.................................................................. 2 Ennemuiste..................................................................................................................................3 Noored omavahel.................................................................................................................... 4 Kosjad..................................................................................................................................... 4 Pärast kosja ja enne pulma...................................................................................................... 6 Pulm........................................................................................................................................ 7 Pulmad peigmehe kodus......................................................................................................... 8 Ärkamisajast alates......................................................................................
................................................................................3 Kosjadest pulmadeni....................................................................................................................3 Kosjadest pulmadeni....................................................................................................................3 Kosjadest pulmadeni....................................................................................................................3 Pulmade aeg ja kestus..................................................................................................................4 Pulmade aeg ja kestus..................................................................................................................4 Pulmade aeg ja kestus..................................................................................................................4 Abiellujate riietus........................................................................
.......................................................... 4 Eelkosjad......................................................................................................................................4 Kosjad..........................................................................................................................................5 Kosjadest pulmadeni....................................................................................................................5 2. PULMAD..................................................................................................................................... 6 Pulmade aeg ja kestus..................................................................................................................6 Abiellujate riietus.........................................................................................................................6 Laulatus.....................................................................
Kui juba keegi kindel tekkis, muutus ehalkäimine eksklusiivseks ei võinud näitsiku lähedusse ükski võõras poiss minna. Kogu selle asja kiitis küla heaks. Mõrsjaid valiti eelkõige nende tervise, töökuse ja hoolsuse järgi. Teisel kohal oli neiu perekonna rikkus ja viimasel alles ilu. Tihti juhtus ka nii, et abielu sõlmiti noorte vanemate poolt tulevane paar ei pruukinud üksteist varasemalt isegi teada. Kui mindi kosima, siis kindla peale. Peigmehed saatsid pruudi perekonda mõne vanema naise ümbernurgajuttu ajama. Tolle ülesanne oli teada saada, kas oodatakse kosilast ja kas just seda konkreetset kosilast. Kaasa viidi viinapudel kui näitsiku perekond selle vastu võttis ja see tühjaks joodi, võis kosilane julgelt kosja minna. Kui mitte... siis kaup sinnamaale jäigi. Veel üks viis oma võimaluste teadasaamiseks oli neiule kosjakase akna taha viimine. Kui neiu
...................................................................................................5 "Tegelased".................................................................................................................5 Pulmatort.....................................................................................................................6 Pulma-aastapäevad.....................................................................................................6 Ennemuistsed pulmakombed Eestis...........................................................................7 Enne pulmi..................................................................................................................7 Pulmad........................................................................................................................7 Pärast pulmi................................................................................................................8
Pulmakombed meil ja mujal Abiellumine on läbi aja olnud üks tähtsaimaid sündmusi inimese elus. Pulmad on alati olnud seotud omanäoliste traditsioonidega. Kõik traditsioonid, kombed ja talitlused varieeruvad aga eri riikides ja maailma osades suuresti. Eesti pulmakombeid on võimalik järgida 19. sajandi algusest, kui kujunes esimene rahvasuust kirja pandud pulmakombestik. Enne 19. sajandit hoidsid eestlased kirikut pulmatraditsioonidest lahus. Alles 19. sajandi teisel poolel sai pulmakommete osaks kiriklik laulatus
töökat, hoolast ja usinat naist. Teiseks tuli arvesse jõukus, viimases otsas oli alles ilu. Iga tüdruku hing ihkas mehele saada ja seetõttu on meie rahvatraditsioonis suur hulk kombeid ja endeid, mis on seotud kosilaste ootamisega. Sügisene ja talvine neljapäeva õhtu tekitas tüdrukutes alati ärevust ja siis mindi vargsi õuele kuulama, ega kosjakellad kuskil ei kosta. Aga kui juba kolm leeris käinud tüdrukut majas elas, siis öeldi, et sinna ei lähe enam kurat ka kosja. Eelkosjad ehk kuulamine. Kosja tuli minna kindla peale, sest kus selle häbi ots , kui kosjad tagasi lükatakse. Kogu küls oleks teada saanud ja naernud põlatud peigmeeest. Kuulamiseks saadeti tulevase pruudi koju kuulueit, kelleks oli tavaliselt keegi vanem naisterahvas, harva ka peigmehe ema. Kõige tähtsam kuulueide omadus oli kõneosavus: ta pidi ümbernurgajutuga teada saama, kas tulevane kosilane on ikka oodatud ja igati tema häid omadusi kiitma.
ERINEVATE MAADE PULMAKOMBED Keiri-Liis Ilves JPJUE17 Eesti pulmakombed · Eesti pulmakombed on Eestis peetud või eestlaste pulmades harrastatavad tavad. · Ehkki sageli peetakse pulmakommetest kõneldes silmas eelkõige 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul etnograafide kirjeldatud pulmakombeid, on tavad viimase sajandi vältel suuresti muutunud. · Ehkki praktikas on eri traditsioonid läbipõimunud, võib eristada tänapäevaseid eesti pulmakombeid, traditsioonilisi eesti pulmakombeid, nende vahele asetuvaid eesti maausuliste pulmakombeid,
pool esindas oma laulik ehk kaasik. Pulmalaulikud olid eeslauljatena ühtlasi head kombestiku tundjad ja tegelikult juhtisid pulmarituaali, ehkki vormiliselt olid juhid saajarahva poolt isamees ja vakarahva poolt kaasanaine. Peale kommete tundmise ja laulude teadmise pidi pulmalaulik olema ka sõnaosav improviseerija: tuli reageerida vastaspoole igale märkusele. Abielluti üldiselt talvel, siis polnud mitmepäevaseid pulmi segavaid põllutöid. Ka talud olid sel ajal kõige jõukamal järjel. Pulmad peeti noorel kuul ja kestsid tavakohaselt 3 - 4 päeva. Vakarahva juhiks oli kaasanaine - vanem abielus naine. Lesk, lapseta ega rase naine kaasanaiseks ei sobinud. Kaasanaine oli mõrsja abiline, saatjaks kirikuteel, pulmalauas ja teistes rituaali osades. Tema abilisteks olid pruuttüdrukud, vallalised neiud, kelle arv ei olnud küll kindlaks määratud, kuid pidi vastama peiupoiste arvule. Pruudivend oli tähtis ametimees. Pruudivendi võis-olla kuni kolm
....................................................................................7 3.6 Naiseostu ajaloost.........................................................................................................9 3.7 Pruudirööv tänapäeval.................................................................................................10 3.8 Pulmarongi tavad............................................................................................................10 4 Pulmade lõpetamine...............................................................................................................11 4.1 Järelpulmad.....................................................................................................................12 5 Pulmad tänapäeval.................................................................................................................12 Kasutatud kirjandus.............................................................................
Ennem pulmi pidi tütarlaps mõne päeva uues kodus töötama, et ennast tõestada. Ettevalmistused pulmadeks Pulmi peeti tavaliselt 2-3 päeva, jõukamates peredes ka kuni nädal. Kui rahaline olukord ei olnud hea, tulid appi sugulased, sõbrad, naabrid. Talurahva pulmalaud oli üsna kesine. Pulmakoti sisuks oli leib, hiljem spetsiaalne pulmaleib ja ka nisuleib. Lisaks neile leidus seal ka suitsutatud liha, kala, kohupiima, kartuleid, piima ja mune. Pulmategelased Pruut ja peigmees olid ainult ametlikud peategelased. Peakohustused olid isamehel ja kaasanaisel oma abistajatega. Abiellujate vanematel oli kõrvaline roll. Isamees oli kogu pulma jooksul nii juhi kui ka liidri rollis. Pruudi suguvõsa esindas kaasanaine, kes oli võimekuselt isamehega enamvähem võrdne Pulmatseremoonia Kõige kärarikkam ja väliselt silmapaistvaim osa oli juba vara hommikul ettevõetav saajasõit ehk sõit pruudi järele.
