Põlevkivi on olemuselt tüüpiline settekivim, mis koosneb umbes 50% ulatuses põlevast fossiliseerunud orgaanilisest ainest ja savi- ning lubiaine lisandist. Orgaanilist ainet on temas 15-70%. Orgaanilise ainega on seotud põlevkivi kui põleva maavara omadused ja kvaliteet. Selle orgaanilise aine lähteallikaks olid meres massiliselt elutsenud sinivetikad. Põlevkivi kütteväärtus on vähemalt 1450 kcal/kg. Ajalugu Tähtis etapp põlevkivienergeetika ajaloos algas 1924. aastal, mil põlevkiviga hakati kütma Tallinna soojuselektrijaama. Seda loetaksegi Eesti põlevkivienergeetika algusaastaks. Kaevandamine Põlevkivi kaevandatakse Eestis nii allmaakaevandustes (Estonia ja Viru kaevandused) kui lahtustes karjäärides (Aidu ja Narva karjäärid). Pildid Pilt 1 Tükk põlevkivi Pilt 2 Kohad, kus Eestis on põlevkivi leiukohad Kasutatud kirjandus: http://www.ut.ee/BGGM/maavara/pqlevkivi.html http://www.vkg.werro
esimesed kirjalikud teated on pärit aastast 1777. Kaevandamine algas Ida-Virumaal, kui avati karjäärid Pavandus (1918) ja Lääne-Virumaal Vanamõisas (1919) ning kaevandused Kukrusel (1920) ja Kiviõlis (1922). Esialgu kasutati põlevkivi vaid tahke kütusena tsemenditööstuses, vedurite ja majapidamiste kütteks. Põlevkivi esimene tööstuslik suurtarbija oli 1920. aastatel Kunda tsemenditööstus. Tähtis etapp põlevkivienergeetika ajaloos algas 1924. aastal, mil põlevkiviga hakati kütma Tallinna soojuselektrijaama. Seda loetaksegi Eesti põlevkivienergeetika algusaastaks. Probleemid Põlevkivi kasutamisel tekib rohkes koguses jääkprodukte tuhka ja poolkoksi. Põlevkivi kaevandamise juures on suurimaks probleemiks veereziimi muutmine ja vee reostamine. Näiteks tuleb Eestis iga tonni kaevandatava põlevkivi kohta kaevandustest ja karjääridest välja pumbata
Analüüsis ,,LifeCycle Analysis of the Estonian Oil Shale Industry" räägitakse sellest, et põlevkivi globaalsed ressursid ületavad nafta tagavarasid mitmekümnekordselt. See urimus avab põlevkivi kasutamisega seotud varjatud ohte ja riske kahes mõttes. Ühelt poolt on tegu tõepoolest kõige ehtsama varjamisega Eesti põlevkivitööstuses; teine aspekt varjatusest, nimelt kergesti kättesaadavate ja ka mittespetsialistidele arusaadavate koondteadmiste puudumine põlevkivienergeetika keskkonnamõjude kohta. 1980. aastal, põlevkivi kaevandamise maksimumaastal kaevandati paaegu 30 miljonit tonni põlvekivi, millest 26 miljonit tonni kulutati elektritootmiseks. 1990.a. - Kyoto protokolli baasaastal kaevandati siiski veel 21 miljonit tonni põlevkivi. Kyoto protokolli Lisa B riigina on Eesti võtnud endale kohustuse vähendada CO2 heitmeid atmosfääri võrreldes 1990 aastaga (32
teemal 2009 tegevus Liigi- ja koosluste kaitse: · Lendorava kaitse · Nahkhiirte kaitse Muu: Osaleti "Teeme ära" korraldamises. Noore Looduskaitsja Auhind(10 000 eek) "Eesti Parim Talu 2009" auhind(10 000 eek) 2010 tegevus · Kaitsekorralduskava Vilsandi rahvuspargile · loodi kaks looduskooli · ELFi looduskaitselised talgud · ,,Eesti soode looduskaitseline hindamine" · ELF aitab korraldada Teeme ära talgupäeva · Ettepanekud põlevkivienergeetika mahtude vähendamiseks · Lendorava ja nahkhiire kaitse · Läänemere kaitse(koostöö teiste organisatsioonidega) Info http://www.elfond.ee
Mis on põlevkivi ? Põlevkivi, mille spetsiifilisem nimetus on kukersiit, on Eesti tähtsaim maavara. Põlevkivi on kivim, milles on sedavõrd palju orgaanilist ainet, et ta põleb Põlevkivi liigid Eestis on kahte liiki põlevkivi: a) kukersiiti, mille kihid tulevad maa peale Virumaal b) ja diktüoneemaargilliiti, mille kihte võib näha paekaldas Paldiskist Utriani. Põlevkivi Põlevkivi ajaloost Viiekümnendatel aastatel algas põlevkivienergeetika intensiivne arendamine. Narva lähistele ehitati kaks suurt elektrijaama ja nende tarbeks rajati Sirgala ning Narva karjäär. Peale nende ehitati veel Viru ja Estonia kaevandus ning Aidu karjäär, rekonstrueeriti Tammiku ja Ahtme kaevandus. Kõigisse ehitati rikastusvabrik, tänu millele sai loobuda põlevkivi käsitsi kaevandamisest ja sorteerimisest ning toota põlevkivi nii elektrijaamade kui õlivabrikute tarbeks. Põlevkivi kõrgeim toodangutase oli 1980
Madis Arula Jõgeva Gümnaasium 12.A Jäätmete väärtustamine ja taaskasutamise ohud. Jäätmed kuuluvad paratamatult meie igapäevaellu ning seetõttu peaks otsima kõikvõimalikke lahendusi, et mitte hävitada meid ümbritsevat loodust ning mitte matta endid prügi alla. Jäätmete tekke poolest ühe elaniku kohta on Eesti ühel esimestest kohtadest maailmas, seda aga eelkõige meie põlevkivienergeetika ja põlevkivikeemiatööstuse tõttu. Jäätmeid tuleks väärtustada ja võimalikult ratsionaalselt kasutada. Üldtunnustatud põhimõtete kohaselt on eesmärgiks jäätmetekke vältimine, tekkivate jäätmete taaskasutamine, samuti nende korduskasutamine ja materjalina ringlussevõtt või taaskasutamine energia saamiseks. Kõrvaldamine, sealhulgas ladestamine keskkonnakaitse nõudeid arvestades, on viimane
valguv vesi, mis kontakteerub käikude loomisel sulfiidsetest mineraalidest moodustunud sulfaatidega, muutub joogikõlbmatuks. Vanades kaevanduskäikudes võib leida kuni 2 g/l sulfaatide kontsentratsiooniga vett. Seisukoht, et hüljatud kaevanduskäikudesse kogunenud vesi ongi taastunud põhjavesi, on ilmselt kohatu, sest looduslik sulfaatide sisaldus kaevanduspiirkonna paekihtide põhjavees pole üldiselt suurem kui 0.01 g/l, mis on sadu kordi väiksem, kui täheldatav. Peale selle tungib põlevkivienergeetika ja tööstuse tekitatud pindmine reostus ka sügavamatesse maapõuekihtidesse rikkudes nendes sisalduvat senini joogikõlblikku põhjavett. Reostuse levikut võivad soodustada lõhkamistööde tagajärjel veepidemetesse tekkinud vöi seal laienenud praod, samuti kaevanduspiirkonda rajatud arvukad tehnilised ja uurimispuuraugud ning sahtid. Põlevkivikaevandamise tagajärjel tekkiv tehnogeenne karstumine võib märgatavalt muuta
tarbitud taastuvate loodusvarade hulk võrreldes nende taastumisvõimega. Keskmise eestlase ökoloogiline jalajälg oli 2005. aastal 6,4 globaalset hektarit ehk üle kahe korra suurem kui sama näitaja maailma keskmine ehk 2,7 globaalset hektarit. Siiski on Eesti jalajälg paranenud, sest 2003. aastal oli meie jalajälje suuruseks 6,5 globaalset hektarit. Üheks suureks põhjuseks, miks eestlase ökoloogiline jalajälg on nii suur, on põlevkivienergeetika kasutamine. Põlevkivi kuulub madalakvaliteediliste, palju tuhka sisaldavate kütuste hulka. Et 100 W-ne elektripirn saaks ühe tunni põleda, tekib elektrijaamas 70-75 grammi tuhka, mis tuleb sealt välja viia. Samal ajal paisatakse korstna kaudu õhku 350-400 grammi põlemisgaase ehk suitsu. Tekivad tuhamäed ja saastatakse õhku. Eesti kultuur on olnud visa säilima. Seitsesada aastat võõrvõimu püüdis meid sellest kõigest
mineraalidest moodustunud sulfaatidega, muutub joogikõlbmatuks. Vanades kaevanduskäikudes võib leida kuni 2 g/l sulfaatide kontsentratsiooniga vett. Seisukoht, et hüljatud kaevanduskäikudesse kogunenud vesi ongi taastunud põhjavesi, on ilmselt kohatu, sest looduslik sulfaatide sisaldus kaevanduspiirkonna paekihtide põhjavees pole üldiselt suurem kui 0.01 g/l, mis on sadu kordi väiksem, kui täheldatav. Peale selle tungib põlevkivienergeetika ja -tööstuse tekitatud pindmine reostus ka sügavamatesse maapõuekihtidesse rikkudes nendes sisalduvat senini joogikõlblikku põhjavett. Reostuse levikut võivad soodustada lõhkamistööde tagajärjel veepidemetesse tekkinud vöi seal laienenud praod, samuti kaevanduspiirkonda rajatud arvukad tehnilised ja uurimispuuraugud ning sahtid. Põlevkivikaevandamise tagajärjel tekkiv tehnogeenne karstumine võib märgatavalt muuta põhjavee käitumist ja kvaliteeti ning põhjustada selle kaudu
energia ; Puudused: a) tuumakütuse jäägid on radioaktiivsed b) rikke korral võib tulla katastroof (radioaktiivselt saavad reostada väga suured alad) 21. Millistes riikides asuvad maailma suurimad põlevkivivarud? Eesti, USA, Austraalia, Kanada, Brasiilia ja Venemaa 22. Millal hakati Eestis põlevkivi kaevandama? Miks just siis? Eestis hakati seda kasutama enne teist maailmasõda. 1918. Tähtis etapp põlevkivienergeetika ajaloos algas 1924. aastal, mil põlevkiviga hakati kütma Tallinna soojuselektrijaama. Seda loetaksegi Eesti põlevkivienergeetika algusaastaks. 23. Nimeta põlevkivienergeetikat soodustavad / pidurdavad tegurid Eestis Soodustab see, et Eestis leidub põlevkivi Pidurdavad: 1) Põlevkivi kasutamisel tekib rohkes koguses jääkprodukte 2) Suurimaks probleemiks veerežiimi muutmine ja vee reostamine 24
kaevandus Küttejõus ning Kunda tsemenditehase kaevandus Ubjas. Tollal rajatud kaevandustest on praegu töös veel ainult Kohtla. 1939. aastal toodeti 1,98 miljonit tonni põlevkivi. Põlevkivi kaevandati ja sorteeriti käsitsi, kaevuri töönormiks oli 2 t põlevkivi päevas. Peamine kasutaja oli põlevkiviõlitööstus ja sellel tuginev põlevkivikeemiatööstus, mis töötlesid 60% põlevkivist. Õli oli tähtis väljaveokaup, andes 8% Eesti eksporditulust. Viiekümnendatel aastatel algas põlevkivienergeetika intensiivne arendamine. Narva lähistele ehitati kaks suurt elektrijaama ja nende tarbeks rajati Sirgala ning Narva karjäär. Peale nende ehitati veel Viru ja Estonia kaevandus ning Aidu karjäär, rekonstrueeriti Tammiku ja Ahtme kaevandus. Kõigisse ehitati rikastusvabrik, tänu millele sai loobuda põlevkivi käsitsi kaevandamisest ja sorteerimisest ning toota põlevkivi nii elektrijaamade kui õlivabrikute tarbeks. Põlevkivi kõrgeim toodangutase oli 1980
-teised turutõrked Nende tingimuste juures on eesmärk "ressursside efektiivne paigutus" · Muu eesmärk -sotsiaalne õiglus (toimetulekutoetus, põlevkivienergeetika versus regionaalne tööpuudus) 24. Keskkonnaga seotud probleemide lahendamine tugineb keskkonda puudutavatele usaldusväärsetele andmetele. Andke ajalooline ülevaade keskkonnaandmete kogumisest Eestis
patareid ja akud - raskemetall (vähk) liimid, lakid, värvid - raskemetall mürgid Muud ohtliku jäätmed Tervishoiuasutuste ohtlikud jäätmed sõjaväe reostus ehitusel tekkivad ohtlikud jäätmed põlevkivi jäägid tööstusjäägid Eestis tekkivad ohtlikud jäätmed Eestis tekkivatest jäätmetest üle poole moodustavad ohtlikud jäätmed. Tekkivatest ohtlikest jäätmetest moodustavad 94%-98% nn. suuremahulised jäätmed, mis tekkivad põlevkivienergeetika ja põlevkivikeemia tööstuse protsesside tulemusel väga suurtes kogustes. Kui välja arvata suuremahulised jäätmed siis jäävad järele mujal ettevõtluses ja kodumajapidamistes tekkivad ohtlikud jäätmed mille tekkekogust Eestis hinnatakse umbes 20 tuh. tonnile aastas. Tallinn koos Harjumaaga on piirkond kus selliseid ohtlike jäätmeid tekkib Eestis kõige enam, mis on tingitud ettevõtluse ja tööstuse kogunemisest Tallinna ümbrusse. Ohtlike jäätmete vältimine
....................................................................... b) Millistesse riikidesse on ehitatud loodete energiat kasutavad elektrijaamad? ....................................................................... c) Kus asuvad Eestile lähimad tuumaelektrijaamad? Tähista vähemalt neli nendest võimalikult täpselt kaardil. ................................. · Nimeta põlevkivienergeetika arengut soodustavad / takistavad tegurid Eestis. Soodustavad........................................................................ Takistavad ........................................................................ Tee järeldus selle majandusharu perspektiivikuse kohta Eestis. Tasub/ ei tasu arendada, sest ........................................ · Analüüsi järgnevalt toodud kolme alternatiivenergia liigi kasutamist Eestis. Milliseid poolt ja
olmes. · Taotleme kliimamuutuste tagajärgede leevendamiseks teadusuuringute ja eriprogrammide tegemist. · Toetame Läänemere strateegia vastuvõtmist ja rakendamist. Kaitseme merekeskkonda ja mereelustikku. · Peame vajalikuks linnaruumi ja tööstuspiirkondade elukeskkonna kvaliteedi tõstmist uute innovaatiliste abinõude väljatöötamise ja rakendamise teel. · Toetame tervikliku energiasüsteemi väljaarendamist, mis koosneb taastuvenergia osakaalu suurendamisest, põlevkivienergeetika tõhusamast kasutamisest ja tuumaenergia võimalikust rakendamisest Eestis./4/ Maaelu- ja põllumajanduspoliitika Oleme seisukohal, et maaelu ja põllumajandus ei tohi Eestis olla teisejärgulised. Hästi toimival maaelul ja põllumajandusel on märkimisväärne mõju Eesti regionaalsele arengule. Keskerakonna maaelupoliitika eesmärk on maaelu järjepidev toetamine ning maatootjatele võimaluste loomine efektiivse ja konkurentsivõimelise majanduse arendamiseks. Meie
