GUID partitioning table (0)

Kutsekool - Informaatika - Informaatika

1 Hindamata

Lõik failist

GUID partitioning table võimaldab rohkem primaarseid partitsioone kui 4

Kõrgkeeles kirjutatud programm mis pole veel ümber tõlgitud – Lähtekood
Programmi tõlkur mis tõlgib kogu koodi korraga programmi saab käivitada kui kogu tõlge on tehtud – kompilaator
Inimkeelele lähedane programmeerimiskeel, on vaja tõlkida madalkeeleks muidu riistavara ei mõista programmi – kõrgkeel
Programmi tõlkur mis tõlgib koodi ridade kaupa tõlgitud koodilõiku saab käivitada ilma kogu programmi tõlkimata – interpretaator
Arvuti riistavarale lähedane keel on protsessorile arusaadav tõlkida vaja ei ole – madalkeel

MBR on probleemideta kasutatav ka 4TiB ketaste puhul

Milline tuumakiht võtab vastu rakenduste soove kastudada tuuma tööaega – katkestus käsitleja

Kaasaegne microsofti failisüsteem võimaldab õigusi ja surnaliseerimist – ntfs
Üks linuxi kasutatav failisüsteem – ext3
Vanem microsfti failisüsteem õigusi pole maksimaalne faili suurus kettal on 2gib-1b – fat32

Virtuaalmälu on – füüsilise mälu laiendus andmekandjal
Op süsteemi kõige tähtsam programm on – kernel
Op süsteemi kõige tähtsam ülesanne on – arvutisüsteemi juhtimine ja ressursside haldamine
Milline väide on väär – ühes füüsilises tuumas millel on HT tugi saab arvutada korraga kahte lõime
Lõim - kõige väiksem osa mida saab täita
Tuumal on 3 kihti
API Operatsioonisüsteem on – rakendusprogrammi opertasiooniga siduv lüli

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-04-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti

2 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

rix114 Õppematerjali autor

• Kõrgkeeles kirjutatud programm mis pole veel ümber tõlgitud – Lähtekood
• Programmi tõlkur mis tõlgib kogu koodi korraga programmi saab käivitada kui kogu tõlge on tehtud – kompilaator
• Inimkeelele lähedane programmeerimiskeel, on vaja tõlkida madalkeeleks muidu riistavara ei mõista programmi – kõrgkeel
• Programmi tõlkur mis tõlgib koodi ridade kaupa tõlgitud koodilõiku saab käivitada ilma kogu programmi tõlkimata – interpretaator
• Arvuti riistavarale lähedane keel on protsessorile arusaadav tõlkida vaja ei ole – madalkeel

operatsioonisüsteem arvuti riistvara kutsekool test ametikool test arvuti ja arvutivõrgud infotehnoloogia operatsioonisüsteemide test ametikooli test kutsekooli test op süsteemi test

Sarnased õppematerjalid

pdf

Operatsioonisüsteemid

SISUKORD C.2 OPERATSIOONISÜSTEEMID .........................................................................................2 C.2.1 PÕHIMÕTTED .........................................................................................................................2 C2.1.1 Protsessihaldus ..............................................................................................................3 C2.1.2 Mäluhaldus ................................................................................................................... 4 C2.1.3 Failihaldus.......................................................................................................................5 C2.1.4 Sisend- ja väljundseadmete haldus .................................................................................5 C2.1.5 Arvutivõrgu tugi..............................................................................................................5 C2.1.6 Operatsioonisüsteem

Arvutiõpetus

doc

Microsoft Operatsioonisüsteemid

Sisukord · 1.1.Windows 3.1 3 · 1.2.Windows 3.x 3 · Pildid 4 · 1.3.Windows 95 5 · 1.4.Windows 98 6 · Pildid 8 · 1.5.Windows NT 9 · 1.6.Windows 2000 11 · Pildid 13 · 1.7.Windows ME 13 · Pildid 17 · 1.8.Windows XP 17 · Pildid 21 · 1.9.Windows Vista 21 · Pildid 27 · 2.0.Windows 7 28 · Pildid 33 · Serveri operatsioonisüsteemid 34 · Linux 35 · Edubuntu 36 · Ubuntu 35 · Estobuntu 36 · Kubuntu 37 · Unix

Microsofti operatsioonisüsteemid

docx

Moodul 1 – Info- ja sidetehnoloogia (IST) mõisted

Moodul 1 Info- ja sidetehnoloogia (IST) mõisted Riistvara olemus, arvuti jõudlust mõjutavad tegurid ja välisseadmed. Tarkvara olemus, näited üldlevinud rakendustarkvara ja operatsioonisüsteemide kohta. Andmetöötluses kasutatavad infovõrgud, Interneti-ühenduse erinevad võimalused. Info- ja sidetehnoloogia (IST) olemus, näited selle praktilistest rakendustest igapäevaelus. Arvutite kasutamisega seotud tervise-, ohutus- ja keskkonnaprobleemid. Arvutite kasutamisega seotud olulised turvaprobleemid. Arvutite kasutamisega seotud olulised juriidilised küsimused, mis puudutavad autoriõigust ja andmekaitset. 1.1 Riistvara 1.1.1 Mõisted 1.1.1.1 Termini ,,riistvara" tähendus. Riistvara (hardware). Arvuti füüsilised komponendid kuvar, protsessor, mälu, kettadraivid, modem, printer, klaviatuur, hiir, juhtmed, pistikud jms. Arvuti, raal, kompuuter programmeeritav masin. Arvuti kaks peamist omadust on: arvuti reageerib kindlaksmääratud käskudele alati kindlal viisil

Arvutiõpetus

docx

12 it kordamiskysimused

Eri kohtvõrkude sidumiseks antakse igale masinale unikaalne nn IP aadress: tüüpiliselt neli baiti (193.40.254.28). Kuhu IP aadressile saatsid ja kust sa saatsid on pandud Data sisse. IP aadress ja muu vajalik info on etherneti paketi sisu üks osa. Ameerika serverist veebilehe saamiseks meie ruuter saadab suuremasse telco ruuterisse, kes vaatab, kuhu edasi saata. Teksti küljes on alati IP aadress. Iga võrgus olev masin suunab saadud teksti õiges suunas. Routing table ütleb, vaadates IP aadressi. Aadress: iga saadetava tekstijupiga pannakse kaasa selle masina aadress, kuhu tekst saata tuleb. Paketid: harilikku ümbrikku aga ei mahu terve entsoklüpeedia kümme köidet! Mida teha? Paneme eraldi köited eri ümbrikutesse ja saadame kümme ümbrikku. Iga paketi alguses IP aadress. port – port on see, mis ütleb OSile, et mis programmile tuleb data anda. Pordid on mõeldud OSile. Mingid proged tavaliselt on mingi pordi küljes. Masinas elab korraga

Kategoriseerimata

pdf

Sissejuhatus infotehnoloogiasse eksamikonspekt

1. nädal • Eksamiks: pead teadma suuruse-numbreid ja mida nad tähendavad: bitt, bait, kilobait, megabait jne; oskad selgitada, kuidas tähti kodeeritakse, mis on algoritm ja mis programm. Ajaloost: Kreeka loogikud, induktsioon, deduktsioon, süllogismid, lausearvutus (pead mh oskama tõeväärtustabelit koostada), Pascal, Leibniz, perfokaardid, kangasteljed, Babbage, Hollerith, colossus ja saksa krüptomasinad, Turing, Shannon, Zuse, esimesed programmeeritavad arvutid. Algoritm – täpne samm-sammuline, kuid mitte tingimata formaalne juhend millegi tegemiseks. Nt toiduretsept, juhend ruutvõrrandi lahendamiseks. Programm – formaalses, üheselt mõistetavas keeles kirja pandud algoritm. Arvutid suudavad täita ainult programme. Bitt – info mõõtmise ühik, tuleb mõistest binary digit – nö kahendarv kahe võimaliku väärtusega 0 ja 1. Saab näidata kahte võimalikku olekut. Nibble - 4 bitti. Bait – arvutites kasutatav inf

