Nimeta piklikus ajus asuvad närvikeskused. Hingamiskeskus Südametegevuse regulatsioonikeskus Veresoonte toonuse regulatsioonikeskus Seedetalitluse toonuse regulatsioonikeskus Milliseid reflekse teostab piklik aju? Imemisrefleks Mälumisrefleks Neelamine Oksendamine Aevastamine Köharefleks Pilgutamine Refleksid, mille abil toimub orienteerumine ümbritsevas maailmas Keskaju: anatoomiline jaotus, ülesanded NELIKKÜNGASTIKU TUUMAD PUNATUUM SILMALIIGUTAJA- JA PLOKINÄRVI TUUM MUSTSUBSTANS (mälumise ja neelamise koordinatsioon, reguleerib plastilist toonust) Mis on akommodatsioon? Akommodatsioon on silma kohanemisvõime eri kaugusel asuvate esemete selgeks nägemiseks. See toimub silmaläätse kumeruse muutmise teel. Läätse kumerus suureneb ripskehas asuva lihase (akommodatsioonilihase) kokkutõmbumisel ja väheneb sama lihase lõõgastumisel. Akommodatsioon on seega silma võime tugevdada valguskiirte murdumisjõudu, mis on
kaugel ja lähedal olevate objektide vaatamiseks. Silmalihase kohanemine akommodatsioon, kohaneishäired põhjustavad lühi-või kaugnägelikkust. 2 ripslihast innerveerivat närvi kuuluvad parasümp ns-i alla. 4.- blokinärv (n troclearis) innerveerib silmamuna alumist põikilihast, mis pööram alla ja väljapoole. Kõõrdsilmsust võivad tekitada silmamunaliigutajanärvide/-lihaste häired. Keskajus asuvad veel punatuum (nucleus ruber), mustaine (substantia nigra), katmik (tectum) nende tuumade põhifunktsioon on lihaste toonuse regulatsioon, eriti sirutaja-ja painutajalihase vastastikuse toonuse hoidmine. Enamus ülenevaid ja alanevaid juhteteid läbivad ka keskaju. Keskajus paiknevad nägemis-ja kuulmistundlikkust juhtivate esimeste, piklikajus ja sillas teiste neuronite kehad (kokku 3 3. Paikn vaheajus). Keskaju kahjustu sirutaja-ja painutajalihase vastastikkuse toonuse häiredm
7. Keskaju: anatoomiline jaotus, ülesanded KOOSNEB: NELIKKÜNGASTIKU TUUMAD: · Eesmine osa - primaarne nägemiskeskus Teostab: Optilisi orienteerumisreflekse Pupillireflekse Akommodatsioon Konvergents · Tagumine osa - primaarne kuulmiskeskus Akustilisi orienteerumisreflekse · "Valvsusrefleks" : Organismi ettevalmistamine ootamatule ärritusele · PUNATUUM SILMALIIGUTAJA- JA PLOKINÄRVI TUUM MUSTSUBSTANS: mälumise ja neelamise koordinatsioon reguleerib plastilist toonust 8. Mis on akommodatsioon? on silma kohanemisvõime eri kaugusel asuvate esemete selgeks nägemiseks. See toimub silmaläätse kumeruse muutmise teel. Läätse kumerus suureneb ripskehas asuva lihase (akommodatsioonilihase) kokkutõmbumisel ja väheneb sama lihase lõõgastumisel.
Kortikospinaalkulgla (püramidaalsüsteem): neuronid asuvad motokorteksis ja premotokorteksis (väljad 4 ja 6). Toimib erutavalt painutajalihaste alfa- ja gamma- motoneuronitele ja pidurdavalt sirutajalihaste vastavatele motoneuronitele. Täidab sihtmotoorset funktsiooni Ekstrapüramidaalsüsteem (tugimotoorne funktsioon) Rubrospinaalkulgla Vestibulospinaalkulgla Retikulospinaalkulgla Tektospinaalkulgla Ekstrapüramidaalsüsteem Rubrospinaalkulgla: algus – keskaju punatuum. Retikulospinaalkulgla: algus – sillas ja piklikajus paiknevad retikulaarformatsiooni tuumad. Nagu rubrospinaalkulgla toimib erutavalt painutajalihaste alfa- ja gamma- motoneuronitele ja pidurdavalt sirutajalihaste vastavatele motoneuronitele Ekstrapüramidaalsüsteem Vestibulospinaalkulgla: algus – vestibulaartuum. Toimib erutavalt sirutajalihaste alfa- ja gamma-motoneuronitele ja pidurdavalt painutajalihaste vastavatele motoneuronitele.
45. kust saab väikeaju sensoorset informatsiooni? Silval - tasakaalu elundist sisekõrvast ja seljaajust 46. mida reguleerib väikeaju? Reguleerib lihaste tegevuse järjekorda (liigutuste programmid), säilitab tasakaalu NS slaid 47; füsiol lk 250; anat lk 196 1. Ülalkünkake 2. tsentraalne hallaine 3. veejuha 4. punatuum 5. mustaine 6. silmaliigutajanärv 7. 47. nimeta 5 erinevat keskaju koostisosa? anat lk 198 joon 145 suurajusäär 8. katend 9. keskajukatus 10. suurajuvars Automaatsete liigutuste juhtimine ja orienteerumisrefleksid (pea ja silmade pööramine heli ja valguse 48
Motoorika koordinatsioon - liikumisaparaadi ja seda juhtiva kesknärvisüsteemi kooskõlastatud talitlus liigutustegevuse ja kehahoiaku teostamisel Tugimotoorika – tagab vajaliku kehahoiaku Maa gravitatsiooniväljas. Tegevus toimub ilma teadvuse osavõtuta. Toimivad tingimatud refleksid- orienteerumis-, kaitserefleks jt. Siia kuuluvad ka need tahtelised liigutused, mis on kordamise järel muutunud automaatseteks. Selle juhtimisest võtavad osa aju tüve tuumad: punatuum, vestibulaartuum. Sihtmotoorika- kindla suunitlusega tahteline liigutustegevus. Juhtroll suuraju poolkerade koore motoorsed väljad (kõrgemad integratsioonipiirkonnad). Tetaaniline kontraktsioon- tagab lihaste kiire ja suure jõuarenduse. Nii liigutuste kui ka keha asendi säilitamisel. Aktiivsed on nii kiired kui ka aeglased motoorsed ühikud. Lihase tooniline pinge- on aluseks kehaasendite säilitamisel. Lihaspinge arenenb
Pikliku aju läbivad ka kõik peaajju suunduvad juhteteed. Sillas paiknevad 5-8 peaaju närvi tuumad. Sillas asuvad ka hingamissagedust reguleerivad närvirakud. Need on hingamiskeskust mõjutavad. 6. Keskaju ehitus ja funktsioonid Keskaju paikneb altpoolt sillaga ja ülaltpoolt vaheajuga. Teda läbib ka suur osa ülenevaid kui ka alanevaid juhteteid. Seal paiknevad 2-4 peaaju närvi tuumad. Tuum on närvirakkude kehade kogumik. Lisaks on seal närvirakkude kogumikud tuumade kujul (punatuum ja must aine). Keskaju läbivad ka need teed, mis suunduvad vaheajju ja peaaju koorde. Punatuuma ja mustaine funktsioon on mõjutada painutajate ja sirutajate lihaste toonust ja nende omavahelist normaalset toonust, mis võimaldaks sujuvaid liigutusi. Juhul kui aga punatuum ja mustaine ei saa allapoole jäävatelt närvisüsteemiosadele impulsse saata, satuvad sirutajad ülemäärasesse pingesse, nende toonus on liiga tugev. Paljud liigutused häiritud. Rigiitsus jäikus
regulatsioon. · Epitalamus (paikneb talamusest tagapool ja üleval), koosneb ratsmetuumast erinevate lõhnade infotöötlus + lõhna mõju emotsionaalsele käitumisele + siseelundite talitlus seotud lõhnadega; ja epifüüsist endokriinnääre mis reguleerib 1) inimese ealist arengut 2)ärkveloleku ja unetsüklid (melatoniin). · Subtalamus osaliselt ulatuvad subtalamusse ka punatuum ja mustaine on seotud motoorsete funktsioonide regulatsiooniga. 2. Ajutüves paiknevad peamised närvikeskused ja nende funktsioonid: 1) Hingamiskeskus neuronite kogumikud piklikajus ja sillas. Reguleerib hingamise rütmi ja sügavust vastavalt organismi hapniku vajadusele. Hingamiskeskuses eristatakse kaht peamist piirkonda: rütmiala piklikajus ja pneumotaksiline ala sillas. · Rütmiala dorsaalne ja ventraalne neuronite grupp
