAPSOODID rändlaulikud HÜMN ühine nimetus kõigile laululiikidele tragöödia originaalis ,,sokumäng": ONKOS müts teatris KOTURNID platvormjalatsid kreeka teatris seljas mitmevärvilised tuunikad ruuporid hümne esitasid koorid KOORILÜÜRIKA (arenenud ditürambist) muusika, laul, tants tsiviliseeritud ühiskonna põhiomadused Sparta sõjavägi marssis aulose saatel filosoofid muusikas: Platon arvas, et see, kes ei oska kitaarat mängida, sel puudub haritus
laulud. See sai alguse 11. sajandi lõpul Prantsusmaal. Rüütli laulikutel olid ka oma nimetused. Prantsusmaal trubaduurid ja truväärid, Saksamaal minnesingerid ja Venemaal skomorohhid. Rüütlilaulude peamisteks teemadeks oli armastus (südamedaamikultus, Neitsi Maarja teema) ja kuulsaim rüütlilaulik oli Adam de la Halle. Laulikud võisid olla erinevatest seisustest, töötada õukonna teenistuses või rännata ringi. Alates 13. sajandist koondusid rändlaulikud tsunftidesse ning said linnamuusikutena tööd ja leiba linnakapellides. Pillid ja pillimuusika keskajal Umbes 9. sajandil hakkas pillide kasutamine domineerima ka kirikumuusikas. Levinum pill oli siin orel, samuti portatiiv- see on ühe käega mängitav ja kaasaskantav orel. Keelpillidest kasutati fiidelit ja rebekki. Fiidelist areneb hiljem välja viiul. Näppepillidest oli kõige iseloomulikum harf ja lauto. See oli 16. 17. sajandil levinumaid pille
filosoofid ja nende proosa eepika: edda laulud + Vana-Rooma: ladina keel, skaldide luule; anglosaksi rooma rahvaluule, eepos(,,Beowulf"), alliteeriv olustikujant, atellaan, kreeka värss, kroonikad, kultuuri mõju (oma kangelaslaulud, veiderdajad nimedega jumalad), Rooma ja rändlaulikud. teater (lauskmaal), miimid, Rüütlikirjandus, mantli- ja toogakomöödia, trubaduurid, fablioodid Pr-l. eleegia allegoorilisus ,,Rebaseromaan" & ,,Roosiromaan" Ajastu Kreeka: Homeros ,,Ilias"; Pr. rahvuseepos ,,Rolandi Dante Alighier ,,Jumalik
kangelaslaulud vanimad ilmalikud laulud, pikad eepilised poeemid, mida lauldi lihtsate meloodiatega tuntuim kangelaslaul on Rolandi laul 11.sajandist rüütlilaul sai alguse 11.sajandil Province'ist Lõuna-Pr.maalt Rüütlilaulikud: Lõuna-Pr.maa trubaduurid Bernart de Ventadorn Põhja-Pr.maa trväärid Adam de la Halle Saksamaal minnesingerid Walther von den Vogelweide Ringirändavad alamast seisuselt laulikud: huglaarid, zonglöörid, menestrelid, spielmanid Parimad rändlaulikud võisid jõuda rüütlilauliku seisusesse Õukonnaelu oli lossidaami õlgadel ming kuulsamad laulikud olid enamasti koondunud aadlidaamide õukonda Rüütlilaulude temaatikaks olid armastus-ja kangelaslaulud , südametaami kultus Rüütlulaulude alused: Serenaad-öölaul Alba-koidulaul Ballaad Laulud Neitsi-Maarja auks Ristisõja laulud Laulud old meelelised Sansonett-armastuslauluke Menestrel rüütlilauliku teener torupill, tamburiin, kastanjetid, hurdigurdi, psalteerium LAUTO!
ainestikku eepilistele laulikutele, aoididele, kes töötlesid luulevormisse proosalisi müüte ja jutustisi. · Homeros on tuntud nii Kreeka kui ka kogu Euroopa kirjandusloo alguses ning kahjuks üksnes nimi, sest tema eluloost ega temast endast ei teatud midagi. Tavaliselt kujutati ette teda pimeda laulikuna. Aga kui loomingu järgi otsustada, siis pidi Homeros vähemasti nooruses olema paljunäinud ja teravapilguline vaatleja. Need rändlaulikud, moodustades erilise seltskondliku kihi, olid kuningakodades suures lugupidamises, kus nad pidustuste ja söömingute korral laulsid forminksi saatel oma lugusid, mis olid osalt nende eelkäijate, osalt aga nende eneste loomingu produkt. Sääraseid aoide esineb juba "Odüsseias"; nii laulab Demodokos faiaakide kuninga Alkinoos'e lossis Achilleuse ja Odysseuse tülist ja Trooja vallutamisest puuhobuse abil. Oma repertuaari aoidid ei kirjutanud
Selgita mis olid neumad. 8-9 sajandil, kuna oli vaja ühtlustada liturgiline laul tohutu suurel territooriumil. Neumad- noodimärgid, mis tähitavad 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi 5. Kuidas nimetati rüütlilaulikuid erinevates piirkondades? Missugune seos on rüütlilaulikutel rändlaulikutega. Kes olid vagandid? Lõuna- Prantsusmaa: trubadurid; Põhja -Prantsusmaa: truväärid; Saksamaa: minnesingerid Mõlemad idealiseerivad vaprust ja teisi mehelikke ideaale Vagandid- rändlaulikud keskaegsel Prantsusmaal 6. Mis on motett? Mida tähendab motetitehnika? Motett- Prantsusmaal 13. saj tekkinud polüfooniline mitmehäälne ilmalik laul Motetitehnika- 7. Mõiste renessanss tähendus ja renessansi ajastu periodiseering. Renessanss- taasünniajastu: Ühiskondlik- poliitiline ja kultuuriline liikumine Euroopas 14-16 saj. Renessanssi ajastu periodiseerimine- 8. Renessansiajastu olulisemad saavutused teaduses, kunstis, kirjanduses, arhitektuuris.
Kangelaslaulude teke · kangelaslaulude päritolu ei ole teada · neid edastati suuliselt · lood koondusid üksikute kangelaste, valitsejate ümber; loomeprotsess või kesta aastasadu · 11.-13. saj tärkas rahvusteadvus: L-Euroopa rahvad hakkasid oma kangelaslaule kirja panema; loodi ka uusi · zanri nimetus pärineb Prantsusmaalt (chanson de geste) · kangelaslood on värsivormis, harvemini proosas või segavormis 2. Rändlaulikud + nende iseloomustus · kangelaslaule esitasid rändlaulikud ning veiderdajad, keda Prantsusmaal nimetati zonglöörideks( jongleur mängija, mängumees), Hispaanias huglaarideks, Saksamaal spiilmannideks · lugusid esitati poollauldes või retsitatiivina(kõnelaul) mingi muusikariista saatel · need olid rahvalikud etendused, mis sisaldasid teatraalseid veiderdusi, zeste ja miimikat · laulu süzee pidi olema tuntud
kirjanduse kujunemist. Väljendab taevast olukorda. VANAKREEKA KIRJANDUS - ARHAILINE AJAJÄRK (-5 SAJ EKR) Eepos- lugulaul, enamasti värsivormiline teos maailam loomisest, jumalate ja kangelaste tegudest, saatuslikest võistlustest, müütidest või reaalsetest ajaloosündmustest. Aoid- kutseline laulik, kes laulis ,,jumaliku sisenduse sunnil" ja oli ka laulu looja. Saatis lüüral. Laulud rajanesid vanadel rahvajuttudel ja müütidel. Rapsoodid- rändlaulikud, esitasid enamv. Fikseeritud tekste. Ettekanne loomingust eraldatud. Deklameerisid luuleteoseid. Hesiodos (7 saj ekr) Vanim nimepidi tuntud Euroopa luuletaja Poeem ,,Tööd ja päevad" Arhailine luule (7-6 saj ekr) Puhkes õitsele lüürika, eelkõige rahvalaul. Ülistab elu, rõõmu, armastust, õilsust ja selget mõistmist. Eleegia- tänapäeval kurvatooniline luuletus mis tahes värsmõõdus- antiigis, ükskõik mis sisuga luuletus, mis on kirj. Kaksik värssides
