Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Pruunkaru (Ursus arctos) - sarnased materjalid

pruunkaru, karul, emasloom, emakaru, rvad, poegade, imas, isasloom, emasloomad, arctos, magab, gisel, suguk, iskasvanud, marjad, kehatemperatuur, krae, dala, karusid, ldiselt, tagak, jooksuaeg, giga, tehistingimustes, laagerdama, ksnes, murravad, suuremaid, nooremad, tapab, taimedest, kogustes, kusjuures, eluviisiga, atlase, tiibeti, mandzuuria, gemine
thumbnail
7
doc

Referaat karust

...........................................................................................4 TÄHELEPANEKUID.................................................................................................................5 LISA 1........................................................................................................................................6 2 SISSEJUHATUS Karu ehk pruunkaru (Ursus arctos) on loomaliik karulaste (Ursidae) sugukonna karu (Ursus) perekonnast. Karu oli levinud laiadel aladel Põhja-Ameerikas, Euraasias ja Põhja-Aafrikas. Küttimise ja elupaikade hävitamise tõttu on karu paljudes piirkondades välja surnud. Kunagine levila hõlmas kogu põhjapoolkera metsavööndi ja ulatus otsapidi stepivööndini välja. Kaasajal on ta enamikus Euroopa riikides kadunud, olles säilinud veel vaid suurematel metsaaladel (tavaliselt mägedes)

Etoloogia
70 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Referaat pruun karu

.....9lk 2 Sissejuhatus Ma valisin selle teema referaadi kirjutamiseks, kuna tahaksin rohkem teada saada pruunist karust. Minu arust oleks hea teda rohkem Eesti suurimast kiskjast, ning tema elutingimustest.Selle referaadi käigus sooviksingi ma rohkem teada saada pruunist karust. 3 Välimus Karu on kõigile väga hästi tuntud loom. Pruunkaru ehk Ursus arctos on Eesti suurim kiskja. Tema keha pikkus on 160-250 cm. Nagu kõigil karulastel on pruunkarul tugev, jõuline kehaehitus. Reeglina on nende luustik tugevam kui teistel karulastel. Ta oskab ujuda ja ta suudab ujuda järjest isegi 6 km. Karupojad oskavad hästi ronida, aga täiskasvanud karud ei saa ronida oma massi pärast. Tema kehamass võib ulatuda 250 kg. Jäsemed on pikad ja jõulised. Ees- ja tagajäsemed on umbes ühepikkused.

Bioloogia
24 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Pruunkaru

..................................................................................................4 1.9. Meeled........................................................................................................................ 4 Kasutatud kirjandus........................................................................................................... 5 PILDID..............................................................................................................................6 1. PRUUNKARU 1.1. Levila Karu oli levinud laiadel aladel Põhja-Ameerikas, Euraasias ja Põhja-Aaafrikas. Küttimise ja elupaikade hävitamise tõttu on karu paljudes piirkondades väljasurnud.Pruunkaru on Euroopas häviv liik. Näiteks Suurbritannias suri karu välja 10.sajandil, Saksamaal ja Põhja-Aafrika Atlase mäestikus 19. sajandil, Mehhikos ja suures osas Ameerika Ühendriikides 20.sajandil. Karude kogu arvuks maailmas hinnatakse 185 000 kuni 200 000

Bioloogia
21 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Pruunkaru

PRUUNKARU Liiginimi eesti Pruunkaru keeles Liiginimi ladina Ursus arctos L. keeles Rahvapäraseid Mesikäpp nimesid Kehamõõtmed Tüvepikkus 160...250 cm Kehamass 150...250 kg Levik Eestis ja Kunagine levila hõlmas kogu põhjapoolkera metsavööndi ja ulatus otsapidi stepivööndini välja. maailmas Kaasajal on ta enamikus Euroopa riikides kadunud, olles säilinud veel vaid suurematel metsaaladel (tavaliselt mägedes)

