Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Puidutöö masinaohutusjuhendid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
frees, freesi, pingi, pink, noavõll, saag, pingil, ketta, tööohutus, elektrimootor, pinki, ketassaag, laastu, kinnitus, töölaud, tööpingi, servad, hööveldamine, puhastada, teatada, freespingi, rikete, saeketas, kiil, servade, nugade, tasased, masinatel, laiuse, tööpink, freesile, freeside, ettenihe, elektrik, tööriistad, tööriidedalati soovitatav, kuna see hoiab töö kvaliteedi ühtlase ja suurendab tööohutust. Juhtlatina kasutatakse kõva puitu, nt kaske, või mingit tugevat plaati, nt vineeri. Seadistamisel tehakse juhtlati töötlemisava just nii suureks, kui seda parasjagu vaja on. Juhtlati järgi freesimine Kui töödeldakse kogu tugipinna ulatuses, siis peab freesi järele juhiku külge panema vastava tugipinna ka tooriku töödeldud pinna jaoks. Selle jaoks võib olla ka kaheosaline juhtlatt, siis saab freesi ees ja taga olevaid juhikuid seada erinevale kaugusele tera lõikeringist. Käsitsi etteandvaid võikesi toorikuid toetatakse töötlemisel lükkeklotsiga. Lükkeklots annab toorikule tuge ja samaaegselt kaitseb käsi tera eest. Töö nõuab tähelepanelikkust, sest toorik on vastu tugesid töötaja käte surve mõjul. Juhtlati järgi freesimine Freesides õhukesi ja kitsaid detaile pikisuunas, kui mõõtmed (laius, paksus) on 10-50 mm, võidakse töötlemisel toeks võtta nn. kammsurusti
2.13. Töökoht peab olema varustatud esmaabi ja esmaste tulekustutusvahenditega. 3. ENNE TÖÖD 3.1. Enne töötamise algust tuleb ketassaag hoolikalt üle vaadata ja teda üksikasjalikult kontrollida (saeketta kinnituse kindlus ja tugevus, hammaste teritus ja räsamine, hõõrduvate osade määrimine). 3.2. Kõiki pinke peavad käivitama ja teenindama ainult need isikud, kellele nad on kinnistatud. 3.3. Igasugusel, isegi lühiajalisel töövaheajal tuleb pink välja lülitada. 3.4. Pingi väljalülitamine on kohustuslik: töötlemisinstrumendi vahetamisel, kinnitamisel ja mahavõtmisel, pingi remontimisel, puhastamisel ja määrimisel, laastude ja puru koristamisel. Elektrivoolu katkemisel tuleb pink otsekohe välja lülitada. 3.5. Tuleb kanda ettenähtud erirõivaid ja panna nööbid korralikult kinni. 3.6. Saetav puit tuleb üle vaadata, metallikillud ja naelad eemaldada. 3.7
2. Lengi ülemine rõhtpuu 9 Kuusk X X X X X 3. Lengi alumine rõhtpuu 9 Kuusk X X X X X Tehnoloogilised kaardid Detail Lengi püstpuu Tooriku mõõtmed mm 1300*150*50 Detaili mõõtmed mm 1240*140*42 Teostamiseks pingi või Operatsiooni nimetus Lõikeinstrument Märkused Jrk.nr töövahendi nimetus Tooriku Materjali järkamine ja Universaal- Saeketas saagimine musta
TÖÖTAMINE FREESPINGIL. Freesimine on mehaanilise lõiketöötlemise üks põhiliike. Lõikeprotsessi toimumiseks on tarvis kahte liikumist : pea ehk tööliikumist ja ettenihkeliikumist. Freesimisel on pealiikumiseks freesi pöörlemine. Pealiikumise kiirus määrab lõikekiiruse. Ettenihkeliikumiseks on tooriku edasinihkumine piki - , risti või püstsihis. Pealiikumise kiirus on alati suurem ettenihkeliikumise kiirusest. Lõikeprotsessis moodustub laast. Freesimine toimub paljuhambalise lõikeriistaga, mida nimetatakse freesiks. Lõikehambad võivad paikneda kas silindrilisel külgpinnal või otspinnal. Freesi iga hammas kujutab endast lihtsaimat lõiketera. Mõnikord kasutatakse ka ühehambalisi freese.
2.7. Hööveldatud detailide pikkus ei tohi olla väiksem kui eesmine ja tagumine etteandevaltsi telgede vahe pluss 100 mm. 3. RIHTHÖÖVELMASINAD 3.1. Automaatsööturiga pinkidel peab noavõlli töötav osa olema kaetud isesulguva kaitsekattega, mis avab noavõlli ainult töödeldava detaili laiuselt. 3.2. Noavõlli töövaba osa suundlati taga peab olema täielikult kaetud suundlati igas asendis. 3.3. Suundlatti ei tohi kinnitada pitskruvidega. 3.4. Enne pingi käivitumist pöörake nugadevõlli käsitsi ja veenduge, et see ei puuduta töölauda. 3.5. Kui noavõlli kate puudub või on korrast ära, on pingil töötamine keelatud. 3.6. Masinalaudade ja suundlattide pealispinnad peavad olema tasased ja siledad. 3.7. 400 mm-st lühemaid või 50 mm-st kitsamaid või 30 mm-st õhemaid toordetaile võib käsietteande puhul hööveldada ainult spetsiaalsete tõukeklotside abil. 3.8
Saeketta kohale kinnitatud terakaitse on varustatud tolmueemaldusavaga. Ava otsa võib ühendada tolmukoti, äratõmbe või tolmuimeja vooliku. Kaitselukk Juhusliku käivitamise vältimiseks on sae käepideme küljes väike nupp, mis tuleb enne sae käivitamist sisse vajutada. 5 Liikuv terakitse Ketassaag on varustatud terakaitsega, mis kokkupuutel materjaliga vabastab saehambad. Tugev vedru tõmba kaitse tagasi niipea, kui saag materjalilt eemaldada. Enne saagimise alustamist kontrolli, et terakaitse töötaks sujuvalt. Blokeerimisvastane sidur Saeketast külgedel ümbritsevad seibid töötavad sae kinnijäämist takistava sidurina. Kui saeketas kiilub materjali sisse kinni, lubab mehhanism saekettal libiseda, vältides sel viisil ajami kahjustamist. Isoleeriv plastkere Kõigil kvaliteetsetel käsitööriistadel on elektrit mittejuhtivast plastist kere, mis kaitseb kasutajat rikete korral elektrilöögi eest.
3. ENNE TÖÖD.............................................................................................................................. 3 5. PÄRAST TÖÖD......................................................................................................................... 3 6. KETASSAE, LINTSAE, FORMAATSAE JA SEIMERI KASUTAMINE ................................ 4 7. MOOTORSAE KASUTAMINE ................................................................................................ 4 8. FREESI KASUTAMINE ............................................................................................................ 5 9. HÖÖVELPINGI JA PAKSUSMASINA KASUTAMINE.......................................................... 6 10. NAELPÜSSI KASUTAMINE.................................................................................................. 7 10.1. Ohutusnõuded suruõhutööriistade kasutamisel................................................ 7 11. TRELLIDE KASUTAMINE..................
kõrvaldamist. 7 5. TÖÖ AJAL 5.1. Järkamissae töölauaalune peab olema kaitstud igast küljest. Külgkaitsekilbid peavad ulatuma üle saeketta alumiste hammaste vähemalt 100 mm. 5.2. Saeketta kaitse peab laskuma töölauale enne sae väljumist saepilust. Seejuures peab kaitse suruma saetava materjali vastu töölauda. 5.3. Üle 1 m pikkuse puidu järkamiseks kasutatava pingi kaitse võib olla liikumatu. Kaitsekatte pikkus (pikki lauda) peab olema vähemalt 1100 mm (550 mm saest kummalegi poole. Saetud tükid peavad langema transportöörile ilma töölise abita. 5.4. Lähteasendisse lastud saeketas peab jääma töölaua tasapinnast vähemalt 50 mm allapoole. 5.5. Töölauas olev pilu ei tohi olla laiem kui 10 mm. 5.6. Jälgida pingi töötamist. Kui tekivad löögid või kõrvaline müra lülitada pink välja teatada vahetule ülemusele. 5.7
kiiresti maha jahutaks. 26.Võõraste, ebaloomulike tööhelide ilmnemisel lõpeta kohe elektritööristaga töötamine. 27.Töötavat masinat ei tohi jätta järelvalveta. 28.Elektritööriista hooldamiseks tuleb masina korpus aeg-ajalt suruõhuga läbi puhuda. 29.Tööriista elektrijuhtme pikenduseks kasuta tööriista võimususele vastavat pikendusjuhet. Ohutusnõuded treimisel 1.Treipingil tohivad töötada need isikud, kes tunnevad tööd, pingi ehitust, tehnilisi ja kasutuseeskirju ning keda on töökohal juhendatud. 2. Uute tööülesannete andmisel või teisele pingile üleviimisel peab töölõigu juhataja töötajat põhjalikult töökohal juhendama. 3. Töötaja peab tundma ja ka kasutama ohutuid töövõtteid. Töötamise ajal ei tohi tegeleda kõrvaliste asjadega, segada teisi töötajaid ega lubada töökohale kõrvalisi isikuid. 4
Kiilnoa asendit saab vastavalt saeketta läbimõõdule reguleerida. Õigesti paigaldatud kiilnoa alumise osa kaugus saekettast on umbes 3mm, tipu kaugus maksimaalselt 8-9 mm. Kiilnoa tipp jääb 2-3 mm madalamale kui saeketta ülemise hamba tipp. Saeketta läbimõõt Koduse töötoa tarbeks valmistatakse saagpinke, mille sae läbimõõt on140-300 mm. Maksimaalne lõikesügavus on ainult umbes kolmandik saeketta läbimõõdust. Tõsisema puutöö jaoks hangi pink, millele sobib 250 mm, aga eelistatavalt 300 mm läbimõõduga saeketas. Saekettast saab tavaliselt tõsta ja langetada käsiratta või vända abil. Parima lõikepinna ja saeketta pika eluea tagab seadistus, mille puhul hambad ulatuvad 6-9 mm läbi saetava materjali. Saeketta kalle 5 Käsiratta abil saab saeketast kallutada kuni 450 võrra. Kui oled saeketta kallet
Kiilnoa asendit saab vastavalt saeketta läbimõõdule reguleerida. Õigesti paigaldatud kiilnoa alumise osa kaugus saekettast on umbes 3mm, tipu kaugus maksimaalselt 8-9 mm. Kiilnoa tipp jääb 2-3 mm madalamale kui saeketta ülemise hamba tipp. Saeketta läbimõõt Koduse töötoa tarbeks valmistatakse saagpinke, mille sae läbimõõt on140-300 mm. Maksimaalne lõikesügavus on ainult umbes kolmandik saeketta läbimõõdust. Tõsisema puutöö jaoks hangi pink, millele sobib 250 mm, aga eelistatavalt 300 mm läbimõõduga saeketas. Saekettast saab tavaliselt tõsta ja langetada käsiratta või vända abil. Parima lõikepinna ja saeketta pika eluea tagab seadistus, mille puhul hambad ulatuvad 6-9 mm läbi saetava materjali. Saeketta kalle 5 Käsiratta abil saab saeketast kallutada kuni 450 võrra. Kui oled saeketta kallet