Sissejuhatus infotehnoloogiasse

docx

IKT põhimõisted

1. Põhimõisted 1.1 Riist- ja tarkvara, infotehnoloogia Andmed (ingl. data) mittestruktuursed faktid ja numbrid. Info ehk informatsioon (ingl. information) ka teave on struktuursed andmed, mida info valdaja saab kasutada analüüsimisel ja probleemide lahendamisel. Digitaalne (ingl. digital) omane andmetele, mis koosnevad numbritest. Informaatika on teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb arvutite abil toimuva infotöötlusega. Infotöötlus on informatsiooniga süstemaatiline operatsioonide sooritamine (võib sisaldada ka andmeside ja bürooautomaatika operatsioone). Infotöötlussüsteem on üks või mitu andmetöötlussüsteemi (arvutid, välisseadmed, tarkvara, ka büroo- ja sideseadmed), mis sooritavad infotöötlust. Infosüsteem infot andev ja jagav infotöötlussüsteem koos oma organisatsiooniliste ressurssidega (tehnoloogiad, inimesed, finantsid, protsessid). Informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogia (lüh. IKT) on arvutustehnika (arvutid ja

Infotehnoloogia

pdf

Riistvara ja tehniline dokumentatsioon

R IISTVARA JA TEHNILINE DOKUMENTATSIOON Koostanud: Indrek Zolk Tartu Kutsehariduskeskus 2007 Väljaandmist toetab: ???? ©Indrek Zolk, 2007 Eessõna Käesolev õppevahend sisaldab Tartu Kutsehariduskeskuse IKT osakonna õppeaine ,,Riist- vara ja tehniline dokumentatsioon" (hilisema nimega ,,Arvutite riistvara alused", ,,Arvutite lisaseadmed" ning ,,Dokumenteerimine") materjale. Kasutajajuhendite loomine toimub ope- ratsioonisüsteemi paigaldusjuhendi näitel, mistõttu on tähelepanu pööratud ka ketta partit- sioneerimise küsimustele. Laiale lugejaskonnale sobivaid eestikeelseid raamatuid on personaalarvutite riistvara kohta ilmunud võrdlemisi vähe. Aastal 2006 on küll välja antud R. Hooli tõlkes Mark Chambers'i ,,Arvuti ehitamine võhikutele"; käesolevas brosüüris on vähemalt pealtnäha rõhuasetus mit- te arvutimontaazil, vaid mitmesuguste komponentide omaduste ja rakendusalade tu

Informaatika

docx

Andmeturve konspekt / kokkuvõte

Andmeturve Meelis Roos Kursiivis tekst on Meelis Roosi loengukommentaaride põhjal lisatud. Kollasega märgitud osa kohta on Meelis Roos öelnud, et seda on ta tavaliselt eksamil küsinud. Kava · Turvaeesmärgid, ohud, riskianalüüs, turvapoliitika, turbestrateegiad, turvatasemed, turvastandardid · Mitmekasutajasüsteemide turve, DAC & MAC, usaldatavad süsteemid · Autentimismeetodid, paroolid, NIS(+), Kerberos, NT domeenid, LDAP kataloogid, Active Directory, single signon · PKI (avaliku võtme infrastruktuuride) idee, rakendamine autentimisel ja signeerimisel, hierarhiad · Ohud võrgus, tulemüürid, krüpto rakendamine · Rünnakute avastamine: IDS (Intrusion Detection System), logimine; taasteplaanid; turvaprobleemide PR · Viirused, ussid, trooja hobused, tagauksed, ... · Privaatsus ja anonüümsus Internetis · Pöördkodeerimine, seadused, kopeerimiskaitsed, ... Kirjandus · Infosüsteemide turve 1: turvarisk. Vello Hanson, Märt Laur, Monika Oit, Kristjan Alliksoo. Cy

Andmeturbe alused

Rohkem sarnaseid