Bioloogia
25 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Laanemetsad

Sel ajal on neil kehatemperatuur natuke madalam kui tavaliselt ja ka ainevahetus aeglustub. Karud söövad peamiselt mitmesuguseid taimi ja nende seemneid ning marju. Ära ei ütle nad ka putukatest ja nende vastsetest. Elusaid loomi tapavad karud suhteliselt harva eelistades värskele lihale kergelt roiskunut. Hea meelega söövad karud mett. Innaaeg on pruunkarudel aprillist juulini. Pojad sünnivad emaslooma taliuinaku ajal jaanuaris. Tavaliselt on karul korraga üks või kaks, harva kuni viis poega. Pojad on algul täiesti abitud ja suudavad ennast vaid nisadeni vedada ning piima imema hakata. Silmad avanevad poegadel kuu aja vanuselt ning neid imetatakse neli - viis kuud. Pojad on emaslooma hoole all kolmanda eluaastani, peale mida nad saavad iseseisvaks. Karud elavad kuni viiekümne aasta vanuseks. Ainsaks vaenlaseks on karule inimene. Ka Eestis on lubatud erilubade alusel karudele jahti pidada. Põder Põder on hirvlaste sugukonna suurim

Bioloogia
52 allalaadimist
thumbnail
46
doc

Erizooloogia lühikonspekt

Võib arvata, et kõige arvukamad liigid kuuluvad näriliste seltsi hiirlaste ja putuktoiduliste seltsi karihiirlaste sugukondadesse. Nende liikide isendite arvu ei suuda aga keegi täpselt määratleda. Suurimetajatest on Eestis kõige rohkem metskitsi (üle 55 tuhande isendi). Arvukuselt teisel kohal on halljänes ja valgejänes. Mõlemad liigid on esindatud üle 20 tuhande isendiga. Eesti metsadele on iseloomulikud veel metssiga, põder ja pruunkaru. Haruldased ei ole ka rebane ning kährik. Loomakasvatajate probleemiks on aga alati olnud meie metsades elutsevad hundid. I kategooria kaitse all lendorav, euroopa naarits 23

Ökoloogia
11 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Eesti imetajad

Kui aga hääle järgi tundub tegu olevat võrdväärse või nõrgema vastasega, siis tuleb pull ligidale, et vahekorda klaarida. Võrdsed pullid ristavad ka sarvi. Omavahel mõõtu võttes võivad loomad sarvipidi kinni jääda ja selle tagajärjel hukkuda. Tavaliselt lõpeb jõuproov ilma tõsisemate 1 vigastusteta. Peale konkurentidega tegelemist pöörab pull tähelepanu lehmale. Isasloom liigub emaslooma läheduses ning ootab lehma indlemise algust. Pull võib viljastada kuni seitse lehma. Haaremeid põdral ei teki. Pull viibib lehmaga koos enamasti 10–14 päeva. Kui põdralehm jääb esimesel indlemisel viljastamata, siis indleb ta uuesti umbes kolme nädala pärast. Korduv indlemine suurendab pullide vähesuse korral viljastamise tõenäosust. Indlevad lehmad eritavad spetsiifilist lõhna ja teevad oigavaid häälitsusi, et isasloomad neid kergemini üles leiaks.Tiinus

Loodus
30 allalaadimist
thumbnail
14
pptx

Metsloomad

koduloomadele. Metsloomad ei ole aretatud ja neil pole tõuge, ehkki nad võivad vahel ristuda koduloomadega (näiteks hunt ja koer). Vaatamata nimetusele ei kuulu metsloomade hulka üksnes metsas elavad loomad. Leidub ka loomi, keda tavaliselt ei nimetata kodu- ega metsloomadeks, näiteks inimeste läheduses elavad parasiidid (lutikad, täid, koid jne).Metsloomi on palju nt karu, rebane, hunt, jänes, põger jne. Karu Karu ehk pruunkaru on karulaste sugukonda karu perekonda kuuluv loomaliik. Pruunkaru on suurim Eestis elav kiskjaline ja suurim Euroopa mandriosas elav kiskjaline. Toitumiselt on karu kõigesööja ja valdava osa toidust moodustavad mitmesugused marjad, seened, seemned ja putukad. Laia levila tõttu eristatakse mitmeid pruunkaru alamliike, mis erinevad näiteks kasvu, kolju kuju, karvkatte värvuse ja mitme muumorfoloogilise tunnuse poolest. Rebane

Bioloogia
1 allalaadimist
thumbnail
16
ppt

Pruunkaru

Pruunkaru 1 2 Üldandmed Ld keelne nimetus Ursus arctos Suurim Eestis elav kiskjaline Kehapikkus 160...250 cm Kaal: 150­250 (~ 400) kg Eluiga: 30­35 (47) aastat 3 Välimus Massiivse kehaehitusega. Saba on lühike ja karvade sisse peitunud. Eriomane tunnus on lihaskühm õlgade kohal. 4 Karvastik Hele kuni tumepruuni karvaga. Tihe aluskarv, pikad pealiskarvad Karvastik muutub aastaaegadega Talvekarv on tihe ja torkiv. 5 Elupaik ja viis

Ökoloogia
15 allalaadimist
thumbnail
34
docx

Eesti imetajad eksami kordamismaterjal

Punahirv  Punahirv jaguneb paljudeks alaliikideks.  Kõige seksapiilsem loom meie looduses.  Seda looma on maailmas levitatud rohkem kui ühtegi teist imetajaliiki.  Eluiga on 14-15 aastat.  Üliväärtuslik jahiuluk. Temaga samaväärne on karu. Välimus  Moodustunud sarvekroon. Sp on ta paljudes keeltes õilishirv.  Sooline dimofism – isasloomad on emastest oluliselt suuremad.  Isaslooma kaal: 200-300kg, emasloom ei kaalu üle 100kg. See on seotud seksuaalkäitumisega.  Hirvel ei ole vasikast peale mingeid sarvi.  1,5-aastasel kasvavad sarved pähe. (keskmine 35cm).  Sarved kasvavad kevadel, mis tähendab seda, et ilmastik ei mõjuta tema sarvede arengut. Näitab tema genotüüpi ning tublidust. Levik  Hirv ei ole kodumaine liik.  Eestisse on jõudnud inimese kaasmõjul. Esimesed toodud hirved sattusid Abruka saarele. (20ndatel aastatel)

Bioloogia
27 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Eesti imetajate võrdlustabel

Eesti imetajate võrdlustabel Selts ja loomaliik Mõõtmed/kaal Olulisemad Jooksuaeg/ Eluviis Toitumine Kaitse/Jahiloom Muu /talveuni,… eesti ja ladina tunnused Poegade vms/ keeles sündimine Närilised Tüvepikkus 23- Suured silmad, Pojad sünnivad Veedab enamiku Taimtoiduline: Looduskaitse all Talveks kogub Lendorav 25 cm esi- ja mais-juunis. elust puu otsas. seemned, toiduvarusid.

Bioloogia
5 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Mõistete seletav sõnastik (pikk)

Mõistete seletav sõnastik Abiootilised (keskkonna)tegurid ­ organisme ümbritsevast anorgaanilisest (eluta) maailmast tulenevad ökoloogilised tegurid. Adaptatsioon, adapteerumine ­ organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, st see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. A. tagajärjel suureneb organismi ja keskkonna kooskõla, tekib võimalus uut tüüpi toidu, uute elupaikade, signaalide jms. kasutuselevõtuks, suureneb organismi elutegevuse tõhusus. A. võib toimuda nii organismi elu jooksul (kohanemine e. isendiline a.) kui ka paljude põlvkondade kestel (kohastumine e. evolutsiooniline a.). A-ks nimet. ka kohastumise tulemust ­ kohastumust. Aerotank ­ aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegevuses ja uue rakumassi s�

Bioloogia
95 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Eesti imetajad eksam

Turjal on tugevad harjased. Põrsastel on kollakaspruunid pikitriibud (kaovad neljandal elukuul). Iseloomulik on see, et silmahambad on hästi arenenud ja kasvavad isasloomadel kogu elu jooksul. Need on nn. seakihvad. Isasloomadel on samuti arenenud sidekoeline küljekilp roiete piirkonnas. See on oluline rivaalidega võitlemisel, sest ta kaitseb siseelundeid vastase kihvalöökide eest. Metssead kaaluvad paarsada kilogrammi. Elavad tüüpiliselt tihedates niisketes tihnikutes. Ringi liiguvad emasloomad ja pojad koos, kuldid üksikult. Aktiivsed on nad peamiselt videvikus ja öösel, talvel võivad ka päeval ringi liikuda. Metssead on tüüpilised kõigesööjad, kes toituvad nii taimede maapealsetest kui ka maa alustest osadest. Peale selle söövad nad veel putukaid ja nende vastseid, linnumune ja -poegi, vihmausse, raibet jne. Toidupuuduse korral võib neil esineda ka kannibalismi. Jooksuaeg on neil tavaliselt üks kord aastas novembris detsembris. Pojad sünnivad märtsis või mais

Bioloogia
20 allalaadimist
thumbnail
25
pdf

Põhjapõder

sigimisest osa enne kolmandat eluaastat, sest vaemad rivaalid ei lase neid emaste lähedale. Täiskasvanud isased viskavad sarved maha pärast jooksuaja lõppu, tavaliselt novembris või detsembris. Täiskasvanud emased kannavad sarvi kogu poegimisjärgsetel päevadel. Zooloog P.P.Tarassovi arvates kaitsevad emased talvel (siis, kui isased on sarvedeta) oma lumme kaevatud toiduauke sarvede abil. Langetanud pea, katab emasloom kogu toiduaugu sarvedega nagu luulise võrega, nii et sellele ei saa keegi ligineda. Emane võib langetatud päi ligineda isase toiduaugule ja omaniku selle juurest minema tõrjuda. Kodustatud põhjapõdrad elavad kuni 25-28 aastat vanaks ja emased annavad järglasi kuni 15-18 aasta vanuseni. Ulukpõhjapõtrade eluiga on märgatavalt lühem. Kõige suuremat kahju toovad põhjapõtradele hundid. Kuid tervest ja kurnamata täiskasvanud loomast on hundil raske jagu saada

Bioloogia
31 allalaadimist
thumbnail
11
odp

Grisli karu

Elavad lääneosa kõrgustikel Põhja- Ameerikas, Kanada lääneosas, Alaskas. Asuvad rannikualadel, kus on jõed, järved. Andmed: Väljasirutatult on ta kuni 2 meetrit pikk. Kaalub 150-300 kg. Karvkate varieerub blondist mustani, tavaliselt pruun, otstest hallid või valged. Õlgadel on küürud, nii saab grisli karusid eristada mustast karust. Elab keskmiselt 30 aastat. Kutsutakse ka lihtsalt "pruuniks karuks" Ladina keeles: Ursus arctos horribilis Toitumine: Sööb peale liha ka metsmarju ja puuvilju. Grisli on kõigesööja. Sügisel söövad palju, et koguda rasva talvekuudeks. Suuri loomi jahivad siis kui nad on haiged, vigastatud, noored või abitud. Karud on ka osavad kalapüüdjad. Peale talveund vajavad nad kohe toitu. Paljunemine: Karupojad sünnivad keset talve. Paaritumine toimub juunikuus. Tiinus kestab 180-250 päeva.

Geograafia
3 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Geograafia kordamine 8.klass

GEOGRAAFIA EKSAM 8. klass PILET 1 1. Loodus ja inimetgevus. Peamised keskkonnaprobleemis maailmas: kasvuhooneefekt. osoonikihi hõrenemine, happevihmad, kliima soojenemise probleem. GLOBAALSED KESKKONNAPROBLEEMID · Õhu saastumine, kliima soojenemine, osoonikihi hõrenemine Õhk on eriti saastunud suurlinnades. Inimese majandustegevus ja tihenev liiklus põhjustavad sageli looduse reostumist. Suurte tehaste lähedal reostuvad õhk ja veekogud. Õhusaaste tekitab kasvuhooneefekti, mille tagajärel tõuseb keskmine tmpetatuur ja muutub maailma kliima. KASVUHOONEEFEKT ­ Tööstustest, elumajade korstendest, vulkaanisuitsust, autode heitgaasidest tekib nn kasvuhoonegaaside kiht. See koosneb süsihappegaasist CO 2, vingugaasist CO, veeaurust H2O, SO2, NO4. Päikesekiired pääsevad läbi kasvuhoonegaaside kihi sisse, aga välja enam ei saa. Tõimub ülemaailmne kliima soojenemine. OSOONIKIHI HÕRENEMINE

Geograafia
400 allalaadimist
thumbnail
12
rtf

Ökoloogia kordamine

3) hukkuda (välja surra). Kaitsekohastumused on: · Hoiatusvärvus ­ s.o. kehakatte ere muster, mis teeb mittesöödava looma (lepatriinu) või hästi kaitstud looma (herilane, okassiga) eriti silmapaistvaks, et vältida röövloomade kallaletunge. · Kehaosa loovutamine - Kivisisalik loovutab saba, mis ca 8 kuu möödudes on enam-vähem sama pikk. · Taliuinak - püsisoojase looma (nt. pruunkaru, mägra, kähriku) puhkeseisund, et elada ületalve. Kehatemperatuur ei lange oluliselt, ainevahetus ei ole nii loid kui talveune korral. Ebasoodus aeg elatakse üle talletunud rasvavaru arvel. · Pärilik kohastumine e. evolutsiooniline adaptatsioon põhineb pärilikel omadustel ja püsib isendi elu jooksul. Kohastumuse liigid: · Loodusliku valiku tagajärjel sagenevad järglaspõlvkondades isendid, kes on

Bioloogia
24 allalaadimist
thumbnail
90
pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit ­ selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda ­ 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda (st. 7 korda kiiremini kui

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
775 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Karud

rullib selle kokku ja tassib ise tagurpidi juurekänkra varju. Kui ta aga sätib und "maapealsesse koopasse", korjab ta lisaks samblale ka oksi ja ehitab midagi pesa taolist ning murrab noori kuuski pea kohale kokku. Mõnikord kaabivad karud endale maa sisse ehtsa uru, mägedes kasutavad aga taliuinakuks kaljukoopaid ja kivilahmakate vahelisi tühemeid. Taliuinaku kestus sõltub laiuskraadist. Karupojad Karude innaaeg on kesksuvel. Tiinus kestab umbes seitse kuud. Talvel sünnitab emakaru üks kuni neil, enamasti aga kaks karvadega kaetud pimedat poega, kes kaaluvad umbes 500 g. Nägijaks saavad need 30.elupäeval ja toituvad kuni viiekuuseks saamiseni ainult emapiimast. Karuema liigub poegadega koos kaks aastat, kuid perekonna huku korral indub juba samal aastal. Karu jäsemed Karudest jääb nende elupaika suurte mõõtmete ja kaalu tõttu maha mitmesuguseid jälgi. Pehme pinnasega metsateedel pärast vihma ja veekogude savistel või liivastel kallastel on

Bioloogia
12 allalaadimist
thumbnail
13
odt

Bioloogia iseseisev tartu khk

Koostanud: Marko-Eero Kruus Kasutatud kirjandus: google.com ; bio.edu.ee Palumetsad Palumetsad on kuivad ja valgusrikkad männikud. Neid leidub parasniisketel kuni ajutiselt liigniisketel liivastel lubjavaestel muldadel. Palumetsade nimetus on tulnud iseloomuliku taime paluka ehk pohla leviku järgi. Palumetsad moodustavad umbes 9,3 % riigi metsadest ja levivad peamiselt Kagu- ja Lõuna-Eestis, vähem Kirde-, Põhja- ja Lääne-Eestis ning saartel. Oma valgusküllasuse ja kuivuse tõttu on palumetsad kõige eelistatumad puhkemetsad. Sügisel meelitab sinna inimesi seenerohkus. Puurindes on kõige rohkem harilikku mändi, kasvab ka harilikku kuuske ja arukaske. Puhmarinne on lausaline ja koosneb pohlast, harilikust mustikast, kanarbikust. Rohurinne on kidur, liigivaene. Hajusalt kasvavad seal harilik jänesekapsas, palu-härghein, leseleht, kilpjalg, kõrrelised (võnk-kastevars, lamba-aruhein, jäneskastik, karvane piiphein). Samblarinne on aga pidev ja tihe. Levinumad liigid on har

Bioloogia
69 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Laanemets

elavad hundid kindlal maa-alal, mille piire pidevalt kontrollitakse ja märgistatakse kutsumata külaliste eest. Suurtele sõralistele peetakse jahti terve karjaga. Ajujahi taktika kasutamisel on osa karja liikmetest jälitaja rollis, teine osa aga varitseb parajat hetke ründamiseks. Hundi saakloomade hulka kuuluvad veel jänesed, temast väiksemad kiskjad, sageli ka konnad, hiired, putukad ja linnumunad. Hundikari suudab maha murda ka karu. Poegade kasvatamisega tegelevad isa- ja emahunt koos. Pesa rajatakse varjulisse, raskest ligipääsetavasse kohta veekogu lähedale. 2...9 mustjaspruuni kutsikat sünnib aprilli alguses. Lisaks piimale toidetakse poegi ka poolseeditud lihaga, mille vanemad pesa juures välja oksendavad. Suve algul hakatakse pesasse tooma ka elustoitu, et pojad saaksid keerulist saagipüüdmist ja murdmist harjutada.