Tartu Kutsehariduskeskus Kergetööstus, kodumajandus- ja iluteeninduse osakond Toitumine ja toitlustamine Pulmad enne ja nüüd Juhendaja: Koostas: Tartu 20009 Sissejuhatus Kirjutan, kuidas peeti pulmi vanal eesti ajal ja kuidas tänapäeval. Millised olid tavad vanasti ja millised tänavu. Sisukord 1.Pulmad vana Eestis..............................1-2 2.Pulmad tänapäeval..............................3-7 Pulmad vanal ajal
...............10 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................11 Lisa............................................................................................................................................12 Sissejuhatus Referaadis annan ülevaate pulmadest. Millised traditsioonid olid vanasti ning millised on tänapäeva traditsioonid. Kuidas näeb välja pulmade eelne protsess ning millest üldse pulmad koosnevad. Milliseid toiminguid peab tegema abiellumiseks ning palju üldse võivad pulmad maksma minna. Samuti saab sellest referaadist teada, milliseid dokumente on pulmadeks vaja ning kui vana peab olema, et abielluda. Valisin selle teema sellepärast, kuna tahan nende konkreetsete teadmiste võrra rikkam olla ning saan teada, kui raske või kerge on üldse pulma korraldada. Vanad pulmatraditsioonid Eestis
Eesti pulmatraditsioonid Autor: Tartu 2008 Traditsioonilised pulmad Eestis.................................................................................................. 4 Laulupulmad........................................................................................................................... 4 Pulmade lõpetamine................................................................................................................5 Pulmad tänapäeval...................................................................................................................... 5 Pruudi peakate........................................................................................................................5 Kingitused teineteisele.......................................................................
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Noorsootöö- ja täiendõppe osakond Eesti rahva pulmakombed Referaat Anna-Christi-Karita Aruksaar NT-1 Tallinn 2008 Sissejuhatus Pulmad on eestlaste elus olnud tähtis sündmus juba ammustest aegadest. Nende suurejoonelise korralduse ja kestuse järgi võib isegi väita, et tänapäeval pole pulmapeod samavõrd lõbusad kui vanasti. Arvukad õnne- ja viljakusrituaalid pidid sisendama abiellujatele usku, et neil on tulevikus nii majandusliku jõukust kui ka
................................................14 VIIDATUD ALLIKAD......................................................................................... 15 2 SISSEJUHATUS Abiellumine on kõikide tütarlaste unistus juba väiksest lapsest peale. Samas on abiellumine praegu, kui ka tulevikus ja minevikus, keskseim sündmus elus. Kunagi oli abiellumine küla tähtsaim üritus, nüüd aga üks väga tähtis sündmus perekonna keskel. Pulmade jaoks peeti suuri pidustusi, mis olid kommeterohked ja kestsid mitmeid päevi. Mõnes kohas isegi kuni seitse päeva (Kihnus). Kuigi tänapäeval peavad pulmad vastu üks, erand juhul kaks päeva. Pulmapäev on pidulikkuse ja pühalikkuse tõttu inimese elu tähtsaim sündmus. Pulmade puhul on palju planeerimist, mille käigus on erinevate traditsioonide järgimist. Selles uurimustöös autor uuribki erinevaid pulma traditsioone. Erilist tähelepanu pöörab autor Eesti pulma traditsioonidele
Kuressaare Ametikool Ettevõtluserialade osakond Ingrid Kobin(Heinala) KKP2 PULMAD Grupitöö Õpetaja: Urmas Lehtsalu Kuressaare 2009 Traditsioonilised pulmad Eestis Pulmad on eestlaste elus olnud tähtis sündmus juba ammustest aegadest. Arvukad õnne- ja viljakusrituaalid pidid sisendama abiellujatele usku, et neil on tulevikus nii majanduslikku jõukust kui ka tugevad ja terved järglased. Mõrsja valimine oli muistsetel aegadel üsna lihtne. Meelepärane tütarlaps kas osteti või rööviti. Tütarlapse nõusolek polnud tähtis. On teada ka röövimist naise nõusolekul. Tavaõiguse järgi tuli vanematel
Pulmatseremooniad Eestis minevikus ja tänapäeval Anneli Minjo Pulmad on eestlaste elus olnud tähtis sündmus juba ammustest aegadest. Nende suurejoonelise korralduse ja kestuse järgi võib isegi väita, et tänapäeval pole pulmapeod samavõrd lõbusad kui vanasti. Minevik Eesti pulmad olid nii nimetatud laulupulmad: laul saatis kombetalituse kõike lõike neid seletades või kommenteerides. Pulmi peeti üldiselt talvel, viimane piir oli veebruar. Talvel ei olnud mitmepäevaseid pulmi segavaid põllutöid. Ka olid talud talvel kõige jõukamal järjel, siis jätkus vara pulmi pidada. Pulmad peeti noorel kuul ja kestsid tavakohaselt 3 4 päeva. Pulmade alguspäev on olnud väga erinev. Varasemad teated märgivad pulmade alguspäevaks
Kuressaare Ametikool Tehniliste erialade osakond nimi Pealkiri: Pulmad Referaat Juhendaja: Urmas Lehtsalu Kuressaare 2009 Sissejuhatus: Tänapäevapulmad kestavad vaevu kaks päeva ja on traditsiooni vaesed. Valisime selle teema selle pärast, et selle kohta on materjali ja selle töö tegemine tuleb meile
Eesti pulmakombed Pulm on abielusõlmimispidustus. Eesti pulmakombeid ja - tavasid on võimalik jälgida alles 19. sajandi algusest. Kiriklik laulatuski sai pulmakommete üheks osaks alles 19. sajandi teisel poolel. Pulmad on eestlaste elus olnud tähtis sündmus juba ammu. Komme pulmi pidada on kõigil maailma rahvail. Eesti pulmad kestsid vanasti 3 päeva. Neid peeti enamasti sügisel 3 nädalat pärast kosje. Pulmapidu juhtisid isamees ja peiupoisid, kes esindasid saajarahvast( peigmehepoolseid pulmalisi), ning kaasanaine, kes pruudivend ja pruuttüdrukud, kes kes esindasid vakarahvast (mõrsjapoolseid sugulasi). Pulmatseremoonia olulised järgud olid saajarahva saabumine, mõrsja nõudmine, mõrssja lahkumine isakodust, pulmasõit, mõrsja vastuvõtmine, uue kodu tutvustamine, vakarahva
SISSEJUHATUS Läbi aegade on inimesed üksteise vastu armastust näidanud erinevalt. Varemalt oli kombeks pruudirööv ja kosjas käimine. Tänapäeval on enne kihlumist ja pulmi niinimetatud ,,kohtamise" aeg, mil noored inimesed üksteist tundma õpivad ning otsustavad kas inimene kellega nad praegu on koos, on ka see inimene, kellega veeta kogu oma elu. Minu referaat käsitleb kihlumise ja pulmade traditsioone, ning nende muutumist läbi aja. 1. KIHLUS Mis on kihlus? Adventistide koguduse elu käsiraamat "Koguduse kord" (Kristliku elu normid - Kihlus ja abielu) defineerib kihluse lihtsalt ja selgelt: "Kihluse (kurameerimise) all mõeldakse plaanitsetud abieluks ettevalmistumise aega, mille jooksul mees ja naine, kes on juba vastastikku armunud, õpivad teineteist täielikumalt tundma." 1.1 Ajaloolised kombed Pulmadele eelnesid otseselt kosjad
ning edukust noorpaari tulevases elus. Tõrjemaagiaga ongi seletatav, et mõrsjat ei lastud astuda maapinnale. Peiu ema asetas sõiduki ette kasuka või villase vaiba, millele mõrsja astus või tõsteti. Mõrsjat tõstis tavaliselt peiu isa. Tekile või kasukale astumisest loodeti kas head lambaõnne või pehmet, leplikku südant mõrsjale. Mõrsja pidi vaibale (kasukale) viskama vöö (hilisemal ajal aga raha), mis sai ämmale. Veel levis komme, et ukselävele laotati vanad püksid, millele mõrsja tarre tulles pidi astuma (püksid põletati). Mõrsja kas talutati tuppa isamehe poolt või jälle kanti majja peiu süles. Igale ukselävele pidi mõrsja heitma kindad (~raha). Mõnes Lääne-Eesti kihelkonnas oli tavaks, et mõrsja toodi tarre rehealuse kaudu (Rapla). Kohati oli kombeks tõsta mõrsja üle leivalabida, et leivaõnn majja jääks. Oma uude kodusse ei tohtinud mõrsja
Kuressaare Ametikool Toitlustuse õppesuund KP2-11 Eneli Vanin, Age Muul ,Kerli Mängel Rühmatöö Pulmad Juhendaja: Urmas Lehtsalu Kuressaare 2012 Pulmad Valisime selle teema seepärast ,sest pulmad on ilus aeg kahe armastava inimese vahel. See on ju tegelikult imelihtne :) Te teate, mis on teie jaoks kõige tähtsam ja mida te endale lubada saate. Edasine on nagu puzzle kokkupanemine. Leida sobivad tükid ja need omavahel terviklikuks pildiks kokku sobitada. See protsess aga ei pea olema sugugi keeruline. Eriti, kui internet on infot täis ning Eesti on nii väike, et kõik tegijad on teada-tuntud ja valida ei ole sadade pakkumiste hulgast.
hüppeliselt. Sageli käidi abielu registreerimas kahekesi, külalised kutsuti vaid laulatusele. Taasiseseisvumise ajal süsteeme ühtlustati ning nüüd on kirikuõpetajatel võimalik läbi viia laulatus, mis kehtib ka abielu seaduslikku registreerimisena. 1.3 Abielu traditsioonid ja pulmatavad Eestis Eesti pulmakombeid ja - tavasid on võimalik jälgida alles 19. sajandi algusest. Kiriklik laulatuski sai pulmakommete üheks osaks alles 19. sajandi teisel poolel. Pulmad on eestlaste elus olnud tähtis sündmus juba ammu. Komme pulmi pidada on kõigil maailma rahvail. (Ibid: 20) Endisaegadel võis pulmadele mõtlema hakata alles siis, kui leer seljataga ja noored uude seisusse saanud. Leer viis noored inimesed esimest korda mõlemast soost omaealiste hulka ning tutvustas neid pidulikult laua taga istumistel. Tüdrukud hakkasid kandma täiskasvanu pikk-kuube ja ehteid, võisid osa võtta täiskasvanute lõbustustest. Poisid hakkasid tegema
Eesti rahvuslikud pulmatraditsioonid Pulmad on eestlaste elus olnud tähtis sündmus juba ammustest aegadest. Nende suurejoonelise korralduse ja kestuse järgi võib isegi väita, et tänapäeval pole pulmapeod samavõrd lõbusad kui vanasti. Arvukad õnne- ja viljakusrituaalid pidid sisendama abiellujatele usku, et neil on tulevikus nii majandusliku jõukust kui ka tugevad ja terved järglased. Mõrsja valimine oli muistsetel aegadel üsna lihtne: meelepärane tütarlaps kas osteti või rööviti
Pulmad vanasti · Pulmad on eestlaste elus olnud tähtis sündmus juba ammustest aegadest. Nende suurejoonelise korralduse ja kestuse järgi võib isegi väita, et tänapäeval pole pulmapeod samavõrd lõbusad kui vanasti. · Pruudirõivastuses oli esikohal maagiline kaitse- ja tõrjefunktsioon, sest uskumuse kohaselt oli pruut igasuguste ebapuhaste olevuste ja halbade jõudude poolt eriti haavatav. Pruutpaar Karja kihelkonnast (1895) · Eesti pulmad olid nii nimetatud laulupulmad: laul saatis kombetalituse kõike lõike neid seletades või kommenteerides. · Vanadele pulmakommetele oli iseloomulik noorte abiellujate passiivsus. Nad ei osalenud milleski aktiivselt: olid küll ühe või teise kombelõigu keskmes, kuid lasksid kommetel nii öelda toimida.
....................................................................................... 7 TRADITSIOONILISED PULMAMÄNGUD............................................................................... 7 MÄNGUD................................................................................................................................ 9 Pulmatraditsioonid vanasti.................................................................................................... 10 Kingitused teineteisele Pruut ja peigmees võivad teineteisele teha veel eraldi kingitusi, kuid neid sisaldab juba ka pulmatraditsioon ise. Peigmehe traditsionaalne kink pruudile on mõrsjakimp. Sellele peab ilmtingimata tellima peigmees ja see ütleb mõndagi noorte suhete kohta. Valmistehtud kimbu asemel võivad olla ka lihtsalt käes hoitavad lilled, sel juhul sobib kasutada mingeid erilisi õisi. Kimbu pruudile üleandmise hetkel peab viimane olema juba mõrsjaehtes. See
.........6 5. Tseremoonia..........................................................................................................................7 6. Kokkuvõte.............................................................................................................................8 7. Kasutatud allikad...................................................................................................................9 1. Sissejuhatus Selles referaadis on juttu sellest, millisd on Hispaania pulmakombed üldiselt, milliseid riideid kantakse Hispaania pulmades ja milliseid toite süükse. Selle teema valisin seetõttu, et kuna ma ise hiljuti abiellusin, siis hakkasin huvi tundma selle vastu, millised on pulmadkombed teistes riikides. Kas midagi on sama või on kõik erinev. Hispaanias peetakse pulmi eelkõige kevadel ja suvel. Hispaania pulma on kombeks kutsuda absoluutselt kogu suguselts. Selliselt on pulmapeol vähemalt 300-700 inimest. Pulm on koht,
Vaimuelu kui terviku seisukohalt oli 18. sajand eesti rahva seisukohalt üldiselt troostitu. Aeg, mida Lääne-Euroopas tunti kui filosoofilist sajandit, kui valgustussajandit, kui inimõiguste väljakuulutamise sajandit jne, oli eesti rahvale pigem sõdade ja pimeduse sajandiks. (4) 10 Pulmad Eesti pulmakombestikule on iseloomulik peigmehe ja pruudi passiivsus. Olles küll peategelased, ei tegutsenud nad ise, vaid nende eest toimetati kõik ära -- niihästi kosimisel kui pulmades. Kosjas kõneles ja tegutses isamees, vanem abielus mees, tavaliselt peigmehe sugulane. Kosja mindi vanasti ratsa täkkhobusega, hiljem sõideti ehitud vankriga. Aeg pidi olema noore kuu teisipäeva, neljapäeva või laupäeva õhtul. Kosilastel olid kaasas kingitused, varasemal ajal õllelähker, hiljem viinapudel. Kosjaviin pidi olema magus ja punane. Kosjajutt
Kuressaare Ametikool Disaini õppesuund Dekoraator-stilist Pulmad Rühmatöö Mirge Arge Kristel Tikerperi Kuressaare 2014 Sissejuhatus Meie gruppi kuuluvad Kristel Tikerperi ja Mirge Arge . Me valisime oma rühmatöö teemaks pulmad. Selle valiku tegime sellepärast, et see teema tundus huvitav ja teised valikud olid juba võetud ning samas ise me ei ole veel pulmi korraldanud ja see on uus kogemus. Kui varasemalt oleme korraldanud oma sünnipäevi, koolis klassiõhtuid ja ka lõpupidu, siis pulma kogemust meil veel ei ole. Samuti tulevikuks on see väga hea kui hakkame ka ise pulmi pidama või meie tuttavad hakkavad abielluma, saame abi sellest
Siis viiakse kirikust ristid ümber kiriku ringkäigule ja neile järgneb rahvas, kes hoiavad käes põlevaid küünlaid. Pühapäeva hommikul katame laua, et pidulikult lihavõtteid tähistada. Enne sööma asumist koksime omavahel värvitud pühademune. Kui munad koksitud, asume sööma. Kui väiksed olime, algas peale sööki põnev otsimismäng. Pühadejänes oli meil käinud ja mune kuhugi peitnud. Munad aga polnud tavalised, vaid šokolaadist (oli ka komme ja šokolaadijäneseid). See, kes midagi leidis, võis kohe ära süüa. Hästi tore oli. Nüüd pole seda enam mänginud, sest oleme juba suured. Käime ka vanaemale ja vanaisale häid pühi soovimas ja vahetame mune. Ka neil on pühade ajal laud kaetud ja piduroad laual. Sellepärast ongi meil juba kombeks, et pühade ajal lõunatame nende juures. Olgu need siis lihavõtted või mõni muu püha. Pühad on väga ilusad ja mõnusad. Siis saab alati
võrdsust ja ohverdusi. · Vana-Rooma ühiskonnas kaotas naine abielludes oma perekonnas õigused ja päris need uue perega. Naisest sai oma mehe omand. · Vanas Iisraelis nähti naist kui kõrget väärtust, mille eest tuli hästi hoolitseda. · Jaapanis tohtis mees oma naist kodus külastada öösiti. Naine aktsepteeriti mehe ellu alles siis, kui tal sündis laps või ta kaotas oma vanemad. Abielu traditsioonid ja nende muutumine: Tänapäeval on pulmade traditsionaalne osa vähenenud, igaüks korraldab pulmi nii, nagu oskab ja rahakott võimaldab. Materiaalne külg on tõusnudki esikohale pidustuste sisustamiseks ei kasutata mõjuvaid ja värvikaid tavasid teatud kindlate mängude, tantsude ja laulude näol. Järjest rohkem segunevad eri rahvaste traditsioonid. Neist tänapäevale kohast pulmakombestikku luues on oluline jälgida, et rituaalid võetakse tarvitusele koos oma tähendusega, muidu pole neil sisulist väärtust.
Suhteliselt esmane asi, mida hindu sult küsib on sinu amet. Sellega pannakse paika sinu kuuluvus hindudele tavapärasesse kastisüsteemi. Esimene asi mis vanemad oma lapsele kingivad on horoskoop. See kingitakse siis kui laps sünnib. Lapse esimesed juuksed aetakse maha selleks et vabaneda karma võlast. Indias on seatud abielud. See tähendab seda et vanemad valivad kokkuleppe teel ise oma lastele abikaasad. Peres on mees perepea. Indias (ka Sri Lankas) on üks hea komme millegi positiivse näitamiseks oma pead küljelt küljele kõigutada, mis näitab ka mingi asja heakskiitu või jaatust. See on samaväärne meie pea noogutamisega. Tee mis sa teed, kuid ÄRA KÄTLE MEESTEGA Indias mehed ja naised teineteist avalikult ei puuduta, isegi mitte abielupaarid. See, kui vaatad mehele silma, kuigi räägid temaga neutraalsetel teemadel, ja kätled, on nende jaoks juba seksuaalne lähenemine. India Pulm
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
