2) soometsad: metsad, kus turba tüsedus kuivendamata aladel on üle 30 cm, kuivendatud aladel üle 25 cm. Klassid omakorda jagunevad tüübirühmadeks. Arumetsade jaotamisel on aluseks mulla karbonaatsus, mullakihi tüsedus, mulla lõimis ja veereziim. Soometsade jaotamisel on aluseks soostumise iseärasused. 1.1. Arumetsad: 1.1.1. Loometsad Leesikaloo - loometsade kõige kehvemate tingimustega kasvukohatüüp. Väga õhukesed paepealsed mullad. Puistutest domineerivad männikud. Puud tormihellad (õhuke mullakiht!). Alusmetsas nt. kadakas, pihlakas. Alustaimestik hõre, iseloomulikud nt. lillakas, sinilill. Sambla-samblikurinne on katkendlik. Taasmetsastamine on väga keeruline. Kastikuloo - tekib paepealsetel muldadel, kuid huumushorisont on tüsedam kui leesikaloo tüübil. Esinevad õhukesed paepealsed või õhukesed kuni keskmise tüsedusega rähkmullad. Tüsedama mulla tõttu on siin kasvutingimused paremad
ja kastikuloo. Loometsad moodustava kõigist Eesti metsadest 3%. Leesikaloo (ll) s.o. loometsade kõige kehvemate kasvukohatingimustega tüüp. Esinevad tavaliselt männikud, kohati ka kuusk ja kask. Puistu liitus on ebaühtlane. Puud halvasti laasunud. Boniteet V-Va. Mulla peeneselise osa tüsedus kuni 10 cm. Õhukese mullakihi tõttu kannatavad puud niiskuse puuduse all. Madalamatel aladel, kus aluspõhjaks on murenemata paas, võib kevadeti esineda liigniiskust. Puistutest domineerivad männikud, harvem esineb kuusikuid ja kaasikuid. Puud tormihellad. Alusmetsas kadakas, pihlakas. Alustaimestik hõre. Raiestike taasmetsastamine on väga keeruline. Esinevad peamiselt saartel ja Lääne-Eestis. Kastikuloo (kl) - tekib samuti paepealsetel muldadel, kuid huumushorisont on tüsedam kui eelmisel tüübil: 10-30 cm. Tüsedama mulla tõttu on siin kasvutingimused paremad. Peamiselt esinevad männikud, esineb ka kuusikuid (kannatavad juurepessu all) III-IV bon
Leesikaloo (ll) s.o. loometsade kõige kehvemate tingimustega kasvukohatüüp. Esinevad tavaliselt männikud, kohati ka kuusk ja kask. Puistu liitus on ebaühtlane. Puud halvasti laasunud, boniteet V-Va. Mulla peeneselise osa tüsedus kuni 10 cm (väga õhukesed paepealsed mullad (Kh’). Õhukese mullakihi tõttu kannatavad puud niiskuse puuduse all. Madalamatel aladel, kus aluspõhjaks on murenemata paas, võib kevadeti esineda aga liigniiskust. Puistutest domineerivad männikud, harvem esineb kuusikuid ja kaasikuid. Puud tormihellad (õhuke mullakiht). Alusmetsas kadakas, pihlakas, sarapuu. Alustaimestik hõre, iseloomulikud on lubikas, leesikas, metskastik, lillakas, sinilill. Sambla-samblikurinne on katkendlik, esineb nii tüüpilisi metsasamblaid (palusammal, laanik), kui ka looaladele iseloomulikke, lubjalembeseid liike (looehmik). Raiestike taasmetsastamine on väga keeruline. Esinevad peamiselt saartel ja Lääne-Eestis.
Harilik mänd on igihaljas okaspuuliik männi perekonnast, kõige levinum männiliik. Ta kuulub kaheokkaliste mändide hulka (alamperekond Pinus). Metsa, kus mänd on arvukaim puuliik, nimetatakse männikuks. Harilik mänd on Eesti ainus looduslik männiliik ning levinuim puumetsades. Männid katavad 38% Eesti metsamaadest ja 39% kõigi puistute tagavarast. Kõige suurem osa maakonnast on männikute all Hiiumaakonnas, aga kui ainult puistuid arvestada, siis on esimene Harju maakond, mille puistutest moodustavad männikud 65% (2004. aasta andmed). Eestis kasvavad boniteedilt parimad männimetsad Kagu-Eestis Põlvamaal ja Võrumaal. Männi levinud rahvapärased nimetused on pedajas, pedakas, pettäi ja pedak. Harilik mänd levinud Euroopas ja Aasias, Hispaania ja Sotimaa rannikust kuni Venemaa kaguosani, Ohoota mereni. Mänd talub hästi äärmuslikke kasvutingimusi, nii kuivust ja kuuma kui liigniiskust ja karmi külma. Mändi võib leida nii kuivadel liivaluidetel, nõmmedel kui
Harilik mänd on igihaljas okaspuuliik männi perekonnast, kõige levinum männiliik. Ta kuulub kaheokkaliste mändide hulka. Metsa, kus mänd on arvukaim puuliik, nimetatakse männikuks. Harilik mänd on Eesti ainus looduslik männiliik ning levinuim puu metsades. Männid katavad 38% Eesti metsamaadest ja 39% kõigi puistute tagavarast. Kõige suurem osa maakonnast on männikute all Hiiu maakonnas, aga kui ainult puistuid arvestada, siis on esimene Harju maakond, mille puistutest moodustavad männikud 65% (2004. aasta andmed). Eesti kõrgeim harilik mänd kasvab Tartu maakonnas Järvselja metskonnas. Selle kõrgus on umbes 43 meetrit. Mõned uurijad on saanud Järvselja rekordmändide kõrguseks isegi 46 m. Sõltuvalt maa viljakusest (boniteedist) on küpsete mändide kõrgus väga erinev. Rabamännid võivad paarisaja aastaselt olla vaid mõne meetri kõrgused, aga hea drenaaziga parasniisketel
(galerii) (estonica) Pinnamood ja aluspõhi Alutaguse oli jääaja lõpul üle ujutatud jääpaisjärvede vetest. Seetõttu domineerivad pinnamoes nõrgalt lainjad liiva- ja viirsavitasandikud, mis on suures osas kaetud turbaga. Tugevaks kontrastiks sellele on ootamatult esile kerkivad mandrijää servakuhjatised: oosiahelikud, mõhnastikud, otsamoreenid ning voored. Aluspõhja moodustavad kesk-ordoviitsiumi setted.(estonica) Taimkate Siin valitsevad lodu-, soo- ja palumetsad. Puistutest on ülekaalus männikud ja kaasikud, kuuske kasvab siin vähem kui mujal Eestis. Kõige sagedasemad liigid on mänd, kuusk, haab, lepp ja tamm. Palju on lagesoid ja väga vähe niite. Rohurindes on tunnusliikideks laanelill, leseleht, ülane, jänesekapsas, sõnajalgadest laane-sõnajalg, sammaldest laanik. Väga omapärane taimkate on kujunenud Agusalu rabas, kus griivadel kasvavad nõmmemännikud ja nende vahele jäävad rabakooslused moodustavad viirulise mustri.. (cmsimple.e-ope)
ehk Oandu, Mustajõgi ja Poruni ehk Borovnja jõgi. Alutagusel on väga tihe kuivenduskraavide võrk ning palju on kaevanduste ja elektrijaamade kanaleid ja paisjärvi. Muld ja taimkate. Valitsevad leedemullad, soostunud leetmullad ja soomullad. Lääneosas ka soostunud kamarmullad. Ka lodu-, palumetsa soo-, glei- ja mitmesuguseid liivmuldi. Alutaguse on Eesti üks ürgsema loodusega metsarikkamaid piirkondi, mis meenutab taigat. Suurte rabade soosaartel kohtab ka laialehist salumetsa. Puistutest on ülekaalus männikud ja kaasikud, kuuske kasvab siin vähem kui mujal Eestis. Huvitavamatest taimekooslustest tuleks nimetada kaitsealust Poruni ürgmetsa, kus jõe alamjooksul kasvab väga liigirikas ja keeruka rindelise struktuuriga laialehine mets. Väga omapärane taimkate on kujunenud Agusalu rabas, kus griivadel kasvavad nõmmemännikud ja nende vahele jäävad rabakooslused moodustavad viirulise mustri
Tüüpiline Alutaguse alustaimestk Taime- ja loomakuningriik Mets sügiskasukas Alutaguse on Eesti üks ürgsema loodusega metsarikkamaid piirkondi, mis meenutab taigat. Siin valitsevad lodu-, soo- ja palumetsad soo-, glei- ja mitmesugustel liivmuldadel. Suurte rabade soosaartel kohtab ka laialehist salumetsa. Puistutest on ülekaalus männikud ja kaasikud, kuuske kasvab siin vähem kui mujal Eestis. Palju on lagesoid ja väga vähe niite. Lopsakad salumetsad vastavad kõige paremini inimeste kujutlusile ürgmetsast, niisama puutumatud laane-, palu- ja rabametsad jätavad aga vähem "ürgse" mulje. Laanes on alusmets hõre ja liigivaene. Rohurindes on tunnusliikideks laanelill, leseleht, jänesekapsas, sõnajalgadest laane-sõnajalg, sammaldest laanik. Väga omapärane taimkate on
võib ulatuda nii hästi sügavale maa sisse kui ka laiuti tüvest väga kaugele. Levila hõlmab laiad alad Euroopas ja Aasias, ka kõige põhjapoolsemad piirkonnad. Harilik mänd on Eesti ainus looduslik männiliik ning levinuim puu metsades. Männid katavad 38% Eesti metsamaadest ja 39% kõigi puistute tagavarast. Kõige suurem osa maakonnast on männikute all Hiiu maakonnas, aga kui ainult puistuid arvestada, siis on esimene Harju maakond, mille puistutest moodustavad männikud 65% (2004. aasta andmed). Hariliku männi levik maailmas. Harilik mänd Eestis Eesti kõrgeim harilik mänd kasvab Tartu maakonnas Järvselja metskonnas. Selle kõrgus on umbes 43 meetrit. Mõned uurijad on saanud Järvselja rekordmändide kõrguseks isegi 46 m. Rabamännid võivad paarisaja aastaselt olla vaid mõne meetri kõrgused, aga hea drenaaziga
Pandivere kõrgustiku ümbruses, aga ka Põhja- ja Loode-Eestis. 1.5 Salumetsad viljakatel, lubjarikastel lähtekivimitel tekkinud muldadel, veereziim soodne, puistute koosseis väga mitmekesine, peamiselt segapuistud Ia-II boniteet. Naadi kasvukohatüüp tasase või nõrgalt lainja reljeefiga aladel, põhjavesi ulatub mullaprofiili-taimed veega hästi varustatud. Gleistunud leetjad või gleistunud leostunud mullad. Kõdukiht puudub. Eesti viljakaim kasvukohatüüp. Puistutest üle poole kaasikud, kõrge tootlikkusega, alusmetsa tihedus sõltub puurinnete tihedusest: sarapuu, toomingas, kuslapuu, vaarikas. Alustaimestik väga liigirikas: kopsurohi, naat, metspipar. Eesti ida ja keskosa. Sõnajala kasvukohatüüp madalama reljeefi osadel, peamiselt orgudes, põhjavesi pinnalähedane, leostunud gleimullad, küllastunud gleimullad, turvastunud mullad. Puistutest sagedasemad kaasikud, sanglepikud. Alusmets hõre kuid liigirikas:
On varjutaluv, mistõttu uueneb piisavalt niiskust ja ei edukalt vana puistu turbe all. idane. Juhul kui tõusmed peaksidki tärkama, Eestis on harilik kuusk hariliku männi kõrval tähtis lämmatavad kõrrelised need. Kõrrelised puuliik. 17,5% kõigist puistutest on (eelkõige metskastik) takistavad loodusliku kuusikud või kuuse enamusega. Kasvab uuenduse teket ja arengut. Samuti võib tihe, mitmesugustel värsketel ja niisketel lopsakas rohttaimestik takistada kultiveeritud või muldadel liivadest kuni turbamullani.