Bioloogia
69 allalaadimist
thumbnail
29
pptx

Kõigusoojasus ja püsisoojasus, raskete aegade üleelamine

vähem energiat. Varjete kasutamine Urgudes ja koobastes on temperatuur ühtlane. Urgudes elavad näiteks paljud pisiimetajad (nt uruhiired), surikaadid, ümisejad, mägrad jt. http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Meerkat02_-_melbourne_zoo.jpghttp://commons.wikimedia.org/wiki/File:Meerkats_Digging_1_ Küsimused ja ülesanded Millised on püsisoojasuse eelised kõigusoojasuse ees? Millised järgnevatest liikidest on kõigusoojased? Pruunkaru, rohe-kärnkonn, harikrokodill, kalakajakas, ahven, hiidpanda, nastik, komodo varaan, rohukonn, viirpapagoi. Küsimused ja ülesanded Kuidas saab oma kehatemperatuuri reguleerida halljänes? Miks elab Eestis vaid 6 reptiili- ja 11 amfiibiliiki? Mis on taliuinaku ja talveune peamised erinevused? Nimeta 10 Eesti rändlindu. Kuidas suudavad linnud pikkadel rännetel navigeerida ja orienteeruda?

Bioloogia
19 allalaadimist
thumbnail
10
ppt

Karud

karud Liilia ehrlich 4.Klass Karude liigid pruunkaru Grisli Jääkaru bariba Prillkaru malai karu kaeluskaru Pruun karu KehamõõtmedTüvepikkus 160...250 cm K1 e5 Kehamass150...250 kg h0 Arvukus EestisÜle 500 a... m2 Koht ökosüsteemisKaru on tippkiskja, keda ohustab ainult a5 s0 inimene s k g SigimineJooksuaeg on enamasti aprillist juulini. See on nii pikk muutuva pikkusega latentsperioodi tõttu. Tiinus vältab tavaliselt 7...9 kuud

Bioloogia
11 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Bioloogia uurimustöö

40. Milline erinevus on auto- ja heterotroofidel, too nende kohta näiteid? AUTOTROOFID sünteesivad ise eluks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainet On valgusenergia sünteesijad nt rohelised taimed. Ja keemilise energia kemosünteesijad. HETEROTROOFID saavad oma eluks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Kõik seened, loom Enamused bakteritest ja proteistid. Liik on nt pruunkaru, rasvatihane ja võilill. 41. Mis on assimilatsioon ja dissimilatsioon, milline on nende protsesside energeetiline väärtus (sisend/väljund), too näiteid organismides toimuvatest protsessidest. Assimilatsioon on kõik organismis toimuvad sünteesiprotsessid. Selle käigus saadakse sahhariide, lipiide, valke, nukleiinh Vaja on selleks lähteaineid, ensüüme, täiendavat energia. (makroenergilised ühendid) Nt fotosüntees, DNA süntees

Bioloogia
40 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Loodusvööndid

metskass, pesukaru. Inimeste tegevusalad: karjakasvatus, maaviljelus, metsandus, maavarade kaevandamine, kalandus, tööstus tootmine. PARASVÖÖTME OKASMETS: Kliimavööde: parasvööde Kliima: jahe ja niiske suvi, külm talv, temperatuur kõigub palju. Riigid: Soome, Venemaa, Norra, Kanada. Mullad: leedemuld. Tüüpilised taimed: mänd, siberi lehis, kanada tsuuga, arukask, kuusk, mustikas, pohl, põdrasamblik. Tüüpilised loomad: põder, karvasjalgkakk, siidisaba, soobel, pruunkaru, saarmas. Inimeste tegevusalad: metsandus, jahindus, kalandus, loomakasvatus. TUNDRA: Kliimavööde: lähisarktiline Kliima: lühike, jahe ja niiske suvi(10C), pime, külm, tuisune, kuiv ja tuuline talv(- 34C), aurumine on väike, keskmine sademete hulk 250mm Riigid: Norra, USA, Isalnd, Kanada, Venemaa. Elanike nimetused: 1) Skandinaavia: laplased, saamid. 2)Kanada, Gröönimaa: eskimod, inuitid. 3)Kirde-Siber: Tsuksid Mullad: väga vähe huumust

Geograafia
57 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Pruunkaru

.........................................................................5 4. Pereelu....................................................................................................................................6 5. Pildid......................................................................................................................................7 Iseloomustus 2 Karu on kõigile väga hästi tuntud loom. Pruunkaru on Eesti suurim kiskja. Tema keha pikkus on 160-250 cm. Nagu kõigil karulastel on pruunkarul tugev, jõuline kehaehitus. Reeglina on nende luustik tugevam kui teistel karulastel. Ta oskab ujuda ja ta suudab ujuda järjest isegi 6 km. Karupojad oskavad hästi ronida, aga täiskasvanud karud ei saa ronida oma massi pärast. Tema kehamass võib ulatuda 250 kg. Jäsemed on pikad ja jõulised. Ees- ja tagajäsemed on umbes ühepikkused

Loodus
10 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Loodusturismi teenuse analüüs - pruunkaru vaatlus

Loodusturismi teenuse analüüs Pruunkaru vaatlus Loodusturismi ettevõte NaTourEst OÜ pakub võimalust veeta üks öö karuvaatlusonnis Alutagusel. Loomade nägemise tõenäosus on väga hea, sest lisaks karudele liigub seal ka rebaseid, kährikuid, metssigu ja erinevaid linde. Vaatlusonnid on mugavad ja hästi varustatud. Seal on toolid, vaatlusaknad, magamisnarid, kuivkäimla, ja pildistamise augud. Teenust saab kasutada kui on karuvaatluse hooaeg, mis on aprilli lõpust kuni oktoobrini.

Loodusturismi alused
2 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Eksami kordamisküsimused

Arvukus Eestis: 1980 u 70000 isendit, aastakümne paiku isegi 100 000. 20.saj viimasel aastakümnel arvukus oluliselt langes. Enamik kunagistest elupaikadest on ondatravabad. Toitumine: Taimtoiduline, kuid talvel ning toidu vähesuse korral sööb ka loomset toitu. Pilliroog, järvekõrkjas, tarnad, hundinui, limused. Sigimine; Monogaamne. Sigimine algab kui veekogud jääast vabanevad ning kestab kuni sügiseste külmade saabumiseni. Suve kestel poegivad 2-3 korda. Poegade arv 7-9. Tiinus 25-26päeva. Probleemid: ei tekita probleeme.. vist liiga väike selleks. Lubatud jahiviisid ja aeg: mõrra, piirdevõrgu ja püünirauaga või varitsus- ja hiilimisjahina 1.okt-28.veeb. Ei kütita eriti, ei oma väärtust. Kobras (Castor fiber) ­ Selts: närilised Sugukond: kobraslased Välimus: 20-35kg, Euroopa suurim näriline. 2 pikka oranzi lõikehammast. Hambaid 20. Tihe ja pehme tugev nahk. Väga tihe ning pehme aluskarv ja karmim ning pikem pealiskarv

Ulukibioloogia ja jahindus
239 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Karu

Karu ehk pruunkaru (Ursus arctos) on loomaliik karulaste (Ursidae) sugukonna karu (Ursus) perekonnast. Pruunkaru on suurim Eestis elav kiskjaline ja suurim Euroopa mandriosas elav kiskjaline. Nagu kõigil karulastel, on pruunkarul tugev, jõuline kehaehitus. Neil on tugevluustik. Nagu teistelgi karulastel, on pruunkarul peeniseluu ja lühike juppsaba. Pruunkarule eriomane tunnus on lihaskühm õlgade kohal, mis annab esijalgadele lisajõudu. Pruunkaru kehapikkus on 100­ 280 cm, õlakõrgus umbes 90­150 cm. Sabapikkus on ainult 6­21 cm. Kaal on leviala eri piirkondades väga erinev. Kõigis asurkondades on isased emastest tunduvalt raskemad. Karul on väga halb nägemine ja väga hea haistmine. Toidu pooles ton tegu segatoidulise kiskjaga. Suveperioodil sööb marju ja seeni, kevadeti ja sügiseti murrab ka loomi. Eelistab elupaigana rabadega metsamassiive, kus esineb tuulemurdu. Karu ei ole Eestis looduskaitse all. Jahihooaeg kestab 1

Bioloogia
4 allalaadimist
thumbnail
25
ppt

Metsloomad

Koostanud: Ulvi Paju PRUUNKARU KARU ON EESTI SUURIM KISKJA. 160...250 CM PIKK. KAALUB KUNI 250 KG. KARUL ON HEA KUULMINE JA ÜSNA HALB NÄGEMINE. TA OSKAB HÄSTI UJUDA. MESIKÄPP KARUD LIIGUVAD ROHKEM PÄTS PIMEDAS KUI PÄEVALGES. OTT PRUUNKARU JAANUARIS SÜNNIVAD NEIL POJAD, TAVALISELT 1 - 2, VAHEST KA ROHKEM. TALVEL MAGAVAD KARUD TALVEUND. ON SEGATOIDULISED, SÖÖVAD PUTUKAID, MARJU, RAIPEID, ARMASTAVAD METT. TEMA AINSAKS VAENLASEKS PRUUNKARU POJAD ON INIMENE. HALLJÄNES ELAB PÕLDUDEL JA METSASERVADEL. KARVASTIK SUVEL PEALTPOOLT PRUUNIKASHALL JA KÕHT VALGE. TALVEKARV HELEHALL.

Bioloogia
3 allalaadimist
thumbnail
50
ppt

Metsloomad

Koostanud: Ulvi Paju PRUUNKARU KARU ON EESTI SUURIM KISKJA. 160...250 CM PIKK. KAALUB KUNI 250 KG. KARUL ON HEA KUULMINE JA ÜSNA HALB NÄGEMINE. TA OSKAB HÄSTI UJUDA. MESIKÄPP KARUD LIIGUVAD ROHKEM PÄTS PIMEDAS KUI PÄEVALGES. OTT PRUUNKARU JAANUARIS SÜNNIVAD NEIL POJAD, TAVALISELT 1 - 2, VAHEST KA ROHKEM. TALVEL MAGAVAD KARUD TALVEUND. ON SEGATOIDULISED, SÖÖVAD PUTUKAID, MARJU, RAIPEID, ARMASTAVAD METT. TEMA AINSAKS VAENLASEKS PRUUNKARU POJAD ON INIMENE. HALLJÄNES ELAB PÕLDUDEL JA METSASERVADEL. KARVASTIK SUVEL PEALTPOOLT PRUUNIKASHALL JA KÕHT VALGE. TALVEKARV HELEHALL.

Bioloogia
4 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Bioloogia - kiskjalised, närilised

Närilised Hambad : iseteritavad lõikehambad, puuduvad silmahambad, hambalaie lameda pinnaga mälumiseks Söömine : kasutavad esikäppasid söömisel, väikekasvulised, nad on toiduks paljudele,tavalised varvasjäsemed küünistega taimed ­ närilised ­ lihatoidulised Sigivus : neil on väga suur sigivus (rottidel 6-8p aastas, hiirtel 8-15p korraga). Eestis on 18 liiki : põldhiir, koduhiir, vesirott, kodurott, rändrott Teisi närilisi : vesisiga, merisiga, hamster, okassiga Kiskjalised Hambad : lõikehambad ­ toidu lahti hammustamiseks silmahambad ­ söögi surmamiseks ja kinnihoidmiseks purihambad ­ toidu peenestamiseks (kiskhambad), luude kõõluste purustamiseks Jäsemed : küünistega, kohastunud kiireks liikumiseks ja saagi püüdmiseks Meeled : väga hästi arenenud, intelligentsemad kui saakloomad 1 koerlased Keha : jäsemed kohastunud pikkade vahemaade läbimiseks ja jälitamiseks, neil on nürid küünised Meeled : väga hea haistmine, värvuste nägemine kehva, t

Bioloogia
6 allalaadimist
thumbnail
58
doc

Kogu Looduselustiku materjal EKSAMIKS

 Sadu aastaid samas paigas esinev kooslus – Puisniidud c) Metsa vääriselupaik on koht, kus saavad elada ja paljuneda metsale põliselt omased, kuid elutingimuste muutuste suhtes tundlikud, kergesti häiritavad liigid - TÕENE 5. Metsaloomastik. Selgrootud, linnud, imetajad Selgrootud – Nastik, kiritigu, ämblikud, sitasitikas, harilik maipõrnikas. Linnud – Leevike, rasvatihane, punarind, lehelind, ööbik, kägu Imetajad – rebane, metssiga, hunt, pruunkaru, mäger, ilves, põder, hirv Kes meil metsas elavad? VIDEO. 1.Kuidas eristada põdrapulli ja põdralehma? Põdrapullil on sarved, habe ja liiguvad üksi. Põdralehmal ei ole sarvi, habeme asemel tutt ja kaasas lapsed(vasikad). 2.Millistes Eesti piirkondades elavad punahirved? Saartel palju – Abruka ja Saaremaa. 3.Millistel talvedel võivad paljud metskitsed hukka saada ja miks? Karmidel talvedel ei leia nad magamisaset ega toitu. 4.Millal saadavad metssead korda enamuse oma tempudest

Bioloogia
29 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun