Programmeerimine keeles PHP Andrei Porõvkin Tartu Ülikool (2009) 1 1.1 Üldinfo Alguses oli interneti lehed omavahel seotud staatiliste html dokumentide süsteemina, aga selleks, et mingis dokumendis muutusi teha oli vaja lehti failisüsteemis käsitsi muuta. Kahjuks selline staatiline mudel ei jõua kiirelt muutuva kaasaegse maailma progressile järgi. Seega võeti kasutusele dünaamiline mudel. Dünaamilise mudeli korral ei hoita serveris staatilisi html lehte vaid neid genereeritakse selleks spetsiaalselt välja töötatud programmidega, mis serveril töötavad. Antud kursuse jooksul tutvume klient-server arhitektuuriga, installeerime enda arvutisse veebiserveri ja php interpretaatori ning saame baasteadmisi serveripoolsest keelest PHP. Kursuse teemad on pühendatud ainult PHP keelele (väljarvatud seitsmes teema), aga see ei tähenda, et sellest piisab suure ja eduka veebilehe loomiseks. Mahuka infosüsteemi e...
Games Programming with Java and Java 3D Andrew Davison Dept. of Computer Engineering Prince of Songkla University HatYai, Songkhla 90112 E-mail: [email protected] Draft: 14th January 2003, #2 Abstract This article looks at the advantages and disadvantages of using Java and Java 3D for games programming. It assumes the reader is familiar with Java, but presents short overviews of gaming, the low-level APIs OpenGL and DirectX, and Java 3D. No programming examples are included here, although links to online code are supplied. 1. Background to Gaming Giving a definition for `computer game' is problematic, due to the wide range of game types. For example, the ArcadePod site (http://www.arcadePod.com) divides its hundreds of Java games into more ...
Estobuntu Kubuntu Kasudatakse KDE töölauda Edubuntu Sisaldab vaikimis mitmeid kooliõpilastele suunatud programme Xubuntu Parem kasutada vanematel arvutitel Debian Mugav paketihaldus Fedora Väga turvaline Ülesehitus Linux-operatsioonisüsteemid on modulaarsed UNIX-i-laadsed operatsioonisüsteemid Kasutajaliides · Gnome · KDE · Xfce · LXDE Kasutusalad · Linux operatsioonisüsteemis on olemas vahendid kontoritööks, pildi- ja muusikatöötluseks, programmeerimiseks, andmebaaside haldamiseks. · Väga populaarne telefonidega Tänan kuulamast
Python on hea keel prototüüpimiseks: tihtipeale luuakse mingi arvutiprogrammi esialgne kavand selles keeles ning hiljem realiseeritakse see mõnes kiiremas kõrgkeeles. Vahel kirjutatakse ainult programmi aeglasemad osad C-s või C++- is. Pythoni meetotid Turtle moodul vahendid võimaldavad teha joonistusi. Kui programmis on graafikakäske, tekitab süseem automaatselt graafikaakna. Kasutus alad · veebi, · serveritarkvara, · harvemini tööjaamade rakendustarkvara programmeerimiseks, · 3D tarkvara kujundite loomisel ja animatsioonide juhtimisel · ja ta on ka väga populaarne ülikoolides erinevate uurimustööprogrammide loomisel. Pilt Pilt Pilt Kokkuvõte Python on hea programmimiskeel algajatele kuna seda on lihtne kasutada. Tänan Kuulamast
Mälu on jaotatud kahte ossa: andmemälu ja programmimälu. Andmemälu maht on tavaliselt mõnest kilobaidist mitmekümne kilobaidini. Pordid on ettenähtud kontrolleri sidumiseks juhtiva objektiga: sisendportide kaudu viiakse kontrollerisse lähteinformatsiooni, väljundportide kaudu juhitakse aga juhitavat objekti. Sisend- ja väljundmooduli koosseisu kuulub veel aadressselektor, mis määrab, milline port peab momendil töötama. Kontrollerite programmeerimiseks kasutatakse programmereid. Need võimaldavad koostada programme, neid redigeerida, salvestada, väljatrükkida, laadida kontrollerisse ja testida. Programmeerimisel võib kasustada kolme erinevat programmeerimise viisi: käskprogrammeerimine, plokkprogrammeerimine, kontaktprogrammeerimine. STEP7 programmeerimis keeles käsu operatsiooni- ehk tehtekood määrab, mida tuleb teha. Operand sisaldab operatsiooni ehk juhtkäsu jaoks täpsustavat teavet, s.t. vastab küsimusele "kus ja millega teha
seda alahinnata. Linuxil on mitmeid eeliseid teiste operatsioonisüsteemide ees ning seetõttu püsib see ka konkurentsis. Linuxi üheks suurimaks eeliseks konkurentide ees on see, et see on tavakasutajale täiesti tasuta kättesaadav ning Linux on erinevatele kasutuseesmärkidele. Laua- ja sülearvutitele on Linux operatsioonisüsteemis olemas vahendid kontoritööks, pildi- ja muusikatöötluseks. Samuti on võimalusi programmeerimiseks ja andmebaaside haldamiseks. Linuxi operatsioonisüsteemi peale tasub mõelda inimestel, kellel on arvuti tarbeesemeks ning kelle peaeesmärgiks on internetikasutamine ning tekstitööde tegemine. Linux pakub seejuures väga turvalist lahendust, olles oma turvalisuse poolest kõrgelt hinnatud. Mac OS on Windowsi järel populaarsuselt teisel kohal. See operatsioonisüsteem on Apple'i toodetele iseloomulik ning seda on üsna keeruline kasutada teiste firmade toodetega. Selle
kontrolleri, elektroonika, reelede või pneumokomponentide baasil, mis toimub juhtprogrammi järgi. Juhtseadme osad: -sisendmoodulid – signaalimuundurid, võimendid, eraldusplokid, jms; -väljundmoodulid – signaalimuundurid, võimendid, kaitseahelad jms; täiturid – releed, elektromagnetid, mootorid, ajamid jt; kasutajaliides – juhtseadme ja protsessi jälgimiseks, juhtimiseks ja programmeerimiseks. Programmjuhtimine koosneb järgmistest etappidest: 1. Protsessor pärib kõigi sisendite ning väljundite olekuid ning salvestab need vahemällu (juhtimisprotsessi kuju). 2. Protsessor töötleb saadud infot kasutajaprogrammi järgi. 3. Protsessor kirjutab uued olekud väljundkaardile. Väljundklemmid muutuvad uueks olekuks. Täitur (ingl., actuator) on automaatjuhtimissüsteemi osa, mis võimendab ja muudab juhttoime juhitavale protsessile vastuvõetavaks.