· uuenemine looduslikul teel on võimalik varjutaluvate liikidega, puistutes tekib paratamatu puuliikide vaheldus. Meie tingimustes viiks see kuusikute osakaalu olulisele suurenemisele; · puistute püsikindluse huvides ei saa püsimetsana majandada juurepessu kahjustusalasid; · ulukite arvukus peaks olema selline, mis lubaks metsa moodustavatel peapuuliikidel rahuldavalt looduslikult uueneda. Vaatamata sellele, et 70% Eesti puistutest on loodusliku päritoluga ja 30% on kaitse- ja hoiumetsad on puistute leidmisega püsimetsamajanduseks raskusi. Valikraietega võiks majandada eelkõige talumetsi, kus metsa on suhteliselt vähe ja kus omanikud igal aastal oma metsas viivad läbi valikraie. Kindlasti ei tule see kõne alla riigimetsades suures mahus, rääkimata selle valitsevaks muutumisest. Lageraied Eesti tingimustes on nii majanduslikult kui metsanduslikult täiesti rahuldavad, juhul kui need tehakse korrektselt. 19
Kaitseala moodustubki paljude laidudega Hullo ja Sviby lahtedest ning kadastikega ja rannakarjamaadega kaetud Rumpo poolsaarest. Enamlevinud metsatüüp on loomets, mis võtab enda alla 25% puistutest. Need metsad kasvavad õhukese moreenkattega aladel Lääne-Vormsis. Puurindes on palju
looduskaitsepiiranguid Eesti metsanduses. Jäi mulje, et selle valdkonnaga seotud metsaomanike mured Eestis ja Iirimaal on taas sarnased, kuid Eestit eristab see, et metsaomanikel on võimalik küsida majandamispiirangute eest kompensatsiooni. Meie grupp jäi Eesti reisiga ülimalt rahule. Iiri metsaomanikud Iiri metsadest kuulub 46% eraomanikele ja 54% riigile. Nii era- kui riigimetsa okas- ja lehtpuude protsentuaalne jagunemine on sarnane – 80–85% puistutest on okaspuupuistud, ülejäänud lehtpuu enamusega puistud. Üldse kokku on 20 000 erametsaomanikku. 16 500 metsaomanikku on farmerid ehk need, kes tegelevad lisaks põllumajandusele ka metsandusega. Farmeritest metsaomanikke esindab Iirimaa suurima farmerite organisatsiooni IFA erametsanduse sektor. Kuna suur osa Iiri metsadest on alles hiljuti istutatud, on kogu metsandussektor (nii metsakasvatus, -kasutus kui ka -tööstus) veel kujunemas, kuid juba praegu saab metsandust
sealt on saadut kütte-ja tarbepuitu, korjatud seeni, marju, ravimtaimi, tehtud lehisvihtasid ja heina, suve lõpul karjatatud loomi. Loopealseid on võsastumast hoidnud kariloomad. Siia on inimesed rajanud oma kodud, kasutades peamiselt kohalikku materjali: puitu, maakivi, paasi, pilliroogu, aga toonud ehituspalki ka kaugematest metsadest nii mandrilt kui Muhumaaltki. KULTUURPÄRAND Kooslused Puistud ja puisniidud Ligikaudu 4500 hektaril levinud puistutest on kõige iseloomulikumad märjad ja liigniisked lehtmetsad ning puisniidud. Varasematest puisniidualadest annavad tunnistust mõned säilinud lagendikud ning noore metsa sees kasvavad üksikud põlispuud, enamasti tammed. Puisniite on säilinud ligikaudu 50 ha. Metsade linnustik on rikkalik, pesitsevate liikide arv küündib peaaegu sajani, kõrge on asustustihedus. Erakordselt liigirikas on aga puisniitude taimestik, Allika puisniidul - 62 liiki/m 2
Valdav osa põllumaast koosneb gleistunud leetjast mullast ja gleistumistunnustega näivleetunud mullast. Lisaks mõned hektarid gleistunud näivleetunud mulda, leostunud- ja leetjat gleimulda. Juhul kui tegu oleks metsaga, siis neil muldadel esineksid järgmised metsakasvukohatüübid: naadi, jänesekapsa-mustika, osja, tarna, angervaksa ja sõnajala. Gleistunud leetjatel muldadel kasvavad metsad kuuluvad naadi kasvukohatüüpi. Tegemist oleks kõrge tootlikkusega salu- ja laanemetsadega. Puistutest domineeriksid kuusikud ja männikud, niiskematel muldadel on ülekaalus kaasikud ja kuuse-lehtpuu segametsad. Hõredas alusmetsas kasvab sagedamini pihlakas, kuslapuu, paakspuu, vaarikas jt. [2] Jänesekapsa-mustika kasvukohatüübi metsaks oleks palumets. Sammalkate oleks tihe ja pidev, alustaimestikus palju mustikat. Alusmets kui esineb on hõre. [7] Metsastumise korral moodustavad leostunud ja leetjatele gleimuldadele sõnajala, angervaksa
Puhke- ja kaitsealade 1 450 000 1 600 000 külastuskordade arv aastas alade koormustaluvust ületamata Riigimetsamaa pindala osakaal 20,25% 20,25% maismaapindalas Tabel 1 Aktuaaalne ülevaade eesti metsavarudest Eesti metsade pindala on viimase poolsajandi jooksul kasvanud 2 ja tagavara 2,5 korda. Puistutest esineb enam männikuid (34,4% puistute pindalast), kaasikuid (30,5%) ja kuusikuid(16,2%), vähem on hall-lepikuid (8,2%), haavikuid (5,6%) ja sanglepikuid (3,2% pindalast). Viimaste aastakümnete jooksul ei ole metsamaa pindala oluliselt muutunud, vähenenud on okaspuistute ja suurenenud lehtpuistute osakaal. Eelkõige on okaspuude vähenemine toimunud kuusikute arvel, mida on põhjustanud küpsete kuusikute aktiivne raie ja raiestike uuenemine lehtpuudega
kivimites ja fennoskandiast pärit materjalist. Kollakaspruunil morenil kujunenud mullad sisaldavad lisaks eespool nimetatud komponentidele ka devoni kivimite materjali. Punakasruuni moreeni korral on juhtival johal devoni kivimite materjal. Leetjad mullad on enamasti kasutusel põllumaana. Nendel kasvavad metsad on kuulubad valdavalt sinilille või sinilille-jänesekapsa kasvukohatüüoi. Tgemist on kõrge tootlikusega salu- ja laanemtesadega. Puistutest domineerivad kuusikud ja männikud, vähem on kaasikuid ja haavikuid. Leetjate muldade profiilis esineb nõrgalt väljakujunenud eluviaalne horisont, mille teke seisneb ibe- ning saviosakeste ümberpaiknemises ning seetõttu moodustubki mullaprofiili alumises osas pruuni värvuseg ja savi poolest rikastunud sisseuhtehorisont (Bt). Prrun sisseuhtehorisont on andnud nendele muldadele ka nimetuse pruunmullad. Savi-, ibe-, ja
ja kastikuloo. Loometsad moodustava kõigist Eesti metsadest 3%. Leesikaloo (ll) s.o. loometsade kõige kehvemate kasvukohatingimustega tüüp. Esinevad tavaliselt männikud, kohati ka kuusk ja kask. Puistu liitus on ebaühtlane. Puud halvasti laasunud. Boniteet V-Va. Mulla peeneselise osa tüsedus kuni 10 cm. Õhukese mullakihi tõttu kannatavad puud niiskuse puuduse all. Madalamatel aladel, kus aluspõhjaks on murenemata paas, võib kevadeti esineda liigniiskust. Puistutest domineerivad männikud, harvem esineb kuusikuid ja kaasikuid. Puud tormihellad. Alusmetsas kadakas, pihlakas. Alustaimestik hõre. Raiestike taasmetsastamine on väga keeruline. Esinevad peamiselt saartel ja Lääne-Eestis. Kastikuloo (kl) - tekib samuti paepealsetel muldadel, kuid huumushorisont on tüsedam kui eelmisel tüübil: 10-30 cm. Tüsedama mulla tõttu on siin kasvutingimused paremad. Peamiselt esinevad männikud, esineb ka kuusikuid (kannatavad juurepessu all) III-IV bon
berries and mushrooms. Nad on laialdaselt kasutuses puhkemajanduses, on väga head asukohad tervisekuurortite või puhkekodudele ja kõrgelt hinnatud metsadega kust saab korjata marju ja seeni. Lichen (Cladonia)site type occurs on slightly podzolized podzols. Sambliku (Cladonia) kasvukohatüüp esineb õhukestel leetunud leedemuldadel. He stands are represented by pure pine forests or pine forests with sparse birches. Puistutest on esindatud puhtad männikud või siis männikud vähese kase manulusega. The quality class is IV... V, degree of stocking being 0,6. Boniteediklass on IV...Va. Täius 0,6. The undergrowth is absent or consists of a few junipers. The sparse shrub layer consists of cowberry, heather, bearberry, crowberry. Alusmets puudub või koosneb 3 üksikutest (vähestest) kadakatest
fenotüüp sõltub ökoloogilistest teguritest. Halbades kasvutingimustes annab ka hea genotüübiga seeme halva kvaliteediga ja madala boniteediga puistu ja vastupidi: sobivates oludes võib halbade geneetiliste omadustega seeme anda rahuldavaid tulemusi.. Kuna puistute selektsiooniline hindamine toimub fenotüübi alusel, peame seda puistu valiku juures arvestama. Seepärast valitakse plusspuid ja -puistuid ainult kõrgeboniteedilistest puistutest. Mitte kunagi ei tohi varuda seemet rabadelt (ehkki sealt on seda väga kerge kätte saada) vaid seemet tulevase metsapõlve rajamiseks tohib korjata vaid tervetelt ja heade omadustega puudelt. Katmikala seemla eelised: 1. Täielikult välistatakse puude tolmlemine "võõra" tolmuga. Isoleerib kasvuhoone ja kuna katmikalal on keskmine temperatuuride summa isegi ilma kütmata kõrgem, toimub õitsemine tükk aega varem kui looduses. 2
mikropaljunduse meetodil. Soomest toodud potitaimedega rajati 1999. aasta kevadel esimesed hübriidhaava kultuurid Eestis. Et tulevikus vajadus haavapuidu järele suureneb, on meil välja töötatud ka omamaise triploidse haava paljundamise meetodid. Juba on saadud esimesed taimed haavakultuuride tarvis. Nüüd on ees suur töö: võrrelda rajatud tootmiskultuuride kasvu. Veelgi olulisem on uurida hübriidhaava ja triploidse haava puidu omadusi, valida puistutest välja paremakasvulised puud ja paljundada neid. Elu on näidanud, et metsa üsna pika ea jooksul võib eri liiki puude majanduslik väärtus muutuda: mingi puuliigi puit võib olla teatud ajahetkel väheväärtuslik, kuid puiduturu nõudluse muutudes osutuda väga väärtuslikuks. Siin esitatu on vaid sissejuhatus seni vähe tähelepanu pälvinud haava tutvustusele. Ajakirja järgmistest numbritest saab lugeja ehk lähemalt teada papli perekonna eri liikidest laias
ulatuda kuni mitme meetrini; toitub vaid sademeteveest ja sademetest moodustunud põhjavesi võib ulatuda maapinnale. Puistu- hõredad, jändrikud; dom männid; bon V-Va. Alusmets- puudub. Alustaimestik- sookail, kukemari, küüvits, murakas, tupp-villpea, jõhvikas, kanarbik, samblarindes turbasamblad, kasvavad ka samblikud; 1,95% metsadest. 1.10 Kõdusoometsad- Iseloomulik on intensiivselt kuivendatud soomuld, hästilagunenud kõduturbahorisondiga. Puistutest ülekaalus kaasikud ja männikud. Iseloomulik on, et kuivendamise ja kõdunemise tagajärjel vajub turvas kokku ja puude juurekaelad ning juured jäävad maapinnast pisut kõrgemale. Mustika kõdusoo (mks) Esineb tav kuivendatud siirdesoo, harvem kuivendatud rabamuldadel; muld happeline (pH 2,5-3,8); C:N suhe väga kõrge 30-42; põhjaveetase vegetatsiooniperioodil 30-100cm. Puistu- en männikud,
valmimiseni 18 kuud. Käbid 3-7 cm pikad, läbimõõt 2-3 cm, piklikmunajad, pruunikad või hallikad (käbide värvus on üsna varieeruv tunnus). Seemnete varisemine algab aprillis. Viljakandvus puistus algab 25-35 a. Seemneaastad korduvad 3-4 (7) a tagant. Laia areaaliga, kasvab väga suurel maa-alal Euroopas ja Aasias. Suure areaali tõttu eristatakse alamliike (geograafilisi rasse). Eestis 34,3% kõigist puistutest on männikud või männi enamusega. Täiesti külmakindel, aga väga valgusnõudlik, laasub hästi ja varakult algab puistu isehõrenemine. Mullaviljakuse ja -niiskuse on väga tolerantne - kasvab kuivadel kasvukohtadel (luiteliivad, looalad), samuti liigniisketel aladel (rabades), on väga laia ökoloogilise amplituudiga liik. Hariliku männi juurestik on väga plastiline, arenedes vastavalt kasvukohale
jõele on moodustunud Joaveski joastik, maaliline joastik on Vasaristi ojal. Pikaajalisest maakasutusest tingituna on Lahemaa maastikus domineeriv mosaiiksus, kus looduslikud alad vahelduvad kultuurmaastikega. Kaitseala maastike põhituumiku moodustavad metsad ja nendega seostuvad rabad, mis suuremate massiividena paiknevad rannikumadalikul, peamiselt poolsaarte keskosas, ning Kõrvemaa maastikurajoonis. Puistud on ka Lahemaa kõige suurema püsivusega maakasutustüüpe - üle 70% tänastest puistutest on püsivad olnud viimase paarisaja aasta vältel. Avatud maastik on iseloomulik peamiselt klindipealsele lavamaale, kus Kolga-Uuri-Muuksi-Tsitre ning Vatku-Tõugu-Võhma piirkonnas paikneb maailma võrdluses Lahemaa kõige haruldasem ja ainulaadsem ökosüsteem loopealsed. Neis piirkonnis on 6 iseloomulik ka nii põllu- kui rohumaade püsivus rohkem kui 100 aastat. 3.1 Maastik
Võrreldes nõmmemetsadega, kasvavad palumetsad viljakamatel ja parema niiskusreziimiga muldadel. Metsakõdu on kuni 10 cm tüsedune, sellele järgneb õhukehuumushorisont. Enamasti I-III bon. männikud, kus kaaspuuliigiks on kuusk, kas II või isegi I rindes. Samblarinne on liigirikas ja tüse. Puhmarindes domineerib pohl ja mustikas. Palumetsades eristatakse pohla ja mustika kasvukohatüüpi. 62. Nõmmemetsade üldiseloomustus. Asuvad toitainetevaestel liivmuldadel. Enamus puistutest on männikud, sest teised puuliigid ei suuda sellistes tingimustes kasvada. Tootlikkus madal - IV-V bon. Esineb enamasti leedemuld. Siia kuuluvad: sambliku ja kanarbiku kasvukohatüüp. Nõmmemetsad moodustava kõigist Eesti metsadest 3%. 63. Laanemetsade üldiseloomustus. Laanemetsad on tavaliselt liigivaesed kuusikud, kus kasvavad veel üksikud haavad, kased ja männid. Põõsarinne on hõre, koosnedes pihlakast, paakspuust ja magedast sõstrast. Ka rohurinne on üsna liigivaene. Laante
Puidul on veel üks eriomadus: seda saab kergesti koolutada. Saare (koor, seemned ja lehed) leiab kasutust ka rahvameditsiinis eelkõige temas sisalduvate eeterlike õlide tõttu. Koort on tarvitatud ka naha parkimisel ja musta, pruuni ning sinise värvi saamisel. Harilik tamm (Quercus robur). Tammikud on veel vähesel määral säilinud Lääne- ja Põhja-Eestis, mujal on tammi üksikutena segametsas või väikeste saludena, moodustades Eesti metsade üldpindalast vaid 0,5 %, tamme enamusega puistutest on 16 % puhtpuistud. Ainult 1/7 meie tammikutest on vanemad kui 100 aastat. Tamm on lülipuiduline puu, maltspuit on kitsas ja kollakasvalge, lülipuit kollakas- kuni tumepruun, maltspuidust hästi eristatav. Aastarõngad tulevad väga selgelt esile muutes puidu eriti kauniks, puit on kõva ja võrdlemisi raske. Säsikiired on kitsad ja laiad; viimased on ristlõikes nähtavad heledate läikivate ribadena, radiaallõikes pikkade heledate või tumedate lintidena.
fenotüüp sõltub ökoloogilistest teguritest. Halbades kasvutingimustes annab ka hea genotüübiga seeme halva kvaliteediga ja madala boniteediga puistu ja vastupidi: sobivates oludes võib halbade geneetiliste omadustega seeme anda rahuldavaid tulemusi... Kuna puistute selektsiooniline hindamine toimub fenotüübi alusel, peame seda puistu valiku juures arvestama. Seepärast valitakse plusspuid ja -puistuid ainult kõrgeboniteedilistest puistutest. Mitte kunagi ei tohi varuda seemet rabadelt (ehkki sealt on seda väga kerge kätte saada). Seemet tulevase metsapõlve rajamiseks tohib korjata vaid tervetelt ja heade omadustega puudelt. Katmikala seemlad. 2007. augustis avati Lääne-Virumaal, Kullengal Eesti esimene katmikala seemla (1000 m2). Kase kultiveerimisega alustati Soomes 1960-ndatel ja selleks vajalik seeme koguti plusspuudelt ja plusspuistutest. Seitsmekümnendate alguses töötati Soomes välja uus
Kaasikud saavutavad harva suurema vanuse kui 100 aastat, küündides maksimaalselt 120 aastani. Haab moodustab 5,4% puistute pindalast ja 7,4% kasvava metsa tagavarast. Haavikute keskmine vanus on 45 aastat ja keskmine hektaritagavara 263 m3. Valdavalt kasvab haab viljakates parasniisketes kasvukohtades moodustades lisaks puhtpuistutele ka segametsi koos kuuse ja kasega. Haavikute probleemiks on nakatumine haavataelikuga juba suhteliselt noores eas, vanematest puistutest on kahjustatud enamik ja suur osa puid seest mädad. Sanglepp, levikult kuues puuliik, moodustab 3,1% puistute pindalast ja 4,9% kasvava metsa tagavarast. Sanglepikute keskmine vanus on 51 aastat ja hektaritagavara 248 m3. Sanglepp eelistab keskmise viljakusega niiskeid kasvukohti, kasvab sageli jõe- ja ojalammidel. Esineb nii puhtpuistutena, kuid ka segus kasega. Hall-lepp on pioneerliik metsastunud põllumaadel, moodustades 8,6% puistute pindalast ja 7,1% kasvava metsa tagavarast
projektides Le Nôtre'iga koos. Le Nôtre'i jäljendajaid ja pooldajaid oli tollal palju. Le Nôtre'i kujunduse põhiprintsiibid: Aed ei pea olema vaid maja laiendus, maja muutub osaks suurest maaala kompositsioonist. Ruumilisus (kui ta on vastandatud kahemõõtmelisele reljeefile) põhineb teljelisusel, mis on vastav asukoha maapinna reljeefile (kujundus kolmemõõtmeliselt). Geomeetrilised kujundid on vormitud korrastatud puistutest ja piiritletud korralikult pügatud hekkidega (neid nim charmilles). Barokilik kujundus, mis seisnes taeva ja kogu ümbruse ühenduses. Saavutati veepeegelduste ja alleedega, mis viisid ebamäärasesse kaugusesse. Mastaap suureneb, kui ta taandub hoonest. Kunstiteosed, nagu skulptuurid ja fontäänid, loovad rütmi ja katkestavad ruumi. Optikateadus juhib kindlalt silma, andmata talle võimalust uidata, ning meelepete loob
annaabi.ee 