lõõgastuse vastava närvi pingutusega. Aferentsed kiud, mille kaudu juhitakse tundlikkust – retseptoritega, mis paiknevad silmalihastes. Info, kuidas silmamuna pööratakse, põhjustab erinevat pinget. IV Plokinärv – tuumad keskajus – nii aferentsed kiud kui eferentsed kiud (juhivad ühte lihast – alumist põikilihast – pöörab silmamuna alla ja väljapoole) Keskajus paiknevad närvituumad (närviraku kehade kogum; närvituumad: punatuum e n. Ruber; mustaine ehk substantia nigra). Nende närvituumade funktsiooniks juhtida sirutajate- ja painutajatelihaste toonus: kooridineerida seda toonust vastastikku. Nad paiknevad keskaju ülaosas ja kui ühendus nende tuumade ja allapoole jäävate ajuosade vahel katkeb, siis saavad sirutajatelihased suurde ülekaalu. Liigutused on häiritud, kui mitte võimatud. Loomal kujuneb välja seisund, mida nim detserebratsiooni rigiidsuseks. - aju eemaldamisjäikus. See
Suhteliselt väike ajuosa; selle sees kulgeb keskaju veejuha e. ajuveejuha aquaeductus cerebri – kõige peenem läbipääs ajuvedeliku teel (kui umbub, siis vesipea!) Veejuhast ülespoole jääb keskaju katend – sellel omakorda ülakünkad (nägemine) ja alakünkad (kuulmine) - tundekeskuste alad, mis on paljude tähtsate refleksikeskuste osad (orienteerumine jne.) Veejuhast allapoole jäävaid osi nim. ajujalakesed pedunculi cerebri, siin on palju automaatsete liigutuste juhtimise keskusi (punatuum, mustaine jne. jne.) Tagaaju: koosneb kahest suurest osast: a.Ajusild pons: suuremas osas koosneb juhteteedest, mis ühendavad seljaaju ja väikeaju teiste ajuosadega. b.Väikeaju cerebellum – peal hallainest koor, sees valgeaine ja selles omakorda tuumad; üldine koordineerimiskeskus (tasakaalu hoidmine, liigutuste täpsus, agonist-antagonist paarid jne.) Piklikaju: selgmine pool seotud tundlikkusega (õrntuum, talbtuum – tundlikkus nahast ja liigestest- lihastest jne
Anne-Ly Padrik HT-16 Keskaju ristlõikes ülemiste küngaste tasandil on eristatavad punatuumad, mis on seotud motoorika alateadliku regulatsiooni ja koordineerimisega. Punatuumadesse saabub närviimpulsse suuraju poolkeradest, väikeajust, tasakaalunärvi tuumadest, talamusest, sealt algab rubrospinaalkulgla. Punatuumadest omakorda suunatakse närviimpulsse silda ja piklikajju. Seega on punatuum erinevate juhteteede sõlmpunkt, oluline subkortikaalne keskus. Piklikaju on ca 3 cm ulatusega ala vahetult seljaaju järel. Väliselt on üleminek peaaegu märkamatu, funktsionaalselt morfoloogiliselt on piklikaju seljaajust aga selgesti erinev: · piklikajus on tuumad, mida seljaajus ei ole · juhteteede struktuur on piklikaju tasandil seljaajust erinev. Piklikaju eesmisel pinnal kummalgi pool mediaanlõhet paiknevad väljaulatuvad moodustised püramiidid
(silmaliigutaja närv) ja 4. (blokinärv ehk nervus trochlearis) peaaju närvituumad. Keskajus on 3. peaaju närvi parasümpaatilised närvituumad, millest üks inerveerib silmaava ehk pupilli ahendajat lihast, teine ripslihast, mille abil toimub silma läätse kohanemine lähedal ja kaugemal olevate esmete vaatluseks (ehk mille vahendusel toimub silma akkommadatsioon). Silmaliigutaja närv inerveerib ka pisaranäärmed. Keskajus paiknevad närviraku kehade kogumikud, mis kannavad nimetusi punatuum (n. ruber), mustaine (subst. nigra) ja ka katteplaat. Keskajus asuvad veel nägemis- ja kuulmismeele erutuste edasi kandvate neuronite kehad. Need paiknevad nn nelikküngastikus ja nendest nelikküngastikust ülemistes toimub nägemismeele neuronite ülekanne, aga alumistes küngastes kuulmismeele erutuse neuronite ülekanne. Keskaju läbivad mitmesugused ülenevad ja alaneva juhteteed.Alanevad juhteteed toovad infot suuraju poolkeradest seljaajju . Ülenevad toovad seljaajust peaajju
