Prantsusmaal tunnistati valitsevaks usuks katoliiklus. See tähendas kõikjal katoliiklike jumalateenistuste taastamist, katoliku kirik sai tagasi oma varad, vaimulikkond oma varasemad õigused. Kuid edikt lubas siiski ka reformeeritud usku. Protestantlik jumalateenistused võisid toimuda Lõuna-Prantsusmaa linnades ning aadlikud tohtisid neid korraldada oma lossides (seda kõikjal Prantsusmaal, välja arvatud Pariisi ja veel mõne linna piires). Poliitiliselt oli tähtis punkt, mis andis protestantidele taas õiguse teenida riigiametites. Põhimõtteliselt säilis Lõuna-Prantsusmaal hugenottide riiklik erikorraldus. Nad said koguni loa korralda kokkutulekuid, is olid analoogilised kuningriigi generaalstaatide istungitega. Edikt tagatisena jäid hugenottidele oma väeosad ning hulk kindlusi. Henri 4 troonileasumine ja Nantes'i edikt tähendasid üle kolmekümne aasta kestnud ususõdade lõppu. Need sõjad olid põhjustanud suuri laastamisi ja vähendanud ka rahvastikku
4. Tööstusühiskonna arengut käsitlevad teooriad. 1) Adam Smith propageeris turumajandust. Turumajandus - seda mida ostetakse, seda toodetakse. Tööväärtuse teooria. Kõikide rikkuste aluseks on töö. Väga tähtsaks pidas turgu öeldes, et turg määrab majanduse. 2) Karl Marx kapital. Millistele reeglitele allub kapitalistlik kaubatootmine. 3) Max Weber nendes maades, kus on toimunud reformatsioon, areneb kapitalism kiiremine, sest protestantidele on omane kasinus, töökus, kokkuhoidlikus jms. 5. Heaoluühsikonna tunnused ja mudelid. Tunnused: 1) Ressursside ülekandmine 2) ½ avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks. Mudelid: 1) Sotsiaaldemokraatlik mudel kõik inimesed saavad hüvesid ühes suuruses 2) Konservatiivne mudel hüvede puhul arvestatakse inimese majanduslikku seisukorda ja töö panust. 3) Liberaalne mudel heaoluteenused puuduvad, tagatud on kõrge tööhõive ja väga madalad maksud
Pidas väga tähtsaks turgu, ütles, et turg määrab majanduse. 2) Karl Marx- Kapitalism tähendas tema jaoks niisugust tööstusühiskonda, kus tootmisvahendid ja toodang kuuluvad ühte klassi kapitalistide ehk kodanluse eraomandisse. Oli tuline kapitalismi pooldaja. Kapitalistliku tootmise 2 põhijoont: toota kasumit ja püsida konkurentsis. 3) Max Weber- nendes maades, kus on toimunud reformatsioon, areneb kapitalism kiiremini, sest protestantidele on omane ausus, töökus, kokkuhoidlikkus. 4) Emile Durkheim- tema meelest on tööjaotuse põhifunktsioon sotsiaalse solidaarsuse hoidmine. On rõhutanud, et sama ohtlikud on nii inimsuhete üleliigne regulatsioon kui ka üleliigne autonoomia. 5. Heaoluühiskonna tunnused ja mudelid. V: Tunnused: 1) ressurside ülekandmine 2) ½ avalikest tuludest läheb sotsiaalsfääri (haridus, pension) Mudelid: 1) sotsiaaldemokraatlik mudel (Eesti kuulub siia
° Inimeste poosid ja asendid mõjuvad juhuslikuna ° Piltide tegelased ei esine vaataja suunas ° Selgete piirjoontega tegelased, mahulised ° Ruumilisuse saavutamiseks heletumedus ka dramaatiliseks muudab ° Keldriluugivalguse efekt ülevalt tulev valgusvihk ° Säilinud 50-60 maali ° Teosed polnud kuigi mahukad ° Tõi maalikunsti ka kriminaalsuse ° Bacchus Rooma veinijumal ° Peetruse ristilöömine ° Eeskujuks kogu Euroopale ° Protestantidele meeldis lihtinimeste kasutamine usuteemades ° Artemisia Gentileschi naine, jätkas Caravaggio laadi ° Maalis piibli naistegelasi Juudit ° Töötas ka Inglismaa lossides Carracid ja Bologna koolkond ° Caravaggio laad tundus paljudele liiga karm ja proosaline ° Taheti kunsti, mis erineks eluprobleemidest ja pakuks ebatavalist ilu ° Carracide suguvõsa rajas Bologna akadeemia, juhiks Annibale Carraci ° Vastandusid manerismile, vaatasid elu poole
Neile oli väga oluline ettemääratuse põhimõte, mille järgi on Jumal ette näinud iga inimese saatuse. Nende igapäevaelu oli väga range järelvalve all, nad pidid kohustuslikult jumalateenistustel käima, igasugused lõbustused olid keelatud, riietuda tohtis vaid musta, kohustuslik oli töötamine. Kalvinistid olid väga sallimatud teiste usuliste vastu. Vastureformatsioon usuline ja poliitiline liikumine, mille eesmärk oli katoliku kiriku sisemine reformimine ja protestantidele kaotatud alade tagasivõitmine katoliku kirikule. Seoses vastureformatsiooniga tuli taas kasutusele inkvisitsioon. 1540.a. loodi uus mungaordu Jesuiitide ordu (asutaja Ignatius Loyola). Jesuiidid pidid tingimusteta kuuletuma paavstile, ordu ainueesmärgiks sai ketserite ja paganate pööramine katoliku usku, võitlus reformatsiooni vastu. Nad rajasid koole, kus valmistati vaimulikke ette tööks protestantismist ohustatud piirkondades, tegutseti ka ilmalikes õppeasutustes, pihiisadena
Rahuleping küll sõlmiti, kuid relvad langetasid vaid katoliiklased. Seda küll ei öelda avalikult välja, kuid protestandid ja britid on endiselt valmis sõjaks ja sellele viitavad paljud märgid, mille maailmas elab Põhja-Iirimaa Protestantlik või katoliiklane? See on Põhja-Iirimaal esimene info, mida inimesest teada on vaja. Kuid otse küsida ei tohi, tuleb esitada küsimusi nime ja elukoha kohta, samuti selle kohta, missuguses koolis on ta õppinud. On eraldi koolid katoliiklastele ja protestantidele ning vaid üksikud integreeritud koolid, kus õpivad nii katoliiklaste kui ka protestantide lapsed. Kui kellegi nimi on Emmet või Oonah, on ta tõenäoliselt katoliiklasest iirlane, Jennifer ja James on tõenäoliselt protestandid. Mõned linnaosad on protestantlikud, samas kui teised katolikud. Sellest, et viibid protestantide linnaosas, saad aru majadel lehvivate Ühendkuningriigi lippude järgi. Alade märkimiseks on kasutatud ka suuri tänavamaale. On ka neurtaalseid piirkondi nt
,,12 artiklit" - Dateeri e määratle aeg, nimetus vm ja iseloomusta M. Luther algatas reformatsiooni 1517 Luther algatas arutelu katoli kiriku ilmeksimatuse üle, koostas dokumendi 95 teesiga e põhiseisukohaga. Saksa talopoegade sõda 1524-1525. Thomas Müntzer oli talopoegade vaimulik juht, nõuti võrdseid võimalusi kõikidele, mis oli äratoodud dokumendis ,,12 artiklit". Augsburgi usurahu (tähtsus) 1555, Augsburgi usurahuga anti katoliiklastele ja protestantidele võrdsed õigused. Wormsi riigipäev (tähtsus) 1521, Keiser Karl V tunnistas just Wormsi riigipäeval Lutheri süüdlaseks. Kes ta on ja millega sai tuntuks Thomas Müntzer - varajase reformatsiooniasegse saksamaa teoloog, kes sai mässuliste juhiks talupoegade sõja aja . M Lutheri reformatsiooni tekke põhjused: · Katolik kirik ei pakkunud piisavat hingelist rahu ja vaimulikku õpetust, juhtkonna eluviis ei olnud kooskõlas pühakirjaga.
näinud iga inimese saatuse. Nende igapäevaelu oli väga range järelvalve all, nad pidid kohustuslikult jumalateenistustel käima, igasugused lõbustused olid keelatud, riietuda tohtis vaid musta, kohustuslik oli töötamine. Kalvinistid olid väga sallimatud teiste usuliste vastu. 14. Iseloomusta konkreetsete näidete kaudu vastureformatsiooni. Vastureformatsioon – usuline ja poliitiline liikumine, mille eesmärk oli katoliku kiriku sisemine reformimine ja protestantidele kaotatud alade tagasivõitmine katoliku kirikule. Seoses vastureformatsiooniga tuli taas kasutusele inkvisitsioon. 1540.a. loodi uus mungaordu – Jesuiitide ordu (asutaja Ignatius Loyola). Jesuiidid pidid tingimusteta kuuletuma paavstile, ordu ainueesmärgiks sai ketserite ja paganate pööramine katoliku usku, võitlus reformatsiooni vastu. Nad rajasid koole, kus valmistati vaimulikke ette tööks
palgasõdureid. NÕudis kõigilt vastuvaidlematut ja täpset käsutäitmist ning eksinud ametnikke karistas valjult. Friedrich II - oli tuttav valgustuskirjandusega. andis korralduse jagada vaestele riigi ladudest vilja, keelas piinamised ning kehtestas usuvabaduse. Vaatles riiki kui hästi töötavat kellavärki, igaühel oma kindel ülesanne. Joseph II - kohustas aadlike ja vaimulikke makse maksma, kaotas pärisorjuse. järgis samuti usuvabaduse põhimõtteid, andes protestantidele ja katoliiklastele samad õigused. mitmed katoliku kloostrid suleti ning nende vara läks vaeste hoolekandeks. Püüdis kehtestada kogu riigis ühesuguseid seaduseid. provintside omavalitsus kaotati, asju hakkasid ajama keskvalitsuse ametnikud. ametlik keel saksa keel. Pt. 9. Venemaa 18. sajandil Peeter I ja Katariina II valitsusaeg Peeter I valitses 1682 - 1725 Katariina II valitses 1762 - 1796 Peeter I reformid Uus sõjavägi - moodustati eluaegsesse sõjaväeteenistusse
Luther on sellest liikumisest shokis, kaasa lähevad ka aadlid, linnakodanikud ja maaisandad. Värvikaim liider Thomas Müntzer, nõudes maaomandi võrdset jaotamist ja seisuslike vahede kõrvaldamist. Schmalkaldeni sõjad, nime saanud Schmalkaldeni liidu järgi, mis oli loodud protestantide kaitseks. 15461548 ja 15521555. Karl V astus väevõimuga usuühtsust taastama vallandades protestantidele sõjad. Kuigi keisrit saatis sõjaline edu, toetasid vürstid pigem protestante, kartes keisrivõimu tugevnedes kaotada oma võimupositsioone. Eesmärk ref. maha suruda. Augsburgi usurahu 1555. aastal sõlmitud Augsburgi usurahuga tunnustati protestante Augsburgi usutunnistuse alusel teise riigireligioonina. Seega puudutas usurahu vaid luterlasi. Kalvinistid ja kõik teised usulahud jäeti usurahust välja. Ühtlasi sätestati, et
Charles üritas usuelu viia nn kuldsele keskteele, ta lõpetas äärmusliku katoliiklaste tagakiusamise ning püüdis anglikaani liturgiat ühtlustada, ent suurele osale alamatest oli see vastuvõetamatu. Eriti rahulolematud olid sotlased, sest nad ei tahtnud aktsepteerida anglikaani kiriku piiskoplikku vormi ja liturgiat, vaid soovisid vabakoguduslikku kirikukorraldust, mis oleks lähtunud otseselt soti presbüterlikust traditsioonist. Sotlastega ilmnesid teravad vastuolud. Lisaks soti protestantidele muutusid üha riigivõimuvastasemaks ka inglise enda puritaanid.1637. aastal püüti Sotimaal rakendada sisuliselt anglikaanlikku jumalateenistuse korda. See lõppes vaimulike minemakihutamise ja suure tüliga. Sotlased sõlmisid 1638. aastal "ühiskondliku leppe" (national covenant), milles täielikult keeldusid anglikaani korra ühegi aspekti tunnistamisest ning nõudsid vabakoguduste rakendamist. Sama aasta lõpul kuulutaski soti rahvuslik assamblee
