Leidsid 30 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Puhkemaja äriplaan". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
8000, jaanuse, puhkemaja, kokk, laen, äriplaan, majutus, 1400, 65000, palgad, tegevuskulud, saun, otepää, 30000, toitlustus, kommunaalteenused, 25000, 60000, käibevara, kasumiaruanne, kaldal, 4800, 5800, 32000, koristaja, administraator, müügitulud, otepääl, puhkaja, 80000, varustus, 120000, raamatupidaja, kuluartikkel, sissemaks, intressKontrolling ja juhtimisarvestus Kulude liigitamine Harjutused Teema 1.Kulude liigitamine Ülesanne 1.1 Iga järgmise kuu kohta märkida, kas tegemist tootekuluga (t) või perioodikuluga(p): a) veinitehase poolt ostetud viinamarjade maksumus; b) pizzaahjude soetamismaksumuse mahaarvestus (kulum) pizzarestoranis; c) lennukompaniis töötavate lennukimehaanikute palgad; d) turvameeste palgad linna kaubamajas; e) kulud kommunaalteenustele tootmistsehhis; f) tootmisseadmete kulum; g) müügijuhi ametiauto kulum; h) tootmishoone kindlustus; i) tootmisjuhi palk; j) turustusjuhi põhipalk; Ülesanne 1.2 Viguri valmistamise kulu tooteühikule on järgmine: 1 Põhimaterjal 6.0 2 Põhitöötasu 1.2 3 TÜK muutuv osa 0.6
välisveo kindlustus 9000 11900 14875 17850 20825 23800 26775 eesti kindlustus 600 600 600 600 600 600 600 juhtide mob tel 2500 3000 3500 4000 4500 5000 5500 jooksev remont sõidul 5250 7000 8750 10500 12250 14000 15750 üldremont 6000 7000 8000 9000 10000 11000 12000 Tootmiskulud kokku 175683 216666,3 257724,7 298783 339841,3 380899,7 421958 Juhtimiskulud: juhtimispalgad ja maksud 41000 41000 41000 41000 41000 82000 82000 mobiilid 6000 6000 6000 6000 6000 8000 8000 kontori rent 4000 4000 4000 4000 4000 6000 6000
4.Särgid hind 125 125 125 125 125 125 125 125 125 125 125 125 kogus 55 65 76 84 95 215 123 87 54 65 29 23 summa 6875 8125 9500 10500 11875 26875 15375 10875 6750 8125 3625 2875 5.Joped hind 1300 1350 1300 1350 1200 1200 1200 1100 1300 1400 1450 1500 kogus 16 12 6 3 9 12 16 26 21 17 15 16 summa 20800 16200 7800 4050 10800 14400 19200 28600 27300 23800 21750 24000 KOKKU 67875 69925 56000 65400 73275 99375 76975 84375 89750 76125 67575 79925 1. Tooted: · Erineva värvuse · Erineva suuruse · Riietel on kaasas kasutusjuhend, kuidas riiet hooldada · Riideid ostes kaasa tasuta poekott.
Mja Tartus Mja Jhvis Tline-autojuht Tarbtlised (4 in ) 5 OÜ Mustvee Kurk 6 Alljärgnevas tabelis 1. on toodud kõik ametikohad ettevõttes, brutopalgad, ja osaühingupalgakulud, mis koosnevad brutopalgast, sotsiaalmaksust (33% brutopalgast), ja töötuskindlustusest (0,3% brutopalgast). Tabel 1. Töötajate palgad (EEK) Amet Brutopalk Palgakulud Brutopalk Palgakulud (hooaeg) (hooaeg) (ülejaanud (ülejaanud aeg) aeg) Juhataja- 6 000 7 998 6 000 7 998 turundusjuht Raamatupida- 3 000 3 999 3 000 3 999 ja-juhiabi
EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Ettevõtluse õppetool Janely Tilk PUHKEMAJA Äriplaan Juhendaja: A. Nohrin Pärnu 2013 Puhkemaja SISUKORD Puhkemaja 1.1. Äriidee kirjeldus Eesti inimene on õppinud puhkama ja lõõgastuma ka kodumaal. Puhkust ja aja maha võtmist vajame vahel kõik. Looduskaunis kohas, Pärnu külje all, asub Laine Kinnisvarabüroo OÜ kuuluv maja. Plaanis on rentida maja aastaringseks kasutamiseks, mis tooks ka rendile andjale kasu. Olemasolevates ruumides on võimalik majutada 24 inimest, lisaks toitlustada ja luua head võimalused lõõgastumiseks ja puhkuse nautimiseks. Maja esimesel korrusel asuvad
litsentsid ja patendid, rakendusuuringute tulemused; ärikontaktid kodu- ja välismaal; olemasolevate toodetega rahulolematud tarbijad; pärand, kinnisvara. Äriidee leiab väljenduse äriplaanis. Et tulevane ettevõte suudaks selgelt määratleda oma nõrgad ja tugevad küljed, tooted ja teenused, tarbijad, turustuskanalid ja teised edukaks konkureerimiseks vajalikud komponendid, siis tuleb koostada üksikasjalik ja põhjendatud äriplaan. Äriplaan on ettevõtte äriidee edasiarendus, ta kajastab sõnades ja numbrites seda, milliseid võimalusi ettevõte näeb püstitatud eesmärgi saavutamiseks ja milliseid ressursse ta selleks vajab. Ettevõte ei saavuta kiiret arengut, kui tal puudub eesmärk ja teadmine, kuidas seda saavutada. 5.2. Ettevõtte missioon, visioon tema tulevikust ning tegevuse eesmärgid Enne täpsemate eesmärkide püstitamist ja konkreetsete tegevuskavade väljatöötamist tuleks endale
ettevõtte tegevuse käigus. Vajadusel selgita, mida kuluartikkel sisaldab. Täida ka tabel. Kuluartikkel 1. kuu 2. kuu 3. kuu Kolme kuu tegevuskulu tegevuskulu tegevuskulu keskmine Kauba kulu 15% 10% 15% 13,33 Seadmete 5% 1% 3% amortiseerimis 2,6(6)% kulu Töötajate palgad 20% 20% 20% 20% Jooksvad kulud 15% 10% 10% 11,66% (rent, elekter, vesi jne) Kokku 55% 41% 48% 47,65% 18. Kasumiaruande prognoos. Täida alljärgnev tabel, koostades kasumiaruande prognoosid, vähemalt kahe esimese aasta kohta. 1A 2A
plaanis palgata lisaks veel üks rätsep. Teise rätsepa palkamine aitaks püsiklientide arvu suurendada ning kasumit kasvatada. Samuti jaguneks töökoormus ning kliendid saaksid oma tooted väiksema valmimise ooteajaga kätte. Juhatuse liikmed Disainer/konsultant Rätsep Joonis 4. Ettevõtte struktuur. Töötajate palgad Amet Brutopalk Palgakulud Juhatus 1000 1333 Disainer-konsultant 6000 7998 Rätsep 12000 15996 Kokku 19000 25327 Tabel 1. Töötajate palgad.