Siin asuvad hingamise ja südametalitluse juhtimise keskused. Samuti paiknevad rombaugus seedimisreflekside ja kaitsereflekside keskused. Väikeaju - tema põhjaks on rombauk, kus paiknevad V-XII peaajunärvi tuumad. Siin asetsevad organismi mitme tähtsa talitluse juhtivad keskused. Väikeaju ülesanne on inimese kõikide keeruliste liigutuste koordineerimine ja keha tasakaalu säilitamine. c) Keskaju - Hallaines asuvad tuumad, suurim on punatuum. Ümber veejuha olevas tsentraalses hallaines asuvad III silmaliigutajanärvi ja IV plokinärvi peaaju tuumad. Suuraju sääre ja katendi piiril on tumedat pigmenti sisaldav tuum - mustaine. Katendil paikneva keskaju katuse küngastel asuvad tuumad. Ülaküngaste tuumad on subkortikaalsed nägemiskeskused. Alaküngaste tuumad on subkortikaalsed kuulmiskeskused. d) Vaheaju: Talamuses on umbes 40 tuuma, ta on kõigi tundlikkuse liikide koorealune keskus
väikeajju/ajukoorde/silmalihastesse/innervatsiooni keskusesse/seljaaju motoneuronitele. 36.TUGIMOTOORIKA Tagab vajaliku kehahoiaku, tegevus toimub ilma teadvuse osavõtuta. Eelkõige on tegemist tingimatute refleksidega. Siia kuuluvad ka need tahtelised liigutused ja kehahoiakud, mis on paljukordsel sooritamisel (liigutusvilumuse tekkel) automatiseerunud. Tugimotoorika juhtimises osalevad KNSi erinevad osad, kusjuures põhilist osa etendavad siin ajutüve motoorsed keskused: punatuum, vestibulaartuum ja võrkmoodustis. 37.SIHTMOTOORIKA Kindla suunitlusega tahteline liigutustegevus. Tahtelised liigutused toimuvad teadvuse osavõtul. Veel enne liigutuse sooritamise algust, luuakse ajus ettekujutus eelseisvast liigutustegevusest ja töötatakse välja selle realiseerimise programm. Juhtroll ajokoor, põhimiktuumad ja väikeaju. Tahtele alluva liigutustegevuse puhul rakendatakse tööle pretsentraalkäärus olevad püramidaalrakud. Nendest lähtuvad püramidaaljuhteteed
objekti ilmumine nägemisvälja, valju heli suunas pöördumine, pea pööramine näiteks õlapuudutuse peale jne. Keskaju ristlõikes ülemiste küngaste tasandil on eristatavad punatuumad, mis on seotud motoorika alateadliku regulatsiooni ja koordineerimisega. Punatuumadesse saabub närviimpulsse suuraju poolkeradest, väikeajust, tasakaalunärvi tuumadest, talamusest, sealt algab rubrospinaalkulgla. Punatuumadest omakorda suunatakse närviimpulsse silda ja piklikajju. Seega on punatuum erinevate juhteteede sõlmpunkt, oluline subkortikaalne keskus. Substantia nigra (mustaine) on tume mass, mis jääb punatuumade ja suuraju varte vahele ning mille must värvus tuleneb melaniini graanulite rohkest sisaldusest. Mustaine osaleb lihaste toonuse ja koordinatsiooni reguleerimises. Mustaine esineb ainult inimese ajus, selle vigastuse korral on liigutustegevus oluliselt häiritud. 34. Vaheaju ehituslikud ja talituslikud iseärasused. Hüpotalamus. Talamus. Vaheaju (diencephalon).
7 näonärv 8 esiku ja teonärv saadab tundlikkust esikõrvast esikust peaajju 6. Keskaju ehitus ja funktsioonid. Keskaju altpoolt piirneb sillaga ja ülaltpoolt vaheajuga. Keskaju läbivad suurem osa nii ülenevaid kui alanevaid juhteteed, keskajus paiknevad osade peaaju närvide tuumad, need on teise kuni neljanda: 2 nägemisnärv (nägemishäired võivad lähtuda nägemisnärvi häiretest) 3 silmaliigutajanärv 4 plokinärv Keskajus paiknevad närvituumad ( punatuum, must aine). nende närvituumade funkt on juhtida sirutajate ja painutajate lihaste toonust, koordineerida seda toonust vastastikku, nad paiknevad keskasju ülaosas ja kui ühendus nende tuumade ja allapoole jäävate ajuosade vahel katkeb, siis saavad sirutajad lihased suure ülekaalu. 7. Vaheaju ehitus ja funktsioonid. Piirneb altpoolt keskajuga ja ülalt poolt koorealuste tuumadega. Vaheaju osad on nägemiskühmud e. taalamused (vasak ja parem), hüpotaalamus (ühenduses
väikesed tuumad kesk-vaheaju piiril (nucleus interstitsialis jne) PEDUNCULUS CEREBRI TEGMENTUM MESENCEPHALI - ajutüve vana aksiaalne osa, hõlmab basaalplaadi derivaate - sisaldab hall- ja valgeainet Hallaine: - Kraniaalnärvide tuumad (AB III, IV) III närvi tuumad on ülaküngaste kõrgusel IV närvi tuumad on alaküngaste kõrgusel - Retikulaarformatsiooni hallaine -> nuclei tegmenti - Nucleus ruber (A5) punatuum -> roosakas -> sisaldab rauda uus väikeserakuline ja alumine vana suurerakuline osa - Substantia nigra mustaine Pars compacta (A6) – paikne dorsaalselt (pigment melaniini tõttu tumepruun) Pars reticularis (A7) – ventraalselt – roosakas, sisaldab rauda - Nucleus interpeduncularis (B8) paaritu tuum, omab funktsionaalset seost vaheaju habenulaarsüsteemiga BASIS PEDUNCULI - paariline uuem osa
• Aevastamine • Köharefleks • Pilgutamine • Refleksid, mille abil toimub orienteerumine ümbritsevas maailmas 30. Nimeta keskaju funktsioonid. Keskaju koosneb: 1) Nelikküngastiku tuumad - eesmine osa: primaarne nägemiskeskus. Teostab: optilisi orienteerumisreflekse, pupillireflekse, akommodatsioon, konvergents - tagumine osa: primaarne kuulmiskeskus. Teostab: akustilisi orienteerumisreflekse. - “valvsusrefleks”: organismi ettevalmistamine ootamatule ärritusele. 2) Punatuum – korrigeeritakse lihastoonust 3) Silmaliigutaja- ja plokinärvi tuum 4) Mustsubstants – mälumise ja neelamise koordinatsioon, reguleerib plastilist toonust. 31. Millest koosneb ajutüvi? Ajutüvi = keskaju + piklikaju --- • Detserebreerimine - ajutüve läbilõige kõrgemal pool piklikku aju nii, et punatuum on kõrgemal lõiketasapinnast • Detserebreerimisrigiidsus – kõrgenenud sirutuslihaste toonus detserebreerimise tulemusena --- 32
b) Närvirakkude rakukehade kogumeid ühendavate närvikiudude kimbud → Juhtetee, c) Neuronite rakukehade asukoht kesknärvisüsteemis → Hallaine, d) Väljaspool kesknärvisüsteemi paiknev sidekoega ümbritsetud neuronite kehade kogumik → Ganglion 143.Mis on alltoodud ajuosade nimetused eesti keeles? a) medulla oblongata → Piklikaju, b) cerebellum → Väikeaju, c) pedunculi cerebri → Suurajuvarred, d) nucleus ruber → Punatuum, e) tectum mesencephalicum → Keskajukatus 144.Milline on suurim peaajunärv? Kolmiknärv 145.Milliseid närvipõimikuid on all kirjeldatud? a) Selle põimiku suurimad närvid on nervus femoralis ja nervus obturatorius. → Nimmepõimik, b) Nervus phrenicus on selle põimiku pikim närv. → Kaelapõimik, c) Nervus ischiadicus, inimkeha pikim ja jämedaim närv, on pärit sellest põimikust. → Ristluupõimik, d) Sellest põimikust lähtuvad muuhulgas nervus ulnaris ja nervus radialis
reguleerimisest 2. Refleksid - Imemisrefleks - Mälumisrefleks - Neelamine - Oksendamine (kaitseref.) - Aevastamine (kaitseref.) - Köharefleks (kaitseref.) - Pilgutamine (kaitseref.) - Refleksid mille abil toimub orienteerumine ümbritsevad maailmas 58. Keskaju funktsioonid. Keskaju koosneb: 1. Neliküngastiku tuumad seostud tundeeluga. 2. Punatuum tähtis osa skeletilihaste toonuse reguleerimisel. 3. Silmaliigutaja- ja plokinärvi tuum 4. Mustsubstans Neliküngastik A.Eesmine osa primaarne nägemiskeskus Teostab: optilisi orienteerumisreflekse; pupillireflekse (silmaläätse kumerus muutub, valguse murdumise võime muutub), akkomogatsiooni, konvergents e. koondumine. B.Tagumine osa primaatne kuulmiskeskus
Väikeaju kaudu reguleeritakse automaatset motoorikat ning tahtlike liigutuste ulatust ja jõudu, korrigeeritakse aeglasi liigutusi, programmeeritakse kiireid liigutusi. Kahjustuse korral häiritud liigutuste koordinatsioon, esineb ataksia, tasakaaluhäired,astaasia(seismisraskused), atoonia(lihastoonuse langus), asteenia(kiire lihasväsimus),adiadohhokinees. 33. Keskaju ehituslikud ja talituslikud iseärasused. Keskaju koosseisu kuuluvad suurajujalakesed,katteplaat,punatuum ja mustaine. Siin asuvad III ja IV peaajunärvi (silmaliigutaja,plokinärvi) tuumad. Katteplaadi ülaküngastes lülitatakse ümber nägemismeele ja alaküngastes kuulmismeele tsentraalseid teid. Keskajus asub pupillirefleksi keskus. Mustaju kaudu reguleeritakse neelamis ja mälumisliigutusi. Punatuum seostub punatuuma-seljaaju kulgla ja ajukoore, koorealuste tuumade ning väikeaju kaudu seljaaju eessarvede motoorsete rakkudega, mille abil korrigeeritakse lihastoonust. 34
Mitmekesise informatsiooni integratsioon väikeajus aitab koordineerida skeletilihaste kontraktsioone liikumise ajal, s.o. liikumiste planeerimist, ajalisi suhteid, aga ka mustrit. Vanasti arvati, et väikeaju on vaid motoorne struktuur, kuid kaasaegne piltdiagnostika viitab tema osalusele keele ja teiste kognitiivsete funktsiooni täitmisel. 33. Keskaju ehituslikud ja talituslikud iseärasused. Keskaju on väikseim ajutüve osa.Keskaju kooseisu kuuluvad suurajujalakesed,katteplaat,punatuum ja mustaine. Keskaju neuronid omavad olulist tähendust motoorse süsteemi komponentide seostamisel, iseäranis on see seotud väikeaju, basaalganglionite ja suuraju poolkerade ühendamisega. Keskajus asuvad kuulmis- ja nägemissüsteemi ümberlülitusneuronid. Mitmed keskaju piirkonnad on seotud silma ekstraokulaarsete lihastega ja moodustavad olulise juhtetee silmaliigutuste kontrollimiseks.Keskajus asub pupillirefleksi keskus. 34. Vaheaju ehituslikud ja talituslikud iseärasused
Sild -V-kolmiknärvi,VI-eemaldajanärvi,VII-näonärvi ja VII-esik-teonärvi(tasakaalu-kuulmisnärvi) tuum Keskused-seedimisreflekside(sülje ja teiste seedenõrede erituse) ja kaitsereflekside(köha,aevastamine,oksendaminejm) keskused Väikeaju- V-XII peaajunärvi tuumad Keskused- uss ja tätrake- nende abil tahmatud liigutused - poolekerad- nende abil tahtelised liigutused Keskaju- punatuum, mustaine, III ja IV peaajunärvi tuumad Keskused: -Ülaküngaste tuumad- koorealused nägemiskeskused - Alaküngaste tuumad- kuulmiskeskused. Vaheaju – emotsioonide kujundamine Keskused: -talamus- kõikide tundlikkuse liikide koorealune keskus (sisald u 40 tuuma) -hüpotalamus- vegetatiivsed keskused( reguleerivad ainevahetust, soojuse teket ja äraandmist, südametegevust, janu ja näljatunnet) 150
Mitmekesise informatsiooni integratsioon väikeajus aitab koordineerida skeletilihaste kontraktsioone liikumise ajal, s.o. liikumiste planeerimist, ajalisi suhteid, aga ka mustrit. Vanasti arvati, et väikeaju on vaid motoorne struktuur, kuid kaasaegne piltdiagnostika viitab tema osalusele keele ja teiste kognitiivsete funktsiooni täitmisel. 33. Keskaju ehituslikud ja talituslikud iseärasused. Keskaju on väikseim ajutüve osa.Keskaju kooseisu kuuluvad suurajujalakesed,katteplaat,punatuum ja mustaine. Keskaju neuronid omavad olulist tähendust motoorse süsteemi komponentide seostamisel, iseäranis on see seotud väikeaju, basaalganglionite ja suuraju poolkerade ühendamisega. Keskajus asuvad kuulmis- ja nägemissüsteemi ümberlülitusneuronid. Mitmed keskaju piirkonnad on seotud silma ekstraokulaarsete lihastega ja moodustavad olulise juhtetee silmaliigutuste kontrollimiseks.Keskajus asub pupillirefleksi keskus. 34. Vaheaju ehituslikud ja talituslikud iseärasused
