jagunevad ained kolme rühma) 1) elektrijuhid- ained, milles vabade laengukandjate arv on suur. N:kõik metallid 2) dielektrikud- ained, milles on vähe vabu laengukandjaid. N:kumm, puit, klaas 3) pooljuhid- vahepealse elektrijuhtivusega laengukandjad ei ole vabad, kuid neid õnnestub kergesti vabadeks muuta näit. kuumutamisega, peale langeva valguse suurendamisega, lisandite sisseviimisega, samuti ka elektroonikatööstuses 13) Staatiline elekter (mis see on, kuidas see tekib, milliste võtetega saab vältida staatilist elektrit või mis vähendavad staatilise elektri teket) Staatiline elekter on tasakaalust välja viidud elektrilaengute kogum objekti pinnal või selle sees. Elektrilaengud jäävad püsima objektile, kuni nad saavad väljuda kokkupuutel maapinnaga või kaotavad oma laengu tänu elektrilahendusele. Staatiline elekter tekib kehas või selle pinnal elektrilaengute ebatasakaalu tõttu. Kahe
“Särtsu” kogenu püüab seda vältida. Ta puudutab ust enne avamist kiiresti sõrmega või läbi varruka, avab ukse küünarnukiga või tõukab selle küljega lahti. Teisele inimesele terekätt andes ei oska me tavaliselt aimatagi, et võime saada tugeva elektrilöögi, mis meid ebameeldivalt üllatab ja võpatama paneb. See on omamoodi naljakas, aga ometi ebameeldiv, eriti kui juhtuv on ette teada. Kuidas tekib ? staatiline elekter kahe materjali hõõrdumisel. Nende teineteisest eraldamisel saab üks neist positiivse ja teine negatiivse laengu. Laengu polaarsuse määrab nende ainete omavaheline asukoht nn. triboelektrilises reas. Staatiline laeng võib tekkida ka siis, kui kaks isoleermaterjali teineteisest eraldada Ohud Juhul kui sul on elektrostaatiline laeng võid keerata nässu nt mingi kiibi mille kallal tegeled/ puutud ning see laeng võib kiipi vigastata ja ka päris kasutus kõlbmatuk selle kiibi teha.
Staatiline elekter Kuidas tekib staatiline elekter? Staatiline elekter tekib eriliigiliste materjalide hõõrdumisel (nt õhupalli hõõrumine vastu juuksed), samaliigiliste materjalide lahutamisel (nt teibi lahtirullimine), prootonid ja neutronid moodustavad aatomituuma, mille ümber keerlevad elektronid. Elektronid kanduvad ühelt materjalilt teisele, mõlemad materjalid laaduvad, üks negatiivse teine positiivse laenguga. Olenevalt omadusest laaduda negatiivselt või positiivselt, saab materjalid paigutada nn triboelektrilisse järjestusse
Ka nendes olevad kondensaatorid võivad anda inimese jaoks surmava elektrilöögi. Tavaliselt arvutitehnikud ei hakka isegi viga otsima katkise toiteplokki seest vaid see kantakse maha ja vahetatakse välja. Füüsiliste vigade tekkimise vältimiseks mitte kasutada ülemäärast jõudu. Sobiv komponent ja liides sobivad tavaliselt vähese jõuga kokku. Väga tavaline viis kuidas arvuteid kahjustatakse, on staatilise elektri tõttu. Inimeste puhul tekib staatiline elekter tavaliselt triboelektrilisuse tõttu. Teatud materjalid koosnevad aatomitest, millel on tuumaga nõrgalt ühenduses olevad elektronid. Seega nad kaotavad oma väliskihi elektrone kergesti. Teisalt on aatome, mille väliskiht ei ole täiesti täis ja ta tahab elektrone saada. Arvestame, et tegu on stabiilsete materjalidega. Seega kui sellised kaks materjali, kokku saavad, vahetavad nad elektrone.
orgaanilistest ainetest on sellised. Vesi destilleeritud olekus ei juhi elektrit, kuna puuduvad metallid ja soolad. Pooljuhid On elemendid, mis teatud tingimuste olemasolul juhivad elektrit, tingimuste puudumisel ei juhi elektrit Ülijuhid On elemendid mille elektriline takistus absoluutse nulli juures on üliväike ( temperatuuri 0 Kelvin e. -273.15 °C juures ) Elektri liigid Elektri esinemisvorme on kaks Dünaamiline elekter elektronid on pidevas voolavas liikumises, elektronid liiguvad voolu juhtiva materjali sees Staatiline elekter elektronid pole pidevas voolavas liikumises, elektronid korjuvad pinna kohale Alalisvool Pinge on püsiva väärtusega (elektronid liiguvad voolavalt ühes suunas) Kasutatakse lühikeste vahemaade taha saatmiseks Arvuti seadmed vajavad oma tööks sellist liiki voolu Vahelduvvool Pingeväärtus muutub positiivsest negatiivseks palju kordi
Üldiselt vastab elektronide arv mingis objektis prootonite arvule. Elektronide negatiivsed laengud tasakaalustavad prootonite positiivsed laengud ja objekt on siis neutraalne. Objekt, millel on vähem elektrone kui prootoneid, on positiivse laenguga ja tõmbab külge elektrone. Negatiivselt laetud objektil on rohkem elektrone kui prootoneid ja ta on valmis loovutama oma liigseid elektrone positiivselt laetud objektile. 1. STAATILINE ELEKTER Staatiline elekter on äratanud inimestes huvi juba sajandeid. Ligikaudu 2500 aastat tagasi märkas kreeka filosoof Thales (625-547 eKr), et kui siidriidega hõõruda kivistunud puunõret, mida nimetatakse merevaiguks, hakkab merevaik külge tõmbama siidi ja teisi kergeid esemeid, nagu näiteks sulgi. Keha elektriseerimiseks peab sellele rakendama mingit jõudu (põhiliselt on selleks hõõrdejõud). Nüüd on teada, et külgetõmme tekib sellepärast, et hõõrumine viib osa elektrone siidi pinnalt
Tartu Kutsehariduskeskus Am09 Helar Heitur ÄIKE JA STAATILINE ELEKTER Referaat Juhendaja Helmo Ainsoo Tartu 2009 SISUKORD: 1) Äikse liigid ja levik 2) Välk ja välgu toime 3) Välgutaolised nähtused 4) Ettevaatusabinõus, Äike mütoloogias 5) Staatiline elekter ja selle olemus Tekkimis kohad ja Kaitse staatiliste elektrilaengute kuhjumise vastu ÄIKE Liigid Kohalikku ehk õhumassisisest äikest põhjustavad tõusvad õhuvoolud, mis tekivad maapinna ebaühtlase soojenemise tagajärjel harilikult pärast keskpäeva, mere kohal ka öösel ja hommikul. Frondiäike puhkeb enamasti külmafrondil (atmosfäärifront) tekkivais pilvedes. Sel juhul muutub ilm pärast äikest jahedamaks
Tartu Kutsehariduskeskus Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika Äike ja staatiline elekter Referaat Juhendaja: Helmo Hainsoo Tartu 2010 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Milline on pikselöögi mõju inimese organismile?................................................................. 6 Staatiline elekter Staatiline elekter on äratanud inimestes huvi juba sajandeid
Kõik kommentaarid