Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Põhja – Tallinna liikuvusuuring (0)

1 Hindamata
Punktid
Põhja – Tallinna liikuvusuuring 
säästva linnaliikuvuse teabepäev 28.4.2015 Tallinnas
Jaak – Adam Looveer
Tallinna Linnaplaneerimise Amet
Linna peaarhitektibüroo
säästva linnaliikuvuse teabepäev
säästva linnaliikuvuse teabepäev
säästva linnaliikuvuse teabepäev
säästva linnaliikuvuse teabepäev
Põhja-Tallinna liikuvusuuring
EESMÄRK

Analüüsida Põhja-Tal inna  linnaosa  perspektiivset inimeste li kumist üldplaneeringuga 
planeeritud linnaehituslikke muutusi arvesse võttes ja anda lahendusettepanek li kumiste 
korraldamiseks.

Muutused seisnevad eelkõige funktsioonide teisenemises arengualadel, kuhu planeeritakse 
uusi elamu- ja äripiirkondi, keskusalasid jm.

Uuring peab andma vastuse mil iseid transpordi- ja liikumisviiside lahendusi on vaja 
üldplaneeringu  visiooni realiseerimiseks. 

Uuringu põhjal vaatab Tal inna Linnaplaneerimise Amet üle ja vajadusel muudab koostatava 
Põhja-Tal inna üldplaneeringu  lahendust  sh planeeritud elamualadele kavandatud 
ehitusmahtude ja , maakasutuse osas ning täpsustab tänavate, kergliikluse, ühistranspordi 
jm osas. 
säästva linnaliikuvuse teabepäev
säästva linnaliikuvuse teabepäev
PROGNOOSITAVAD EHITUSMAHUD JA ELANIKE ARVUD ON LEITUD ARVESTADES JÄRGMISTE 
EELDUSTEGA:

Vi mase 10 aasta keskmine ehitustempo jätkub ka tulevikus. Tal inna aasta keskmine 
ehitatud ehitusmaht on 550 000 m², millest büroosid on 90 000 m² ja elamuid 85 000 m²;

Põhja–Tallinna ehitatakse 1/8 Tallinna aastasest ehitusmahust;

Korteri suuruseks on arvestatud 90 m² ehitatava brutopinna kohta (hea ehitustava 
Tal innas);

Leibkonna suuruseks on arvestatud 2,2 inimest.

Olemasolevates piirkondades jääb elanike arv ligikaudu muutumatuks (nii nagu viimase 10 
aasta jooksul on juhtunud), sõltumata uute hoonete ehitamisest.

Põhja-Tal inna üldplaneeringus planeeritud elamute  ligikaudne  eeldatav brutopind on 
1907245 m2 ning ärihoonete brutopind 1593188 m2. Lisanduvate elanike 
prognoositav koguarv on 46 600 inimest. 

Põhja – Tal inna prognoositav aastane ehitusmaht on 118  korterit  ehk 260 uut elanikku 
ning 11 250 m² büroo pinda.
Ajaline etapilisus ja liikumisviiside osakaal
säästva linnaliikuvuse teabepäev
I
II
III
2024 
2044 
2074 
säästva linnaliikuvuse teabepäev
LISANDUV  ELANIKE ARV  AJALISES  PERSPEKTIIVIS JA LIIKUMISVIISIDE OSAKAAL:

I – 2024 [10 aastat] – 15 % planeeritud ehitusmahust on välja ehitatud (ol.ol
elanikele on lisandunud    6990 elanikku); 
5 % rattaliiklust, 35 % ühistransporti, 30 % jalakäijad, 30 % auto; 

II – 2044 [30 aastat] – 35 % planeeritud ehitusmahust on välja ehitatud (ol.ol
elanikele on lisandunud     16310 elanikku); 
10 % rattaliiklust, 40 % ühistransporti, 25 % jalakäijad, 25 % auto; 

