Programmi tõlkur mis tõlgib kogu koodi korraga programmi saab käivitada kui kogu tõlge on tehtud – kompilaator Inimkeelele lähedane programmeerimiskeel, on vaja tõlkida madalkeeleks muidu riistavara ei mõista programmi – kõrgkeel Programmi tõlkur mis tõlgib koodi ridade kaupa tõlgitud koodilõiku saab käivitada ilma kogu programmi tõlkimata – interpretaator Arvuti riistavarale lähedane keel on protsessorile arusaadav tõlkida vaja ei ole – madalkeel 2. MBR on probleemideta kasutatav ka 4TiB ketaste puhul 3. Milline tuumakiht võtab vastu rakenduste soove kastudada tuuma tööaega – katkestus käsitleja Kaasaegne microsofti failisüsteem võimaldab õigusi ja surnaliseerimist – ntfs Üks linuxi kasutatav failisüsteem – ext3 Vanem microsfti failisüsteem õigusi pole maksimaalne faili suurus kettal on 2gib-1b – fat32
ühe kaabli külge on ühendatud kaks ketast ja toimub näiteks kopeerimine neist ühelt teisele. 2 Otse mällu pöördumise ehk DMA tööpõhimõte Kujutame ette arvuti riistvara ja kuidas käib käskude ja ülesannete liikumist protsessori poole. (Joonis 1) Arvuti protsessor teeb pidevalt tööd infoga mis tuleb temale BUS pealt. DMA kontroller suhtleb aga I/O seadmetega ja paigutab informatsiooni otse mällu. Kui see info on kokku korjatud siis annab DMA kontroller protsessorile märku ja protsessor võtab töö järjekorda ning lõpetab töö infoga mis tuleb talle BUS pealt ja võtab käsile DMA kontrolleri poolt edastatava info. DMA kontroller annab protsessorile ainult mälu aadressi ja infohulga suuruse ja protsessor läheb võtab mälust vajaliku informatsiooni töötlemiseks. Pärast lõpetamist võtab protsessor tagasi BUS pealt tuleva informatsiooni töötlemise. Seda kõike on vaja selleks et ei tekiks
poole. Ärge kasutage jõudu, vajutage protsessor rahulikult oma pesssa! Veenduge, et protsessor on lõpuni pesas. Fikseerige protsessor pöörates fikseerimishoob alumisse asendisse (hoob peab fikseeruma väikese klõpsuga). Kui protsessoriga oli kaasas jahutus (näiteks enamus Intel’i protsessorid), siis kasutage seda, kui jahutust komplekti ei kuulunud (AMD), siis ostes uut jahutust (või kui soovite kasutada vana jahutust) veenduge, et see sobiks teie protsessorile ja on piisavalt võimas jahutamaks teie protsessorit. Liigne kuumus on protsessori suurimaks ohuks. NB! Kui jätkate oma vana jahutuse kasutamist, puhastage ta enne tolmust ja termopasta jääkidest (radiaatori protsessoriga kokku puutuvat pinda ei tohi kriimustada!). Uuel jahutusel ei ole vaja kasutada eraldi termopastat kui see on juba olemas, kui ei ole või kui kasutate vana radiaatorit, on soovitatav kanda õhuke ühtlane kiht termopastat (saab osta
Mäluseadmed Mälu ? Mälu on mõeldud protsessorile ajutiste andmete salvestamiseks. · Mälus hoitakse Töötavate programmide koodi Töödeldavaid andmeid · Mälu on protsessori registritega võrreldes aeglasem ja seetõttu kasutatakse mälu poole pöördumiseks Cache · Cache on koht, kuhu püütakse saada andmed enne, kui protsessor neid soovib. ROM püsimälu, ainult lugemiseks · RAM muutmälu, lugemiseks ja kirjutamiseks Mäluseadme mälu kasutamine arvuti kiirendamiseks
liigutamisele reageeriv nool) on ekraanil soovitud kohas. Tarkvara moodustavad mitmesugused arvutile koostatud programmid arvutile arusaadavad käskude jadad, millel on eesmärgiks jõuda mingile kindlale tulemusele. Süsteemne ja rakenduslik tarkvara. Tarkvara võib jagada kahte suurde rühma: 1. Süsteemne tarkvara: 1.2 Operatsioonisüsteem see on programm, mis piltlikult öeldes tõlgib meie soovid protsessorile arusaadavasse keelde ning protsessori vastused omakorda kasutajale arusaadavasse (tavaliselt inglise) keelde. 1.2 Utiliidid siia kuuluvad mitmesugused programmid, mis võimaldavad arvutit paremini töös hoida. 1.3 Draiverid programmikesed, mis vahendavad arvuti ja selle lisaseadmete omavahelist suhtlemist. 2. Rakenduslik tarkvara: 2.1 Tekstitöötluspaketid pakett on programmide kogum, need programmid on pandud mingi ühise ülesande täitmiseks koos tööle 2.2 Tabelarvutuspaketid
Staatiline elekter ESD ehk staatiline elekter on elekter kahe või enama laetud objekti vahel. See tekib erinevate laengutega objektide kokkupuutel, hõõrdumisel või üksteisega lähestikku asumisel. Selline kiire laengu ülekanne võib elektroonikat kahjustada, ja mitte vähe. Kui mõnele komponent saab staatilist elektrit, siis laengud võivad kanduda ka teistele sellega ühendatud komponentidele. Kui protsessorit käega katsuda, võib staatiline elekter protsessorile anda kõva laksu ning peale seda on suur tõenäosus, et protsessor on katki ja ei hakkagi tööle enam. Staatilise elektri vältimiseks tuleks see maandada või kasutada materjale, mis selle eest kaitseks. Paljudes elektroonikaga tegelevates ettevõtetes kasutatakse staatilise elektri maandamiseks näiteks spetsiaalseid jalanõusid, käevõru või muid elektrit juhtivaid esemeid. Staatilise elektri tekke vältimiseks kasutatakse ka spetsiaalset riietust, mis ei juhi hästi elektrit
Pildimälu on nagu kahe tule vahel- ühest küljest tahab RAMDAC värskendussagedusega määratud arv kordi sekundis lugeda kogu pildimälu sisu, et seda kuvarile saada. Teisest küljest aga peab kuvaprotsessor saama mällu muutusi kirjutada. Et need kaks tegevust teineteist ei segaks, selleks ongi VRAM-il ja WRAM-il kaks sõltumatut porti, üks kuvaprotsessori ja teine RAMDAC-i jaoks. Nendel adapteritel aga, mis kasutavad ühepordilist mälu, jääb protsessorile aega täpselt niipalju, kui RAMDAC talle jätab. Järelikult mõjutab ühepordilise mäluga adapteri kuvari värskendussagedus süsteemi üldist töökiirust. Pildimälu on mitut eri sorti ja pidevalt käib töö üha uute ja paremate sortide kallal. Mõned praegu enamlevinud: Tavaline DRAM (Dynamic RAM)- sama tehnoloogia, mida tarvitatakse ka süsteemimälu jaoks. Väga aeglane, aga odav. Mõnel juhul, kui videoadapter on emaplaadile integreeritud, kasutatakse pildimäluna koguni
soojusjuhtivat metalli, �hk seej�rel viib soojuse eemale. ventilaator: AKTIIVNE JAHUTUSSEADE DIRECTX JA OPENGL: directx ja opengl on rakendusprogammilised kasutajaliidesed ehk APID. API v�imaldab riistvara ja tarkvara siduda efektiivsemalt keerukamate toimingute sooritamiseks nagu 3D kujutamiseks. DRAIVERID: tarkvaraline programmijupp, mis seletab videokaardile mida ta peab joonistama. draiver teatab millised t��d on vaja j�tta protsessorile ja millised graafikakaardile. s�steemi t��kiiruse ja v�imaluste kohapealt on draiver olulise t�htsusega.
14. Seejärel eemalda protsessori pealt jahutus. 15. Puhasta ventilaator suruõhuga. 16. Tee seda prügikasti koha, et tuba ei läheks tolmu täis. 17. Puhasta ventilaator ümberringi. 18. Väldi ventilaatori labade puudutamist. 19. Ära puhasta ventilaatorit veelikuga. 20. Võta graafikakaardi pealt ära jahutus. 21. Puhasta see samamoodi nagu protsessori jahuti. 22. Puhasta protsessor termopastast majapidamispaberiga. 23. Puhasta graafikakaardi kiip termopastast majapidamispaberiga. 24. Pane protsessorile uus termopasta kiht. 25. Aseta ka graafikakaardile uus termopasta kiht. 26. Ära liialda! 27. Aja õrnalt plastik kaabitsaga termopasta laiali. 28. Jälgi, et termopasta oleks ühtlaselt. 29. Kui on valmis, siis kinnita ventilaator tagasi. 30. Ära unusta ventilaatori kaablid pistikupessa tagasi ühendada. 31. Kui oled selle kõik valmis saanud, siis kruvi arvuti kast kinni. 32. Puhasta monitor LCD puhastusvedelikuga. 33. Tavaliselt on seal kaasa lapid, kui ei ole kasuta majapidamispaberit. 34
· CD/DVD ROM · Esipaneel 2- 2 USB porti · Toiteplokk · Protsessor 3. Tööle asumiseks : Enne tööle asumist tuleks ennast maandada staatilisest elektrist, et ei kahjustaks arvuti riistvara. 4. Arvutit ei tohiks lahti võtta klaaslaual, sest see tekitab staatilist elektrit. 5. Kõigepealt on vaja arvutikasti. 6. Sinna kinnitada emaplaat tõstekruvidele mis on kinnitatud arvutikasti külge. 7. Keera kruvid kinni. 8. Järgmiseks võta protsessor. 9. Protsessorile panna peale termopasta . 10. Termopasta tuleb ära siluda . 11. Pärast määrimist tuleks panna see emaplaadi socketisse. 12. Protsessor on kõige tähtsam ning see tuleks panna väga õrnalt sisse. 13. Jälgi kas protsessor on õigetpidi. 14. Peale protsessori peale panekut tuleks sinna peale panna veel jahuti . 15. Kontrolli kas jahuti on õigesti peal. 16. Järgmiseks paigaldad videokaardi emaplaadi külge. 17. Kinnita kruviga 18. Lisame mälud. 19. Lisame kõvaketta . 20
mälu laiendus kõvakettale, maht sõltub töömälu suurusest., Otsepöördusmälu (RAM) siia laetakse töötlemiseks vajalikud andmed ja seal asuvad arvuti tööks vajalikud programmid., Lugemismälu (ROM) siin hoitakse infot sisselülitatud arvuti esimeste sammude tarvis ja eraldi mäluosas arvuti "isikuandmeid" (parooli, kellaaega ja kuupäeva jms.), Vahemälu (Cache Memory) mälu arvuti töö kiirendamiseks, kus hoitakse stardivalmis infot, mida arvatakse protsessorile lähitulevikus vaja olevat. Küsimus 6 Õige Hinne 1 / 1 1 kilobait KB = ....... baiti Answer: 1024 The correct answer is: 1024. Küsimus 7 Vale Hinne 0 / 1 Mis on informaatika? Vali üks: a. teaduse haru, mis tegeleb arvutite abil toimuva infotöötlusega. b. teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb arvutite abil toimuva infotöötlusega. c. tehnika haru, mis tegeleb arvutite abil toimuva infotöötlusega. Õige vastus on:
mälu laiendus kõvakettale, maht sõltub töömälu suurusest., Otsepöördusmälu (RAM) siia laetakse töötlemiseks vajalikud andmed ja seal asuvad arvuti tööks vajalikud programmid., Lugemismälu (ROM) siin hoitakse infot sisselülitatud arvuti esimeste sammude tarvis ja eraldi mäluosas arvuti "isikuandmeid" (parooli, kellaaega ja kuupäeva jms.), Vahemälu (Cache Memory) mälu arvuti töö kiirendamiseks, kus hoitakse stardivalmis infot, mida arvatakse protsessorile lähitulevikus vaja olevat. Küsimus 6 Õige Hinne 1 / 1 1 kilobait KB = ....... baiti Answer: 1024 The correct answer is: 1024. Küsimus 7 Vale Hinne 0 / 1 Mis on informaatika? Vali üks: a. teaduse haru, mis tegeleb arvutite abil toimuva infotöötlusega. b. teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb arvutite abil toimuva infotöötlusega. c. tehnika haru, mis tegeleb arvutite abil toimuva infotöötlusega. Õige vastus on:
– mälu laiendus kõvakettale, maht sõltub töömälu suurusest., Otsepöördusmälu (RAM) – siia laetakse töötlemiseks vajalikud andmed ja seal asuvad arvuti tööks vajalikud programmid., Lugemismälu (ROM) – siin hoitakse infot sisselülitatud arvuti esimeste sammude tarvis ja eraldi mäluosas arvuti "isikuandmeid" (parooli, kellaaega ja kuupäeva jms.), Vahemälu (Cache Memory) – mälu arvuti töö kiirendamiseks, kus hoitakse stardivalmis infot, mida arvatakse protsessorile lähitulevikus vaja olevat. Küsimus 6 Õige Hinne 1 / 1 1 kilobait KB = ....... baiti Answer: 1024 The correct answer is: 1024. Küsimus 7 Vale Hinne 0 / 1 Mis on informaatika? Vali üks: a. teaduse haru, mis tegeleb arvutite abil toimuva infotöötlusega. b. teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb arvutite abil toimuva infotöötlusega. c. tehnika haru, mis tegeleb arvutite abil toimuva infotöötlusega. Õige vastus on:
Pikendusjuhtme kasutamisel tuleb jälgida, et summaarne koormus ei ületaks lubatud piiri ega ühest pistikupesast võetav summaarne voolutugevus 15 amprit. ATXi toiteplokid on AT omast erineva juhtmeotsikuga. ATX toiteplokk varustab emaplaati pideva 5 voldise pingega, isegi siis, kui arvuti on välja lülitatud, lubades sel viisil arvutit käivitada tarkvara abil iseseisvalt. Samuti on teistsugune jahutussüsteem, nimelt puhub ventilaator õhku otse protsessorile. Toiteplokk saadab enne käivitumist emaplaadile elektrilise signaali, saamaks kinnitust, et süsteemil on küllaldaselt energiat, et töötada korrektselt. Toiteploki tüübid AT AT toiteploki ühenduse emaplaadile koosnevad kahest osast, emaplaadil asub üks ühendus. Jälgida tuleb ühendusel, et mustad juhtmed jääksid kõrvuti. AT toiteplokk väljastab toitepingeid +12, 12, +5 ja 5 V ATX Vool läheb otse emaplaadile. Arvuti lülitub isevälja
3. Primaarsalvesti (Main memory) Enne kui lisad mälu Igaüks teab, et kiirem protsessor ja rohkem mälu on arvutile head. Paraku esineb piisavalt palju juhtumeid, kus kiirem protsessor ei õigusta endale tehtud kulutust ning kus mälu lisamine mitte ei paranda, vaid vähendab süsteemi tööjõudlust. Mälu lisamise otstarbekus on otseselt seotud emaplaadi tüübiga ning selle otsustavad kasutatud chipset ning emaplaadi enda teostus. Pentium protsessorile mõeldud emaplaatide jaoks pakub Intel kolme chipsetti -- 430VX, 430HX ja 430TX, millest üksnes HX lubab puhverdada enam kui 64MB mälu (512MB). Samas lubab Pentium Pro 440FX chipset puhverdada 1024MB operatiivmälu. Inteli kõrval pakuvad chipsette ka VIA ja SiS, neist vähemalt VIA Apollo chipset'tide puhverduspiir on 512MB. Protsessor hoiab sagedamini kasutatavaid vahendeid puhvermälus (cache memory), kust need on kiiremini kättesaadavad. Muud vahendid jäävad põhimälusse.
kasutusel olevad programmid ja andmed. Arvuti väljalülitamisel kustuvad kõik andmed, mis olid operatiivmälus. Selle mälu juures on oluline võimalikult suur maht ja töökiirus piisavalt väikeste mõõtmete juures. Sõltuvalt arvutist võib töömälu maht olla 4 MB, 8 MB või rohkem. .....................................................................................................................................................6 Vahemälu (Cache) on kiire sisemälu, kus paiknevad protsessorile minevad ja sealt tulevad andmed, mis on loodud operatiivmälu töö kiirendamiseks. Vahemälu tööprintsiip on lühidalt järgmine - kui protsessor pöördub põhimälus asuvate andmete või instruktsioonide poole, siis kopeerib vahemälukontroller need andmed ja vastavalt oma kontrollialgoritmile ka nende andmetega seotud vöi neile lähedased andmed vahemällu. Kui nüüd protsessor vajabjärgmisi andmeid, siis on need suure tõenäosusega juba vahemälus olemas
arvule) on tuntud sellepärast et toetab suurt hulka kiibistike, mis toetavad LGA 775 protsessoreid ning teisi. 4 Haapsalu kutsehariduskeskus Andres Nurk Arvutiteenindus 08 nForce ning nForce2 kiibistikel on graafika üksus ka põhja sillas. Põhja sild on suurem lõuna sillast sest sajad andmete teed on vajalikud protsessorile ja mälule. Aastaid kasutati lõuna silla ühendamist PCI siini. Kuigi selle läbilaske võimalus ei olnud piisavalt efektiivne tänapäevastele vajadustele, seega kõik kiibi tootjad pakuvad enda poolseid lahendusi(VIA V-Link, SiS MuLTIOl, Inteli I-link ja AMD/NVIDIA HyperTransport). Kui arvutit ostetakse siis kiibistik jäetakse sageli tähelepanuta. Arvuti funktsionaalne võime sõltub sellest. Lõpuks toorest protsessori jõust jääb väheks kui süsteem paneb ise piirangud peale
3 värskendussagedusega määratud arv kordi sekundis lugeda kogu pildimälu sisu, et seda kuvarile saada. Teisest küljest aga peab kuvaprotsessor saama mällu muutusi kirjutada. Et need kaks tegevust teineteist ei segaks, selleks ongi VRAM-il ja WRAM-il kaks sõltumatut porti, üks kuvaprotsessori ja teine RAMDAC-i jaoks. Nendel adapteritel aga, mis kasutavad ühepordilist mälu, jääb protsessorile aega täpselt niipalju, kui RAMDAC talle jätab. Järelikult mõjutab ühepordilise mäluga adapteri kuvari värskendussagedus süsteemi üldist töökiirust. Pildimälu on mitut eri sorti ja pidevalt käib töö üha uute ja paremate sortide kallal. Mõned praegu enamlevinud: Tavaline DRAM (Dynamic RAM)- sama tehnoloogia, mida tarvitatakse ka süsteemimälu jaoks. Väga aeglane, aga odav
jumpereid (silluseid) õigetesse asenditesse. Mälu Baasaadress Mälu baasaadress näitab kohta arvuti RAM-is, mida kasutatakse andmevahetuseks arvuti ja võrguadapteri vahel, Tavaliselt on selleks D8000 (või mõnel kaardil D800). Vahel saab täiendavalt valida ka kasutada oleva mäluruumi mahu (16 või 32 kbitti). Arvuti katkestusliinid on liinid, mille abil välisseadmed (S/V- pordid, klaviatuur, taimerid, võrguadapterid jne.) võivad protsessorile esitada oma katkestusnõuded ja mida töödeldakse vastava protseduuri järgi ja kindlaksmääratud prioriteete arvestades. Need katkestusliinid (IRQ) seatakse harilikult sisse arvutisüsteemi häälestamisel. Siini Arhitektuurid ISA (Industry Standard Architecture). IBM PC-de (XT, AT) 8- ja 16-bitine (viimane alates 1984. aastast) siinistruktuur. 16-bitine AT-siin hõlmab kaks kõrvuti asetsevat laienduspesa. ISA siini
Pildimälu on nagu kahe tule vahel ühest küljest tahab RAMDAC värskendussagedusega määratud arv kordi sekundis lugeda kogu pildimälu sisu, et seda kuvarile saada. Teisest küljest aga peab kuvaprotsessor saama mällu muutusi kirjutada. Et need kaks tegevust teineteist ei segaks, selleks ongi VRAMil ja WRAMil kaks sõltumatut porti, üks kuvaprotsessori ja teine RAMDACi jaoks. Nendel adapteritel aga, mis kasutavad ühepordilist mälu, jääb protsessorile aega täpselt niipalju, kui RAMDAC talle jätab. Järelikult mõjutab ühepordilise mäluga adapteri kuvari värskendussagedus süsteemi üldist töökiirust. Pildimälu on mitut eri sorti ja pidevalt käib töö üha uute ja paremate sortide kallal. Mõned praegu enamlevinud: Tavaline DRAM (Dynamic RAM) sama tehnoloogia, mida tarvitatakse ka süsteemimälu jaoks. Väga aeglane, aga odav. Mõnel juhul, kui videoadapter on
personaalarvutite omast, kuid nende kahe otstarbed erinevad samaväärselt mikrokontrollereid kasutatakse lokaalseks juhtimiseks , kus kompaktsus on ülima tähtsusega ning jõudlust vajatakse ainult üksikute kindlate protsesside juhtimiseks. Mikrokontrollereid leiab kõikjalt pesumasinatest, kohvimasinatest, külmkappidest, autodest, televiisoritest jne. Protsessori käsustik on protsessori ja programmeerija ühine keel. Teisisõnu võimaldab programmeerijal protsessorile ülesandeid anda. Programmi kontrolleri põhimällu laadimiseks tuleb esmalt luua ühendus arvuti ja mikrokontrolleri vahel ning kasutada tarkvara, mis ühildub konkreetse mikrokontrolleriga. Microchip PIC mikrokontrollerite puhul on üheks selliseks tarkvaraks näiteks PBrenner. Assembler on programmeerimiskeel ja assembleri direktiivid on teisisõnu selle keele käsud. 1 3 2. Ülesannete lahendused 1
puhul on programmikood kirjeldatud parameetrite ja nende lühikeste käskudega, iga assemblerkeelne käsk on tõlgitav üheks või mitmeks sama funktsiooniga masinkoodi käsuks. Kui sama assemblerkeelne käsk on tõlgitav mitmeks masinkoodi käsuks, siis on seda tihti võimalik kirjutada erikujul, kus osutatakse, millist käsku parasjagu kasutatakse. Sellele erikujule tõlgivad koodi ka disassemblerid. Igal erineval protsessoril on oma masinkeel ja sellele vastav assemblerkeel. Ühele protsessorile arusaadavad käsud moodustavad käsustiku. Kõrgtaseme programmeerimiskeeled vähendavad sõltuvust protsessori eripäradest ja nendes kirjutatud kood kompileeritakse kinda protsessori käsustikule vastavateks masinakäskudeks. Lisaks assemblerile on ka olemas makroassembler, mis on nagu assembler aga sellele on lisatud makrodest koosneva metakeele toetus, mis võimaldab korraga töödelda programmikonstruktsioone või terveid assemblerkeelseid plokke
Pildimälu on nagu kahe tule vahel- ühest küljest tahab RAMDAC värskendussagedusega määratud arv kordi sekundis lugeda kogu pildimälu sisu, et seda kuvarile saada. Teisest küljest aga peab kuvaprotsessor saama mällu muutusi kirjutada. Et need kaks tegevust teineteist ei segaks, selleks ongi VRAM-il ja WRAM-il kaks sõltumatut porti, üks kuvaprotsessori ja teine RAMDAC-i jaoks. Nendel adapteritel aga, mis kasutavad ühepordilist mälu, jääb protsessorile aega täpselt niipalju, kui RAMDAC talle jätab. Järelikult mõjutab ühepordilise mäluga adapteri kuvari värskendussagedus süsteemi üldist töökiirust. Pildimälu on mitut eri sorti ja pidevalt käib töö üha uute ja paremate sortide kallal. Helikaart Helikaartide puhul hinnavahemik algab 200 kroonist ning lõpeb 20 000 krooni kandis. Kus on erinevus? Millised tehnilised kriteeriumid või vidinad panevad hinnale juurde või milliste puudumine helikaardi hinda langetab? Räägin seda
Erandid (Exceptions või Trap) on tarkvara poolt genereeritud katkestused kas veaolukorra tekkimisel või kasutajarakenduse poolt OS'i teenuse nõudmiseks. Erinevate katkestuste täitmiseks on eraldi alamprogrammid OS'is. API poole pöördumine toimub kasutajarakendustel süsteemikutsete (System Call) abil. Turvakaalutlustel ei saa rakendused süsteemikutseid otse välja kutsuda, vaid vajavad selleks katkestuste mehanismi, millega tekitatakse tarkvaraline katkestus protsessorile, mis omakorda põhjustab katsetuste halduri käivituse OS'ikernelireziimis. Käsk, millega süsteemiteenus välja kutsutakse sõltub protsessorist. Näiteks kaasaegsetel Inteli protsessoritel on see käsk sysenter ja selle väljakutse kasutamiseks salvestab OSkerneli süsteemihalduri alamprogrammi aadressi spetsiaalses registris MSR (MachineSpecific Register), mis on seotud selle käsuga. Käsu käivitamine tekitab lülituse kernelireziimi ja süsteemiteenuse haldurprogrammi käivituse
Regulaarne hooldus aitab vältida seadmes vabalt liikuvaid osi; vajalik on töögraafikud nii korraldada, et töötajad oleksid võimalikult vähe müra kahjustava toime all; mürarikasteks töödeks on soovitav eraldada eraldi ruumid; uute seadmete ostmisel on vaja passist vaadata, milline on nende müratase normaalse töö korral; mürarikka töö või harrastuse juures tuleb kanda pidevalt mürakaitsevahendeid - kiivrit, kõrvaklappe või kõrvatroppe; mitu ventilaatorit - toiteblokki, protsessorile, graafikakaardile ja vahel ka mujale. Samuti tekitab müra kõvaketas. Kokkuvõttes on teil laual arvuti, mis sumiseb nagu mesilaspesa. Kõvaketta poolt tekitatavast mürast vabanemiseks on vaid üks võimalus - kasutada võimalikult vaikset mudelit. Käesoleval ajal läheb arenenud riikides üpris raskelt võitlus müraga - isegi paljud uued masinad tekitavad endistviisi suurt müra, sest nende konstrueerimisel pole silmas peetud müra vähendamise vajadust, vaid tootlikkuse suurendamist