negatiivseid tundeid ning jätan meelde ainult õpetliku kogemuse. Ma sorteerin kõik mälestused osakesteks ja otsustan, mida nendega teha. Enamuse ajast toimub see protsess mul ilma suuremate pingutusteta. Mõnikord on mul vaja omandada informatsiooni, mille kohta tean, et mul ei lähe seda hiljem vaja. Kui ma sellise mõttega näiteks õpin, siis pärast kontrolltööd unustan ma järgmiseks päevaks enamiku materjalist. Seda võiks nimetada enese programmeerimiseks. Ma ei tea kahjuks oma mälu kõiki omapärasid, kuid olen kindel, et kui me teaksime neid, siis oleks mälu arenemine meie jaoks kergem. Sel juhul me mõistaksime ja saaksime aru, mida ja kuidas saab muuta paremaks. Mälu on tõesti väga keeruline, aga kui see puuduks, tuleks meil iga kord otsast alustada. Õnnelikuks teeks meid see, kui saaksime kõiki mälu protsesse kontrollida ning valida, mida me jätame meelde ja mida unustame igaveseks.
EEPROM 5. Flash-mälu jt. ROM kujutab endast tihedat võrgustikku tulpadest ja ridadest (analoogiliselt hiljem vaadeldava RAMiga), mis moodustavad mälurakkude maatriksi. PROM- programmeeritakse 20 voldiste pinge impulssidega, ehitus: diood maatriks, kus vastavaid põletatakse läbi, 1->0, võimalik programmeerida 1 korra. EPROM kiipe saab ümber kirjutada ja uut infot salvestada juba mitmekordselt. Mitmekordselt programmeeritav, voolu impulssidega. Välimuselt aknaga kivikesed. Programmeerimiseks kasutakse ultraviolettkiirgust. EEPROM- Programmeerida ja kustutatav vooluga. Peamised plussid: kiipi ei pea eemaldama seadmest.puudub vajadus spetsaparatuuri järele infot on võimalik muuta ka vaid osaliselt.Vana info kõrvaldamiseks kasutatakse elektrivälja, mis kustutab bitthaaval vana info ning valmistab kiibi ette uue vastuvõtuks. Muutmälu RAM- Hoitakse programmides töödeldavaid andmeid. Asub emaplaadil, kui vool välja
18.veebilehitseja - kohalikus arvutis töötav programm , millega saab lugeda veebi dokumente . firefox , opera , google chrome , internet explorer , safari , netscape . 19.Java - programeerimis keel , millega käsutatakse kohalikku arvutit . 20.Java script - programeerimiskeel , millega käsutatakse nii kohalikku arvuti , kui server arvutit . PYTHON Milleks Pythonit kasutatakse? Veebi loomiseks Servertarkvarana Vahel arvutitööjaamade rakendustarkvara programmeerimiseks 3D tarkvarana kujundite loomisel ja animatsioonide juhtimisel Pythoni ajalugu Looja Guido van Rossum Hollandist Pythoni sünniaastaks loetakse 1991 "Monty Pythoni lendav tsirkus" järgi sai nime Mida Pythoniga teha saab? *Pythoniga saab teha matemaatilisi arvutusi * küsida nime *küsida numbreid, kujundeid Ring x = input ("Sisesta ringi raadius ja vajuta ENTER :") import math C = math.pi*2*x S = math.pi*x**2 print (C) print (S) Silinder-
1.1 Rakendustarkvara Rakendustarkvaraks on programmid, mida tavakasutaja mingi konkreetse töö tegemisel kasutab. Näiteks tekstitoimetid (Microsoft Word), esitluste tegemiseks mõeldud programmid (Microsoft PowerPoint), tabelarvutusprogrammid (Microsoft Excel), andmebaasisüsteemid (Access), joonistamisprogrammid (Paint) jne. Tarbeprogramm teeb konkreetset vajalikku tööd (arvutab, joonistab, mängib muusikat, töötleb tekste jne.). Kolmanda osana tarkvarast võib vaadelda programmeerimiseks mõeldud vahendeid. Võib öelda, et süsteemitarkvara on arvuti lahutamatu osa, nagu seda on kõvaketas ja protsessor. Ilma operatsioonisüsteemita on arvuti nagu auto ilma roolita. Operatsioonisüsteem on tarkvara, mis määrab, kuidas arvutis programme täidetakse (käivitab, juhib, haldab, hooldab) ja tegeleb riistvaraga. On olemas mitmeid erinevaid operatsioonisüsteeme (Unix, Solaris, VMS, DOS, OS/2, Windows XP/Vista/2000, Windows NT jne.). Viimasel ajal on
Loogikakäske kasutatakse lihtsate binaarfunktsioonide programmeerimiseks (nt. NING, VÕI, EI ja nende kombinatsioonid). Programmeerimiskeel STEP 7 võimaldab programmeerida kuuel erineval viisil. Järgnevates peatükkides vaadeldakse põhiliselt kolme erinevat programmeerimisviisi - loogikaskeem, kontaktaseskeem ja käsulist (tabel 1.1). Tabel 1.1 Loogikaelemendid Joonisel 1on esitatud elektriskeemina, kontaktaseskeemina ja loogikaskeemina NING- ja VÕI- lüli
