Retsensioon: "SUGAR ehk Džässis ainult tüdrukud" (0)

Paide Gümnaasium
10.r klass
SUGAR ehk Džässis ainult tüdrukud
Retsensioon
1.detsembril toimus Tartus, Vanemuise suures majas Jule Styne’i kuulus muusikal „Sugar“. Muusikali tegevus toimub nagu parimas seebiooperis – kunagi ei tea, kes on tegelikult kes ning millega kogu see lugu lõpeb. Ka kõige esinduslikumas bändis võib tegutseda FBI agent ning hommikune voodikaaslane ei pruugi olla see, kellega sa magama heitsid. “Sugar” jutustab loo kahest muusikust, Joes ’st ja Jerry ’st, kes kabuhirmus pagevad Chicago gängsterite eest. Sest nad sattusid pealt nägema midagi sellist, mida nad mingi hinna eest näha poleks tohtinud. Nüüd päästavad mehi vaid kiired jalad ning meisterlik ümberkehastumisvõime. Joe (Andero Ermel) ja Jerry (Veikko Täär) muunduvad Josephine ’iks ja Geraldine’iks ning teevad üksnes tüdrukutest koosneva bändi koosseisus kaasa seiklusrikka rongireisi Floridasse. Muusikali “Sugar” libreto kirjutas Peter Stone Robert Thoereni jutustuse ning Billy Wilderi ja I.A.L. Diamondi filmi “Some Like It Hot“ põhjal. Selles filmis mängis peaosa Marilyn Monroe . Eestis on muusikali esitatud kahel korral, aastal 1998 ja 2000.
Etenduse lavastajaks oli Mare Tommingas, kelle varasemad etendused on olnud näiteks „Väike prints “ või „Pärlipureja“. Muusikali naispeaosa Sugar Kane’i mängis vapustava häälega laulja Gerli Padar. Meespeaosades olid Andero Ermel ehk Joe (Josephine) ja Veikko Täär Jerryna (Daphne). Etenduses mängisid veel Marika Barabanštšikova, Alo Kurvits , Tõnu Kattai, Jaan Willem Sibul , Merle Jääger jne.
Muusikal kestis poolteist tundi, millest 15 minutit oli vaheaeg. Sinna saabudes ei tundunud, et saalis oleks olnud palju rahvast. Kuid etenduse käigus märkasin, et saal oli täiesti täis. Kuigi etendus oli pikk, suudeti meeleolu saalis kogu aeg üleval hoida. Etendust sai väga hästi nautida, kuna näitlejate hääled olid minu jaoks väga heal tasemel. Kindlasti lisas plusse juurde see, et peaossa oli valitud laulja Gerli Padar, kelle võimas hääl kedagi külmaks ei jätnud. Ka näitlemises võib esitajaid kiita, sest kõik sulandusid oma rolli väga veenvalt ning näitlesid hästi.
Etendus ise oli väga humoorikas ja kaasakiskuv. Osad stseenid muustusid vahel igavamaks ja pikaks, kuid kohe peale niisuguseid tükke, tuli midagi teistsugust. Kas tuli siis mõni rütmikam laul, või mõned naljakamad dialoogid.
Peale etendust oli kohe kuulda kõigi suust nende arvamust. Enamus inimesi paistis väga rahul olevat. Ka minu seltskonnas meeldis „Sugar“ enam-vähem kõigile. Muusikali arvutstamine ei lõppenud ka tagasiteel koju.
Sellist laadi etendust käisin elus vaatamas esimest korda ning see oli minule huvitav kogemus. Enda kujutluses arvasingi, et etendus tuleb midagi niisugust, sest olen ju varem ka televiisoris muusikale näinud. Siiski pean tõdema, et muusikale tahaksin minna tulevikus veel vaatama, sest mulle meeldis väga kuulda näitlejate rääkimise vahele ka mõnda muusikapala. Üldiselt oli muusikal väga hästi õnnestunud ning kindlasti soovitaksin seda kõigile.
3