Spirituaalide sõnum oli vabadust igatsev, jumalaga suheldi olmetasandil. Mahalia Jackson. Bluus Bluus tekkis pärast Ameerika kodusõda (1861-1865). Bluus on soololaul, mis väljendab sageli kohapeal improviseerituna üksikisiku tundeid. Kuna sõna blue tähendus inglise keeles on ka ,rusutud, nukker, sünge', siis on enamik bluuse nukra alatooniga. Bluusi meloodiale on iseloomulik III ja VII astme madaldamine. Bluusi üks vanemaid alaliike on maabluus, mida kitarri saatel esitasid rändlaulikud. 20. sajandi kahekümnendatel tekkis linnabluus/klassikaline bluus, mida esitasid mitmesugustes lõbustuskohtades peamiselt naised, saateks klaver või instrumentaalgrupp. Linnades arenesid ka bluusi instrumentaalsed vormid, millest tuntuimaks liigiks on saanud boogie- woogie. Blind Lemon Jefferson, Huddie Ledbetter, Big Billy Broonzy, Bessie Smith. Menestrelid Menestrele võis kuulda ameerika rahvalike rändteatrite etendustel. Menestrelide kunsti õitseaeg oli aastail 1840-1900
Rüütli armastatu, tavaliselt abielunaine, oli talle taevaliku ideaalse armastuse kehastus. Rüütel seadis end pidevalt ohtu, osales turniiridel, võitles hiiglaste ja nõidadega, selleks et pälvida südamedaami tähelepanu. Rüütlikirjandusega tuli kultuuri austus naise vastu. 13 saj II poolel algas truvääride ja minnesingerite luule linnastumine. Laulikud võisid olla erinevatest seisustest, töötada õukonna teenistuses või rännata ringi. Alates 13. sajandist koondusid rändlaulikud tsunftidesse ning said linnamuusikutena tööd ja leiba linnakapellides. Bernart de Ventadorn 12 saj trubaduur, teenis Akvitaania Eleanori õukonnas, pühendas oma laulud enamikus kõrgele armastuskunstile, säilinud 19 viisi. Adam de la Halle truväär, 13 saj, Arrasi kuulsaim laulik, erandina lõi ka mitmehäälseid laule, temalt tuntakse kaht laulumängu, kuulsaim neist "Robini ja Marioni mäng".
värsiridade alguse järgi. Troop: Traditsiooniliste tekstide vaba laiendamine. Arenes välja jumalateenistuse käigus etendavast liturgilisest draamast, väga pidulik. Liturgiline draama: Usuline etendus, kannavad ette vaimulikud pühakojas lauldes ja dialoogi vormis-arenenud troobist. Etendati väga pidulike sündmuste puhul. Piiblitekstide põhjal. ILMALIK MUUSIKA Esialgu tagaplaanil, tegelesid rändlaulikud, teenisid raha sellega. Levikuga seotud rüütlilaulikud. Kõrgklassika Koliaarid e vagandid teenistuseta vaimulikud/üliõpilased, ränasid, korjasid laule (eriti siivutuid). Tähtsad, sest esimesed, kes hakkasid kirja paneam ilmalikku muusikat. Tänu korjetööle koostasid 13.sajandiks esimese ilmaliku laulude kogu ,,Carmina Burana" Vanimad ilmalikud laulud on ka kangelaslaulud. Rüütlikultuuri kodumaa on Prantsusmaa. Rüütel-aadliksõjamees
sajandil · Kangelaslaulud - pikad eepilised poeemid müütiliste kangelaste vägitegudest. Lauldi lihtsate meloodia-vormelitega, mis kordusid igas värsis. Kuulsaim ,,Rolandi laul", mis jutustab Karl Suure aegadest. · Rüütlilaulud keskaegne õukondlik luule. Esitajad trubaduurid (Lõuna- Prantsusmaal; truväärid Põhja-osas, minnesingerid Saksamaal). · Huglaar alamast seisusest rändlaulikud · Ristisõdade ajal pidid naised õukonnaelu üle võtma -> ka naislaulikud · Kuulsad rüütlilaulikud: Bernart de Ventadorn Lõuna-Prantsusmaal, Richard I Lõvisüda, Adam de la Halle Põhja-Prantsusmaal, Walther von der Vogelweide Saksamaal. Instrumendid: · Rebekk Pooliku pirni kujulise kõlakastiga poogenpill kreeka-rooma kultuurist · Psalteerium kandlesarnane kolm- või nelinurksele kõlakastile pingutatud keelpill.
Eeposes puuduvad jumalad, sündmused keerlevad paari-kolme episoodi ümber. Kangelane võitleb kurjaga. Teosel sarnasusi germaani muistendite ja islandi saagadega. Esineb vähem paganlikke seiku. Beowulf Lõuna-Rootsis elanud noor sangar. Sureb rahva õnne nimel. Kangelaslaulud Chanson de geste ,,kangelasteo laul" .Päritolu ega autorlus pole selge. Kõige varem levis Prantsusmaal. Tavaliselt värsivormis, harvemin proosa või segavormis. Esitasid elukutselised rändlaulikud: zonglöörid (Prants.), huglaarid (Hisp.) ja Spiilmannid (Saks.). Esitasid poollauldes, Retsitatiivina, muusikariista saatel. Kreekas olid laulikuteks aoidid ja rapsoodid, Roomas miimid. Kirik suhtus rändlaulikutesse vaenulikult. Neid ei lubatud armulauale ega matta kombe kohaselt. Rahva hulgas populaarsed. 12.sajandini zonglöörid kirjaoskamatud. Olid ühtaegu nii luuletajad kui ka lauljad. Kangelaseeposed Kesksel kohal heeros
Antiikkirjandus- Kreeka ja Rooma ühiskonnas tekkinud ja kujunenud kirjandus(loodud 8.saj eKr-5.saj pKr), need 2 olid lähedaselt nii ajaliselt kui ka tüübilt ning ka neid sünnitanud ühiskond oli sarnane. antiikkirjanduse aluseks on olnud rahva suulise loomingu liigid (müüdid,loitsud, laulud, vanasõnad jne) Rapsoodid- rändlaulikud, kes ei laulnud, vaid deklameerisid värsse. Aoidid-kutselised laulikud, nad olid laulude loojad, kes esitasid oma laule lüüra saatel. Homeros-pime laulik, kes lõi ,,Iliase" ja ,,Odüsseia". Eeposte aluseks on muistendid kreeka hõimude sõjakäigust VäikeAasia rannikul asunud Trooja e. Ilioni linna vastu u. aastal 1000eKr. Sõja põhjustas jumalate tüli. Kreeklaste(ahhailaste) tähtsamad sangarid: achilleus, diomedes, aias, odysseus Jumalad: Hera,
enda. Kreoni poeg armastas Antigonet ja tappis enda. Kreoni naine tappis enda. Antiiklüürika. Kreeka folklooris kõige paremini esindatud laul. Tegemisi saatis koor rituaalsed laulud: pilkavad, pulmalaulud, nutulaulud, meeste koosviibimiste laulud ja muud. Jumalate poole hümnide e. kultuslauludega. Esitasid aoidid- kutselised laulikud. Laulsid jumaliku sisenduse sunnil, olid laulude loojad. Said ainet müütidest, rahvajuttudest. Rapsoodid- rändlaulikud, ei olnud ise laulude autorid. Deklameerisid luuletusi. Pidustustel esinesid uhketes riietes kuld- või hõbepärg peas, sau käes. Esimesed teated neist 6. saj. eKr, kui kanti ette Homerose eeposi. 7.-6. saj. puhkes õitsele lüürika. Nimetus seitsmekeelselt lüüralt, mille saatel laule esitati. Algselt tantsiti kaasa. Ülistatakse elu, armastust, mõistust, rõõmu, kurbust. Hääle kõrgendamine andis juurde musikaalsust. Lüürika liigid: 1)Eleegia-
annaabi.ee 
