1. Millised tegurid viisid reformatsioonini? Miks algas see just Saksamaalt? Õpetusest lahknevad usuvoolud, valitsejad püüdsid paavstivõimu kontrolli alt vabaneda, kiriku kaugenemine algkristluse põhimõtete juurest. See algas Saksamaal, sest Martin Luther ise elas Saksamaal ja riputas Wittenbergi losskiriku uksele oma vaateid seletava teesi. Algas indulgentside müügi pärast. Alguses ei pööratud ta tegevusele suurt tähelepanu, selle tingis paavsti ilmalikud huvid ja Saksamaa poliitiline killustatus, mis lasi reformatsioonil laialdaselt levida. 2. Analüüsi erinevate ühiskonnakihtide võimalikku suhtumist Lutheri õpetusse ja reformatsiooni. Kellel oli reformatsioonist võita, kellel kaotada? Paljud Saksa vürstid astusid reformatsiooni poolele, et oma poliitilist võimu suurendada ja kiriku määda ja varade arvelt rikastuda. Põhja- ja Ida-Saksamaal võitis reformatsioon, kuid Lääne- ja Lõuna-Saksamaa jäid katoliiklikuks. Keisril polnud jõudu ega...
1. Võrdle luteri, kalvinistlikku ja anglikaani kiriku õpetuslikke seisukohti. Mis on neis sarnast, mis erinevat? Kalvinism- kaotati paast ja missa, asendati Piibli lugemise ja jutlusega. Armulauda peeti sümboolseks mälestussöömaajaks. Jumala tahtel saab osa inimesi õndsaks, teisi ootab hukatus. Rõhutati Vana Testmanedi õpetuse järgimise ja lõbustuste piiramise vajadust. Laul, tants, elurõõmud, alkohol heideti kõrvale. Luter- armulauda peeti osasaamiseks Kristuse ihust. Anglikaani kirik- Piibel on ilmutse ainus allkas, õpetus puhastustulest ja pühakutest hüljati, struktuuri ja liturgia poolest oli tegu pigem katoliikliku kirikuga, jumalateenistus oli ingliskeelne. 2. Mille poolest erines reformatsioon Inglismaal ja Rootsis, Saksamaal, Sveitsis teiste maade reformatsioonist? Rootsis- jäeti kloostrid alles, piiskoppi õigusi vähendati, lossid anti ära. Taani- kirikumaad anti riigi omandiks. Inglismaa- kärbiti paavsti õigusi, suleti kloostri...
mis läksid kalliks maksma, katoliikluse soosimine, uute maksude kehtestamine ilma parlamendi nõusolekuta. Tagajärjed: mõõdukamad saadikud lahkusid parlamendist, kuninga väed löödi puruks, kuningal raiuti pea maha. Merkantilistlik majanduspoliitika-positiivne kaubandusbilanss(kaupa veeti rohkem välja kui sisse toodi), keelati osa välismaiste kaupade sissevedu, kehtestati kõrged imporditollid. Anglikaani kirik-Protestantluse haru, inglise kirik Kodusõda- Sõda, milles osalevad pooled on ühest ja samast riigist. Revolutsioon- Murranguline periood ühiskonna elus Restauratsioon- Endise poliitika taastamine Hugenotid- Usu-uuendajad Prantsusmaal Puritaanid-Usu-uuendajad Inglismaal Charles I- Inglismaa autoritaarne kuningas, Louis XIV- Prantsusmaa kuningas, päikesekuningas, ,,Riik, see olen mina’’
Augusburgi usutunnistus määratles luterluse põhiseisukohad ja luterliku kirikuteenistuse alused. Hüljati kiriku väline hiilgus ning pühakujude ja säilmete kummardamine. Kiriku juhtimisel sai põhimõte määravaks, et kirikupea poleks mitte paavst vaid riigivalitseja. Võis karta, et Karl 5 võtab katoliikluse taaskehtestamiseks kasutusele vägivalla. Selles olukorras sõlmisid protestantlikud vürstid ja osa riigilinnu 1531. aastal Schmalkaldeni Liidu protestantluse kaiseks. Järgnevalt pidas liit keisriga kaks sõda. Pärast keisri lüüasaamist teises sõjas sõlmiti 1555. aastal Augusburgi usurahu, millega fikseeriti põhimõte "kelle maa, selle usk". Vürst määrab alamate usu. Selle tagajärjed olid: 1)katolooklikud riigid, mille tuumiku moodustasid Habsburgide pärusmaad, Baieri ja Frangimaa ning vaimulikud vürstkonnad Reini ääres, Loode-Saksamaal jm. 2)protestantlikud riigid, mis asusid peamiselt Põhja- ja Kesk-Saksamaal:Brandenburg, Saksi,
Paradoksaalne, aga tõsi seda tiitlit on kandnud kõik hilisemad inglise protestantlikud valitsejad kuni tänase päevani välja. leidis esmalt reformatsiooni suhtes kriitiline olnud kuningas Inglismaal Henry VIII selles võimaluse oma poliitiliste plaanide teostamiseks. Kuna katoliku kirik keeldus kuninga järjekordset abielu lahutamast, kuulutas valitseja 1534 end paavstist sõltumatu Inglismaa Kiriku peaks. Hiljem on anglikaani kirik kõikunud protestantluse ja katoliikluse vahel, saavutades tasakaalu Elizabeth I valitsusajal. Anglikaani kirik säilitas paljus katoliiklikud rituaalid, kuid 16.- 17. sajandil toimus puritaanlik reform Inglismaa Kiriku sees ja eraldusid omakorda mõned reformitud uskkonnad. Põhjus, miks Henry VIII tahtis uuesti abielluda: Kuningas Henry VIII (1491-1547) soovis kangesti messoost pärijat, seepärast tahtis ta lahutada oma naisest, kes oli sünnitanud talle üksnes tütreid ning abielluda uuesti
Ususõjad Prantsusmaal 16. sajandi teisel poolel ning 17. sajandil vapustasid Prantsuse ühiskonda ja riiki kodusõjad, mis on ajalukku läinud ususõdadena. 1520.aastatel jõudsid Prantsusmaale ka Lutheri ideed. Luterlusest suuremat poolehoidu leidis siiski kalvinism. 1540. aastatel hakkas see kiiresti levima, eriti Prantsusmaa lõunaosas. Kalviniste hakati Prantsusmaal nimetama hugenottideks. Prantsuse protestantluse eripäraks oli see, et kõrvuti usuliste kalvinistidega tekkisid ka poliitilised hugenotid. Tuumiku moodustasid Lõuna-Prantsusmaa aadel. Lõuna- Prantsusmaa hugenottide poliitilisteks juhtideks olid valitseva Valois dünastia kõrvalliini esindaja Navarra kuningas Antoine de Boubon, tema järglane poeg Henri, prints Louis de Conde ja neile lisaks admiral Gaspard de Coligny. Absolutismivastase feodaalse opositsiooni teise tiiva moodustas Kirde- ja Kesk-Prantsusmaa feodaalaristokraatia, mida
mille 28 artiklist koosnev dokument sai tuntuks kui Augsburgi usutunnistus. Augsburgi usutunnistus määratles luterluse põhiseisukohad ja luterliku kirikuteenistuse alused. Katoliku missa asemel jumalateenistust lihtsustati. Keskne koht oli emakeelsel jutlusel. 7 sakramendist säilitati ainult 2: ristimine ja armulaud. Hüljati kiriku väline hiilgus ning pühakujude ja säilmete kummardamine. Kirikupeaks ei ole paavst vaid riigivalitseja. 1531.a. sõlmiti Schmalkaldeni Liit protestantluse kaitseks. Järgnevalt pidas liit keisriga 2 sõda. 1555.a.sõlmiti Augsburgi usurahu, millega fikseeriti põhimõte "kelle maa, selle usk," mis tähendas, et iga vürst määras oma alamate usu.
5) Lõpetati kloostrite tegevused 6) Kirikult võeti suurem osa maid ära Edward VI sai troonile 1547 (9 aastane) 1553 a oli Inglismaa kirik täiesti reformeeritud e protestantlik Mary I sai troonile 1553 (-1558) oli range katoliiklane. Tema eesmärgiks sai Inglismaal traditsioonilise katoliikluse taastamine, mille käigus hukati palju anglikaani kiriku pooldajaid. Elisabeth I tuli võimule 1558. -lõpetas Mary I poolt korraldatud ususegadused - kinnitas protestantluse igaveseks Inglismaa usuks - toetas Euroopa protestantlike mässulisi - muutis Inglismaa 17. saj võimsamaks riigiks - kuldne ajastu Inglismaa kultuurile Prantsusmaa Katoliku kirik < ususõjad> reformeeritud e protestantlik kirik e hugenotid Sõdade üdiseks põhjuseks võib pidada reformatsiooni ja kuninga võimu tugevnemist. Sisenemine vajadus reformatsiooni järgi puudus, rahvas oli eluga küllaltki rahul.
veekogude jms) vi nendega seotud leloomulike olendite austamisel. KRISTLUS- maailma suurim usund erinevad harud 1) Katoliiklased- kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana 2)Protestandid- roomakatoliku kirikust eraldunud koguduste ldnimetus, konfliktis nii katoliku kiriku kui ka luterlaste ja kalvinistidega 3) igeusk- igeusu primuses kuuluvad lahutamatult kokku petus, jumalateenistus ja usuline kogemus Anglikaanid- protestantluse haru PIIBEL-ristiusu kanoniseeritud phakiri. piiblikaanon koosneb 66 "raamatust" ehk iseseisvast osast Vana Testament- Noa laev, inimese loomine, Aabraham Uus-Testament- evangeeliumid(rmukuulutus, sisuks Kristuse elu ja surma lugu), johannese ilmutusraamat(Uue Testamendi ja htlasi kogu Piibli viimane raamat.) Olulised kristlaste phakohad- Iisraelis Petlemm, Roomas Vatikan ISLAM- kiiremini kasvav usund, phapaigad Meka Saudi-Araabias ja Jeruusalemm Iisraelis erinevad harud: Sunniidid
sajandil poliitiliste ja majanduslike vastuolude domineerimine usuliste probleemide üle. Tugev mõjutus reformatsioonile oli kuningal ja tema perekonnasuhetel. Inglismaa kuningas Henry VIII leidis reformatsioonis võimaluse oma poliitiliste plaanide teostamiseks. Kuna katoliku kirik keeldus kuninga järjekordset abielu lahutamast, kuulutas valitseja 1534 end paavstist sõltumatu Inglismaa Kiriku peaks. Hiljem on anglikaani kirik kõikunud protestantluse ja katoliikluse vahel.Anglikaani kirik säilitas paljus katoliiklikud rituaalid, kuid 16.- 17. sajandil toimus puritaanlik reform Inglismaa Kiriku sees ja eraldusid omakorda mõned reformitud uskkonnad. Reformatsiooniprobleem Rootsis tõusis päevakorda 1520.aastatel. Luterluse ideid levitas Olaus Petri, kes oli õppinud Lutheri juures. Ta alustas reformatsiooni väljaastumisega tsölibaadi vastu, abielludes 1525. aastal. Kiriklik usupuhastus toimus alles 1536
Seepärast austati kirikut ja vaimulikke. Vaimulikud olid ainsad haritud inimesed, kes jagasid ka teistele õpetust. Aastal 1054 sai alguse suur kirikulõhe, mis jagas kiriku kaheks. Lääne-Roomas oli katoliku kirik, kasutati ladina keelt, kirikuelu juhtis Rooma paavst. Kuid Ida-Roomas oli õigeusu kirik, seal juhtis kirikut patriarh, räägiti kreeka keelt ja kirik allus Konstantinoopolile. Lõpuks jagunes ristiusk kolmeks suureks põhivooluks: katoliiklus, õigeusk ja protestantlus (protestantluse hulka kuuluvad nt. baptism, luterlus, kalvinism), mis kehtivad ka tänapäeval. Keskajal kujunesid Lääne-Euroopas riigid, mis püsivad meie ajani. Tekkis islamiusk. Ristiusus kujunes kolm suuremat põhivoolu. Tekkisid linnad, arenesid käsitöö ja kaubandus. Talupojad õppisid juurde oskusi ja Idamaadest levisid Euroopasse senitundmatud põllukultuurid. Araablaste kaudu õpiti tundma ka kompassi ja püssirohtu. Leiutati trükikunst.
4. Intellekti skaala(Scala Intellectus) 5. Teise filosoofia ennetused (Anticipationes Philosophiæ Secunda) 6. Teine filosoofia või aktiivne teadus (Philosophia Secunda aut Scientia Activæ) Veel tähtsamaid teoseid Novum Organum (Uus meetod) Advancement of Learning (Partition of Sciences) History of Life and Death The New Atlantis Esseed Tänan tähelepanu ees Täiendus Baconi ema kuulus reformeeritud ehk puritaanlikku kirikusse aga ta ise kuulus anglikaani kirikusse (protestantluse haru, kuhu kuulub arvukalt koguduse ühendusi) Ehk Bacon oli ristiusku. Uus Atlantis (1627) Eksinud meresõitjad satuvad müstilisele maale, Bensalemi, mis pole maailmale tuntud, küll aga teavad maa asunikud ülejäänud maailmast. Nad võetakse vastu ning majutatakse võõraste majja, kus seletatakse ära nende sealviibimise tingimused, Bensalemi ajalugu ning nende õigused. Bensalemis kehtib usuvabadus. Bensalemi elukorraldust juhib õpetlaste kogu ja selle peamiseks
valitavad või moodustab neid parlament. r evolutsioon - murranguline periood ühiskonna ja riigi elus, selle tulemusena asendatakse vana poliitiline kord uuega. restauratsioon - endise poliitilise korra taastamine. personaalunioon - riikide ühendus, millel on üks riigipea, kuid eraldiseisvad riigiorganid ja seadused. patsifism - maailmavaade, mis taunib igasuguseid sõdasid. diplomaatia - riike esindavate isikute (diplomaatide) vaheline suhtlus. anglikaani kirik - protestantluse haru. merkantilism - 15. sajandil Euroopas tekkinud majandusteaduse suund. uninon jack - suurbritannia lipp. 2) absolutismi ja parlamentarismi sarnasused ja erinevused. sarnasused erinevused mõlemal puhul oli kõrgeim võim parlamentarismi puhul on õigus kuningavõim. otsustada parlamendil. absolutismi puhul on õigus kuningal üksi otsustada.
kapitalismi tekke soodustamine. 5) Nantes`i edikt 13. aprillil 1598. aastal Henry IV poolt välja antud dokument, mille alusel tunnistati Prantsusmaal valitsevaks usuks katolitsism. Oma veendumusi lubati kuulutada ka reformeeritud usutunnistuse pooldajatel. Pariis pidi jääma katoliiklikuks. 6) Anglikaani kirik, hugenotid, kalvinistid, luterlased, katoliiklased ANGLIKAANI KIRIK protestantluse haru, kuhu kuulub arvukalt koguduste ühendusi. Rajajaks inglise kuningas Henry VIII, kes läks tülli paavstiga, sest see ei andnud talle lahutust. HUGENOTID Prantsusmaa kalvinistid 16.-18. sajandil KALVINISTID protestantliku usuvooli esindajad, mis rajati 1536. aastal Johann Calvini poolt LUTERLASED kristliku konfessiooni esindajad, mis on alguse saanud Martin Lutheri tegevusest. Peavad end autentse kristluse ja vanakirikliku traditsiooni esindajateks
Barokk Sissejuhatus. Barokiks nimetatakse 17. sajandil Euroopas valitsenud kunstivoolu ja seda iseloomustab äärmine mitmekesisus. Poliitiline elu oli Euroopas sel ajal killustunud, osades maades kehtis veel kuningavõim, osa maid liikus aga kapitalistliku riigikorra suunas. Toimusid ka vaidlused ja võitlused usulistes küsimustes, katoliikluse ja protestantluse vahel, mitmel pool tegutses inkvisitsioon. Samuti arenesid jõudsalt teadus ja filosoofia, eurooplase maailmapilti avardasid uued geograafilised avastused ja kauged merereisid. Olulisim muutus oli aga inimese ja universumi suhte muutumine. Antiigist renessanssini oli ulatunud maailmapilt, mille keskel asetsesid maakera ja inimene. Uued teaduslikud avastused(Kopernik, Galilei) aga purustasid senise inimmõõdulise maailmapildi, muutes selle suureks ja avaraks. Nii nagu muutused ühiskonnas
PROTESTANTLUS · Protestantlus on levinud järgmistes Euroopa riikides: Eesti, Läti, Soome, Rootsi, Norra, Taani, Põhja-Saksamaa, Inglismaa. · Protestantismi alla kuuluvad: anglikaanid, baptistid, arminiaanid, adventistid, Jehoova tunnistajad, mormoonid, unitaarlased, viimsepäevapühakud, toomkristlased, luterlased, presbüterlased, kveekerid, puritaanid, mennoniidid. · Maailmas on umbes 650 miljonit protestanti. 18 Protestantluse levik Euroopa riikides 19 · Islamile pani aluse prohvet Muhamed (570-632) · Pühakiri on Koraan, mis koosneb aastaist 610-632 pärit jutustustest, palvetest ja õpetuskõnedest, mis kuulutavad ainujumal Allahi usku ja võitlevad umb- ja väärusulistega ( suura- Koraani peatükk ) · Keskset usuorganisatsiooni islamil ei ole, toimivad traditsiooonitruudus, autoriteedid ja vaimuliku hariduse süsteem. 20
Presbüterlane Shotimaa Kalvinistliku kiriku pooldaja Konsistoorium - ehk luterlik kirikuvalitsus on kiriku haldus- ja kohtukolleegium, mis koosneb kas ainult vaimulikest või vaimulikest ja ilmikutest (segakonsistoorium).Konsistooriumi liikmeid nimetatakse assessoriteks. Puritaan e puhas oli ajalooliselt "puhtausuline" ehk range usulise elukorraldusega protestantliku usulahu liige Inglismaal 16. ja 17. sajandil. Anglikaani kirik - on protestantluse haru, kuhu kuulub arvukalt koguduste ühendusi. Teistest vanem on Inglismaa Kirik. Anglikaani kiriku rajas Inglise kuningas Henry VIII, kes läks tülli paavstiga, sest see ei andnud talle lahutust. Hugenott Prantsusmaa kalvinist 16.18. sajandil. Dateeri e määratle aega ja iseloomusta : Rajati Anglikaani kirik - Anglikaani kiriku rajas Inglise kuningas Henry VIII aastal 1534,Ta läks tülli paavstiga, sest see ei andnud talle lahutust. Ta rajas selle reformatsiooni sildi all.
uksele 95 teesi , mis levisid paari kuuga üle Euroopa. Selle tagajärjel eraldusid katoliiklusest protestantlikud usundid. Need eitavad paavstivõimu ning peavad kristluse ainsaks aluseks piiblit. Seega tulenebki sõna protestant ladinakeelsest sõnast protestans ("avalikult tunnistav"). Tähtsaimad protestantlikud usundid on luterlus, kalvinism, anglikaanlus, baptism ja metodism. 16. sajandi keskel üritas Rooma takistada protestantluse levikut nn vastureformatsiooniga, ent Kolmekümneaastane sõda (1618 - 1648) tõi luterlikele ja protestantlikele piirkondadele lõpliku vabaduse. Nüüdisajal leidub protestante enim Saksamaal, Skandinaavias, USA-s, Eestis ja Lätis, Prantsusmaal, Inglismaal , Ungaris, Sotimaal ja Hollandis. Kokkuvõte Tänapäeval pürgivad erinevad kristlikud kirikud taas suurema ühtsuse poole, toimunud on ka taasühinemisi. Samal ajal tekib aga mitmel pool maailmas uusi ja
vastu. Selleks kutsuti kokku Saksa Riigipäev 1530. a. Martin Luther seal osaleda ei saanud, kuna oli kirikuvande all ning teda asendas seal Philipp Melanchton. Ta koostas uue usutunnistuse süstemaatilise kokkuvõtte ja pidas läbirääkimisi. Riigipäevale esitatud dokument sai tuntud Augsburgi usutunnistusena. Riigipäeva lõppotsus aga kordas Wormsis formuleeritud seisukohti. Sellises olukorras sõlmisid protestantlikud vürstid ja osa riigilinnu 1531. a.Schmalkaldeni Liidu protestantluse kaitseks. Liit pidas keisriga mitu sõda. Pärast keisri lüüasaamist nõustus Keiser Karl V 1555. a. Augsburgi rahuga, mis tunnistas luterlike piirkondade valitseja õigust määrata rahva usk. Selle tagajärjeks oli Saksa riikide jagunemine kahte rühma: 1) katoliiklikud riigid (Habsburgide pärusmaad, Baieri-ja Frangimaa ning vaimulikud vürtskonnad Reini ääres, Loode Saksamaal jne.) 2) protenstantlikud riigid (Põhja ja Kesk-Saksamaa)
usupuhastusel liitude üheks protestantlikuks reformat. Augusburgi usutunnistus ja usurahu: Keiser Karl V soovis sisemaiste usuvaidluste lahendamist, et ühendada jõud välisvaenlaste vastu. Selleks kutsuti 1530 Augusburgis kokku Saksa Riigipäev. Riigipäevale esitatud dok sai tuntuks kui Augsburgi usutunnistus. Karl V võttis katoliikluse kehtestamiseks kasutusele vägivalla. 1531 sõlmisid osad vürstid ja riigilinnad Schmalkaldeni Liidu protestantluse kaitseks. Karl V kaotas teise sõja ja sõlmiti 1555 Augsburgi usurahu- "kelle maa, selle usk". 32Reformatsioon sveitsis: zwingli ja calvin: riigis valitses kantoni süsteem, mis koos olles moodustas sveitsi riigi. 16.saj algul koosnes see 13 kantonist ~850 000inimest. Metsakantonid- raskesti läbipääsvates kohtades, nt mäed. Piimakarjakasvatus, tehti juustu.Linnakantonid- peamiseks jäi maaviljelus, veinitootmine. Pangad ja manufaktuur.
Augsburgi usutunnistus. 1530. kutsuti kokku Saksa Riigipäev. See määras luterluse põhiseisukohad ja luterliku kirikuteenistuse alused. Seitsmest sakramendist säilitati ainult ristimine ja armulaud, keskne koht oli emakeelsel jutlusel. Hüljati kiriku väline hiilgus ning pühakujude ja säilmete kummardamine. Kiriku pea ei ole paavst, vaid riigipea. Schmalkaldeni Liit. Kardeti, et Karl V võtab katoliikluse taaskehtestamiseks kasutusele vägivalla. See oli liit protestantluse kaitseks. Liit pidas keisriga kaks sõda. Keiser sai lüüa, 1555. sõlmiti Augsburgi usurahu, mis tähendas, et ,,kelle maa, selle usk." 1) katoliiklikud riigid(Habsburgide pärusmaad, Baieri ja Frangimaa, Loode-Saksamaa) 2) protestantlikud riigid (Põhja- ja Kesk-Saksamaal ja blabla) Reformatsioon Sveitsis Omavalitsusel põhinevad territoriaalüksused kantonid. Need moodustasid Sveitsi Liidu. Metsakantonid piimakarjakasvatus. Juust. Linnakantonid maaviljelus,
95 teesi , mis levisid paari kuuga üle Euroopa. Selle tagajärjel eraldusid katoliiklusest protestantlikud usundid. Need eitavad paavstivõimu ning peavad kristluse ainsaks aluseks piiblit. Seega tulenebki sõna protestant ladinakeelsest sõnast protestans ("avalikult tunnistav"). Tähtsaimad protestantlikud usundid on luterlus, kalvinism, anglikaanlus, baptism ja metodism. 16. sajandi keskel üritas Rooma takistada protestantluse levikut nn vastureformatsiooniga, ent Kolmekümneaastane sõda (1618 - 1648) tõi luterlikele ja protestantlikele piirkondadele lõpliku vabaduse. Nüüdisajal leidub protestante enim Saksamaal, Skandinaavias, USA-s, Eestis ja Lätis, Prantsusmaal, Inglismaal , Ungaris, Sotimaal ja Hollandis. 8 Joonis Kristluse levimine maailmas riigiti. 9 Kokkuvõte
95 teesi , mis levisid paari kuuga üle Euroopa. Selle tagajärjel eraldusid katoliiklusest protestantlikud usundid. Need eitavad paavstivõimu ning peavad kristluse ainsaks aluseks piiblit. Seega tulenebki sõna protestant ladinakeelsest sõnast protestans ("avalikult tunnistav"). Tähtsaimad protestantlikud usundid on luterlus, kalvinism, anglikaanlus, baptism ja metodism. 16. sajandi keskel üritas Rooma takistada protestantluse levikut nn vastureformatsiooniga, ent Kolmekümneaastane sõda (1618 - 1648) tõi luterlikele ja protestantlikele piirkondadele lõpliku vabaduse. Nüüdisajal leidub protestante enim Saksamaal, Skandinaavias, USA-s, Eestis ja Lätis, Prantsusmaal, Inglismaal , Ungaris, Sotimaal ja Hollandis. 8 Joonis Kristluse levimine maailmas riigiti. 9 Kokkuvõte
masinatele ja manufaktuuridelt vabrikutele. Asumaadelt saadi raha ja odavat tööjõudu. Tööstusliku pöörde tunnusteks on ka see, et nõudlus suurenes, siseturg arenes, tekkisid uued tööstuspiirkonnad Leeds ja Manchester. Linnade elanikkond kasvab, kuid kasvab ka töötus - tööstuskaup parim ja odavaim. Kirik Inglismaal 16. ja 17. sajandil oli läbikäimine erinevate protestantlike suundade vahel küllaltki elav, küllap ka seepärast, et veelahe rooma-katoliikluse ja protestantluse vahel oli selge. On teada, et inglise reformaatorid õppisid meeleldi ja palju nii luterlaste kui kalvinistide käest. Erinevate konfessioonide väljakujunedes ja õpetuslike seisukohtade kindlaksmääramisega kerkisid paratamatult ületamatud vaheseinad usupuhastuses sündinud kirikute endi vahele. Henry VIII ajal suleti kloostrid, radikaalsemad reformijad hävitasid hoolega kiriklikku kunsti. Pildirüüstega mindi Inglismaal palju kaugemale kui luterlikel aladel Saksamaal ja Skandinaavias
(et.wikipedia.org). Henry VIII suri kui Elizabeth oli 13-aastane. Tema poolevend Edward VI sai kuningaks, kuid suri üsna pea. Pärimisõigus troonile ei laienenud Elizapethile ega ka tema poolõele Maryle, nende asemel sai valitsejaks Jane Grey, kuid tema toetus murenes kiiresti ja ta kukutati ühekesa päeva hiljem. Troonile siirdusid Mary ja Elizapeth. Õdede avalik üksmeel ei kestnud kaua. Mary, maa esimene vaidlustamatult valitsev kuninganna oli otsustanud purustada protestantluse ning ta nõudis, et igaüks käiks missal. See käis ka Elizabethi kohta, kes pidi väliselt alluma. Mary algne populaarsus haihtus, kui sai teatavaks, et ta kavatses abielluda Hispaania kuninga Felipe II, keiser Karl V pojaga. Rahulolematus levis kiirelt üle kogu maa. Paljud pidasid Elizabethi paremaks ning kiiresti koondus vastuseis Mary usupoliitikale. 1554. aasta jaanuaris ja veebruaris puhkesid mitmel pool Inglismaal ja Walesis ülestõusud.
institutsioon; paavstide eesõigus; 21 kirikukogu tunnustamine; abielu mittelahutamine. KATOLIIKLUS – Tekkis 1054 – rõhutatakse paavsti ülemvõimu, pühakirja peetakse autoriteediks, seitse sakramenti – ristimine, armulaud, piht, abielu, konfirmatsioon (usu kinnitamine). PROTESTANTLUS – on katoliikluse vastu, paavsti omavoli ja väljapressimise vastu.. Tunnistatakse pühakiri ainsaks autoriteediks usuasjades. On 2 sakramenti – ristimine ja armulaud. Protestantluse harud: luterlus, angligatsioon, kalvinism. Surmakultus Surma ended: ootamatud ended – seletamatud helid, nägemused (puu saagimine, lauakolin, koputused, nime hüüdmine), õmblemisel läheb nõel katki, puhtale särgile lendab sitakärbes, ei tunta ära, koer ei leia jälgi, koer ulub, lahkuja vaatab tagasi, hüvasti ütlemine (tavaliselt ütleb head aega), puu kuivab ära või murdub, kägu kukub13x, loomad käituvad ebatavaliselt,
F.C.Baur, Feuerbach, Strauss, Marx, Kierkegaard, Nietzsche, T.H.Green. Käesolevas referaadis käsitlen peamiselt siiski Hegeli panust religioossele mõttele ja taas kord on tema mõju sellel alal äärmiselt sügav. Teoses ,,Hegelist Nietzscheni: revolutsioon üheksateistkümnenda sajandi mõtlemises''nimetas Karl Löwith Hegelit kodanlike kristlaste juhtivaks filosoofiks. Karl Barth väidab oma raamatus ,,Üheksateiskümnenda sajandi religioosne mõtlemine'', et kuigi Hegelist ei saanud just protestantluse Thomast, mõjutasid tema ideed sellegipoolest oluliselt kõiki hilisemaid mõtlejaid. Näiteks tema otsesed õpilased Strauss oma Jeesuse elus'' ja Feuerbach ..Kristluse olemuses'' arendasid edasi ja radikaliseerisid hegellikku temaatikat. Marx võlgnes Hegelile tänu paljude ideede eest, ehkki ta hiljem Hegelit karmilt kritiseeris. Kierkegaardi töödes, eriti raamatus ,,Emba- kumba'', näeme mõjutusi ägedast vastureaktsioonist Hegeli religioonifilosoofiale ning sama
Eesti linnades. 1520. aastate lõpuks olid enamik Eesti linnadest reformatsiooni omaks võtnud, vaid Viljandi, Haapsalu ja Vana-Pärnu, kus katoliku vaimulike ja maaisandate mõjuvõim olid suuremad, jäid pigem katoliiklust toetavatele positsioonidele, samas on andmed usuliste eelistuste kohta paljudes väikelinnades ebaselged. Liivi sõja alguseks olid aga arvatavasti kõik linnad pigem luterlikud. Linnadest erinevalt võttis vasallide ja teiste maaelanike, eriti talupoegade protestantluse poole kaldumine tunduvalt rohkem aega. Ka maaisandad jäid esialgu kindlaks katoliiklusele, kuigi alates 1530. aastatest hakkasid ka nende seas protestantlikud meeleolud vaikselt kanda kinnitama. Kuni Vana-Liivimaa lõpuni jäid kõik valitsejad vähemalt ametlikult siiski katoliiklasteks, kuigi mitmed neist pooldasid uut usku. Vasallide seas levisid protestantlikud meeleolud tunduvalt laiemalt, kuid siiski oli osa neist veel Liivi sõja alguseski katoliiklased.
luterliku kirikuteenistuse alused. o Lihtne jumalateenistus, keskne koht emakeelsel jutlusel. o Sakramentidest ristimine ja armulaud. o Hüljati kiriku väline hiilgus, pühakujude ja säilmete kummardamine. o Kiriku pea ei ole paavst, vaid riigivalitseja. · Kardeti, et Karl V kasutab katoliikluse taaskehtestamiseks vägivalda protestantlikud vürstid ja osa riigilinnu sõlmisid 1531. aastal Schmalkaldeni Liidu protestantluse kaitseks. · Peeti kaks sõda keisriga keiser sai lüüa, 1555. aastal Augsburgi usurahu, millega fikseeriti põhimõte ,,kelle maa, selle usk". · Tekkis kaks rühma: 1. katoliiklikud riigid, mille tuumiku moodustasid Habsburgide pärusmaad, Baieri ja Frangimaa jt. 2. protestantlikud riigid, mis asusid peamiselt Põhja- ja Kesk-Saksamaal. · Luterlus oli seadustatud; katoliku kiriku kõrvale astus eraldi luteri kirik. Usutülid jätkusid ka edaspidi.
aasta lõpul tegevust alustanud üks Lutheri õpilastest Hermann Marsow (sai hiljem üheks usu-uuenduse peamiseks kandjaks) Tartusgi leidis uus usutunnistus kodanike seas kiiresti poolehoidu ja seepärast sundis ärritatud piiskop jutlustaja Marsowi linnast lahkuma (läks ära Tallinnasse) 1525. aastaks levis reformatsioon ka Narva, Viljandisse ja Uus-Pärnusse, väiksematesse linnadesse aga hiljem Protestantluse levimisega tekkis jõuline liikumine munkade ja katoliku preestrite vastu, kelle kaitseks astus välja maa-aadel (seda tingis aadlike vanameelsus) Kõige visamateks katoliku kiriku kaitsjateks olid ordumeister Wolter von Plettenberg ja Riia peapiiskop Johannes Blankenfeld Plettenberg kirjutas Tallinna raele karmis toonis manitsuskirja, mille ettelugemine vallandas linnas suured korratused pildirüüsted 14. septembril 1524
· 1824-1828 poliitiline ebastabiilsus II parteide süsteem 1828-1854: · Demokraadid/Viigid · Jacksoni demokraatia 1828-1850: huvi hääletamise vastu kasvab kiiresti III parteide süsteem 1854-1885/1895: · Domineerivad vabariiklased · Märksõnad: natsionalism, moderniseerumine, rass, ekspansioon, Kaug-Läände, moodse tööstusriigi areng 1850. aastatel USA-s neli regiooni 1. Põhjapoolsed osariigid (Uus Inglismaa) · Puritaani taust ja protestantluse kants, kus toimumas katoliiklaste invasioon: 1850-tel ületas Bostonis iiri päritolu kat. Arv kohalike prot arvu) · Anglosaksi elanikkond · Väljakujunenud (hierarhiline) ühiskond: vana ,,aristokraatia" · Arenev tööstus, kaubandus, taanduv põllumajandus · Intellektuaalsus ja teoloogia 2. Keskmised osariigid (NY,Pennsylvania) · Dünaamiline piirkond: nt. Rahvusvaheline metropol NY, kus 1840 on 350 000 elan. Ja kultuurikeskus Philadelphia
Mõlemas linnas toimus ka pildirüüste, mille käigus said kannatada nii katoliku kirikud kui ka kloostrid. 1525. aastal toimus väiksemaid intsidente ka Narvas. 1520. aastate lõpuks olid enamik Eesti linnadest reformatsiooni omaks võtnud, vaid Viljandi ja Haapsalu, kus katoliku vaimulike ja maaisandate mõjuvõim olid suuremad, jäid pigem katoliilust toetavatele positsioonidele. Linnadest erinevalt võttis vasallide ja teiste maaelanike, eriti talupoegade protestantluse poole kaldumine tunduvalt rohkem aega. Ka maaisandad jäid kindlaks katoliiklusele, kuigi alates 1530. aastatest hakkasid ka nende seas protestantlikud meeleolud vaikselt kanda kinnitama. Kuni Vana-Liivimaa lõpuni jäid kõik valitsejad vähemalt ametlikult siiski katoliiklikeks. Vasallide seas levisid protestantlikud meeleolud tunduvalt laiemalt, kuid siiski oli suur osa neist veel Liivi sõja alguseski katoliiklased.
· Katoliiklik liiga 1609 Saksa-Rooma keisririik, Austria, Hispaania Sõja 4 perioodi: · Böömi periood 1618-1625 tsehhide väljaastumine poliitilise iseseisvuse ja tsehhi keelele riigikeele õiguste andmise eest · Taani periood 1625-1629 mõjuvõim Läänemere lõunarannikul · Rootsi periood 1630-1635 · Prantsuse-Rootsi periood 1636-1648 Rootsi põhjused sõtta astumiseks: · Protestantluse kaitse · Hirm Habsburgide võimu ees · Gustav II Adolf 1611-1632 · Sõjavägi väike, kuid relvastus praktiline · Kuningas hukkus Lützeni lahingus Vestfaali rahu 1648 · Saksa-Rooma keiser kaotas reaalse võimu Saksa riikide üle, need võisid hakata ajama iseseisvalt välispoliitikat · Prantsusmaa tõusis juhtivaks riigiks Euroopa mandril · Rootsi tõusis Euroopa suurriikide hulka
kujunes humanism. Kõrgeimaks väärtuseks oli inimene. Humanism tekkis renessansi ajastul. Tähtsamateks liikumisteks kujunesid Inglismaal puritaanid ning Prantsusmaal hugenotid. Vaimumaailmas jätkus esialgu usline võitlus, mis kõige teravamalt tõusis eesile 17 sajandi Inglismaal. Puritanismi alusel kujunes uus maailmavaade ja ellusuhtumine. Inglise kuningas Henry VII rajas anglikaani kiriku, kuna läks tüllli paavstiga, kes ei andnud talle lahutust. Anglikaani kirik on üks protestantluse harusid. Protestantlus on üldisemas tähenduses kõik kristlikud ühendused, mis ei kuulu katoliku ega õigeusu kirikusse. Uusaja alguses tegeleti palju muusikaga ning arenesid välja paljud uued muusikazanrid. Kolmekümneaastane sõda (1618-1648) Põhjus: usulised võitlused, suurriikide poliitilised vastuolud, väikerahvaste ambitsioonid, võimuvõitlus ülemvõimu eest Euroopas Osalised: Tsehhia, Saksa keisririik (Katoliiklik Liiga ja Protestantlik Unioon), Inglismaa,
Ja niiviisi tulebki välja, et saksa patsifist, 57 pühendudes subjektiivselt ja jäägitult oma ideele, ei jää pikemalt mõtlemata oma rahva poolele isegi sel juhul, kui rahvas langevad osaks ebaõiglased ja rasked ähvardused. Ta hakkab esmalt otsima, kelle poolt on "objektiivne" õiglus ja peab tema väärikust alandavaks juhinduda lihtsast rahvuse enesesäilitamistundest. Kuivõrd ühtemoodi kehtib see ka nii katoliikluse kui protestantluse suhtes, on näha järgnevast. Sisuliselt rääkides kaitseb protestantlus saksa rahva püüdlusi paremini, kuna see on talletatud tema pärinevusse endasse ja hilisematesse ajaloolistesse traditsioonidesse üldse. Kuid ka tema osutub täiesti paralüseerituks, kui tuleb kaitsta rahvuslikke huve sellises sfääris, mis on väheseotud tema ettekujutuste ja traditsioonide üldise joonega, kui tal vaid tuleb teha tegemist nõuetega, millest
annaabi.ee 
