50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-09-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
8 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
SigridSoosaar
Õppematerjali autor
Mittetäielik perekond ehk üksikvanemaga pere. Seesuguses perekonnas on vaid üks vanem: kas siis isa või ema ning tema järeltulija/järeltulijad. Üksikvanem võib olla nii lahutatud, lesk kui ka vallaline või vaba-abielu lõpetanud. See perekond on minu arvates nõrgem ja mõjutatavam kui kahe vanemaga pere, kuna kõik kohustused on nüüd vaid ühe vanema kanda ja moraalset tuge pole kelleltki otsida. Taolisi perekonna tüüpe on tänapäeval suhteliselt palju, kuid siiski ei kasva enamik lapsi mitte terve oma lapsepõlve üksikvanema käeall. Enamus mittetäielikke perekondi on tekkinud just järeltulija arenemisperioodil (lahutus, vaba-abielu purunemine vms.). Vähem on vallas sünde ja ühe vanema surma, kuid tuleb ka seda situatsiooni ette. Üksikperekondades on ka mõnikord nii, et üks perekonna lastest võab osa vanema kohustusi enda kanda,kui vanem üksi ei suuda toime tulla (nt
Vanemad jäävad kuni lapse täiskasvanuks saamiseni talle oluliseks hariduse, karjääri ja sissetuleku valdkondades (Sotsialiseerumine). Euroopas on perekonnasuhted ja -struktuurid viimase mõnekümne aasta jooksul muutunud rohkem kui varem sajandite vältel. Perekonnatüüp on nihkunud kiriklikust abielust vaba kooseluni, mille esinemissagedus niihästi seadusliku abielu eelse vormiga kui ka selle asendajana suureneb kogu Euroopas. Kunagise ühe leivateenijaga lasterohke perekonna asemel domineerib tänapäeval kahe leivateenijaga lastetu, ühe- või kahelapseline perekond. Lisaks kahe vanemaga perekonnale levib üha sagedamini ühe vanemaga perekond. Laiendatud pered, kus elavad koos vanavanemad, vanemad ja lapsed, on muutunud järjest harvemini esinevaks, vaatamata sellele, et vanema põlvkonna keskmine eluiga kasvab (Kutsar: 3). Lapse normaalne kasvukeskkond on perekond ja kodu, mis moodustavad olulise osa last ümbritsevast keskkonnast
kursus „Perekonnaõpetu s“ Arma Eensalu 2011 Õppekirjandus „Perekonnaõpetus. Inimeseõpetuse õpik gümnaasiumile.” Margit Kagadze, Inger Kraav, Katrin Kullasepp Koolibri 2007 Perekonnaõpetuse teemad Perekond Püsisuhe Abielu Lapsevanemaks olemine Laps Kodu ja argielu Perekonna majanduselu ja õigus Hindamine Kursuse (35 ainetundi) jooksul kogub õpilane kolm arvestuslikku hinnet: 1) referaat või essee, 2) õpimapp ehk portfoolio 3) kontrolltöö. PS. jooksvad hinded: tunnikontrollid, ettekanded suuline vastamine. Küsimused Mis on perekond? Miks on perekonda vaja? Millised on perekonnatüübid? Perekonna funktsioonid. Perekonna areng muutuvas ühiskonnas. Miks on perekonda vaja?
Inimeseõpetuse kursus ,,Perekonnaõpetus" 2011 Õppekirjandus ,,Perekonnaõpetus. Inimeseõpetuse õpik gümnaasiumile." Margit Kagadze, Inger Kraav, Katrin Kullasepp Koolibri 2007 Perekonnaõpetuse teemad Perekond Püsisuhe Abielu Lapsevanemaks olemine Laps Kodu ja argielu Perekonna majanduselu ja õigus Küsimused Mis on perekond? Miks on perekonda vaja? Millised on perekonnatüübid? Perekonna funktsioonid. Perekonna areng muutuvas ühiskonnas. Miks on perekonda vaja? Perekonda kuulumist ja peretunde olemasolu on inimene tähtsustanud läbi sajandite. Perekonda on mõistetud erinevalt, aga just perekonnast, kuhu inimene sünnib, on olulisel määral sõltunud see, kelleks ta saab, kes teda elus toetab, millised on tema kohustused ning õigused. Ja seda mitte ainult lapsena, vaid ka täiseas. Perekond ja/või leibkond Perekond on abielul või veresugulusel
suhetemustri (tasakaalu) säilitamine. Suhe pole rahuldustpakkuv, kuid leitakse ettekäändeid koos olemiseks (nt mees joob; lapsel on isa vaja kas lapsel on sellist isa vaja?). - Morfostaas: liikmelisuse säilitamine (aluseks negatiivse tagasiside mehhanism) - Morfogenees: liikmelisuse muutmine (aluseks positiivse tagasiside mehhanism) Oluline on morfostaatiliste ja morfogeneetiliste jõudude vahekord; sellest sõltub perekonna areng. Kui negatiivne tagasiside jääb domineerima, tekivad probleemid. Samatulemuslikkus/ võrdvõimalikkus Kui vaatleme mingit süsteemi ajahetkel t2, näeme, et sellesse olukorda jõudmiseks ei pruukinud süsteem varem olla kindlas olukorras (tulemus võib olla sama erinevatest algseisunditest lähtuvalt). Mingisuguse süsteemi praeguse oleku põhjuseks pole mingi kindel selle süsteemi varasem seisund, vaid
õel või vennal aidata beebi kingitusi avada ja neid talle näidata. Sõpru ja sugulasi tuleks teavitada sellest, et kingitusi võiks tuua ka suuremale lapsele, nii ei teki tahaplaanile jäämise tunnet. Laps võib küll olla beebist vanem , kuid siiski vajab ka individuaalset tähelepanu. Iga lapsega eraldi aega viites saab vanem keskenduda laste vajadustele ning kurssi viia end lapse tunnete ja muredega, mis ei pruugi suure perekonna puhul esile kerkida koduses keskkonnas. Probleeme tuleb lahendada, mitte neid eirata. Lastele, kes võitlevad meeletult vanemate tähelepanu pärast, tuleks midagi ette võtta. Üheks võimaluseks oleks kehtestada taimeri süsteem. Taimer määrab ära, millal on tema kord , mil ta on vanema tähelepanu keskpunktis. Selline süsteem õpetab lapsi jagama. Kaklemine ei lahenda midagi, seega lahingute asemel
Inimene vajab toetust ja tunnustust ning kui ta seda perekonnast ei leia siis on midagi valesti. Perekonnas on igalühel oma roll: ema, isa, lapsed, vanavanemad. Selge on see, et laps ei saa isa rolli ega ema vanaisa rolli üle võtta. Vanemate ülesanne on julgustada, õpetada, toetada ning valmistada ette oma lapsi iseseisvaks eluks. Ning kui elatakse koos vanavanematega, siis nende roll on samuti toetada oma lapsi ja lapselapsi. Tihti tulenevad probleemid perekonna siseselt sellest, et ei suhelda piisavalt. Ollakse omaette ning aetakse oma asju vaikselt ja salaja, teiste pereliikmete seljataga. Ja kui avastatakse midagi teise kohta, mida ei teatud, siis järgneb sellele arusaamatuste ning lahkhelide teke. See omakorda muudab inimesed peres närviliseks ning vihasteks. Kui üks lüli peres on närviline, siis on terve pere kohe närviline. See on sellest, et emotsioonid kanduvad peres väga kiirest edasi, olgu need siis positiivsed või negatiivsed
kooselu ja nad on kindlasti abielus, oleks hea, kui nad käiksid veel kirikus ka. Sellises peres pole homoseksuaale ja suhtlemine toimub ainult teiste samasuguste peredega. Traditsiooniliselt on perekond loodud ümber mehe võimu, kus võimusuhted on hierarhiliselt määratletud, pereliikmete kohustused normide kaudu kinnistatud ning individuaalne karjäär väheoluline. Last arvestatakse isiksusena vähe, rohkem olulise lisatööjõuna perekonna kui majandusüksuse tegevuses. Traditsiooniline peremudel loob selgelt piiritletud rollid ja pakub suhteliselt kõrget kindluse- ja stabiilsustunnet. Traditsioonilise pereelu hinnaks on aga sugupooltevaheliste võimusuhete tasakaalustamatus, individuaalsete valikute puudumine ning demokraatlikul läbirääkimisel põhinevate otsustuste tegemise võimatus. Kuid selliseid peresid on tänapäeval väga raske leida. Keskmine Eesti pere on
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid