Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kuidas osta head sülearvutit (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Kuidas Osta Head Sülearvutit

Juhised ja sammud


Sülearvuti ekraan.
Kui su eesmärgiks on kasutada sülearvutit internetis surfamiseks, msn kasutamiseks või blogi pidamiseks, siis suuremat kui 14 tollist ekraani sul vaja pole. Suurema ekraaniga sülearvuti maksab üldjuhul vähem kuid on seevastu tunduvalt raskem(2-4 Kg). Kui sa aga kavatsed arvutiga mängima hakata ja tunned , et vajad lisaraskust et õlalihaseid treenida, vali kindlasti 15+ tolline läpakas – hind on soodsam ja mänguelamus parem.
Esmatähtis on ka sülearvuti resolutsioon , ehk kui palju infot mahub su ekraanile. Praegusel hetkel on 1280x800 resolutsioon piisav, kuid mitte parim. Mul endal on IBM/Lenovo T400 14'' resolutsiooniga 1440x900 ja olen sellega rohkem kui rahul - SUPER!!! Paremal üleval ekraani nurgas jookseb mõni film ja samaaegselt on ekraanil ruumi internetis surfamiseks ja msn-i vestluseks.
Mina isiklikult eelistan matti ekraani, kuna läikivaga( glossy ) ei saa töötada õues ning on üldse oma peegeldumise pärast ebamugav.
2
Protsessori seeria ja taktsagedus
Hetkeseisuga on parima hinna ja kvaliteedisuhtega “Intel Core 2 Duo”, mis on enda eelkäiatest tunduvalt kiirem ning väiksema energiatarbega. Enamjaolt on levinud arvamus, et mida suurema taktsagedusega, seda kiirem on sülearvuti. Päris nii lihtne see ka ei ole – täpselt 3. punktis. Hea sülearvuti taktsagedus algab 2.0 GHz-st. Ka protsessori vahemälu e. cache suurus on oluline(4 MB+).
Protsessorid mida vältida:
Intel Atom – väikearvutitel(Säästlik, kuid jääb suurtemate töödega hätta. Sobib ainult 13 aastastele msn-i suhtluseks )
Intel Celeron – enamjaolt vanematel sülearvutitel
3
Sülearvuti muutmälu suurus ja töösagedus
Muutmälu (DDR RAM) kasutatakse töötavate protsesside haldamiseks(msn, photoshop ,Internet Explorer , Java ). Seal hoitakse kõiki programme mida sa hetkel kasutad. Mida suurem on muutmälu(2 GB on piisav, 4GB veel parem), seda rohkem programme saad sa korraga kasutada. Programmide kasutamiskiirust aga määrab töösagedus(head on alates 800MHz+). Enamjaolt protsessor ei tee midagi vaid ootab, millal muutmälu enda töö lõpuni viib, seega on muutmälu valik tähtis, sellega ei tasu koonerdada.
DDR III muutmälud on piisavalt kiired, et raskemate rakendustega hakkama saada
4
Kõvaketta suurus
Kõvaketas e. HDD on ketas kuhu salvestatakse kõik sinu failid. Kui sul on plaanis kuulata muusikat ja surfata netis , siis peaks 150 – 200 GB piisama. Mängid ja tirid faile netist ? Osta nii suur kui võimalik + muretse väline kõvaketas. Teine asi mida kõvaketta juures arvestada on selle pöörlemiskiirus(RPM - revolutions per minute ). Enamus kõvakettaid on 5200-7200 rpm – üks peamisi faktoreid kuidas arvutit kiiremaks teha.
5
Jahutus
Veendu, et jahutussüsteem oleks vaikne ka suurte tööprotsesside juures. Mida rohkem programme sa hetkel kasutad seda suuremat müra jahutus tegema hakkab. Pika töötamisega võib see pea valutama panna, ilma et sa seda ise aimaksid.
Kui ostetaval sülearvutil on võimas graafikakaart (256MB+), siis on oodata ülekuumenemist ja jahutaja undamist.
Mida võimsam graafikaart, seda rohkem lärmi jahutus teeb(isegi siis kui sa ei mängi). Muidugi on siin ka erandeid , mõned graafikaardid on nii väikse voolutarbega ja sülearvutid nii hea soojusjuhtivusega/jahutusega, et müra praktiliselt ei tekigi.
6
Graafika kaart(mänguritele)
Moodsamate mängude mängimiseks vali erladiseisev graafikakaart(mitte integreeritud). Mälu peaks olema vähemalt 256-512MB+. Teine asi mida jälgida, on kindlasti töösagedus, mis määrab kiiruse(alates 600MHz).
Integreeritud graafikakaart – see on kaval müüginipp, näidates klientideles suurt muutmälu suurust, mis tegelikult kasutab osaliselt arvuti enda muutmälu . Need on üldjuhul väga aeglased ja kasutud.
Mängurile soovitan valida sülearvuti, millel saab graafikakaardi välja lülitada, sellist lahendust pakub Lenovo/IBM T400
7
Aku kestvus
Mida võimsam sülearvuti, seda rohkem akut see ka tarbib. Enamus arvuteid on 6 cellised(aku koosneb 6-st väiksemast akust), kui võimalik, siis lase paigaldada 9 celline. See teeb su arvuti küll natuke suuremaks, kuid pikema aja peale saad aru, et see tasus end ära. Hea sülearvuti aku peaks kestma 3+ tundi. Reaalsuses on see number muidugi väiksem, kuna müüjad testivad neid miinimum tingimustes – wifi välja lülitatud, ekraani heledus maha keeratud, võimalikult vähe progamme töös jne.. Aku eluiga on 2-3 aastat, niiet ära siis ära ehmu, et aku enam vastu ei pea.
8
Klaviatuur
Proovi sülearvutit kasutada, vaata kas klahvid paiknevad just seal kus sa harjunud oled.
9
Väljundid
Kui kavatsed filme vaadata, siis veendu, et oleks olemas VGA või mõni muu TV väljundi. USB porte peaks ka olema vähemalt 3. Heliväljund(kõrvaklapid) võiksid paikneda sülearvuti külgedel, mitte ees – süles töötades on mugavam. Nupp WiFi väljalülitamiseks(energia kokkuhoiuks).
10
Hind
Tudengisülearvutid jäävad 5000 – 10 000 krooni piiresse. 10 000 – 20 000 on natuke nõudlikumatele. Üle 20 000 on juba äriklass, mis on esmapilgul on andmetelt isegi halvemad kui 10 000 – 20 000 hinnaklassi arvutid , kuid nende kvaliteet ja klienditugi kaaluvad nende hinna üles ( keyboard ja touchbad kuluvad vähem, garantiivahet ei pea praktiliselt üldse käima, andmete kohta üllatavalt kiiremad).
Kuidas osta head sülearvutit #1 Kuidas osta head sülearvutit #2 Kuidas osta head sülearvutit #3 Kuidas osta head sülearvutit #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-01-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor reelika15 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Eksam
17
doc

Eksam

1956 IBM loob esimese kõvaketta RAMAC 1958 Texas Instruments loob esimese integraalskeemi 1960 Digital Equipment Corporation, PDP-1, esimene kommertsarvuti klaviatuuri ja monitoriga 1970 flopiketas 1971 Texas Instruments toob turule taskukalkulaatori 1975 Laserprinter (IBM) 1976 Jugaprinter (IBM) 1977 Apple II oli esimene vabrikus kokku pandud koduarvuti (varem võis juhtuda, et pidid ise emaplaadi kasti kinnitama). 1981 IBM PC MS-DOS opsüsteemiga 1982 Osborne ehitab esimese praktilise sülearvuti (kaalus 10 kg! Noojah, see oli ikkagi 'kaasaskantav', mitte statsionaarne). 1983 Apple Lisa, esimene graafilise kasutajaliidesega arvuti (mudel ei olnud edukas, mahamüümata masinatega täideti mingi auk) 1984 CD-ROM ja Macintosh 1990, Intel i486 1996 PalmPilot 1997 DVD-mängijad tulevad USA-s müügile 1998 MP3 kaasaskantavad mängijad tulevad müügile 8. Arvutite liigitamine erinevate tunnuste järgi Personal arvutid Sülearvutid Pihuarvutid Serverarvutid

Informaatika
ARVUTI KOMPONENDID JA NENDE OMAVAHELINE ÜHENDAMINE
10
doc

ARVUTI KOMPONENDID JA NENDE OMAVAHELINE ÜHENDAMINE

(PS! Tuleb jälgida, mis siinile graafikakaart käib! Kui emaplaadil on PCI-E siis peaks ka graafikakaart PCI-E pessa käima!) 1.4. Mälud · Tee kindlaks, mis mälutüüpi su emaplaat toetab. (DDR/DDR2/DDR3 jne) · Uuri järgi, mis on maksimaalne taktsagedus, mida su emaplaat toetab. · Vaata, mis on maksimaalne mälu, mida su emaplaat toetab. (Kui sul on mälu üle 3gb siis tasuks ka kaaluda 64bit'ise OSi kasutamist.) · Osta arvutile sama tüüpi mälud, st. seda, et ära pane koos erinevaid mälusid töötama. 1.5. Kõvaketas Kõvaketast tuleks valida peamiselt suuruse ja kiiruse järgi. Samuti võib uurida ka mitu platterit kõvakettas on ja kui suured need on (mida suurem seda parem & mitme platteriga on parem). Soovitatavad firmad oleksid Hitachi, WD ja Samsung. 1.6. Toiteplokk Tuleks valida piisavalt võimas toiteplokk, et see su arvuti ka ikka ära toidaks. Tuleks

Arvutite riistvara alused
Informaatika ja biomeetria teooria eksam
15
docx

Informaatika ja biomeetria teooria eksam

1 terabait TB = 1024 gigabaiti (240 baiti) Arvuti (personaalarvuti, raal, computer) on kahest osast koosnev süsteem, mis on määratud info töötlemiseks. ● Arvuti osad on tarkvara (software) ja riistvara (hardware). Arvuti füüsiliste komponentide välimus võib olla üsna erinev. Arvuti suuruse, võimsuse ja kasutamise põhjal eristatakse erinevat tüüpi arvuteid: ● Suurarvutid (mainframe) ● Lauaarvuti (desktop, minitower, miditower) ● Sülearvuti (laptop, notebook) ● Pihuarvuti (pocket PC) – see on tänaseks kadunud nähtus, selle koha on üle võtnud nutitlelefonid. Levinumad personaalarvutid: ● IBM PC tüüp ● Apple (Macintosh) tüüp Riistvara ehk raudvara (hardware) all mõistetakse arvuti füüsilisi komponente aga ka sisend- väljundseadmeid, millest paljud avardavad arvuti kasutamise võimalusi, kuid pole üldjuhul hädavajalikud.

Arvuti
Riistvara
38
doc

Riistvara

terminalina, mis vahendab kasutaja tegevusi serverisse ja kuvab ekraanile tulemust aga kogu töö teeb ära serverarvuti protsessor, millega terminal on pidevas ühenduses. Suurepäraselt sobib kontoritöö tegemiseks ka näiteks mobiilne arvuti. Viimane sisaldab akut ja seda saab lihtsasti võtta kaasa reisile, et olla ühenduses enda ettevõtte või koduvõrguga ka töölt või kodust eemal viibides. Mobiilne arvuti võib olla kas tahvelarvuti (Tablet), sülearvuti (Laptop) või pihuarvuti (Palmtop, PDA, jne.). Serverarvutit kasutatakse teatud teenuste pidevaks käigushoidmiseks ettevõtte võrgus või avalikus võrgus. Serverarvuti eripära on kõrge käideldavus, mis tagatakse erinevate süsteemsete osade dubleerimisega. Seetõttu kui näiteks serverarvutis lakkab töötamast üks toiteplokk siis võtab tema töö üle dubleeritud toiteplokk ja server töötab edasi. Serverarvuti omadusteks on võimalus jälgida

Arvutite riistvara alused
Riistvara ja tehniline dokumentatsioon
70
pdf

Riistvara ja tehniline dokumentatsioon

. . . . . . . 62 5.2 Arvusüsteemide drilliprogramm . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 64 5.3 Programmeerimine 8086/8088 assemblerkeeles . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 65 PEATÜKK 1 Arvuti tööpõhimõtted ja ehitus Kumb on mürale tundlikum, kas analoog- või digitaalsignaal? Põhjenda, miks nii arvad. Millised on digitaalsignaali eelised ja puudused võrreldes ana- loogsignaaliga. Kuidas testrit (multimeetrit) kasutades otsustada, kas toiteplokk on töökorras? (kust ja mida selleks mõõta) Sa ostad toiteplokki mitme kõvakettaga serverile. Millist para- meetrit tuleb toiteploki juures silmas pidada? (nimetus, ühik, ar- vuline näide) Mida teeb katkematu toite allikas järgmistes olukordades: 1) kui sisendi klemmidel (valgustusvõrgus) on pinge olemas, 2) kui si- sendi klemmidel pinge puudub (st. elekter on ära läinud)?

Informaatika
Personaalarvutite riistvara ja-arhitektuur
48
doc

Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur

sagedusega. Samas ei maksa arvata, et kaks korda kiirem mälu annab süsteemi jõudlusele topelt juurde. Mälu kiiruse mõju kogu süsteemi jõudlusele sõltub kasutatavate rakenduste iseloomust. MicroLink Arvutite tootearenduslaboris tehtud jõudlustestide põhjal saadi RDRAMiga ja i850 kiibistikuga Inteli P4 süsteemis jõudluse võiduks vaid umbes 15% võrreldes PC133 SDRAM mäluga ja i845 kiibistikuga süsteemiga, kuigi mälu kiiruse erinevus oli mõõdetud 150% kandis. Kui valida kas osta kiirem mälu või kulutada sama raha odavama aga suurema mahuga mälu peale, siis soovitaksin viimast variant. PC133 SDRAM on neist kolmest kõige kauem kasutusel olnud ja igati läbiproovitud ning seda võib soovitada nii kodu- kui ka kontoriarvutisse. DDR-SDRAM hakkab seda rohkem levima, mida rohkem tekib arvutite tugikiibistike, mis toetavad seda tüüpi mälu. RDRAM leiab kasutust eksklusiivsetes, eriti kõrget mälu jõudlust nõudvates süsteemides.

Arvutiõpetus
Moodul 1 – Info- ja sidetehnoloogia-IST-mõisted
19
docx

Moodul 1 – Info- ja sidetehnoloogia (IST) mõisted

arvuti reageerib kindlaksmääratud käskudele alati kindlal viisil arvuti suudab tegutseda etteantud käskude jada ehk programmi alusel Arvuti füüsilisi komponente nimetatakse riistvaraks ning käske ja andmeid nimetatakse tarkvaraks. Igal arvutil peab olema vähemalt järgmine riistvara: keskprotsessor mälu (kiiretoimeline pooljuhtmälu) massmälu (kõvaketas) sisendseade (klaviatuur, hiir jms.) väljundseade (kuvar, printer) 1.1.1.2 Personaalarvuti. Töölauaarvuti, sülearvuti ja tahvelarvuti erinevus tavakasutaja jaoks. Personaalarvuti. Personaalseks kasutamiseks mõeldud mikroarvuti (põhielemendiks mikroprotsessor), mida võib kasutada nii autonoomselt kui ka arvutivõrku ühendatuna. Kuna lühendit PC hakkas esimesena kasutama firma IBM oma IBM PC perekonna personaalarvutite kohta, siis sageli mõeldakse PC all just nimelt IBM PC personaalarvuteid, eristades neid sel viisil näiteks Macintoch'i personaalarvutitest. Teisiti õeldes, PC all

Arvutiõpetus
Uurmiustöö Windows Xp
50
pdf

Uurmiustöö Windows Xp

dokumendi või muudetud dokumendi uue nimega salvestamiseks kasuta failimenüü korraldust Save As, mis avab samanimelise dialoogiakna. Vali kaust, kuhu fail salvestada, tipi väljale File name faili nimi ja klõpsa nupul Save. Dokumendi printimine Dokumendi printimiseks veendu, et arvuti on ühendatud kohaliku või võrguprinteriga. Seejärel vali menüüst File korraldus Print. Kui programmi failimenüüs on prindivaate korraldus Print Preview, siis on enne printimist soovitatav kontrollida, kuidas dokument prinditult välja näeb. Vajaduse korral võib enne printimist, korraldusega Page Setup avanevast aknast, lehe ääriste laiust muuta. Programmi avamine ja sulgemine Mõningaid toiminguid, nt ketta hooldamise operatsioone või elektronposti lugemist, tuleb alustada vajaliku programmi käivitamisest. Stardimenüü korraldus All Programs Ehkki programmi avamiseks on mitmeid võimalusi, tuleks korralikult installeeritud

Kirjandus




Meedia

Kommentaarid (1)

martinas profiilipilt
martinas: kasulik materjal
01:49 05-01-2013



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun