mugavust ja uued leiutised pakkusid just seda. Ma arvan, et lõunaosariikides ei olnud palju arengut leiutiste seas ja inimesed ei tahtnud väga sinna rännata ning eelistasid arenenumaid põhjaosariike. Ma arvan, et paljud leiutised tulid kasuks põhjaosariikidele näiteks transpordi areng tänu millele inimesed said kiiremini liikuda, raudteede ehitus, mis ühendas erinevaid piirkondi ühtseks majandustervikuks. Ma arvan, et põhjaosariigid arenesid kiiremini, kuna neil ei olnud orjandust ja oli palju vabadust. Neil oli tööstusi kuhu inimesed said tööle minna. Ma arvan, et nad arenesid kiiremini, kuna neile läks sinna palju leiutajaid ja põhjaosariigid hakkasid kiirelt arenema. Ma arvan, et lõunaosariigid olid rohkem vanamoelised ja neid ei huvitanud uued leiutised, kuna nende kasum tuli kõik istanduste orjandusest.
Ühendriikidest lahku lüüa ja moodustada uue riigi: Ameerika Osariikide Kondföderatsioon(iseseisvate riikide ühendus). Selle pealinnaks sai Richmond. Uuele riigile valiti ka president ja anti välja põhiseadus. Sõda algas, kui tulistati Lõuna Carolinas asuvas Fort Sumteri sadamas asuvaid kondföderatsiooni vägesid. Peale seda kuulutas Lincoln vastuhakanud osariigid mässajateks, kelle vastupanu tuleb sõjaliselt murda. Põhjaosariigid ületasid kondföderatsiooni vägesid elanikkonna arvu ja tööstusliku arenguga, kuid sõja algul jäid siiski kondföderatsiooni plussid maksma. Nendeks olid soodne geograafiline asend (kaitsesõda enda territooriumil), pikaajalised sõjalised traditsioonid ja võimkad väejuhid. Sõjaline ebaedu sundis Lincolni läbi viima mitmeid ümerkorraldusi. Nende tagajärjel Põhja väed toibusid ja kogusid end pidevalt juurde. Lõuna ootas küll abi Euroopast, kuid see ei tasunud end ära
· uued osariigid kesk- ja lõunaosas Texas (Mehhikolt saadi), Lousiana (osteti Prantsusmaalt), Florida (osteti Hispaanialt). Millised asjaolud soodustasid Metsiku Lääne hõlvamist ameeriklaste poolt? · Metsikusse Läände ümberasujad vaba maa, ohtlik rännak/elu. · Kullapalavik. Kuidas käituti indiaanlastega? · Indiaanlaste vägivaldne ümberasustamine. · Indiaanlaste reservaadid. Mille poolest erinesid USA põhjaosariigid lõunaosariikidest (põllumajandus, tööstus, tööjõud)? Põhi: · tugines farmidel väiksed/keskmised majapidamised. · Tööstuslik parem kui lõuna hinnati töökust. · Inimesed tegid ise tööd, orje ei kasutatud. Lõuna: · Istandused suurmajapidamised. Puuvilla, tubaka kasvatamine. · Tööstus vähe arenenud. · Neegrid. Kes olid friisoilerid ja abolitsionistid? · Friisoilerid pooldasid orjanduse mittelaiendamist läänealadele, kus veel ei olnud
46.Ameerika Ühendriikide tekkimine Austria ja Preisi ühismanifest kuningapere kaitseks Jamestown 1606, Hollandlased New York 1613 taheti rahvast hirmutada, kuid paljastus kuninga seotus Rootslased Delaware jõe suudmes koloonia Uus- välisvaenlastega. Rootsi 1638 1792 otsustas Seadusandlik Kogu kuninga troonilt Prantslased P- ja L-Carolina kõrvaldada ja kutsuda kokku Rahvuskonvendi. Euroopast väljarändamise põhjused: 22.september 1792 Prantsuse I vabariik. Kullaotsijad, Seiklejad, Usuline tagakiusamine Kuninga uus nimi Louis Capet, hukati 21.jaanuar 1793. Majanduslikud põhjused: käsitöölised tööta, Rahvuskonvendis zirondiinid, jakobiinid ja Soo need, tarastamine kes kuhugi ...