programmeerimisel. • Kõrgema programmeerimiskeele kasutamine. APJ-pingi juhtsüsteemist mittesõltuv programmeerimismeetod. Vajab post-protsessorit, mis genereerib programmi konkreetse APJ-pingi juhtsüsteemikohaseks. • Graafiline interaktiivne programmeerimine. APJ-pingi operaatoripuldilt sisestatakse detaili geomeetriainfo, määratakse kindlaks tehnoloogiarežiim ja pingi juhtsüsteem ise genereerib juhtprogrammi. Keskmise keerukusega detailide töötlemise programmeerimiseks. • CAD/CAM orienteeritud programmeerimine. Detaili geomeetriainfo on CADkeskkonnast, CAM-keskkonnas lisatakse tehnoloogiainfo ja genereeritakse juhtprogramm. Võimaldab genereerida juhtprogramme keeruliste kujupindade töötlemiseks. 10. Programmeeritava loogikakontrolleri struktuur. Programmeeritav loogikakontroller on seade, mis koosneb: ○ korpusest ○ protsessorist ○ mäluseadmest ○ sisenditest ja väljunditest ○ siinisüsteemist
Millised vahendid on XML keeles endas väljundi kujundamiseks? Puuduvad Milline XML keelte perekonna liige on ettenähtud XML info kasutajale mugavamaks esitamiseks? XSLT Kas masinkeel on tänaseni kasutusel? Jah Millised järgnevatest olid tõeliselt programmeeritavad keeled? Enigma, Z3, Colossus, Mark I, ABC Computer Millistesse keelte klassidesse kuulub tavapärane assembler? Imperatiivne, interpreteeritav, "käsitsi" mäluhaldusega Milleks loodi keel LISP? Tehisintellekti programmeerimiseks Millised neist on kasutaja tööarvuti operatsioonisüsteemid? Ubuntu, FreeBSD, NetBSD, Windows Server 2003 Mida tähendas algselt lühend CP/M? Control Program/Monitor Arendaja jaoks peaks valmis tehtud tükke pakkuma: operatsioonisüsteem Millises laboris on 60-ndate lõpus ja 70-ndate alguses meisterdatud pildil olev masin, mis on üks esimesi ennast ruumis määratlev robot? Stanfordi Teadusuuringute Instituut, Shakey Esimene programmeeritav robot? Unimate (1954)
Linux operatsioonisüsteemiga arvutiga saab kasutaja suhelda kas käsurealt või graafilise kasutajaliidese vahendusel. Graafilised kasutajaliidesed töötavad valdavalt X-keskkonnas (X Window System). Levinumad graafilised kasutajaliidesed on GNOME, KDE, Xfce, LXDE, FVWM, Enlightenment, Window Maker. Käsurida on kasutatav ka graafilises kasutajaliideses terminaliaknas. Laua- ja sülearvuteil on Linux operatsioonisüsteemis olemas vahendid kontoritööks, pildi- ja muusikatöötluseks, programmeerimiseks, andmebaaside haldamiseks. Vaba tarkvarana kättesaadava tarkvara hulk on väga suur ja mitmekesine. Mitmed tarkvarafirmad pakuvad ka kommertstooteid paralleelselt MD Windowsile Macile ja 5 Unixile, kaasa arvatud Linux. Linuks on väga populaarne ka selliste väikeseadmete operatsioonisüsteemina nagu telefonid, pihuarvutid, videomagnetofonid, tulemüüriseadmed, ruuterid, muusikakeskused ja süntesaatorid. Seega võib öelda, et
koordineeriva mehhanismina. Marxi jaoks oli kasumi tase seotud investeerimiskuludega, kui kasutajad muutuvad produktiivseks, siis Marxi klassiteooria mõistes tähendab see seda, et nad muutuvad produktiivseteks töötajateks, kes toodavad lisaväärtust ja keda kasutab kapital, kuna Marxi jaoks lõi tootev töö lisaväärtust. Seetõttu ei kasutata sellise lisaväärtuse tootjaid nagu Google, YouTube, MySpace ja Facebook puhul neid ettevõtteid programmeerimiseks, uuendamiseks ja riist- ning tarkvara hoolduseks, teostades turundusega seotud tegevusi, vaid samuti kaustajad ja tootjad, kes on seotud kasutaja loodud sisu tootmisega. Uued meediaettevõtted ei maksa üldse või teevad seda vähesel määral, selle sisu tootjatele ehk kasutajatele. Üheks kogumise strateegiaks on anda neile juurdepääs teenustele ja platvormidele, lubada neil toota sisu ja koguda suur arv tootjaid, kes müüvad hüvesid kolmandatele reklaami
juhtsüsteemi mällu · Ebatäpne · Värvimisrobotid Kõrgema programmeerimiskeele kasutamine · CNC tööpingi juhtsüsteemist mittesõltuv programmeerimismeetod · Vajab postprotsessor Graafiline interaktiivne programmeerimine · CNC tööpingi operaatoripuldilt sisestatakse detaili geomeetriainfo, määratakse kindlaks tehnoloogiareziim ja pingi juhtsüsteem ise genereerib juhtprogrammi · Keskmise keerukusega detailide töötlemise programmeerimiseks CAD/CAM programmeerimine · Detaili info on CAD keskkonnas · CAM keskkonnas lisatakse tehnoloogiainfo · Genereeritakse juhtprogramm · Keeruliste kujupindade töötlemise programmeerimiseks Kontrolltöö küsimused 1. Millised oskused peaksid olema CNC tööpingi operaatoril? 2. Kus ja millal ehitati esimene arvuti? 3. Millised arengud toimusid NC pinkide juures 1950 1960 aastatel? 4