Rahavood( tuh. EUR) Nõutav tulumäär on kõigi projektide puhul 5% Millist projekti eelistada ja miks? aasta/projekt 1 2 3 0 -2000 -2000 -2000 1 600 1200 200 2 800 -400 400 3 600 1800 400 4 800 -400 300 5 600 1400 800 3. Forma Inc tegeleb koduelektroonoka tootmisega ja müüb oma toodangus 3-l turul: Saksamaal, Suurbr Rootsis. Ettevõtte on kõikide riikides tulumaksukohustuslane. Ettevõtte andmed 201(1): Saksamaa Suurbrit Rootsi EUR GBP SEK Kasum enne makse (tuh.) 9000 8000 5000 Ettevõtte t/m määr % 40% 15% 45%
huvitatud firma ebaedukast käekäigust. ÄRIPROJEKTI REALISEERIMISE AJAGRAAFIK Vajalike tegevuste joongraafik projekti käivitamiseni osategevuste kaupa 11 Realiseerimine algab 01.06.2003. Periood pikkusega 10 päeva Tegevus 1 2 3 4 5 6 Start 1. Valmis äriplaan 2. Juhatuse liikmete eelnev valik 3. Asutamisdokumentide projektide koostamine, asutamiskoosoleku kokkukutsumune ja läbiviimine 4. Notari juures äriregistrile esitatavate dokumentide koostamine, allakirjutamine ja notari poolt kinnitamine 01.08.2003 5. Äriregistrile täiendavalt esitatavate dokumentide koostamine 6
Sellist tendentsi on üle maailma täheldatud juba mitmete aastakümnete jooksul. Lisaks tõhusale reklaamile otsib klient ka soodsamat pakkumist - siin on väiksemal ja paindlikumal agentuur alati suur eelis. Seoses plaanitavate investeeringutega hinnatakse konkurentsiga seonduvat väga põhjalikult. Läbi tuleb vaadata kogu hinna, juhtimise ja tootmisesüsteem Arvestatatavaid konkurente on Lääne-Virumaal 3-4 ja kogu Põhja-Eesti regioonis 200-300 . Lääne-Virumaal elab 65000 inimest ja Harjumaal umbes 500000 inimest. Nende numbrite põhjal võib öelda, et kohalikul reklaamiturul on puudus tegijatest, kes tarbijate nõudlust rahuldaks. Samasugust toodet ja teenust pakuvad kokkuvõttes umbes 200 ettevõtet ja suurem osa neist asub Tallinnas. Kogemuste põhjal võib väita, et klientide nõudlus ei ole ka Tallinnas rahuldatud, rääkimata Lääne-Virumaast. Konkurentide tugevateks külgedeks on kindlasti pikaajaline kogemus turul ja olemas olevadkliendid.
näitajad välja toodud juba ainult aastate kaupa. äibeprognoos 2012.a. 06.10 07.10 08.10 09.10 10.10 11.10 12.10 Kokku Rehvide paigaldus, tasakaalustamine, remont ja hoiustamine 0 0 0 0 0 40000 50000 90000 Rehvide müük 0 0 0 0 0 8000 15000 23000 Kauba müük 0 0 0 0 0 0 0 0 Autoremont 0 0 0 0 0 0 0 0 KOKKU 0 0 0 0 0 48000 65000 113000 Käibeprognoos 2012.a. 06.10 07.10 08.10 09.10 10.10 11.10 12
Tehnikagümnaasium TALLINNA TEHNIKAGÜMNAASIUM AINEKONSPEKT MAJANDUSÕPETUS II OSA FINANTSJUHTIMINE 1 Tehnikagümnaasium Õppeaine eesmärk Anda õpilastele majandusalaseid üldteadmisi ettevõtte majandustegevuse olulisematest külgedest, finantsarvestuse alustest, kontseptsioonidest seostatuna Eesti seadusandluse ja ärikeskkonna ning nendest tulenevate probleemidega. Aine käsitlemisel keskendutakse põhimõistete, struktuuride, reeglite ja protsesside ning metoodiliste võtete selgitamisele ettevõtluse esmatasandil. Loengukonspekt sisaldab teoreetilisi aluseid ja vajalikke praktilised näited probleemsed ülesanded (nn. miniprojektid), milledele on vaja anda majanduslik hinnang ja teha õiged otsused probleemide käsitlusel. Ülesannete kogumiku koostamisel on lähtutud vastavalt erinevate eriala omap�
Tehnikagümnaasium TALLINNA TEHNIKAGÜMNAASIUM AINEKONSPEKT MAJANDUSÕPETUS II OSA FINANTSJUHTIMINE 1 Tehnikagümnaasium Õppeaine eesmärk Anda õpilastele majandusalaseid üldteadmisi ettevõtte majandustegevuse olulisematest külgedest, finantsarvestuse alustest, kontseptsioonidest seostatuna Eesti seadusandluse ja ärikeskkonna ning nendest tulenevate probleemidega. Aine käsitlemisel keskendutakse põhimõistete, struktuuride, reeglite ja protsesside ning metoodiliste võtete selgitamisele ettevõtluse esmatasandil. Loengukonspekt sisaldab teoreetilisi aluseid ja vajalikke praktilised näited probleemsed ülesanded (nn. miniprojektid), milledele on vaja anda majanduslik hinnang ja teha õiged otsused probleemide käsitlusel. Ülesannete kogumiku koostamisel on lähtutud vastavalt erinevate eriala omap�
Tehnikagümnaasium TALLINNA TEHNIKAGÜMNAASIUM AINEKONSPEKT MAJANDUSÕPETUS II OSA FINANTSJUHTIMINE 1 Tehnikagümnaasium Õppeaine eesmärk Anda õpilastele majandusalaseid üldteadmisi ettevõtte majandustegevuse olulisematest külgedest, finantsarvestuse alustest, kontseptsioonidest seostatuna Eesti seadusandluse ja ärikeskkonna ning nendest tulenevate probleemidega. Aine käsitlemisel keskendutakse põhimõistete, struktuuride, reeglite ja protsesside ning metoodiliste võtete selgitamisele ettevõtluse esmatasandil. Loengukonspekt sisaldab teoreetilisi aluseid ja vajalikke praktilised näited probleemsed ülesanded (nn. miniprojektid), milledele on vaja anda majanduslik hinnang ja teha õiged otsused probleemide käsitlusel. Ülesannete kogumiku koostamisel on lähtutud vastavalt erinevate eriala omap�
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 22 4. PROTSENT- JA FINANTSARVUTUSED . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 22 Protsentülesannete põhitüübid. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 22 Protsentuaalne kasvamine ja kahanemine. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 23 Hinnad ja palgad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 24 Lihtintressid. Aritmeetiline rida . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 25 Liitintressid. Geomeetriline rida . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 29 ÜLESANNETE VASTUSED . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
.............................................. 54 13.1 Pakutavad töökohad ............................................................................................... 54 13.2 Flaier ...................................................................................................................... 58 2 SISSEJUHATUS Käesolev äriplaan on koostatud uue ja atraktiivse Hanso turismitalu rajamiseks Tartumaale, Haaslava valda, Unikülla. Turismitalu ideeks on pakkuda meeldejäävad puhkust erinevate ajaviitmisvõimalustega igale vanuserühmale, arvestades nende vajaduste, võimaluste ja ootustega. Käesolevas töös analüüsime, kuidas ettevõte majanduslikult toimiks ning milliseid positiivseid majandustulemusi tagavaid tegevusviise oleks võimalik rakendada. Äriplaanis on
.................................................................... 18 4 Protsent- ja finantsarvutused .............................................................................................. 21 4.1 Protsentarvutuste põhitüübid ............................................................................................... 21 4.2 Protsentuaalne kasvamine ja kahanemine ........................................................................... 23 4.3 Hinnad ja palgad .................................................................................................................... 24 4.4 Lihtintressid, aritmeetiline rida ............................................................................................. 26 4.5 Liitintressid, geomeetriline rida ............................................................................................ 30 5 Lineaarsed võrrandisüsteemid...........................................................
id probleeme bl võib õib jagada j d tinglikult kolme gruppi: 1) lühiajalise krediidiressursi baasil anti välja küllaltki pikaajalisi odavaid laene; 2) kogemuse vähesuse tõttu anti laene ka ilma igasuguse tagatiseta (sõber ikkagi); 3) Eesti riigi poolt garanteeritud suur laen jäeti riigi poolt pärast tehingu nurjumist kinni maksmata (AS Claus). Eesti Panga suhteliselt radikaalne käitumine viis olukorrani, kus reaalne konkurents pangandusturul hakkas kaduma. Lembit Viilup PhD IT Kolledz 3. Kas teatud kaupade müük Eestis 1989-1992 aastatel talongide alusel oli suur rumalus või on siin ka mingi mõistlik selgitus olemas? Talongid. Miks? Mis asi oli majanduspiir?! Rubla kehtis veel! 4. Millal toimus Eesti rahareform ja millistel alusel seda realiseeriti
RP089 (2009/2010) MAKSUDE ARVESTUS Õppejõud Janek Keskküla KODUS: otsida mingi maksuvaidlus MA ja juriidilise isiku vahel. Lahti rääkida probleemi asjaolud, probleemi algus, lahenduskäik (kohtus käimised), tulemus, seaduse vastavad §§-d, oma kommentaarid. NB! Kooskõlastada õpetajaga teema! 1b (b 2250 0,0286) * 0,21 0,0286 = n Maksud Eesti Vabariigis Redaktsiooni jõustumise kpv. : 01.01.2010 Redaktsiooni kehtivuse lõpp : Hetkel kehtiv Maksukorralduse seadus: § 2. Maksu mõiste Maks on seadusega või seaduse alusel valla või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik õiguslike ülesannete täitmiseks või se
antud ajaperioodil toota ja müüa. Pakkumisseadus kajastab võrdelist seost hüvise hinna ja pakutava koguse vahel. Kui hüvise hind langeb, toodetakse ja pakutakse seda hüvist müügiks vähem/ ceteris paribus/ Hinna tõus suurendab ja langus vähendab pakkumist. Sellist seost nimetatakse pakkumise majanduslikuks seaduspärasuseks. Valitseb võrdeline seos hinna ja pakutava koguse vahel. Tabel 2.Apelsinide pakkumine sõltuvalt hinnast. Hind kr/kg Kogus kg 20 1400 19 1200 18 950 17 600 16 450 15 300 14 200 13 90 12 10 11 0 10 0 Pakkumine sõltub paljudest teguritest: · kauba hind · tootmis-ja müügikulud · hinnangud tuleviku suhtes Mida kõrgem on mingi kauba hind, seda rohkem on tootja huvitatud selle kauba tootmisest ja pakkumisest
Muutused Bilanss 31.01. 31.01. Kirje Summa + - Summa Kirje Summa + - Summa Raha 28000.- 3) 1) 33000.- Lühiajalise 0.- 3) 4) 12000.- 20000.- 7000.- laenud 20000.- 8000.- 4) 8000.- Muu materiaal- 58000.- 1) 65000.- Dividendi- 0.- 2) 15000.- ne põhivara 7000.- võlad 15000.- Aktsia- 71000.- 71000.-
2) 200 5) 2000 3) 300 Dk: 600 Kk: - Dk: - Kk: 3000 S1 1600 S1 3000 L) 1600 L) 1600 Dk: 1600 Kk: 1600 Dk: 1600 Kk: 3000 D: Käibemaksu võlg 1600 S 1400 K: Käibemaksu ettemaks1600 1. Käibemaksu korrigeerimised KM ettemakse korral D: KM võlg (kasu saldo ulatuses) K: KM ettemaks (KM võla saldo ulatuses) KM võlgnevuse korral D: KM võlg (KM ettemaksu saldo) K: KM ettemaks (saldo ulatuses) 2. Käibemaksu tasumine D: KM võlg K: arveldusarve 3. Käibemaksu laekumine D: arveldusarve K: KM ettemaks
Finantsraamatupidamine SISUKORD I RAHVUSVAHELISEST RAAMATUPIDAMISEST.............................................................3 1. Rahvusvahelised arvestusmudelid...................................................................................... 3 2. Raamatupidamisarvestuse rahvusvaheline harmoniseerimine ja standardiseerimine.........4 II RAAMATUPIDAMISES KASUTATAVAD ARVESTUSMEETODID..............................8 3. Ostjatelt laekumata arvete hindamise meetodid..................................................................8 4.Varude arvestuse meetodid ......................................................................................... 11 5. Materiaaalse põhivara soetusmaksumuse mahaarvestuse e. amortisatsiooni arvestuse põhimõtted ja meetodid.........................................................................................................15 III MAJANDUSAASTA ARUANDE KOOSTIS JA KOOSTAMISE KÄIK.........................19
Liiklusregistris seisuga 31.05.2018 aasta arvel olevad veoautod [1] NB! Sisaldab peatatud registrikandega sõidukeid. Määramata- mittetöödeldaval kujul või puuduvad andmed Kategooria Mark Mudel N1 ANTONELLI CONDOR 72VA N1 AUDI 90 N1 AUDI A4 AVANT N1 AUDI A4 AVANT N1 AUDI A6 ALLROAD N1 AUDI A6 ALLROAD QUATTRO N1 AUDI A6 ALLROAD QUATTRO N1 AUDI A6 AVANT N1 AUDI A6 AVANT N1 AUDI Q7 N1 AUDI Q7 N1 AUDI
1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efektiivsuse määratlemine on
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA ÕPPEMATERJAL Koostas Paavo Kaimre TARTU 2016 1 SISSEJUHATUS AINEKURSUSESSE LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA 5 Loodusvarade majandamise ning keskkonnaökonoomika ajalugu 10 Loodusvarade ja keskkonna majandusteaduslik käsitlemine 12 1. TOOTMISKULUD. KULUDE LIIGITAMINE 15 1.Tootmiskulud ja mittetootmiskulud 15 2. Lühi- ja pikaajalised kulud 16 3. Otsekulud ja kaudkulud 16 4. Muutuvkulud ja püsikulud 16 5. Juhitavad ja juhitamatud kulud 16 2. LOODUSVARAD JA MAJANDUS. JÄTKUSUUTLIK ARENG. 20 Majanduse ja keskkonna vahelised seosed
EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 2020 Eesti Vabariik Põllumajandusministeerium Tallinn 2013 2 Sisukord 1. Sissejuhatus ................................................................................................................ 6 1.1. Eesti geograafia ja kliima.................................................................................... 7 1.2. Veevarud ja keskkonna seisund .......................................................................... 8 1.3. Rahvastik ja tööhõive .......................................................................................... 9 1.4. Majanduslik olukord ......................................................................................... 10 2. Kalavarude olukord Läänemerel ja sisevetel ........................................................... 11 2.1. Kilu, räim, tursk ja lõhe .................................................................................... 12 2.2. Teised rann
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
laguunid, Boholi saare sokolaadikünkad ning PõhjaLuzoni terrassriisipõllud. Banaue 20006000 aastat vanad riisiterrassid Luzoni KeskKordiljeerides on maailma võimsaimad (kuulub UNESCO maailmapärandisse). Turistid tulevad põhiliselt Jaapanist, USAst, Taiwanist, LõunaKoreast ja Austraaliast. Seksiturismi osatähtsus on väga suur. Parim aeg külastamiseks on taifuuniväline periood detsembrist maini. Jõulude ja lihavõtte ajal on siiski igasugune transport ning majutus ülerahvastatud ja liikumine vaevaline. Värvikaimad pidustused on jaanuarist maini, võimsad riisiterrassid on muljetavaldavamad märtsisaprillis. Saartevaheline liiklemine laevadega on mugavaim oktoobrist märtsini. SriLanka : Turismil on tähtis osa riigi majanduses, kuid rahvuskonfliktidest tingitud terroriaktid suurendavad ebakindlust ega lase areneda massiturismil. Majanduse arengut pärsib ka nõrk infrastruktuur ja suure tagasilöögi andis 2004.a. tsunami. Sri
annaabi.ee 