settematerjali (viljakat mulda), kuhjuvad setted tammi taha ja veehoidlat peab aeg-ajalt puhastama. Hüdroenergia kasutamine Eestis. Eesti jõed on väiksed, üsna veevaesed ja väikese languga. Siiski on vesiveskite jõudu Eestis kasutatud juba alates 13. sajanist. Esimesed HEJ rajati 20. saj algul. Enamik veejõuseadmeid purustati sõja ajal. Pärast sõda paljud neist taastati, käiku lasti uusi veejõujaamu. Põlevkivienergeetika arenguga tunnistati hüdrojaamad mitteperspektiiseteks. Eestis töötas kunagi üle 700 vesiveski, millest praegu oleks võimalik taastada 250-300. Eesti suurimad HEJ asuvad Jägala jõel ja Keila-Joal. Narva jõel asuv kuulub Venemaale. Tuuleenergia 83 riiki kasutab tuulikuid elektrienergia tootmiseks. 2010. aastal andsid tuulikud 2.5% maailma elektrienergia toodangust. 2010 a. tõusis Hiina USA ees suurimaks tuuleenergia tootjaks. Euroopas on suurimateks tootjateks Saksamaa ja Hispaania
mõttelaad, vaid elanikkonna maksevõime ja riigi rikkus, ehk lihtsamalt öeldes - tooteühiku hind. On erinevaid hindade määratluse võimalusi ja tabeleid. Kuid igal juhul on kõige odavam tuumakütus (orienteeruvalt 0.07 kr/GJ). Võrreldes teiste energiakandjatega on meil praegu odav ka põlevkivi (ligikaudu 12kr/GJ), mis on täielikult Eestile kuuluv maavara ning mille stabiilne hind ja varustuskindlus sõltub täiesti meist endist. Põlevkivienergeetika keskkonnaohtlikkus, eriti veetarbimises osas, on meil ülevõimendatud. Kavandades energeetika tulevikku peame me eelkõige arvestama, kust tuleb Eesti nigela tootmise ja ekspordi/impordi katastroofilise vahekorra juures raha maagaasi ja teiste kütuste (bensiini, naftasaaduste) ostuks. Elektri suuremahuliseks impordiks puuduvad meil vahendid ja pealegi pole seda naaberriikidest kuskilt ka importida. Näiteks Soome jääb elektrit importivaks maaks ka pärast viienda tuumareaktori käivitamist
Isegi suured uued naftaleiud ei kõiguta seda loogikat: kui Brasiilia ranniku lähedalt tõepoolest õnnestub ammutada 33 miljardit barrelit, on see praeguse tarbimise juures globaalses mõttes vaid 1-aastane pikendus. Uute võmaluste otsinguil kasvava energiavajaduse rahuldamisel vastandavad taastuvenergeetikud end tuumaenergeetikutele. Kivisöele toetuvad energeetikud püüavad rääkida `puhtast söest', otsides võimalusi süsinikdioksiidi eemaldamiseks, sama käib põlevkivienergeetika kohta. On selge, et väga pikas perspektiivis võidab selle võitluse taastuvenergeetika, kuna tehnoloogia areneb järjest edasi, kuid lähiaastakümnetel säilub rohkesti söejaamu ning ehitatakse uusi tuumajaamu. Hoopis tugevam perspektiiv ärilises mõttes avaneb naftahindade tõustes Eesti põlevkivile erinevalt kivisöest on põlevkivist suhteliselt lihtne toota vedelkütuseid. Teravalt püstitub küsimus, missugused keskkonnakahjustused on põlevkivikeemiatööstuse puhul
(rahuldasid vajadusi valgustuse järele). Toodeti ka kütteõli, määrdeõli, määrdeid ja ammooniumsulfaati. Põlevkivi esimene tööstuslik suurtarbija oli 1920. aastatel Kunda tsemenditööstus. Esimene tööstuslikus mahus põlevkiviõli tootev tehas rajati 1924. aastal Kohtla-Järvele (kütteõli, immutusõli ja madalamargiline autobensiin, kõrvalproduktina ka gaas). 1924. aasta - põlevkiviga hakati kütma Tallinna soojuselektrijaama. ( Eesti põlevkivienergeetika algusaasta ) Teine Maailmasõda Kaevandamine - Eestis ning Hiinas . Eesti NSV sai maailma suurimaks põlevkivikaevandajaks ( Kohtla-Järve gaasikombinaat - >Leningradi varustamiseks gaasiga). . Peamisteks põlevkivi tarbijaiks said 1959. aastal tööle hakanud Balti Soosjuselektrijaam ja 1969. aastal tööle hakanud Eesti Soojuselektrijaam 1973 Naftakriis - |>suurenes maailma põlevkivitoodang, millest enamiku andis Eesti, 46 miljoni tonnini 1980
jäätmekütuse toomine, jäätmete masspõletus, biokütuse tootmine intensiivsele arendamisele. Taaskasutuse kõrval muutub järjest olulisemaks jäätmetekke vältimist/vähendamist toetatavad tegevused, mis aitavad kaasa majanduskasvu ja jäätmetekke omavahelise seose katkestamisel. Euroopalikus võrdluses tekitame elanikkonna arvu kohta tõesti ebaproportsionaalselt palju jäätmeid. Tegemist ei ole aga mitte suurest jõukusest tuleneva tarbimisega, vaid hoopis põlevkivienergeetika kaasproduktiga valdav osa meie jäätmetest tekib nimelt Ida- Virumaal. Kui aga võrrelda võrreldavaid kategooriaid ehk olmejäätmete teket ühe elaniku kohta siis oleme suhteliselt sarnased oma naabritele. Kui keskmine Euroopa Liidu elanik produtseeris jäätmeid 2005. aastal 526 kilogrammi, siis keskmine eestlane vaid 436 kilogrammi. Euroopas paistavad erilise keskkonnasõbralikkusega silma poolakad, sest nemad tekitasid 2005. aastal ühe inimese kohta vaid 245 kilogrammi jäätmeid
Oluline on olmejäätmete sorteerimine. Alates 2008.a 1.jaanuarist on prügilatesse keelatud ladustada sorteerimata prügi. See tähendab, et prügi tuleb koguda liigiti. Olmejäätmed tuleb sorteerida, et oleks tagatud võimalik suur jäätmete taaskasutus. See on vajalik, et jäätmeid efektiivselt taaskasutada ja oluline keskkonna suhtes. Tööstusjäätmed on jäätmeid, mis tekivad tööstuses tootmistegevuse tagajärjel. Enamuse tööstusjäätmetest toodab põlevkivienergeetika- ning keemiatööstus. Suured jäätmetootjad Eestis veel ehitus, sh ehitusmaterjalide tootmine ja puidutööstus. Ohtlikeks loetakse jäätmed, mis on oma omaduste poolest inimorganismile, varale või looduskeskkonnale ohtlikud. Ohtlikud jäätmed nõuavad erikäitlust. Ohtlikust hinnatakse nende koostise ja kahjuliku toime järgi. Ohtlikeks loetakse ka neid, mis võivad põhjustada ohtu aja jooksul. Ohtlikkuse järgi jaotatakse jäätme ohtlikkusklassidesse. Ohtlikkusklassid
Mitmel pool jääks ära topeltaruandlus; pealegi saaksid valdkonnaga tegeleda valdkonna spetsialistid ideaalis peaksid ametid kui täidesaatva võimu käepikendused ju olema enamjaolt apoliitilised. Palju tööd tuleks teha avaliku sektoriga suhtlemise kanalite kallal, ID-kaardile tuleks luua reaalsem kasutegur. Valdkonnad, millega kindlasti tuleb vaeva näha, on infrastruktuur (raudteed kui madalama ekspluatatsioonikuluga transpordiliik) ja energeetika (põlevkivienergeetika ei ole kuigivõrd jätkusuutlik viis kodudesse soojust ja valgust viia eriti arvestades termotuumatehnoloogia kiire arenguga, tuleks Eesti integreerida ühise energiavõrguga, mõeldes eelkõige võimalikule Ignalina termotuumajaamale kunagi tulevikus). Need on ainult mõned näited «rohelise» mõtteviisi rakendusist, aga neidsamu põhialuseid peaks ideestiku toimimiseks järgima kogu Euroopa!
Jõgeva on Eesti meteoroloogias kindlasti tuntud oma külmarekordite poolest. Antud töö eesmärgiks on saada ülevaade õhutemperatuuride erinevusest linna piires ja võrrelda neid tulemusi eelneva aasta mõõtmistulemustega. Töö hüpoteesiks on väide, et Jõgeva linnas õhutemperatuurid on võrreldes varasemaga kõrgemad, mis on tingitud globaalsest soojenemisest. Hüpotees tugineb eeldusele, et Eesti on suhteliselt suur kasvuhoonegaaside tootja, seda näiteks elektrienergia tootmisel. Põlevkivienergeetika on küll madala kütteväärtusega, kuid tekitab muude kütustega võrreldes märksa suuremat keskkonnakahju. [3] Uurija leiab, et antud fakt on üheks mõjutajaks Jõgeva õhutemperatuuride tõusmisel. TEOREETILINE TAUST [1] 1. 1 Õhutemperatuur Temperatuur on keha soojusaste. Õhutemperatuur on õhu kui loodusliku keha soojusaste. Soojusasted mõõdetakse kraadides, kuid erinevate temperatuuriskaalade kraadide pikkus on erinev. Praegu on kasutusel mitu temperatuuriskaalat. Kõige
Ohtlikud jäätmed Eestis tekkivatest jäätmetest üle poole moodustavad ohtlikud jäätmed. Tekkivatest ohtlikest jäätmetest moodustavad 94%-98% nn. suuremahulised jäätmed, mis tekkivad põlevkivienergeetika ja põlevkivikeemia tööstuse protsesside tulemusel väga suurtes kogustes. Kui välja arvata suuremahulised jäätmed siis jäävad järele mujal ettevõtluses ja kodumajapidamistes tekkivad ohtlikud jäätmed mille tekkekogust Eestis hinnatakse umbes 20 tuh. tonnile aastas. Kusjuures Tallinn koos Harjumaaga on piirkond kus selliseid ohtlike jäätmeid tekkib Eestis kõige enam, mis on tingitud ettevõtluse ja tööstuse kogunemisest Tallinna ümbrusse. JS § 6
kaevandamisnahtu piirata, kethtestades kaevandamise ülempiiriks kuni 20 mln t/a. Ülempiiri kehtestamine on vajalik selleks, et vältida looduskeskkonna ülemäärast kahjustamist ja liigset sotsiaalset survet piirkonnale ning tagada põlevkivi kaevandamise jätkusuutlikkus. [7] Tegevus: 1) Rakendusuuringute tellimine järgmise põlevkivi kasutamise arengukava koostamiseks, sh: -kompleksuring põlevkivi optimaalse kaevandamismahu määramiseks aastateks 2016-2030, arvestades põlevkivienergeetika oskaalu edasist järk-järgulist vähendamist ja sellega seoses riigi huvi täpsustamist; [7] -uuringud põlevkivi kasutamise prioriteetide seadmiseks aastateks 2016-2030, lähtudes majanduslikest kriteeriumitest ja parima väimaliku tehnika määratlusest; [7] 2) energia-ja elektrimajanduse strateegiliseks planeerimiseks vajalike analüüside tellimine (põlevkivi osakaalu vähendamiseks alternatiivseste energiaallikate leidmine ja kastuamine piisava tootmisvõimsuse tagamiseks). [7] 2
halud. · Puusüsi - suure süsinikusisaldusega (ca 80%) ning kõrge kütteväärtusega aine, mis tekib puidu kuumutamisel õhu juurdepääsuta või vähese juurdepääsu korral · Puugaas - puidu termilisel lagunemisel (kuumutamisel ilma õhu juurdepääsuta) või gaasistamisel saadav põlevgaas. definitsioon Eestis tekkivatest jäätmetest üle poole moodustavad ohtlikud jäätmed. Tekkivatest ohtlikest jäätmetest moodustavad 94%-98% nn. suuremahulised jäätmed, mis tekkivad põlevkivienergeetika ja põlevkivikeemia tööstuse protsesside tulemusel väga suurtes kogustes. Kui välja arvata suuremahulised jäätmed siis jäävad järele mujal ettevõtluses ja kodumajapidamistes tekkivad ohtlikud jäätmed mille tekkekogust Eestis hinnatakse umbes 20 tuh. tonnile aastas. Kusjuures Tallinn koos Harjumaaga on piirkond kus selliseid ohtlike jäätmeid tekkib Eestis kõige enam, mis on tingitud ettevõtluse ja tööstuse kogunemisest Tallinna ümbrusse. Jäätmeseaduse § 6
fluktuatsioonid ning klimaatilised ja evolutsioonilised muutused jätkuvad. Maismaa ökosüsteemide kliimakseid iseloomustavad keerukas ruumiline struktuur, pindalaühiku kohta tuleva biomassi suur väärtus, produktiivsuse ja koguhingamise ligikaudne tasakaal ja kindlakskujunenud mullaprofiil. 36) Miks on jäätmetootmine elaniku kohta Eestis üks maailma suurimaid? Eesti on esirinnas maailmas jäätmete hulga poolest ühe elaniku kohta, seda eelkõige põlevkivienergeetika tõttu. Üle 80% jäätmete allikas töötlev tööstus, energeetikaettevõtted ja reovee puhastamine. Põhiosa moodustavad jäätmed põlevkivitööstusest(72%) 37) Mis on Natura 2000? Natura 2000 on EL linnudirektiivi ja loodusdirektiivi alusel moodustatud kaitstavate alade võrgustik.. Eestis valis Natura 2000 alad välja Elga liitumise hetkest. Kokku on Natura 2000 alasid Eestis 490 kogupindalaga 1 422 500 ha. Sellest 51% asub meres. 38) Mis on HELCOM? 1974
Tehakse ka oma tarbeks, kuid enamasti kaasneb see kohustusena, kui ettevõttele on antud loodusvara kasutusõiguse luba või saasteluba.). 97)Mida tähistab lühend CITES? CITES ehk Washingtoni (1973) koncerentsioon loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse regulatsioon. 98)Miks on jäätmetootmine elaniku kohta Eestis üks maailma suurimaid? Eesti on esirinnas maailmas jäätmete hulga poolest ühe elaniku kohta, seda eelkõige põlevkivienergeetika tõttu. Üle 80% jäätmete allikas töötlev tööstus, energeetikaettevõtted ja reovee puhastamine. Põhiosa moodustavad jäätmed põlevkivitööstusest (72%). 99)Mis on Natura 2000? Natura 2000 on EL linnudirektiivi ja loodusdirektiivi alusel moodustatud kaitstavate alade võrgustik. Eestis valis Natura 2000 alad välja Elga liitumise hetkes. Kokku on Natura 2000 alasid Eestis 490 kogupindalaga 1 422 500 ha. Sellest 51% asub meres.
energeetilise toormena biomassi, vähendame vajadust fossiilsete kütuste järele ning samal ajal seob märgalataimede juurte ning mullasüsteem ka muude allikate poolt tekitatud CO2-e. Hästi kavandatud märgalalise tootmissüsteemi puhul võib selline CO2 sidumise võime muutuda ka eksportartikliks. Meie seome teie süsihappegaasi - võivad ehk eestlased pakkuda teenuseid teistele riikidele ja rahvastele. 4.3. Eesti tänane CO2 bilanss Emissioon: Põlevkivienergeetika 12 000 000 t(CO2)/a Muu fossiilse päritoluga energeetika 9 000 000 t(CO2)/a Kuivendatud maade mineraliseerumine 10 000 000 t(CO2)/a Sidumine: Metsade seotud CO2 8 000 000 t(CO2)/a ______________________________________________________ Loodusele võlgu: -23 000 000 t(CO2)/a Juhul kui rahvusvaheliselt kehtiks CO2 maks 10 USD CO2 tonni kohta, suureneks meie maksukoormus 3,7 miljardi krooni võrra. Käivad ka arutelud selle üle, et CO2 maks võiks olla 50-100 USD iga CO2 tonni eest
Maismaaökosüsteemide kliimakseid iseloomustavad keerukas ruumiline struktuur, pindalaühiku kohta tuleva biomassi suur väärtus, produktiivsuse ja koguhingamise ligikaudne tasakaal ja kindlakskujunenud mullaprofiil. 10 36) Miks on jäätmetootmine elaniku kohta Eestis üks maailma suurimaid? Eesti on esirinnas maailmas jäätmete hulga poolest ühe elaniku kohta, seda eelkõige põlevkivienergeetika tõttu. Üle 80% jäätmete allikas töötlev tööstus, energeetikaettevõtted ja reovee puhastamine. Põhiosa moodustavad jäätmed põlevkivitööstusest (72%). 37) Mis on Natura 2000? Natura 2000 on EL linnudirektiivi ja loodusdirektiivi alusel moodustatud kaitstavate alade võrgustik. Eesti valis Natura 2000 alad välja ELga liitumise hetkeks. Kokku on Natura 2000 alasid Eestis 490 kogupindalaga 1 422 500 ha. Sellest 51% asub meres. 38) Mis on HELCOM?
(saastekahju) kui reguleerimisega tekitatavad täiendavad kulud, ning neist kriteeriumidest lähtudes saavutatakse ressursside optimaalne paigutus (Pareto mõttes) 26. Saaste reguleerimine. Miks on vaja saaste reguleerimist? Kaks eesmärkide liiki: 1) Turg ei toimi efektiivselt -esinevad välismõjud -teised turutõrked. Nende tingimuste juures on eesmärk ”ressursside efektiivne paigutus” 2) Muu eesmärk -sotsiaalne õiglus (toimetulekutoetus, põlevkivienergeetika versus regionaalne tööpuudus) 25. Majanduslikud formatsioonid (küttimine- ja korilus, põllumajanduslik, tööstuslik), formatsioonide energiatarve ja mõju keskkonnale. Küttimine-korilus: Somaatilisele energiale lisandub eksomaatiline energia, (Inimenergia ekvivalent (IE): inimesele vajalik somaatilise energia hulk 10 MJ (106J) päevas) • Tule kasutuselevõtuga tarbis inimene energiat 2 IE päevas. Kestis 90000 a, lõpus indiviide 4 miljonit.
mudelit Olmejäätmete koostist ja hulka mõjutavad tegurid: · Ajafaktor- jäätmete hulk muutub, päevade, kuude, nädalate lõikes · Geograafiline asend- suvilate piirkond · Majanduslikud tegurid- mida jõukam riik seda rohkem · Elamu tüüp ja asustustihedus · Elanike harjumused, veendumused ja tavad ( keskkonnateadlikkus) Tootmisjäätmed: Eestis on arenenud põlevkivienergeetika ja põlevkivikeemiatööstus, mis annavad tohutu hulga jäätmeid (liigitatakse ohtlike jäätmete hulka) Põlevkivitööstuse mõju on suur kogu Eesti jäätmebilansis- ühe elaniku kohta tekib 10 tonni jäätmeid aastas! Eestis ladestatakse olme- ja tööstusjäätmed suures osas prügilatesse Mõned näited erinevatest jäätmekäitlustest: · põllumajandusjäätmete kompostimine · reoveesette kompostimine · puidujäätmetest pelletite tootmine (kütus)
raskmetallid mõjud veeorganismidele. Põlevkivitööstusest tulenev aluseline pH tõus üle 9 viib ammoniaagi kontsentratsiooni tunduvale tõusule, mis põhjustab tööstusheitvesi: toitesoolade, kalade suremist. Toitesoolade ja orgaanikasisalduse tõus. Vee ja veeorganismide raskmetallide, toksiliste ainete toksilisuse kasv. Avalduvad toksiliste ühendite kahjulikud mõjud veeorganismidele. kandumine veekogusse. Põlevkivienergeetika: kasvuhoonegaaside tootmine Põlevkivi kaevandamine: nitraatide Veekogus suureneb esmasproduktsioon. Avalduvad toksiliste ühendite kahjulikud ja toksiliste ainete kandumine mõjud veeorganismidele. veekogudesse Turba kaevandamine: orgaanilise Vee värvus ja valgustingimused vees muutuvad, orgaanilise aine sisaldus kasvab, aine sissekanne, happelise vee pH langeb. Mudastumine. Elukeskkonna muutus. suunamine eesvooludesse
seal väike, kuid edukas sanatoorium. Nõukogude ajal Toila rajatud nigela kalatehase asemele on nüüd ehitatud uus ja korralik. Ida-Virumaa lõunaosa on hõredasti asustatud ja teestatud ja seal pole ühtki linna ega isegi mitte suurt maa- asulat. Piirkonna teenindus- ja ärikeskuseks on vaid pisike Iisaku alevik. Küll paikneb selles piirkonnas suurim Estonia kaevandus ja kui põlevkivienergeetika Eestis säilitatakse, tuleb sinna rajada uus kaevandus. Peipsi põhjarannikul püüavad peipsivenelased kala, kuid neid on siia vähe jäänud ja jääjadki peamiselt vanainimesed. Nõukogude ajal muutus see riba põlevkivilinnade ja seejärel peterburglaste suvituspiirkonnaks. Nüüd pole neid suvilaid ega kaunist liivaranda enam kellelegi vaja, ainult Eesti riik tarvitab neid piirivalve majutamiseks ja koolitamiseks, samuti põgenike majutamiseks
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 23 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 24 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 4 Olmejäätmete hulka ja koostist mõjutavad tegurid Tootmisjäätmed Eestis on arenenud põlevkivienergeetika ja Ajafaktor: jäätmete hulk muutub, päevade, põlevkivikeemiatööstus, mis annavad tohutu hulga nädalate, aastaaegade jne lõikes jäätmeid (liigitatakse ohtlike jäätmete hulka) Põlevkivitööstuse mõju on suur kogu Eesti Geograafiline asend, kliima nt jäätmebilansis- ühe elaniku kohta tekib 10 tonni
Katlad olid suutelised töötama ainult osalisel koormusel. Katelde ekspluatatsioon kujunes tsükliliseks küttepindade sagedase tuhasadestustest puhastamise vajaduse tõttu. Sai selgeks, et kivi- ja pruunsöe põletamiseks ettenähtud seadmed ei ole suutelised rahuldavalt töötama põlevkivil. Käivitusid intensiivsed teadus- ja rakendusuuringud, mille tulemusel töötati välja uue põlvkonna tolmpõletustehnoloogiat kasutavad põlevkivikatlad järgnevatele elektrijaamadele. Põlevkivienergeetika uueks arenguetapiks oli aasta 1959, millal käivitati kõrgrõhuseadmed Balti elektrijaamas. Jaam valmis lõplikult 1965.a. Eesti elektrijaam anti käiku aastatel 1969-1973. Põlevkivi tolmküttekatelde konstruktsiooni omapära ja ekspluatatsioonilised raskused on seotud eelkõige põlevkivi koostise ja struktuursete omadustega. Põhiprobleemideks on katla soojusvahetuspindade tugev tuhasadestustega saastumine ja intensiivne kõrgtemperatuurne korrosioon ning erivõtete kasutamine pindade
_ Kaadmium keemiline töötlemine, vastav prügila, pikaajaline ladustamine _ Elavhõbe destillatsiooni protesssis taastus, vastav prügila _ Raskmetallid - märgkeemiline töötlus, märgkeemiline töötlus , vastav prügila, pikaajaline ladustamine _ Tsüaniid - pikaajaline ladustamine _ PCB põletus _ Pestitsiidid põletus või pikaajaline ladustamine Ohtlikud jäätmed Eestis 8,6 milj. tonni, elaniku kohta 4,5 tonniohtlikke jäätmeid, 137 tonni km2 kohta _ Põlevkivienergeetika (lendtuhk, koldetuhk), põlevkivikeemia (poolkoks, fuussid) _ ehitusmaterjalide tööstus Ohtlike jäätmete hulka liigituvad _ patareid, _ vanad ravimid, _ päevavalguslambid, _ elavhõbelambid, _ majapidamises kasutatavad kemikaalid, liimid, _ lakid, _ lahustid, _ masinaõli, _ taimekaitsevahendid, _ kodumasinad ja muud sarnased jäätmed Ohtlike jäätmete teke Teised ohtlikud jäätmed 2,5%. _ Klinkritolm 60 000 t
60,7% ja elektritootmisel 93,4%. Põlevkivi kasutamisel on kaks tähtsat positiivset momenti: riigi energeetiline varustuskindlus ja vähene sõltuvus maailmaturu hindadest. Põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega seonduvad kolm asbekti: sotsiaalne, majanduslik ja keskkonnakaitseline. Põlevkivi annab tööd ja eluks vajalikku kindlustunnet paljudele inimestele ning seetõttu on loomulik, et KirdeEesti elanikkond valdavas osas toetab põlevkivikaevandamise jätkamist. Põlevkivienergeetika suuremahuliseks jätkamiseks tuleb lahendada aga mitmeid keerukaid keskkonnaprobleeme. Vastavalt Euroopa Liidu keskkonnanõuetele ja Eesti ühinemistingimustele ELiga pole vastavalt suurte põletusseadmete direktiivile (2001/80/EÜ) moderniseerimata tolmpõletuskatelde kasutamine pärast 2015. aastat enam lubatud ja kahjulikke emissioone tuleb oluliselt piirata. Vastavalt Euroopa Liidu prügiladirektiivile (1999/31/EÜ) tuleb 16.juuliks 2009 rakendada uus
annaabi.ee 