III – 2074 [60 aastat] – 100 % kogu planeeritud ehitusmaht on välja ehitatud (ol.ol
elanikele on lisandunud 46 600 elanikku); 
15 % rattaliiklust, 45 % ühistransporti, 20 % jalakäijad, 20 % auto;
säästva linnaliikuvuse teabepäev
säästva linnaliikuvuse teabepäev
Põhja-Tallinna liikuvusuuringu  koostamiseks  telliti eelnevalt kaks 
alusuuringut:
• Elanike küsitlus „Põhja-Tallinna li kuvusuuringu lähteandmete kogumine“, 
Psience OÜ 
• „Tegevusruumide hindamine passi vse mobiilpositsioneerimise meetodil“, OÜ 
Positium LBS  
säästva linnaliikuvuse teabepäev
säästva linnaliikuvuse teabepäev
säästva linnaliikuvuse teabepäev
säästva linnaliikuvuse teabepäev
säästva linnaliikuvuse teabepäev
säästva linnaliikuvuse teabepäev
Joonis 13. Inimeste  paiknemine  Põhja-Tallinnas oktoobrikuu 
argipäeval kell 00:00-02:00 
säästva linnaliikuvuse teabepäev
Joonis 16. Inimeste paiknemine Põhja-Tallinnas oktoobrikuu 
argipäeval kell 16:00-18:00 
säästva linnaliikuvuse teabepäev
säästva linnaliikuvuse teabepäev
Põhja-Tallinna liikuvusuuring
• Uuring on esimene omalaadne Eestis, mis analüüsib kõikki li kumisviise 
võrdsetel alustel.
• Kõikides uuringu etappides on arvestatud erinevate li kumisviiside 
koosmõjuga
• Analüüsiti 

Liikumisvajadust, sh sundliikumiste vähendamise võimalusi

Ühistransporti, sh olemasoleva ja planeeritud taristu veovõimsust

Kergli klust sh olemasoleva ja planeeritud taristu pi savust, määrati 
rajamise prioriteedid

Autoli klust sh modelleeriti  olemasolevat  ja planeeritud li klust sh 
võrreldi alternatiivseid võimalusi

Koostati li kumisvi side jagunemise stsenaariumid ning erinevate 
stsenaariumide korral võimalik elamuarendusmaht 

Toodi välja arenduste eelistamiste põhimõtted

Analüüsiti erinevate liikumisvi side konfliktalade olemasolu
säästva linnaliikuvuse teabepäev
Põhja-Tallinna liikuvusuuring
säästva linnaliikuvuse teabepäev
Põhja-Tallinna liikuvusuuring
säästva linnaliikuvuse teabepäev
Põhja-Tallinna liikuvusuuring
LÄHIKÜMNENDI STSENAARIUM aastani 2024
• Juhul, kui liikumisviiside jaotus jääb tänasele sarnaseks, on võimalik 
kõikidest kavandatud arendustest realiseerida kokku u. 8%.
• Põhja – Tallinna areng on võimalik nn autovaba linnaosa stsenaariumi 
rakendumisel tingimusel et ühistranspordi osakaal li kumistes suureneb  
50%ni ja rattaliikluse osakaal 8%ni.
säästva linnaliikuvuse teabepäev
Põhja-Tallinna liikuvusuuring
PIKAAJALINE ARENGUSTSENAARIUM
• Kui planeeritud mahud realiseeritakse täies  mahus , siis tähendab see 
summaarselt enam kui 140  tuhandet li kumist õhtusel tipptunnil Põhja-
Tallinnaga seonduvalt. Võrreldes tänasega suurendavad tipptunni li kumiste 
arvu ligikaudu 2,4 korda. 
• Oluline on eelmainitud kontekstis aga see, et liikumisvi side kasutatavus 
(modaaljaotus) ei saa jääda  selliseks  nagu see on täna
säästva linnaliikuvuse teabepäev
PIKAAJALINE ARENGUSTSENAARIUM
• Kõik kavandatud arendused on võimalik realiseerida rajades Mere puiesteele 
kaks ühistranspordirada, lisades olemasolevale täiendavalt 10 trammiväljumist 
ja 23 bussiväljumist ning lisades teistel suundadel väljumisi  vajalikus  mahus ja 
suurendades jalgrattaliikluse  osakaalu  21%-ni kõikidest li kumistest. Sellisel 
juhul moodustab ühistranspordi osakaal 33% ja autoli kluse osakaal 18% 
kõikide li kumiste koguarvust.
• Tipptunnil  sooritatakse  arenduste realiseerumisel täies mahus ligikaudu 29 000 
li kumist jalgratastel. Täna tehakse tipptunnil ligikaudu 1 200 jalgrattasõitu. 
•  Kalamaja , Pelgulinna ning Kesklinna vahelisest li kumistest moodustab 
prognoosi kohaselt jalgrattaliiklus koguni 50% kõigist li kumistest.
säästva linnaliikuvuse teabepäev
PÕHJA – TALLINN LIIKUVUSUURING VÕIMALDAB :
• Vähendada  survet  arengupi rkondades, mis annab võimaluse kvaliteetsema 
elukeskkonna kujundamiseks.
• Seostada arengualade väljaehitamine uute tänavate sh kergli klusteede ja 
ühistranspordi välja ehitamisega.
• Tänavate ja ühistranspordi taristu väljaehitamise sidumine arengualadega 
annab võimaluse suunata linna arengut ja / või panna kohustusi 
arendajatele ka kaugemal linnaosas ja kesklinnas.
• Põhjendada uute tänavate planeerimise vajadust nt planeeritud uus tänav 
raudtee  maa- alale .
• Võrrelda erinevaid tänava  trasse  ja kaasnevat mõju Põhja-Tallinna linnaosa 
arengule.
• Pikaajaline  visioon  muudab jalgratta li kluse Tallinnas normaalsuseks ning 
taristu väljaehitamise möödapääsmatuks vajaduseks.
säästva linnaliikuvuse teabepäev
Tänan !
Põhja - Tallinn autovabaks linnaosaks !
Muutus algab täna.
Vasakule Paremale
Põhja – Tallinna liikuvusuuring #1 Põhja – Tallinna liikuvusuuring #2 Põhja – Tallinna liikuvusuuring #3 Põhja – Tallinna liikuvusuuring #4 Põhja – Tallinna liikuvusuuring #5 Põhja – Tallinna liikuvusuuring #6 Põhja – Tallinna liikuvusuuring #7 Põhja – Tallinna liikuvusuuring #8 Põhja – Tallinna liikuvusuuring #9 Põhja – Tallinna liikuvusuuring #10 Põhja – Tallinna liikuvusuuring #11 Põhja – Tallinna liikuvusuuring #12 Põhja – Tallinna liikuvusuuring #13 Põhja – Tallinna liikuvusuuring #14 Põhja – Tallinna liikuvusuuring #15 Põhja – Tallinna liikuvusuuring #16 Põhja – Tallinna liikuvusuuring #17 Põhja – Tallinna liikuvusuuring #18 Põhja – Tallinna liikuvusuuring #19 Põhja – Tallinna liikuvusuuring #20 Põhja – Tallinna liikuvusuuring #21 Põhja – Tallinna liikuvusuuring #22 Põhja – Tallinna liikuvusuuring #23 Põhja – Tallinna liikuvusuuring #24 Põhja – Tallinna liikuvusuuring #25 Põhja – Tallinna liikuvusuuring #26 Põhja – Tallinna liikuvusuuring #27
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 27 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-04-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
638
pdf

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik 2011 Toimetanud: ehitusinsener Targo Kalamees Projekti vastutav täitja: professor Roode Liias Autoriõigused: autorid, 2011 ISBN 978-9949-23-127-0 2 Eessõna Käesolev uurimistöö aruanne võtab kokku Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonnas ajavahemikul september 2009 kuni mai 2011 läbiviidud uuringu „Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga” tulemused. Uurimistöö on tehtud Sihtasutuse KredEx tellimusel ja finantseerimisel. Lisaks KredEx-ile osalesid uurimistöö juhtrühmas veel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna ning energeetikaosakonna esindajad:

Ehitusfüüsika
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

Taastuvate ning muude alternatiivsete energiaallikate kasutusele võtmine. Säästva transpordi ja linnaplaneerimise alase teadlikkuse tõstmine ja hoiakute kujundamine, sh säästvate transpordiliikide atraktiivsuse suurendamine. Ühistranspordi ja kergliikluse arendamine. Regulatsioonide ja toetuste süsteemi väljatöötamine ja rakendamine keskkonnast tulenevate saasteainete vähendamiseks joogi- ja suplusvees. KESKKONNAPROBLEEMID EESTIS: 8. Kirde-Eesti ja Tallinna tööstuspiirkondade halb keskkonnaseisund Põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega kaasnev keskkonnamõju on erisugune. Osa sellest on lühiajaline ja avaldub ainult mäetööde või põlevkivi töötlemise protsessis (näiteks müra), osa aga püsib vähema või rohkema aja jooksul pärast mäetööde või töötlemistegevuse lõpetamist (näiteks mõju veerežiimile ja maapinnale). Paljud mõjutegurid võib koondada ka pärandmõju alla, mis on tekkinud rohkem kui

Keskkonnakaitse ja säästev areng
Logistika õpik 2013-Ain Tulvi
268
pdf

Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Baas Logistika
Logistika õpik
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun