varda töötemperatuur on kuni T = 120 °C ja tulemuse D usaldatavus peab olema 99 %. Varda pinnakaredus ohtlikus kohas on Ra = 3,2 µm. RR0,5 Dimensioneerida varras ja arvutada koormustsüklite arv Varras kuni varda purunemiseni. Varda mõõtmed valida vastavalt üliõpilaskoodi viimasele F numbrile A. Varda koormus valida vastavalt üliõpilaskoodi F max eelviimasele numbrile B. F Vajalikud etapid: B 1
.. Fmax) ( kusjuures Fmin = - Fmax). Varras on valmistatud terasest E295 DIN EN 10025-2 (voolepiir Re = 295 MPa ja tugevuspiir Rm = 470 MPa), varda töötemperatuur on kuni T = 120 °C ja tulemuse usaldatavus peab olema 99 %. Varda pinnakaredus ohtlikus kohas on Ra = 3,2 µm. Dimensioneerida varras ja arvutada koormustsüklite arv kuni varda purunemiseni. Varda mõõtmed valida vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A. Varda koormus valida vastavalt üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile B. Vajalikud etapid: 1. Koostada koormuse suurimale väärtusele Fmax vastav paindemomendi M epüür, koostada painde tugevustingimus ning arvutada varda peenema osa läbimõõt d, võttes varuteguri nõutavaks väärtuseks [S] = 4 ja ümmardades
korpusesse. Ümarvarda otsale, kaugusel L korpuse seinast, mõjub ajas sümmeetrilise tsükliga muutuv punktjõud F = (Fmin ... Fmax) (kusjuures Fmin = - Fmax). Varras on valmistatud terasest E295 DIN EN 10025-2 (voolepiir Re = 295 MPa ja tugevuspiir Rm = 470 MPa), varda töötemperatuur on kuni T = 120 °C ja tulemuse usaldatavus peab olema 99 %. Varda pinnakaredus ohtlikus kohas on Ra = 3,2 µm. Dimensioneerida varras ja arvutada koormustsüklite arv kuni varda purunemiseni. L = 140 mm, D = 1,40d F = 3100 N [S] = 4 1 Paindemomendi M epüür ja varda peenema osa läbimõõt d Esmalt leitakse paindemoment M Lõige tehti kui L = 70 mm Painde tugevustingimus Varda peenema osa läbimõõt = 434 Nm kuna väändemomenti ei ole
· Polümeersete omadustega materjalide katsetamisega tõmbele · Metalsete omadustega materjalide katsetamisega löökpaindele, selgitada välja pinge kontsentraatori ja katsetustemperatuuri mõju löögitugevusele. 1) Tugevuspiir Rm Maksimaaljõule Fm vastav pinge Rm=Fm/So Fm- maksimaaljõud So- teimiku algristlõike pindala 2) Voolavuspiir Rp Rp=Fp/So 3) Katkevenivus A% (suhteline pikenemine purunemiseni protsentides) Lu - Lo A= 100 Lo Lo Teimiku algmõõtepikkus Lu Teimiku lõppmõõte pikkus pärast purunemist. Katsetulemused · Tõmbeteim Tõmbeteimi tulemuste tabel · Löökpainde teim Lõõkpaindeteimi Tulemuste tabel Teras C60 põhjal Materjal Purustustöö KV Temperatuur Purunemispinna (soonik) iseloom Kokkuvõte
K p= A σ Bu =4,51∗470−0,265 =0,88 K p - pinnakaredustegur K t =1 Kt -temperatuuritegur K u=0,814 Ku - usalduvustegur K=1∗0,83∗0,88∗1∗0,814=0,59 Koostada ristlõike B kohalik väsimusgraafik, võttes 1000 pingetsükli tingliku väsimuspiiri väärtuseks σ −1 E 3=0,9 Rm ning määrata (arvutada) eeldatav pingetsüklite arv purunemiseni. σ −1E3 =0,9 Rm =0,9∗470=423 MPa tingliku väsimuspiiri väärtus σ max =σ a=88 MPa kohaliku paindepinge amplituudväärtus σ (D ) −1 =K∗σ −1=0,59∗235=139 MPa astme kohalik väsimuspiir Eeldatav pingetsüklite arv purunemiseni Ei purune, kuna väsimuspiirväärtus on suurem kui kohalik paindepinge amplituudi väärtus ehk paindepinge maksimaalne amplituudiväärtus ei küündi väsimuspiiri väärtuseni. Vastu:
kontsentratsiooni ja katsetustemperatuuri mõju löögitugevusele. 1) Tugevuspiir Rm – maksimaaljõule vastav pinge. Rm = Fm/So Fm – maksimaaljõud So – teimiku algristlõike pindala 2) Voolavuspiir Rp – vahemik, kus materjal pikeneb ilma jõu kasvuta. Rp = Fp/So 3) Katkevenivus A% - suhteline pikenemine purunemiseni protsentides Lu Lo A= 100 Lo Lo – teimiku algmõõtepikkus Lu – teimiku lõppmõõtepikkus pärast purunemist Kasutatud töövahendid: (Kirjeldada katseaparatuuri jmt) Servhüdrauliline tõmbekatse-masin, löökpendel, erinevatest materjalidest katsekehad (teras
korpusesse. Ümarvarda otsale, kaugusel L korpuse seinast, mõjub ajas sümmeetrilise tsükliga muutuv punktjõud F = (Fmin ... Fmax) (kusjuures Fmin = - Fmax). Varras on valmistatud terasest E295 DIN EN 10025-2 (voolepiir Re = 295 MPa ja tugevuspiir Rm = 470 MPa), varda töötemperatuur on kuni T = 120 °C ja tulemuse usaldatavus peab olema 99 %. Varda pinnakaredus ohtlikus kohas on Ra = 3,2 µm. Dimensioneerida varras ja arvutada koormustsüklite arv kuni varda purunemiseni. Varda mõõtmed valida vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A. Varda koormus valida vastavalt üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile B. Vajalikud etapid: 1. Koostada koormuse suurimale väärtusele Fmax vastav paindemomendi M epüür, koostada painde tugevustingimus ning arvutada varda peenema osa läbimõõt d, võttes varuteguri nõutavaks väärtuseks [S] = 4 ja ümmardades tulemuse täismillimeetriteks; 2
(voolepiir Re = 295 MPa ja tugevuspiir Rm = 470 MPa), varda töötemperatuur on kuni T = 120 °C ja tulemuse R0,5 usaldatavus peab olema 99 %. Varda pinnakaredus ohtlikus kohas on Ra = 3,2 µm. Dimensioneerida varras ja arvutada koormustsüklite arv Varras R kuni varda purunemiseni. Varda mõõtmed valida vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A. Varda koormus valida vastavalt F üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile B. Fmax Vajalikud etapid: F 1. Koostada koormuse suurimale väärtusele B Fmax vastav paindemomendi M epüür,
Materjal nr 2(Messing) Materjal nr 3(Tööriistateras) 4. Diagrammi lõikudes A, B, C ja D toimuvate protsesside kirjeldus: A- F suureneb voolavuspiirini, kuid materjal säilitab oma kuju. B- F ei suurene enam ja materjal hakkab venima. C- Rakendatud jõud hakkab suurenema ning protsess kestab kuni tugevuspiirini(Rm), samal ajal katsekeha pikeneb. D- Tugevuspiir on ületatud rakendatud jõud(F) hakkab vähenema, kuid katsekeha pikeneb kuni purunemiseni. 5. Materjalide iseloomustus: · Katsekeha(teras)- plastne, survetöödeldav, lõiketöödeldav, sitke, kolmest katsekehast talub kõige vähem koormust. · Katsekeha(messing)- Kõvem ja tugevam kui teras, suhteliselt habras ja elastne materjal. · Katsekeha(tööriistateras)-Habras ja kõrgelastne materjal, kolmest katsekehast talub kõige suuremat koormust,kõva, tugev.
Samuti tuli analüüsida graafikut saamaks vajalikud andmed. Mõõtsime teimikute algandmed, ehk teimikute mõõtmed enne, kui hakkasime neid tõmbama. Mõõtsime teimiku keskkohast laiuse ning arvutasime algristlõike pindala. Samuti leidsime teimiku algpikkuse, märkides ja mõõtes mingi kindla vahemiku teimikul, et hiljem oleks hea uuesti mõõta. Seejärel asetasime erinevatest materjalidest teimikud tõmbe masina vahele ning tõmbasime kuni purunemiseni. Kasutades alg- ja lõpp pikkuseid, saime leida erinevate materjalide katkevenivuse. Samuti leidsime arvutuse teel materjalide tugevuspiiri (Rm) ning panime kirja ka tingliku voolavuspiiri(Rp). Ülejäänud andmed tabeli täitmiseks saime graafikult. JÄRELDUSED Erinevad materjalid on erineva tugevusega. Katsetest sai järeldada, et osade materjalide voolavuspiir oli suurem kui teistel, mõni materjal purunes kohe ilma venimata. Samuti oli ka
ligipääsetavusest mõõtekohale (võimalus kasutada statsionaarsetvõi kaasaskantavat masinat).Nagu edaspidi näha, on kasutusel mitmed kõvaduse määramisemeetodid ja skaalad (joonis 2.4, tabel 2.3). Kuigi paljude materjalide kõvadust on võimalik mõõta mitmete meetoditega, pole mõõdetavad kõvadusarvud omavahel üks ühele võrreldavad. Vale kõvadusmeetodi valik viib mitteusaldusväärse katsetulemuseni või halvemal juhul kasutatava masina/otsaku purunemiseni. Seega tuleb kõvadusmeetodi valikul olla hoolikas ja lähtuda eespool toodud valikutingimustest.
1) Tõmbetugevus- max jõule vastav pinge (Rm=Fm/So) 2) Voolavuspiir- Pinge mis vastab voolavusjõule Tinglik voolavuspiir Rp0.2 (kui materjalil voolavus puudub), pinge, mille korral plastiline jääkdeformatsioon on 0.2% 3) Materjali tugevust 4) Katkevenivus- suhteline pikenemine protsentides purunemiseni Katkeahenemine on algristlõikepindala ja purunemiskoha ahenenud osa pindala suhe protsentides 5) Materjali plastsust 6) Katkeahenemine ja katkevenivus 7) Reh- (ülemine voolavuspiir) pinge väärtus, mille saavutamisel esmakordselt täheldatakse jõu vähenemist Rel- (alumine voolavuspiir) pinge madalaim väärtus plastsel voolamisel Rp- tinglik voolavuspiir (2) 8) Kuna tõmbeteimil väheneb koormamise käigus teimiku ristlõikepindala, siis
soon kraadi matt, ei läinud päris pooleks Kokkuvõte Järeldusena saame väita, et komposiitmaterjalide tugevus sõltub sellest, kas neile on jõud rakendatud risti-või pikikiudu. Kõige tugevamaks materjaliks oli komposiit X ning talle järgnes Teras C20. Suhtelise pikenemisel purunemiseni oli kõige venivamaks materjaliks teras ning järgmisena plastik. Halvima venivusega materjaliks oli polüestervaik, mille suhteline venivus oli vaid 0.44%. Kõige rohkem jõudu tuli rakendada terasele, et see katkeks, kuigi teimiku paksus oli võrreldes teiste materjalide teimikutega vähesel määral õhem ning pikkus kaks korda suurem
temperatuuride vahe on 1K (c) · Millal on oluline materjalide soojusmahtuvus? Kui planeeritakse soojustsalvesteid · Kuidas jaotatakse tulepüsivuse järgi materjale? Mittesüttivateks(ei põle ega söestu) raskestisüttivad(ei põle vaid söestuvad) süttivad(orgaanilised materjalid) · Millistel materjalidel määrab kasutusala tulekindlus? Kütttekollete materjalid · Kuidas mõõdetakse keha survetugevust? proovikeha peale surudes kuni selle purunemiseni · Kuidas mõõdetakse keha tõmbetugevust? Vardakujulise keha puruks tõmbamise jõud N/mm2 · Kuidas mõõdetakse keha paindetugevust? Murtakse pooleks talakujuline proovikeha · Millised materjalid on haprad? Haprad on materjalid mille paindetugevus (ja ka tõmbetugevus) on tunduvalt väiksem nende survetugevusest(kivimaterjalid malm klaas) · Mis on materjalide elastsus? Materjalide omadus koormise mõjul deformeeruda
Selle vastu astus välja USA, kes leidis, et tegemist on rahvusvaheliste õiguste jõhkrate rikkumistega. Vastukaaluks oma eelmistele väidetele on muidugi see, et tänapäeval on muudetud selline tootmisviis aina ohutumaks ning efektiivsemaks. Ja ei ole ka olnud enam suuri õnnetusi. Muidugi saab üheks halvaks näiteks tuua Tsernobõli tuumakatastroofi, ent see oli puht inimeste süü, sest jaama reaktor viidi ebastabiilsesse olekusse turvasüsteemide katsetamisel ning see viis reaktori purunemiseni. Ent sellest lähtudes on miinuseks vast ka see, et kuna tuumaelektrijaamade ehitamine on väga kallis, siis ütitatakse jaamu tööl hoida viiamase piirini, kuigi teatakse, et see on ohtlik .. Tuumaelektrijaam - üks tõhusamaid elektritootmise võimalusi praegu ja ka tulevikus. Kuid nagu õeldakse, siis head ei ole ilma halvata, nii on ka tuumaenergiaga. Ta on toonud meile küll mitmeti kahju ning vaadates minevikku, tundub, et seda tuleks pigem karta .. Kuid kuna
temperatuurid olid vastavalt 24C ja 65C. Mõlemad materjalid purunesid sitkelt. Arvatavasti ei olnud temperatuuril 65C testitud materjal teras C20, vaid mingi muu teras, mis peabki andma löökpainde puhul analoogse tulemuse. Järeldusena saame väita, et komposiitmaterjalide tugevus sõltub sellest, kas neile on jõud rakendatud ristivõi pikikiudu. Kõige tugevamaks materjaliks oli komposiit X. Suhtelise pikenemisel purunemiseni oli kõige venivamaks materjaliks teras ning järgmisena plastik (ABS). Halvima venivusega materjaliks oli polüestervaik, mille suhteline venivus oli vaid 2%. Kõige rohkem jõudu tuli rakendada terasele, et see katkeks, kuigi teimiku paksus oli võrreldes teiste materjalide teimikutega vähesel määral õhem ning pikkus kaks korda suurem.
Ümarvarda otsale, kaugusel L korpuse seinast, mõjub ajas sümmeetrilise tsükliga muutuv punktjõud F = (Fmin ... Fmax) (kusjuures Fmin = - Fmax). Varras on valmistatud terasest E295 DIN EN 10025-2 (voolepiir Re = 295 MPa ja tugevuspiir Rm = 470 MPa), varda töötemperatuur on kuni T = 120 °C ja tulemuse usaldatavus peab olema 99 %. Varda pinnakaredus ohtlikus kohas on Ra = 3,2 µm. Dimensioneerida varras ja arvutada koormustsüklite arv kuni varda purunemiseni. L = 140 mm D = 1,40d F = 300 N [S] = 4 1. PaindemomendiM epüür ja varda peenemaosaläbimõõtd Esmalt leitakse paindemoment M Lõige tehti kui L = 70 mm Painde tugevustingimus: Varda peenema osa läbimõõt = 42 Nm kuna väändemomenti ei ole Kontrollime läbimõõdu d = 18 sobivust 2. Varda jämedama otsa läbimõõt D, raadius R, ja varda ohtliku koha eskiis Varda jämedama osa D leidmiseks on antud funktsioon D = 1,40d
Määratakse järgmised tugevus-ja plastsusnäitajad: Tugevusnäitajad: Tõmbetugevus Rm-maksimaaljõule F m vastav pinge. Voolavuspiir ReH(ülemine)ja ReL(alumine) ReH-pinge väärtus,mille saavutamisel esmakordselt täheldatakse jõu vähenemist, ReL-pinge madalaim väärtus plastsel voolamisel Tinglik voolavuspiir Rp-pinge,mille juures vaasi jäävpikenemine saavutab etteantud väärtuse protsentides. Plastsusnäitajad: Katkevenivus A%(suhteline pikenemine protsentides purunemiseni) Katkeahenemine Z% Löökpaindeteim Konstruktsioonile võib mõjuda löökkoormus,mis võib hapralt purustada detaili.See on üks ohtlikemaid konstruktsioonide purunemise viise.Katsetamine võimaldab otsustada materjali kalduvuse üle haprale purunemisele. Katsetamine seisneb keskelt soonitud ja mõlemast otsast toestatud teimiku purustamises löökpendliga,määrates töö,mis kulub teimiku purustamiseks. Kasutatakse kahe soonekujuga teimikuid:
konstruktsioonid. Ekvivalentne konstantse amplituudiga väsimuskoormus - tegelikule (muutuva amplituudiga) koormusele vastav konstantse amplituudiga koormus, mille kogu mõju väsimuse seisukohalt on samasugune, kui tegelikul koormusel. Pingeamplituud - pingetsükli kahe äärmise pingeväärtuse algebraline vahe Ekvivalentne konstantne pingeamplituud E - tegelikule pingete vaheldumisele vastav konstantne pingeamplituud, mis põhjustab sama väsimusea (tsüklite arv kuni purunemiseni) kui tegelik pingete vaheldumine. Väsimuskõver - kõver, mis kirjeldab sõltuvust väsimuspurunemiseni viiva tsüklite arvu ja pingeamplituudi vahel. Väsimuspiir L - piir, millest allapoole jääva amplituudiga pingete vaheldumised ei mõjuta konstruktsiooni väsimuse seisukohalt. Väsimusarvutusteks puudub vajadus, kui vähemalt üks järgmistest tingimustest on täidetud: a) normatiivse pinge suurim amplituud rahuldab tingimust 26
midagi erinevat pakkuda. Miks on plastmass nii tähtis? Tänapäeval on energiatõhusus ülioluline ning kui transport kõrvale jätte, on hooned suurimad energiatarbijad. Plastmassid on suurepärased isolaatorid ja kattematerjalid, aidates nõnda kaasa energiatõhususe suurendamisele ning ohtlike C0 2 emissioonide vähendamisele. Plastmasside mehaanikalised omadused · Plastmasside deformatsioonidiagrammid on sirged peaaegu kuni purunemiseni, kusjuures enamiku katkevenivus ei ületa 2...3%. · Tavaliselt on Plastmasside mehaanikalised karakteristikud tõmbel ja survel erinevate väärtustega. · Plastmassid taluvad metallidest tunduvalt halvemini vahelduvaid ja kestvaid koormusi. · Plastmasside mehaanikalised karakteristikud on metallidega võrreldes suurema hajuvusega. See seletub materjalide vananemise, hügroskoopsuse, anisotroopsuse ja
v vee tihedus (g/cm3). 3 Survetugevuse määramine Survetugevuse katsetamine viiakse läbi proovikehadega, mis on moodustatud kahest teineteise peale asetatud silikaattellisest (õõnteta kivide puhul võib kasutada poolikuid kive asetatud teineteisele nii, et murtud otspinnad oleksid vastassuundades. Proovikeha asetatakse pressi alumisele plaadile, tsentreeritakse ning viiakse sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Proovikeha koormatakse ühtlaselt kuni purunemiseni. Oma katses määrasime me esmalt kuivade silikaattelliste survetugevuse ning seejärel 7 ööpäeva hiljem määrasime katsekehade survetugevused, mis olid veetnud 7 ööpäeva vees. Survetugevus arvutatakse igale proovikehale eraldi Valem 4.3.4 abil. F Rs = Valem 4.3.4 S Rs proovikeha survetugevus (N/mm2); F purustav jõud (kN);
3,2 2599,5 2330 2630 13 23,5 2 4.3 Survetugevuse määramine Survetugevus määratakse pooleks tehtud silikaattellisega, mille pooled asetsetakse üksteise peale. Enne katsetamist määrati survepinna mõõtmed. Tellis asetsetakse pressi keskele ja viiakse kokkupuuteni ülemise plaadiga. Proovikeha koormatakse ühtlaselt purunemiseni. Katse tulemus on toodud tabelis 4.3. Survetugevus arvutatakse valemiga: (4) kus Rs proovikeha survetugevus, N/mm²; F purustav jõud, kgf; S proovikeha ristlõikepind, cm² Tabel 4.3 Survetugevus Proovikeha mõõtmed, cm Survepind, Manomeetri Purustav Survetugevus, keskmine
all. Vormidest vabastatud kuupide edasine kivistumine toimub kapis vee kohal tempetartuuril 20+-2 C(normaaltingimus) ja -18+-5 C (külm keskkond). Kuubid katsetatakse 28 päeva vanuselt. Eelnevalt vaadatakse kuubid üle, vajadusel lihvitakse survepinnad tasaseks, märgitakse survepinnad, mõõdetakse ja kaalutakse, seejärel katsetatakse kuubid survele. Koormamise kiirus hoitakse stabiilsena vahemikus 0,6 +- 0,2N/(mm2 s) kuni kuubi purunemiseni ning määratakse purustav jõud (njuutonites). Lähtuvalt purustavast jõust ja katsekeha ristlõike pindalast arvutatakse kivistunud betooni survetugevus N/mm2. Betooni survetugevuse katsetamisel kasutatakse üldiselt standardkuupe servapikkusega 150 mm. Kasutades teiste mõõtmetega katsekehi ei tohi arvutamisel unustada paranduskoefitsenti (100x100x100 mm juhul 0,95). Seeria survetugevuseks loetakse 3 katsetatud kuubi aritmeetiline keskmine (arvutatud täpsusega 0,1 N/mm2) survetugevus
teineteise peale asetatud tellisest. Õõnteta kivide puhul võib kasutada poolitatud telliseid, kus poolikud kivid on asetatud üksteisele nii, et murtud otspinnad oleksid vastassuundades. Enne proovikeha katsetamist määratakse survepinna mõõtmed veaga alla 1mm. Proovikeha asetatakse pressi alumisele plaadile, tsentreeritakse ning viiakse sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Proovikehasi koormatakse ühtlaselt kuni purunemiseni, seejuures tuleb kindlustada ta purunemine 20-60 sekundit pärast katse algust. Pressil asetseva mõõteriista abil määratakse purustav jõud. Survetugevus arvutatakse igale proovikehale eraldi valemi 3.4 järgi: Tabel nr 3- Survetug evuse määrami ne Prk Survepinna Purustav Survetugevus keskkond määramine jõud survel
kuivas keskkonnas ehk temperatuuril 60 ± 5°C ja külma keskkonda ehk temperatuuril -18 ± 5°C. Katsekehad katsetatakse 28 päeva vanuselt. Eelnevalt vaadatakse kuubid üle ning vajadusel lihvitakse pindu tasaseks. Enne katsetamist tuleb veel katsekehad mõõta, kaaluda ning märkida survepinnad. Survele katsetamisel tuleb koormamise kiirus hoida stabiilsena vahemikus 0,6 ± 0,2 N/(mm2 ·s) kuni katsekeha purunemiseni ja märgitakse purustav jõud. Lähtuvalt purustavast jõust ja keha pindalast leitakse survetugevus Valem 4.3.1 abil. Survetugevuse arvutamisel tuleb kasutada paranduskoefitsienti 0,95 kuna üldiselt kasutatakse kuupe servapikkusega 150mm aga katses kasutati katsekehi mõõtmetega 100x100x100 mm. Survetugevuseks loetakse 3 katsekeha aritmeetilist keskmist. F Rs = 0.95 Valem 4.3.1
Pv- vee tihedus [g/cm3] 4.3 Survetugevuse määramine Survetugevuse katsetamine viiakse läbi proovikehadega, mis on moodustatud kahest teineteise peale asetatud tellisest. Proovikehi katsetatakse mitte varem kui 3 ööpäeva peale mördi paigaldamist. Enne katsetamist määratakse proovikeha mõõtmed. Proovikeha asetatakse pressi alumisele plaadile, tsentreeritakse ning viiakse sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Proovikeha koormatakse ühtlaselt kuni purunemiseni. Purunemine tuleb kindlustada 20-60 sekundit pärast katse algust. Pressil asetseva mõõteriista abil määratakse purustatav jõud. Survetugevus [N/mm2] arvutatakse valemi 4 järgi. Toote partii survetugevus arvutatakse kui aritmeetiline keskmine 5 proovikeha katsetulemustest. Normaliseeritud survetugevuse saamiseks korrutatakse survetugevus läbi kujuteguriga. Rp = FS (Valem 4) Kus, F- purustatav jõud [kgf]
METALLIDE JA SULAMITE OMADUSED Mehaanilise tugevuse näitajad EVS-EN 10002-1 Metallmaterjalid.Tõmbeteim · Tugevusnäitajatest määratakse katsetamisel tõmbele · -Tõmbetugevus Rm maksimaaljõule vastav pinge · Voolavuspiir ReH ReL · Tinglik voolavuspiir RP EVS-EN 10002-1 Metallmaterjalid.Tõmbeteim · Plastsusnäitajatest määratakse katsetamisel tõmbele · -Katkevenivus A% (suhteline pikenemine protsentides purunemiseni) · Katkeahenemine Z% ( ) Tegelikud pinged · Kõik tugevusnäitajad kujutavad endast pinget-jõudu pinnaühiku kohta · Tugevusnäitajaid kasutatakse konstruktsioonielementide arvutamisel · Tugevuse hindamine lubatavate pingete meetodil. Konstruktsiooni töötamine elastsete deformatsioonide piirkonnas. Tegelikud pinged · Plastsetel materjalidel on lubatav pinge tugevusvaru võrra väiksem kui selle materjali voolavuspiir v
Umbaukude keermetamiseks laastusooneta keermepuurid ei sobi. Keermepuuri konstruktsiooni määrab kasutamise eesmärk. Selle järgi jagatakse keermepuurid käsi- ja masinpuurideks. Suurt tähtsust omab keermetatava augu läbimõõdu määramine. Kui läbimõõt on suurem ettenähtust, siis keerme profiil jääb poolikuks. Väikese läbimõõdu puhul on keermepuuri auku minek raskendatud, mis viib keermeniitide murdumiseni või keermepuuri kin-nikiilumise ja purunemiseni. Siinjuures tuleb teada, et keermepuuri pööramisel ei toimu ainult lõikamine, vaid lisaks veel metalli muljumine, kusjuures eri materjalid käituvad erinevalt. Kõvadel ja rabedatel materjalidel muutub augu läbimõõt keermetamisel vähem kui sitketel ja pehmetel. Kui puurida auk täpselt keerme siseläbimõõdu järgi, siis metalli voolavuse tõttu lõikeprotsessis augu läbimõõt väheneb, surve keermepuuri hammastele suureneb, keermepuur kuumeneb üle ja metall kleepub hammaste külge
Proovitakse ümartraati ja latte, mille läbimõõt d=0,6-7 mm. Proovikehade pikkus 1=100-150 mm. Proovikeha painutatakse kruustangide vahel edasi-tagasi sagedusega kuni 50 painutust minutis. Painutatakse seni, kuni proovikeha puruneb. Painete arvu järgi hinnatakse materjali sitkust. Traadi kerimisproovil keritakse traati silindrile, mille diameeter on 1..3 korda suurem keritava traadi diameetrist. Traat ei tohi praguneda. Väändeteimis loetakse vända pöörete arvu kuni traadi purunemiseni. Sügavtõmbamisproovil hinnatakse stantsitavust tavaliselt maksimaalse tõmbeteguriga Kmax, mis on tooriku ja tõmmatava õõneskeha maksimaalse läbimõõdu suhe, mille juures sügavtõmbarnine on veel võimalik, Kmax=D/d. Tõmbeteguri Kmax suurust mõjutab tõmbeteimil voolavuspiiri ja tõmbetugevuse suhe ÕT/ÕB, samuti suhteline ahenemine \i. Mida väiksem on suhe OT/ÖB ja suurem on plastsust iseloomustav suhteline ahenemine, seda suurem on Kmax
XF- külmumise/sulamise mõju koos või ilma jäitevastaste ainetega XA- keemilised tegurid 3) Betoonis kasutatav vesi *Joogivesi/puhas vesi kahjulike lisanditena *PH>4 *Puhas vesi ka kastmisel *Merevesi siis kui pole raudbetoon, soolade sisaldus ALLA 2% 4) Betoonisegu tugevuse ja plastsuse määramine Plastsuse määramine- betoonisamba vajumine omakaalu mõjul Tugevuse määramine- kuup/silinder 28 päeva peale kivistumist kahe metallplaadivahel, survestatakse kuni purunemiseni 5) Mis ja kuidas mõjutab betoonisegu plastsust ning betooni tugevust? Betoonisegu plastsus oleneb järgmistest teguritest: · vee sisaldusest (mida rohkem vett, seda plastsem), · tsemendi hulgast, · tsemendi liigist, · täitematerjalide terade kujust, · plastifikaatorite sisaldusest. Mida rohkem on betoonis tsementi, seda plastsem see on! Mida siledamad on täitematerjalide terad, seda plastsem segu. Suurem plastsus võimaldab betoonisegu teha väiksema vee
teineteise peale asetatud tellisest. Õõnteta kivide puhul võib kasutada poolitatud telliseid, kus poolikud kivid on asetatud üksteisele nii, et murtud otspinnad oleksid vastassuundades. Enne proovikeha katsetamist määratakse survepinna mõõtmed veaga alla 1mm. Proovikeha asetatakse pressi alumisele plaadile, tsentreeritakse ning viiakse sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Proovikeha koormatakse ühtlaselt kuni purunemiseni, seejuures tuleb kindlustada ta purunemine 20-60 sekundit pärast katse algust. Pressil asetseva mõõteriista abil määratakse purustav jõud. Survetugevus arvutatakse igale proovikehale eraldi valemi 3 järgi. Valem 3: Rs = F/S , kus Rs proovikeha survetugevus, [kgf/cm2]; F purustav jõud, [kgf] S proovikeha ristlõikepind, [cm2]. 3.4 Paindetugevuse määramine Enne proovikeha katsetamist määratakse tema mõõtmed veaga mitte üle 1 mm.
v - vee tihedus [g/cm3] 3.3 Survetugevuse määramine Survetugevuse katsetamine viidi läbi proovikehadega, mis olid moodustatud kahest teineteise peale asetatud tellisest. Enne proovikeha katsetamist määrati survepinna mõõtmed veaga alla 1 mm. proovikeha asetati pressi alumisele plaadile, tsentreeriti ning viidi sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Proovikeha koormati ühtlaselt kuni purunemiseni, seejuures tuli kindlustada ta purunemine 20-60 sekundit pärast katse algust. Pressil asetseva mõõteriista abil määrati purustav jõud. Survetugevus arvutati igale proovikehale eraldi valemi (4) järgi. Katsel saadud tulemused märgiti kuivade kehade puhul tabelisse 4.3 ning veega immutatud katsekehade puhul tabelisse 4.4. Normaliseeritud survetugevus arvutati tabeli 4.5 järgi. RS=F/S (4)
2.3 Vormisegu survetugevuse määramine Peale gaasiläbitavuse määramist eemaldada proovikeha hülsist välja pressides, kasutades selleks vastavat proovikeha tõukurit. Sama vormisegust katsekeha survetugevus määratakse joonisel 4 kujutatud seadme abil. Survetugevuse määramise seadmel keerates vänta (1) vastupäeva viia kolb (3) lähteasendisse. Viia skaalal (2) punane osuti null-asendisse. Asetada proovikeha haaratsite (4) vahele, vänta (1) päripäeva keerates koormata proovikeha purunemiseni (magistraalpragu arenemiseni). Lugem lugeda punase osuti järgi välimiselt skaalalt (2) (N/cm3). Kanda tulemus tabelisse. Joon. 4 Vormisegu survetugevuse määramise seade: 1 – vänt; 2 – skala; 3 – kolb; 4 - haaratsid. Vormisegu kasutusala määramisel juhinduda tabelis 1.1 toodud infost. Tabel 1 Vormisegude omadused ja kasutusalad Gaasi- Savi-
4.3. Survetugevuse määramine. Survetugevuse katsetamine viiakse läbi proovikehadega, mis on moodustatud kahest teineteise peale asetatud silikaattellisest (õõnteta kivide puhul võib kasutada poolikuid kive asetatud teineteisele nii, et murtud otspinnad oleksid vastassuundades. Proovikeha asetatakse pressi alumisele plaadile, tsentreeritakse ning viiakse sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Proovikeha koormatakse ühtlaselt kuni purunemiseni. Oma katses määrasime me esmalt kuivade silikaattelliste survetugevuse ning seejärel 7 ööpäeva hiljem määrasime katsekehade survetugevused, mis olid veetnud 7 ööpäeva vees. Survetugevus arvutatakse igale proovikehale eraldi valem abil: F ƒ s= S Kus:
ma vaheldust või siis kannatatakse.Ent tihti just peab tõdema, et viga on just selles, et tekivad arusaamatused suhtes,kus inimesed räägivad üksteisest mööda.Arvatakse,et tuntakse kaaslast piisavalt hästi, kuna elatakse ju koos, ent hoolimata sellest tuleb arvestada partneri vajadustega ning rääkida kõik probleemid alati selgeks.Tihti aga just nii ei tehta,mis aga võib viia selleni, et üks osapool saab tõsiselt haiget või koguni suhte purunemiseni. Kui suhe on juba pikemat aega kestnud ja on ka mõnda aega koos elatud,tekib mehel justkui omandi tunne naise suhtes.See on aga suhteliselt halb.Naine hakkab enda taht- misi allasuruma ning ta leiab, et see on veel normaalne.Näiteks negatiivselt mõjub see, kui näiteks naine käib sõbrannadega väljas,alguses mees on seda lubanud, ent ühel päeval kui naine koju tuleb siis mees karistab teda.(karistus)Ta kas paneb enda
Sekkumise tulemuseks püütakse saavutada positiivne interaktsioon ning probleemide nägemine kogu kontekstis. Agressiivne laps, nagu iga teinegi laps, vajab täiskasvanu hellust ja abi, sest agressiivsus on eelkõige tema sisemise ebakindluse peegeldus, adekvaatse reageeringu oskamatus olemasolevas situatsioonis. Agressiivne laps tunneb end tõrjutuna, mitte kellelegi vajalikuna. Vanemate osavõtmatus ja julmus viib lapse-täiskasvanu vahelise suhte purunemiseni ja sisendab lapse hinges veendumust, et teda ei armastata. Nii otsibki ta tähelepanu täiskasvanute ja eakaaslaste hulgas mitte just kõige paremate vahenditega. Vanemad ja pedagoogid ei mõista alati, mida laps taotleb, miks ta käitub nii, kuigi laps teab, et sõbrad pöörduvad temast ära ja täiskasvanud karistavad. Tegelikkuses on see üks meeletu katse leida oma koht päikese all. Laps ei leia teist väljapääsu, kuidas võidelda oma ellujäämise eest
V kuiva proovikeha maht [cm3] v vee tihedus [g/cm3] 4.3 Survetugevuse määramine Survetugevuse katsetamine viidi läbi proovikehadega, mis olid moodustatud kahest teineteise peale asetatud tellisest. Enne proovikeha katsetamist määrati survepinna mõõtmed veaga alla 1 mm. proovikeha asetati pressi alumisele plaadile, tsentreeriti ning viidi sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Proovikeha koormati ühtlaselt kuni purunemiseni, seejuures tuli kindlustada ta purunemine 20-60 sekundit pärast katse algust. Pressil asetseva mõõteriista abil määrati purustav jõud. Survetugevus arvutati igale proovikehale eraldi valemi (4) järgi. Katsel saadud tulemused märgiti kuivade kehade puhul tabelisse 4.3 ning veega immutatud katsekehade puhul tabelisse 4.4. Normaliseeritud survetugevus arvutati tabeli 4.5 järgi. RS=F/S (4)
V – kuiva proovikeha maht [g/cm3] Näide: Silikaattellise proovikeha veeimavuse määramine mahu järgi (5541−5010) 0,998 w k= ∗100=20,2 2630 4.3 Materjali survetugevuse määramine: Silikaattellise survetugevus määratakse nii kuiva proovikeha kui ka veega immutatud proovikeha puhul. Proovikeha asetatakse hüdraulilise survepressi alla. Proovikeha koormatakse ühtlaselt kuni purunemiseni. Press kuvab ekraanile purustava jõu suuruse. Survetugevus leitakse valemi 4 abil: F f s= (4) S kus f s – proovikeha survetugevus [N/mm2] F – purustav jõud [N] S – proovikeha ristlõikepindala [mm2] Näide: Silikaattellise immutatud proovikeha survetugevus 1158,7∗103 f s= =38,7 29910 4.4 Pehmenemiskoefitsiendi määramine
3.4 Survetugevuse määramine Survetugevuse katsetamine viidi läbi proovikehadega, mis olid moodustatud kahest teineteise peale asetatud telliskivist. Kasutati poolitatud telliseid, kus poolikud kivid olid asetatud üksteisele nii, et murtud otspinnad oleksid vastassuundades. Enne proovikeha katsetamist määrati survepinna mõõtmed ning arvutati survepind valemiga 6. Proovikeha asetati pressile. Proovikeha koormati ühtlaselt kuni purunemiseni. Pressil asetsevalt manomeetrilt võeti lugem ningarvutati purustav jõud valemiga 7. Survetugevus arvutati igale proovikehale eraldi valemi 8 järgi. Valem 6: S = b * c / 1000 S survepinna suurus [cm2] b survepinna laius [mm] c survepinna pikkus [mm] Näide: S = 118 * 109 / 100 = 128,62 [cm2] Valem 7: F = H * 125000 / 300 F purustav jõud [kgf] H manomeetri näit Näide: H = 168 F = 168 * 50000 / 300 = 28000 [kgf] Valem 8: Rs = F / S
Vajalikud valemid arvutuste jaoks: Rm= Rp= A=*100% Tähised: F- teimikule rakendatud jõud S -teimiku pindala(0-alg, 1-lõpp) L- teikiku pikkus(0-alg, 1-lõpp) Rm - tõmbetugevus Rp - tinglik voolavuspiir E materjali vastupanu elastsele deformatsioonile ehk elastsusmoodul A katkevusvenivus (suhteline pikenemine protsentides purunemiseni) Vastupidavus löökkoormusele: Teimiku soone tüüp Nurgad Purustustöö Katsetustemperatuur Purunemispinna kraad KU või KV J iseloom S355 - 198 toatemperatuur Tuhm, kihiline S355 - 140 -50oC Tuhm, kihiline
m proovikeha mass kuivatatult [g] V kuiva proovikeha maht [cm3] v vee tihedus [g/cm3] 4.3 Survetugevuse määramine Survetugevuse katsetamine viiakse läbi poolikute proovikehadega nii, et murtud otspinnad oleks vastassuundades. Enne katsetamist määratakse survepinna mõõtmed veaga alla 1 mm. Proovikeha asetatakse pressi alumisele plaadile, tsentreeritakse ning viiakse sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Proovikeha koormatakse ühtlaselt kuni purunemiseni, seejuures tuleb kindlustada ta purunemine 20-60 sekundi jooksul peale katse algust. Pressil asetseva mõõteriista abil määratakse purustav jõud. Survetugevus arvutatakse valemiga 4. Valem 4: Rs - proovikeha survetugevus [N/mm2] F purustav jõud [N] S proovikeha ristlõikepind [mm2] Keskmise survetugevuse arvutamisel ei võeta arvesse neid tulemusi, kus survetugevus ületab enam kui 40 % keskmisest survetugevuse. Normaliseeritud survetugevuse saamiseks
taastada õhu vasturõhku hüdrofooripaagis. See on tarvilik selleks, et pumba automaatika “tunneks” õigeaegselt ära, millal on tarvis pump vajaliku veesurve hoidmiseks sisse lülitada. Kui õhurõhk paagis on väiksem lubatust või puudub üldse, siis lülitub pump vee tootmiseks liiga vara või liiga sagedasti, mis tekitab ülekoormuse pumba mootorile. Samuti tekitab madal või puuduv õhurõhk paagis membraani väljavenimise ja seetõttu lõpuks selle purunemiseni. Liialt suur vasturõhk paagis võib, aga, tekitada olukorra, kus veesurve langemisel süsteemis ei pruugi automaatika seda fikseerida ja pump ei lülitu õigeaegselt tööle. Õhu vasturõhku membraanhüdrofooris tuleb kontrollida ja korrigeerida vähemalt 2 korda aastas 6 kuuliste välpadega, samuti enne uue pumba esmakordset käivitamist, enne pikka aega mittetöötanud seadme käivitamist ja peale membraani vahetamist. Selleks: Lülitage pump vooluvõrgust välja.
V kuiva proovikeha maht [cm3] v vee tihedus [g/cm3] 4.3 Survetugevuse määramine Survetugevuse katsetamine viidi läbi proovikehadega, mis olid moodustatud kahest teineteise peale asetatud tellisest. Enne proovikeha katsetamist määrati survepinna mõõtmed veaga alla 1 mm. proovikeha asetati pressi alumisele plaadile, tsentreeriti ning viidi sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Proovikeha koormati ühtlaselt kuni purunemiseni, seejuures tuli kindlustada ta purunemine 20-60 sekundit pärast katse algust. Pressil asetseva mõõteriista abil määrati purustav jõud. Survetugevus arvutati igale proovikehale eraldi valemi (4) järgi. Katsel saadud tulemused märgiti kuivade kehade puhul tabelisse 4.3 ning veega immutatud katsekehade puhul tabelisse 4.4. Normaliseeritud survetugevus arvutati tabeli 4.5 järgi. RS=F/S (4) RS proovikeha survetugevus [N/mm2]
kapis vee kohal temperatuuril 20 ± 2°C (normaaltingimus) ja 605°C (kuiv keskkond) või -185°C (külm keskkond). Betoonisegu kuubikuid hakatakse katsetama vähemalt 28 päeva möödudes. Kuubikud mõõdetakse ja kaalutakse ning määratakse katsekehade tihedus valemiga 1. Järgnevalt katsetatakse 3 survetugevust. Koormamise kiirus hoitakse stabiilsena umbes 0,6 0,2 N/(mm2s) kuni kuubi purunemiseni. Määratakse purustav jõud. Teades purustavat jõudu ning katsekeha ristlõike pindala, arvutatakse välja betooni survetugevus valemiga 2 (N/mm2). 3.2. Valemid Tiheduse määramine: mõ ρ=m ∗ ρv [kg/m³] (1) õ −mv • ρ – betooni tihedus [kg/m³] • mõ – betooni mass õhus [kg]
peale asetatud tellisest. Õõnteta kivide puhul võib kasutada poolitatud telliseid, kus poolikud kivid on asetatud üksteisele nii, et murtud otspinnad oleksid vastassuundades. Enne proovikeha katsetamist määratakse survepinna mõõtmed ning viga ei tohi olla üle 1mm. Proovikeha asetatakse pressi alumisele plaadile, tsentreeritakse ning viiakse sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Proovikeha koormatakse ühtlaselt kuni purunemiseni, seejuures tuleb kindlustada ta purunemine 20-60 sekundit pärast katse algust. Pressil asetseva mõõteriista abil määratakse purustav jõud. Survetugevus arvutatakse igale proovikehale eraldi valemi järgi: 𝐹 𝑓𝑠 = (Valem 4) 𝑆 Kus: 𝑓𝑠 – proovikeha survetugevus [N/mm²] F – purustatav jõud [N] S – proovikeha ristlõikepind [mm²]
2.4 Survetugevuse määramine Survetugevuse katsetamine viidi läbi proovikehadega, mis olid moodustatud kahest teineteise peale asetatud telliskivist. Kasutati poolitatud telliseid, kus poolikud kivid olid asetatud üksteisele nii, et murtud otspinnad oleksid vastassuundades. Enne proovikeha katsetamist määrati survepinna mõõtmed veaga alla 1 [mm] ning arvutati survepind valemiga 6. Proovikeha asetati pressile. Proovikeha koormati ühtlaselt kuni purunemiseni, seejuures tuli kindlustada ta purunemine 20-60 sekundit pärast katse algust. Pressil asetsevalt manomeetrilt võeti lugem ningarvutati purustav jõud valemiga 7. Survetugevus arvutati igale proovikehale eraldi valemi 8 järgi. Toote partii survetugevus arvutati kui aritmeetiline keskmine kuue proovikeha katsetulemustest täpsusega 0,1 [N/mm²]. Keskmise survetugevuse arvutamisel ei võetud arvesse neid tulemusi, kus survetugevus ületas enam kui 40% keskmist survetugevust
Joonpaisumistegur antakse temperatuurivahemiku 20 kuni 300 °C kohta. Klaasi joonpaisumistegur on 9 x 10-6 m/mk. Kuna klaas ei juhi hästi soojust, võib klaasipinna osaline soojendamine või jahutamine põhjustada termilist purunemist. Kui klaas raamitakse, jäävad selle servad raami sisse varjule, mistõttu on need otsese päikesekiirguse eest kaitstud. Selline olukord võib põhjustada klaasi pinnal piisavalt suure temperatuuride erinevuse, mis võib viia termilise purunemiseni. Soojuskiirgust neelavate klaaside kasutamise korral on see oht eriti suur. 8 Klaasi koostis ja valmistamine Tavalise akna- või pudeliklaasi tootmisel on peamisteks lähteaineteks võimalikult puhas, helevalge kvartsliiv, marmor, kriit jt ning sooda. Kõigis lähteainetes peab olema minimaalselt rauaühendeid, et klaas ei tuleks liiga intensiivse värvusega. Klaasisegule on kasulik lisada saadava klaasiga sama sorti klaasi jäätmeid –
poolt. Masina konstruktsioon pidi olema tugev, kuna pidi kannatama müüridelt heidetavaid kive. Tule kaitseks kaeti "loom" sõnniku, märja rohu ja nahkadega. Seadeldise sai varustada ka müürimurdjaga (taraan), mida kutsuti "jääraks" - sõjamasina rajajad said selleks inspiratsiooni jäärade paaritusvõitlusest. Raud-, kivi- või puupeaga rammnuiasid ehk "oinapäid" löödi rütmiliselt vastu piiret või värvavat selle purunemiseni. Varbola Vahvad Vennad taastasid "kassi ja oina" 2002. augustis. Ehitus kestis viis päeva. Masina rajamist toetas Riigimetsa Majandamise Keskus ja Kultuurkapital. Tugev palkehitis asub kolmel puuratastega sillal ning on kaetud toorete metsloomanahkadega. Ehitis on varustatud kahe graniidist otstega oinapeaga. Katapult Katapulte (mange) ehk väändejõul põhinevaid mehhanisme tunti juba antiikmaailmas, mil neid kutsuti ka onagerideks
kaane all. Vormidest vabastatud kuupide edasine kivistamine toimub vastavalt katseplaanile. Normaalkivistamistingimused on suletud keskkonnas vee kohal temperatuuril 20 ± 2°C. Kuubid katsetatakse 28 päeva vanuselt Eelnevalt vaadatakse kuubid üle, märgitakse survepinnad, mõõdetakse ja kaalutakse, seejärel katsetatakse kuubid survele. Koormamise kiirus hoitakse stabiilsena vahemikus 0,6 0,2 [N/(mm 2·s)] kuni kuubi purunemiseni ning määratakse purustav jõud (njuutonites). Lähtuvalt purustavast jõust ja katsekeha ristlõike pindalast arvutatakse kivistunud betooni survetugevus N/mm2 Seeria survetugevuseks loetakse 3 katsetatud kuubi aritmeetiline keskmine (arvutatud täpsusega 0,1 N/mm2). Survetugevuse määramisel kasutatud andmed kantakse tabelisse 1.5. Katsetulemused Proovikehad valmistati:27. 03.2012 Proovikehad katsetati: 24.04.2012 Tabel 1. Betoonisegu koostised
Proovikuubikud vabastatakse vormidest 1 päev pärast tardumist ja kivistumist laboris kaane all. Vormidest vabastatud kuupide edasine kivistumine toimub kivistamiskambris vee kohal temperatuuril 20 ± 2°C. Kuubid katsetatakse 14 ja 28 päeva vanuselt (3 kuupi kummaski vanuses). Eelnevalt vaadata- kse kuubid üle, märgitakse survepinnad, mõõdetakse ja kaalutakse, seejärel katsetatakse kuubid survele. Koormamise kiirus hoitakse stabiilsena vahemikus 0,6 ± 0,2 N/mm2·s kuni kuubi purunemiseni ning määratakse purustav jõud. Lähtuvalt purustavast jõust ja katsekeha ristlõike pindalast arvutatakse kivistunud betooni survetugevus N/mm2 (vastavalt 14 ja 28 päeva vanuses) täpsusega 0,1 N/mm². Kuna betooni survetugevuse katsetamisel kasutatakse üldiselt standardkuupe servapikkusega 150 mm, ei tohi arvutamisel unustada paranduskoefitsienti (antud juhul 0,95). Betooni survetugevuseks loetakse 3 katsetatud kuubi aritmeetiline keskmine (arvutatud täpsusega 0,1 N/mm2)
annaabi.ee 
