Toiteplokk (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

7

doc

Toiteplokk

Peale seda ei soovita arvutit sisse lülitada enne, kui ventilaator on kas kontrollitud või välja vahetatud. Kui jahutamine katkestada, siis kuumenevad integraalskeemid suhteliselt kiiresti üle ja riknevad. Parandada neid võimalik ei ole, ainult vahetada. Pikendusjuhtme kasutamisel tuleb jälgida, et summaarne koormus ei ületaks lubatud piiri ega ühest pistikupesast võetav summaarne voolutugevus 15 amprit. ATXi toiteplokid on AT omast erineva juhtmeotsikuga. ATX toiteplokk varustab emaplaati pideva 5 voldise pingega, isegi siis, kui arvuti on välja lülitatud, lubades sel viisil arvutit käivitada tarkvara abil iseseisvalt. Samuti on teistsugune jahutussüsteem, nimelt puhub ventilaator õhku otse protsessorile. Toiteplokk saadab enne käivitumist emaplaadile elektrilise signaali, saamaks kinnitust, et süsteemil on küllaldaselt energiat, et töötada korrektselt. Toiteploki tüübid AT

Arvutiõpetus

18

docx

Arvuti emaplaadid

Emaplaadi tüübid (form factor) Emaplaadi tüüp määrab ära plaadi üldise väljanägemise, suuruse ja elementide paigutuse. Erinevad tüübid nõuavad tavaliselt ka erinevat tüüpi korpuseid ja vahel ka erinevat tüüpi toiteplokke. Erinevused tüüpide vahel seisnavd näiteks füüsilises suuruses ja kujus, paigaldamise viisis, elementide paigutuses ja toiteploki ühendusklemmides. Tüüpide andmed: Stiil, laius, sügavus, kus võib leida , sobiv korpus ja toiteplokk Full AT 12" 11-13" väga vanad PC'd Full AT, Full Tower Baby AT 8.5" 10-13" vanemad PC'd kõike peale slimline'i ja ATX'i ATX 12" 9.6" uuemad PC'd ATX miniATX 11.2" 8.2" uuemad PC'd ATX microATX 9.6" 9.6" eriotstarbelised PC'd slimline flexATX 9.0" 7.5" eriotstarbelised PC'd vabalt kujundatav

Arvutite riistvara alused

70

pdf

Riistvara ja tehniline dokumentatsioon

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 64 5.3 Programmeerimine 8086/8088 assemblerkeeles . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 65  PEATÜKK 1 Arvuti tööpõhimõtted ja ehitus Kumb on mürale tundlikum, kas analoog- või digitaalsignaal? Põhjenda, miks nii arvad. Millised on digitaalsignaali eelised ja puudused võrreldes ana- loogsignaaliga. Kuidas testrit (multimeetrit) kasutades otsustada, kas toiteplokk on töökorras? (kust ja mida selleks mõõta) Sa ostad toiteplokki mitme kõvakettaga serverile. Millist para- meetrit tuleb toiteploki juures silmas pidada? (nimetus, ühik, ar- vuline näide) Mida teeb katkematu toite allikas järgmistes olukordades: 1) kui sisendi klemmidel (valgustusvõrgus) on pinge olemas, 2) kui si- sendi klemmidel pinge puudub (st. elekter on ära läinud)? Teisenda kümnendsüsteemi arv 189 kahend- ja kuueteistküm- nendsüsteemi

Informaatika

48

doc

Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur

Windows 95 väljundmenüüst valiku "Shut down the computer?" tegemisel ka tõepoolest välja. Toitepistiku pesa soovitab standard panna plaadi paremasse serva, et see jääks toiteploki lähedusse. Toitelüliti ühendatakse emaplaadi esiservas oleva pistikuga, mis võimaldab lühistada toiteploki sisse-väljalülitamise signaali. Seega pole enam arvuti sees vaja esipaneeli juurde tuua võrgupinget, niisugune muudatus vähendab aga häireid ja suurendab ohutust. Kuna toiteplokk on sellise süsteemi korral pidevalt voolu all, varustatakse nad tavaliselt "tõelise" toitelülitiga, mis jääb arvuti tagaküljele. Kokkuvõtteks võiks nentida, et ATX pole mingi revolutsioon või supermuudatus arvutite arhitektuuris, küll aga on ta järjekordne tehniline täiustus, muutmaks arvutit ning selle ülesehitust kompaktsemaks, kaasaegsemaks ning loogilisemaks. Kindlasti ei puudu aga nende muudatuste taga ka suurtootjate kommertshuvid. Korpuste liigid:

Arvutiõpetus

81

doc

Elektroonika aluste õppematerjal

ELEKTROONIKA ALUSED Elektroonikaseadmete koostaja erialale 2007 SISUKORD 1. POOLJUHTIDE OMADUSI............................................................................................................................................3 1.1.Üldist..........................................................................................................................................................................3 1.2. Elektrijuhtivus pooljuhtides......................................................................................................................................3 1.3.P-N-siire ja tema alaldav toime (The P-N Junction) .................................................................................................6 1.4. P-N siirde omaduste sõltuvus temperatuurist (Temperature Effects) ......................................................................8 1.5. P-N-siirde omaduste sõltuvus sagedusest...............................

Elektroonika alused

114

doc

Elektroonika alused

ELEKTROONIKA ALUSED Elektroonikaseadmete koostaja erialale 2007 SISUKORD ........................................................................................................................................... 24 I...................................................................................................................................... 25 U2.................................................................................................................................. 25 ........................................................................................................................................... 25 VD2................................................................................................................................ 25 ...............................................

Elektriahelad ja elektroonika alused

240

pdf

Elektriajamite elektroonsed susteemid

3 ELEKTRIAJAMITE ELEKTROONSED SÜSTEEMID  4 Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene Toimetanud Evi-Õie Pless Kaane kujundanud Ann Gornischeff Käesoleva raamatu koostamist ja kirjastamist on toetanud SA Innove Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Ehitajate tee 5, Tallinn 19086 Telefon 620 3700 Faks 620 3701 http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/ Autoriõigus: Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 2008 ISBN ............................ Kirjastaja: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut  3 Sisukord Tähised............................................................................................................................5 Sümbolid .....................

Elektrivarustus

142

doc

Arvutite riistvara

Tornikujulide korpus Desktop Arvuti seest Arvuti korpusel on täita mitu tähtsat rolli. Ta kaitseb enda sisemuses peituvaid komponente nii staatilise elektri kui ka füüsiliste vigastuste eest. Samuti vähendab korralik korpus enda sisemuses olevate seadmete võimalikku müra, kaitstes seega ka väliskeskkonda ja selles viibivat kasutajat. Korpuses asuvad arvuti eluliselt tähtsad komponendid (vt. joonis) nagu emaplaat, välismäluseadmed, toiteplokk, modem jms. 7  2. Arvutite protsessorid Protsessor (CPU- Central Processing Unit) on arvuti “süda, mida võib võrrelda inimajuga. Temaga on ühendatud kõik sisend-väljundseadmed ning välismälud, tõlgendab kõiki arvutiprogrammi poolt saadetud korraldusi ja täidab need. Korraldab andmete:  salvestamist,  töötlemist,

Arvutid

Kommentaarid (0)