· Sisekujunduses kasutati suuri peegleid · Muutus ka mööbel. Barokilikud rasked troonitaolised toolid asendusid lainjate piirjoontega kergete toolidega. · Luksuslikud eksootilised materjalid sisekujunduses (N. Hiina siid) Mood rokokooajastul: · Barokk- kostüüm püüdis meest näidata massiivsena, tugevana ja sõjakana. Rokokoo meestemoodi võis nimetada naiselikuks : kõrgete kontsadega kingad, valged sukad, pitsist rinnaesisega särk, valge puuderdatud parukas, mingitud nägu. · Naised kandsid parukat. · Naiste heledast siidist kleidid olid ülipeenikeseks kokkunööritud piha ja tohu tusuureks puhvitud seelikuosaga. MAALIKUNST ANTOINE WATTEAU: · Õhu ja valguse ning looduse ja uhketes riietes inimeste sidumine ühtseks tervikuks · Õrnad, läbipaistvad värvid (roosad, helesinised, sinilillad, kuldsed toonid peenete varjunditega lõuendile kantuna)
avavad tänapäeval Pariisi peatänava ChampsElysees.Suurim skulptor oli aga JEAN ANTOINE HOUDON,kes jõudis järgmise stiili klassitsismini.Ta tuntum töö on Volitaire portree. Mööbel oli kerge ja kõverjalgne,istmed kaetud heledates toonides siidiga. Kerged kummutikesed,sekretärid ja muud mööblitükid meenutasid mänguasju.Armastati igasuguseid portselanist nipsasjakesi. Rokokooajasturiietus. Nii mehed kui naised kandsid õrnades toonides siidrõivaid,neid ehtisid pitsid ja puuderdatud parukad,naistel spiraalselt keerduvate lokirullidega,meestel aga patsiga.Daamid olid taljest äärmiselt kokku nööritud,heinasaadudena paisusid seelikud.Sellist ebamugavat rõivastust poleks saanud kanda ükski tööd tegev inimene. Rokokoostiil tõi uue suuna aga ka pargikujundusse.Filosoof Rousseau mõjutusel tekkis uus,vaba loodust jänjendav nn.inglise park looklevate teede,tiikide ja jugadega. Peale Prantsusmaa levis rokokoo ka Saksamaal.Eestis kauneid rokokoostiilis sisustus oli
pehme, armas ja väike. Aina korduvad kenad suplejannas, pluutod ning amoretid- tiivulise poisikesena kujutatud armastusjumalad. Eelistati portselani ja pisiplastikat. Võrreldes barokiga muutusid tööd õrnemaks ja ümaramaks. Kujudel kandsid naised tavaliselt äärmiselt suuri kleite või seelikuid. Mehed ei olnud rokokoo ajastul mehelikud- neil ei püütud kehavorme välja tuua. Nad kandsid pigem kohevaid riideid nagu naised. Inimesi ehtisid pitsid ja puuderdatud parukad, naistel spiraalselt keerduvate lokirullidega, meestel aga patsiga. Daamid olid taljest äärmiselt kokku nööritud, heinasaadudena paisusid seelikud. Sellist ebamugavat rõivastust poleks saanud kanda ükski tööd tegev inimene. Rokokoo mööbel Mööbel oli mugavam, kergem ja nõtkemate vormidega kui barokkstiilis. Armastati väikeseid, hõlpsasti ümberpaigutatavaid lauakesi, erineva kujuga sohvasid ja kõhukaid, väärispuidust ning pronksilustustega kummuteid
Mood · püüdis meest näidata massiivse, sõjaka ja · naised kandsid parukat, heledad siidkleidid olid tugevana kokkunööritud pihaga ja suureks puhvitud seelikuosaga · meestemood naiselik : kõrge kontsaga kingad, valged sukad, pitsist rinnaesisega särk, valge puuderdatud parukas ja mingitud nägu Rokokoostiili sisekujundus · Loobuti välisarhitektuuri detailide kasutamisest, · Sageli kasutati merekarbi poolmikku meenutavat sest need tundusid liiga raskepärased motiivi, mille pr. k nimetusest tuleneb ka stiili nimetus · Seinad kaeti suurte pannoodega, mida eraldasid
Neljas tase Viies tase Pilte... psake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Meeste riietus Meeste moodi võib pidada naiselikuks: kõrgete kontsadega kingad, valged sukad, pitsist rinnaesisega särk, valge puuderdatud parukas ja mingitud nägu. Meeste kuubedel täideti puusakohad vaheriide, hobusejõhvi või paberiga, et saavutada naiste seelikuga harmoneeruvat siluetti. Kuue avarat väljalõiget täitis särgi pitsaboo. Pilte... Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Pilte...
rokokoo. ● Seinad värviti heledates toonides. ● Sageli asetati peeglid vastastikku. ● Mööbel muutus väiksemaks, kergemaks ja elegantsemaks. ● Rokokoo siseruum püüdis olla intiimne ja võluv. Rokokoostiili sisekujundus Mood rokokooajastul ● Rokokoo valitsusajaks loetakse aastaid 1710- 1760. ● Rokokoo meestemoodi võib nimetada naiselikuks: kõrgete kontsadega kingad, valged sukad, pitsist rinnaesisega särk, valge puuderdatud parukas. ● Ka naised kandsid parukat. Mood rokokooajastul Skulptuur ● Siin näeme baroki jõuliste vormide pehmenemist, õrnemaks ja ümaramaks muutumist. ● Kuulus meister oli Edme Bouchardon (1698- 1762), kelle teos väljendab rokokoolikku vaimulaadi. ● Levib pisiplastika, mis on koketeeriva maiguga nagu kogu rokokookunst. ● Clodion (1738-1814) kujutas lõbutsevaid nümfe ja faune. Maalikunst
kergete toolidega, need võimaldasid mõnusat, lodevat istumist(2). Uue ornamendika stiili nimi oli rokokoo, pärineb prantsuskeelesest nimetusest rocaille, mis tähendas merekarbi poolmikku meenutav motiiv (nn. orvand)(3). Rokokooajastul levis Euroopas ka hiina kunsti mõju, nii et räägitakse nn. hiinatsemisest (chinoiserie).(4) Mood rokokooajastul Rokokoo meestemoodi iseloomustavad kõrgete kontsadega kingad, valged sukad, pitsist rinnaesisega särk, valge puuderdatud parukas ja meigitud nägu. (5) Naisedki kandsid parukat ja nende heledast siidist kleidid olid ülipeenikeseks kokkunööritud piha ja tohutu suureks puhvitud seelikuosaga.(5) Skulptuur Võrreldes barokiga muutusid vormid pehmemaks, õrnemaks ja ümaramaks. Levis pisiplastika, mis oli enamasti koketeeriva maiguga(6) Rokokoolikku vaimulaadi iseloomustab skulptuur "Amor endale Heraklese nuiast vibu tegemas" E. BOUCHARDON(6) Maalikunst
Temas sisalduvad suhkruained annavad nahale ka pehmuse ja õrnuse. Antiikmaailmas eelistati toretsevalt maalitud nägusid. Näiteks naismuumial Taklamakani piirkonnast (umbes 1000 aastat eKr) olid suu ümber värvitud kollased spiraalid. Asteegi naised võõpasid oma nägusid kollase ookri või punase košenilliga. Punaseid laike on leitud ka inkade-eelse Chiribaya naismuumia näolt Peruust ja XIII pKr sajandi alguse Colombia Muiska kultuuri muumia palgelt. Valgeks puuderdatud nägu on läbi sajandite olnud ilu võrdkuju kaugel Jaapanis, kus kriitvalge väljanägemine on osa geišade stiilist. Traditsioonilisse geišameiki kuuluv tugev valge mink saavutati varasemal ajal pliivalgega, kuid kui ilmnes selle hävitav mõju nahale ning tervisele, hakati tarvitama riisist tehtud puudrit. Vahel kasutatakse puudrina ka lindude väljaheiteid, andmaks näole eriliselt heledat jumet.
Skulptuur Samasugune kergus ja graatsia nagu maalis valitses ka skulptuuris, kõik seal on pehme, armas ja väike. Aina kujutati armastusjumalaid. Eelistati portselani ja pisiplastikat. Võrreldes barokiga muutusid tööd õrnemaks ja ümaramaks. Kujudel kandsid naised tavaliselt tohutult suuri kleite või seelikuid. Mehed ei olnud rokokoo ajastul mehelikud- neil ei püütud kehavorme välja tuua. Nad kandsid pigem kohevaid riideid nagu naised. Inimesi ehtisid pitsid ja puuderdatud parukad, naistel spiraalselt keerduvate lokirullidega, meestel aga patsiga. Daamid olid taljest äärmiselt kokku nööritud. Sellist ebamugavat rõivastust poleks saanud kanda ükski tööd tegev inimene. Tarbekunst Mööbel oli mugavam, kergem ja nõtkemate vormidega kui barokkstiilis. Armastati väikeseid, hõlpsasti ümberpaigutatavaid lauakesi, erineva kujuga sohvasid ja kõhukaid, väärispuidust ning pronksilustustega kummuteid. Värvidest eelistas rokokoo sidrunkollast, õrnroosat,