pesa pesad ATX toitepesa PCI pesad Lisatoiteseadmed protsessorile AMD mikroprotsessor Elektritoit e-element Põhjasild DIMM
9 MIPS- i ja suutis laieneda kuni 128MB RAM-ini. November USA Lasti välja MS-DOS 4.01, PC-DOS 4.01, mis parandas enamiku eelmise 4.0 versiooni vigu. 1989 Aeg Koht Sündmus ? Sveits Tim Berners-Lee leiutas World Wide Web-i ehk www. Jaanuar USA Apple Computer Macintosh SE/30 lasti välja. Sellel oli monokroomkuvar, kuid oli sobitati uuele 68030 protsessorile. Aprill 10 USA Intel lasi välja 80486DX, mis sisaldas 1.2 miljonit transistorit. Välja laske ajal kiireim versioon jooksis 25MHz-l. Hilisemad versioonid nagu DX/2 jaDX/4 saavutasid kiiruse kuni 120MHZ-i. September USA Apple lasi välja Macintosh Portable-i, mis oli esimene notebook arvuti MAC, mis kasutas vana originaal 68000 protsessorit, kuid nüüd jooksis 16MHz-i juures ja saavutas 1
oleks paardumisi veel rohkem, kui see oleks realiseeritud põhimälu baasil. Kiirus ei iseloomusta aga käskude pikkusi. Praktikas asub osa operande alati registermälus ja see võimaldab vähendada pöördumiste arvu ning käskude pikkust. RISC-arhitektuuriga arvutites on registermälu tavaliselt suurem ja kõik käsud täidetakse protsessori sees registermäluga, kuhu kirjutatakse ka tulemus. Süsteem sobib väga hästi konveieriga protsessorile, seega ajakulu ei ole otseselt võrdeline mälu poole pöördumiste arvuga. 3. RAID ja SSD (pooljuht) kettad. RAID – idee koostada väikestest ketastest ketaste massiiv, mis oleks efektiivsem kui üks suur ketas. Arendamise põhjused: tõstab oluliselt kogu süsteemi töökindlust; paralleelne pöördumine tõstab töökiirust; ühe suure ketta hind on kõrgem kui väikeste ketaste massiiv. Mitme ketta kasutamisel langeb veakindlus, kuna ühe ketta rike rikub salvestatav info.
praegusel ajamomendil võib-olla veidi vananenud arvutist. 3 Üldjoontes on emaplaat umbes 30 - 40 cm küljemõõduga ruudu või ristküliku kujuline kahe või rohkem kihiline trükiplaat. Lihtsamalt öeldes on ta üks suur plastplaat, millel on mõlemad küljed kaetud peenikeste vaskjuhtmetega, mis ühendavad erivaid mikroskeeme ning pesasid. Protsessoripesa (processor socket) Emaplaadi valikul tähtsaim on tema vastavus soovitavale protsessorile, kuna protsessorite elektroonilised ning füüsilised näitajad (jalgade arv) ei lange enamjaolt kokku ning iga protsessor ei sobi igasse pesasse (socket) või võib põhjustada emmakumma läbipõlemist. Protsessoripesa asetseb harilikult emaplaadi servapoolses osas ning kujutab endast nelinurkset plastikpistikut paljude pisikeste augukestega protsessori jalgade jaoks. Number pesa nime järel on protsessori jalgade arv, mis sellesse pessa sobib
aeg püsimälus. 2. Kerneli põhilised rajatised Kerneli primaarne funktsioon on juhtida arvuti resursse ja lubada teistel programmidel jooksutada ja kasutada teisi resursse. Tüüpiliselt ressursid koosnevad: 1. CPU (Central Processing Unit). See on kõige kesksem osa operatsioonisüsteemis, ning on vastutav teiste programmide jooksutamisest ja käivitamisest. Kernel võtab endale kohustuseks otsustamaks igal ajal, milla jooksvad programmid paigutatakse protsessorile või protsessoritele. 2. Arvuti mälu. Mälu kasutatakse, et säilitada nii juhiseid kui andmeid. Tüüpiliselt mõlemad vajavad mälu olemasolu, et programmi käivitada. Tihti mitmed programmid juurdepääsu mälule. 3. Igasugused Sisend/Väljund (inglise k. Input/Output, I/O) seadmed eksisteerivad arvutis nagu klaviatuur, hiir, kettaseadmed, USB seadmed, printerid, võrguadaptrid jne
praegusel ajamomendil võib-olla veidi vananenud arvutist. 2 Üldjoontes on emaplaat umbes 30 - 40 cm küljemõõduga ruudu või ristküliku kujuline kahe või rohkem kihiline trükiplaat. Lihtsamalt öeldes on ta üks suur plastplaat, millel on mõlemad küljed kaetud peenikeste vaskjuhtmetega, mis ühendavad erivaid mikroskeeme ning pesasid. Protsessoripesa (processor socket) Emaplaadi valikul tähtsaim on tema vastavus soovitavale protsessorile, kuna protsessorite elektroonilised ning füüsilised näitajad (jalgade arv) ei lange enamjaolt kokku ning iga protsessor ei sobi igasse pesasse (socket) või võib põhjustada emma–kumma läbipõlemist. Protsessoripesa asetseb harilikult emaplaadi servapoolses osas ning kujutab endast nelinurkset plastikpistikut paljude pisikeste augukestega protsessori jalgade jaoks. Number pesa nime järel on protsessori jalgade arv, mis sellesse pessa sobib
esimeste sammude tarvis (seda osa muuta ei saa) ja eraldi mäluosas arvuti "isikuandmeid" (parooli, kellaaega ja kuupäeva, kõva- ja pehmekettaajamite tüüpe jms.), mida arvuti väljalülitamisel hoiab alal aku (CMOS battery); vahemälu (cache memory, viimasel ajal nimetatakse sageli ka peitmäluks) - kiire mälu arvuti töö kiirendamiseks, kus hoitakse stardivalmis infot, mida arvatakse protsessorile lähitulevikus vaja olevat (maht uuemal ajal 512 kB) seda on kahte tüüpi asukohaga: protsessori sees ja emaplaadil; virtuaalmälu (virtual memory) - töömälu laiendus kõvakettale, maht sõltub töömälu suurusest, tavaliselt kümneid megabaite; eraldatakse saalefailina (swap file) ja kasutusprotsessi nimetatakse saalimiseks (swapping); kaasajal on saalefaili suurus reeglina dünaamiliselt muutuv.
Andmeedastuse juhtimine: süsteemid katkestustega ja ilma. Prioriteedid. Tavaliselt algab andmeedastus sellega, et programm kontrollib olekuregistri sisu. Kas masin on sees jne. Katkestus sunnib protsessorit muutma käskude järjekorda. Katkestuse käivitamise võimalused: programmne, süsteemis tekkinud vea tõttu, riistvaraline Katkestuste täitmine -> sama mis enne (paarisbitt) Katkestusvektori tabel katkestust sooviv programm edastab protsessorile nihke katkestuste vektori tabeli alguses. Programmeeritav katkestuse vektor PIC vabastab protsessori katkestustega tegelemisest, võimaldab keelata katkestusi, määrab prioriteete. Katkestuste rakendused protsessorile teatada välisest sündmusest, tegevuse lõpp, ressursside jagamine, ebanormaalne sündmus, süsteemi funktsioon. Riistvara tegevus katkestuste korral (täitmised) Katkestustega andmevahetus katkestuste käivitamise võimalused:
kirjutamisel, et vältida protsessori koormamist üksikute andmevahetusoperatsioonidega. Sel juhul saab protsessor delegeerida andmevahetusoperatsiooni DMA kontrollerile, saates DMA moodulile andmevahetusoperatsiooni liigi, seadme aadressi, mäluaadressi kuhu andmed kopeerida ja andmete mahu ning naasta siis muude protsesside täitmisele. Kui DMA kontroller teostab andmevahetuse saadab ta katkestuse protsessorile. Seadmed saavad juurdepääsu ressurssidele läbi kontrolleri, millele on määratud oma IRQ, I/O ja DMA aadressid. Andmevahetus protsessori ja perifeeriaseadmete vahel toimub sünkroonse või asünkroonse andmevahetuse põhimõttel. Sünkroonse andmevahetuse korral juhib andmevahetust protsessor ning perifeeriaseade töötab sünkroonselt taktigeneraatoriga. Enamik perifeeriaseadmeid töötab autonoomselt ning pole sünkroniseeritud arvuti või mikrokontrolleri taktigeneraatoriga. 1.2
2)Kas protsessorite jõudlust saab korrektselt iseloomustada, võttes aluseks ainult protsessori taktsageduse? V: Vale 3)Kahe protsessori süsteemisiine saab omavahel võrrelda... V: taktsageduse järgi kui tegemist on sama tüübiliste protsessoritega, andmeedastus kiiruse järgi kui üks protsessor on jada ja teine paralleelsiiniga 4)Millised allpoolnimetatud ühikutest väljendavad protsessori siinide laiust? V: bit 5)Vahemälu poole pöördumine on kiirem sest... V: vahemälu on protsessorile lähemal, vahemälu on kiirem kui opeteratiivmälu 6)Millised allpoolnimetatud ühikutsest väljendavad protsessori töökiirust? V: kHz, MHz, GHz 7)Milline oli esimene 64-bitine (IA-32e tehnoloogia) protsessor? V: AMD Athlon 64, Intel Pentium 4 EM64T 8)Mida tähendab protsessorite juures lühend NUMA? V: Non-Uniform Memory Access 9)Mitme tuumaga koos Hyper-Threading tehnoloogiaga protsessoril on: V:Sama palju registri komplekte kui loogilisi protsessoreid, Sama palju täiturmootoreid kui
Tänapäev Käsurealiides (Command line interface või CLI) operatsioonisüsteemid kasutavad arvuti juhtimiseks ainult klaviatuuri. Kaasaegsed operatsioonisüsteemid kasutavad juhtimiseks ka hiirt ja omavad graafilist kasutajaliidest (graphical user interface GUI). Operatsioonisüsteemi valik sõltub süsteemi arhitektuurist, peamiselt protsessorist. Ainult Linux ja BSD töötavad peaaegu igal platvormil. Windows NT on loodud mõnele üksikule protsessorile (DEC Alpha ja MIPS Magnum). 90-ndate algusest peale on personaalarvutitel valik Microsoft Windowsi perekonna või Unixi-sarnaste operatsioonisüsteemide vahel, milledest levinumad on Linux ja Mac OS X. Keskarvutid ja manustatud süsteemid kasutavad erinevaid operatsioonisüsteeme, milledel ei ole otsest seost Windowsi ega Unixiga, aga siiski sarnanevad rohkem Unixile kui Windowsile. · Personaal arvutid
Tänapäev Käsurealiides (Command line interface või CLI) operatsioonisüsteemid kasutavad arvuti juhtimiseks ainult klaviatuuri. Kaasaegsed operatsioonisüsteemid kasutavad juhtimiseks ka hiirt ja omavad graafilist kasutajaliidest (graphical user interface GUI). Operatsioonisüsteemi valik sõltub süsteemi arhitektuurist, peamiselt protsessorist. Ainult Linux ja BSD töötavad peaaegu igal platvormil. Windows NT on loodud mõnele üksikule protsessorile (DEC Alpha ja MIPS Magnum). 90-ndate algusest peale on personaalarvutitel valik Microsoft Windowsi perekonna või Unixi-sarnaste operatsioonisüsteemide vahel, milledest levinumad on Linux ja Mac OS X. Keskarvutid ja manustatud süsteemid kasutavad erinevaid operatsioonisüsteeme, milledel ei ole otsest seost Windowsi ega Unixiga, aga siiski sarnanevad rohkem Unixile kui Windowsile. · Personaal arvutid
siini puhul on aga kriitiliselt tähtis nö. kätlemise(handshaking) kasutamine. *Tagasisideta siin- (a)Andmed saavad edastamiseks valmis. (b)Saadetakse välja DataValid signaal. (c)Seade/funktsionaalne üksus võtab andmed siinilt vastu. (d)DataValid signaal läheb madalaks. (e)Andmed kaovad siinilt. *Tagasisidega siin-(a)Andmed saavad edastamiseks valmis. (b)Saadetakse välja DataValid signaal. (c)Sisend/väljundseade saadab protsessorile vastu DataAccepted signaali ning kopeerib siinilt andmed. (d)DataValid ning DataAccepted signaal lähevad madalaks ning andmed kaovad siinilt. Sellist nähtust nimetatakse ka handshaking'uks. *Täieliku tagasisidega siin- (a)Andmed saavad edastamiseks valmis. (b)Saadetakse välja DataValid signaal. (c)Sisend/väljundseade saadab protsessorile vastu DataAccepeted signaali ning kopeerib siinilt admed. (d)DataValid signaal
Mälu portide arv mõjutab oluliselt kuvaadapteri kiirust. Pildimälust võtab RAMDAC värskendussagedusega määratud arv kordi sekundis lugeda kogu pildimälu sisu; samal ajal aga peab graafikakaardi protsessor saama mällu muutusi kirjutada. Et need kaks tegevust teineteist ei segaks, selleks ongi VRAM-il ja WRAM-il kaks sõltumatut porti, üks kuvaprotsessori ja teine RAMDAC-i jaoks. Nendel adapteritel aga, mis kasutavad ühepordilist mälu, jääb protsessorile aega täpselt niipalju, kui RAMDAC talle jätab. Järelikult mõjutab ühepordilise mäluga adapteri kuvari värskendussagedus süsteemi üldist töökiirust. Enimlevinud pildimälud: Tavaline DRAM (Dynamic RAM)- sama tehnoloogia, mida tarvitatakse ka süsteemimälu jaoks. Väga aeglane, aga odav. Mõnel juhul, kui videoadapter on emaplaadile integreeritud, kasutatakse pildimäluna koguni süsteemimälu üht osa; selle ainus põhjus on kokkuhoid.
erinevus tavapärasest aadressmälust seisneb selles, et tema poole pöördutakse sisu, mitte aadressi järgi. Kui assotsiatiivmälu sisendisse antav võrdluskood ühtib mõne tema pesa sisuga, siis tekitatakse tema väljundis ühtivussignaal ja antakse välja vastav aadressisignaal. Selle signaali abil pöördutakse seejärel peitmälu RAM- I poole ja toimub kiire andmete lugemine ja ülekanne protsessorile andmesiini kaudu. Kui aga ühtivust ei teki, siis tuleb lugeda palju aeglasemast põhimälust. Peitmälu puhul räägitakse sageli tema tabamustegurist, mis ulatub näiteks 90%-ni. See tähendab, et 90% kõigist protsessori pördumistest satuvad peitmällu, mitte põhimällu. Nii saavutatakse oluline töökiiruse tõus. Omaette probleemiks on muidugi see, kuidas kõige otstarbekamal viisiltagada sageli kasutatavate käskude ja andmete salvestamine peitmällu
taktsageduse juures. Kriitiliselt tähtis on aga nö kätlemise (handshaking) kasutamine. TAGASISIDETA siin A) andmed edastamiseks valmis. B) saadetakse välja DataValid signaal. C) seade/ funktsionaalne üksus võtab andmed siinilt vastu. D) DataValid signaal läheb madalaks. E) Andmed kaovad siinilt. TAGASISIDEGA siin A) andmed edastamiseks valmis. B) saadetakse välja DataValid signaal. C) sisend/väljundseade saadab protsessorile vastu DataAccepted signaali ja kopeerib siinilt andmed. D) DataValid ning DataAccepted signaal lähevad madalaks ja andmed kaovad siinilt. Selline nähtus on handshaking. TÄIELIKU TAGASISIDEGA siin A) andmed saavad edastamiseks valmis. B) saadetakse välja DataValid signaal. C) sisend/väljundseade saadav protsessorile vastu DataAccepted signaali ning kopeerib siinilt andmed. D) DataValid signaal läheb madalaks
Aga kui arvuti on välja lülitatud, siis unustab RAM kõik, mis sa talle ütlesid. Ja sellepärast ongi vaja oma töö arvutis salvestada – juhuks kui arvuti välja peaks lülituma ja kogu töö kaduma. ○ Hetkel on arvutikomplektidel reeglina põhimälu suurus (4)8-16 GB ● Vahemälu (Cache) on eriotstarbeline puhvermälu, mis on põhimälust väiksem ja kiirem ning milles hoitakse põhimälust võetud ja protsessorile tõenäoliselt järgmistena vajalike käskude ja andmete koopiat. ○ Tänapäeval realiseeritakse vahemälu tihti kahes osas. Väiksem ja kiirem vahemälu, mida nimetatakse ka L1-vahemäluks (Level 1 Cache), on reeglina protsessori üheks struktuuriüksuseks. Suurem ja aeglasem L2-vahemälu võib olla nii protsessori koostisosa kui eraldiasuv elektronlülitus. Üha enam esineb
kas andes juhised otse digitaalsele elektroonikale või töötavad sisendina mõne teise tarkvara jaoks. Kihtstruktuur, mis näitab, kus asub operatsioonisüsteem ja rakendused (rakendusprogrammid). Erinevalt riistvarast on käivitatav tarkvara salvestatud andmetena arvuti süsteemis ning seega ei saa seda füüsiliselt puudutada. Madalaimal tasandil käivitatav kood koosneb masinkeelsetest juhistest, mis on spetsiifilised ühele individuaalsele protsessorile. Masinkeel koosneb kahendväärtuste rühmadest, mis tähistavad protsessori juhiseid, mis muudavad arvuti olekut. [3] Näiteks võib mõni juhis muuta konkreetsesse kohta salvestatud väärtuse (mida kasutaja silmaga ei näe) või (kaudselt) panna arvuti ekraanile ilmuma mõne objekti (mida näeb kasutaja ka ise). Protsessor täidab juhiseid nende esitatud järjekorras, välja arvatud olukorras, kui tal on kästud "hüpata" mõnele teisele käsule või kui toiming on katkestatud.
Planeerijad *Jämedalt võib protsessid jagada planeerimise seisukohast: -Sisendi/väljundi poolt juhitud protsessid. --S/V-ga tegelemine võtab selliste protsesside puhul rohkem aega kui arvutuste tegemine. -CPU poolt juhitud protsesside. --Suurema osa moodustavad arvutuslikud tehted ja vaid harva pöördutakse S/V poole. Loterii-planeerimine *Igale protsessile antakse mingi arv loteriipileteid. Iga ajakvandi eel loositakse juhuslikult ,,võitja" pilet, mis saab ligipääsu protsessorile. Pidev mälujaotus Tavaliselt on mälu jagatud kahte ossa -OS piirkond -kasutaja-programmide piirkond OS-i võib Mälu fragmenteerumine Mälu kasutamise efektiivsuse seisukohalt peaksid protsessid hõivama naaberalad Peale protsessi töö lõppu jääb mällu auk. Mälu fragmenteerumine on põhiliseks mälujaotuse probleemiks ja seisneb selles, et on olemas küll piisavalt vaba mälu, kuid teda ei ole võimalik kasutada. Fragmentatsioon võib olla_
Selleks on olemas programmijupp nimega draiver. Kui rakendus teatab operatsioonisüsteemi 10 vahendusel, et aken A on tarvis viia punktist B punkti C, siis kuvaadapterile arusaadavasse keelde tõlgib selle just draiver. Draiver sisaldab infot käskudest, mida kiirendi on võimeline täitma ja mida mitte, ehk millised pildiosad on võimeline graafikakiirendi ise välja arvutama ning millised vaja jätta protsessorile. Süsteemi töökiiruse ja võimaluste seisukohalt on draiveril oluline tähtsus. Helikaart Helikaart on arvuti lisakaart, mille ülesandeks on programmis leiduva digitaalse informatsiooni alusel madalsageduslike elektriliste võnkumiste tekitamine. Need edastatakse kõlaritesse või kõrvaklappidesse, kus tekitatakse õhuvõnkumised. Inimese kõrv tajub neid helina. Seega selleks, et arvuti saaks salvestada ja taasesitada heli,
laius, multimeedialaienduste toetus. Multimeedialaiendused on erinevad tehnoloogiad, mis aitavad kiirendada tööd suurte andmehulkadega manipuleerimisel. Selleks otstarbeks on protsessorisse sisse ehitatud eraldi registrid ja käsustikud. Just need rakendused võivad tekitada palju segadust erinevate protsessorite hindamisel, kuna tarkvara, mida kasutatakse protsessorite jõudluse mõõtmisel ei pruugi sisaldada koodi, mis antud protsessorile spetsiifilist tehnoloogiat toetab. Inteli poolt on välja arendatud MMX (Intel Celeron), SSE (Intel Pentium III) ja SSE2 (Intel Pentium 4) tehnoloogia. SSE2 käsustik on esimene, mis kasutab 128-bitiseid registreid. AMD poolt kasutusel olevad multimeedialaiendused on 3DNow!, mis sisaldab MMX käske ja 3Dnow! Professional, mis sisaldab SSE käsustiku. Intel on üle minemas siiani kasutusel olnud 0,18 mikronit tootmistehnoloogialt 0,13 mikronit tehnoloogiale
mürarikka töö või harrastuse ajal tuleb pidada puhkepause; /9/ On üldtuntud tõsiasjaks, et müra mõjub inimesele halvasti. Eelkõige müra väsitab ja on ka muidu tüütu. Seetõttu on eriti tähtis, et koduarvuti, mille taga te veedate iga päev tunni või enam, töötaks vaikselt. Antud probleem tõstatub ka siis, kui te kasutate arvutit muusikakeskusena. Kaasaegsesse personaalarvutisse on paigutatud mitu ventilaatorit - toiteblokki, protsessorile, graafikakaardile ja vahel ka mujale. Samuti tekitab müra kõvaketas. Kokkuvõttes on teil laual arvuti, mis sumiseb nagu mesilaspesa. Kõvaketta poolt tekitatavast mürast vabanemiseks on vaid üks võimalus - kasutada võimalikult vaikset mudelit. /11/ Käesoleval ajal läheb arenenud riikides üpris raskelt võitlus müraga - isegi paljud uued masinad tekitavad endistviisi suurt müra, sest nende konstrueerimisel pole silmas peetud müra vähendamise vajadust, vaid tootlikkuse suurendamist
mürarikka töö või harrastuse ajal tuleb pidada puhkepause; /9/ On üldtuntud tõsiasjaks, et müra mõjub inimesele halvasti. Eelkõige müra väsitab ja on ka muidu tüütu. Seetõttu on eriti tähtis, et koduarvuti, mille taga te veedate iga päev tunni või enam, töötaks vaikselt. Antud probleem tõstatub ka siis, kui te kasutate arvutit muusikakeskusena. Kaasaegsesse personaalarvutisse on paigutatud mitu ventilaatorit - toiteblokki, protsessorile, graafikakaardile ja vahel ka mujale. Samuti tekitab müra kõvaketas. Kokkuvõttes on teil laual arvuti, mis sumiseb nagu mesilaspesa. Kõvaketta poolt tekitatavast mürast vabanemiseks on vaid üks võimalus - kasutada võimalikult vaikset mudelit. /11/ Käesoleval ajal läheb arenenud riikides üpris raskelt võitlus müraga - isegi paljud uued masinad tekitavad endistviisi suurt müra, sest nende konstrueerimisel pole silmas peetud müra vähendamise vajadust, vaid tootlikkuse suurendamist
Temale järgnes 1988 aastal 386SX. 386 protsessorite maksimaalne taktsagedus oli 33 MHz. 1989. aastal loodi 486DX, mille taktsagedus pärast paariaastast täiustamist ulatus juba 50 MHz. 1990. aastate algul täienes 486 protsessor edasi ja 1992. aastal loodi 486DX2, mille taktsagedus ulatus kuni 66 MHz. Kaks aastat hiljem (1994) loodi 486DX4, mille taktsagedus ulatus kuni 100 MHz. DX4 oli ka 486 protsessori seeria viimane mudel. Siis mindi üle Pentium (80586) protsessorile, mille taktsagedus oli alguses 60 MHz, kuid juba 1994. aastal ületati 100 MHz piir. 1995. aastal hakati tootma Pentium Pro protsessoreid ja 1997. Aastal loodi juba uus multimeedia toetusega protsessor MMX, mis sai väga populaarseks. MMX protsessori taktsagedus ulatus kuni 266 MHz. 1997. aasta lõpuks tuli välja ka Pentium II protsessor, mis edestas oma eellast parameetritelt suuresti. Pentium II taktsagedus ulatub kuni 450 MHz. 1998. aastal tuli Intelil välja Celeron, mis sai väga
on:aritmeetika-loogikaplokk (ALU), mis teostab aritmeetilisi ja loogikatehteid, ning juhtplokk, mis võtab mälust käske ja täidab neid ise või vajaduse korral põõrdub täitmiseks ALU poole. Mälu. Termini ,,mälu" all mõeldakse arvuti sisemälu, mis füüsiliselt koosnebmälukiipidest (ketasmälu nimetataksevälismäluks). Mälukiip kiip, mis säilitab programme ja andmeid kas ajutiselt (RAM), alaliselt (ROM, PROM) või kuni neid muudetakse (EPROM, EEPROM, välkmälu). Välismälu protsessorile ainult sisend-väljundkanali kaudu kättesaadav põhimälust aeglasem ja suurem mälu, näiteks kõvaketas. Lisaks sise- ja välismälule on kasutusel veel virtuaalmälu, mis kujutab endast sisemälu laiendust kõvakettale. Personaalarvutites kasutatakse virtuaalmälu siis, kui sisemälu mahust ei piisa programmide täitmiseks. RAM (Random Access Memory) muutmälu, suvapöördusmälu. Arvuti keskne mäluseade, kuhu saab andmeid kirjutada ja kust saab neid lugeda
annaabi.ee 