(uuendus). Uue usu aluseks on Piibel, mitte paavsti ja kirikuisade dogma (evangelism). Reformatsioonile astus vastu vastureformatsioon. Reformatsiooni juured peituvad kõrgkeskajas (John Wycliff, Jan Hus). Vastureformatsiooni eelkäija on Tomas Torquemada. Enim mõjutab reformatsiooni Rotterdami Erasmus. Erasmus oli humanist ja antiigitundja ning üritas kristlust ühildada antiigiga. Erasmus oli autoriteet nii katoliiklastele kui protestantidele. Reformaatorid tegutsevad eelkõige põhja pool Alpe. Usuelu autoriteediks pidi olema Piibel ning lahkuti katoliku kirikust. Martin Luther (1483 1546) tegutses Saksimaal. Peale teeside naelutamist pidi ta kirikust välja astuma. Luther mõjutas eelkõige saksakeelset maailma. Alguses pidi Lutherist saama jurist, kuid temast sai augustiinlaste munk ning 1512 Wittenbergi teoloogiaprofessor. Esialgu oli Lutheri eesmärk katoliku kiriku uuenemine. Luther tõlgib "Piibli" saksa keelde
aastal avaldatud käskkirjaga, mida tuntakse Nantes'i ediktina. Valitsevaks usuks tunnistati katoliiklus, mis tähendas katoliiklike jumalateenistuste taastamist ning katoliku kirik sai tagasi oma varad ja vaimulikkond oma varasemad õigused. Protestantlikud jumalateenistused võisid toimuda Lõuna-Prantsusmaa linnades ja aadlikel oli lubatud neid korraldada oma lossides kõikjal Prantsusmaal, välja arvatud Pariisis ja veel mõne linna piires, lisaks anti protestantidele õigus taas teenida riigiametites. Hugenotid said loa korraldada kokkutulekuid, mis olid sarnased kuningriigi generaalstaatite istungiga ja edikti tagatisena jäid hugenottidele oma väeosad ja hulk kindlusi. Avaldatud Nantes'i edikt tähendas üle kolmekümne aasta kestnud ususõdade lõppu. Sõjad oli põhjustanud palju laastamisi ning vähenenud oli ka rahvastik, hävitatud oli palju külasid, losse ja kirikuid ning nii mõnigi linn.
Absolutismi alguseks Prantsusmaal loetakse aastat 1624, kui kuningas Louis XIII (valitses 1610- 1643) nimetas oma peaministriks kardinal Richelieu. Richelieu oli prantsuse kiriku- ja riigitegelane. Louis XIII armastas jahilkäike, harrastas laulmist ja joonistamist ning pidas lugu heast söögist, usaldades riigiasjad oma kardinalile, kelle kätte koondus kogu võim. Richelieu püüdluseks oli kaotada Prantsusmaa usuline lõhestatus. Nantes'i ediktiga (1598) oli Prantsusmaa protestantidele ehk hugenottidele antud õigused, mis muutsid nende kogukonna justkui riigiks riigis. 1627. aastal alustasid kuningaväed hugenottide tähtsaima kindluslinna La Rochelli piiramist. Ligi pool linna elanikkonnast suri nälga, enne kui linn alistus. 1629. aastal välja antud armuediktiga säilitasid hugenotid küll usuvabaduse, kuid nende poliitilised eriõigused tühistati. Välispoliitikas, mis oli suunatud eelkõige katoliiklike Habsburgide vastu, toetas
harukordselt uuendusliku omadusega. USA poliitiliste mõjude domineerimine SLV korralduse loomisel. Saksamaa LV poliitilise süsteemi võrdlus: tugevad parteid ja liidumaad, riigikantsler kui riigivõim juht, presidendi võim sümboolne. Esialgsed lootused ida ja lääne pool ühendada luhtuvad peagi, edasiminek lääne-Saksa riiklusega. Kantsler Konrad Adenauer, võimul 1949-1963, Kristlikud demokraadid kui tugevam ja üldisem, ka protestantidele mõeldud versioon Weimari-aegsest Zentrumist, konservatiivne; Baieris Kristlik Sotsiaalne Liit, CDU kohalik versioon. Kristlikud demokraadid võimul 49-69, 82- 98 ja 2005-... Merkeliga. Teine valdav partei Sotsiaaldemokraadid (SPD), enim populaarsust kogunud protestantlikes ringkondades; liberaalidest Vaba Demokraatlik Partei (poliitikasse pärast II ms) Anglosaksi mudeli kohaselt võimu juurde võimalikult väikese arvu parteide ligilaskmine (vrdl
Nad ei pidanud pihisaladustest kinni pidama. Kui kirikul oli kasu, siis võis ka pattu teha. Pöörasid suurt tähelepanu haridusele. Jesuiidid rajasid Eestisse 1. gümnaasiumi. Trento kirikukogu – Kirikukogu on kõrgemate vaimulike kokkusaamine. Ja Trento seetõttu, et nad said kokku Trento linnas. See kirikukogu toimus vaheaegadega 1546-1563. aastani. Eesmärgiks oli kirikute lepitamine. Jesuiitide tõttu see ebaõnnestus, sest protestantidele ei tehtud usudogmades järeleandmisi. Et katoliku kiriku autoriteeti tõsta, lõpetati indulgentside müük. Koostati keelatud raamatutenimekiri (1559). Sisuliselt katolikus kirikus uuendusi ei toimunud. 28. USUSÕJAD (MADALMAADE VÕI PRANTSUSMAA NÄITEL) Vastureformatsioon avaldus ka ususõdades. Ususõdade puhul on tegemist kahe piirkonnaga, kus neid peeti: Ususõjad Prantusmaal – Kestsid 1562. aastast 1598. aastani.
rahulikuna 1960. aastate lõpuni. Siis vallandus seal taas kriis. Põhjuseks ÜK sotsiaal-majandusliku olukorra üldine halvenemine, kusjuures Põhja-Iirimaa oli riigi mahajäänum osa. Teiseks põhjuseks võib lugeda katoliiklaste rõhutud seisundit Põhja-Iiri ühiskonnas. Erinevalt ÜK muudest osadest, kus võimul olevad parteid vaheldusid, Põhja-Iirimaal seda ei juhtunud. Belfastis kuulus võim jagamatult ja pidevalt protestantidele. Selle kindlustas neile arvuline ülekaal Põhja-Iirimaal: 1 miljon protestante ja 0,5 miljonit katoliiklasi. 1960. aastate lõpul elavnes katoliiklaste võitlus kodanikuõiguste eest, millele protestantlik politsei vastas vägivallaga. Katoliiklastelt järgnes omakorda vastuterror jne. Tekkis taas Iiri Vabariiklik Armee - IRA. Peatselt see aga lõhenes. Ühed nõudsid võitlust poliitiliste vahenditega, teised olid terrori pooldajad
meenutab katoliku kiriku tavasid. Kuningliku tsentrumi moodustas ,,neutraalne" anglikaani kirik. Äärmuslikele puritaanidele see ei meeldinud ja tulemuseks olid usurahutused Inglismaal ja Sotimaal (16-17saj). Ühel poolel olid rahulolematud puritaanid ja teisel poolel katoliiklased. Iirlased ei võtnud vastu protestantismi ja seetõttu neid käsitleti kui teise klassi kodanikke. Lahendus nendele probleemidele oli anglikaani kiriku säilitamine ja usuvabadus protestantidele. Katoliku kiriku vastureformatsioon: reformide protsesse katoliku kirik ei suutnud peatada ja seetõttu alustati vastureformatsiooniga. 1536a moodustati katoliku kiriku reformikomisjon. Katoliku kiriku vastureformatsioonis oli oluliseks paavsti liitlaseks püha Saksa-Rooma keisririigi keiser, Habsburgi monarh Karl V (universaalriigi pea). Toimus katoliku kiriku spontaanne sisemine uuenemine. Selle eestvedajaks oli Ingnatius Loyola, kes paavsti
Bourbonide vandenõu nende kõrvaldamiseks nurjus. 1560. aastal suri kuningas. · Charles IX oli 1560. aastal kuningaks saades 10-aastane asus valitsema regendina Katariina di Medici, eelmise kuninga naine. Generaalstaadis kutsuti üles loobuma ülestõusudest, kuid see nurjus. USUSÕDADE ALGUS · 1562. Francois de Guise Vassy alevis hugenottidele kallale vallandas hugenottide ülestõusu. · Hugenotid pidid taanduma, Lõuna-Prantsusmaal kuulusid paljud linnad protestantidele. · Pärast 3.ususõda 1570. aastal sõlmitud Saint-Germaini rahuga kuulutati kogu kuningriigis välja südametunnistuse vabadus; protestantlikud jumalateenistused ainult teatud kohtades. · Hugenottidele anti kodanikuõigused võisid tegeleda kaubandusega, pärandada oma varandust, olla riigiametis. PÄRTLIÖÖ · Navarra kuningas Henri de Bourbon ja Charles IX õde Marguerite de Valois pidid abielluma. Pulmad peeti 18. augustil 1572.
- Troonipärimisvaidluse osapooled: 1.Viigid (Whigs) = Kat. Stuartide vastane partei parlamendis, riigivõim kuulub rahvale 2.Toorid (Tories) = Pooldasid Jamesi õigust troonile (,,seaduslik valitseja") - Esimesed parteid arenesid Inglise parlamendis 1670.-tel - Hiljem 19.saj: Viigid = Liberaalid, Toorid = Konservatiivid 4. James II (valitses 1685-88) - Oli katoliiklane: Indulgents ehk sallivusseadus, mis andis usuvabaduse katoliiklastele ja mitteanglikaanidest protestantidele. - Talle sünnib poeg, aga inglased ei soovi saada endale kat. dünastiat kaotab tooride toetuse. V ,,kuulus revolutsioon" 1688 (Glorious revolution), - Inglise parlament kutsub (,,Prot. religiooni ja vaba parlamendi kaitseks") valitsejaks James II (esimesest abielust) tütre mehe Oranje Wilhelm (Williami) , kes on protestant ja Hollandi riigipea - Wilhelm ja Maria/Mary saabuvad Inglismaale 60 laeva ja 14 000 mehega (PUUDUV!!!) I Hobbesi Leviathan (1651)
Richelieu üritas samal ajal katoliiklaste leeris vastuolusid õhutada, teatava eduga. Rahaliselt toetasid Taanit Holland ja Inglismaa. Habsburgide väejuht Wallensteini lõi omapärase süsteemi – armee pidagu end rüüstamise teel ise üleval. Taani sai lüüa ja oli sunnitud 1629 sõlmima Lübecki rahu. Taani lüüasaamine lõi eeldused rahu sõlmimiseks, kuid Ferdinand II andis välja restitutsiooni akti (katoliku kiriku varade tagastamine), mis oli protestantidele vastuvõetamatu. 3 Rootsi periood (1630-1635). Rootsi väed maabusid 1630 Gustav Adolfi juhtimisel Saksamaal. GA oli reforminud armeed – kehtestas uue nekrutivõtmise süsteemi, hargita püssid, mis tulistasid tunduvalt kiiremini, tugevdas ratsa- ja kahurväge. 1631 sõlmiti liiduleping Prantsusmaa ja Rootsi vahel (Prantsuse rahaline tugi Rootsile), samas ajas Prantsusmaa kahepalgelist poliitikat, toetades Baieri katoliiklasest hertsogit. 1631 võitsid
uniooni asutanud Fredrich IV poja). See tähendas lahkulöömist Habsburgide võimu alt. Päev hiljem, 28. augustil valiti Saksa keisriks Ferdinand II (161937), fanaatiline katoliiklane, kes oli pälvinud juba varem maahärrana Austria pärusvaldusi (Steiermark, Kärnten ja Krain) rekatoliseerides ,,protestantide õgija" (Protestantenfresser) hüüdnime. Tekkinud vastasseis vallandas paratamatult sõja. Böömi sõda. Sõja algus ei olnud protestantidele edukas. Katoliku liiga sõjaväed krahv Johann Tilly juhtimisel saavutasid 8. novembril 1620 Praha väravate juures toimunud Valgemäe (Bílá hora) lahingus täieliku võidu konföderatsiooni vägede üle. Samal ajal vallutasid Flandriast lähtunud Hispaania väed kuurvürst Friedrichi Reinimaa valdused. ,,Talvekuningaks" pilgatud Friedrich V põgenes Hollandisse. Talle kuulunud kuurvürsti tiitel anti nüüd katoliku koalitsiooni liidrile Baieri Maximilianile.
Tegemist esimeste menetluslike õigustega. Miks pole klassikaline inimsäte, sest selle kohaldamine oli piiratud. Esiteks seda kohaldati ainult meestele suhtes. Teiseks kohaldati üksnes rikaste meeste suhtes. Tegu väga kitsa seltskonna kaitsega. Lisaks oli eraldi punkt, et ühtegi meest ei või vangistada kui süüdistajaks on pelgalt naine, va kui tegu oli abikaasaga. · Inglismaal sarnane dokument, ,,English Bill of Rights" (1689). Selles on säte, et ainult protestantidele on antud õigus kanda relvi, et end kaitsta. · Palju tähtsam on 18 sajand, miks? Võetakse vastu: o Prantsuse Inim- ja kodanikuõiguste deklaratsioon - deklaratsioon algab "Kõik inimesed sünnivad vabana ja jäävad vabaks". Räägitakse rahva enesemääramisõigusest o Ameerika Iseseisvusdeklaratsioon selle aluseks Prantsuse inim- ja kodanikuõiguste deklaratsioon · Ameerikas võetakse vastu Bill of Rights (1791)
religioon taandati privaatsfääri. Moraalifilosoofia vabanemine moraaliteoloogiast Descartes: Jumal kui käivitaja, ta lõi maailma, kuid ei sekku selle funktsioneerimisse, sest maailmas on omad mehhanismid. Hugo Grotius: Loomuõigus kehtiks ka siis, kui jumalat poleks või teda ei huvitaks, mis maailmas toimub. VALGUSTUS ratsionalism nägemus, et valgustuse ajal sai lõplikult domineerivaks mõistuse hääl? 18.sajand. Optimism pärispatu ideest loobumine. Valgustajad vastandusid protestantidele. Rõhutati inimeses peituvat potentsiaali, kujutati inimest kui mõistuslikku ja armastavat olendit. Valgustajad rõhutasid, et inimene sünnib heana, aga korrumpeerinud ühiskond rikub inimese ära (sealt need kurjategijad tulevadki). 18.sajandi mõisted : progress, ajalugu, kultuur, tsivilisatsioon. Ajalugu- potentsiaali avaldumine. Kapitalismi probleem. Riik ei saa toimida ilma eduka majanduseta. Uut laadi inimsuhted. ROMANTISM 18. sajandi lõpp- 19 . sajandi I pool
kodanlusele see sobis. Vastureformatsioonist võib rääkida alates 1540ndatest. Selle kõrgaeg oli 1550-1575. Vastureformatsiooni käigus reformiti katoliku kirikut: Kutsuti kokku Trento kirikukogu, mis käis koos 1546-1563, kuid mitte täpselt 17a järjest kogu aeg. Selle eesmärk oli leida kompromiss protestantidega. Tekkis 2 seisukohta: 1. paavstivõimu piiramine 2. mitte mingeid järeleandmisi protestantlusele Peale jäi otsus mitte anda järele protestantidele. Selle asemel toodi sisse muudatusi katoliku kiriku korraldusse: · Indulgentside müügi lõpetamine (1559) Kõik indulgentse sisaldavad raamatud lisati keelatud raamatute nimekirja. Laiemas mõttes keelati kõik, mis katoliku kirikut kritiseerisid, kuid kõike ei suudetud siiski hävitada. · ,,Paavst ei eksi" Kinnitati paavsti ilmeksimatus. Kui paavst oli eksimatu, oli ta ka kirikukogust tähtsam ja võis seega nende otsuseid muuta. · ,,Kõik protestandid on ketserid"
Varem katoliku kirikus haridusele nii suurt tähelepanu ei pööratud. Jesuiidid hakkasid reformima haridussüsteemi. 3. Trento kirikukogu Kirikukogu on kõrgemate vaimulike kokkusaamine. Ja Trento seetõttu, et nad said kokku Trento linnas. See kirikukogu toimus vaheaegadega 1546-1563. aastani. Oli mõeldud katoliku kiriku reformimiseks. Koostas 1559. aastal keelatud raamatute nimekirja. 28. USUSÕJAD Protestantidele ei tehtud usudogmades mitte mingeid järeleandmisi. Selleks, et katoliku kiriku autoriteeti tõsta, lõpetati indulgentside müümine. Ka kõik kirjutised, kus räägiti indulgentsidest, pandi keelatud raamatute nimekirja. Sisuliselt midagi suuresti katolikust kirikust ei muutunud. Vastureformatsioon avaldus ka ususõdades. Ususõdade puhul on tegemist kahe piirkonnaga, kus neid peeti: 1. Ususõjad Prantusmaal Kestsid 1562. aastast 1598. aastani. 2
Richelieu üritas samal ajal katoliiklaste leeris vastuolusid õhutada, teatava eduga. Rahaliselt toetasid Taanit Holland ja Inglismaa. Habsburgide väejuht Wallensteini lõi omapärase süsteemi – armee pidagu end rüüstamise teel ise üleval. Taani sai lüüa ja oli sunnitud 1629 sõlmima Lübecki rahu. Taani lüüasaamine lõi eeldused rahu sõlmimiseks, kuid Ferdinand II andis välja restitutsiooni akti (katoliku kiriku varade tagastamine), mis oli protestantidele vastuvõetamatu. 3. Rootsi periood (1630-1635). Rootsi väed maabusid 1630 Gustav Adolfi juhtimisel Saksamaal. GA oli reforminud armeed – kehtestas uue nekrutivõtmise süsteemi, hargita püssid, mis tulistasid tunduvalt kiiremini, tugevdas ratsa- ja kahurväge. 1631 sõlmiti liiduleping Prantsusmaa ja Rootsi vahel (Prantsuse rahaline tugi Rootsile), samas ajas Prantsusmaa kahepalgelist poliitikat, toetades Baieri katoliiklasest hertsogit
Hircheni mõtted hakkavad liivimaal kehtima ja jäävad normatiivaktina kehtima pikaks perioodiks. Kui hertsog karl liivimaalasi meelitas, siis tp ta ei mõelnud, neil mingisuguseid muutusi ( õiguslikult) ei olnud. Vastureformatsioon Protsessmis ref käivitus on laiem kui vaid katoliku kiriku tegevus. Ilmselt oleks parem kasut mõistet katoliku kiriku uuenemine. katoliku kiriku uuenemine / reformatsioon on kahesuunaline. vastandutakse protestantidele ja reformatsiooniliiikumisele, toimub katoliku kiriku uuenemine, teeb läbi oma sisemise reformi ja jõuab uue kvaliteedini. Seotud rea ususõdadega. Ususõjad, mis puhkevad kohe reformatsiooni järel, oskasid kaasaegsed ära kasutada. Võitlus puhta usu eest. Kogu protsessi käigus katoli kirik võtab ette rida uuendusi, luuakse uusi vennas- ja õeskondi. uutest ordudest ja liikumistest kõige jõulisemad olid jesuiidid. Selle rajaja oli teatavasti Ignatsius( Inigio Lopenz de) Loyola
väljasõidu keelu ja ilma eriloata ei julge ükski neist ankrut hiivata.» D'Artagnan vaatas kohkunult meest, kes kasutas kuninga poolt temale usaldatud piiramatut võimu oma armastuse huvides. Buckingham luges noormehe mõtteid ta näoilmest ja naeratas. «Oo jaa,» ütles ta, «kuninganna Anna on minu tõeline kuninganna. Ainus sõna tema poolt, ja ma reedan oma maa, oma kuninga, oma jumala. Ta palus mind mitte saata La Rochelle'i protestantidele abi, mida olin lubanud, ja ma ei saatnud. Ma ei pidanud sõna, aga see on mulle ükskõik, ma täitsin ta soovi. Ütelge, kas mulle ei ole rikkalikult tasutud -- tasuks kuulekuse eest sain tema portree!» D'Artagnani hämmastas, missuguse hapra ja salajase niidi otsas võib mõnikord rippuda inimeste ja terve rahva elu. Ta oli sügavas mõttes, kui kullassepp sisse astus. See oli iirlane, üks oma ala osavamaid meistreid, kes ise tunnistas, et Buckinghami hertsogi tellimused toovad talle
annaabi.ee 