...................... 42 KOKKUVÕTE............................................................................................. 46 2 1. SISSEJUHATUS Antud aine eesmärk on robotitehnika tutvustamine kuni erinevate robotite programmeerimiseni. Kursuse käigus tegeletakse robotitehnika teooria omandamisega ning praktilise tööga. Praktiliste tööde käigus tutvustatakse erinevate robotite olemust, nende võimalusi ning nende programmeerimiseks kasutatavaid erinevaid keskkondi ja testimiseks simulaatoreid. Lisaks eelnevale on aine eesmärgiks ka robotitega seonduvate esinevate probleemidega tutvumine ning omandada kogemusi nende lahendamisel. 3 2. LABORATOORSED TÖÖD 2. 1. Distribution Station 2.1.1. Eesmärk Seadme programmeerimine vastavalt seadme töökirjeldusele ning koostatud tegevuskavale. Robotmooduliga, Siemensi kontrolleri programmeerimiskeelega RTL ning
1. Sissejuhatus: 1.1. Mis on loogiline programmeerimine? l Programmeerimise paradigma l loogiline (LP) l funktsionaalne (FP) l jt Fookus: MIDA ARVUTADA l LP ja FP on deklaratiivsed programmeerimisstiilid; l LP põhineb loogika printsiipidel ja kasutab automaattõestamise protseduure (resolutsioon, unifitseerimine); l LP keel on Prolog, kuid LP ≠ Prolog; 1.1. Mis on loogiline programmeerimine? (2) l LP sobib tehisintellekti rakenduste programmeerimiseks: l loomuliku keele analüüs ( DCG grammatikareeglid) l ekspertsüsteemid (otsingu- ja järeldusreeglid) l kujundituvastus (tuvastusreeglid) l kitsendustega planeerimine (logistika, marsruudi otsimine) l rekursiivsete funktsioonide püsipunkti arvutus l jne l LP ei sobi: l Kiired numbrilised arvutused (n. maatriksarvutused, võrrandid) l OOP (kuigi on toetatud mõnes prologis)
Kuterdamisel tuleb silmas pidada ka seda, et korraga ei lisataks segusse liiga palju vett. See teeb vorstisegu poolvedelaks, peenestus ei ole küllaldane ning Kuterdamise kaks meetodit: Suletud meetod. Selle meetodi puhul pannakse kõik retseptis ettenähtud komponendid korraga kutrisse ja kuterdatakse lõpptemperatuurini 12–14 °C. Antud meetod nõuab aga vastava konstruktsiooniga kutrit, millel on pööretelugeja ja arvuti töötsükli programmeerimiseks ning tooraine peab olema väga stabiilse kvaliteediga. Rasvase segu meetod. Mitterasvane liha kuterdatakse kuivalt koos fosfaadi ja nitritsoolaga, seejärel lisatakse kogu jäävesi ning kuterdatakse kuni segu temperatuur on umbes 0 °C. Mitterasvane kuterdatud segu võetakse kutrist välja. Laaditakse kutrisse rasvane liha ja kuterdatakse kreemjaks kuni temperatuurini 14 °C. Seejärel
Silicon)- unipolaarne tehnoloogia info jadakoodiks ning vastupidi. määrab ära juhtsisendite arvu valmistaja või kasutaja poolt. NMOS (n- channel MOS)- n Sõna pikkus sõltub registri ning vastupidi. Vastavalt Info salvestamist püsimällu nim. juhtivusega MOS- loogika. trigerite arvust ning võib olla juhtsignaalile kommuteeritakse püsimälu programmeerimiseks PMOS- P juhtivusega MOS väga erinev. Enam on levinud 8-, multipleksori väljundisse signaal .Püsimälude tähtsamad alaliigid: loogika CMOS (Complementary 16-, 24-, ja 32- bitised registrid, ühest infosisendist. programmeeritav püsimälu
ASIC on teatud disainile toodetud kivi, mida programmeerida enam ei saa. Tunduvalt odavam, kui FPGA osta, kui toota ASIC-eid suures koguses. FPGA-d saab programmeerida uuesti, see on arendustööriist, et ASICuid lõpuks tootma hakkata. 8. Mis on CPLD ja mis on tema erinevus FPGAst? Complex programmable logic device – PAL-i ja FPGA omadustega kivi. FPGAs rohkem loogikaplokke. CPLD-s on inv,and,or aga FPGAs on LUT-id. 9. Mis on JTAG? Joint Test Action Group – jadaliides programmeerimiseks 10. Mida tähendavad lühendid PROM, EPROM ja EEPROM? Kõik on mälu tüübid . PROM – programmeeritav püsimälu, kasutaja poolt muudetav põletades teatud rajad läbi kivisiseselt ja see on ühekordne protsess. EPROM – mälu, mille progremiseks kasutatakse teatud programmaatorit, mis progeb mälu pingeimpulssidega, mille amplituud on suurem, kui lugemiseks mõeldud pingeimpulsside amplituud. EEPROM – elektriliselt kustutatav mälu, mille andmed säilivad ka pärast toite eemaldamist