Sild -V-kolmiknärvi,VI-eemaldajanärvi,VII-näonärvi ja VII-esik-teonärvi(tasakaalu-kuulmisnärvi) tuum Keskused-seedimisreflekside(sülje ja teiste seedenõrede erituse) ja kaitsereflekside(köha,aevastamine,oksendaminejm) keskused Väikeaju- V-XII peaajunärvi tuumad Keskused- uss ja tätrake- nende abil tahmatud liigutused - poolekerad- nende abil tahtelised liigutused Keskaju- punatuum, mustaine, III ja IV peaajunärvi tuumad Keskused: -Ülaküngaste tuumad- koorealused nägemiskeskused - Alaküngaste tuumad- kuulmiskeskused. Vaheaju – emotsioonide kujundamine Keskused: -talamus- kõikide tundlikkuse liikide koorealune keskus (sisald u 40 tuuma) -hüpotalamus- vegetatiivsed keskused( reguleerivad ainevahetust, soojuse teket ja äraandmist, südametegevust, janu ja näljatunnet) 150
Keskaju struktuuride hulka kuuluvad katteplaadi ülaküngastes lülitatakse ümber osa nägemismeele ja alaküngastes osa kuulmismeele tsentraalsetest teedest. Keskaju tuumadest kulgevad närvimplulsid piklikajju ja selaaju eessarvede motoorsete rakkudeni. Nende keskuste kaudu toiumuvad lihtsamad orienteerumisrefleksid nagu silmade ja kõrvade pööramine heli ja valguse suunas. Keskajus asub pupillirefleksi keskus. Mustaine kaudu reguleeritakse neelmas- ja mälumisliigutusi. Punatuum seostub punatuuma-seljaaju kulgla ja ajukoore, koorealuste tuumade nind väikeaju kaudu seljaaju eessarvede motoorsete rakkudega, mille abil korrigeeritakse lihastoonust. 34. Vaheaju ehituslikud ja talituslikud iseärasused. Hüpotalamus. Talamus. Vaheajju kuluvad talamused ja hüpotalamused, sellesse piirkonda jääb ka kolmas ajuvatsake. Talamusse koonduvad aferentsed implusid kogu sensoorselt süsteemilt. Need on ,,väravateks", mille kaudu kulgeb
atsetüülkolliin-esteraasi toimel, mis säilitab sünapsi erutusjuhtivuse. Keskaju tuumadest kulgevad närviimpulsid piklikajju ja seljaaju eessarvede motoorsete rakkudeni, nende keskuste kaudu toimuvad lihtsamad orienteerumisrefleksid-silmade, kõrvade pööramine heli, valguse suunas. Keskajus asuva pupillirefleksikeskuses, milles asuv 3 mustaine reguleerib mälumise-neelamiseliigutusi, punatuum seostub aga punatuuma-seljaaju kulgla ja ajukoore, koorealuste tuumade ja väikeaju kaudu seljaaju eesservade motoorsete rakkudega, mille abil korrigeeritakse lihastoonust. Sellel on positiivne mõju vereringele. Vaheaju, kuhu kuuluvad talamused ja hüpotalamused ning kolmas ajuvatsake. Siisa koonuvad aferentsed(sensoorsed) impulsid kogu sensoorselt süsteemilt. Talamus ühendub põlvikkehade kaudu nägemis ja kuulmismeeleteega ning seostub ajukoore assotsiatsiooniväljadega
atoonia(lihastoonuse langus), asteenia(kiire lihasväsimus),adiadohhokinees. 33. Keskaju ehituslikud ja talituslikud iseärasused. Väikseim ajutüve osa, asub ajusillast rostraalemalt. Väikeaju, basaalganglionide ja ajupoolkerade ühendamine. Seal asuvad kuulmis-ja nägemissüsteemi ümberlülitusneuronid. Seal asub must ollus – tahtlike liigustuste regul ja punatuumad. Keskaju koosseisu kuuluvad suurajujalakesed,katteplaat,punatuum ja mustaine. Siin asuvad III ja IV peaajunärvi (silmaliigutaja,plokinärvi) tuumad. Keskajus on rohkesti ülenevaid ja alanevaid juhteteid. Katteplaadi ülaküngastes lülitatakse ümber nägemismeele ja alaküngastes kuulmismeele tsentraalseid teid. Keskajus asub pupillirefleksi keskus. Mustaju kaudu reguleeritakse neelamis ja mälumisliigutusi. Punatuum seostub punatuuma-seljaaju kulgla ja ajukoore, koorealuste tuumade ning väikeaju kaudu seljaaju
Nimetatakse ka 4 A- süsteemiks. Keskaju ehitus ja funktsioonid Altpoolt piirneb sillaga ja ülalt vaheajuga.Keskajus paiknevad kolmanda ja neljanda peaajunärvi tuumad. Kolmas on silmaliigutaja närv (innärveerib silmamuna lihaseid (6)nelja neist innärveerib silmaliigutaja- pupilliahendaja, ripsmelihased, pisaranäärmeid, ) Neljas on blokinärvi (ld. Nervous trochlearis) innärveerib alumist põikelihast. Keskajus paiknevad närvirakukehade kogumikud, mis kannavad nimetusi: punatuum ja mustaine ja katkeplaat. Keskajus asuvad veel nägemis- ja kuulmismeele erutuste edasikandvate neuronite kehad. Need paiknevad nelikküngastikus (4 kõrgemat moodustist)ja nendest nelikküngaste ülemistes toimub nägemismeelte neuronite erutuse ülekanne, aga alumistes kuulmismeele neuronite erutuse ülekanne. Keskaju läbivad mitmesugused ülenevad ja alanevad juhteteed. Funktsioonid on seotud struktuuridega: 1
o Kolmanda peaaaju närvi kaudu juhitakse ka silmalihaste süvaretseptoritelt e. Proprioretseptoritelt tundlikkust kesknärvisüsteemi. Teine peaaju närv on nägemisnärv – selle kaudu juhitakse silma võrkkesta retseptoritelt nägemistundlikkust peaajju. Keskajus asuvad mitmed närviraku tuumad ehk närviraku kehade kogumikud, mis juhivad sirutajate ja painutajate lihaste vastastikust toonust. Nendeks tuumadeks on: punatuum ja mustaine. Kui ühendus nende keskaju tuumade ja allajäävate ajuosade vahel katkeb, saavad ülekaalu sirutajad lihased ja kujuneb välja olukord, kus sirutajalihased on pidevalt jäigas kokkutõmbeseisundis, jäsemed on välja sirutatud selletõttu, pea kuklas. Looma puhul on ka saba püsti. Nii kõndida ei saa! 6. Suuraju koor ja selle keskused (sensoorsed ja motoorsed): erinevate keskuste lokalisatsioon ja funktsioonid. Kõnekeskuse struktuur. Kõne neurofüsioloogiline mehhanism.
c. Kolmanda peaaaju närvi kaudu juhitakse ka silmalihaste süvaretseptoritelt e. Proprioretseptoritelt tundlikkust kesknärvisüsteemi. Teine peaaju närv on nägemisnärv – selle kaudu juhitakse silma võrkkesta retseptoritelt nägemistundlikkust peaajju. Keskajus asuvad mitmed närviraku tuumad ehk närviraku kehade kogumikud, mis juhivad sirutajate ja painutajate lihaste vastastikust toonust. Nendeks tuumadeks on: punatuum ja mustaine. Kui ühendus nende keskaju tuumade ja allajäävate ajuosade vahel katkeb, saavad ülekaalu sirutajad lihased ja kujuneb välja olukord, kus sirutajalihased on pidevalt jäigas kokkutõmbeseisundis, jäsemed on välja sirutatud selletõttu, pea kuklas. Looma puhul on ka saba püsti. Nii kõndida ei saa! Piklikaju piirneb seljaajuga ja ülalt sillaga. Ta läbib kolju suurt kuklamulku ja seetõttu võib ajuturse korral kõige kergemini pitsuda (siis ei pääse närviimpulsid läbi)
KNS: tagaaju - asub pupillirefleksi keskus piklikaju – autonoomsed funktsioonid (reguleerib hingamiselundite, südame ja veresoonkonna talitlust) ajusild – info vahetamine eesaju osade ja väikeaju vahel, paiknevad une ja hingamisekeskus väikeaju – silmaliigutused, tasakaal, liigutuste koordineerimine ja paiknemine ruumis, väikeaju poolkerad aga tahteliste liigutuste kontrolliga. KNS: keskaju Tectum – silmaliigutused, kuulmisega seotud refleksid jm Tegmentum – punatuum (käeliigutused, roomamine), dopamiinergilised juhtteed, KNS: otsaaju (sagarad) kõige paremini arenenud ajuosa Frontaal e otsmikusagar –tahtelised liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine Parietaal e kiirusagar – sensoorse informatsiooni töötlus, vahendam, v.a lõhn, kuulmine ja nägemine Temoporaal e oimusagar – auditoorne korteks, keel, emotsioonid, lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlem, mälu, otsustam Oktsipitaal e kuklasagar -
• …hallaine tuumad- peetakse mot.süsteemi osaks, – rigiidsus, ei saa liigutusi alustada (ühendustee sub.nigraga: dopamiin) – ehkki puudub otsene seos selja-ajuga • Huntingtoni chorea – ei innerveeri lihaseid • TS • saavad infot: • Nucleus ruber- punatuum – a/k, – pole ülenevat ühendust motoorse ajukoorega – taalamusest, – ühendused – vaheajust: nuc.ruber, • ajutüve alumise osaga – vegetatiivsetest keskusest, • seljaajuga “vabad liigutused” • BG on ühendatud:
annaabi.ee 
