Evolutsioon-elu ajalooline areng olemasolevatest liikidest üksteisest tekkimise ja pöördumatute muutumis kaudu. Elu päritolu 3 seisukoht: 1.on toimunud elu algne loomine 2.elualged on maale saabunud teistelt taevakehadelt. 3.elu on maal tekkinud elutu aine arengu tulemusena 3,7-4a. Füüsikaline ev- 15mld.a. elementaarosakestest tekivad aatomid ja lihtsad molekuli(H;He) ,,Suur pauk" (universum hakkas 13,7mld a.t. kujuteldamatult tihedast olekust pahvatuslikult paisuma) Keemiline ev-lihtsatest mol.moodustuvad lõpuks keerukad orgaaniliste ühendite kompleksid.(aminohapped-polüaminohapped-polümeerid)=ei võrdu algeliste elusolestega! Atmosf.puudus vaba hapnik. Atmosfääride omavahliste reakts.tulemusel moodustusid monomeersed orgaanilised ühendid(aminohap,nukleotiidid, monosah). Monomeersete orgaaniliste ainete polümerisatsioonil tekkisid orgaanilised polümeerid. Polüm.liitusid püsivateks polüm.kogumikeks, mis oliud ümbritsevad kk-st eraldat...
* tõelised lehed fotosüntees * elavad maismaal * mulla teke taimejäänuste lagunemisest ja kivimite murenemisest PALJASSEEMNETAIMED ROOMAJAD 300-350 milj a tagasi 280-300 milj a tagasi * paljunemine seemnetega * kehasisene viljastumine KATTESEEMNETAIMED IMETAJAD - 200 milj a tagasi 100-130 milj a tagasi · püsisoojasus · areng emaüsas LINNUD 150 milj a tagasi · lennuvõime · püsisoojasus INIMENE- ~2milj a tagasi · Elu on alguse saanud lihtsa ehituse ja talitusega olestest
· Ristumisbarjääri teke · Inimmõjuteke paisud jõgedel EVOLUTSIOON : makro, mikro Muutlikust loovad tegurid: · Mutageenid · Muutlikust kinnistavad tegurid: · Kombinatiiivne muutlikus · Looduslik valik · Geenisiire · Isolaadid · Geenitriiv Evolutsiooon jaguneb: Progress täiustumine · Püsisoojasus · Fotosüntees · Kehasisene viljastamine Divergents mitmekesisus · Eukarüootide lahknemine · Ehitus · kohastumine Konvergents-sarnastumine · Talitlus Ainuraksed Geneetiline kood, pärilikuse seaduspärasus Selgrootud Loomadbilateraalne sümmetria Kalad Luustik kuulmisaparaat
Karbonis elasid ürgsed võrktiivalistega sarnanevad ja kiililaadsed putukad, kelle tiibade siruulatus ulatus kuni 75 cm. KAHEPAIKSED - 360 miljonit aastat tagasi , paljunevad vees, elavad maismaal ROOMAJAD - 300 miljonit aastat tagasi , kehasisene viljastumine, dinosaurused ehk Hiidsisalikud 200 miljonit aastat tagasi: IMETAJAD (Mammalia) on kõrgeima arenguastmega selgroogsed. Kõik imetajad toidavad oma poegi piimanäärmete nõrega - emapiimaga. Püsisoojasus Areng emaüsas Esimesed imetajad olid väikesed, peamiselt putukatest toituvad ööloomad. 150 miljonit aastat tagasi: LINNUD , püsisoojasus, lennuvõime 2miljonit aastat tagasi – Mammut, inimese eellased LOODUSLIK VALIK See seisneb organismide ebavõrdses paljunemises, mis tuleneb nende geneetilistest erinevustest (pärilik muutlikkus) ja elutingimuste piiravast toimest (olelus-võitlusest). Olelusvõitlus on organismide sõltuvus piiratud keskkonna ressurssidest.
Elu iseloomustavad tunnused Rakuline ehitus: rakk on kõige väiksem ja lihtsama ehituse, talitlusega üksus Kõrge organisatoorne tase: rakk-> elund-> elundkond-> organism Aine ja energia vahetus: laagerdumis ja sünteesi protsessid moodustavad kehas aine vahetuse Stabiilne sisekeskkond homöostaas · enam-vähem ühtlane keemiline koostis · stabiilne happesus regulatsioon (ph-tase, neutraalne ph 7) · kõigu ja püsisoojasus Ärritumine keskkonnale: võetakse vastu närvisüsteemiga ( hulkraksed võtavad vastu meeleelunditega ja ainuraksed spetsiaalsete valgu molekulidega) Paljunemisvõime : suguline , mitte suguline Arenemis ja kasvamisvõime : Areng on kompleks muutusi organismi ehituses ja talituses, mis muudavad üldjuhu keerulisemaks Otsene areng-järglane sarnaneb vanemale organismiga
Primitiivsetest roomajatest kujunesid 200 milj. aasta eest välja esimesed imetajad, kes olid väikesed ja sarnanesid hiirega. Välja arenesid ka lindude esimesed eellased. Õistaimede mitmekesisuse kasvu tulemusel suurenes ka taimtoiduliste imetajate mitmekesisus. Keskaegkonna lõpus surid välja hiidsisalikud. Tänapäeva roomajate esindajad on palju väiksemad. Uusaegkonnas muutusid valitsevaks imetajad, kellel on palju eeliseid võrreldes roomajatega. Neil on püsisoojasus, karvkate, järglased paremini kaitstud.Praegu elab maismaal ja vees loomaliike kõige erinevamatest rühmadest ning liikide arvu poolest on loomad valitsev organismirühm Maal.
paigutatakse kõik ürgimetajate alamklassi kuuluvad liigidPraegu elab ainupilulisi ainult Austraalias ja Uus- Guineas, kuid fossiilseid ainupilulisi on leitud ka mujalt. Pehmekoelistest munadest kooruvad pärast kümnepäevalist munasviibimist vähearenenud pojad, kes sõltuvad täielikult ema hoolitsusest. Ainupilulisi peetakse küll primitiivseteks, sest nad munevad, ometigi on neil kõik teised imetajatele omased tunnused, nagu karvkate, püsisoojasus ning nad imetavad oma loomi piimaga. Pilte ürgimetajatest Tuntuimad ürgimetajad on nokkloom,sipelgasiil ja nokissiil. Nokkloom Sipelgasiil Nokissiil Kasutatud kirjandus http://www.tfg.tartu.ee/bioloogia/7Bklass/Kukkurloomad.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Ainupilulisedhttp://et.wikipedia.org/wiki/%C3%9Crgimetajad
Niiske ja soe kliima . 7. Keskaegkond . Kliima oli ühtlaselt niiske ja soe . Peamiselt okaspuud ja teised paljasseemnetaimed . 8. Imetajate hoogne areng . 200 miljonit aastat tagasi . Õistaimede mitmekesisuse kasvu tulemusena sai võimalikuks , et suurenes ka taimtoiduliste imetajate mitmekesisus . 9. Imetajate eelised roomajate ees . Osavamad liikujad, külma eest kaitseb neid paks karvkate. Neil kujunes välja püsisoojasus, mis võimaldas asuda elama jahedama kliimaga aladele. Järglased olid paremini kaitstud 10. Sarnased omadused . Püstine kehaasend, aju sarnasus . 11. Australopiteek 51 miljonit aastat tagasi . Osav inimene (homo habilis) 1,6 2 miljonit aastat tagasi . Püstine inimene (homo erectus) 1,6 0,3 miljonit aastat tagasi . Varajane päris inimene (homo sapiens) 300 000 aastat tagasi
Tekkis putuktolmlemine. Ürgimetajad tekkisid keskaegkonna alguses. Nende tunnused: · Imetajate tunnustest on neil ainult piimanäärmed ja karvad. · Luustiku poolest on nad pigem roomajad. · Väliskõrv puudub. · Kehatemperatuur 25- 30 kraadi. · Tänapäeval on elus 5 esindajat (liiki). Uusaegkond (65 miljonit aastat tagasi- tänapäev) Linnud mitmekesistusid uusaja alguses. Nende tunnused: · Lubikestaga muna; nad hoolitsesid oma järglaste eest · Püsisoojasus, sest arteriaalne ja venoosne veri on eraldatud · Kahekordne hingamine · Kehasisene viljastumine · Õhulised luud Alamimetajad - kukrulised: · Kehatemperatuur kuni 36 kraadi · Platsenta puudub · Loode sünnib · Väliskõrv ja karvad Pärisimetajad · Karvad ja väliskõrv · Platsenta · Püsisoojasus · Piimanäärmed · Järglaste eest hoolitsemine · Kõrgelt arenenud peaaju Evolutsiooni mehhanismid
- Geneetilised iseärasused SÜSTEMAATIKA - RIIK: Loomariik (osaline karvkate, jäsemed, püsisoojased) - KLASS: Imetajad (piimaga toitmine) - SELTS: Primaadid - SUGUKOND: Inimlased - PEREKOND: Inimene - LIIK: Homo sapiens sapiens ARENG - Ainuraksed- geneetiline kood - Selgrootud- kahekülgne sümmeetria - Kalad- skeleti põhitüüp - Roomajad- 5 varvast, kopsud - Alamad imetajad- hammastik, püsisoojasus, piimanäärmed - Kõrgemad imetajad- platsenta, elussünnitus - Ahvid- ruumiline nägemine INIMESE EVOLUTSIOONI MÕJUTAVAD TEGURID - Pärilik muutlikus - Geenitriiv - Geenivool - Looduslik valik INIMESE EVOLUTSIOONI SUUNAD - Püstine kehahoid - Kahel jalal liikumine - Esijäsemete areng tööorganiteks - Peaaju areng - Infovahetus (häälitsused) - Mõtlemis- ja kõnevõime Põhjusteks
Makroevolutsioon + näited makroevolutsioon- makroevolutsiooniks ehk suurevolutsiooniks nimetatakse liigist kõrgemate organismiüksuste teket ja arengut. (õistaimed, selgrootud) liik- liik on sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma, teistest liikidest erinev geenifond ja levila. (taimerühm, loomarühm) selgroogsed- on isendid, kellel on olemas selgroog. (linnud, imetajad) linnud- on selgroogsete hõimkonnast, kellel on võime lennata ja kelle keha katavad suled. (tihane, varblane) kahepaiksed- selgroogsed loomad, kes võivad elada nii maismaal kui ka vees, nad hingavad kopsude ja lõpustega ning maismaal naha kaudu.(konnad, sisalik) roomajad- selgroogsed loomad, kes elavad peamiselt maismaal, hingavad kopsudega, paks sarvkihiga nahk, koorega munad.(maod, ussid, rästik, nastik, vihmauss) imetajad- selgroogsed loomad, närvisüsteem kõrgelt arenenud, neil on võime omada järglasi.(inimene, lehm) õistaimed- ehk...
Notosaurused loivataoliste jäsemetega pikasabalised kalasööjad Plakodondid töntsakad roomajad, kes toitusid kividele kinnitunud limustest Luukalad sellesse rühma kuulub suurem osa kõrgemaid kalu, kaasa arvatud tänapäeval kõige sagedamini esinevad pärisluused ahvenad, haugid, särjed jt Imetajad 200 miljonit aastat tagasi, kõrgeima arengutasemega selgroogsed, toidavad poegi piimanäärmete nõrega emapiimaga, püsisoojasus, areng emaüsas, esimesed imetajad oli väikesed putukatest toituvad ööloomad Linnud 150 miljonit aastat tagasi, selgroogsed, kellel on suled ja tiivad, ehituselt ja põlvnemiselt on linnud lähedased roomajaile (nt ürglind arheopterüks), lennuvõime, püsisoojasus 2 miljonit aastat tagasi mammut, esimesed inimese eellased Inimese evolutsioon Australopiteek ehk lõunaahv
kohutav loomadele, kel on võimalus langeda taliuinakusse. Tuleb märkida, et roomajate väljasuremine langeb ajaliselt kokku lindude ja imetajate õitsenguga. Nähtavasti ürgsete roomajate väljasuremises mängis peamist osa konkurents maakerale ilmuvate täiuslikumate maismaa-selgroogsetega. On piisav näiteks võrrelda lendsisaliku lennust linnu tiivaga. Lennuse juhusliku rebenemise tagajärjel sisalik hukkus. Mõne sule kaotamine ei tee aga lindu lennuvõimetuks. Lindude ja imetajate püsisoojasus tagas neile suure sõltumatuse temperatuuri kõikumistest. Kasutatud kirjandus: 1)"Väljasurnud loomad" 2)"Seltsid, klassid, hõimkond"
inimene ja inimahv erinevused: inimene liigub püstiselt, inimahvid peamiselt neljal jalal; inimesel on s-kujuline selgroog, inimahvidel kumer; inimesel on karvkate kohatine, inimahvidel ühtlane, sarnasused: kehaehitus, füsioloogia, haigused, inimese tunnused loomadelt kahekülgselt pikk sümmeetriline keha on paljudel selgrootutel loomadel, luustik ja kuulmisaparaat sarnanevad kalade omadega, kopsuhingamine kahepaiksetelt, lootekestad roomajatelt, püsisoojasus ürgimetajatelt, ruumiline nägemine ahvidelt, riik, hõimkond, klass, selts, sugukond, perekond, liik.
Esimesed Maismaale asunud selgroogsed olid kahepaiksed Sõnajalgtaimede hiilgeajal kujunesid kahepaiksetest roomajad. Roomajad said elada maismaal, sest neil oli kuiv nahk, hingavad kopsude kaudu ja sigimiseks ei vaja vett. Munarakku ümbritseb nahkjas kest. Roomajatest arenesid nii linnud kui imetajad Ürglinnul-arheopterüksil oli nii roomaja kui linnu tunnused Imetajad muutusid valitsevateks uusaeg konnas. Neil oli roomajate ees mitmeid eeliseid: püsisoojasus, karvkate, poegade imetamine piimaga Tänapäeval on loomadest putukad kõige mitmekesisem ja liigirikkam organismirühm, taimedest aga õistaimede htmk Inimese kahel jala liikumise eelised: käed vabad tööks, suurem vaateväli Tunnus Taim loom seene algloo vetika Bakter d m s id Ainu- või H H A/H A A/H A hulkraksed
e)paljasseemnetaimedel sõnajalgtaimede ees: koed on rohkem eristunud, paljunemine f)õistaimedel paljasseemnetaimede ees: õies on seeme kaitstud keskkonnam eest, kohastumusi rohkem (seemnete levitamisel, tolmlemisviisidel) g)roomajatel kahepaiksete ees: kehakate on soomuseline(ei lase nahal kuivada), siseehitus on keerulisem(kopsud), toimub kehasisene viljastamine(on tõenäolisem) h)lindudel roomajate ees: tiivad, lendamine(õhus rohkem ruumi), püsisoojasus, täiuslikult arenenud vereringe, kopsud, süda, suled katavad keha. i)imetajatel roomajate ees: imetajad on püsisoojased(ei sõltu ümbritsevast temperatuurist), välja arenenud vereringe, hingamiselundkond, keha katab karvkate, järglased arenevad kehasiseselt(emakas), poegi toidetakse ema piimaga.
Kõigusoojased Püsisoojased Süda 3-osaline Süda 4-osaline VIII. Perm – vee elustiku välja suremine IX. Hiidsisalike ajastu •väikesed imetajad – ööloomad •lindude teke ÜRGLIND: Lind Roomaja Imetaja Kolju Lõualuu hammastega Piim Tiivaluud Lõliline saba Püsisoojasus Sulestik Roided konksjätketega Areng emakas Jalaluud 3 vaba sõrme Karvkate küünistega •valdavalt paljasseemne taimed (käbidega) •õistaimede teke X. Uusaegkond •imetajate mitmekesistumine •õistaimede mitmekesistumine Selgroogsed: Kala→kahepaikne→roomajad→linnud/imetajad Taimehõimkonnad:
kujunemine, rakistaimede areng (vegetatiivsed organid puuduvad aga koed on eristatavad), vegetatiivsete organite kujunemine, eoselise paljunemise ilmnemine, soontaimede areng (pikkuskasvu võimaldumine), seemnete areng, kaheli viljastumine, viljade kujunemine. Loomadel aktiivse kulgemisvõime kujunemine, närvisüsteemi kujunemine, seljakeeliku areng, kehasisene viljastumine, püsisoojasus, järglaste emakasisene areng. 2) Uuest organiseerituse tasemest lähtuv kohastumus ja levik eri keskkondadesse. (Erinevate taksonite mitmekesistumine). Näiteks: kohastumuslik levik (vette vaalalised ja loivalised, puudele primaadid, pinnasesse närilised, maapinnal sõralised ja kabjalised). Adaptiivne radiatsioon- keskpunktist lähtuv levik 3) Väljasuremine- mingi organismirühma geenifondi lõplik kadu
Kõigusoojasus ja püsisoojasus. Raskete aegade üleelamine. http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Cyanocitta-cristata-004.jpg Karl Pütsepp 2014 Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti CC BYSA 3.0" alusel. Sissejuhatus Õpiku teemad "Miks on hea, kui keha on soe?" ja "Kuidas rasked ajad üle elatakse?" (lk 98 105) Tv lk 44 47 Loomade jaotamine kehatemperatuuri keskkonna temperatuurist sõltuvuse järgi Loomi, kelle kehatemperatuur sõltub keskkonna temperatuurist, nimetatakse kõigusoojasteks. Loomi, kelle kehatemperatuur ei sõltu keskkonna temperatuurist, nimetatakse püsisoojaste...
PALJASSEEMNE TAIMED ROOMAJAD · · Paljunemine seemnetega · · Kehasisene viljastumine 100-130 miljonit aastat tagasi 200 mln. a. tagasi 150 mln. a. tagasi KATTESEEMNETAIMED IMETAJAD LINNUD · · Õite ja viljade esinemine · · · · Lennuvõime Püsisoojasus · · Püsisoojasus · · Areng emaüsas 2 miljonit aastat tagasi INIMENE Vanaaegkonna eel ja algusel arenes elu vees. Ka praeguse Eesti alasid kattis sel ajal meri Paleobalti meri. Ordoviitsiumi ja siluri ajastutel meres elanud vetikatest, ainuraksetest,
* tõelised lehed fotosüntees * elavad maismaal * mulla teke taimejäänuste lagunemisest ja kivimite murenemisest PALJASSEEMNETAIMED ROOMAJAD 300-350 milj a tagasi 280-300 milj a tagasi * paljunemine seemnetega * kehasisene viljastumine KATTESEEMNETAIMED IMETAJAD - 200 milj a tagasi 100-130 milj a tagasi · püsisoojasus · areng emaüsas LINNUD 150 milj a tagasi · lennuvõime · püsisoojasus INIMENE- ~2milj a tagasi · Elu on alguse saanud lihtsa ehituse ja talitusega olestest · Evolutsiooni vältel on ilmunud Maa elukonda üha keerukama ja täiuslikuma ehitusega organismid
Kontrolltöö Evolutsioon 2, õp lk 76-100. 1. Kohastumine, kohastumus, kohanemine, kohanemus - mõisted ja näited. Kohastumus soodus tunnus, keskkonda sobiv tunnus, soodustab liigil toime tulla ekukeskkonna tingimustega. See soodus tunnus (keskkonna poolt määratud) on omane tervele organismirühmale (liigile). See tunnus on geneetiliselt kinnistunud (edastatakse järglastele) Kohastumine protsess, mille käigus kohastumus tekib. Kohastumused avalduvad organismide: 1.) ehituses (varjekuju, nt raagritsikas, oksakujulised vastsed; varje- või hoiatusvärvus, nt aastaajalised värvused, sulandumine keskkonda, hoiatusvärvus annab märku varjatud kaitsevahendust lepatriinu, herilane, mürkmaod; mimikiri-sarnasus teise liigiga, nt orhidee tolmeldaja nagu kärbes, ohutud sirelased ja maod nagu herilased või mürkmaod, kägu nagu raudkull jne) 2.) füsioloogias (fotosünteesi eripä...
ning hambataoliste soomustega Putukad esimesed loomad, kes siirdusid 400 miljonit aastat tagasi maismaale kasulikuks tuli lennuvõime omandamine Kahepaiksed siirdusid maismaale 360 miljonit aastat tagasi paljunesid kaladele sarnaselt vees, kuid elasid maismaal Roomajad valitsesid maal 300 miljonit aastat tagasi eeliseks kehasisene viljastumine Imetajad tekkisid 200 miljonit aastat tagasi eeliseks püsisoojasus ja areng emaüsas ning rinnapiimaga toitmine; esimesed imetajad olid väikesed putukatest toituvad ööloomad. Linnud 150 miljonit aastat tagasi sulgede ja tiibadega selgroogsed Ürglind oli loom, kellel olid nii roomaja kui ka linnu omadused, mis tõestab, et linnud on arenenud roomajatest. Ürglinnud olid roomajale omased suured silmakoopad, hammastega lõualuu, küünistega varbad keset tiibu ning luuline saba
2. Energia salvestub orgaanilistesse ainetesse. 3. Loomad saavad energia nende ainete hilisemal oksüdatsioonil. - Organismid võtavad kk-st energiat vastu ja väljutavad seda (soojusenergia). · Sisekeskkonna stabiilsus on elu iseloomustav tunnus. - Ainevahetuslike protsesside regulatsioonil tagatakse organismide püsiv keemiline koostis. - Nt. Stabiilne sisekeskkonna happesusreaktsioon (pH) on kõigil org stabiilne. - Kõigu- või püsisoojasus e org kehatemperatuur tuleb ainevahetuse iseärasustest. · Paljunemine on üks põhilisi elu tunnuseid. - Pooldumine, vegetatiivne paljunemine, suguline paljunemine. - Pärilikkus on seaduspärasus, et järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega. - Pärilikkuse kandajteks on kromosoomides paiknevad geenid. - Geenidesse kodeeritud geneetilist infot kasutatakse kõigis eluprotsessides. Tihti loetakse ka pärilikkust elu tunnuseks.
Bioloogia- inimene 1) Mille poolest erineb inimene loomadest? Inimesele omased tunnused Suhteliselt suur aju, püstine- kahejalgne liikumine, osavad käed, teadvuslik ajutalitlus, sotsiaalne mälu jne. 2) Mille poolest sarnaneb inimene imetajaga? Püsisoojasus, 4-kambriline süda, suur aju- hästi arenenud meeled, imetab järglasi pikka aega. 3) Mis on neuteenia? Pidurdunud areng, inimese aeglasem areng võrreldes teiste imetajatega, simpansi küpsus 3- aastaselt vastavuses inimesega 8-10 aastaselt 4) Kudede jaotus ja nende ülesanded. Epiteelkude- Katab väliskeskkonna või kehaõõnega üheduses olevaid pindu. Kaitseb vigastuste ja nakkuste eest. Selle kaudu toimub kogu ainevahetus organismi ja keskkonna vahel. Epiteelrakud võtavad vastu ärritusi, eritavad higi, toodavad piima, rasu, lima. Sidekude- Ühendab teisi kudesid. Kohev kude- siduv roll, hoiab teisi kudesid ja organeid paigal, toetab elastseid kehaosi....
Inimeste rassid: negriid, mongoliid ja europiid Inimestes on säilinud paljud loomariigi evolutsiooni astmed, mis on tõestuseks nende loomade ja inimese ühistest iidsetest esivanematest: · ainuraksed - geneetiline kood ja pärilikkuse üldised seaduspärasused · selgrootud loomad - kahekülgne sümmeetria · kalad - luustik ja kuulmisaparaat · kahepaiksed - viievarbalised jäsemed ja kopsuhingamine · roomajad - lootekestad · ürgimetajad - püsisoojasus ja piimanäärmed · pärisimetajad - elussünnitus · ahvid - ruumiline nägemine Kasutatud allikad: 1) https://www.google.ee/search? q=inimese+evolutsioon&oq=inime&aqs=chrome.1.69i57j69i59j0l4.10452j0j7&so urceid=chrome&espv=2&es_sm=93&ie=UTF-8 2) http://et.wikipedia.org/wiki/Inimese_evolutsioon 3) http://kodu.ut.ee/~triinm/bioloogia/inimese_evolutsioon.html
Inimese süstemaatiline kuuluvus · Riik-Loomariik · Hõimkond- Keelikloomad · Klass-Imetajad · Selts-Primaadid · Sugukond- Inimlased (inimesed+ inimahvid) · Liik- tark inimene · Alamliik- Homo sapiens sapiens · Riik-Loomad, seened, taimed, bakterid, protistid Inimesele iseloomulikud tunnused · Suur ajumaht (1400 cm3),ajukoor kurruline · Püsisoojasus · Aeglane kehaline areng, neoteenia-kehalise arengu pidurdatus · Innaaja puudumine · Kahel jalal liikumine · Segatoiduline · Artikuleeritud kõne · Keerukas kultuuriline, sotsiaalne käitumine · Keerukate tehnoloogiate loomise võime · Perekondlikud suhted Inimese ehituslikud üksused Molekulrakkkudeelundelundkondorganism Rakk-väikseim ehituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Kude- Selle moodustavad ühesguse ehituse ja talitusega rakud koos rakuvaheainega. Koed:
Metafaas: kromosoomid koonduvad raku organiseerituse tase. 6.) stabiilne sisekeskkond. maltoos, mis tekib idanevates viljaterades; sahharoos ekvaatortasandile, kääviniidid kinnituvad kromosooni pH tase e happesus, enamusel neutraalne e 7. Vee ja e peedisuhkur-levinud klorofülli sisaldavates taimedes. tsentromeeri ja teise otsaga tsentriooli külge. Anafaas: mineraalsoolade konsentratsioon, püsisoojasus Laktoos-piimasuhkur, lehmapiimas kuni 5%); kääviniidid lühenevad, kromatiidid liiguvad poolustele. imetajatel ja lindudel, kõigusoojasus kaladel, Polüsahhariidid: makromolekulid,koosnevad Telofaas: kääviniidid kaovad, kromosoomid keerduvad kahepaiksetel, roomajatel. 7.) reageerimine monosahha, mis omavahel ühendatud keemilise lahti, tekivad tuumakesed, sünteesitakse uued ärritustele
BIOLOOGIA ÖKOLOOGILISED TEGURID: · Abiootilised (Eluta looduse tegurid): Toitained. Tuul-torm. Kliima. pH. Niiskus. Valgus. Hapnik. Temperatuur. · Antropogeensed: Keskkonna saastamine: · Eutrofeerumine. · Happesademed. · osoonikihi hõrenemine. · Kasvuhooneefekt. Metsade raie: · Erosioon. · Biootilised: Konkurents. Kisklus. Sümbioos. Parasitism. Taimtoidulisus. Kommensalism. ÖKOSÜSTEEM: · Ökosüsteem- Isereguleeruv süsteem, milles aine- ja energiavahetuse kaudu on seostunud organismid ning eluta keskkond. · Elukooslus: Taimed. Loomad. Seened. Mikroorganismid. · Ökotoop: Veekeskkond. Muldkeskkond. Õhkkeskkond. so. eluta osa. ...
vatsakese keskel mitttäielik vahesein. Keha ja kopsuvereringe. Ainevahetus on aeglane aktiivsus sõltub ümbritsevast temperatuurist viljastamine kehasisene munevad aint maismaale munad kaitstud nahkja kestaga.areng on otsene mndadel roomajatel kooruvad pojad emasorganismis-rästik inimesed kasutavad toiduks, tarbeesemed, maomürk- ravim, mõned koduloomana näriliste vastu Linnud lendamiseks kohastunud selgroogsed loomad . lennuvõime ja püsisoojasus võimaldab elada kõikides piirkonndades 8600 liiki eestis 297. Kehatemperatuur püsiv ei sõltu välistemperatuurist. Lindudel on voolujooneline kehakuju, mille tõttu väiksem õhutakistus. kehakate: Nahk on õhuke ja näärmeteta ainus nahaääre on päranipunääre, mille rasune eritis muudab suled märgamatuks. Nahk on kaetud sulgedega udu ja kattesuled, sabasuled tüür. Jäsemed: tiivad ja jalad, tiivadel pikad hoosuled. Tiivad laialisirutatuna hoiavad lindu õhus
Troopiliste riffide täielik kadumine. Jahedaveelised läksid lõunasse. Enamus taandatav temp langusele. Muutused toimusid 3-4 miljoni aastaga. Globaalse jäätumise tunnuseid pole. Ilmselt on teisi temp languse mehhanisme. Karboni-permi jäätumine. Üksikuid viiteid jääkilpidest ja hilis-permis. Selge külmhooneperiood, eelnes pikk jahenemine. See aga ei tinginud elustikus suuri muutuseid. Ulatus sama, mis ordoviitsiumis. Esmakordselt ei taandunud fauna, vaid kohaneti ehk tekkis püsisoojasus. Samas oli ka tegemist maismaalise faunaga. Hilis-permis toimus metsik väljasuremine. 54 protsenti sugukondi suri välja. Liigiliselt täielik vahetus. Väga kiire globaalne soojenemine, kujunes ekvaatorikontiment, olid metsikud ilmasündmused. Vihmapilved ei läbinud kontinenti. Iriidiumi anomaalia kosmilised mõjurid. Enamik vaatab siiski siberi trappidele. Regressioon, sest vesi kattis vesi ainult 13 protsenti selfidest. Kliimadestabiliseerumine, troofiline ebastabiilne
leidmisega Võrdlus · Linnu tunnused · Linnu kolju · Tiivaluud · Sulestik · Linnu jalaluud 5 · Roomaja tunnused · Lõualuud hammastega · Kolm vaba sõrme küünistega · Pikk sabalülisammas imetajad · Roomajate välja suremisega said imetajatest valitsev loomarühm Maal · Nende eelised · Osavamad liikujad · Parem isolatsioon karvkatte näol · Püsisoojasus · Kohe välja arenenud poegade sünnitamine · Imetamine ema rinnapiimaga ehk toit on elu algetapis kohe olemas Inimese evolutsioon · Tänapäeva inimene kuulub perekonda homo sapiens sapiens , olles ainus liik. · Kuidas on toimunud targa inimese evolutsioon? · Arheoloogilised tõendid inimeste eelaste kohta on ~4 miljonit aastat vanad. · Sünnikohaks oli Aafrika (täpsemalt Põhja- Tansaania) Inimahvid ja inimlased
Need peavad olema suhteliselt püsivad ja sõltumatud väliskeskkonnast. Sisekeskkonna säilitamiseks teevad elundkonnad koostööd. Mingi muutuse tekkimisel sisekeskkonnas toimub organismis kohe negatiivne tagasiside käivitub vastupidine reaktsioon. Elutegevuse tagab ainevahetus: / lõhustumised sünteesid vabaneb energia vajavad energiat Kuna inimene kasutab eluks hapnikku nimetatakse teda aeroobseks organismiks. Inimese püsisoojasus väljendub stabiilse kehatemperatuuri säilitamises. Liigse kuumuse puhul: higistamine, naha pindmiste veresoonte laienemine. Kehatemperatuuri langedes: tõmbuvad kokku karvapüstitaja lihased, ahenevad veresooned, rasvade lagundamine, lihaste vahelduv kokkutõmbumine ja lõtvumine (lõdisemine). Organismi kudede ja elundite talitluse reguleerimine toimub: · meeleelundite vahendusel · närvisüsteemi vahendusel · verre paiskuvate hormoonide vahendusel
* paljunevad eostega * paljunemine vees * tõelised lehed fotosüntees * elavad maismaal * mulla teke taimejäänuste lagunemisest ja kivimite murenemisest PALJASSEEMNETAIMED ROOMAJAD 300-350 milj a tagasi 280-300 milj a tagasi * paljunemine seemnetega * kehasisene viljastumine KATTESEEMNETAIMED IMETAJAD - 200 milj a tagasi 100-130 milj a tagasi · püsisoojasus · areng emaüsas LINNUD 150 milj a tagasi · lennuvõime · püsisoojasus INIMENE- ~2milj a tagasi · Elu on alguse saanud lihtsa ehituse ja talitusega olestest · Evolutsiooni vältel on ilmunud Maa elukonda üha keerukama ja täiuslikuma ehitusega organismid
organismi anatoomilistest võimalustest. Rikastab olemasolevaid või loob uusi ökosüsteeme, avab kohastumisvõimalusi teistele organismidele. Maismaataimede teke eeldused loomadele väljumiseks merest. Ühtede organismide mitmekesistumine võib võimaldada teise väljasuremine. Konvergents: eri päritolu organismide sarnastumine kohastumisel ühesuguste elutingimustega. Piirdub väliste muutustega: delfiin- püsisoojasus, sünnitamine ja emapiim, õhihingamine, aga kehakujult kala. Sarnase funktsiooniga elundid võivad sarnaneda: peajalgsete limuste ja selgroogsete silmade ehitus sarnaneb, kuigi on täiesti erineva päritoluga. Analoogiline: organismide kuju või organismide sarnasus, mille põhjuseks on ühine funktsioon. Homoloogiline elnud: ühiselt eellaselt päritud ja ehitusplaanilt sarnane. Evolutsiooniline progress e täiustumine: uute, senistest keerukama ehituse ja eluviisiga
o seemnetega paljunemine!!! o katteseemnetaimede teke - tolmlemise mitmekesistumine ja paljunemise mitmed variandid b)loomariigis o maismaale kolimine õhuhapniku omastamine · niiske nahk või kopsud liikumisvahendid · jäsemed o roomajad kehasisene viljastumine o linnud püsisoojasus o imetajad kehasisene loote areng 4. Evolutsiooniteooria 4.1 Georges Cuvier · Prantsuse loodusteadlane, tegeles selgroogsetega · Paleontoloogia rajaja - väljakaevamised · Võrdleva anatoomia rajaja · Terviklik pilt · Elundite ehituse seostamine looma eluviisiga · Süstematiseeris loomad tüüpidesse - lähtus anat. sarnasust · selgroogsed · limused · lülijalgsed
), primaatide seltsi(180 liiki), inimlaste sugukonda ja perekonda inimene. Liigi nimi on Homo sapiens. Inimese kui imetaja tunnused Imetaja tunnused inimesel: · Hästi arenenud aju ja ajukoor, mis võimaldab keerukaid tingitud reflekside kujunemist. Inimesel on hea mälu ja arenenud meeled. · Sisenemine viljastumine, loote arenemine emakas, sünnitamine, imetamine ja poegade hoole. · Inimesel on imetajaga sarnane ainevahetuse tase, püsisoojasus, kinnine vereringe, kaasi vahetus kopsudes ja sarnaseid haigustekitajaid. · Inimesel on keerukas sotsiaalne käitumine. Nagu imetajatel. Inimese liigitunnused Omapära võrreldes primaatidega on esiteks ajumaht. Püstine kehahoid, kõnnak kahel jalal, mida võimaldab skelet ja lihased. Miite see Soome sigimine. Aeglane areng ehk neoteenia, mis võimaldab keerukate tingitute reflekside kujundamisel. Sotsiaaldsed suhted(keerukad muutuvad suhted). Oskus valmistada tööriistu ja oskus kasutada
3. Kõigile elusorganismidele on iseloomulik aine-ja energiavahetus Ükski organism ei saa kohe väliskeskkonnast rakkude ehitamiseks kõlbulikke valke, lipiide jne need tuleb sünteesida. Organismi lagundamis-ja sünteesiprotsessid moodustavad ainevahetuse. 4. Kõigile organismidele on iseloomulik stabiilne sisekeskkond. Püsiv keemiline koostis tuleneb ainevahetuslikest protsessidest. Püsiv happesusereaktsioon(pH), kõigu-või püsisoojasus 5. Kõigile organismidele on omane paljunemisvõime. Suguline või mittesuguline (pooldumine, vegetatiivne, eostega) paljunemine. 6. Kõik organismid arenevad. Otsene või moondeline. 7. Kõik organismid reageerivad ärritusele. Ainuraksetel närvisüsteem puudub (selle asemel erinevad orgaanilise aine molekulid välismembraanis) Eluslooduse organiseerituse tasemed: 1. Molekulaarne tase teadus molekulaarbioloogia. Biomolekulid nt. sahhariidid 2
Mitmetasemeline organiseeritus: biomolekulid, rakud, organismid, liigid, ökosüsteemid. 3. Aine- ja energiavahetus rakkude ülesehitamiseks vajalikud valgud, lipiidid, sahhariidid saadakse sünteesimise teel. Ainevahetus moodustub sünteesimis- ja lagundamisprotsessist. Energiavahetus toimub keskkonnaga. Sinna antakse energiat ja sealt võetakse energiat. 4. Stabiilne sisekeskkond püsiv keemiline koostis, püsiv pH (enamasti 7). Püsisoojasus (imetajad ja linnud), kõigusoojasus (kalad, kahepaiksed, roomajad). 5. Paljunemine sugulisel (viljastatud munarakust) või mittesugulisel teel (vegetatiivselt või eostega). Suguline paljunemine on omane peamiselt hulkraksetele, mittesuguline ainuraksetele. 6. Arenemine sugulisel paljunemisel viljastumisega, mittesugulise paljunemisel mingi osa eraldumisega vanemorganismist. Arenemine võib olla otsene või moondeline
taimede väljumine veest maismaale soontaimede kujunemine paljunemine eostega kaheliviljastumise kujunemine õistaimedel 3) loomadel: heterotroofse ainevahetustüübi kujunemine närvisüsteemi kujunemine erinevate elundkondade kujunemine aktiivse kulgemisvõime kujunemine aktiivne kulgemine ehk liikumine keskse toese kujunemine (seljakeelik või selgroog) keshasisene viljastumine püsisoojasus emakasisene areng ja sünnitus B. Uuest tüübist lähtuv kohastumine (adaptatiivne radiatsioon) erinevatesse elukeskkondadesse: 1) bioloogiliste eeliste olemasolu 2) vabade ökonisside olemasolu ehk keskkond, kuhu saab levida Makroevolutsioonis saame eristada kahte muutust: 1) Evolutsiooniline progress Suurem eristumine bioevolutsioonis toimib kõikidel tasanditel: o genoomitasandil unikaalne ja korduv
· Ehitus · Talitlus · Regulatsioon · Biomolekulid Keerulisem ehitus, mitmekesisemad omadused, väljaspool organismi ei moodustu. Sahhariidid e suhkrud, lipiidid e rasvad, valgud, nukleiinhapped (DNA,RNA), vitamiinid. 6. Elusorganismides on stabiilne sisekeskkond. · pH tase Happesus, enamusel neutraalne (7) · Vee ja mineraalsoolade kontsentratsioon · Püsisoojasus Ainult imetajad ja linnud. · Kõigusoojasus Teiste selgroogsete (kalad, kahepaiksed, roomajad) ainevahetuse iseärasused ei võimalda püsivat kehatemperatuuri hoida. Veelgi enam sõltuvad väliskeskkonnast ainuraksed, kuna nende ainevahetus on veel algelisem. 7. Elusorganismid reageerivad ärritusele. · Ainuraksed kasutavad välismembraanis olevaid molekule ... mis annavad infot väliskeskkonnast edasi raku sisemusse ning organism reageerib vastavalt ärrituse
efektiivsus, seda suuremaks on muutunud elu aktiivsus, energiakulu elutegevuseks. Kui energia on assimileeritud, siis saab teda kasutada kahel moel kasvuks ja hingamiseks. Väga suur assimilatsioonienergia on neil, kes söövad kõige paremat toitu (lihasööjad). Dendriidisööjad on madala assimilatsioonienergiaga. Selgroogsetel on produktiivsus madal, sest temperatuuri hoidmine on kallis lõbu. Toidu kvaliteedist sõltub assimilatsiooni efektiivsus. Püsisoojasus paneb põntsu produktiivsusele. 49. Erinevate troofiliste tasemete ja erinevate organismirühmade produktsiooniefektiivsus ja assimilatsiooniefektiivsus; 50. Aineringed süsinikuringe, veeringe, lämmastikuringe, fosforiringe. Põhilised fondid ja vood ringetes; Hüdroloogiline tsükkel ehk veeringe: Suurim veefond on ookean. Väga pisike fond on atmosfäär, sest seal on veeaur. Kõige suuremad vood on ookeani
Insuliin aktiviseerib rakumembraanis olevad transportvalgud, võimaldades glükoosil rakku siseneda. § Kui glükoosi hulk veres muutub liiga väikeseks, hakkab kõhunääre sünteesima glükagooni. See hormoon aktiviseerib rakkudes ensüümid, mis hakkavad glükogeeni lagundama. Tekkinud glükoos läheb verre. Nälgimise korral hoitakse veresuhkrusisaldust vajalikul tasemel rasvasid ja kehavalke lagundades. v Soojusregulatsioon § Inimene on püsisoojane organism, ~37´C. Püsisoojasus põhineb soojuse tootmise ja loovutamise tasakaalus. § Soojuse kaotamine: o soojuskiirgusena; o vee aurustumise teel, o soojusjuhtivuse teel, näiteks tooli; o soojuse siirdamise ehk konvektsiooni teel, näiteks vette ja õhku (tuulega soojuskadu suurem). § Vees on soojuskadu palju suurem, kuna vesi on parem soojusjuht kui õhk. Riided vähendavad soojuskadu, tekitades liikumatu õhukihi.
täiesti uusi ökosüsteeme ning avab uusi kohastumisvõimalusi teistele organismidele (maismaa taimede teke lõi eeldused loomade väljumiseks merest). Organismitüüpide mitmekesistumine võib mõnikord viia divergentsile näiliselt vastupidisele muutustele konvergentsile. See seisneb erineva päritoluga organismide sarnastumises sarnastes tingimustes. Divergents ja konvergents käivad kõrvuti (nt. delfiinil on imetajate põhitunnused püsisoojasus, poegade sünnitamine, toitmine emapiimaga kuigi kehakujult sarnaneb ta kalaga). Evolutsiooniliseks protsessiks ehk täiustumiseks nimetatakse uute, senisest keerukama ehituse ja eluviisiga organismtüüpide teket ja edasist arengut. Mikroevolutsioon populatsiooni- ja liigisisesed evolutsioonilised muutused, populatsiooni geneetilise struktuuri ajas püsivasuunaline muutumine tavaliselt kohastumise suurenemise suunas. 2.Viirused
roomajatel, lindudel ja imetajatel esinev areng, mille korral vastsündinu sarnaneb üldplaanilt oma vanematega. Moondeline areng on selgrootutel ja mõnedel selgroogsetel esinev areng, mille korral vastsündinu erineb oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub selliseks alles läbi vahestaadiumite; konn. Putukatel eristatakse täis- ja vaegmoondelist arengut. 6. Stabiilne sisekeskkond. Organismid jagatakse kõigu- ja püsisoojasteks. Homöotermia ehk püsisoojasus on võime teatud selgroogsetele (linnud ja imetajad) 3 võime hoida oma kehatemperatuuri sõltumatuna ümbritseva keskkonna omast. Poikilotermia ehk allotermia ehk kõigusoojasus on organismide kehatemperatuuri sõltuvus ümbritsevast keskkonnast; kõik selgrootud, selgroogsed kalad, roomajad ja kahepaiksed. 7. Reageerimine ärritusele
kohastumuste tekkeni. 10.18. Erinevused: inimene liigub püstiselt, inimahvid peamiselt neljal jalal; inimesel on s- kujuline selgroog, inimahvidel kumer; inimesel on karvkate kohatine, inimahvidel ühtlane jm. Sarnasused: kehaehituse üldplaan, füsioloogia, haigused jm. 10.19. Kahekülgselt pikk sümmeetriline keha on paljudel selgrootutel loomadel, luustik ja kuulmisaparaat sarnanevad kalade omadega, kopsuhingamine kahepaiksetelt, lootekestad roomajatelt, püsisoojasus ürgimetajatelt, ruumiline nägemine ahvidelt vm. 10.20. riik hõimkond klass selts sugukond perekond liik 75 76
kohastumuste tekkeni. 10.18. Erinevused: inimene liigub püstiselt, inimahvid peamiselt neljal jalal; inimesel on s- kujuline selgroog, inimahvidel kumer; inimesel on karvkate kohatine, inimahvidel ühtlane jm. Sarnasused: kehaehituse üldplaan, füsioloogia, haigused jm. 10.19. Kahekülgselt pikk sümmeetriline keha on paljudel selgrootutel loomadel, luustik ja kuulmisaparaat sarnanevad kalade omadega, kopsuhingamine kahepaiksetelt, lootekestad roomajatelt, püsisoojasus ürgimetajatelt, ruumiline nägemine ahvidelt vm. 10.20. liik perekond sugukond riik hõimkond klass selts 76
ainevahtustüüpide kujunemine (auto-, hetero- ja miksotroofsuse kujunemine). Taimedes (kudede eristumine, taimede väljumine veest maismaale, sisemise transportsüsteemi kujunemine (soontaimed), eostega paljunemine, kaheliviljastumine õistaimedel, mis tagab seemnete ja vilja kujunemise). Loomariigis (radiaalsümmeetria asendumine kahekülgse sümmeetriaga, närvisüsteemi muutus (diffuussest saab tänguline närvisüsteem, keelikloomade kujunemine, kehasisene viljasutmine, püsisoojasus, emakasisene areng ja sünnitamine). Kohastumuslikud muutused uuest organisatsioonitüübist lähtuvalt (idioadaptatsioon, horisontaalne evolutsioon, anagenees). Erinevate imetajate organismirühmade kujunemine (veekeskkonnas elavad vaalad ja hülged), pinnases elavad (mutid, hiired), õhkkeskkonnas (nahkhiired, koertiivalised), puudel elavad (ahvid, oravad). Viimane makroevolutsiooniline tendents on väljasuremine- mingi organismirühma lõplik kadumine. Väljasuremise põhjused: 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