Ameerika Ühendriigid Koostaja: Tiina Illi Kodusõja algus ●19. sajandil sisepoliitiline kriis, peamine küsimus orjandus ●1860. Abraham Lincoln ●Lõunaosariigid tahtsid eralduda, moodustasid uue riigi, sellest tekkis sõda ●Sel ajal Põhjaosariigid arenesid tööstuses ning nende elanikkond suurenes Abraham Lincoln Ameerika lõuna- ja põhjaosa Lincolni reformid ja kodusõja lõpp ●Mitmed ümberkorraldused ●lõunaosariigides kaotati orjus ●iga Ühendriigi kodanik sai lääneosas endale maa, haris seda 5 aastat ning sai selle maa omanikuks ●Põhi tugevdas vägesid, lõuna osa sai Euroopa toetusi ●Tekkis toidupuudus, tuli sõda, kestis 4 aastat ●Sõda vaibus kui Lincoln tapeti Gettysburgi lahing oli kodusõja
Ameerika Ühendriigid *** 8. KLASS Riigikord Riigikorraks presidentaalne liitriik Riigi juhiks on President (19.sajamdil Abraham Lincoln) Eraldusid lõuna- ja põhjaosariigid. Sisepoliitika 19.saj keskel sisepoliitiline kriis – orjanduse küsimus Orjapidajate ja abolitsionistide e. orjusevastaste vastasseis 1860.a valiti presidendiks Abraham Lincoln – orjuse kaotamist pooldava Vabariikliku Partei kandidaat Lõunaosariigid eraldusid unioonist ja moodustasid uue riigi Ameerika Osariikide Koföderatsiooni Vastuolud viisid kodusõjani Algul oli edu lõunaosariikide poolel ( sõda käis nende aladel)
uus parlamendireform üleüldise valimisõiguse alusel, töötingimuste parandamine. 5. Miks iirlaste ja inglaste omavahelised suhted olid raskendatud? Miks iirlased hakkasid välja rändama? Iirlased olid katoliiklased, Inglased aga protestandid, näljahäda. Vaene piirkond jne. 6. Keda toetasid föderalistid/demokraadid Ameerkias? Föderalistid: põhjaosariike, Demokraadid: lõunaosariike 7. Iseloomusta Ameerika lõuna- põhjaosariikide majanduslikku elu - Põhjaosariigid: Farmerid, tööstus oli arenenud, Lõunaosariigid: Istandused, vähe arenenud tööstus. 8. Millistelt riikidelt sa Usa mõned osariigid? Prantsusmaalt, Inglismaalt, Mehikolt, Hispaanialt, 9. Iseloomusta Aleksander I valitsejana tema ajal toimus palju reforme, liivi- ja eestimaal kaotati pärisorjus, valitsemisaja lõpus pääses võimule tagurlus. 10. Milliseid talureforme viidi läbi Eestimaal ja Liivimaal erinevatel aastatel? 1802
KODUSÕDA USA-S. PÕHJUSED. SÕJA KÄIK. TAGAJÄRJED. Kui Lincoln võimule sai tekkisid põhja-ja lõunaosariikide vahel leerid. Lõunaosariigid otsustasin unioonist lahkuda ja moodustasid uue riigi- Aamerika Osariikide Konföderatsioon. Kui tulistai föderaalvägesid, kuulutas Lincoln vastashakanus osariigid mässajateks, kelle vastupanu tuli sõjaliselt murda. Algas kodusõda. Mõlemal osapoolel olid nii eelised kui ka miinused sõjaliseks tegevuseks. Põhjaosariigid ületasid oma vastaseid elanikkonnaarvu ja tööstusliku arengutasemega. Kuid sõjaalgul lõid välja lõunaosariikide eelised: soodne geograafiline asend, soodne geograafiline asend (kaitsesõda enda terriootiumil) pikaajalised sõjalised traditsioonid ja võimekad väejuhid. Hiljem lõikasid, aga põhjaosariigid lõikasid lõunaosariigid Lääne põllumajandusest välja, mille tagajäriel põhi võitis. MIKS OLID LÕUNA OSARIIKLASED ESIALGU KODUSÕJAS EDUKAD?
AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE KODUSÕDA MIS OLI SÕJA PÕHJUSEKS? 1860. aasta USA presidendivalimistel 1860 . aastaVabariiklaste oli võitnud USA presidendivalimistel Partei oli võitnud Abraham kandidaat Vabariiklaste Partei Lincoln, keda kandidaat Abraham Lincoln, keda lõunaosariikides peeti radikaalseks lõunaosariikides orjuse vastaseks.peeti Seegaradikaalseks kardeti, et orjuse vastaseks. Seega kardeti, Lincoln keelab orjanduse ja muudab et Lincoln keelab majanduslikult Lõuna Põhjast orjanduse ja muudab Lõuna Põhjast täielikult majanduslikult sõltuvaks. Selle vältimiseks täielikult sõltuvaks. Selle vältimiseks otsustati Unioonist lahku lüüa ja otsustati moodustada Unioonist omaettelahku riik.lüüa ja moodustada omaette riik. ABRAHAM L...
sotsialistlikele ideedele ja paljudel töölistel puudus väljaõpe. 14. Millest oli tingitud Lõuna sõjaline edu USA kodusõja alguses? Lõunaosariikidel oli soodne asend (kaitsesõda enda territooriumil), pikaajalised sõjalised traditsioonid ja võimekad väejuhid. 15. Kuidas mõjutasid Lincolni reformid kodusõja käiku? President Lincoln viis läbi suuri muudatusi ning nende tagajärjes toibus Põhi saadud kaotustest ja tugevdas pidevalt oma vägesid. Põhjaosariigid pressisid end peale kuni Lõuna väed pidid kapituleeruma. Verine ja laastav, neli aastat kestnud kõdusõda oli lõppenud Põhja võiduga. 17. Miks oli USA majanduse areng tunduvalt kiirem Euroopa tööstusmaade hulgast? Selle eeldusteks olid maavarad ja arvukas sisserännanud tööjõud. Kiirelt võeti kasutusele maailmas olevad tehnilised uuendused. Kiiret arengut soodustas lai turg, puudusid suured sõjalised kulutused ning kõikjale ehiti raudteid. 18. Miks tekkisid monopolid?
Iiri talupojad pidid maad rentima ja kandma väga ränka maksukoormust. rahvuslik surve katoliku usku iirlased ei võinud olla riiklikus ametis, nad ei tohtinud maad endale osta ega protestantidest inglastega abielluda, valida võisid, kuid katoliklastest iirlastel puudus võimalus kandideerida 18 saj loodud Iirimaa parlamenti. 6. Tsartistide nõudsid üldist valimisõigust meestele alates 21. eluaastast. 7. Inglise välispoliitika põhimõte oli jõudude tasakaalu põhimõte. 8. Põhjaosariigid: 1. Väikesed või keskmised majapidamised 2.Tööjõuks oli farmeri enda perekond. 3.Tööstus oli arenenud 4.Põhjaosariikides pooldati kaitsetolle. Lõunaosariigid: 1.Suurmajapidamised ja istandused. 2.Tööjõuks olid neegerorjad. 3.Tööstus oli vähearenenud 4.Pooldati vabakaubandust. 9.Mõisted: 1. Läänlased Lääne-Euroopa arengutee pooldajad 2.Slavofiilid Venemaa ainulaadsuse kaitsjad. 3.Absolitsionism orjapidamise vastu 4
USA 19. sajandil Gerryn Melts 10.M USA territooriumi laienemine Kuni 19. saj. keskpaigani suurenes USA territoorium kolm korda. Liideti Louisiana, Florida, Texas, Washington, Oregon, Idaho, Havaii saared, vallutati alad kuni Vaikse ookeani äärse Californiani ning osteti 1867. a Venemaalt ära Alaska. Oma ambitsioone põhjendati Monreo doktriiniga, (James Monroe oli USA president 18171825), mille järgi pidid USAl olema vabad käed Ameerika mandril. USA territooriumile loodi 19.sajandil 23 uut osariiki. Massilise sisserände ja kõrge loomuliku iibe tagajärel kasvas kiiresti USA elanikkond. 1850. aastaks oli elanikke juba 23,1 miljonit. Indiaanlaste olukord Kiire halvenemine Karusnahakütidpiisonid Tekkisid konflikitid indiaanlaste ja valgete vahel Indiaanlased asustati neile ette nähtud territooriumitele reservaatidesse. USA põhja ja lõunaosariikide erinevused Põhjaosariigid o...
kolooniat iseseisvaks. Tekkis iseseisvussõda, millega võideti kätte alles iseseisvus. Lõunas põllumajanduse aluseks suurmajapidamised, kus kasutati sisseveetut orjade tööd. Istandustes kasvatati peamiselt puuvilla, sest nõudlus Euroopas selle järele oli suur. Kõrged puuvillahinnad tõid plantaatoritele suurt tulu. Põhjas olid farmid, kus kasutati farmeri enda ja tema perekonna tööjõudu, orje ei peetud. Tööstus oli lõunas vähearenenud. Põhjaosariigid olid tööstuslikult rohkem arenenud. Seal levis ettevõtlik vaim ja hinnati töökust. b) Milline seadusmuudatus maksude valdkonnas, mis Inglismaal tehti oma kolooniate majandamiseks, oli Sinu hinnangul kõige enam koloonia arengut piiravam? Tempelmaksuseadus, sest see puudutas kõiki ja tekitas palju kära. 1766. parlament tühistas tempelmaksuseaduse, leevendas suhkruseadust, kuid lisas tolliseadusesse
Lõunas põllumajanduse aluseks istandused, kus kasutati ulatuslikult sisseveetud orjade tööd. Põhiline põllukultuur oli puuvill, küllalt levinud ka suhkrupeedi- ja tubakakasvatus. Plantaator istanduse omanik. Tööstus vähe arenenud, pooldati täielikku vabakaubandust euroopaga. Põhjaosas orjust polnud, põllumajandus tugines farmidele, kus kasutati farmeri ja tema perekonna tööjõudu. Farmerid tootsid kõike vajalikku üksnes enda tarbeks. Põhjaosariigid, kus hinnati töökust ja ettevõtlikust olid tööstuslikult enamarenenud. Euroopast sisserännanud leidsid tööd eelkõige põhja suurtes tööstuslinnades. Majanduslikule edule aitas kaasa uute tehniliste leiutiste kiire kasutuselevõtt ja transpordi areng. Hakati ehitama raudteid, et ühendada erinevaid piirkondi ühtseks majandustervikuks, mis tugevdas ka osariikide poliitilist liitu. Põhjas pooldati kaitsetolle, et oma tööstust hoida.
Neil oli soodne geograafiline asend, pikaajalised sõjalised traditsioonid ja võimekad väejuhid. Põhjaosariikide sõjavägi ei suutnud esialgu Lõunale maismaal tõsist vastupanu osutada. 15. Kuidas mõjutasid Lincoini reformid kodusõja käiku? Kaotati orjus ja seadustati neegrite värbamine föderaalvägedesse. Põhi toibus saadud kaotustest ning tugevdas pidevalt oma vägesid. 16. Millised probleemid neegritega ilmnesid pärast orjuse kaotamist? Kuivõrd edukad olid põhjaosariigid Lõuna ümberkorraldamisel? Põhjenda. Neegrite vabastamine tõi endaga kassa massilise hulkumise, vargused ja röövimised. Lõunas ei lepitud orjade vabastamise ja võrdsusega. 17. Miks oli USA majanduse areng tunduvalt kiirem Euroopa tööstusmaade arengust? Selle eelduseks olid maavarad ja arvukas siserännanud tööjõud. Võeti kasutusele kõik maailmas avastatud tehnilised uuendused. Arengut soodustas ka lai siseturg. Ühendriikidel puudusid ka suured sõjalised kulutused. 18
Teda hinnati kui ausat ja õiglast riigimeest. Lõunaosariigid otsustasid unioonist eralduda ja moodustada uue riigi - Ameerika Osariikide Konföderatsiooni, pealinnaga Richmondis. Võeti vastu enda riigiseadus ja valiti president. Kui sadamas tulistati konföderaalvägesid algas kodusõda. Põhjaosariigis oli rohkem elanike ning neil oli tugevam tööstuslik areng. Lõunaosariiki soodustas hea geograafiline asend, pikaajalised sõjalised traditsioonid ja võimekad väejuhid. Esialgu ei suutnud Põhjaosariigid erilist vastupanu osutada. · Lincolni reformid ja kodusõja lõpp. Tänu sõjalisele ebaedule pidi Lincoln läbi viima muudatusi. Konföderatsiooni osariikides kaotati orjus ja seadustati neegrite värbamine föderaalvägedesse. Veel seadustus jaosmaade seadus, mille alusel võis iga Ühendriikide kodanik saada enda maatüki peale selle 5.aastast harimist. Oldsi huvitatud et läänes ei asuvad vabad maad ei läheks orjanduslike istanduste alla.
Roosewelti, kes tõhustas järelvalvet trustide ning raudteede üle ja tegutses tulemuslikult loodusvarade kaitsmisel. Ühendriikide välispoliitika eesmärgiks 19. sajandi teisel poolel oli ülemvõimu kehtestamine. USA jaoks oli tähtis kanali ehitamine Atlandi ja Vaikse ookeani vahel läbi Panama maakitsuse. Kanal ehitati eelkõige sõjalistel põhjustel. Kodusõda- Kodusõda toimus Ameerika Osariikide konföderatsiooni ning Ameerika Ühendriikide vahel. Orjanduse kaotamist pooldasid põhjaosariigid ning lõunaosariigid olid orjuse poolt. Sõda kestis 1861-1865. Venemaa 1. Kus? Millal? Kelle valitsus? Vabastamise pos. Vabastamise neg. Tulemused tulemused Eesti 1816a Aleksander I Talupojad ei Maa jäi kuuluma 1819a kuulunud aadlkue mida
Põhjaameeriklased pidasid oma moraalseks kohustuseks lõunaameeriklasi selles võitluses toetada ja nad olid vastu, et eurooplased sekkuksid Ameerika mandrite siseküsimustesse. 1803. aastal osteti Prantsusmaalt Louisisana, 1819. aastal osteti Hispaanialt Florida. Põhja-Ameerika sisealadel tekkis rohkesti uusi osariike. Peamised sisepinged 19. sajandi 1. poolel: tsiviliseeritud idaranniku alad (eriti linnad) ja nn metsik lääs, vabad põhjaosariigid ja orjanduslikud lõunaosariigid. Lõunaosariikides vaadeldi orjust kui nende elustiili lahutamatut osa. Palju vaidlusi tekitas USA-s see, millised peavad olema Põhja-Ameerika sisemaal tekkinud uued osariigid: kas orjanduslikud või tuleb neid orjus juba kohe keelustada. 1819. aastal võeti vastu Missouri kompromiss, töötas välja USA Kongressi liige Henry Clay. Maine'i osariik. Järgnevatel aastatel vaidlused orjuse küsimuses teravnesid veelgi. 1840 ja 1850
Ajalugu Suurriigid XIX sajandil Viktoriaanlik Inglismaa Kuninganna Victoria *Valitses 1837 – 1901 *Viktoriaalsus – siivsus, väärikus Tööstusrevolutsioon 19. saj *Napoleoni sõjad 18. saj > 1. kolooniaid juurde, impeeriumi teke 2. vajadus relvade ja tekstiili järele Inglismaal edenevad kaevandused ja kaluritööstused *1816. a. leiutati „Buffing Billy“ söe vedamiseks, algab raudtee-ehitus Vabrikute rajamine *1830 – trei-, frees- ja höövelpingid *Tööpäeva pikkus 16-18 tundi *Massiline lapstööjõu kasutamine *Protestiks masinate purustamise liikumine *1847 – 10-tunnise tööpäeva seadus Poliitilised parteid *Inglismaal tegutseb Parlament 13. sajandist *Kahekojaline parlament: lordidekoda ja alamkoda *Majoritaarne valimissüsteem *Toorid > konservatiivid, >...
uut osariiki. Läände hakkas massiliselt juurde voolama valgeid, kes ajasid põlisrahva(indiaanlased) oma territooriumilt välja. Igapäevaseks nähtuseks said verised konfliktid indiaanlaste ja valgete vahel. Monroe doktriin: 1823.aasta detsembris deklareeris president James Monroe oma läkituses Kongressile, et USA on vastu igasugusele Euroopa võimu laienemisele Ameerikas. Põhja ja lõuna erinevused: Põhjaosariigid Lõunaosariigid Väikemajapidamised(farmid) istandused, kus Suurmajapidamised istandused, kus kasutati kasvatati asju ainult enda tarbeks ja põhilise ulatuslikult sisseveetud orjade tööjõudu töö tegi ära perekond ise. Pooldati kaitsetolle. Pooldati täielikku vabakaubandust Euroopaga. Tööstuse kiire areng(uued tehnilised leiutised, Töötuse peaaegu et puudimine(jäädi kindlaks
8. kl kontrolltöö ajaloos: Napoléoni aeg, Viini kongress, vabadusliikumine 19. saj. I poolel 1.Millal sai Napoleonist Prantsuse keiser? Kuidas oli keisririik korraldatud? (lk 90) Napolenist sai Prantsuse keiser aastal 1804. Kõik olulisemad otsused kehtestati keisri korraldustega või Senati otsusega. 2.Miks jätkusid Napoleoni ajal Prantsusmaa sõjad teiste Euroopa riikidega? (lk 91) Nimeta Napoleoni suurimad sõjalised saavutused! (lk 90-92) Sõjad Euroopa riikidega jätkusid , sest taheti taastada seaduslik monarhia ja vana kord. Napoleoni suurimad sõjalised saavutused olid : moodustas Prantsuse kontrolli all olevast 16 Saksa riigist Reini liidu, mille eestkostjaks ta sai, 1805. aastal purustas Napoleon Austria- Vene ühendväed Austerlitzi lahingus, 1807. aastal võitis Prantsusmaa Venemaad tänu Napoleonile ja sõlmiti ka Venemaaga Tilsiti rahu. 3.Kuidas oli Napoleoni ajal korraldatud Prantsusmaa ülemvõim Euroopas? (lk 94) Kogu Euroopa oli Pra...
Vanade põliskultuuride hävitamine, Indiaanlaste kodanikuõigustest ilma jätmine. Osariikidevahelised suured vastuolud. 11. Erinevused Põhja ja Lõuna vahel Ameerikas. PÕHJAS: arenenud tööstus, inimeste kõrge haridustase, põllumajandus põhines väike- ja keskmistel farmeritel, linnastunud, arenenud raudtee. LÕUNAS: majandus põhineb suuristandustel, kus kastavatai puuvilla, maisi, suhkruroogu; konservatiivne ühiskond, hajusalt asustatud. 12. Miks võitsid põhjaosariigid kodusõja? Tänu tööstusele parem relvastus. Tihe asustus suurem sõjavägi. Parem raudteedevõrgustik. Jaosmaaseadus motiveeris rohkem võitlema. 13. Millised tegurid soodustasid Ühendriikide kiire majandusliku arengu? Arvukalt tööjõudu. Rohkelt maavarasid. Suur siseturg. Väikesed sõjalised kulutused võimaldasid finantside ja toorme suunamist tööstusesse. 14. Krimmi sõda, Prantsuse-Preisi sõda ja Üheksas Vene-Türgi sõda aeg, põhjused, osalejad ja tagajärjed
Maailmavaade, mille järgi rasside vahel ei ole ega peagi olema võrdsust. 31.Millised USA osariigid eitasid orjust? Oregon, California, Põhja-Dakota, Lõuna-Dakota, Nebraska, Kansas, Minnesota, Iowa, Illinois, Wisconsin, Indiana, Michigan, Ohio, Pennsylvania, New York, New Yersey, Connecticut, Rhode Island, Maine, New Hampshire, Massachusetts. 32.Mis oli 19.sajandi keskpaiga USA sisepoliitilise kriisi peamine küsimus? Orjandus 33.Millisteks poolteks jagunes USA kodusõjas? Lõunaosariigid ja põhjaosariigid 34.Millest oli tingitud Lõuna sõjaline edu USA kodusõja alguses? Soodne geograafiline asend, võimekad väejuhid, pikaajalised sõjalised traditsioonid. 35.Milliseid reforme viis läbi Abraham Lincoln? Kaotati orjus konföderatsiooni osariikides ja seadustati neegrite värbamine föderaalvägedesse, kehtestati jaosmaade seadus. 36.Kuidas mõjutasid Lincolni reformid kodusõja käiku? Kodusõda lõppes Põhja võiduga,Lõuna väed kapituleerusid. 37.Mis on trust?
Linnad kasvasid kiiresti Euroopa immigrandid vältisid odava orjatööjõuga konkureerimist Saabusid miljonid Euroopa immigrandid, kellest said palgatöölised ja farmerid 5. Ameerika kodusõda: dateering, kodusõja põhjus, osalenud pooled, tagajärjed (2 tagajärge). TV lk. 19 ül. 7. Millal toimus? 1861- 1865 Miks puhkes? Lõuna- Carolina ei olnud nõus orjadest loobuma Kes osalesid? Lõunaosariigid ja põhjaosariigid Mis oli tagajärjed (2)? Terves Ameerikas kaotati orjus 6. Miks sai tööstuslik pööre alguse Inglismaalt? 1) Inglaste ostujõud oli suurem, sest nende palgad olid kõrgemad 2) Inglismaal oli 300 aastat tagasi kaotatud pärisorjus, mille tõttu oli palju vabu talupoegi, kes olid nõus vabrikus töötama 3) Kolooniatest saadi odavat toorainet (puuvilla). 4) Koloniaalkaupade müügist saadud tulu sai paigutada tööstusesse. 5) 18
Toetajaskond Vaesed, naised, noored, Rikkad, mehed, vanad, vähemusrahvased. kristlased Lihtrahvas Reformid Sotsiaalprogrammide Sotsiaalprogrammide suurendamine. kärpimine Võitlus vaesuse vastu Maksude alandamine Piirkond Lõunaosariigid Põhjaosariigid USA suuremad sisepoliitilised probleemid Teise maailmasõja järel „Punane hirm“ o Usa tuumamonopoli kaotamine 1949 o Korea sõda (1950-53) o Kommunistide võimulepääs hiinas 1949 o Ida-Euroopa venestamine Makartism – Hüsteeriline antikommunism Rassiline diskrimineerimine . 1954 keelati rassiline diskrimineerimine sõjaväes, föderaalastusustes, haridusasutustes.
Kiriku pea ei olnud paavst vaid riigivalitseja. 1555.aastal sõlmiti Augsburgi usurahu, millega fikseeriti põhimõte- ,,kelle maa , selle usk" mille tagajärjeks oli saksa riikide jagunemine kahte rühma: - katolikud riigid -protestantlikud riigid Reformatsioonil oli nii poliitilisi kui kultuurilisi tagajärgi. Euroopa ja Põhja-Ameerika jagunes usulise kuuluvuse järgi: Inglimaa, otimaa, Holland, veits Põhjamaad, Eesti ja Põhja-Läti, USA Kirde ja Põhjaosariigid jäid protestantlikuks. Näeme, et neis maades kujunesid kiiresti välja kapitalistlikud suhted. 19. saj. lõpul tõusid protestantliku taustaga riigid USA, Saksamaa (mis ühendati luteriusuline Preisimaa külge) ja Suurbritannia maailma juhtivaimaks tööstus- ning koloniaalriikideks. Neis riikides kujunes välja imperialistlik ideoloogia. Tugeva protestantliku taustaga katoliiklikud riigid (n. Prantsusmaa) arenesid mõnevõrra aeglasemalt. Katoliiklikud maad (n
Turustati toodangut vähe. Tööstuslikult enam arenenud kui lõunaosariigid. 15. Mida kujutas endast orjuse probleem USA-s 19.saj. I poolel? Kuidas oli sellega seotud abolitsionistlik liikumine? (lk 115) Teravnesid suhted põhja- ja lõunaosariikide vahel, sest puuvillakasvatuse laienemise tõttu oli orjus lõunaosariikidele majanduslikult tulutoov. (Ka farmerid ja vaesed valged toetasid orjust, sest kardeti, et vabastamise järel võivad neegrid hakata nendega maa pärast võitlema.) Põhjaosariigid olid üldiselt orjuse vastu.Abolitsionistliku liikumise eesmärgiks oli viivitamatult orjus kaotada. Abolitsionistid leidsid, et orjus on ühiskonnale kahjulik. Korraldasid neegerorjade põgenemisi lõunast põhjaosariikidesse.
Ajalugu Kordamine 1. Seleta mõisted: Tööstuslik pööre manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega Industriaalühiskond tööstuse saavutustele tuginev ühiskond Industrialiseerimine suurtööstuse arendamine Proletriaat palgatöölised Urbaniseerumine linnastumine Kodanlus ühiskonna keskklass, kes vastandab end ühelt poolt aadlile ja teiselt poolt Talupoegadele ja töölistele Imperialism suurriikide püüe oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale Kolooniaid hõivata. Natsionalism Pärast Prantsuse revolutsiooni hakati natsionalismi all mõistma inimese kiindumust oma rahvuse ühistesse huvidesse. Kogu 19. sajandi jooksul mõisteti natsionalismi all etnilist patriotismi. 2. Mis olid tööstusliku pöörde eeldusteks? Inglise revolutsioon Tarastamine talupojad pidid minema linna vabrikutesse tööle Algkapitali olemasolu ...
1. Kõige olulisem: Eesti 19. sajandi I poolel. Talurahvaseadused: sisu, vastuvõtmise ajad, kubermangud. Hariduselu. Talurahvaseadused: 1802 Eestimaa * vallasvara 1804 Liivimaa & Eestimaa * talukoha põline kasutusõigus * kodukariõigus * vallakohtud * magasiaidad 1816 Eestimaa * pärisorjus kaotati 1817 Kuramaa * perekonnanimed 1819 Liivimaa * maa mõisnikule * keelati elukutse vahetamine * piirati lahkumist * teorent 1849 Liivimaa * teorendi asemel raharent 1856 Eestimaa * talud müüdi päriseks talupojale Hariduselu : 1802 Taasavati Tartu ülikool. Sajandi algul asutati kubermangulinnadess...
Keelustati 1871, tegutseb illegaalselt tänini. "The good old days when blacks knew their place and couldn't vote ..." Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Lõuna rekonstrueerimine ... poliitika, millega põhjaosariigid üritasid nõrgendada lõuna istanduseomanike poliitilist mõjuvõimu: Lõunaalade okupatsioon föderaalvägede poolt + nende käes kohalik täidesaatev võim Lõunaosariigid pidid tunnistama USA PS 14. parandust mustanahalistele poliitiliste õiguste andmise kohta (= vabanemine okupatsioonivägedest) TÖÖSTUSLIK TÕUSUAEG 19. saj teisel poolel kiire tööstuse areng, mille eelduseks maavarad, sisserännanud tööjõud ja suur siseturg. Puudusid suured sõjalised kulutused.
Ameerika Ühendriigid 17.- 19. sajandil Põhja-Ameerika koloniseerimine 16.saj algul jõudsid Florida rannikule konkistadoorid-hispaanlastest vallutajad, kellele järgnesid ka muud rahvad Väljarändajad-maata talupojad, käsitöölised, kaupmehed, lihtsalt seiklejad ja ka usulistel motiividel kodumaalt lahkunud 17.saj alguseks oli seal kolooniaid paljudel riikidel, kaasnes omavaheline konkurents, esialgu jäid peale inglased ja prantslased Prantslased tõrjuti järkjärgult välja, Euroopast toodi kaasa seisuslikud vaheseinad, aadli ja vaimulikkonna eesõigused ning elanikkonda koormav maksusüsteem Inglaste kolooniates oli hoopis vabameelsem poliitiline kord, tööjõulisem elanikkond ning tegusamalt toimiv valitsemisaparaat 1763.aastal kaotasid prantslased lõplikult oma asumaad Põhja-Ameerikas Seitsmeaastase sõja tagajärjel Inglise kolooniate elukorraldus 18.saj keskpaigaks oli P-Ameerika idarannikul 13 eripalgelist Inglise kolooniat, igaühel om...