Siin hakkas välja kujunema aadlike kultuur ja maalikunst ning rahvalik kunst. Samasugune kergus ja graatsia nagu maalis valitses ka skulptuuris. Kõik seal oli pehme, armas ja väike. Eelistati portselani ja pisiplastikat. Kujudel kandsid naised tavaliselt äärmiselt suuri kleite või seelikuid. Mehed ei olnud rokokoo ajastul mehelikud neil ei püütud kehavorme välja tuua. Nad kandsid pigem kohevaid riideid nagu naised. Inimesi ehtisid pitsid ja puuderdatud parukad, naistel spiraalselt keerduvate lokirullidega, meestel aga patsiga. Tuntuimad rokokoo kunstnikud Fran ç oi s B ou c h er Üks kuul s a m aid R o ko ko o aj a stu kun stnikk e . Te m a m a alid o lid kergemeelsed ja elurõõmsad. Seinamaalid kujutasid pigem antiikmütoloogiat. Jean Baptiste Simeon Chardin Tema maalid olid elulähedased. Ta leidis oma aine kodanlaste ja tööd tegevate inimeste elust. Vaimustavad olid ta natüürmordid
lebavad naised ja nende kavalerid ning lendasid ringi Amorid. Siin hakkas välja kujunema aadlike kultuur ja maalikunst ning rahvalik kunst. Skulptuur ja tarbekunst Eelistati portselani ja pisiplastikat. Võrreldes barokiga muutusid tööd õrnemaks ja ümaramaks. Kujudel kandsid naised tavaliselt äärmiselt suuri kleite või seelikuid. Mehed ei olnud rokokoo ajastul mehelikud- neil ei püütud kehavorme välja tuua. Nad kandsid pigem kohevaid riideid nagu naised. Inimesi ehtisid pitsid ja puuderdatud parukad, naistel spiraalselt keerduvate lokirullidega, meestel aga patsiga. Daamid olid taljest äärmiselt kokku nööritud, heinasaadudena paisusid seelikud. Sellist ebamugavat rõivastust poleks saanud kanda ükski tööd tegev inimene. Mööbel oli mugavam, kergem ja nõtkemate vormidega kui barokkstiilis. Armastati väikeseid, hõlpsasti ümberpaigutatavaid lauakesi, erineva kujuga sohvasid ja kõhukaid, väärispuidust ning pronksilustustega kummuteid
korrus-korruselt vabalt nihutada ja ehitusisolatsiooniks kasutati korki. Esimesel korrusel asuvast restoranist tõusid toiduliftid luksuskorterite köökidesse. Keldrigaraazis paigaldati autosid pöördalusega. Mood: Moodne naine oli pikakasvuline, sale, lamedarinnaline, laiaõlgne, talumatult sikk oma hästiistuvas pükskostüümis, kettrihmaga kotike üle õla heidetud. Kanti klosslõikelist kübarat, mis sarnanes kummulikeeratud kellukale, juuksed olid lühikeses soengus, nägu puuderdatud, suu ja sõrmeküüned erepunased. Moes oli karm dieet ja moodne oli suitsetada. Moodne oli ka juua ja teha meeletusi. 1930ndatel said ülimoodsateks õhtukleidid, mille rinnaesine oli kaetud, kuid seljal sügav dekoltee, mis kulges vöökohani ja lõppes kelmika lipsukese või buketiga. Moodne mees oli inglise dandy ja Ameerika gangsteri süntees: (näit: Hercule Poirot) kulmudele tõmmatud kaabu, mida ei võetud isegi siseruumides peast, briljantiiniga võitud soeng, taljesse
Revolutsiooni käigus püüti ka uuendada igapäevaelu ja murda sellega vana korra välised avaldumisvorme. Kuna aadlikuid hakati kõrvale tõrjuma, siis ei olnud nende eluviis enam teistele eeskujuks. Lihtrahvalikult hakati üksteise poole pöörduma sina-vormiga. Koos aadliga hääbus ka toretsev rõivamood: meestel muutus rõivastus lihtsamaks, hakati kandma pikki pükse ning lihtsaid kuubesid. Naistel aga kujunes populaarseks lihtne kleidimood. Kadusid suured puuderdatud ja keeruliste kujunditega parukad, mistõttu jäid parukameistrid sootuks tööta. Naised hakkasid juukseid lihtsalt sirgeks kammima, samal ajal kui meestel läks moodi niinimetatud Tituse soeng (lühike soeng ettekammitud juustega) ning bakenbardid. Moodi tuli ka sõna voorus, mida kasutati inimeste ellusuhtumise muutmiseks. Ühelt poolt mõeldi vooruse all uut kõrgemat moraali ning lõpu tegemist vana aja kerglastele kommetele ja liiderdamisele
Dr. Robst .. oli doktor, kes hoolitses mõisarahva eest. Krahv Peter Pahlen .. oli episoodiline tegelane, kes koosnes tegelikult kahest mehest ning oli välimuselt mitte nii vana kui ta tegelikult oli. Teda iseloomustatud kui maneerlikust puuderdatud parukaga kavalpead, kes oli sisemiselt pisike ja õige teokas mees. Pilk oli tal natukene kork, kui ka kurb. Tal olid keisriga head suted, kuid keiser reetis ka tema usalduse(saatis maapakku). Pahlen elas Miitaris.
Third level Fourth level Fifth level Skulptuur Eelistati portselani ja pisiplastikat Võrreldes barokiga muutusid tööd õrnemaks ja ümaramaks Kujudel kandsid naised tavaliselt äärmiselt suuri kleite või seelikuid Mehed ei olnud rokokoo ajastul mehelikud- neil ei püütud kehavorme välja tuua Nad kandsid pigem kohevaid riideid nagu naised Inimesi ehtisid pitsid ja puuderdatud parukad, naistel spiraalselt keerduvate lokirullidega, meestel aga patsiga Daamid olid taljest äärmiselt kokku nööritud, heinasaadudena paisusid seelikud Sellist ebamugavat rõivastust poleks saanud kanda ükski tööd tegev inimene Rokokoo mood Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Tihtipeale olid esemed ja ornamendid kapriisselt ebasümmeetrilised, eelistati nn. orvandit - see on sopilise kujuga keskus, mida ümbritsevad nikerdatud kaunistused. Rokokooajastu tõi uue suuna ka pargikujundusse. Tekkis vaba loodust jäljendav, looklevate teede ning juhuslikult paigutatud puuderühmadega nn. inglise park - tegelikult oli sellise pargi idee pärit Hiinast. Nii mehed kui naised kandsid õrnades toonides siidrõivaid, neid ehtisid pitsid ja puuderdatud parukad, naistel spiraalselt keerduvate lokirullidega, meestel aga patsiga. Daamid olid taljest äärmiselt kokku nööritud, heinasaadudena paisusid seelikud. Sellist ebamugavat rõivastust poleks saanud kanda ükski tööd tegev inimene. Enamasti jõudeelu ja kergemeelseid lõbustusi näitasid tolleaegsed kunstnikud. Maalis armastati heledaid toone nagu roosa ja helesinine, võbelevat valgust, salapärase meeleoluga
Diivanid ja toolid kaeti sageli lillelise siidiga. Eriti moodi tulid nipsasjad, nende seas lõbusa ja koketeeriva alatooniga pisiplastika. Rokokoo siseruum püüdis olla intiimne ja võluv. Mood rokokooajastul Barokk-kostüüm püüdis meest näidata massiivsena, tugevana, sõjakana. Rokokoo meestemoodi võiks nimetada aga naiselikuks: kõrgete kontsadega kingad, valged sukad, pitsist rinnaesisega särk, valge puuderdatud parukas ja mukitud nägu. Ka naised kandsid parukaid. Naiste heledast siidist kleidid olid ülipeenikeseks kokkunööritud piha ja tohutu suureks puhvitud seelikuosaga. Moodi läksid laiad rehvseelikud, algul ümmarguse, hiljem ovaalse kujuga. Seelikud muutusid nii laiaks, et daamid mahtusid uksest sisse vaid külg ees. Riidematerjalidest eelistati õrnades patelltoonides siidi. Väga armastatud olid triibud ja lillemustrid. Lehvid, lilled ja lindid ei
skulptuuris, kõik seal on pehme, armas ja väike. Aina korduvad kenad suplejannas, pluutod ning amoretid- tiivulise poisikesena kujutatud armastusjumalad Eelistati portselani ja pisiplastikat. Võrreldes barokiga muutusid tööd õrnemaks ja ümaramaks. Kujudel kandsid naised tavaliselt äärmiselt suuri kleite või seelikuid. Mehed ei olnud rokokoo ajastul mehelikud- neil ei püütud kehavorme välja tuua. Nad kandsid pigem kohevaid riideid nagu naised. Inimesi ehtisid pitsid ja puuderdatud parukad, naistel spiraalselt keerduvate lokirullidedega, meestel aga patsiga.Daamid olid taljest äärmiselt kokku nööritud, heinasaadudena paisusid seelikud. Sellist ebamugavat rõivastust poleks saanud kanda ükski tööd tegev inimene. Maalid olid väga dekoratiivsed ja nendega kaunistati interjööri. Armastati heledaid toone nagu roosa ja helesinine, võbelevat valgust, salapärase meeleoluga maastikutaustu, maalilisust, õlivärvide kõrval käsutati ka pehmetoonilisi pastelle
proteiini, vitamiine, piimhapet, alfa-hüdroksühapet. Ka mandel ja roosid kuuluvad iidsete kosmeetikavahendite hulka. Mandliõli on pehme ja vitamiinirikas, roosiõli aga suurepärase aroomiga ning rahustava ja põletikuvastase toimega. Haavade raviks kasutati ka puhast mett, mis sisaldab antibakteriaalseid aktiivseid aineid. Temas sisalduvad suhkruained annavad nahale ka pehmuse ja õrnuse. Läbi aegade on ka Jaapanis peetud ilusaks kriitvalgeks puuderdatud nägu, mis on osa ka geisade kultuurist. Algselt kasutati pliivalget, millel oli nahale ning tervisele hävitav mõju. Hiljem võeti kasutusele riisist tehtud puuder, vahel ka lindude väljaheiteid, saavutamaks eriliselt heledat jumet. 750 1900 m. a. j. Keskajal pöörasid naised vähem tähelepanu make-up'le ja selleasemel rõhutati juuste pügamisega kõrget otsaesist, eriti oli see hinnatud kõrgklassi seas. Rõugearmide varjamiseks
proteiini, vitamiine, piimhapet, alfa-hüdroksühapet. Ka mandel ja roosid kuuluvad iidsete kosmeetikavahendite hulka. Mandliõli on pehme ja vitamiinirikas, roosiõli aga suurepärase aroomiga ning rahustava ja põletikuvastase toimega. Haavade raviks kasutati ka puhast mett, mis sisaldab antibakteriaalseid aktiivseid aineid. Temas sisalduvad suhkruained annavad nahale ka pehmuse ja õrnuse. Läbi aegade on ka Jaapanis peetud ilusaks kriitvalgeks puuderdatud nägu, mis on osa ka geisade kultuurist. Algselt kasutati pliivalget, millel oli nahale ning tervisele hävitav mõju. Hiljem võeti kasutusele riisist tehtud puuder, vahel ka lindude väljaheiteid, saavutamaks eriliselt heledat jumet. Mari Sarv 4 38E Eesti Esimene Erakosmeetikakool Kosmeetika ajalugu
11.Rokokoo skulptuur- kõik seal on pehme, armas ja väike. Aina korduvad kenad suplejannas, pluutod ning amoretid- tiivulise poisikesena kujutatud armastusjumalad. Eelistati portselani ja pisiplastikat. Võrreldes barokiga muutusid tööd õrnemaks ja ümaramaks. Kujudel kandsid naised tavaliselt äärmiselt suuri kleite või seelikuid. Mehed ei olnud rokokoo ajastul mehelikud- neil ei püütud kehavorme välja tuua. Nad kandsid pigem kohevaid riideid nagu naised. Inimesi ehtisid pitsid ja puuderdatud parukad, naistel spiraalselt keerduvate lokirullidega, meestel aga patsiga. Daamid olid taljest äärmiselt kokku nööritud, heinasaadudena paisusid seelikud. Sellist ebamugavat rõivastust poleks saanud kanda ükski tööd tegev inimene. 12.Inglismaa barokkarhitektuur-17 saj 1.pool-pooldati barokklikku klassitsismi ja ka itaalia kõrgrenessansi pärandit. Selle maaletootjaks oli arhitekt ja teatrikunstnik Inigo Jones, kes oli reisinud Itaalias ja oli vaiumustatud Palladio loomingust
Nõne dünastia ajal kandis õpetlaste-ülikute klass nefriidist, kullast, hõbedast ja messingist ehteid, teistel olid need vasest ja rauast. Jõukate inimeste rõivamood muutus aastatega. Tangi ddamid näiteks eelistasid näiteks linnusulgetest seelikuid, kuid hiljem need keelati kartuses, et haruldased linnud võivad välja surra. Tangi aja luuletused ülistasid naiste viimistletud minkimist. Ühes luuletuses väidetakse, et hoolikalt puuderdatud ja põsepunaga näod loovad näod loovad ,,armsuse unelma". 1.2.1 Ametile vastav peakate Mehe müts täiendas riietust ja avalikesse kohtadesse paljapäi ei mindud. Moed muutusid aegade jooksul, kuid alati näitas peakate kandja seisust ja elukutsest. 1.2.2 Tangi ajastu mood Õpetlaste-ülikute klass riietus avaratesse siidi rüüdesse. Moodsad naised kandsid pikka seelikut ja jakki, mille peale pandi lühikeste varrukatega rüü. 1.2.3 Peeglite võlujõud
päevitumine, siis jõukam klass vältis oma tubase eluviisiga igasugust kontakti päikesega. ·Antiik-Kreeka naised olid meikimises märksa vaoshoitumad kui suguõed Egiptuses, kuid mõningal määral toonisid nemadki nägu valgemaks. Heledama naha saavutamiseks segati omavahel mürgine pliivalge või elavhõbe, kips ja kriit, mille sekka roosakama jume soovil puistati punastest marjadest pressitud mahla. Sama puudriretsept kuulus ka roomlannade iluarsenali. ·Valgeks puuderdatud nägu on läbi sajandite olnud ilu võrdkuju kaugel Jaapaniski, kus kriitvalge väljanägemine on osa geisade stiilist. Traditsioonilisse geisameiki kuuluv tugev valge mink saavutati varasemal ajal pliivalgega, kuid kui ilmnes selle hävitav mõju nahale ning tervisele, hakati tarvitama riisist tehtud puudrit. 4
kui ka naistel. Meeste moest kadusid sukkpüksid ja nende asemele tulid põlvpüksid. Mõlema moe esindajad kandsid suuri laiade äärtega mütse ja kübaraid. Inglise kodusõja ajal hakkasid sealses moes kajastuma prantsuse õukondade stiilid. Sotsiaalsete pingete ja süngete aegade tõttu hakati kasutama tumedaid toone ja puritaanidele omaseid lõikeid. 1700 1750 Mehed kandsid valgeid parukaid. Selleks et rohkem efekti anda olid loomulikud juuksed olid puuderdatud. Sel ajal hakati Euroopas vahet tegema õukonna kleitidel ja vabaaja kleitidel. 1750 1775 Moe maailma vallutab Rococo. Kleidid lähevad uhkemaks kui need on kunagi olnud. Hakatakse kasutama üha enam värve, mustreid, pärleid, kette ja muid kaunistusi. Sel ajal olid ka soengud sama tähtsad kui kleidid ning see tõttu kasutati ka neis tavaliselt samu kaunistus elemente. Sukad ja korsetid olid ikka veel moes. ESIMENE MAAILMASÕDA Esimest maailmasõda loetakse uusaja lõpuks
sajandil kandsid naised kuni revolutsioonini metallist puusatoestikke, mis laiendasid kleidi seelikuosa külgede suunas kuni pooleteise meetrini. Seeliku juurde kuulus alati korsett ja sügavalt rinda paljastav dekoltee, seelikuosa oli eest lahti lõigatud ning jättis alusseelikud nähtavale. Moe liikumisele lihtsuse suunas andis hoogu juurde revolutsioon. Revolutsioon kaotas oma teelt siidi, sameti ja brokaadi ning vabastas naised tülikatest detailidest nagu korsetid, kõrged puuderdatud parukad, kõrged kontsad, ilumärgid ja lehvid. Maanaise rõivastusse kuulus nüüd pihik, taljesse töödeldud jakk ja lopsakas kroogitud seelik. Vabariiki pooldavate naiste rõivastuseks sai valge kleit, sügavsinine redingotjakk ning punase- valgetriibuline krae. Rojalistid riietusid seevastu musta. 8 9 10 11 Meeste riietus: 17.sajandi alguses oli meestemood mõõdukas. Louis XIV tõi kaasa priiskava meestemoe
3. Kuidas oli uue stiili nimi, kust see pärines? Uue stiili nimi oli rokokoo ja see pärines prantsuse keelsest sõnast rocaille, mis tähendab merikarbi poolmikku meenutavat motiivi. 4. Mida tähendab chinoiserie? Nn hiinatsemine 5. Mis iseloomustab tolleaegset rõivamoodi? Meestemood muutus naiselikumaks: kõrgete kontsadega kingad, valged sukad, pitsist rinnaesisega särk, valge puuderdatud parukas ja mingitud nägu. Naised kandsid samuti parukat. Heledast siidist kleidid olid ülipeenikeseks kokkunööritud piha ja tohutu suureks puhvitud seelikuosaga. 6. Mis laadi skulptuuriteosed olid eriti moes rokokooajastul? Too näiteid. Moes oli pisiplastika, mis on enamasti koketeeriva maiduda. Nt Lamburistseen, Suudlus, Taskukell, kuld emailiga. 7. Mis muudab eriti võluvaks J.A. Watteau maalid? Milline meeleolu neis valitseb?
haarava ornamendiga ja kergesisuliste maalingutega. mööbel kergem ja nõtkemate vormidega. väiksed lauakesed, sohvad , kõhukad, väärispuidust ning pronksilustustega kummutid. värvidest eelistati sidrunkollast , õrnroosat ja helesinist. luksusesemed, iluasjakesed, portselanist esemed, serviisid Mood Meeste mood - muutus naiselikumaks, riietus rõhutas pihakohta, parukad madalamad, kuid neid puuderdati ja kaunistati siidlehviga. Naiste mood - Ülilaiad seelikud,valgeks puuderdatud nägu, kõrged soengud, lehvid, lindid, lilled, pärlid, kalliskivid. Riidematerjaliks siid.
" Timo mängib ka von Mannteuffeliga: teades, et too käib tema paberites tuhnimas, pakub Timo talle erinevates keeltes kokaraamatuid sirvida. Siin meenutab von Mannteuffel veidi lihtsameelset Vanapaganat, kellega Kaval-Ants trikke teeb. Krahv Peter Pahlen on episoodiline tegelane, ent saanud krossilikult värvika kirjelduse: "...see vanamees koosnes tegelikult kahest mehest. Välimisest, mitte veel väga vanast, aga kuidagi õige äranühkunud Drozi automaatide moodi nukust, maneerlikust puuderdatud parukaga kavalpeast, ja sisemisest, märksa pisemast, ikkagi veel õige teokast mehest, kes vaatas pealmise silmaaukudest otsekui pappturvise seest üllatavalt erksal pilgul välja kusjuures see pilk oli ta omaniku just nagu kõiketeadmisest niihästi natuke kõrk kui ka kurb." Pahleni juurde sõidab Timo maalt põgenemise asjus nõu küsima. Pahleni sõnad ("...välismaale lähevad ainult need, kes tahavad iseenese eest kätte maksta
Nõne dünastia ajal kandis õpetlaste-ülikute klass nefriidist, kullast, hõbedast ja messingist ehteid, teistel olid need vasest ja rauast. Jõukate inimeste rõivamood muutus aastatega. Tangi ddamid näiteks eelistasid näiteks linnusulgetest seelikuid, kuid hiljem need keelati kartuses, et haruldased linnud võivad välja surra. Tangi aja luuletused ülistasid naiste viimistletud minkimist. Ühes luuletuses väidetakse, et hoolikalt puuderdatud ja põsepunaga näod loovad näod loovad ,,armsuse unelma". 1.2.1 Ametile vastav peakate Mehe müts täiendas riietust ja avalikesse kohtadesse paljapäi ei mindud. Moed muutusid aegade jooksul, kuid alati näitas peakate kandja seisust ja elukutsest. 1.2.2 Tangi ajastu mood Õpetlaste-ülikute klass riietus avaratesse siidi rüüdesse. Moodsad naised kandsid pikka seelikut ja jakki, mille peale pandi lühikeste varrukatega rüü. Mehed kandsid avaraid rõivaid
Naisideaal oli seotud katoliku kiriku loodud pildiga sündsast kaunist naisest. Naise olukord oli halb, jumestust ja isegi ehteid peeti patuks. Levinuim naiseideaal oli luikvalge neid, kellel on peaaegu läbipaistev nahk, juuksed valged kui puuvill ja silmad süütud, sinised. Moes oli pikk munajas nägu ning sügaval asetsevad silmad. Jumestust kasutasid vaid õukonnadaamid, näitlejannad ja kergemeelsed naised. Alusvärv oli kriitvalge ja puuderdatud. Nahka valgendati sidruni- ja piimavannidega, kulmud kitkuti välja ja juuksepiiri püüti nihutada nii kõrgele kui võimalik. Eeterlikkuse rõhutamiseks toonitati mõnikord sinisega otsaesisel olevaid veresooni. Silmameiki peaaegu ei kasutatud, selleks tarvitati vaid musta kontuurpliiatsit. Keskaja edenedes hakati pikkamisi kasutama pisut põsepuna ja huuli punase värviga kitsamaks maalima. Renessanss Sel ajal kasutasid kosmeetikat nii linna- kui maanaised. Ilu usuti sündivat harmooniast
ilusamana, suur tähelepanu rõivaste kujutamisele. Rembrandt-kasutab valgust ja varju, heledust ja tumedust, ei tee vahet ilusa ja koleda vahel. Tema tegi nii mütoloogilist ja usuteemalisi maale, zanrimaale, portreesid ja maastikke. Rokokoo 18 saj Arhitektuuris väliselt ei muutundu palju, aga seest jäid toad hubasemaks ja väiksemaks, seinad paneelide või peeglitega kaetud. Mööbel kerge ja kõverjalgne, istmed siidiga kaetud, kanti siidrõivaid ka mehed, ehitud pitsi ja puuderdatud parukad, naistel spiraalsed lokirullid, meestel pats, daamidel sipelgtalje ja suued paisuvad seelikud. Maalikunstis heledad toonid, võbelev valgus. Sageli maaliti lambureid, lambuririietuses aadlikud, kujutati jõudeelu ja kergemeelseid lõbustusi. Rokokoo tõi euroopa kultuuripilti esimese inglise kunstniku gainsborough, kerge pintslilöögiga, õhulised ja valgusküllased maalid, tuntuimad Poiss sinises, hommikune jalutuskäik.
Mööbel pidi olema elegantne, kerge ja mugav. Levis ka Hiina kunsti mõju, hakati kasutama suuri hiina vaase, mida kasutati kaunistuseks. Lukuslikud ja eksootilised materjalid(Hiina siid, portselan). Rokokoo ei olnud kõikehõlmav stiil. Levis 1710-1760. Pisikesed portselanskulptuurid, teemaks karjus ja karjuseneiu. Suur muutus toimus riidemoes. Meeste mood muutus naiselikuks, moes olid kõrge kontsaga kingad, valged sukad, särk pitsist rinnaesisega, kohustuslik oli valgeks puuderdatud parukas ja meigitud nägu. Meigi juures omasid tähtsust sünnimärgid, mis kleebiti näo peale. Naised kandsid korsetti, mis oli ülipeenike. Suured seelikud, kõrged soengud. Hügieen ja pesemine ei olnud moes, halb lõhn peletati eemale vürtsi kottidega. Clodion oli tuntuim prantsuse skulptor, kujutas nümfe ja faune. Maalikunstis muutus kõik kuninga maitse järgi, osad ei olnud sellega nõus ja näitasid oma rahulolematust. Üks leer oli poussini pooldajad ja teised rubensi pooldajad
" Timo mängib ka von Mannteuffeliga: teades, et too käib tema paberites tuhnimas, pakub Timo talle erinevates keeltes kokaraamatuid sirvida. Siin meenutab von Mannteuffel veidi lihtsameelset Vanapaganat, kellega Kaval-Ants trikke teeb. Krahv Peter Pahlen on episoodiline tegelane, ent saanud krossilikult värvika kirjelduse: "...see vanamees koosnes tegelikult kahest mehest. Välimisest, mitte veel väga vanast, aga kuidagi õige äranühkunud Drozi automaatide moodi nukust, maneerlikust puuderdatud parukaga kavalpeast, ja sisemisest, märksa pisemast, ikkagi veel õige teokast mehest, kes vaatas pealmise silmaaukudest otsekui pappturvise seest üllatavalt erksal pilgul välja kusjuures see pilk oli ta omaniku just nagu kõiketeadmisest niihästi natuke kõrk kui ka kurb." Pahleni juurde sõidab Timo maalt põgenemise asjus nõu küsima. Pahleni sõnad ("...välismaale lähevad ainult need, kes tahavad iseenese eest kätte maksta. Kes tahab midagi tähtsamat, jääb
" Timo mängib ka von Mannteuffeliga: teades, et too käib tema paberites tuhnimas, pakub Timo talle erinevates keeltes kokaraamatuid sirvida. Siin meenutab von Mannteuffel veidi lihtsameelset Vanapaganat, kellega Kaval-Ants trikke teeb. Krahv Peter Pahlen on episoodiline tegelane, ent saanud krossilikult värvika kirjelduse: "...see vanamees koosnes tegelikult kahest mehest. Välimisest, mitte veel väga vanast, aga kuidagi õige äranühkunud Drozi automaatide moodi nukust, maneerlikust puuderdatud parukaga kavalpeast, ja sisemisest, märksa pisemast, ikkagi veel õige teokast mehest, kes vaatas pealmise silmaaukudest otsekui pappturvise seest üllatavalt erksal pilgul välja kusjuures see pilk oli ta omaniku just nagu kõiketeadmisest niihästi natuke kõrk kui ka kurb." Pahleni juurde sõidab Timo maalt põgenemise asjus nõu küsima. Pahleni sõnad ("...välismaale lähevad ainult need, kes tahavad iseenese eest kätte maksta. Kes
päevil ning tähendas tänavakleiti, mille kroogitud seelikuosa oli eest lahtine ning jättis aluskleidi nähtavale. Kleit oli suhteliselt praktiline, ulatudes vaid pahkluuni.Tihti kanti selle juurde kontsaga tänavakingi ja pehmest siidist jakki caraco. Moe liikumisele lihtsuse suunas andis hoogu juurde revolutsioon. Revolutsioon kaotas oma teelt siidi, sameti ja brokaadi ning vabastas naised tülikatest detailidest nagu korsetid, panjeed, kõrged puuderdatud parukad, kõrged kontsad, ilumärgid ja lehvid. Maanaise rõivastusse kuulus nüüd pihik, taljesse töödeldud jakk ja lopsakas 44 kroogitud seelik, sageli Prantsuse trikoloori värvides. Vabariiki pooldavate naiste rõivastuseks sai valge kleit, sügavsinine redingotjakk ning punasevalgetriibuline krae. Rojalistid riietusid seevastu musta. Meeste riietus: 18.sajandi mees kandis vesti ja põlvpükse
päevil ning tähendas tänavakleiti, mille kroogitud seelikuosa oli eest lahtine ning jättis aluskleidi nähtavale. Kleit oli suhteliselt praktiline, ulatudes vaid pahkluuni.Tihti kanti selle juurde kontsaga tänavakingi ja pehmest siidist jakki caraco. Moe liikumisele lihtsuse suunas andis hoogu juurde revolutsioon. Revolutsioon kaotas oma teelt siidi, sameti ja brokaadi ning vabastas naised tülikatest detailidest nagu korsetid, panjeed, kõrged puuderdatud parukad, kõrged kontsad, ilumärgid ja lehvid. Maanaise rõivastusse kuulus nüüd pihik, taljesse töödeldud jakk ja lopsakas 44 kroogitud seelik, sageli Prantsuse trikoloori värvides. Vabariiki pooldavate naiste rõivastuseks sai valge kleit, sügavsinine redingotjakk ning punasevalgetriibuline krae. Rojalistid riietusid seevastu musta. Meeste riietus: 18.sajandi mees kandis vesti ja põlvpükse
Rokokoo pole siiski kõikehaarav stiil nagu barokk, sest nt välisarhitektuuris jäigi üldjoontes püsima senine, baroklik laad. Rokokoo valitsusajaks loetakse aastaid 1710 1760 ja tema jälgi on rohkem plastikas ja maalikunstis, aga ka riidemoes! Barokkkostüüm püüdis meest näidata massiivsena, tugevana, sõjakana. Rokokoo meestemoodi võiks nim aga naiselikuks: kõrgete kontsadega kingad, valged sukad, pitsist rinnaesisega särk, valge puuderdatud parukas ja mingitud nägu... selle juurde kuulus küll veel peaaegu mänguasjaks taandunud mõõk. Skulptuuris näeme baroki jõuliste vormide pehmenemist, õrnemaks ja ümaramaks muutumist. Levib pisiplastika (eriti portselanist), mis on enamasti koketeeriva maiguga nagu kogu rokokookunst. Maalikunsti kõige tüüpilisemaks ja omal ajal ka kõige kuulsamaks esindajaks võib pidada FRANÇOIS BOUCHER´d (1703-1770)
annaabi.ee 
