Toiteplokk (0)

Toiteplokk
Toiteplokk vastutab kogu arvuti vooluga varustamise eest. Ta muundab vooluvõrgust tuleva AC voolu madala pingeliseks DC-ks. Suuremosa tänapäeva lauarvutite toiteplokid vastavad ATX standardile. Antud toiteplokid hakkavad täiskoormusel tööle ja lülituvad välja kui nad on saanud emaplaadilt signaali. Seega kui arvuti ei lülitu sisse, ei pruugi olla vigane toiteplokk, probleem võib olla täiesti reaalselt emaplaadis, kuna sealt ei pruugi tulla signaali.
Kui arvuti on vooluvõrgus kuid pole käima lülitatud, varustab toiteplokk emaplaati ikkagi 5V pingega. Diagnostika seadmel ja mujal on see märgistatud 5VSB märgisega. See on 5V Stand -By. Antud pinge on vajalik, et teatud arvuti komponente hoida funktsioneerivana pidevalt. Selle abil saame me arvuti näiteks panna oote reziimi ja säästa voolu, ilma, et me arvuti välja lülitaks.
Toiteplokidel on tihtipeale sees ka kaitsmed lühistuste, ülepingete, alapingete ja muude erinevate vooluvõrguga seotud vigade üleelamiseks. Paljudel toiteplokkidel on lülitused , mis lubavad töötada tal ka madalamal pingel, tavaliselt näiteks 115 volti . Need lülitused võivad olla füüsilised lülitid toiteploki küljes, mida inimene peab kasutama, kuid ka elektroonilised. Kui toiteplok on lülitatud inimese poolt aga 115V peale ja ta lülitada 230V võrgu, hävitab see toiteploki sisemise elektroonika .
Toiteplokid väljastavad erinevaid pingeid, näiteks 12V, 5V , 3.3V ja ka erinevate potensiaalidega. Tänapäeva toiteplokid on SMPS tüüpi toiteallikad , mis kasutavad ferrit südamikuga trafosi. Tegemist on efektiivsema muundamis meetodiga kui vanadel lineaarsetel toiteallikatel.
+12V pinge on kasutuses mootoritega seadmete jaoks, tavaliselt CD/DVD lugeja või ventilaatorid . Samas kasutatakse teda tänapäeval väga palju ka graafika kaardi toitmiseks. Selle tõttu võib toiteplokk pea kõik oma potensiaalist panna +12V pinge väljundite peale. Ka HDD on siin otsas.
+5V toidab suuremosa arvutis olevaid kiipe . Vanematel masinatel toitis ta ka protsessorit kuigi enne protsessorit pinge muunduri abil tehti ta ikkagi 3.3V peale.
+3.3V on protsessori tööpingeks, kõige tundlikum pinge langude osas. Paljud protsessorid tänapäeval töötavad juba 2V pinge juures. Protsessorite juures tihtipeale veel eraldi pingeregulaatorid. See on vajalik, kuna uuemad protsessorid võivad nõuda pea sadat Amprit ainult 2V pinge juures.
-12V kasutatakse tavaliselt RS-232 paralleelpordi ja selle küljes olevate lisaseadmete jaoks.
-5V on mõeldud näiteks ISA Busi jaoks. Uuemate standardite puhul antud pinge kadunud.
+5VSB Varem mainitud 5V Stand-By pinge, mille all on teatud arvuti komponendid isegi siis, kui ta pole kasutaja poolt sisse lülitatud
Pingetele langevad koormused ning kasutus on varieerunud läbi aja tänu tehnoloogilistele edasiminekutele. Tänapäeval on ka emaplaate, mis töötavad puhtalt 12V peal kasutades spetsiaalset toiteploki. Ülejäänud pingete muundamised toimuvad juba otse emaplaadi peal.
Esimeseks toiteploki tähtsaks parameetriks on võimsus. Tavakasutaja arvuti tarbib keskeltläbi 400W. Võimekamad arvutid, eriti mitme graafika kaardiga, võivad aga tarbida 1000W ja rohkem veelgi. Toiteplokid on tegelikkuses suutelised töötama ka suurema võimsustarbe peal, kui neil kirjas on, kuna nad on nii disainitud . Täpsema info jaoks aga alati lugeda spetsiifilise toiteploki dokumentatsiooni. Kui võimekas toiteplokk valida oleneb valitud komponentidest. Tuleb kokku arvutada nende võimsustarve ja selle alusel teha otsus. Kuna toiteplokid on odavad, on alati mõistlik valida natuke suurema võimsusega plokk , kui vaja on. See jätab ka ruumi lisaseadmete lisamiseks, kui selleks vajadus tekib. Tänapäeva sülearvutid keskeltläbi 250W võimsuse juures.
Dokumentatsiooni alati tähele panna, kui suure osa oma võimsusest suudab toiteplokk ühele pingele pühenduda. See on tänapäeval seotud eriti 12V pingega. See tähendab seda, et kõik teised seadmed mis töötavad sama pinge peal antud toiteplokil, ei saa voolu, kuna näiteks graafika kaart monopoliseerib antud pinget. Sellised probleemid on levinud ka teiste pingetega, eriti kui tegemist on ühiste liinidega, millel on piirid peal, palju nad suudavad enda all olevaid komponente toita.
Teiseks tähtsaks parameetriks on efektiivsus. See määrab ära kui suur osa võimsusest reaalselt kasutatakse arvuti töös ära ja kui suur osa läheb raisku soojuseks. Suur osa energiast kaob AC-DC muundamise käigus toiteplokis. Tänapäeval on efektiivsused 75-85% ja see dikteerib ka tihtipeale hinda. Peale selle, et efektiivsemad toiteplokid suudavad rohkem kasulikku tööd teha, vabaneb seal vähem soojust, mis tähendab, et jahutada pole vaja nii intensiivselt, mis võib viia vähem mürarohke ventilatsioonini. Efektiivsust tähistatakse Bronks, Hõbe , Kuld ja Plaatina , Titaanium märgiste abil.
Kõige uuemad toiteplokid on jõudnud juba 90% efektiivsuse tasemele , tööjaamadel ja serveritel isegi 96% tasemele.
Efektiivsus on aga muutuv protsent, kuna ta sõltub sisetakistusest ja välistakistusest. Seega ideaalsel juhul peaks toiteploki võimsus võimalikult sarnane kogu süsteemi võimsusnõudele.