nö oma emamaaga võrdne. 8) Milles seisnes hiilgava isolatsiooni poliitika? Riik ei soovinud luua püsivaid liite teiste riikidega, vaid hoida oma käed vabad ja olla eraldatud. 32. Ameerika Ühendriigid. Kodusõda 1861. 1865. aasta A. Lincoln 1860. aastal võimule saanud Ameerika president. Monopol suurettevõte, mis valitseb tootmist mitmes produtseerimisharus. 1) Millisteks poolteks jagunes USA kodusõjas? Orjust eitavad põhjaosariigid ja orjust pooldavad lõunaosariigid. 2) Milliseid reforme viis kodusõja ajal läbi A.Lincoln? Konföderatsiooni osariikides kaotati orjus ja neegreid hakati värbama vägedesse. Võeti vastu jaosmaade seadus. 3) Mis on trust? Mida tähendab monopoolne seisund? Trust on monopol. Monopoolse seisundi puhul said trustid dikteerida hindu ja purustada konkurendid, sest nii tootmine, varustamine kui ka turustamine olid ühendatud.
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Majandusteaduse osakond Helen Prants ja Märt Laur MD 1 HÜPERINFLATSIOON Uurimustöö Juhendaja: Lauri Punga Pärnu 2012 SISSEJUHATUS Aines sissejuhatus majandusteoorias sai valitud teemaks ,,Hüperinflatsioon", kuna inflatsioon on meie ümber olemas ja see on ka vajalik, seetõttu oli huvi uurida ka hüperinflatsiooni kohta. See referaat seletab lahti, mis on hüperinflatsioon, kuidas see tekib ja kuidas hüperinflatsiooni leevendada. Uurisime põhjalikumalt hüperinflatsiooni Eestis, kui koguni kahel korral, 1940. ja 1991. aastal, läks Eesti ühiskond üle ühest süsteemist teise. Uurisime raskemaid aegu Ameerika Ühendriikides ning kuidas seal leevendati olukorda. Referaadi koostamisel olid abiks kaks head raamatut: ,,Inflatsioon ülemineku majanduses" ja ,,Ameerika Ühendriikide valitsemissüsteem". Eesti enda elektroonilistest materjalidest oli suureks abiks www.estonic...
Võimu pärast võitlesid liberaalid ja konservatiivid. Inglismaa oli 19. saj. juhtiv tööstus-, rahandus- ja kaubanduskeskus maailmas. Edu alusek oli teistest varem toimunud tööstuslik pööre. 19.saj. lõpus jäi Inglismaa Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa arengutempost maha. Briti koloniaalimpeeriumiks nimetati Inglismaa kolooniaid. Ameerika Ühendriikide kodusõda toimus 1861-1865 põhja- ja lõunaosariikide vahel. Lõunaosariigid pooldasid orjust, aga põhjaosariigid pooldasid orjuse kaotamist. Ameerika kodusõda lõppes põhjaosariikide võiduga ning orjuse kaotamisega. Enne kodusõda olid neegrid orja, kuid peale seda nad vabastati. Nad olid hariduse ja elukogemuseta. See tõi kaasa hulkumise, kerjamise ja varastamise. 12. EESTI 19. SAJANDI ESIMESEL POOLEL (õpiku I osast lk 121-122) Miks ja millal kaotati Eestis pärisorjus, milliseid muudatusi ja probleeme see talupoegade ellu tõi, millised muutused toimusid talupoegade elus 19. saj
surmanuhtluse seaduse ning Homestead Act'i, kuulutas lõunaosariikide neegriorjad alates 01. jaanuar 1863 vabaks. Põhjaosariikide väkke astus umbes 190 000 neegrisõdurit. 1863 toimus sõja kuulus pööre: 1.-3. juulil said konföderatsiooni väed lüüa Gettysburgi lahingus, 6 4. juulil vallutas U . S. Grant Vicksburgi. Konföderatsiooni jõud hakkas nõrgenema - kogu sõja vältel mobiliseerisid põhjaosariigid 2,7 miljon ja lõunaosariigid 1,1 miljon meest, mõju avaldas ka põhjaosariiklaste mereblokaad, mille tõttu peaaegu lakkas lõunaosariikide varustamine meritsi ja sealse puuvilla turustamine. (ENE 1, 1985, lk. 201) Põhjaosariikide vägede uus ülemjuhataja U.S. Grant ründas mais 1864 Richmondit. Samal ajal tungis kindral W. T. Sherman läänest Georgiasse, vallutas 1.-2. Septemberil 1864 Atlanta, alustas sealt ,,marssi mere äärde" ning vallutas 21. detsembril 1864 Savannah'. 3.
Sajandist peale ajada Euroopas jõudude tasakaalu poliitikat see tähendab, et Inglismaa oli huvitatud, et ükski riik Euroopas ei muutuks teisest tugevamaks, ega saavutaks ülekaalu. 22. Ameerika Ühendriigid 19. sajandil 1803.aastal Suurenes Ameerika Ühendriikide territoorium 3 korda. Hakati suurt tähelepanu pöörama haridusele ja riikliku koolivõrgu väljaarendamisele. 1812. aastal toimunud sõjas Inglismaa vastu suutis USA siiski oma iseseisvust säilitada. Põhjaosariigid olid tööstuslikult arenenumad ja seal pooldati orjust, Lõunaosariikides orjust polnud. 1808. aastal keelati orjade sissevedu Ühendriikidesse ja varsti hakati ka vastu võitlema põgenemiste organiseerimisega Põhjaosariikidesse. 23. Venemaa 19. sajandi esimesel poolel Aleksander I sai võimule aastal 1802 ja lubas valitseda vanaema Katarina II seaduste ja südamesoovide järgi. Arkatsejev koondas enda kätte 1822 aastal kogu võimu, selles oli halastamatust kättemaksu ja julmust
jõest kuni Kanadani 1789 põhiseadus koostas J.Madison USA riigivõimu struktuur · Seadusandlik Kongress: Saadikute Koda ja Senat · Täidesaatev president, valiti 4.a. · Sõltumatu kohtuvõim kõrgeim organ Ülemkohus 47.Ameerika kodusõda Abraham Lincoln 1861-1865 16.president USA enne kodusõda · 31 osariiki läänes polnud veel osariike · Probleem orjanduses, lõunaosariikides levinud, põhjaosariigid ei tahtnud, et see leviks ka läänes asutatavatesse osariikidesse · Põhjaosariigid olid edukad tööstuses · Lõunaosariigid edukad põllumajanduses · Salatunnelid, kus aidati põgenema üle 40 000 orja Lõuna-Carolina, Mississippi, Florida, Alabama, Georgia, Louisiana ja Texas eraldusid Ameerika Ühendriikidest neist tekkis Ameerika Riikide Konföderatsioon 1861 avasid konföderalistid Fort Sumteris ühendriiklaste pihta tule, Konföderatsiooniga liitusid veel
Kongress: endised konf. Ametnikud ei tohi olla edaspidi riigiametnikud ja uniooni tagasivõtmine ei ole formaalsus. B. Mida peaks tegema endiste orjadega ? · 1865 lõunas uued põhiseadused: keelustasid orjuse, aga mustanahalistel ei ole valimisõigust. Taasülesseehitamise periood ... Lõuna proovib taastada ,,vana korra": osariigid kehtestasid mustanahalistele eraldi seadusi ... Lõuna enesekaitse: mustanahalistel ei ole õigust hääleõigusele ja ei anta riigiameteid ... Põhjaosariigid ei ole sellega nõus! · Vaidlused kongressis: lõuna kaotab seal viimase mõjuvõimu 1865 a. detsembris · Kongressi otsused dets 1865-juuli 1866: põhiseaduse lisad 13. Ja 14. , mis keelustasid orjuse ja sunnitöö USA aladel ja neegrid on USA kodanikud (kellele kuulub hääleõigus) · 1866 kongressi valimised võidavad radikaalvabariiklased: · Reconstruction Act: lõuna jagamine viieks sõjaliseks ringkonnaks (va Tennessee) ...
Sama ajal tekkisid uus-mehhikos Nevadas ja Utah's konfliktid. Mehhiko ja ameerika sõda 1846-1848. usa tungis mehhiko emamaale, vallutas mehhiko city. Järgmine sõjaline konflikt ameerikas oli kodusõda. Osapoolteks Lincoln ja vabariiklaste partei, kes nõudsid orjanduse kaotamist. Abolutsionistlik liikumine orjanduse vastu. Eesotsas William Lloyd Garrison. Onu Tommi onnike Harriet Beecher Stowe. Demokraadid jagunesid lõuna-osariigid toetasid orjust, põhjaosariigid mitte. Lincoln sai presidendiks. Lõuna-Caroline osariik eraldus USAst ja sellega ühines veel 6 osariiki setsessioon. Need osariigid polnud orjanduse kaotamise poolt. Lincoln kuulutas setsessiooni seadusevastaseks. Lõuna-Caroline väed avasid Lincolni vägede vastu tule ja algaski kodusõda. Kokku sai 11 osariiki nimetuse Lõuna ehk Konföderatsioon. Põhjaväed ehk Uniooniväed. Esimesel jaanuaril 1863 kuulutati lincolni poolt välja Vabastamise
USA oli unioon. Unioon vc konföderatsaiion. Unioon ületas konföderatsioonide elanikearvu, põhioli tööstuslikum, seal oli tugev kaubandusvõrgustik. Lõuna oli veendunud, et nad on rikkamad kui põhi, siis nad suudavad ületada uniooni. Alguses olidki lõunaosariigid kodusõjas väga edukad.Lõunaosariigid lootsid, et nad saavad Euroopast toetust ja tunnustust, aga nii ei läinud. GB ja Prantsusmaa kaalusid seda, aga ei teinud seda. Samas saavutasid põhjaosariigid ülekaalu mere, mida lõuna ei osanud näha, mistõttu nad kehtestasid blokaadi lõunaosariikidele. See oli väga tugev löök lõunale: ei saanud importida ega eksportida. Murrang toimus 1863a põhja kasuks: kõige ohvriterohkem oli Vicksburgi lahing. Konföderatsioonivägede eesotsas oli Robert Lee, kes hooliamta sellest, et lõuna kaotas, sai legendaarseks sõjasangariks. Unioonivägede eesotsas oli Ulysses S. Grant, kes sai samuti kangelaseks. Kokkuvõttes oli USA kodusõda katastroof: