50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-01-14
Kuupäev, millal dokument üles laeti
16 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
reelika15
Õppematerjali autor
1956 IBM loob esimese kõvaketta RAMAC 1958 Texas Instruments loob esimese integraalskeemi 1960 Digital Equipment Corporation, PDP-1, esimene kommertsarvuti klaviatuuri ja monitoriga 1970 flopiketas 1971 Texas Instruments toob turule taskukalkulaatori 1975 Laserprinter (IBM) 1976 Jugaprinter (IBM) 1977 Apple II oli esimene vabrikus kokku pandud koduarvuti (varem võis juhtuda, et pidid ise emaplaadi kasti kinnitama). 1981 IBM PC MS-DOS opsüsteemiga 1982 Osborne ehitab esimese praktilise sülearvuti (kaalus 10 kg! Noojah, see oli ikkagi 'kaasaskantav', mitte statsionaarne). 1983 Apple Lisa, esimene graafilise kasutajaliidesega arvuti (mudel ei olnud edukas, mahamüümata masinatega täideti mingi auk) 1984 CD-ROM ja Macintosh 1990, Intel i486 1996 PalmPilot 1997 DVD-mängijad tulevad USA-s müügile 1998 MP3 kaasaskantavad mängijad tulevad müügile 8. Arvutite liigitamine erinevate tunnuste järgi Personal arvutid Sülearvutid Pihuarvutid Serverarvutid
(PS! Tuleb jälgida, mis siinile graafikakaart käib! Kui emaplaadil on PCI-E siis peaks ka graafikakaart PCI-E pessa käima!) 1.4. Mälud · Tee kindlaks, mis mälutüüpi su emaplaat toetab. (DDR/DDR2/DDR3 jne) · Uuri järgi, mis on maksimaalne taktsagedus, mida su emaplaat toetab. · Vaata, mis on maksimaalne mälu, mida su emaplaat toetab. (Kui sul on mälu üle 3gb siis tasuks ka kaaluda 64bit'ise OSi kasutamist.) · Osta arvutile sama tüüpi mälud, st. seda, et ära pane koos erinevaid mälusid töötama. 1.5. Kõvaketas Kõvaketast tuleks valida peamiselt suuruse ja kiiruse järgi. Samuti võib uurida ka mitu platterit kõvakettas on ja kui suured need on (mida suurem seda parem & mitme platteriga on parem). Soovitatavad firmad oleksid Hitachi, WD ja Samsung. 1.6. Toiteplokk Tuleks valida piisavalt võimas toiteplokk, et see su arvuti ka ikka ära toidaks. Tuleks
1 terabait TB = 1024 gigabaiti (240 baiti) Arvuti (personaalarvuti, raal, computer) on kahest osast koosnev süsteem, mis on määratud info töötlemiseks. ● Arvuti osad on tarkvara (software) ja riistvara (hardware). Arvuti füüsiliste komponentide välimus võib olla üsna erinev. Arvuti suuruse, võimsuse ja kasutamise põhjal eristatakse erinevat tüüpi arvuteid: ● Suurarvutid (mainframe) ● Lauaarvuti (desktop, minitower, miditower) ● Sülearvuti (laptop, notebook) ● Pihuarvuti (pocket PC) – see on tänaseks kadunud nähtus, selle koha on üle võtnud nutitlelefonid. Levinumad personaalarvutid: ● IBM PC tüüp ● Apple (Macintosh) tüüp Riistvara ehk raudvara (hardware) all mõistetakse arvuti füüsilisi komponente aga ka sisend- väljundseadmeid, millest paljud avardavad arvuti kasutamise võimalusi, kuid pole üldjuhul hädavajalikud.
terminalina, mis vahendab kasutaja tegevusi serverisse ja kuvab ekraanile tulemust aga kogu töö teeb ära serverarvuti protsessor, millega terminal on pidevas ühenduses. Suurepäraselt sobib kontoritöö tegemiseks ka näiteks mobiilne arvuti. Viimane sisaldab akut ja seda saab lihtsasti võtta kaasa reisile, et olla ühenduses enda ettevõtte või koduvõrguga ka töölt või kodust eemal viibides. Mobiilne arvuti võib olla kas tahvelarvuti (Tablet), sülearvuti (Laptop) või pihuarvuti (Palmtop, PDA, jne.). Serverarvutit kasutatakse teatud teenuste pidevaks käigushoidmiseks ettevõtte võrgus või avalikus võrgus. Serverarvuti eripära on kõrge käideldavus, mis tagatakse erinevate süsteemsete osade dubleerimisega. Seetõttu kui näiteks serverarvutis lakkab töötamast üks toiteplokk siis võtab tema töö üle dubleeritud toiteplokk ja server töötab edasi. Serverarvuti omadusteks on võimalus jälgida
. . . . . . . 62 5.2 Arvusüsteemide drilliprogramm . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 64 5.3 Programmeerimine 8086/8088 assemblerkeeles . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 65 PEATÜKK 1 Arvuti tööpõhimõtted ja ehitus Kumb on mürale tundlikum, kas analoog- või digitaalsignaal? Põhjenda, miks nii arvad. Millised on digitaalsignaali eelised ja puudused võrreldes ana- loogsignaaliga. Kuidas testrit (multimeetrit) kasutades otsustada, kas toiteplokk on töökorras? (kust ja mida selleks mõõta) Sa ostad toiteplokki mitme kõvakettaga serverile. Millist para- meetrit tuleb toiteploki juures silmas pidada? (nimetus, ühik, ar- vuline näide) Mida teeb katkematu toite allikas järgmistes olukordades: 1) kui sisendi klemmidel (valgustusvõrgus) on pinge olemas, 2) kui si- sendi klemmidel pinge puudub (st. elekter on ära läinud)?
sagedusega. Samas ei maksa arvata, et kaks korda kiirem mälu annab süsteemi jõudlusele topelt juurde. Mälu kiiruse mõju kogu süsteemi jõudlusele sõltub kasutatavate rakenduste iseloomust. MicroLink Arvutite tootearenduslaboris tehtud jõudlustestide põhjal saadi RDRAMiga ja i850 kiibistikuga Inteli P4 süsteemis jõudluse võiduks vaid umbes 15% võrreldes PC133 SDRAM mäluga ja i845 kiibistikuga süsteemiga, kuigi mälu kiiruse erinevus oli mõõdetud 150% kandis. Kui valida kas osta kiirem mälu või kulutada sama raha odavama aga suurema mahuga mälu peale, siis soovitaksin viimast variant. PC133 SDRAM on neist kolmest kõige kauem kasutusel olnud ja igati läbiproovitud ning seda võib soovitada nii kodu- kui ka kontoriarvutisse. DDR-SDRAM hakkab seda rohkem levima, mida rohkem tekib arvutite tugikiibistike, mis toetavad seda tüüpi mälu. RDRAM leiab kasutust eksklusiivsetes, eriti kõrget mälu jõudlust nõudvates süsteemides.
arvuti reageerib kindlaksmääratud käskudele alati kindlal viisil arvuti suudab tegutseda etteantud käskude jada ehk programmi alusel Arvuti füüsilisi komponente nimetatakse riistvaraks ning käske ja andmeid nimetatakse tarkvaraks. Igal arvutil peab olema vähemalt järgmine riistvara: keskprotsessor mälu (kiiretoimeline pooljuhtmälu) massmälu (kõvaketas) sisendseade (klaviatuur, hiir jms.) väljundseade (kuvar, printer) 1.1.1.2 Personaalarvuti. Töölauaarvuti, sülearvuti ja tahvelarvuti erinevus tavakasutaja jaoks. Personaalarvuti. Personaalseks kasutamiseks mõeldud mikroarvuti (põhielemendiks mikroprotsessor), mida võib kasutada nii autonoomselt kui ka arvutivõrku ühendatuna. Kuna lühendit PC hakkas esimesena kasutama firma IBM oma IBM PC perekonna personaalarvutite kohta, siis sageli mõeldakse PC all just nimelt IBM PC personaalarvuteid, eristades neid sel viisil näiteks Macintoch'i personaalarvutitest. Teisiti õeldes, PC all
dokumendi või muudetud dokumendi uue nimega salvestamiseks kasuta failimenüü korraldust Save As, mis avab samanimelise dialoogiakna. Vali kaust, kuhu fail salvestada, tipi väljale File name faili nimi ja klõpsa nupul Save. Dokumendi printimine Dokumendi printimiseks veendu, et arvuti on ühendatud kohaliku või võrguprinteriga. Seejärel vali menüüst File korraldus Print. Kui programmi failimenüüs on prindivaate korraldus Print Preview, siis on enne printimist soovitatav kontrollida, kuidas dokument prinditult välja näeb. Vajaduse korral võib enne printimist, korraldusega Page Setup avanevast aknast, lehe ääriste laiust muuta. Programmi avamine ja sulgemine Mõningaid toiminguid, nt ketta hooldamise operatsioone või elektronposti lugemist, tuleb alustada vajaliku programmi käivitamisest. Stardimenüü korraldus All Programs Ehkki programmi avamiseks on mitmeid võimalusi, tuleks korralikult installeeritud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid