Referaat: NAFTA JA SELLE PRODUKTIDE VÕIDUKÄIK LÄBI AJALOO Maarja Janson Parksepa Keskkool 11d klass 2007 Koostis Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%). Hoolimata sellest, et elemendiline koostis on naftal suhteliselt lihtne, on molekulaarne koostis väga keerukas. Peamised naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid, nafteenid ning aromaatsed ühendid. Parafiinide ehk alkaanide keemiline valem on CnH2n+2. Nende keemistemperatuur on 40...200°C. Nad on nafta peamised koostisosad. Nafteenide keemiline valem on CnH2n. Nad on raskemad ning keerukama struktuuriga kui parafiinid. Nende hulka kuulub ka asfalt. Aromaatsed ühendid on keemilise valemiga CnH2n-6. Nende hulka...
Eritamine Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 2016 a Eritamise mõiste Eritamine on elamistoiming, mida kõik inimesed sooritavad kõrvalekaldumatu regulaarsusega kogu elu jooksul. Eritamisprotsess on oluline, eemaldamaks toimuvad ainevahetuse jääkprodukte. Eritamise produktide all mõistame antud käsitluses rooja ja uriini. Eritamist mõjutavad tegurid Bioloogilised tegurid Uriini eritamise põhieesmärk on vabaneda organismile mittevajalikust vedelikust ja lahustunud keemilistest ainetest. Rooja eritamise eesmärk on vabastada organism mitteseeduvast tselluloosist ja imendumata jäänud toidust. Uriineritus, erinevalt roojaeritusest, toimub ööpäevaringselt, kuigi magamise ajal üriini produtseerimine aeglustub.
Füüsikalise keemia õppetool Töö nr. 8 ESTERDAMISE REAKTSIOONI TASAKAALUKONSTANDI MÄÄRAMINE Üliõpliane: Kood: Töö teostatud: Töö ülesanne. Töös määratakse tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile CH3COOH + C2H5OH CH3COOC2H5 + H20. Sissejuhatus. Eeltoodud reaktsioonile on termodünaamiline tasakaalukonstant avaldatav tasakaalu olukorras mõõdetud produktide ja lähteainete aktiivsuste kaudu: aCH 3COOC2 H 5 a H 2O xCH3COOC2 H 5 CH 3COOC2 H 5 x H 2O H 2O Ka = = a CH3COOH aC2 H 2OH xCH3COOH CH3COOH xC2 H 5OH C2 H 5OH kus xi - komponendi moolimurd, i - komponendi aktiivsustegur lahuses. Kui puuduvad andmed komponentide aktiivsustegurite kohta, on sobiv kasutada näilist tasakaalukonstanti K'x, mis avaldatakse moolimurdude xi kaudu:
Proot arv=järjekornr;Neutr=massiarvudesumma-prootonitearv; e- arv=prootonite arv-laeng Le Chatelier' printsiip tingimuste muutmine tasakaalusüsteemis kutsub esile tasakaalu nihkumise suunas, mis paneb süsteemi avaldama vastupanu tekitatud muutustele. *Lähteainete kontsentratsiooni suurendamine tasakaalusüsteemis nihutab tasakaalu paremale produktide tekke suunas, analoogiliselt mõjub produktide kontsentratsiooni vähendamine. *Temp tõstmine nihutab endo reaktsiooni tasakaalu paremale saaduste tekke suunas, ekso reaktsiooni tasakaalu aga vasakule lähteainete tekke suunas. *Gaasiliste ainete osavõtul kulgevate reaktsioonides nihutab rõhu tõstmine tasakaalu suunas, millises on gaasiliste ainete molekulide arv väiksem.Elektrolüüt keemiline ühend, mis vees või mingis teises lahustis lagunevad vastasnimeliselt laetud osakesteks ioonideks
proteaasid põhiliselt seriin-, tiool-, aspartaat- ja metalloproteinaasideks. Ensüümi proteolüütilise aktiivsuse ühikuks on 1 µkat, mis väljendab sellist ensüümi hulka, mis põhjustab 1 µmooli peptiidsidemete hüdrolüüsi või 1 µmooli aminohapete vabanemise 1 sekundi vältel 30°C juures. Kuna hüdrolüüsunud peptiidsidemete hulk ei ole otseselt mõõdetav, siis on üldlevinud, et proteaaside aktiivsus avaldatakse valgu hüdrolüüsil vabanevate produktide ehk aminohapete ja peptiidide hulga kaudu. Neutraalsete ja aluseliste proteaaside aktiivsuse määramisel kasutatakse substraadina tavaliselt kaseiini. Kaseiin on piima põhivalk, mis on koostiselt fosfoproteiin. Kaseiin esineb piimas mitsellidena, sest omab kõrget hüdrofoobsust. Piimast eraldatud kaseiin enamjaolt vees ei lahustu. Proteaasi aktiivsuse objektiivseks hindamiseks jälgitakse kaseiini hüdrolüüsi
Samuti on veel metallidulamid: Rauasulamid Vasesulamid (messing, pronks, uushõbe- alpaka ja melhior) Niklisulamid Alumiiniumisulamid Magneesiumisulamid Titaanisulamid Tinasulamid Kõvasulamid Väärismetallide sulamid (Au, Ag, Pt, Pd) 3)Igal reaktsioonil on oma kindel tasakaalukonstant, mida saab muuta vaid temperatuuri muutes. Teades tasakaalukonstanti, saab hinnata kas mingi konkreetne segu reageerib edasi produktide või reagentide suunas. 4) Reaktsiooni järk on suurus, mis on arvuliselt võrdne kontsentratsioonide astmenäitajate summaga reaktsiooni kiiruse võrrandis Nulljärku reaktsiooni korral avaldub reaktsiooni kiirus kui v = k, s.t kiirus ei sõltu reagentide kontsentratsioonidest. Esimest järku reaktsiooni korral on reaktsiooni kiirus proportsionaalne lähteaine kontsentratsiooniga. 5) Iseeneslike protsessidega kaasneb energia ja aine
AINE- JA ENERGIAVAHETUS ÜLDPÕHIMÕTE Ainevahetus e. metabolism: Organismis asetleidev sunteesi- ja lohustumisprotsesside kogusus, mis tagab organismi aine- ja energiavahetuse ubritseva keskkonnga ning on organismi elutegevuse aluseks Metabolism on anabolismi ja katabolismi integratsioon: Anabolism: Sunteesiprotsesside kogusus Katabolism: Lohustumisprotsesside kogusus Organismi metabolism holmab seedimist, imendumist, rakus toimuvaid metaboolseid radu ja lopp-produktide eritumist Rakusisene metabolism toimub metaboolsete radadena, milles ensuumide toimel muunduvad ja tekivad metaboliidid METABOLISMI POHIFUNKTSIOONID INIMORGANISMIS Energia omastamine valiskeskkonnast toitainete vormis: Organism vajab susiniku ja elektronide allikana valiskeskkonna orgaanilise uhendeid (nait. glukoos) Energia saamine redoksreaktsioonidest Toitainete omastamine ja kasutamine biomolekulide suntees...
Spontaansed protsessid iseeneslikult kulgevad protsessid. Mittespontaansed protsessid mitte iseeneslikult kulgevad protsessid. Gibbsi energia muut kriteerium spontaansuse hindamiseks. G = H -T·S ; Protsess on spontaanne kui G < 0. *H < 0, S > 0, G < 0 alati; *H < 0, S < 0, G < 0 madalal temp, G > 0 kõrgel temp; *H > 0, S > 0, G < 0 kõrgel temp, G > 0 madalal temp; *H > 0, S < 0, G > 0 alati Keemiline tasakaal olek, kus lähteainete ja produktide kontsentratsioonid ajas enam ei muutu. Tasakaalukontstant (Kc) kirjeldab matemaatiliselt tasakaaluolekut. Kc sõltub temperatuurist, mitte kontsentratsioonist. Mida suurem on Kc või Kp, seda enam on reaktsiooni tasakaal nihutatud paremale produktide tekke suunas. Reaktsiooni isotermi võrrand G = - R · T · ln(Kp) G << 0 (Kp >> 1) reaktsioon kulgeb vasakult paremale, tasakaalusegus põhiliselt saadused. Reaktsioon kulgeb praktiliselt lõpuni.
ja vastavalt klassifitseerida, näiteks monoterpenoididest (C10) võiks nimetada tsitraali ja geraniooli, seskviterpenoididest (C15) farnesooli, diterpenoididest (C20) retinooli. Kondenseerunud tsüklitega steroidid on vaadeldavad triterpeeni (C30) skvaleeni derivaatidena. Mitmesuguseid terpenoide sisaldub taimsest materjalist eraldatud eeterlikes õlides. -4- 3.Terpenoidide süntees Eestis Terpenoidsete produktide keemiline süntees sai Eestis alguse 1960. a, kui ENSV TA Keemia Instituuti asus tööle Koit Lääts, kes oli selle valdkonnaga tegelenud Leningradis. Tema poolt esitatud sünteesiskeemi aluseks oli odav naftaprodukt, isopreen. Koit Läätse rajatud orgaanilise sünteesi sektori töö eesmärgiks sai välja töötada hinnaliste terpenoidsete produktide sünteesi komplekssed tootmistehnoloogiad lõppeesmärgiga koostada lähteandmed vastava tehase projekteerimiseks.
3. LEELISPROTEAAS ensüüm, mis toimib, kui pH9,0 Aktiivtsentri ehitus ja sellest tulenev ensüümi toimemehhanism on oluliseks proteaaside klassifikatsiooni aspektiks. Selle põhjal saab välja tuua neli peamist rühma: 1) Seriinproteinaasid 2) Tioolproteinaasid 3) Aspartaatproteinaasid 4) Metallproteinaasid Hüdrolüüsunud peptiidsidemete hulk ei ole otseselt mõõdetav, mistõttu avaldatakse proteaaside aktiivsus valgu hüdrolüüsil vabanevate produktide (amh-e ja peptiidide hulga) kaudu: ENSÜÜMI PROTEOLÜÜTILISE AKTIIVSUSE ÜHIK: 1 kat- ensüümi hulk, mis põhjustab 1 mooli peptiidsideme hüdrolüüsi/ 1 mooli aminohapete vabanemisel 1 sekundi vältel 30°C juures Uuritavad preparaadid erinevad substraadispetsiifilisuse ja optimaalse pH väärtuse poolest: Proteaasi preparaat ja vajalik pH Substraat, mida kasutatakse proteaasi aktiivsuse määramisel
kesksetele või otsmistele peptiidsidemetele. Ensüümi toimimiseks optimaalse keskkonna pH väärtuse järgi eristatakse hapusid, neutraalseid ja leelisproteaase. Oluliseks proteaaside kvalifikatsiooni aspektiks on aktiivtsentri ehitus ning sellest tulenevalt ka ensüümi toimemehhanism. Kuna hüdrolüüsunud peptiidsidemete hulka ei saa otseselt mõõta, siis proteaaside aktiivsus avaldatakse valgu hüdrolüüsil vabanevate produktide ehk aminohapete ja peptiidide hulga kaudu. Neutraalsete ja aluseliste proteaaside aktiivuse määramisel kasutatakse substraadina tavaliselt kaseiini, mis on piima põhivalk, koostiselt fosfoproteiin. Piimas esineb ta mitsellidena, kuna ta on väga hüdrofoobne. Piimast eraldatud kaseiin ei lahustu vees, kuid hästi lahustub tema Na-sool. Proteaasi aktiivsuse hindamiseks jälgitakse kaseiini hüdrolüüsi algstaadiumit, mil valgu polüpeptiidahelas on katkenud vaid üksikud peptiidsidemed
Tallinn 2010 3.BIOKATALÜÜS 3.4 PROTEOLÜÜTILISE ENSÜÜMI AKTIIVSUSE MÄÄRAMINE TÖÖ TEOREETILISED ALUSED Proteolüütilised ensüümid ehk proteaasid on arvukas rühm ensüüme, mis katalüüsivad peptiidsidemete hüdrolüüsi valkudes ja peptiidides. Reaktsiooni tulemuseks on erineva molekulmassiga peptiidid ja vabad aminohapped. Proteolüütilise ensüümi aktiivsus avaldatakse hüdrolüüsil vabanevate produktide hulga kaudu. Kasutatakse sõltuvalt uuritava proteaasi omapärast vastavaid substraate ja talle sobiva Ph-ga puhvreid. Selles töös kasutatakse ensüümi substraadina kaseiini. Ensüümireaktsioonil hüdrolüüsumata valk ja kõrgmolekulaarsed peptiidid sadestatakse TKÄ-ga, mis ühtlasi peatab ka ensüümi. Seejärel määratakse mitte sadestuvad hüdrolüüsi produktid spektrofotomeetriga. Töö käik 1. Valmistasin uuritava proteaasi Savinase lahuse ensüümile sobiva pH
(pH ~7,2) ja leelisproteaase (pH ~9,0). Aktiivtsentri ehituse järgi jaotatakse proteaasid põhiliselt seriin-, tiool-, aspartaat- ja metalloproteinaasideks. Proteaasi aktiivsuse objektiivseks hindamiseks jälgitakse kaseiini hüdrolüüsi algstaadiumit, mil valgu polüpeptiidahelas on katkenud vaid üksikud peptiidsidemed ehk märgatav osa valgust on hüdrolüüsumata. Trikloroäädihkappe toimel sadenevad reaktsioonisegust kõrgmolekulaarsed peptiidid (M > 10000) ning mittesadenevate produktide sisaldus lahuses määratakse spektrofotomeetrilisel meetodil. Lisaks kõrgmolekulaarsete peptiidide sadestamisele lõpetab TKÄ ka ensüümireaktsiooni kulgemise. Lahusesse jäävad vaid vabad aminohapped ja madalmolekulaarsed peptiidid, mille kontsentratsiooni iseloomustatakse kaudselt aromaatset tuuma sisaldavate aminohapete (türosiin, trüptofaan, fenüülalaniin) sisalduse alusel. Need aminohapped omavad neeldumismaksimume lainepikkustel 270-
(Phe) omavad neeldumismaksimume UV- piirkonnas lainepikkustel 270280 nm ja tänu sellele on nad spektrofotomeetriliselt hõlpsasti detekteeritavad. Reaktsioonisegust võetud proovides mõõdetaksegi kindla lainepikkusega valguskiirguse neelduvust uuritavas lahuses. Ehkki mõõdetav absorbtsioon ( opiline tihedus, A) on tingitud kõikidest lahuses olevatest, aromaatset tuuma sisaldavatest aminohapetest, väljendatakse kaseiini hüdrolüüsi produktide sisaldus türosiini kontsentratsioonina mg /ml või mol /ml (1 mol = 181g = 0,181 mg). Kasutades olemasolevat kaliibrimissirget A versus CTyr leitakse absorbtsiooni väärtuste järgi türosiini kontsentratsioon kindlatel aegadel reaktsioonisegust võetud proovides. Töö käik Ensüümipreparaadist töölahuse valmistamine Uuritavast proteaasi preparaadist (esperaas) valmistatakse ensüümile sobiva pH väärtusega puhvris lahus, milles ensüümi kontsentratsioon on 4 mg/ml
produktsiooni. Bakterid, putukad, viirused, inimesed, taimed, jms. 12. Loetle erinevaid abiootilisi keskkonnafaktoreid, mis mõjutavad produktsiooni Tuul, pH, niiskus, temp, valgus, CO2 tase 13. Loetle erinevaid kiirguskeskkonnafaktoreid, mis mõjutavad produktsiooni Liiga tugev kiirgus, liiga vähene kiirgus, tugev UV kiirgus 14. Loetle erinevaid mulla keskkonnafaktoreid, mis mõjutavad produktsiooni N, P, K, Mg, O, H2O 15. Milline on FS produktide teoreetiline suunamisjärjekord 1)Pungad ja uus lehestik 2)Uued juured 3)Varud lehestikus ja tüves 4)Tüve juurdekasv 5)Kaitseainete tootmine 16. Millistest keskkonnafaktorite mõjul see teoreetiline FS produktide suunamise pingerida võib muutuda? Pingerida sõltub taime kasvustrateegiast, liigist, kliimast ja toitainete olemasolust. 17. Kuidas mõjutab vee/toitainete kättesaadavus taime maapealse ja maa- aluse produktsiooni vahekorda?
1 s vältel 30 °C juures. Kuna hudroluusunud peptiidsidemete hulk ei ole otseselt mõõdetav, siis on uldlevinud proteoluutiliste ensuumide aktiivsuse avaldamine ulalnimetatud tingimustel toimuval valgu hudroluusil vabanevate produktide (aminohapped, peptiidid) hulga kaudu. Sõltuvalt uuritava proteaasi substraadispetsiifilisusest ja aktiivsuse pH - optimumist kasutatakse aktiivsuse määramisel erinevaid substraate ja iga ensuumipreparaat lahustatakse talle sobiva pH - ga puhvris. Kasutatakse järgmisi pH - piirkondi: 2,5 ± 0,5 - hapud proteaasid, 7,2 ± 0,5 - neutraalsed proteaasid, 9,0 ± 0,5 - leelisproteaasid. Enne tööle asumist informeerib praktikumi juhendaja, millise
hüdrolüüsi valkudes ja peptiidides. Reaktsiooniproduktideks on erineva molekulaarmassiga peptiidid ja vabad aminohapped. Valkude hüdrolüüsiks nim proteolüüsi. Proteolüütilise aktiivuse ühikuks 1 µkat loetakse sellist ensüümi hulka, mis põhjustab 1 µmooli peptiidsidemete hüdrolüüsi 1 s vältel 30 oC juures. Kuna hüdrolüüsunud peptiidsidemete hulk ei ole otseselt mõõdetav, siis on üldlevinud proteolüütiliste ensüümide aktiivsuse avaldamine valgu hüdrolüüsi produktide hulga kaudu. Sõltuvalt uuritava proteaasi substraadispetsiifilisusest ja aktiivsuse pH-optimumist kasutatakse aktiivsuse määramisel erinevaid substraate. Käesolevas töös kasutati substraadina kaseiini. Ensüümireaktsioonil hüdrolüüsumata valk ja kõrgmolekulaarsed peptiidid sadestatakse lahusest trikloroäädikhappega, mis ühtlasi inaktiveerib ensüümi ja peatab hüdrolüüsireaktsiooni.
üksikud peptiidsidemed ehk märgatav osa valgust on hüdrolüüsumata. Trikloroäädihkappe toimel sadenevad reaktsioonisegust kõrgmolekulaarsed peptiidid (M > 10000) ning mittesadenevate produktide sisaldus lahuses määratakse spektrofotomeetrilisel meetodil. Lisaks kõrgmolekulaarsete peptiidide sadestamisele lõpetab TKÄ ka ensüümireaktsiooni kulgemise. Lahusesse jäävad vaid vabad aminohapped ja madalmolekulaarsed peptiidid, mille kontsentratsiooni iseloomustatakse kaudselt aromaatset tuuma sisaldavate aminohapete (türosiin, trüptofaan, fenüülalaniin) sisalduse alusel. Need aminohapped omavad neeldumismaksimume lainepikkustel 270-280 nm, kaseiini hüdrolüüsi
käesoleva loetelu B osas nimetatud tööd). 4. Rikastamis-, aglomeerimis- ja brikettimistööd (kusjuures tekib üle 10% vaba ränioksiidi sisaldav tolm). 5. Geoloogia- ja topogeodeesiatööd. 6. Elektrijaamade ja -võrkude seadmete remont. 7. Elektrotehnikaalane tootmine. 8. Raadiotehnika- ja elektroonikatööstus. 9. Lennuaparaatide tootmine ja remontimine. 10. Turba tootmine. 11. Laevaehitus ja remont. 12. Keemiatööstus (anorgaaniliste produktide tootmine, orgaaniliste produktide tootmine, lakkide-värvide tootmine, klaasasbestist toodete valmistamine, kummitööstus). 13. Metsavarumistööd, palgiparvetus ja vaigutustööd. 14. Tsemenditootmine. 15. Kivitöötlemine ja kivivalutoodete valmistamine. 16. Raudbetoon- ja betoondetailide ning konstruktsioonide tootmine. 17. Soojusisolatsioonimaterjalide tootmine. 18. Hüdroisolatsioonimaterjalide tootmine. 19. Klaasi ja klaastoodete valmistamine. 20
märkimisväärne. Kasv=koguFS-hingamine-varud-suremine 4 9. Mis on vananemise ja raugastumise erinevus/sarnasus. Too näiteid. Sarnasus on et mõlemal juhul toimub toitainete ümberpaigutamine. Erinevus on raugastumisel, et geneetiliselt reguleeritud, vananemine aga sõltub keskkonnatingimustest ja toitainete kättesaadavusest. 10. Mis on varumise ja salvestamise erinevus, too näiteid.Varumine on aktiivne C produktide ümberjaotuse protsess, toimub kasvu arvel. Salvestamine on keskkonnatingimustest mõjutatud hetkel üleliigsete ainete kogumine nt :süsivesikud vilja vee puudumisel. 11. Loetle erinevaid biootilisi keskkonnafaktoreid, mis mõjutavad produktsiooni Bakterid,putukad,viirused, inimesed, taimed, muud loomad 12. Loetle erinevaid abiootilisi keskkonnafaktoreid ,mis mõjutavad produktsiooni Tuul,pH,niiskus, temp,valgus,CO2 13. Loetle erinevaid kiirguskeskkonnafaktoreid, mis mõjutavad
inimmõju (tulekahjud, saaste, tallamine) 11 Loetle erinevaid abiootilisi keskkonnafaktoreid ,mis mõjutavad produktsiooni Temperatuur, päikesekiirgus, tuul, vesi 12 Loetle erinevaid kiirguskeskkonnafaktoreid, mis mõjutavad produktsiooni Uv-kiirgus, 13 Loetle erinevaid mulla keskkonnafaktoreid, mis mõjutavad produktsiooni K sisaldus, Mg sisaldus, mulla mehhaanilised omadused (sõmerus) 14 Milline on FS produktide teoreetiline suunamisjärjekord pungad ja uus lehestik uued juured varud lehestikus ja tüves tüve juurdekasv kaitseainete tootmine 15 Millistest keskkonnafaktorite mõjul see teoreetiline FS produktide suunamise pingerida võib muutuda? * taime kasvustrateegiast/liigist* kliimast *toitainete olemasolust *hormoonidest 16 Kuidas mõjutab vee/toitainete kättesaadavus taime maapealse ja maa-aluse produktsiooni vahekorda?
peptiidid, mille kontsentratsiooni iseloomustatakse aromaatset tuuma sisaldavate aminohapete sisalduse alusel (nt türosiin, fenüülalaniin, trüptofaan). Neeldusmismaksimumid UV-piirkonnas asuvad lainepikkustel 270-280 nm, mistõttu on nad spektrofotomeetriliselt hõlpsasti detekteeritavad. Reaktsionisegu proovides mõõdetakse kindla lainepikkusega valguskiirguse neelduvust ehk optilist tihedust (D)/absorptsiooni (A). Kaseiini hüdrolüüsi produktide sisaldus väljendatakse türosiini kontsentratsioonina mg/ml või mikromooli/ml (1 mikromool = 181 mikrogrammmi = 0,181 mg), kuigi lahuses võib olla ka teisi aromaatse tuumaga aminohappeid. Antud kaliibrimissirge abil leitakse A väärtuste järgi türosiini kontsentratsioon kindlatel aegadel reaktsioonisegust võetud proovides. Töö käik Töölahuse valmistamine: Valmistada uuritavast proteaasi preparaadist ensüümile sobiva pH-ga puhvris lahus, milles
peptiidid, mille kontsentratsiooni iseloomustatakse aromaatset tuuma sisaldavate aminohapete sisalduse alusel (nt türosiin, fenüülalaniin, trüptofaan). Neeldusmismaksimumid UV-piirkonnas asuvad lainepikkustel 270-280 nm, mistõttu on nad spektrofotomeetriliselt hõlpsasti detekteeritavad. Reaktsionisegu proovides mõõdetakse kindla lainepikkusega valguskiirguse neelduvust ehk optilist tihedust (D)/absorptsiooni (A). Kaseiini hüdrolüüsi produktide sisaldus väljendatakse türosiini kontsentratsioonina mg/ml või mikromooli/ml (1 mikromool = 181 mikrogrammmi = 0,181 mg), kuigi lahuses võib olla ka teisi aromaatse tuumaga aminohappeid. Antud kaliibrimissirge abil leitakse A väärtuste järgi türosiini kontsentratsioon kindlatel aegadel reaktsioonisegust võetud proovides. Töö käik Töölahuse valmistamine: Valmistada uuritavast proteaasi preparaadist ensüümile sobiva pH-ga puhvris lahus, milles
kontrolli saavutamine eritamise üle Täiskasvanud ja vanurid-elukaare lõpuosas võib toimuda muutus: - WC-s käimine sageneb - krooniline kõhukinnisus Mõjutavad tegurid: BIOLOOGILISED -Uriin -Roe -Eritamise füüsiline toiming Mõjutavad tegurid PSÜHHOLOOGILISED -inimeste hoiakud ja arusaamad mõjutavad toimingu sooritamise viisi -teatud emotsioonid Mõjutavad tegurid: SOTSIOKULTUURILISED -erinevad nimetused erituse protsessi ja produktide kohta erinevates kultuurides Mõjutavad tegurid: KESKKONNATEGURID - erinevad käimlatetüübid - kätepesemisvõimalused Mõjutavad tegurid: POLIITILIS-MAJANDUSLIKUD -kõhulahtisusega seotud haiguste vältimiseks vajalik raha AKTUAALSED JA POTENTSIAALSED PROBLEEMID Jagatud nelja gruppi: -sõltuvuse/sõltumatuse seisundi muutus seoses eritamisega -muutus eritamisharjumustes -muutus eritamisviisides -keskkonna ja rutiini muutus
fruktoos ja -D-glükoos. · Invertaas on väga oluline inimese seedeensüüm. Saharoos hüdrolüüsib peensoole limaskesta rakkude poolt doodetava invertasi toimel. · Invertaasi aktiivsuse määramise meetod sahharoosi(mittetaandav suhkur) hüdrolüüsi uuritava invertaasipreparaadi timel ja vabanenud taandavate suhkrute glükoosi ja fruktoosi summaarse kontsentratsiooni määramisel reaktsioonisegus. · Hüdrolüüsi käigus tekkinud produktide koguse kindlakstegemiseks kasutatakse erinevaid meetodid. Meie töös me kasutame kompleksomeetrilist meetod. Põhireaktiiviks on aluseline lahus , mis sisaldab vask(II)-triloon B kompleks. Reaktiiv täidab 2 rolli: 1) tänu aluselisele keskonnale inaktiveerib ta invertaasi, 2) tagab taandavate suhkrute määramiseks vajalikuleeliselise keskkonna ja vask(II)-triloon B kompleksi · Tindlal ajahetkel võetud proov viiakse komplekslahusse. Keemistemperaturil Cu- ioonid
Massiprotsent × 100 % Dissotsiatsioonimäär Aine mass m=c × M m= n × M pH= - log |H| pH=pK log |H|= |H|=K × [HO] = pOH= - log |OH¯| |OH¯|= Molaarmass M = V × Cm M= M= Molaalsus Cm= Cm= Ruumala V= V= Konsentratsioon C= C= C= Happe ja soola suhe: = Moolide arv n= n=C×V Entalpia H= U+nRT H=G+TS Siseenergia U=H-nRT U= q - w Gibbsi vabaenergia G=H-TS G= -nFE G=Gr°+ RT ln Q Entroopia S=R ln S= S=nc ln S= nR ln S= nR ln Kiirus v = v=K×C(a)×C(b) v(t2)= v(t1) × Poolestusaeg t= t(e,k) = i× K(e,k) × Cm (elektrolüütide puhul i= × (produktide ioonide arv -1) + 1 Osmootne rõhk = i × Cm × RT Tasakaalukonstant Ka= lnK= lnK = ln = × - ) K2= K1 × aktivatsioonienergia E=E - lnQ
rakuhingamiseks. molekulaarne hapnik jõuab organismi rakkude mitokondreisse ja seejärel biokeemilistes oksüdatsiooniprotsessides vabanev CO2 (käsikäes teiste ainetega) väljutatakse organismist. Hingamine on üks vähestest kehalistest funktsioonidest, mida on võimalik teatud piirides tahtega mõjutada PÕLEMINE Põlemine on kiire oksüdatsioonireaktsioon, millega kaasnevad intensiivne soojuse eraldumine, reaktsiooni produktide temperatuuri järsk tõus ja harilikult ka valgusnähtused. namasti on põlemisel tegemist sellise oksüdatsioonireaktsiooniga, milles toimub kiire ühinemine atmosfääri õhuhapnikuga. namasti on põlemisel tegemist sellise oksüdatsioonireaktsiooniga, milles toimub kiire ühinemine atmosfääri õhuhapnikuga. Põlemine õhu osalusel ei ole täielik. Peale süsihappegaasi ja veeauru tekivad ka vingugaas, tahm, süsi ja õhu lämmastikust (78% õhust)
veresettega. · Vereanalüüsi tulemusi kasutavad arstid peaaegu kõikide haiguste diagnoosimisel · Vereanalüüse võetakse tavaliselt veenist, lastelt enamasti sõrmest · kliiniline vereanalüüs vereanalüüs , mis näitab vere koostises olevate vormelementide muutusi (näit. leukotsüüdid, erütrotsüüdid, trombotsüüdid jne); · biokeemiline vereanalüüs erinevate organite ainevahetuse tulemusena tekkinud produktide määr, mida saab mõõta (näiteks kreatiniini hulk neeru ainevahetuse korral, bilirubiini hulk maksa ainevahetuse korral jne) · Leukotsüüdid - Näitavad valgete vereliblede arvu organismis Erütrotsüüdid - Näitavad punaste vereliblede arvu organismis Hemoglobiin - Punastes verelibledes olev valk, mis seob ja transpordib hapnikku (norm. 125-130) Hematokritt Näitab erütrotsüüdide ja vereplasma suhet (norm. 41-45%) MCV - Keskmine erütrotsüüdide näit
Arvestades aga ka veealust osa on Mauna Kea maailma kõrgeim mäe tipuks. Vulkaani kõrgus jalamilt tipuni üle 10000 meetri. Mauna Kea observatoorium · Mauna Kea tipus asub Mauna Kea observatoorium ning seal tuleb talvel lumi maha Kilpvulkaan · Kilpvulkaan on lai ja suhteliselt lame vulkaan, mis koosneb enamasti basaltseist laavavooludest · Kilpvulkaanid on võrreldes teistevulkaanidega suhteliselt lamedad · Selle põhjuseks on kilpvulkaanide vulkaaniliste produktide keemilisest koostisest tulenevad omadused. Kilpvulkaan · Kilpvulkaanid purskavad reeglina aluselist laavat, mis võrreldes ränirikkamatest laavadest on tunduvalt vedelam · Seega saab laava kraatrist kaugemale voolata, moodustadeski lameda kilpvulkaani · Kilpvulkaanid on oma mahult reeglina märksa suuremad ülejaanud vulkaanidest
tingimustel: CO2(g) + 2H2(g) H2CO(g) + H2O(g) Arvutiga saadi tulemuseks, et võis küll, ainult juhul, kui neeldus suur hulk energiat. Reaktsioon on endergooniline. Sel põhjusel see reaktsioon spontaalselt ei toimu. Eksergoonilised reaktsioonid, kus energia eraldub, kulgevad spontaanselt. Keemilised reaktsioonid kulgevad spontaanselt, kui: 1) reagentidel on kõrgem potentsiaalne energia, kui produktidel (sel juhul hoiavad produktide aatomid elektrone tugevamini kinni, kui reagentide aatomid). Potentsiaalse energia erinevus reagentide ja produktide vahel eraldub soojusenergiana reaktsioon on eksotermiline 2) produktide tekkimisega entroopia suureneb (korrastatuse aste produktide molekulides on madalam, kui reaktantide molekulides) Formaldehüüdi tekkimiseks pakutud reaktsioon ei vasta kummalegi tingimusele, seetõttu spontaanselt ei toimu
· Oluline proteaasi klafitsiooni aspektiks on aktiivtsentri ehitus, millist sõltub toimemehanism. (näiteks tiool-, seriin-, aspartaat- ja metalloproteinaasid). · 1 µkat - ensüümi proteolüütilise aktiivsuse ühikuks, mis peegeldab 1 µmooli peptiidsideme hüdrolüüsi 1 sekundi jooksul 30C juures. (kuid seda on raske mõelda siis proteaaside aktiivsus avaldatakse vabanevate produktide hulga kaudu) · Neutraale ja alulise proteaaside aktiivasusi määramise jaoks kasutatakse põhiliselt kaseiini. Kaseiin valk(fosfoproteiin), mis leidub piimas. Kaseiini molekulid on hüdrofoobsed ja esinevad piimas mitsellina. (Na-kaseinaat aga lahustub vees). Proteaasi aktiivsuse objektiivseks hindamiseks jälgitakse kaseinni hüdrolüüsi algstaadiumit, kui polüpeptiidahelas on katkenud ainult üksikud peptiidsidemed.
Tervislikud eluviisid ** Lugupeetud kuulajad! Kindlasti olete kuulnud, et tervist tuleb hoida ja kaitsta. Sellega ei tohiks mängida ja seda kahjustada. Usun, et ka teie vanemad on teile rääkinud, et ärge sööge palju magusat ja pange ikka sall kaela. See võib tunduda igava näägutusena, kuid tegelikult on see õige. Regulaarselt tuleks teha ka sporti, et hoida ennast piisavalt aktiivsena ja heas füüsilises vormis. Õigesti toitumine ei pruugi raske olla. Toidupüramiid selgitab erinevate toitainegruppide osakaalu õiges toiduvalikus. Iga erinev grupp varustab meie organismi erinevate ainetega. Ükski rühm ei ole teisest tähtsam, kuigi püramiidi alustala moodustavaid aineid - teraviljatooteid - peaks teiste gruppidega võrreldes rohkem tarbima. Suitsetamine ja selle kahjulikud mõjud inimesele Suitsetamine on inimese tervisele väga kahjulik. Suitsetamine kahjustab ...
Lotta Kirke Kapral 9.d ALKOHOLID- ETANOOL Referaat Juhendaja: Evelin Maalmeister Tabasalu 2013 SISUKORD 1. Etanool................................................................................. ..................... 3 1.1 Etanooli saadakse põhiliselt suhkrut sisaldavate lahuste käärimisel..............3 1.2. Etanooli saadakse- viinamarjade, puuviljade ja teiste suhkruid sisaldavate lahuste või tärklist sisaldavate produktide kääritamisel......................................3 1.3. Etanooli saadakse- puidutöötlemisjääkide töötlemisel.................................4 1.4. Etanooli saadakse-Nafta krakkgaasides sisalduva eteeni hüdraatumisel......4 1.5. Tooretanooli destilleerimisel saadud ainet nimetatakse piirituseks.............4 2. Omadused.................................................................................... ..............5 2.1 Keemilised omadused.................................
mürkkemikaalide tootmisel. 1999. aastal toodeti maailmas ligikaudu 27 miljonit tonni metanooli. Etanool Etanool on värvuseta, iseloomuliku lõhnaga, põletava. kõrvetava maitsega vedelik, mille sulamistemperatuur on -112 ºC ja keemistemperatuur 78 ºC. Etanool on veest kergem vedelik, sest tema tihedus on 0,794 g/cm³. Etanool lahustub veega igas vahekorras. Etanooli saab toota mitmetel viisidel: viinamarjade, puuviljade ja teiste suhkruid sisaldavate lahuste või tärklist sisaldavate produktide kääritamisel; Puidutöötlemisjääkide töötlemisel; Nafta krakkgaasides sisalduva eteeni hüdraatumisel. Etanooli peamised kasutusalad on alkohoolsed joogid, värvid ja erinevad lakid, ravimid, kütused jne... Kasutatud kirjandus http://en.wikipedia.org/wiki/Methanol http://en.wikipedia.org/wiki/Ethanol http://www.eava.ee/opiobjektid/mto/biokytus/12_metanool_ja_etanool_kolbmootorit e_ktusena.html
allesjäänud pool. · Nihkereegel: -lagunemisel muutub laenguarv kahe võrra väiksemaks ja massiarv nelja võrra väiksemaks. Tuum nihkub perioodtabelis kahe koha võrra ettepoole. · -lagunemisel suureneb tuuma laenguarv ühe võrra, massiarv ei muutu ja tuum nihkub perioodtabelis ühe koha võrra tahapoole. Radiosüsiniku meetod materjalide vanuse määramiseks · Uurides looduslikes materjalides radioaktiivse lagunemise produktide sisaldust, saab teha järeldusi nende vanuse kohta. Näiteks uraani lagunemisel tekkivate plii isotoopide järgi võib arvutada kivimite moodustumise aega. Orgaaniliste materjalide (puidu, luude jm) vanust saab määrata radiosüsiniku (C-14) järgi Kiirguse mõju inimesele · Inimesed elavad pidevas kiirgusvoos, mis tuleb maakoorest, kosmosest ja tehismaterjalidest. Üks osa kiirgusest kannab ioniseeriva kiirguse nime
Tähtsus inimesele: 1.Biotehnoloogias geenide siirdamine -valmistatakse viirusvektorid, kellest on kõrvaldatud halvad geenid ja siirdatud vajalik geen. -Inimeselt eraldatakse keharakke, mis nakatatakse viirusvektoriga. -Siirdatav DNA ühineb raku kromosoomiga -Lisatud geeniga rakud viidakse tagasi organismi ja avaldub vastav tunnus. Kasutamisvõimalused: 1.Ravi 2.Transgeensete mikroobide, taimede, loomade saamiseks. 3.Mudelloomade kasutamine 4.Loomsete produktide muutmine ravi eesmärgil (ka taimsete produktide puhul) Kahju-Viirushaigused Inimese viirushaigused Nohu - piisknakkus Gripp - piisknakkus. Tuulerõuged-hingamisteed Punetised-Piisknakkus, otsene kontakt haigega Genitaalherpes-seksuaalselt AIDS(Hiv viirus)-seksuaalselt, verega Mumps-piisknakkus. MÕISTED antikoodon-tRNA molekuli kolmenukleoiidne järjestus, mis valgusünteesi käigus seostub mRNA koodoniga. bakteriofaag-viirus, mille peremeesrakuks on bakter
(pH=2,5), neutraalseid (ph=7,2) ja leelisproteaase (pH=9,0). Proteaase klassifitseeritakse aktiivtsentri ehituse (millised aminohapped sellesse kuuluvad) järgi, millest tuleneb ensüümi toimemehhanism. Neli peamist rühma on seriin -, tiool-, aspartaat- ja metallproteinaasid. Kuna hüdrolüüsinud peptiidsidemete hulk ei ole otse mõõdetav, siis on levinud proteaasi aktiivsuse avaldamine valgu hüdrolüüsil vabanevate produktide, st aminohapete peptiidide hulga kaudu. Alkanaasi aktiivsuse määramisel kasutasin substraadina kaseiini. Kaseiin on piima põhivalk, mis koostiselt on forfoproteiin. Tänu kaseiini molekulide kõrgele hüdrofoobsusele esineb ta piimas mitsellidena. Piimast eraldatud kaseiin vees praktiliselt ei lahustu, küll aga lahustub vees hästi kaseiini Na-sool (Na-kaseinaat). Proteaasi aktiivsuse objektiivseks hindamiseks jälgitakse kasiini hüdrolüüsi algstaadiumit, mil valgu
neutraalseid ja leelisproteaase . Oluline proteaaside klassifikatsiooni aspekt on aktiivtsentri ehitus (millised aminohapped sellesse kuuluvad) ja sellest tuleneb ensüümi toimemehhanism. Ensüümi proteolüütilise aktiivsuse ühik on selline ensüümi hulk, mis põhjustab peptiidsidemete hüdrolüüsi või aminohapete vabanemise vältel juures. Üldlevinud on, et proteaaside aktiivsus avaldatakse valgu hüdrolüüsil vabanevate produktide, st aminohapete ja peptiidide hulga kaudu. Neutraalsete ja aluseliste proteaaside aktiivsuse määramisel kasutatakse substraadina reeglina kaseiini. Kaseiin on piima põhivalk, mis koostiselt on fosfoproteiin. Tänu kaseiini molekulide kõrgele hüdrofoobsusele esineb ta piimas mitsellidena. Piimast eraldatud kaseiin vees praktiliselt ei lahustu, küll aga lahustub vees hästi kaseiini Na-sool. Proteaasi aktiivsuse
põhjavette inimtegevuse mõjul, kas otseselt või kaudselt. Reostunud vesi tungib läbi pinnasekihtide põhjavette. Põllumajanduses kasutatakse erinevaid väetiseid. Reostavad ained põhjaveele põllunduses on kasutatav väetis. Voorelistel maa aladel satuvad reostavad ained eriti kergelt allamäge põhjaveele lähemale ja suudavad pinnakihid läbistada. Reostatud vee alla loetakse ka soolase merevee sattumist põhjavette. Naftareostuse olemus Naftareostus on nafta või selle produktide sattumine loodusesse. Naftareostuse tekkepõhjused Kaks peamist naftareostuse tekitajaid on naftapuurtornid ja naftatankerid. Laevaõnnetuste peapõhjusi on inimfaktor suhtele 80:20 Soome lahel sõidab ligi 30 reisilaeva ristipõiki üle 100,000 tonniste tankerite tee. Naftareostuse tagajärjed Laastavad tagajärjed on naftareostusel elusloodusele. Lindudele, mereimetajatele ja muudele kaladele. Lindude sulestiku muudab veekindlaks looduslik lipiidne kaitsekiht
entroopia kasvama.Termodünaamika III kui temperatuur läheneb absoluutsele nullile, läheneb süsteemi entroopia konstandile. Entroopia kasv S>0 (sulamine,aurustumine, lahustumine, temp tõstmine, reakts, kus gaasiliste ainete hulk kasvab)Entroopia kahanemine S<0veeldumine, tahkestumine,gaasiliste ainete mahu vähenemine)Spontaansusehindamine :G=H -TS (G- Gibbsi vaba energia muut. Protsess spontaanne kui G<0Mida suurem on Kc või Kp , seda enam on reaktsiooni tasakaal nihutatud paremale, produktide poole.reaktsiooni isotermi võrrand: G = - R · T · ln(Kp) G << 0 (Kp >> 1) reaktsioon kulgeb vasakult paremale, tasakaalusegus põhiliselt saadused. Reaktsioon kulgeb praktiliselt lõpuni.G >> 0 (Kp <<1) reaktsioon kulgeb vastasuunas, tasakaalusegus põhiliselt lähteained. Reaktsioon praktiliselt ei kulge.
päeva jooksul on külmetushaigusele sarnased sümptomid. Unetus, agressiivsus, depressioon, närvilisus, valguskartlikkus, õudusunenäod. Kui viirus jõuab kesknärvi süsteemi, siis järgneb surm. Haigestumisel süstitakse antikehi ja vaktsiini. Enteroviirused- paljunevad soolestiku rakkudes. Põhjustavad kõhulahtisust ja soolestiku põletiike. On üle 67 viiruse tüübi, kestab umbes 1-2 päeva. Retroviirused: 1. D rakulise verevähi viirus, sugulisel teel (tav mehelt naisele), vere produktide kaudu. On lokaalselt suhteliselt levinud Jaapanis, selle viiruse nakatumisel võib tekkida verevähk 2. HIV on ka retroviirus Gripiviirus- äge hingamisteede haigus. Tuntakse kolme tüüpi: A, B, C viirused. Kõige levinum inimestel on A tüüpi viirus. Transtriptutisoon- viirus abil toimuv geenide parandamine
Millest? – Pärmseentest, mida leidub looduses vabalt, kui ka seotult taimede eeterlikes õlides – Puuviljades ja viinamarjades leiduv suhkur – Tärklis, mida sisaldavad kartulid ja teraviljad Tootmine – Pärmseentega kääritamine – Tselluloosi sisaldavate ainete töötlemisel – Nafta krakkimisel (kuumal temperatuuril töötlemine) eralduvates gaasides sisalduva eteeni hüdraatumisel (liitmine veega) Pärmseentega kääritamine – Suhkruid ja tärklist sisaldavate produktide kääritamisel kasutatakse pärmseeni – Vanim alkoholi tootmise meetod – Glükoos muundub etanooliks ja süsinikdioksiidiks – Toodetakse ka karulitest ja teraviljadest – Tärklis muudetakse maltoosiks ja see edasi glükoosiks Tselluloosi sisaldavate ainete töötlemisel – Puidutöötlemis jääkide ja teiste tselluloosi sisaldavate ainete töötlemine – Kasutatakse suurt kuumust ja happeid – Selle tagajärjel laguneb tselluloos glükoosiks
aeroobne respiratsioon (ehk hingamine ehk oksüdatsioon), anaeroobne respiratsioon ja fermentatsioon.6 Aeroobse respiratsiooni puhul on tegemist aeroobsete bakterite aeroobse metabolismiga. Aeroobsed organismid omavad tsütokroome ja tsütokroomi oksüdaase, mis osalevad oksüdatiivses fosforülatsiooni protsessis. Aeroobse metabolismi puhul saadud täielik energia hulk on 38 molekuli ATP-d, kui energia allikaks on glükoos, ning lõpp-produktideks on vesi ja süsihappegaas.2 Produktide hulka kuuluvad ka väga toksilised ühendid nagu superoksiidi anioon radikaal, vesinikperoksiid ja hüdroksüüli radikaal. Anaeroobsed bakterid kasutavad anaeroobset respiratsiooni või fermentatsiooni. Erinevalt aeroobsest metabolismist on anaeroobse metabolismi puhul elektroni akseptoriks anorgaaniline molekul (v.a. hapnik) või orgaaniline molekul. Anaeroobne metabolism, mis kasutab anorgaanilisi molekule näiteks nitraati, sulfaati ja karbonaati terminaalsete elektroni
Küllastunud ühendid on orgaanilised ühendid, mille molekulis on süsiniku aatomid omavahel seotud üksiksidemetega. Näiteks alkaanid ja tsükloalkaanid. Küllastumata ühendid on need orgaanilised ühendid, mille molekulis esineb süsinik–süsinik- kaksikside või süsinik–süsinik-kolmikside või mitu kordset sidet. Näiteks alkeenid, alküünid ja dieenid. Põlemine on kiire oksüdatsioonireaktsioon, millega kaasnevad intensiivne soojuse eraldumine, reaktsiooni produktide temperatuuri järsk tõus ja harilikult ka valgusnähtused. Põlemine on eksodermiline. Täielik põlemine =CO2+H2O. Pürolüüs on aine lagunemine kõrgel temperatuuril ilma õhu juurdepääsuta. Krakkimine on pikkade süsivesinikuahelate lühemks tegemine. Utmine on kui destilatsioon. Ensüümid on bioloogilised katalüsaatorid. Neid leidub orgaanilises aines.
Vulkaani tüübid Kõige üldisemalt jaotatakse vulkaanid lõhe- ja lõõrvulkaanideks. Lõhevulkaanide korral toimub vulkaanilise materjali väljutamine piklikust lõhest, mis tekib reeglina maakoores valitsevate venituspingete tagajärjel. Kilpvulkaan Kilpvulkaanid on võrreldes ülejäänud vulkaaniehitistega suhteliselt lamedad. Selle põhjuseks on kilpvulkaanide vulkaaniliste produktide keemilisest koostisest tulenevad omadused. Kilpvulkaanid on oma mahult reeglina märksa suuremad ülejäänud vulkaanidest.Tuntud kilpvulkaaniks on vulkaan, mille ülemine osa moodustab Hawaii saare. Kihtvulkaan Kihtvulkaan on suhteliselt suur ja pikaealine valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm.Kihtvulkaanid on laia levikuga. Reeglina kujutavad inimesed vulkaani just kihtvulkaanina. Enamik ajaloolise aja suuremaid ja kuulsamaid
Bakterite paljunemine Bakterid paljunevad lihtsa pooldumise teel (sissesopistumise teel või ristvaheseina sissekasvamise teel), mis algab sellest, et mikroob kasvab oma pärilikult määratud pikkuseni. Rakkude jagunemise alustamiseks on vajalik valk FtsZ. FtsZ (filamentous temperature sensitive) valk on eukarüootide tubuliiniga homoloogne valk, mis rakkude jagunemisel moodustab algul rõnga jagunemiskoha ümber ja see rõngas tõmbub hiljem kokku, aidates tütarrakkudel eralduda. Pooldumise eel toimub DNA replikatsioon, mille tulemusena moodustub bakteris kaks rõngaskromosoomi. Järgnevalt sünteesitakse raku keskossa rakumembraanid.. Protsess lõpeb raku keskele vaheseina tekkimisega, mille tulemusena moodustuvad kaks uut tütarrakku. Need võivad jääda üksteisega veel mõneks ajaks seotuks, moodustades erineva pikkusega ahelaid Koos tsütoplasma jagunemisega kaheks jaotuvad selles paikn...
FAAGITERAAPIA Sissejuhatus Populaarseimad ravimid tänapäeval bakterhaiguste ravimiseks on antibiootikumid. Kuna neid kasutatakse nii laialdaselt, on üha suuremaks probleemiks kujunenud patogeensetel bakteritel tekkinud antibiootikumide resistentsus. Seetõttu on hakatud otsima asendusi antibiootikumiravile ning üheks asenduseks on pakutud välja ka faagiteraapia. See kujutab endast erinevate bakteriofaagide või nende produktide kasutamist bakterhaiguste ravimiseks. Kuigi katsed faagidega on olnud edukad ning on avastatud palju eeliseid antibiootikumide ees, ei taheta faagiteraapiat tänapäeva meditsiinis veel rakendada. Kardetakse, et faagidest ja nende ohutusest ei teata veel piisavalt ning rahvas ei pruugi veel aktsepteerida geneetiliselt modifitseeritud viiruseosakeste kasutamist meditsiinis (Nobrega et al., 2015). Bakteriofaagide avastamise ajalugu ja kasutamine tänapäeval 1896
Närvikude kogub informatsiooni sise- ja väliskeskkonnast, juhib seda edasi. ELUND on kindla asendi, ehituse ja ülesandega osa organismist. Näiteks: Kopsud, mis on hapniku hankimiseks ja süsihappe gaasi vabastamiseks väliskeskkonda. Süda, mis tagab elusorganismi rakkudesse vereringluse. Maks, mis on ainevahetusse seisvate, imendunud toitainete ja vitamiinide töötlemiseks ning organismile ohtlikena tunduvate kahjulike produktide eemaldamiseks. Magu, mis on toidu töötlemiseks ja lükkamaks edasi peensoolde. Kõhunääre, mis toodab nõret seedimiseks. Sooled, mis on toidu seedimiseks ja imendumiseks. ELUNDKOND on elundid, mis täidavad koos ühiseid ülesandeid. Tugi- ja liikumiselundkond, mis on keha toestamiseks ja organite kaitsmiseks. Seedeelundkond, mis on organismi varustamiseks toitainetega.
FOTOSÜNTEESI KEEMIA Koostanud: Luise Tiks ELEKTRONTRANSPORT FOTOSÜNTEESIS • Valgusenergia mõjul toimub fotosünteesi aktiivtsentri klorofülli-molekulide ergastamine, selle tulemusena vabaneb elektron e- P680 → P680+ • Tugeva oksüdeerijana eemaldab P680+ vett- lõhustavalt kompleksilt elektroni, taastades nii fotosüsteemi neutraalse seisundi • Vett-lõhustava kompleksi Mn2+ ioon loovutab elektroni ning oksüdeerub Mn3+ iooniks • Mn3+ ioonid omakorda osalevad väävli oksüdeerimisel. • Vee oksüdeerimiseks peab eelpool kirjeldatud oksüdeerimiste ahel toimuma neli korda 4Mn3+ + S → S4+ + 4Mn2+ • S4+ reageerib kahe veemolekuliga: S 4+ + 2H2O → S + 4H+ + O2 • Fotosüsteem I ergastub samuti valguse mõjul, selle tulemusena toimub ferredoksiini redutseerimine • Redutseeritud ferredoksiin on vajalik näiteks NADP+ taandamiseks ...
toimuv pürolüüs. Puitu kasutatakse paljude põhjuste tõttu uue energia võitmise jaoks. Küttepuit viitab uuestikasvava toorainena heale ökobilansile, kui seda uuesti istutatakse ja kasvatatakse. Puitu kasutatakse põletusainena puuahjudes. Muud ainelised kasutamisevõimalused: · Suitsutamispuit - toiduainete konserveerimiseks; · Tselluloosi tooraine, millest valmistatakse sealhulgas paberit ja tselluloosiprodukte nagu tselluloid ja viskooskiud; · Tooraine keemiliste produktide jaoks nagu tõrv ja puusüsi; · Lähtematerjal viina tootmiseks. VIIDATUD ALLIKAD · http://et.wikipedia.org/wiki/Puit
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