Silinderfrees- tasapindade töötlemine. Ketasfrees- mitmesuguse profiiliga soonte, aga ka astmete ning tasapindade töötlemiseks. Laup- ehk otsfrees- tasapindade töötlemine, lisaks saab neid kasutada astmete ja süvendite töötlemiseks. Sõrmfrees- mitmesuguste soonte, süvendite, faaside ja astmete töötlemine. Kujufrees- mitmesuguste keeruka kujuga pindade, süvendite, kõverpindade ja mitme moodustaja poolt kujundatud pindade töötlemiseks. 2.Milliste lõikeomadustega peavad olema freesi lõikeosa valmistamiseks kasutatavad materjalid lähtudes freesimisprotsessi iseärasusest. Lõikeprotsessis toorikult laastu eraldamisel kulutatakse teatud hulk tööd elastsete ja plastsete deformatsioonide ületamiseks, samuti hõõrdumise ületamiseks tööriista esi- ja tagapinnal. Hõõrdumine põhjustab lõikeriista kulumist ja vähendab püsivusaega (- tegelik töötamise aeg minutites kahe järjestikuse terituse vahel)
Tööpingid Elisabeth Kangro, Tallinna Reaalkool, 8a klass, 2015 Höövelpink Höövelpinki kasutatakse detaili pinna siledaks muutmisel. Põhimõtteliselt koosneb höövelpink kahest paralleelsest lauast, liigutavast tarast, mis on tavaliselt risti laudadega ning teradest, mida juhib elektrimootor. Terad asetsevad lõikepea küljes ning pöörlevad hööveldatava eseme liikumisele vastu. Pind, mida tahetakse siluda pannakse pikali sissevooli laua peale, äär vastu tara, mis hoiab detaili sirgena ning lükatakse laud üle tööpingi pinna. Höövelpink Freespink Freespinki kasutatakse erinevate materjalide freesimisel. Freespinke jagatakse kahte liiki: vertikaal- ja horisontalfrees peamise spindli asendi järgi
Mida aeg edasi, seda rohkem arenesid ka treipingid. Tööd mehhaniseeriti, treipingid seati üles veskite juurde, kasutades nende käimapanemiseks vee või tuule energiat. Mõned puidutöömeistrid ehitasid maja katusele väikese tuuleveski, mille abil said nad oma treipinki käitada. 4 Treipingi osad Tehnika ja teadus arenes edasi. Elektrimootori leiutamise järgselt lisati treipinkidele elektrimootor, mis lihtsustas ning kiirendas veelgi puidu treimistöid. Tänapäeval on kasutusel väga palju erinevaid puidutreipinke, küll lihtsamaid, küll keerukamaid, automaat- ning programmjuhtimisega masinaid, kuid puidutreipingi peamised osad on jäänud sarnasteks. Järgnevalt on välja toodud puidutreipingi kõige tähtsamad ja olulisemad osad. treipingi jalg, 2- alus e. säng, 3- käivitus- seiskamisnupp, 4- esipukk koos mootoriga, 5- otskinnitusplaat e
Kui lihvitav koht lindi liikudes jääb paigale, tekib "lohk", ja pind ei jää ühetasane. Samuti peab eseme servade lihvimisel ettevaatlik olema ja tallale mitte liiga kõvasti vajutama, kuna lint võib serva kergesti "kumeraks" teha. Seepärast vajab töö lihvpingil harjutamist ja eriti spoonitud toote lihvimine nõuab töötajalt kõrget kvalifikatsiooni. Kitsaslintlihvpink Lihvpingi õige kasutamise korral on see universaalne ja sobib nii tükk- kui ka plaatmaterjali lihvimiseks. Pingil töötamisel peab meeles pidama, et lihvlint on altpool avatud ja selle serv võib põhjustada õnnetusi , näiteks käte vastu puudumisel. Servalihvpink (kitsaslintlihvpink vertikaalasendis) Lõputu lihvlint pöörleb kahe juhtvaltsi toel püstasendis. Pingi ühel või mõlemal küljel on lihvimistasapind, mille peal lihvitakse. Lihvimistasapindade kõrgust saab reguleerida ja neid saab ka nurga alla seada, mis võimaldab kaldpindade lihvimist. Ka ühe otsa lindiratast saab
saagimisjuhikut v6i sirgeservalist juhikut . 7.Kasutada tuleb alati saekettaid , mille kinnitusava on 6ige suuruse ja kujuga (rombi kujuline/ümar). 8.Kasutada ei tohi viga saanud v6i valetüüpi ketasseibe v6i polte. Ülafrees Ülafreesi p6hiosad on korpus,kuhu on paigutatud elektrimootor, mille v6lli alumises otsas asub tsang freesi kinnitamiseks , juhtimislülitid ja elektrooniline pööreteregulaator, korpuse külge on kinnitatud l6ikesügavuse skaala ja singlilukusti , freesi korpus on ühendatud alusplaadiga vedrustatud juhtvarraste abil , alusplaat millel on kinnitatud seade l6ikesügavuse astmeliseks seadistamiseks. Osadel mudelitel on ka l6ikesügavuse täppisreguleerimise v6imalus. Freesi terad 1.Soone-ja valtsimisfreesid 2.Kujufreesid Otsfreesid 1)otsfrees 2)kalasabafrees 3)ümarfrees 4)väikeümarfrees 5)kooniline frees Servaprofiilide freesid 1.valtsfrees 2.faasifrees 3.n6gusfrees 4.ümarfrees 5.dekoratiivprofiilifrees Ohutsn6uded 1
Lõikamine toimub lõikeinstrumentidega millel on kiilukujuline lõikeserv . Näide : Käsihöövliga hööveldamine Pöörleva lõikeinstrumendiga lõikamine . Lõiketera geomeetria Igasugune puidu lõikamine toimub kiilukujulise lõikeservaga lõike instrumendiga Lõikeinstrumendil võib olla : Üks lõiketera (näit. peitel, käsihöövli tera) Mitu lõiketera (näit. frees, ketassaaag ) Tera ja detaili pindade määratlused . 1. Detail 2. Lõikur 3. Lõikeserv 4. Laast 5. Töödeldud pind 6. Lõiketasapind . Kiilukujulise lõikuri pinnad : Esitahk Tagatahk’ Külgtahk (2tk) Lõikuri pindade lõikumisel tekivad servad : Esi- ja tagatahu vahel – pealõikeserv Esi – ja külgtahkude vahel – külglõikeservad . Tera esitahk – abcd Tera tagatahk – abef
alles suruda trellile ning tõsta astmeliselt kiirust. Kui kruvikeeraja hakkab libisema, tuleb trell kohe seisata. Betooni, telliste või kivi puurimisel tuleb kasutada volframkarbiidist tipuga otsikut (kivipuuri) ja lülitada trell löökreziimist töötamisele. Tööriistale ei tohi liiga tugevalt vajutada. Nurklihvija: Nurgalihvmasinad on mõeldud metallide ja kivimite lihvimiseks ning lõikamiseks abrasiivketta kasutamisel. Enne tööle asumist tuleb kontrollida seadme korrasolekut, ketta kinnitust ja kettakaitse olemasolu, mis välistab ketta purunemisel kildude lendumist ja suunab töö käigus eralduvaid sädemeid; samuti tuleb kontrollida, et ketas pöörleks õiges suunas. Töötamisel tuleb kasutada eririietust ja isikukaitsevahendeid (kaitseprillid, tolmustel töödel hingamisteid kaitsvad vahendid, antifoonid ja välistingimustes dielektrilised kindad). Töödeldav detail peab olema hoolikalt kinnitatud, et saaks hoida seadet töötamisel mõlema käega.
Karusselltreipink Karusselltreipingil töödeldakse suuregabariidilisi raskeid toorikuid, mille pikkuse ja läbimõõdu suhe on 0,3...0,5. Nende pinkide iseärasus on vertikaaltelje ümber koos detailiga pöörlev töölaud. Karusselltreipingil töödeldakse silindrilisi sise- ja välispindu, tasaseid otspindu, kujupindu, puuritakse,süvistatakse ja hõõritsetakse avasid. On võimalik ka treilõikuriga keermestamine. Pingil võib üheaegselt töötada mitu lõikurit. Automaattreipink Automaattreipinkideks e. treimisautomaatideks nimetatakse niisuguseid pinke, millel pärast nende seadistamist ja häälestamist töödeldakse detaili inimese osavõtuta. Inimese ülesandeks on pingi perioodiline varustamine toorikmaterjaliga, töö jälgimine ja detailide mõõtmete kontrollimine.Automaattreipinkidel on detailide töötlemistäpsus ja pinnakvaliteet halvem kui
treimise töötlusvaruks. Metalli osa, mis eraldatakse toorikult ühe käiguga, nimetatakse laastuks. Liikumised ja pinnad treimisel. Treipingil saab lõigata ainult siis, kui üheaegselt toimub kaks põhiliikumist: pea- ja ettenihkeliikumine. Pealiikumine on tooriku pöörlemine. Selleks kulutatakse suurem osa pingi võimsusest. Kui treitera viia vastu pöörleva tooriku pinda, lõikab tera toorikusse soone. Tooriku kogu silindrilise pinna töötlemiseks tuleb treitera nihutada piki tooriku telge. Ettenihkeliikumine on treitera joonliikumine, mis võimaldab saada pidevat laastu. Töödeldavaks pinnaks nimetatakse pinda, millelt tuleb eemaldada metallikiht.
· 18000 vaakum elektronlampi · 5000 tehet sekundis · Energiatarbimine 150 KW/h CNC pinkide ajalugu ja areng · 1952- esimene NC-freespink, Michigan (MIT) USA · 1957- NC-freespink tootmises, USA AIR FORCE · 1959- ATC-automaatne tööriista vahetus · 1960-1970- perfolintide ajastu, arendati välja eriotstarbelisi arvutijuhtimisega pinke · 1970-1980- esimesed CNC pingid. Mikroprotsessortehnika tegi revolutsiooni pinkide juhtsüsteemide kasutamisvõimalustes. Arvuti sai pingi lahutamatuks osaks. Tõusis pinkide automatiseeritustase: toorikute, detailide ja lõikeriistade automatiseeritud vahetus. CNC pinkide ajalugu ja areng · 1980-1990- CNC pinkide kõrgaeg. CNC pingid moodustavad raalintegreeritud tootmise aluse · Alates 1990- CAD/CAM muutub standardiks arvutijuhtimisega seadmetele juhtprogrammide ettevalmistamisel Raalintegreeritud tootmine CNC tööpinkide eelised · Paindlikkus · Tootlikkus · Kvaliteet Toote liikumine
• Puidufreespink • Nurklihvija • Metallitreipink Höövelpink • Höövelpinki kasutatakse detaili pinna siledaks muutmisel ehk hööveldamisel. • Tavaliselt kasutatakse Höövelpinki puidu hööveldamisel. • Ohtutks töötamiseks kanna kaitseriietust- põll, kaitsekindad ja kaitseprillid või- mask. • Põhimõtteliselt koosneb ta kahest paralleelsest lauast, liigutatavast tarast mis on tavaliselt risti laudadega ning teradest mida juhib elektrimootor.Terad asetsevad lõikepea küljes ning pöörlevad hööveldatava eseme liikumisele vastu. • Pind mida tahetakse siluda pannakse pikali sissevoolu(infeed) laua peale, äär vastu tara, mis hoiab deitaili sirgena ning lükatakse laud üle tööpingi pinna. Reegleid höövelpingi kasutamiseks • Lühemaid kui 300 mm pikkasid detaile võib hööveldada ainult lükkelaua abil. • Ära lahku töötava höövelpingi juurest.
24.Millisteks töödeks kasutatakse CNC horisontaalfreespinke? 25.Millisteks töödeks kasutatakse NC treipinke? 26. Miks on CNC vertikaalfreespingid enamkasutatavad pingid? 27. Millist reeglit kasutatakse koordinaadistiku määramisel? 28. Millised on CAD/CAM/CNC tehnikas kasutatavad põhikoordinaadid ja pöördteljed? 29.Milliste tähtedega tähistatakse põhikoordinaadid ja pöördteljed? 30.Millistes suundades toimub lõikeriista liikumine 2- teljelisel CNC pingil? 31.Millistes suundades toimub lõikeriista liikumine 3 teljelisel CNC pingil? 32.Millistes suundades toimub lõikeriista liikumine 4 teljelisel CNC pingil? 33. Millistes suundades toimub lõikeriista liikumine 5 teljelisel CNC pingil? 34. Mis on kontroller? 35.Mida nimetatakse NC tööpingiks? 36.Mida nimetatakse CNC tööpingiks? 37..Millised on CNC tööpingi juhtsüsteemi põhielemendid? 38. Milliste tunnuste abil saab liigitada juhtsüsteeme? 39
tema kuju, mõõtmete, pinnakareduse ja materjali omaduste muutmise tulemusena saadakse detail. Metallikihti, mis detaili saamiseks tuleb toorikult lõikeprotsessis eemaldada, nimetatakse töötlusvaruks . Treimise põhiliikumisi on kaks: pealiikumine (joon. a) ja ettenihkeliikumine (joon. b) 1 töödeldav pind, 2 lõikepind, 3 töödeldud pind; 2 Pealiikumine on tooriku pöörlemine. Selleks kulutatakse suurem osa pingi võimsusest. Ettenihkeliikumine on treitera kulgliikumine, mis võimaldab saada pidevat laastu. Eristatakse pikiettenihet (piki tooriku telgjoont), - ristettenihet (risti tooriku telgjoonega), nurgiettenihet (teatud nurga all tooriku telgjoonega - koonuste treimisel) ja kõverjoone- list ettenihet (kujupindade treimisel). Toorikul eristatakse töödeldavat, töödeldud ja lõikepinda (joon.). Töödeldavaks pinnaks nimetatakse pinda 1, millelt tuleb eemaldada metallikiht
Ülepingutuste vältimise seisukohast tulebsagedasi lühemaid pause eelistada harvadele pikka- dele pausidele. Pikad puhkepausid on vajalikud siis, kui töötatakse külmades või kuumades mikroklimaatilistes tingimustes. 10. KASUTATUD KIRJANDUS JA KEHTIVAD ÕIGUSAKTID 1. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus (RT I 1999, 60, 616; 2000, 55, 362; 2001, 17, 78; RT I 2002, 47, 297; RT I 2002, 63, 387; RT I 2003, 20, 120RT I 2004, 54, 389) 2. Tegevusaladele esitatavad töötervishoiu tööohutus ja nõuded (RT I 1999, 100, 881) 3. Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded (RT I 2000, 4, 30; RT I 2003, 89, 596) 4. Töötajate tervisekontrolli kord (RTL 2003, 56, 816) 5. Tuleohutuse üldnõuded (RTL 2000, 99, 1559; RTL 2004, 100, 1599) 6. Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord (RTL 2000, 136, 2157) 7. Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded (RTL 2001, 35, 468) 8
KINNITAN: ___________________________ (kuupäev) ___________________________ (allkiri) ___________________________ (ees- ja perekonnanimi) ___________________________ (ametikoht) OHUTUSJUHEND KOKALE Nr.002 1. ÜLDNÕUDED 1.1. Kokana lubatakse töötada isikuil
KINNITAN: ___________________________ (allkiri) ___________________________ (ees- ja perekonnanimi) ___________________________ (ametikoht) OHUTUSJUHEND SISEVIIMISTLUSTÖÖDE TEGIJALE (KROHVIJA- PLAATIJA-MAALER) Nr. 1. SISSEJUHATUS Käesoleva ohutusjuhendi tutvustamine (esmajuhendamine) töötajale toimub pärast töötaja tööle vormistamist ja sissejuhatava juhendamise läbiviimist tööandja määratud pädeva isik
- olemasolevate võimaluste piires anda kannatanule abi, - vajadusel seisata ohtlikud seadmed, välja lülitada elektrivool jne. Juhul kui töötajal ei ole piisavalt teadmisi esmaabi andmises, siis oodata kuni saabub selleks väljaõpetatud töötaja või kiirabi. NB! Ebaõigete esmaabi võtete kasutamine võib kannatanu seisundit veelgi raskendada. Kasutatud kirjandus: 1. Tööohutuse ja töötervishoiu seadus 2. Tegevusaladele esitatavad töötervishoiu tööohutus ja nõuded 3. Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded
OLUSTVERE TEENINDUS- JA MAAMAJANDUSKOOL Põllumajandus eriala PM I B Otmar Liiver KEEVITAMINE Materjaliõpetuse referaat Olustvere 2013 Sisukord Keevitamine................................................................................................................................3 Sissejuhatus elektrikaarkeevitusse..............................................................................................4 1. Elektroodkeevitamine...................................................................
lahendajatele (tööpinke, rakiseid ja instrumente valivale tehnoloogile ja ka nende projekteerijale). 28. Nimeta kolm punkti, mis huvitab pingiehitajaid? 1) kui suurt võimsust tuleb arendada spindlil ning millistes piirides peab olema reguleeritav selle pöörlemissagedus; 2) kui suurt jõudu tuleb rakendada instrumendile ettenihkeliikumise andmiseks ning millised on nõutavad ettenihkeliikumiskiiruse piirid; 3) milline peab olema pingi koostude tugevus ja jäikus. 29. Millest sõltub lõikevõimsus? Lõikevõimsus sõltub peamiselt tangestsiaalsest lõikejõu komponendist Fz. 30. Seletada joonist. Detaili kujunemine tsentrite vahel treimisel. 1 - spindel; - 2 - padrun; 3 - tsenter; - 4 - töödeldav detail; 5 - pöörlev tsenter; 6 - pinool; 7 - suport; 8 - treilõikur. 31. Kuidas peab tööriistakonstruktor teriku kujundama? Nii, et: 1) terik oleks võimalikult suure kujupüsivusega;
Kõva lehtpuu 2 ; 1 ; 0 ; 50 ; 40 ; 55 . 2 ; 2 ; -25 ; 60 ; 55 ; 55 . 1) Tüüp 2) Teostus 3) Eesnurk 4) Teritusnurk 5) Taganurk 6) Külgnurk Saehammaste nurkparameetrid ristikiudu saagimisel : Ristikiudu saagimisel on teritatud mõlemad lõikeservad . Saetee ja räsamine . Saetee Saetee on saagimisel saehammaste poolt moodustatud pilu Saeteee laiuse määrab saehamba paksuse Selleks, et saag saaks materjalist vabalt liikuda peab saetee laius olema suurem kui salehe paksus . Räsamine Räsamine on võte saetee laiendamiseks, mis seisneb sahammaste painutamises saelehe tasapinnast kõrvale . Hambaid räsatakse vaheldumisi ühele ja teisele poole sae korpuse tasapinda . Räsa suurus sõltub : Saetavast materjalist - pehmetel puuliikidel suurem, kõvadel puuliikidel väiksem .
- Kõiki reguleerimistöid ja saelehe vahetamist tehke vaid pärast pistiku eemaldamist vooluvôrgust. - Enne saagimise alustamist veenduge, et saetav materjal on kindlalt kinnitatud, saeteel puuduvad kôrvalised esemed ja saelehe liikumiseks on piisav ruum. - Lükake saagi ühtlaselt, see on ohutum ja pikendab sae tööiga. - Kasutage korras saelehti, kinnitage need korralikult. - Saelehe purunemise vältimiseks sisekontuuride saagimisel eemaldage saag materjalist pärast mootori seiskumist - Ärge töötage vihmas vôi lumesajus, vältige vedelike sattumist saele - Ärge maandage saagi. - Ärge töötage vigase lüliti, pistiku, juhtme, ringselt sädelevate süsiharjade, isolatsioonipôlemise lôhna, suurenenud müra vôi vibaratsiooniga, samuti plahvatusohtlikus või keemiliselt aktiivses keskkonnas. - Töö lõpetamisel eemaldage pistik vooluvôrgust. Ettevalmistamine tööks: - Kontrollige kôikide detailide kinnitust, sae tööd
35 hj / 3400 pööret Sõidutuled + suunatuled raserfsaerfaesfes- 4 - 4 2011 - 4 - - 4 -- 4 4. Lisatarvikud 4.1 Pinnasefrees FL 1400 FL seeria mullafreesid on mõeldud väikese ja keskmise suurusega traktoritele, võimsusklassis 15-40Hj, kasutamiseks. Peamiselt kasutatakse selle seeria freese viljapuuaedades ja väiksematel istutusaladel.Traktori külge ühendatakse seade kolmepunktikinnitusega. Freesi on võimalik lisakinnitusaasade abil traktori tsentrist 16 cm paremale nihutada. Reduktorist lähtuvalt kantakse jõuvõtuvõllilt liikumine edasi freesile kettülekande abil, mis paikneb freesi küljel. Keti pingutusseade on manuaalselt võtmega reguleeritav. Freesi külgseintele on kinnitatud reguleerjalad e. suusad mille abil saab freesi töösügavust piirata. Tavavarustusena on freesiga kaasas kas siis siduriga või turvapoldiga varustatud kardaan.
annaabi.ee 