Dünaamiliste muutmälude eeliseks on väike hind ja võimsustarve. Neid saab valmistada väga suure integratsiooniastmega, mis võimaldab toota suure mälumahuga kiipe. Seepärast ehitatakse arvutite ja mikroprotsessorsüsteemide suuremad mäluseadmed tavaliselt dünaamilistest mälukiipidest. · Püsimälu on mõeldud korduvaks inform. lugemiseks. Info on salvestatud püsimällu kas pooljuhtmälukiibi valmistaja või kasutaja poolt. Info salvestamist püsimällu nim. püsimälu programmeerimiseks . Püsimälude tähtsamad alaliigid: 1) programmeeritav püsimälu (PROM- programmable read only memory) 2) ümberprog. püsimälu (EPROM- erasable programmable read only memory) 3) elektriliselt kustutatav ümberrogrammeeritav püsimälu (EEPROM- electrically erasable programmable read only memory). 11. KÄSU TÄITMINE PROTSESSORIS. Käsu täitmiseks peab protsessor pöörduma mälu poole, lugema sealt
...................................................lk.3 16. 2.Kasutatud kirjandus..........................................................................................................lk.17. 1. Arvutite areng Alates 1980datest aastatest on personaalarvutite turgu enamjaolt domineerinud Intel ja Microsoft. Kuna enne seda pidid personaalarvutite omanikud ise kirjutama programme, et midagi kasulikku oma arvutitega teha. 1980datest hakati arendama arvuteid koduseks kasutamiseks nagu programmeerimiseks ja mängimiseks. Koduseks kasutuseks loodi väiksemaid, lihtsamaid ja odavamaid mudeleid kui näiteks kontoritesse ja büroodesse. Arvutid olid nüüd võimsama protsessori, graafikakaardi ja ka suurema mahutavusega kõvakettaga. Veel oli suurem võrgusuutlikus ja arvutid võimaldasid mitut asja korraga teha. Varsti jõudsid ka koduarvutid samale tasemele kui kontoriarvutid, kasutades sama riistvara. 1980 Aeg Koht Sündmus
Rakendustarkvaraks on programmid, mida tavakasutaja mingi konkreetse töö tegemisel kasutab. Näiteks tekstitoimetid (Word), esitluste tegemiseks mõeldud programmid (PowerPoint), tabelarvutusprogrammid (Excel), andmebaasisüsteemid (Access), joonistamisprogrammid (Paint) jne. Tarbeprogramm teeb konkreetset vajalikku tööd (arvutab, joonistab, mängib muusikat, töötleb tekste jne.). Kolmanda osana tarkvarast võib vaadelda programmeerimiseks mõeldud vahendeid. Riistvara Iga arvuti riistvara koosneb järgmistest osadest: sisendseadmed (klaviatuur, hiir, skanner, mikrofon); töötlusseadmed (keskseade, välismälud); väljundseadmed (monitor ehk kuvar, printer, valjuhääldid). Arvuti füüsiliste komponentide välimus võib olla üsna erinev. Arvuti suuruse, võimsuse ja kasutamise põhjal eristatakse erinavat tüüpi arvuteid: pihuarvutid (handheld PC); sülearvutid (laptop, notebook);
Ühekordselt ja mitmekordelt programmeeritavad FPGA-d Ühekordselt programmeeritavad FPGA-d (OTP) kasutavad ühenduste tekitamisekd pöörd-kaitsmeid ("anti-fuse"). Ühekordselt programmeeritav FPGA ei vaja softi ümberlaadimist peale igat sisselülitamist, Sarnaneb PLD-ga. Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 43 instituut. FPGA-de programmeerimise tehnoloogiad Programmeerimiseks kasutatakse "switch"-e, täpsem vaste oleks "programming element" (Static RAM cells, anti-fuses, EPROM transistors, EEPROM transistors). Peab vastama järgmistele omadustele Võtma chip-il nii vähe ruumi kui võimalik Peab omama väikest takistust asendis "ON" ja väga suurt takistust asendis "OFF" Peab omama väikest parasiitmahtuvust ümbritsevate juhtmete suhtes. Peab olema võimalik pigutada võimalikult palju elemente ühele mikroskeemile (Chip-ile)
väljalülitumisel. Selle puuduse vältimiseks kasutatakse avariitoidet (katkematu toite allikaid) ning muid mäluseadmeid, kus informatsioon säilib teatud aja ka ilma toitepingeta. 1.5.2. Püsimälud Püsimälu (ROM - read only memory) on mõeldud korduvaks informatsiooni lugemiseks. Info on salvestanud püsimällu kas pooljuhtmälukiibi valmistaja või kasutaja. Info salves- tamist püsimällu nimetatakse püsimälu programmeerimiseks. Püsimälude tähtsamad ala- liigid on järgmised: 1) programmeeritav püsimälu (PROM - programmable read only memory), 2) ümberprogrammeeritav püsimälu (EPROM - erasable programmable read only memory); 3) elektriliselt kustutatav ümberprogrammeeritav püsimälu (EEPROM - electrically erasable programmable read only memory). Programmeeritavat püsimälu programmeeritakse kas tehases integraallülituse valmistamise käigus vastavate tehnoloogiliste maskidega või mikroprotsessorsüsteemi
infot ühest arvutist teise viia. Info jäädvustamist arvuti välismällu nimetatakse salvestamiseks (save). Kui unustad andmed salvestada või juhtub arvutiga midagi töötamise ajal (näiteksvoolukatkestus), siis kaob programmi võiarvuti sulgemisel kogu töö,mis on tehtud pärast viimast salvestamist. ROMist võimalik aint lugeda, EPROM Võimalik kiibi ümberkirjutamine, mitmekordne salvestamine. Muutmine voolu inpulssidega, välimuselt aknaga kivikesed, programmeerimiseks kasutatakse ultraviolettkiirgust EEPROM Programmeerida ja kustutatav vooluga. Vana info kõrvaldamiseks kasutatakse elektrivälja. + kiipi ei pea eemladama seadmest, puudub vajadus spetsaparatuuri järele., infot on võimalik muuta ka vaid osaliselt PROM Programmable ROM, PROM- programmeeritakse 20 voldiste pinge impulssidega, ehitus: diood maatriks, kus vastavaid põletatakse läbi, 1->0, võimalik programmeerida 1 korra. 34. PCI, PCI-X liides ja selle kasutamine
Joonis 4.5. Mootori staatorimähiste automaatne täht-kolmnurk ümberlülitus, mootorikaitselüliti ja aegrelee. 114 Mootori juhtimine programmeeritava kontrolleriga Tänapäeval kasutatakse relee-kontaktorjuhtimise asemel sageli programeeritava kontrolleriga juhtimist. Sel juhul realiseeritakse kogu juhtimisloogika kontrolleri programmiga, kusjuures programmeerimiseks saab kasutada erinevaid mooduseid. Joonisel 4.6 on näidatud mootori käivituslülituse (a) programmeerimine loogikakontrolleris kontaktaseskeemi (b), loogika- skeemi (c) ja käsulisti (d) abil. Programmi koostaja saab valida endale kõige sobivama programmeerimismooduse, kusjuures kontrolleri valmisprogrammi saab automaatselt teisendada soovitud kujule. Käivitusnupule S1 vastab kontrolleri sisendsignaal E 0.0 ning peatamisnupule signaal E0.1
RAS korral Smalltalk, C++, Java, C#, Ada 95 toetavad abstraktseid andmeid, kapseldumist, pärilikkust, polümorfismi ja läkituste (teadete) vahetust OO keelte korral Objektide sünkroniseerimine Garbage Collection] 72. Enamkasutatavad programmeerimisekeeled RAS korral. 1. Ada 95 arendatud spetsiaalselt RAS tarbeks, paljude probleemide tõttu ei leidnud loodetud laia kasutust 2. C 70ndate alguses, `low-level' programmeerimiseks 3. C++ - OO laiendus 4. C# - MS Javalaadne .NET platvormi jaoks 5. Fortran 50ndate keskelt alates RAS kasutusel 6. Java OO keel, algselt virtuaalmasinale loodud,interpreteeritav 7. RT Java Ajaliselt `paremini' ettemääratud käitumine 8. PEARL, RT Euclid, RT C, RT C++, MACH jne 73. Iseloomustada reaalajasüsteemide programmeerimisel kasutatavuse seisukohalt C, C++, C#, Java programmeerimiskeeli. C: · C `masinläheduselt' järgneb assemblerile
väljalülitumisel. Selle puuduse vältimiseks kasutatakse avariitoidet (katkematu toite allikaid) ning muid mäluseadmeid, kus informatsioon säilib teatud aja ka ilma toitepingeta. 13.2 Püsimälud Püsimälu (ROM - read only memory) on mõeldud korduvaks informatsiooni lugemiseks. Info on salvestanud püsimällu kas pooljuhtmälukiibi valmistaja või kasutaja. Info salvestamist püsimällu nimetatakse püsimälu programmeerimiseks. Püsimälude tähtsamad alaliigid on järgmised: 1) programmeeritav püsimälu (PROM - programmable read only memory), 2) ümberprogrammeeritav püsimälu (EPROM - erasable programmable read only memory); 3) elektriliselt kustutatav ümberprogrammeeritav püsimälu (EEPROM - electrically erasable programmable read only memory). Programmeeritavat püsimälu programmeeritakse kas tehases integraallülituse
OPERATSIOONIANALÜÜS (OPTIMEERIMINE) 4.1. Matemaatilise planeerimise kasutusvõimalused Uurib tinglike ekstreemumülesannete lahendusmeetodeid. Meetodite levik alates 1950. aastatest elektronarvuti kasutuselevõtuga, suuremõõtmeliste majandusülesannete lahendamiseks. Excelis abimeheks Solver. Kasutatakse näiteks: tööaja planeerimine ja tööjõu kasutamise planeerimine, ettevõtte tootmistegevuste planeerimine, teenindusettevõtte tegevuse planeerimine, laenuintresside programmeerimiseks. Ökonomistid kasutavad matemaatilist planeerimist uurimaks tasakaaluseoseid, optimaalse investeerimise võimalusi, konkurentsi. Finantsanalüütikud kasutavad matemaatilist planeerimist, et võtta vastu otsuseid ressursside optimaalseks jaotamiseks, pikemaajaliste mitmeperioodiliste investeeringute kohta, eelarvestamisel, investeerimis- ja laenuportfellide koostamisel ja turgude prognoosimisel.
masinkoodiks, mida seejärel täidab (Java, C#, Firefoxi Javascript) nn just-in-time compilation ehk JIT. Vahekood – interpreteerimise tulemusel tekkiv kood, mida masin saab täita Programmeerimiskeeled vs kirjelduskeeled Programmeerimiskeeled: Fortran, C, Java, C#, Python, Javascript Programmeerimise keeled on inimeste jaoks, arvuti ei saa sellest aru ning vajab masinkoodi. Kirjelduskeeled (mitte programmeerimiseks): HTML, SQL, JSON SQL – päringukeel, database queries HTML – kujunduskeel, text layout JSON – data representation tekstilisel kujul, nt dictionary: {name: john, age: 35} Keelte äratundmine: http://lambda.ee/w/images/e/e6/Itsissejuhatus7.pdf Pythoni näide oli ka. Data warehouse – andmepank? 7. nädal • Eksamiks: opsüsteemi roll, mis on distro, mis on Linux, mis on mac OS X, Android,
vajatakse erilist programmaatorit. Kui ujupaisus on elektronid, siis kanalist elektronid läbi liikuda ei saa. Seega see on vist mäluefekt. EEPROM: Korduvalt ümberprogrammeeritav püsimälu, mida saab eelnevalt kustutada elektriliselt. Kustutus võib toimuda ka üheaegselt programmeerimisega, kuid igal juhul on see üsna aegaviitev protsess. Puuduseks on suhteliselt kõrge hind. Puuduseks on see, et EEPROM nõuab programmeerimiseks kahte pinget ( tööpinge ca 5 V ning sellest kõrgem programmeerimispinge ca 12 V ). Kahe ujupaisuga on võimalik saavutada 4 erinevat seisundit. Paisud tyhjad, yks täis teine tyhi ja vastupidi ja mõlemad tühjad. Mällu kirjutamine ja mälust kustutamine käib paisu pinge reguleerimisel ja mälust lugemine käib suudme(Drain vist) kaudu. SRAM: Muutmälu staatilistel mäluelementidel, mis ei vaja perioodilist värskendamist ( näiteks trigerid MOP-transistoridel ).
Kuna põletamine on pöördumatu protsess ja seda saab teha ainult üks kord, siis ei tohi siin vigu lubada. Seepärast on kasutaja poolt programmeeritavate püsimäludena harilikult kasutusel EPROM- või EEPROM- tüüpi püsimälud. EPROM (Erasable Programmable Read Only Memory) ümberprogrammeeritav püsimälu. Mälukiip, milles andmed säilivad ka pärast toite väljalülitamist kuni 10 aastat. Mäluelementideks on ujuva paisuga MOSFET- transistorid. EPROM-mälude programmeerimiseks kasutatakse spetsiaalset seadet programmaatorit. Programmaator kirjutab andmeid mällu pingeimpulssidega, mille amplituud on suurem kui lugemiseks kasutavate impulsside amplituud, mistõttu lugemisimpulsid ei suuda hiljem muuta mällu kirjutatud andmeid. Kui programmeerimine on lõppenud, monteeritakse mälu oma kohale trükkplaadil. Ümberprogrammeerimiseks tuleb see jälle trükkplaadilt eemaldada ja panna programmaatorisse. Enne uute andmete salvestamist tuleb mälu sisu
Suur arvutusjõudluse hüpe toimus selle sajandi keskpaigas, kui hakati looma elektronarvuteid. 1946. aastal avaldas ameerika matemaatik John von Neumann artikli, kus ta sõnastas kaks põhiprintsiipi, mida rakendatakse kõigis kaasaegsetes arvutites: 1. arvutis tuleb arvud esitada mitte kümnendsüsteemi arvudena, vaid kahendsüsteemis, s.t. ainult numbrite 0 ja 1 abil; 2. arvuti töö juhtimiseks tuleb kasutada arvuti mälus paiknevat programmi (kuni selle ajani kasutati programmeerimiseks perfokaarte, perfolinte ja juhtimispuldi lüliteid). Mälus paikneva programmi ja andmete vahel ei ole olulist erinevust, s.t. üks programm võib vaadelda teist programmi kui andmeid. Nende kahe printsiibi järgi loodud arvutitega sai töödelda ka andmeid, mis ei olnud arvud. Aja jooksul muutus arvuti lihtsast arvutamise masinast informatsiooni töötlemise ja hoidmise masinaks ning tänapäeval on arvutite kasutamine mõeldav kõikvõimalikes eluvaldkondades.
· Semicustem Design ksutatakse valmis toorikuid ja disainitakse ainult osa, mis realiseerib vajalikku toodet (gate arrays, standard cells). Programmeeritav loogika Siin programmeeritav loogika (Programmable logicinglise keeles) tähendab tegelikult mitte protsessoris täidetava programmi kirjutamist, aga riistvara tooriku konfigureerimist vastavalt oma rakendusele. Programmeerimise all tuleb siin mõista konfigureerimist. Konfigureerimiseks / programmeerimiseks kasutatakse põhiliselt kolm tehnoloogiat: riistvara programmeerimise tehnoloogiad 1) Staatilise suvapöördusmälu (SRAM) tehnoloogia SRAM tehnoloogias moodustatakse toorikul ( tavaliselt maatsriks)SRAM trigeritest suur nihkeregister. Kandes sinna registrisse bittide ja toimubkikonfigureerimine. 71 SRAM tehnoloogia omadusi:
· Semicustem Design ksutatakse valmis toorikuid ja disainitakse ainult osa, mis realiseerib vajalikku toodet (gate arrays, standard cells). o Programmeeritav loogika Siin programmeeritav loogika (Programmable logicinglise keeles) tähendab tegelikult mitte protsessoris täidetava programmi kirjutamist, aga riistvara tooriku konfigureerimist vastavalt oma rakendusele. Programmeerimise all tuleb siin mõista konfigureerimist. Konfigureerimiseks / programmeerimiseks kasutatakse põhiliselt kolm tehnoloogiat: riistvara programmeerimise tehnoloogiad 1) Staatilise suvapöördusmälu (SRAM) tehnoloogia SRAM tehnoloogias moodustatakse toorikul ( tavaliselt maatsriks)SRAM trigeritest suur nihkeregister. Kandes sinna registrisse bittide ja toimubkikonfigureerimine. SRAM tehnoloogia omadusi: 69
elektronarvuteid. 1946. aastal avaldas ameerika matemaatik John von Neumann artikli, kus ta sõnastas kaks põhiprintsiipi, mida rakendatakse kõigis kaasaegsetes arvutites: 11 / 115 1. arvutis tuleb arvud esitada mitte kümnendsüsteemi arvudena, vaid kahendsüsteemis, s.t. ainult numbrite 0 ja 1 abil; 2. arvuti töö juhtimiseks tuleb kasutada arvuti mälus paiknevat programmi (kuni selle ajani kasutati programmeerimiseks perfokaarte, perfolinte ja juhtimispuldi lüliteid). Mälus paikneva programmi ja andmete vahel ei ole olulist erinevust, s.t. üks programm võib vaadelda teist programmi kui andmeid. Nende kahe printsiibi järgi loodud arvutitega sai töödelda ka andmeid, mis ei olnud arvud. Aja jooksul muutus arvuti lihtsast arvutamise masinast informatsiooni töötlemise ja hoidmise masinaks ning tänapäeval on arvutite kasutamine mõeldav kõikvõimalikes eluvaldkondades. Mikroarvutite arenemise
tehnoloogiad PLD-programmable Logic Devices. Mikroskeemi valmistamise ja programse realisatsiooni vahel on olemas veel üks spetsiaalse riistvara realiseerimise võimalus programmeeritav loogika. Siin programmeeritav loogika tähendab tegelikult mitte protsessoris täidetava programmi kirjutamist, aga riistvara tooriku konfigureerimist vastavalt oma rakendusele. Programmeerimise all tuleb siin mõista konfigureerimist. Konfigureerimiseks/programmeerimiseks kasutatakse põhiliselt kolme tehnoloogiat: Staatilise suvapöördusmälu (SRAM) tehnoloogia SPRAM tehnoloogias moodustatakse toorikul (tavaliselt maatriks) SPRAM trigeritest suur nihkeregister. Kandes sinna registrisse bittide jada toimubki konfigureerimine. SPRAM tehnoloogia omadusi: funktsionaalseid blokke ja ühendusi juhitakse SPRAM trigeritega; Ühenduselemendid on sama kristalli pinnal; Konfigureerimine ei ole destruktiivne protsess;
kirjeldab ära, millised peavad olema keeled, mida platvormil saab kasutada ning millisele kujule peavad nendes keeltes kirjutatud koodid kompileeruma. CLI üks huvitav omadus on see, et enam pole vahet, millises keeles programmeerid, sest kompileeritud kood on lõpuks ikkagi sama. Seega saab iga programmeerija valida endale just selle keele, mis kõige hingelähedasem. Järgmine tase on CLR e. Common Language Runtime (Mono puhul CLI virtual machine), mis pakub hallatud (turvalist) keskkonda programmeerimiseks. Selles hallatud keskkonnas on keskse kontrolli all klasside laadimise e. mälu hõivamine, mälu vabastamine (Garbage collector) ning vahekoodi kompilaator masinkoodiks. Lisaks pakub CLR programmi loomiseks vajalikke klasse. Lisaks klasside kasutamise võimalusele on paljud neist ka päritavad e. nendest on võimalik pärimise teel luua oma klasse. Kõrval asuvalt diagrammilt on näha, et raamistik lisab uue kihi programmi ja riistvara vahele, mis
nõutavale kujule. PLK talitlemisel saabub teatud ajahetkel käsklusseadmetelt või anduritelt signaal sisendplokki. Keskplokis töötav protsessor kontrollib programmaatori abil mällu salvestatud programmi järgi iga teatud ajavahemiku järel sisendite olekut sisend- plokis. Sõltuvalt sisendplokist saadud infole saab protsessor programmi põhjal otsustada, millise väljundi olekut tuleb väljundplokis muuta. Protsessor käib tsükliliselt läbi kõik programmimällu kirjutatud käsud. PLK programmeerimiseks kasutatakse rahvusvahelise standardiga IEC 61131 määratud programmeerimisviise (joonis 5.9): Joonis 5.9 kontaktaseskeemi Ladder Diagram (LD) või Ladder Logic (LAD); algoritmi plokkskeemi ehk sammprogrammi Sequential Function Charts (SFC); loogikaskeemi Function Block Diagram (FBD); C++ või Pascal´i sarnast kõrgkeelt Structured Text (ST); käsulisti Instruction List (IL) või Statement List (STL).
0111001=1001110 2 Millal sündis Leibniz (pluss miinus 30 aastat on OK) ja mida suutis teha tema ehitatud arvuti? 1647 liitis lahutas korrutas jagas 3 Nimeta vähemalt üks oluline teooria- alane tulemus Alan Turingilt. Millisel aastakümnel see tulemus saadi? Turingu test 1940 4 Millal loodi programmeerimiskeel Fortran? Pluss miinus kolm aastat on OK. Selgita, mida oli Fortranis erilist või (alternatiivina), milleks teda peamiselt kasutatakse. 1957 loopida sai programmeerimiseks 5 Arvuta valemi väärtus kõigil muutujate väärtustustel. Selleks täida lüngad muutujate väärtuste tulpades ja täida keskmine tulp järeldus sümboli all kogu valemi väärtusega antud väärtustus el. A B C (A v B) (B & C) V Vv VVT T Vv VT TVV T Vv T Vv T Tt 6 Esita elektroonikaskeem, mis arvutab küsimuses 5 toodud loogikavalemi tulemus e, kasutades ainult ja- , või - ning ei- lülitusi ehitusblokkidena! Skeemi
annaabi.ee 
