Kohalikul tasandil ründasid rahvakomiteed maaomanikke, konfiskeerides nende maid. Nõukgude armee lahkus 1948. Kahe Korea rajamine: USA ja NSVL riivalitsemine ei lasknud Rhee ja Il- Sungi valitsustel leppida. USA viis probleemi ÜROsse sügisel 1947. NSVL vastustas seda tegu.ÜRO otsustas 14. nobembril 1947 korraldada vabad valimised, siis võõrväed lahkusid ja ÜRO komision rajas Korea riigi. NSVL boikoteeris hääletust.Aprillis 1948 toimus P'yngyangis põhja ja lõuna organistatsioonide konverents. See ei andnud tulemusi ja NSVL boikoteeris lõunas toimuvaid vabu valimisi (ÜRO kontrolli all). Põhjas ei toimunud neid valimisi. 10. mail toimusid Lõuna valimised mille võitis Syngman Rhee, kuid vasakparteid boikoteerisid valimisi. Laialdane korruptsioon oli valimistel ja Lõuna-Korea oli ilma jäänud täislegitiimsusest. 13. augustil 1948 võeti võim üle USA sõjaväelt. PÕHJA-KOREAST ÜLDISELT
Põhja-Ameerika suurregioon Tartu 2006 Sisukord SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 LOODUS.................................................................................................................................... 4 GEOGRAAFILINE JAOTUS.....................................................................................................5 RAHVASTIK..............................................................................................................................6 MAJANDUS...............................................................................................................................8 2 SISSEJUHATUS Põhja-Ameerika suurregioon on veidi väiksem kui samanimeline manner, hõlmates kaks riiki- USA ja Kanada. Põhja-Ameerika asus...
Elu tänapäevases Põhja-Koreas Aysel Alieva Sissejuhatus · Töö eesmärk on tutvustada igapäevast elu Põhja- Koreas ja inimeste õigusi. · Töö esimene osa tutvustab Põhja-Korea riigi teket ja teine tutvustab elu. · See töö on väga aktuaalne, sest osad inimesed on huvitatud Koreast. · Töö on suunatud kõikidele, kes on teiste riikide kultuuridest huvitatud. Teema valiku põhjendus · Meeldib Korea kultuur, erineb väga Eesti Vabariigist, sellest riigist ei uurita eriti palju. Põhja-Korea riigi teke 20. sajandil · 1910-1945 Jaapani valitsuse all. · Vastu hakkasid Kim Il-sungi juhtimisel. · Moodustati Korea Rahvademokraatlik Vabariik, mille juhiks sai Kim Il-sung. · 1950-1953 konflikt Lõuna- ja Põhja-Korea vahel. Totalitaarne reziim Põhja-Koreas · Totalitaarne reziim. · Pommitamise abil tahab diktaator oma reziimi kindlustada. · On olemas arvutid, televiisorid, internet, autod, kuid ei tähenda, et seda kõike võ...
Põhja-Korea Hans Martin Tomingas 8.b Geograafiline asukoht Korea poolsaare põhjapoole ala. Naabrid on Hiina, Venemaa ja Lõuna-Korea Põhja-Korea öösel Andmed Pindala: 120 540 km² Populatsioon: 24 895 000 Pealinn: Pyongyang (elanike arv 3 255 288) Usk: Ametlikult keelatud. (99.8% elanikest ei tunnista jumalat) Pinnamood Põhja-Korea pinnamood on mägine. Maastik koosneb peamiselt paljudest mägedest ja nõlvadest ning sügavatest orgudest. Kõrgeim mägi on Baekdu mägi (2745 m). Suurem osa inimestest elab Põhja-Korea lõuna osas kus on tasasem. Kliima 4 aastaaega. Keskmine päevane temperatuur talvel 8 °C, suvel +24 °C. Suved on vihmased, lühikesed ja soojad. Talved on külmad, kuivad ja karmid. Aastane sademete hulk on 1000 mm, millest 75% sajab suvel. Parasvööde Taimestik ja loomastik Loomad: metssead, leopardid, rebased, pesukarud, tiigrid, hülged, pruunkarud, Aasia mustkarud. Taimed: männid, vahtrad, kased, paplid, jal...
sügavus 4316 m. Valitseb jahe paras ja lähisarktiline kliima. Merevee keskmine soolsus on 34,88 (põhja lähedal 34,94) ja veetemperatuur on +3,5...+2,0°C. Labradori meri Gröönimaa rannikul ja mere keskosa on aasta ringi jäävaba, mujal on talviti jääd (maksimaalne jääkate on aprillis- mais). On ka jäämägesid. Suvel sulab ajujää ära. Loodete kõrgus on Kanada rannikul 1,8 m ja Gröönimaa rannikul kuni 4 m. Gröönimaa ranniku lähedal läbib merd lõunast põhja suunas soe ja ümbritsevast soolasema veega Lääne-Grööni hoovus. Labradori poolsaare ranniku lähedal läbib merd põhjast lõunasse külma ja vähesoolase veega Labradori hoovus. Beuforti meri Beauforti meri (inglise keeles Beaufort Sea, prantsuse keeles mer de Beaufort) on meri Põhja-Ameerika looderannikul. See on Põhja-Jäämere osa Alaska põhjaranniku ja Kanada Arktika saarestiku vahel. Ümbritseb Loodealade, Yukoni, Alaska ja Arktika saarestiku rannikut.
Põhja-Korea, saanud Nõukogude Liidult abi, relvastust ja tanke, oli oma üllatuseks rünnakus üliedukas. Umbes 2/3 Lõuna-Korea sõjaväest oli sel hetkel puhkusel, jättes riigi avatuks rünnakutele. Põhja-Korea kasutas võimalust ning ründas mitut olulist pidepunkti. Mõne päeva möödudes olid Lõuna-Korea väed vähemuses ning olid sunnitud täielikult taganema. Samal ajal, kui käis sõda maa peal, pommitasid Põhja-Korea õhuväed Kimpo lennujaama Sulis. Peagi, 28. juunil võtsid Põhja väed Suli (pealinn) enda võimu alla. Siiski ei suutnud Põhja väed saavutada oma eesmärki: kukutada Syngman Rhee valitsust ning põrmustada Lõuna-Korea sõjavägi. Sõja lõppes peale Stalini surma, kujunesid välja 2 riiki: Korea Rahvademokraatlik Vabariik (KRDV); Lõuna-Koreas kapitalistliku orientatsiooniga Korea Vabariik (KV). Majandus Põhja-Koreas on kasutusel isoleerimispoliitika, mis tähendab et rahvusvaheline kaubandus
paralleeli. Külma sõja ajal puhkesid mitmetes piirkondades sõjalised kokkupõrked ja poliitlised kriisid, mis oleksid võinud kasvada ka suureks ilmasõjaks. 1950. aastate algul toimus ka Korea sõda, kus hukkus ligi 3 miljonit inimest ning mis peeti ikkagi tulemusteta. Sõda algas 1950. aasta 25. juulil, kui 135 000 sõdurist koosnev Põhja-Korea vägi ületas 38. paralleeli. Kuna väed olid Nõukogude Liidult sõjalist abi saanud, oli Põhja-Korea rünnakus väga edukas. Põhja pool kasutas kiirelt võimalust pealetungiks, sest suur osa Lõuna-Korea vägedest oli tol hetkel puhkusel. Mõne päevaga oli Lõuna-Korea vägi vähemuses ning sunnitud taganema. Juba 28. juunil võtsid Põhja väed Lõuna osa pealinna Suli enda kontrolli alla, kuid saavutamata jäi eesmärk kukutada Syngman Rhee (L.-Korea Vabariigi president) valitsus ning hävitada Lõuna sõjajõud. USAle tuli uudis Lõuna-Korea rünnakust uudisena. Koreas asuvad USA ja tema
Tallinnas); · Leibkonna suuruseks on arvestatud 2,2 inimest. · Olemasolevates piirkondades jääb elanike arv ligikaudu muutumatuks (nii nagu viimase 10 aasta jooksul on juhtunud), sõltumata uute hoonete ehitamisest. · Põhja-Tallinna üldplaneeringus planeeritud elamute ligikaudne eeldatav brutopind on 1907245 m2 ning ärihoonete brutopind 1593188 m2. Lisanduvate elanike prognoositav koguarv on 46 600 inimest. · Põhja Tallinna prognoositav aastane ehitusmaht on 118 korterit ehk 260 uut elanikku ning 11 250 m² büroo pinda. Ajaline etapilisus ja liikumisviiside osakaal säästva linnaliikuvuse teabepäev I II III 2024 2044 2074 säästva linnaliikuvuse teabepäev
..............................................................................................................11 2 Haapsalu kutsehariduskeskus Andres Nurk Arvutiteenindus 08 Sissejuhatus Põhja- ja lõuna sild on lisa kiibistikud, mida protsessor kasutab teiste arvutis olevate seadmetega suhtlemiseks. Põhja sild on mõeldud suhtlemiseks kiiremate seadmetega. Ning lõuna sild on mõeldud suhtlemiseks aeglasemate arvuti komponentidega. Põhja- ja lõuna silla kiibistike jagamine kaheks on tavaline, kuigi on olukordi kus mõlemad kiibistikud on kombineeritud üheks sõlmeks. Iga kiip on loodud selleks, et täita kindel arv ülesandeid. 3 Haapsalu kutsehariduskeskus Andres Nurk
Klindi kõrgus Ontika pangal on 55 m ja vaid ülemised 15 meetrit sellest on lubjakivi. Enamik astangust (u 40 m) kuulub aga liivakividele ja sinisavile. Kunda Toolse vahemikus on Kambriumi liivakivisse-sinisavisse murrutatud astangu kõrgus kuni 35 m, samas kui laugenõlvalise paeastangu kõrgus on vaid u 10 m. A. Tammekanni (1940) käsitluses on Põhja-Eesti klint see terrassikujuline pinnavorm, mis eristab kuesta-laadset Põhja- Eesti paeplatood sellest põhja poole jäävast Soome lahe äärsest rannikuplatoost.
täielikult sõltuvaks. Lõuna osariigid · Esimesena lahkus 20 dets 1860 usa kooseisust lõuna Carolina. · Järgmisena laukusid Georgia, Albama, Florida, Texas, Mississippi ja Louisiane. · Nad moodustasid uue Ameerika · Presidendikas sai Jefferson Davise · Hiljem liitus lõuna osariikidega veel · Virginia,Akansas,Tennesse ja Põhja- Carolina · Paremal on kujutatud Lõuna Osariigi võitlejat ja vasakul põhja osariigi võitlejat Relvad Ameerika kodusõjas · Vasakul Jefferson Davis · Paremal Abraham Lincoln Kodusõja käik · Sõda algas 12 aprillil 1861, kui lõunaosariikide väed ründasid Charlestonis asunud Fort Sumteri kindlust. · Põhi otsustas Lõuna kiiresti alistada ning saatis seetõttu tolle pealinna Richmondi peale oma põhijõud. Esimene lahing · Väejuhiks oli Thomas J Jackson. · Bull runi lahing 21juuli 1861
kõigel sellel on siin oma koht. Enamik kivimeid kasutatakse ehituses või mingil muul otstarvel. Kivististerikkuse (Joonis 4) ja hea säilivuse poolest on Põhja-Eesti klint üks tähelepanuväärsemaid maailmas. [9] Joonis 4 Põhja-Eesti klindi kivimid [9] Pilt 6 Põhja-Eesti klindi läbilõige Pakri neemel [2] PAESED PINNAVORMID Paene aluspõhi avaneb põhja pool Pärnu-Mustvee joont. Aluspõhja kivimitega on seotud kaunid ja ülevad looduslikud pinnavormid: Põhja-Eesti klint, Saaremaa rannapangad, Lääne-Eesti salumäed, paepõrandatega kalda- ja loopealsed, paeastangutelt laskuvad joad ja erinevad karstivormid. [10] Antud tabelis (Tabeli 2) on näha põhilisemad paekivi lademed Eesti piires. Peamiselt kasutatakse paekivi kas ehituskivina, killustikuna, tehnoloogilise kivina või tsemendi toorainena. Sõrmuspaas,
Püramiidiks nimetatakse hulktahukat, mille üks tahk (põhi) on kumer hulknurk ja kõik ülejäänud tahud (külgtahud) on ühise tipuga kolmnurgad. Kui püramiidi põhjaks on n-nurk, siis nimetatakse püramiidi n-nurkseks püramiidiks. Kõrguseks nimetatakse püramiidi tipu kaugust põhjast ja vastavat sirglõiku. Püramiidil ei ole diagonaale. Diagonaallõike saame, kui lõigata püramiidi tasandiga, mis läbib püramiidi tippu ja üht põhja diagonaali. Püramiidi nimetatakse korrapäraseks, kui selle põhjaks on korrapärane hulknurk ja püramiidi põhja projektsioon asub põhja keskpunktis. Korrapärase püramiidi kõik külgtahud on võrdsed. Teljeks nimetatakse sirget, mis läbib korrapärase püramiidi tippu ja põhja keskpunkti. Apoteemiks nimetatakse korrapärase püramiidi külgtahu kõrgust. Püramiidi põhjaga paralleelne lõige on põhjaga sarnane hulknurk
Lars Markus Linnupõld Sander Veskioja Tallinna Reaalkool 7.A 28.09.2014 Uurimisküsimus • Mis juhtub munaga, kui see asetada küllastunud soolvette? Mida katseks vaja läheb? • Suur klaasist anum • Toores muna • 1000g soola • Vesi • Möödunõu • Kaal • Lusikas • Hüpoteesi kontrollimine: Võtan klaasist anuma ja lisan sinna 1,5 l vett, see järel lisan 50g soola. • Mis juhtus? • Muna vajus üsna kiiresti põhja. • Pilt: Informatsiooni kogumine • Lugesin internetist soola lahustuvusest veest. Hüpotees • Kui vee soolasisaldus on 150g/l , siis toores muna ei vaju põhja ning jääb ujuma. Hüpoteesi kontrollimine 1 • Lahustasin 25g soola 1l vees. • Sool lahustus vees väga hästi. • Asetasin muna soolveelahusesse. • Muna vajus kiirelt põhja. Hüpoteesi kontrollimine 2 • Lahustasin 50g soola 1l vees. • Sool lahustus vees väga hästi. • Asetasin muna
Sisukord: Paiknemine 3 geoloogiline ehitus 4 pinnamood 5 kliimaolud 6 veestik 7 muld/taimkate 8 Vaatamisväärsused 9 kasutatud allikad 10 Paiknemine Põhja-Eesti rannikumadalik ehk Soome lahe rannikumadalik on Eesti maastikurajoon, mis ääristab Soome lahte.Ta kulgeb pika kitsa ribana Põhja-Eesti paekalda ja Soome lahe vahel. Poolsaarte kohal on Põhja-Eesti rannikumadalik paarikümne kilomeetri laiune, kohati aheneb aga kitsaks rannaribaks. Ta hõlmab ka 74saart, millest suurimad on Naissaar Väike- ja Suur-Pakri ning Prangli saar. (Pildil on Soome lahe rannikumadalik märgitud tumeda värviga) 2 Geoloogiline ehitus Soome lahe ning Põhja-Eesti rannikumadaliku kohal on pehmed aluspõhjakivimid (savid, aleuroliidid, liivakivid) sügavamalt kulunud, kuna lõuna pool on kulutustele vastupidavamad ordoviitsiumi lubjak...
a h1 Sp = 2 S p = a2 a b S k = 2am S p = , täisnurkne 2 St = S p + Sk S k = (a + b + c) h 1 V = a2 h S t = 2S p + S k 3 V =Sp h Ülesanded 1. Kuubi serva pikkus on 8dm. Leia kuubi täispindala, ruumala, põhja diagonaal ja kuubi diagonaal. 2. Risttahuka põhiservad on 6cm ja 8cm. Kõrgus on kolm korda suurem kui pikem põhiserv. Leia risttahuka täispindala, ruumala, põhja diagonaal ja risttahuka diagonaal. 3. Korrapärase nelinurkse püstprisma põhja ümbermõõt on 48mm. Prisma kõrgus on pool põhiservast. Leia prisma täispindala, ruumala, põhja diagonaal, külgtahu diagonaal ja prisma diagonaal. 4
Põhja-Korea Sisukord Üldine Info Ajalugu Kim Il-sung 김일성 1912-1994 Kim Jong-il 김정일 1941(?)-2011 Kim Jong-il 김정일 poster Pildid pärast Kim Jong-il surma Kim Jong-un 김정은 Faktid Põhja-Koreast Vangilaagrid Kasutatud materjal Üldine Info ● Ametlik nimetus Korea Rahvademokraatlik Vabariik ● Riiki juhib diktaator Kim Jong-un ● Riik saavutas iseseisvuse 15. august 1945 ● Riigikeel: korea keel ● Elanikke: 24 051 200 (2009) 99% korealasi ● Pealinn: P'yŏngyang ● Rahvastiku tihedus: 198 in/km² Ajalugu ● 1887-1910 oli Korea okupeeritud Jaapani poolt ● Korea lõhenes Põhja- ja Lõuna-Koreaks Teise maailmasõja lõpus ● Korea jagunes kaheks vastandliku ilmavaatega riigiks ● 1950-1953 oli sõda Põhja- ja Lõuna-Korea vahel ● R...
PÕHJA - IIRIMAA KONFLIKT Põhja-Iirimaa konflikt on üks 20. sajandi kõige vastuolulisemaid ja määratlevamaid konflikte, mille mõju on tunda ka tänapäeval. See oli territoriaalne konflikt, mitte religioosne. Selle südames on kaks vastastikku välistavad nägemust rahvusliku identiteedist ja kuuluvusest. TEKKE PÕHJUSED Piirkonna probleemide põhjused ulatuvad sajandite tagusesse Iirimaa Anglo-Normani sekkumisesse 1167. aastal, kui Inglismaa esmakordselt selle piirkonna vallutas. Üheks peamiseks probleemiks oli Põhja-Iirimaa poliitiline kuuluvus. Unionistid/lojalistid, kes on peamiselt protestandid ja inglased, soovisid Põhja-Iirimaa jäämist Suurbritannia koosseisu, samas kui Iiri rahvuslased/vabariiklased, kes on peamiselt katoliiklased ja iirlased, soovisid Suurbritannia koosseisust lahkumist, et ühendada Põhja-Iirimaa Iirimaaga. Teiseks peamiseks probleemiks olid kogukondade omavahelised suhted. Protestantidest inglased diskrimineerisid k...
Euroopa paikneb-parasvöötmes. Ainult põhjaosa ulatub lähisarktilisse vöötmetesse ja Vahemere ümbrus lähistroopilisse vöötmesse. Euroopa kliimale iseloomulik-on mõõdukas kliima ja 4 aastaaja vaheldumine. Lumepiir-ulatub Euroopas mäestikes erineva kõrguseni. Euroopas puhuvad- enamasti läänekaarde tuuled, millega Atlandi ookeanilt kandub maismaale mereline niiske õhk. Talv on pehmendava- mõju tõttu lääne osas soojem kui samadel laiuskraadidel idaosas. Sademete jaotusele- avaldab mõju ka pinnamood- mägedes tuulepealsetel nõlvadel õhk tõuseb ja kujunevad soodsad tingimused sademete tekkeks. Sademeterikkamad paigad Euroopas- on Dinaari ja Skandinaavia mäestik ning soti mägismaa. Kuivemad alad Euroopas- Hispaania keskosa ja Kaspia mere põhjarannik. Vahemerelist kliimat iseloomustab- kuum ja kuiv suvi ning sademeterohke talv. Euroopa jõed kuuluvad - Atlandi ookeani vesikonda, väiksem osa Kaspia mere ja Põhja-Jäämere vesikonda. Jõed toituvad- p...
Ameerika ühendriikide sünd Referaat Koostaja: Juhendaja: Sissejuhatus: Ameerika Ühendriikide sünd algab 16.sajandil sellega,kui Põhja-Ameerikas oli koloniseerimine. 18.sajandi keskpaigaks oli Põhja-Ameerikas idarannikul 13 inglise kolooniat.Igal neist oli oma esinduskogu ja omavalitsust.Benjamin Franklin räägi oma muljetest Ameerika kohta. Peale iseseisvuse väljakuulutamist sai esimeseks presidendiks George Washington. Põhja-Ameerika koloniseerimine Põhja-Ameerikas olid esimesteks eurooplasteks hispaanlastest vallutajad-konkistadoorid,kes jõudsid 16.sajandil Florida rannikule.Väga palju rändas inimesi Ameerikast välja .Välja rändasid maata talupojad, käsitöölised, kaupmehed ja lihtsalt seiklejad, kuid ol...
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond Annely Pruel LAPIMAA Referaat Juhendaja: Lektor Sirje Siska Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Lapimaa on Fennoskandia põhja osas asuv ala, mis jaotub nelja riigi vahel: Norra, Rootsi, Soome, Venemaa. Lapimaa on kultuuriliselt määratletud ala. Põliselt on nei aladel elanud jaseda maad omaks pidanud Saami rahvad, kes elatuvad peamiselt põhjapõtrade karjatamisest ja küttimisest. Nii nagu enamus kohtades maailmas ei kuulu aga lapimaa ametlikult riigina saamidele ehk laplastele, vaid erinevatele domineerivatele riikidele. Norras Lapimaad pikka
Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Maria Rebeca Soomaa Põhja-nahkhiir(Eptesicus nilssonii) Referaat Tartu 2014 Sisukord 1 Liigi kirjeldus…………………………………………………………………………………..……3 Liigi elupaigad……………………………………………………………………………….……..4 Liigi ohustatus ja selle kaitse…………………………………………………………….……….5 Liigi ohutegurid………………………………………………………………………….………….6 Liigi kaitse korraldamine…………………………………………………………………………..7 Peamised kohustused………………………………………………………………………...7 Liigi arvukuse tagamise ennetamine…………………………………………………………….8 Tähtsad ülesanded ja tegevused…………………………………………………………….8 Liigi kaitseabinõud………………………………………………………………………………....9 Lisad……………………………………………………………………………………………….10 Kasutatud kirjandus 2 Liigi kirjeldus Küünarvarre p...
Põhja-Tallinn Retsensioon Koostaja: Tartu 2013 1 Kontsert leidis aset 19. jaanuaril 2013 ööklubis Atlantis. Esines ansambel Põhja-Tallinn, koosseisus kitarrist Eric Kammiste, basskitarrist Meelik Samel, räpparid Fate ehk Risto Vürst, Wild Disease ehk Jaanus Saks, Kenny ehk Kenneth Rüütli, trummar Robert Loigom ning lauljatar Maia Vahtramäe.1 Põhja-Tallinn on eesti popisugemetega hiphop ansambel, mis koosneb Pelgulinnast pärit neljast hiphopparist ja naisvokaalist ning mujalt Tallinnast pärit kolmeliikmelisest live- bändist. 2 2007. aastal tegi Põhja-Tallinnast pärit räpparid ühekordse projekti raames ühise loo "Probleem". Pärast projekti lõppu kohtuti kitarrist Eric Kammistega, kellega koos alustati kitarrimängu lisamisega lauludele ja kes aitas leida trummari ja basskitarristi. Praeguses seitsmeliikmelises koosseisus on bänd tegutsenud alates 2011. aasta suvest.3 Stiililisel...
Põhja-Aafrika rahvastik ja usundid. 7. sajandil toimus dramaatiline muutus ning islam vallutas kiiresti Põhja-Aafrika Egiptusest kuni Arlandi ookeani rannikuni ning suundusid oma ekspansiooniga edasi Hispaaniasse. Kristlus tõrjuti Põhja-Aafrikast täielikult välja, kui mitte arvestada kopti kirikut Egoptuses ning mõningaid piirkondi Nuubias ja Etioopias. Järgneval kolmel sajandil moodustasid araablased Põhja-Aafrikas väikesearvulise valitseva eliidi. Ent 11. sajandil leidis aset suur araablaste sisseränne, mille tulemusel berberid assimileerusid, kuigi nad olid juba varem suurelt jaolt omaks võtnud araabia kultuuri, sealhulgas islami. Islam ja araabia kultuur hakkasid levima ka lõuna poole Saharasse ja kargemale Kesk- ja Ida-Aafrikasse. Kuni 14. sajandini oli eurooplastel ja Põhja-Aafrika aeaablastel üsna ebamäärane ettekujutus araabia, pärsia ja india linnadest Ida-Aafrika idarannikul. Esimesed araablaste...
4.Euroopa kliimavöötmete iseloomustus. Eri piirkondade kliima erinevused. Asend parasvöötmes neli aastaaega, niiske, jahe. Atlandi ookeani läheduses (Põhja-Atlandi hoovus) soe. Islandi miinimum tekib Atlandi ookeani põhjaosa kohal ning tekitab itta suunduvaid tsükloneid. Assoori maksimum paikneb 35-40o pl ning toodab kuiva ja sooja õhku. Mäestikud jäävad õhumasside liikumisele ette, tekitavad sademeid. 5.Põhja-Atlandi hoovus ja selle mõju Euroopa kliimale. Mida enam põhja poole liikuda, seda tugevam on Põhja-Atlandi sooja hoovuse mõju. 6.Euroopa eri piirkondade jõgede iseloomustus. Suuremad jõed. Põhja-Euroopa Ida-Euroopa Lääne- ja Kesk-Euroopa lühikesed jõed pikad jõed suured jõed kiire vool aeglane vool kiire vool suur lang laiad madalad lammorud lai soostunud org
Põhja-Aafrika ja Ees-Aasia Regiooni kuuluvad riigid Põhja-Aafrika on Sahara kõrbe ja sellest põhja poole jääv Aafrika osa, millesse kuuluvaks arvatakse Marokot, Alzeeriat, Tuneesiat, Liibüat, Mauritaaniat, Lääne- Saharat ja Egiptust, mõnikord ka Sudaani. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Ees-Aasia on regioon Aasia edelaosas, mis hõlmab Aasia lääneosa ja ulatub itta kuni Afganistani ja Pakistanini.
Otto von Bismarcki üks peamisi eesmärke oli Saksamaa ühendamine ja tugeva armee loomine võimaldas tal seda ellu viia. Bismarck provotseeris Austriaga, kes alguses aitas neil võita Taani. Austria-Preisi sõda lõppes Austria kaotusega ja Austria-Preisi sõja ajal kaotati Viini kongressil loodud Saksa Liit. Põhja-Saksa Liit oli vastavalt oma põhiseadusele liitriik, mille kõrgeimaks võimuorganiks oli Riigipäev. Põhja-Saksa Liitu kuulusid Maini jõest põhja poole jäävad 19 Saksa riiki. Riigijuhiks oli Preisi kuningas. 1870. aastal puhkes Saksa-Prantsuse sõda, sest Prantsusmaa üritas takistada Saksamaa lõplikku ühendamist. Preisimaa koos teiste Saksa riikidega valmistus minu arvates sõjaks hästi ette ning see näitas tulemusi võites Prantusmaad. Prantsuse keiser Napoleon III langes Sedani all sakslaste kätte vangi. Selle tõttu Prantsusmaa alistus.
Euroopa. Euroopa pindala on ligikaudu 10,2 miljonit ruutkilomeetrit ning rahvaarv umbes 733 miljonit. Euroopa rahvastik moodustab 11% kogu maailma rahvastikust. Sügavale maismaasse lõikuvate merede (Vahemeri, Läänemeri) ja lahtede tõttu on Euroopa rannajoon väga liigendatud, poolsaared (Skandinaavia, Pürenee, Balkan) ja saared (Briti saared, Island, Novaja Zemlja, Franz Josephi maa, Teravmäed) hõlmavad kolmandiku Euroopa pindalast. Euroopa on madal ja valdavalt tasane. Idaosas laiub ulatuslik Ida- Euroopa lauskmaa, loodes asuvad Fennoskandia tasandikud ja platood, mida läänest äärestab vana Skandinaavia mäestik. Suure osa Kesk-Euroopast hõlmavad vanad kulunud keskmäestikud (Tsehhi massiiv, Reini Kiltkivimäestik, Keskmassiiv). Neist lõuna pool paikneb noorte kurdmägede vööde: Euroopa kõrgeim mäestik Alpid (kõrgeim tipp Mont Blanc, 4808 m), Karpaadid, Püreneed, Apenniinid ja Stara planina. Mägede vahel asub ma...
Elva Gümnaasium 10. re Harjumaa loodusgeograafia referaat Juhendaja: Elva 2016/17 Sisukord 1. Aluskord .......................................................................................... 3 2. Pealiskord ..........................................................................................4 3. Pinnakate ja selle mõju maastike kujunemisel................................................5 4. Mandrijäätekkelised pinnavormid..............................................................6 5. Päras jääaega tekkinud pinnavormid...........................................................7 6. Taimestik...........................................................................................8 7. Kasutatud materjalid..............................................................................9 8. L...
Briti saartel Põhja-Euroopas asuvad Inglismaa, Sotimaa ja Wales. Koos Põhja- Iirimaaga moodustavad nad Ühendkuningriigi. Suurem osa Inglismaast moodustab madalik, kusjuures kõige tasasemad alad on ida pool. Kõrgemate kohtade hulka kuuluvad Lake District (järvepiirkond) ja Penniinid. Sotimaa, Wales ja Põhja-Iirimaa on Inglismaast mägisemad. Ühendkuningriigi kõrgeim tipp on Sotimaal asuv Ben Nevis (1343 m). Suurim järv on Loch Ness Põhja- Iirimaal ja pikim jõgi on Severn (354 km), mis voolab läbi Walesi ja Inglismaa lääneosa. Enamikus paikades on suvi üldiselt jahe ja talv pehme, vihma sajab aastaringselt. LINN JA MAA Suurbritannia on rahvarohke riik. Neli inimesi viiest elab linnades. Kõige tihedamini asustatud on Inglismaa, eriti kaguosas Londoni ümbruses. London on üks maailma suurimaid kultuurikeskusi. Ühendkuningriigis on ulatuslik teedevõrk ja arvukalt kiirteid ning Londoni Heathrow´i lennujaam on maailma kõige tihedama rahvusvahe...
Pelgulinna Gümnaasium Sjuzana Solonenkova 12 K klass Vietnami sõda Referaat Tallinn, 2010 Vietnami sõda Vietnami sõda toimus 1959-1973. aastal. Vietnamis toimus sõjategevus, mille tulemusena vabanes Vietnam USA kolonialistidest ja rajati Vietnami Sotsialistlik Vabariik. Laiemalt tuntakse Vietnami sõjana sõjategevust, mis algas 1964. aastal, mil Ameerika Ühendriikide Kongress andis presidendile Lyndon Johnsonile loa viia väed Vietnami. Kaasates USA ja Vietnami vahel toimunud sündmustele eelnenud ja järgnenud sündmusi jaguneb Vietnami sõda kolme etappi: I etapp: Indo-Hiina sõda 1946-1954 II etapp: Vietnami sõda 1964-1973 III etapp : 1979 aastal peetud lühike, kuid verine piiritüli Hiina ning Vietnami vahel. 1945 aasta algul, kui jaapanlased olid vietnamist lahkunud ja endised kolonisaatorid prantslased polnud veel tagasi jõudnud, kuulutasid vietnami kommunistid, ees otsas Ho Chi Minhhiga, välja Vi...
riikide siseasjadesse või inimõiguste kaitse? Inimõiguste kaitse tugineb demokraatlikule riigikorraldusele, õigussüsteemile ja inimeste teadlikkusele oma õigustest. Kõigi Eesti Vabariigi põhiseadusega ja rahvusvaheliste lepingutega tagatud inimõiguste rikkumise korral on isikul õigus pöörduda nii õiguskantsleri kui ka kohtu poole. Kuid kõige enam vajavadki seda kaitset just mittedemokraatlike riikide elanikud. Praegu on üks kõige kriitilisemaks riigiks Põhja Korea. Elanikel pole võimalik oma kodukohast lahkuda ja vabalt ringi liikuda, kõikjal kontrollitakse dokumente ja liikumislube. Sunnitöö, poliitilised repressioonid, religioonide keelamine, inimkaubandus, piinamine, vägistamine, mõrvad- see on igapäevane elu Põhja- Koreas. Sealset olukorda on meedias raske kajastada, sest informatsiooni on vähe. Ometigi on meieni jõudnud õõvastavaid dokumentaalfilme, mis panevad mõtlema, miks mitte keegi ei aita neid inimesi
Euroopa Anna Bogdanskaja 11 a Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa. Loodusgeograafilist Euroopat piiravad põhjast Põhja-Jäämere ääremered, läänest ja lõunast Atlandi ookean ning selle osad. Euroopa ja Aasia piir on tinglik ja üheselt määratlemata. Idas moodustavad piiri Uurali mäed (kas idajalam või veelahe), edasi lõuna poole kas Uurali või Jembi jõgi Kaspia mereni ning kas Kuma-Manõtsi nõgu Aasovi mereni või Suur-Kaukasuse Peaahelik. Euroopa pindala on ligikaudu 10,2 miljonit ruutkilomeetrit ning rahvaarv umbes 733 miljonit. Euroopa rahvastik moodustab 11% kogu maailma rahvastikust. Liigendus Sügavale maismaasse lõikuvate merede (Vahemeri, Läänemeri) ja lahtede tõttu on Euroopa rannajoon väga liigendatud, poolsaared (Skandinaavia, Pürenee, Balkan) ja saared (Briti saare...
Brunei, Egiptus, Filipiinid, Gruusia, Hiina, Iisrael, Jeruusalemm, India, Indoneesia, Iraak, Iraan, Jaapan, Lõuna-Korea, Malaisia, Mongoolia, Tai, Türgi, Venemaa. Loomad: Rengaali tiiger ta on üksik loom. Elab Lõuna-Aasias. Ta on kiskja. Komodvaran pikkuseks on 3m ja kaalub 200g. Elab Indoneesias. Ta on kiskja. Amuuli tiiger elab kagu idas. Ta on kõige suurem tiiger, kaslane ja röövloom. Hunt koerlane ja kiskja. Elab karjas põhja poolkeral. India elevant elab Indoneesias, Aasias, Indias. Suurim Aasia loom. Elavad karjas ja taimetoitlased. Reljeef: Aasia on väga mägine ¾ on mägine maa. Aasia ja euroopa ühine Uraania. Seal on leetmullad, kesk osas hallmullad, lõunas punamullad ja vihmametsad. Taimestik nigel, okasmetsad. Loodus: Seal on väga palju erinevaid taimkatte vööndeid: tundrad, metsavöönd, metsastepi- ja stepivöönd, parasvöötmekõrbed, subtroopilised kõrbed, kuivalembelised hõrendikud ja võsad,
Keila-Joa Sanatoorne Internaatkool NATO Referaat Getter Orav Keila-Joa 2010 1 NATO ( North Atlantic Treaty Organisation, on kollektiivse kaitse põhimõttel rajanev iseseisvate riikide ühendus, mis loodi 4. aprillil 1949. aastal Washingtoni lepingu allkirjastamisega. Leping paneb aluse NATO liikmesriikide ühisele kaitsele, käsitledes rünnakut ühe liikme vastu rünnakuna kogu alliansi vastu. NATO tegevus põhineb liikmesriikide ühtsetele põhiväärtustel, milleks on: ühtekuuluvus Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO) on 28-st Põhja-Ameerika ja Euroopa riigist koosnev ühendus, mille eesmärgiks on täita 1949. aasta 4. aprillil allkirjastatud Põhja-Atlandi lepingu sätteid. Lepingu üks tähtsamaid punkte ütleb, et rünnakut ühe NATO liikmesriigi vastu käsitletakse kui rünnakut kogu NATO vastu ning sõjalise konflikti korral sekkuvad kõik ...
eurooplaste osatähtsus maailma rahvastikus langeb. Suhteliselt väikesel territooriumil paikneb rahvastik ebaühtlaselt. Kõige tihedamalt on asustatud Holland ja Belgia ning läbi Euroopa keskosa läänest itta kulgev vööde Suurbritanniast Venemaale. 5 Keskmiselt suurem rahvastiku tihedus on ka nendes piirkondades, kus on soodne kliima, viljakamad põllumaad ja palju maavarasid. Hõredam asustus on mäestikes ja põhja osas, kus on elutingimused raskemad. Linnaelanike osatähtsus on Euroopas suurem kui teistes maailmajagudes ning seal on üle 50 miljonilinna, näiteks London, Pariis, Moskva, Hamburg, Rooma jt. Enamik Euroopa linnu on väga vanad, need on suurlinnadeks kasvanud tänu soodsatele tingimustele, milleks on head liiklemistingimused, erinevate teede ristumiskoht, suured maavarade leiukohad. Tänapäeval kasvavad eelkõige need linnad, kus on kujunenud hea infrastruktuur. Linnastumise aste on
Keltidest elab lõuna Britannias, mille rühma nimi on Brythons, nii et Rooma okupatsiooni piirasid Keldid SuurBritannias, mis on umbes tänapäeva Inglismaa valdkonnas.(1pilt)(Hadrianukseni müür. See on vana müür mis ehitati Põhja-Inglismaale alates jõest Tyne kuni Solway Firthi piirini Suurbritannias.) Keldid säilitasid rahu Walesis, Sotimaal, Iirimaal ja lõuna-, lääne- Suurbritannias(Cornwallis ja Devonis). Roomlase ehitasid m üüri põhja-inglismaa ranikult rannikule, et takistada Põhja -Keltide sissetungi Rooma Britanniasse. Üks neist müüridest on ehitatud Põhja-inglismaale Rooma keisri Hadrianuse poolt. Ehitamine v õttis 6 aastat aega, alates 122 e.kr kuni 128 e.kr ja see oli 120km pikk. Romlased jäid veel kolmeks sajaks aastaks Britanniase ja ehitasid palju teid ja linnu. Mõned Rooma maised jäänused on säilinud Britannias tänapäeni. Kui Roomlased lõpuks jäid 410 e.kr oli Britanniasse uuesti tungitud, seekord aga põjha Euroopast ja Skandinaaviast
Kuid nüüd ta magas ja keegi ei teadnud, kus ta on. Selleks, et teada ja ta appi kutsuda, oli vaja paartuhat meest, et kõik kutsuksid teda ussisõnade abil, kuid see oli võimatu, kuna peaaegu keegi ei teadnud ussisõnu, ainult kümmekond inimesi. Leemet aga tahtis väga seda Põhja- Konna näha. Raamatu lõpus räägib Meeme enna oma surma Leemetile saladuse, et sõrmusega kotike, mille Leemet sai, on tehtud Põhja Konna nahast. Kui see kotike ära süüa, siis saabki näha Põhja Konna, kuid sel juhul peab Leemet olema elu lõpuni tema valvur. Leemet on õnnelik, et tema unistus läheb lõpuks täide. Selleks ajaks on ta viimane elanik metsas, teised on ära kolinud või surnud sõjas Raudmeestega. Põhja Konn magab koopas sügavat und ja ei ärka kunagi üles. Leemet on väga õnnelik nähes seda suurt olendit, kelle nägemisest ta unistas juba väiksest saadik. Ta heidab Põhja Konna külje alla pikali ja uinub
weebly.com/1.html http://rainl.weebly.com/linnastumine.html Tööstusareng 1.Millised looduslikud toorained (maake) riigis leidusb? Itaalia looduslike toorainete varud on kasinad. Seal leidub kivisütt, naftat ja maagaasi. 2.Millised tööstus harud on esindatud? Põhja tehased toodavad autosid, riiet, rõivaid ja elektrikaupa. Need tooted on aidanud Itaalial saada üheks Euroopa jõukamaks riigiks. 3.Kus paiknevad suuremad tööstusettevõted? Itaalia omapäraks on ka suur vahe põhja ja lõuna maakondade majandusarengus. Põhja- Itaaliale tagab edu tööstuse areng ning suurem eraettevõtete osakaal. Suured tööstuslinnad on Milanot ja Torinot. Põhja tehased toodavad autosid, riiet, rõivaid ja elektrikaupa. Need tooted on aidanud Itaalial saada üheks Euroopa jõukamaks riigiks. 4.Milliseid tööstustooteid riik ekspordib ja impordib? Peamisteks ekspordiartikliteks on masinad ja seadmed, tekstiil ja rõivad, metall ja
Aluspõhja kivimeid katab kuni 30 meetrine kvaternaari setete kiht, mille moodustavad saviliiv-moreen, liustikujõe kruusliiv, mitmesugused jääjärve- ja nüüdisjärve- ning soosetted. Iseloomulik suhteliselt paks pinnakate. Pinnakate on aga väga õhuke kirdeosas VatkuIlumäePalmse piirkonnas asuval paari kilomeetri laiusel, mandrijää kulutatud paesel saarlaval , mida Soome lahe poolt ääristab paekallas. Teine, soodest ümbritsetud paelava asub Kõrvemaa idaosas, Paidest ja Mäost põhja pool. Pandivere kõrgustiku jalamil on rohkesti lõunaedela-sihilisi (1015 m kõrgusi ja 10001500 m pikkusi) väikevoori. Kõige enam on neid Türi voorestikus. Valdavad liivatasandikud ning hilisjääajal liustike sulamisvee toimel kujunenud veeriselisest kruusast ja liivast, enamasti 10 15 m (kohati üle 25 m) kõrgused ridamisi asetsevad rähksete rendsiinadega (veerismuldadega) oosid. Maastikurajooni kõrgemas kesk- ja kirdeosas (LelleViitnaPaide kolmnurgas)
Indiaanlased asutasid Ameerika arvatavasti 25 000 aastat tagasi, saabudes sinna Aasiast. Rannikuindiaanlased elasid paikselt lihtsates hüttides. Naised kasvatasid maisi, aedvilju ja tubakat, mehed käisid jahil ja kalal. Preeriaindiaanlased sisemaal olid rändava eluviisiga, elasid telkides ning elatusid piisonijahist. Avastajatele ja kaupmeestele järgnesid väljarändajad kogu euroopast. Uues Maailmas läbi lüüa polnud kerge. Kolooniaid olid põhja ameerikas paljudel riikidel. Eurooplased hakkasid indiaanlasi kutsuma punanahkadeks ja indiaanlased eurooplasi kahvanägudeks. Eurooplastesse suhtuti alguses heatahtlikult, kuid vaen algas kui ümberasujate tulekul ei tulnud lõppu. Arusaamatused tekkisid maa ostmisel, sest indiaanlased ei saanud aru miks maad müüakse ja seega ei pidanud nad lepingutest kinni, mis tekitas omakorda segadust valgetes. 17. Sajandil toimusid indiaanisõjad, kus indiaanlased kaotasid. Idarannikult olidki
Hispaania põllumajanduse iseloomustus 1. Looduslikud eeldused A Territooriumi protsentuaalne jagunemine B Hispaania keskosa katab Kesk Kordiljeeri mäestik, mis tõttu enamus põllumajandusega tegelevatest aladest on koondunud Hispaania äärealadele. Lõuna- ja Kagu-Hispaanias kus pinnamood on tasasem, tegeldakse rohkem taimekasvatus harudega ning Põhja-Hispaanias, kus on samuti mägisem, kuid piisavalt rohumaid, tegeldakse loomakasvatus harudega. C Hispaania kuulub küll lähistroopilisse kliimaväätmesse, kuid on valdavalt siiski tüüpiline Vahemeremaa. Vahemerelise kliimaga riikides on teada olevalt palav suvi, kuid vihmane ja pehme talv. Keskmine õhutemperatuur põhja- ja keskosas on talviti 8-10 °C, lõunas aga 10-12 °C. Suviti on keskmiseks õhtutemperatuuriks põhja- ja keskosas 18-24 °C, lõunas aga 24-26 °C. Sademete hulk jääb enamasti 350-500 mm vahele aastas, kuivema piikonnaga aladel nt. Lõuna-Hispaani...
NATO Jüri Tuvik NATO??? Mis see on ? · Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon · North Atlantic Treaty Organisation · L'Organisation du Traité de l'Atlantique Nord (OTAN) · Põhja-Atlandi lepinguga (4. aprillil 1949. aastal) moodustati 10st Euroopa ja Põhja-Ameerika iseseisvast riigist liit, mille ülesandeks on üksteise kaitsmine. · asutajad: Ameerika Ühendriigid, Belgia, Holland, Island, Itaalia, Kanada, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Taani · 1952 liitusid Kreeka ja Türgi · 1955 liitus Saksamaa LV · 1982 liitus Hispaania · 1990 laienes NATO endise Saksa DV alale · 1999 liitusid Poola, Tsehhi ja Ungari · 2004 liitusid Eesti, Bulgaaria, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia. · Peakorteri Pariisist Brüsselisse üleviimise tingis 1966. aastal Prantsusmaa väljumine NATO sõjalisest tiivast. · 2001. aastast tegutsevad NATO juhtimisel Afganistanis rah...
26.aprillist-21. juunini 1954 toimunud Genfi konverentsil leppisid nad kokku sõja lõpetamise Indo-Hiinas ja Koreas ning tagasid Indo-Hiina riikidele iseseisvuse. Vietnam jagati kaheks osaks. Kommunistlikuks Põhja-Vienamiks ja kapitalistlikuks Lõuna- Vietnamiks. Vietnami sõda 1964-1973 Osapooled · Kommunismi vastased väed: Lõuna Vietnam, USA,Lõuna Korea, Austraalia, Filipiinid, Uus-meremaa, Khmeeride vabariik, Tai, Laose kuningriik · Kommunistlikud väed: Põhja Vietnam, Viet cong, Punased Khmeerid, Laos, Hiina, Nõukogude liit, Põhja Korea Sõja tähtsus Sõda Vietnamis kestis 9 aastat. Selle aja jooksul kaotas elu 58219 USA sõdurit ja enam kui 2 miljonit Vietmalast. Pärast Teist Maailmasõda olid USA ja NSV liidu maad diplomaatilises ja ideoloogilises vastasseisus, samal ajal vältides otsest sõjategevust. USA soovis kommunismi levikut takistada ohjeldamispoliitikaga. Selle tõttu otsustas USA kasutada piiratud sõja poliitikat, et
Jää- ja külmakõrbed Geograafiline asend : põhja- ja lõunapoolust ümbritseval alal. Kliimavööde : polaarvööde Mullad : mullad puuduvad, kuna maapinda katab jää Taimed : kasvavad vaid arktilistel saartel ja mererannikutel ; vetikad, samblikud Loomad : sinivaalad, morsad, rikkalikult kalu, jääkarud, pingviinid, hülged Inimtegevus : kalapüük, küttimine, polaaruurijad, maavarade kaevandamine Probleemid : liiga külm, liigelda ei saa, teid pole, osooniauk(Antarktikas) Tundrad ja metsatundrad Geograafiline asend : paikneb põhjapoolkeral Põhja-Jäämerd ümbritseval maismaal Kliimavööde : lähispolaarne Mullad : igikeltsa tõttu on maapind jäätunud ; mulla paksus väike Taimed : kidurad, madalad ja üldiselt vähe Loomad : põhiliselt põhjapõdrad Inimtegevus : mereloomade ja kalade küttimine, põhjapõtrade kasvatamine, maavarade kaevandamine Probleemid : kavanduste ja asulate alla on jäänud endised karjamaad ; torusid ei saa maasse paigaldada Parasvöötm...
Korea sõda 1950-1953 ANDRI, HENDRIK, KRISTO, REIMO Sõjaeelne olukord II maailmasõja lõppedes hõivasid Nõukogude väed Põhja-Korea ja Ameerika väed Lõuna-Korea Sõjaeelne olukord NSVL upitas võimule endise julgeolekuohvitseri Kim Il Sungi Lõuna-Koreas valitses Ameerika toetusel Syngman Rhee valitsus Mõlemad režiimid olid autoritaarsed Hiljem loodi lõunas Korea Vabariik ja põhjas Korea Rahvademokraatlik Vabariik Kumbki riik ei tunnistanud üksteist Valmistusti kogu maad oma võimu alla ühendama Kim Il Sung Syngman Rhee Üldised andmed Sõda toimus 25. juuni 1950 – 27. juuli 1953 Korea Vabariik Korea Rahvademokraatlik Vabariik (Lõuna-Korea) (Põhja-Korea) USA Hiina ÜRO 15 liikmesriigi sõjaväelased Nõukogude Liit Sõda toimus Korea poolsaarel Põhjus: Põhja-Korea väitis, et Lõuna-Korea ületas p...
Koonus Koonus on keha, mille moodustab ühe oma kaateti ümber pöörlev täisnurkne kolmnurk. Kaatet BC, mille ümber pööreb koonust moodustav täisnurkne kolmnurk, on koonuse teljeks. Kolmnurga hüpotenuus AB on koonuse moodustajaks. Koonuse moodustajat tähistatakse tavaliselt tähega m. Pöörleva kolmnurga teine kaatet CA moodustab ringi, mida nimetatakse koonuse põhjaks. Lõiku CA, mis on koonuse põhja raadius, tähistatakse ka tähega r. Kolmnurga hüpotenuus moodustab pöörlemisel koonuse külgpinna. Punkti B nimetatakse koonuse tipuks ning tipu kaugust koonuse põhjast (lõiku BC) koonuse kõrguseks ning tähistatakse tavaliselt tähega H. Koonuse pinnalaotus Valemeid Koonuse täispindala Koonuse täispindala St on külgpindala Sk ja põhitahu pindala Sp summa St = Sk + Sp
Ruumilised kehad: RISTTAHUKAS 1. Ristkülikukujulise ristlõikega kanalisatsioonikraavi põhja laius on 50 cm, sügavus 180 cm. Kraavi pikkus on 42 m. Mitu kuupmeetrit pinnast tuli selle kraavi kaevamisel välja võtta? Lahendus: Peame arvutama kraavi ruumala V = S p H . Kõigepealt teisendame: 180 cm = 1,8 m; 50 cm = 0,5 m. V = 42 0,5 1,8 = 37,8 m3 Vastus: Kraavi kaevamiseks tuli kaevata 37,8 m3 pinnast. 2. Mitu töölist kaevab 6 tunniga ristkülikukujulise lõikega kraavi, mille laius on 50 cm,
Klindi kõrgus Ontika pangal on 55 m ja vaid ülemised 15 meetrit sellest on lubjakivi. Enamik astangust (u 40 m) kuulub aga liivakividele ja sinisavile. Kunda Toolse vahemikus on Kambriumi liivakivisse-sinisavisse murrutatud astangu kõrgus kuni 35 m, samas kui laugenõlvalise paeastangu kõrgus on vaid u 10 m. · A. Tammekanni (1940) käsitluses on Põhja-Eesti klint see terrassikujuline pinnavorm, mis eristab kuesta-laadset Põhja-Eesti paeplatood sellest põhja poole jäävast Soome lahe äärsest rannikuplatoost. Looduskaitsealad · Enamik Põhja-Eesti klindi tähelepanuväärsetest lõikudest on hõlmatud maastikukaitsealadega, kus peatähelepanu on loomulikult pööratud klindiastangutele ja nendega kaasnevale. Klint Ontika maastikukaitsealal. Osmussaare maastikukaitsealal... · ...(480 ha, moodustatud 1996. aastal) on kaitse all saart põhjakaarest u 6 km ulatuses ääristav kuni 6 m kõrgune
V=a·b·c St = 2 · (a · b + a · c + b · c) Näide Näide: Olgu risttahuka servad a=2cm, Risttahuka servad a=2cm, b=3cm, c=4cm, siis täispindala b=3cm, c=4cm, siis tema ruumala St=2 · (2 · 3 + 2 · 4 + 3 · 4)=2·26=52cm2. V = 2 · 3 · 4 = 24 cm3. Kolmnurkne püstprisma Kolmnurkse püstprisma põhiservad on a, b, c; põhja kõrgus on h ja prisma enda kõrgus on H. Prisma ruumala saame Prisma täispindala leiame samm haaval. kui põhja pindala korrutame 1) Leiame põhja ümbermõõdu prisma kõrgusega: P=a+b+c 2) Leiame külgpindala V = Sp · H Sk = P · H
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
