Termodünaamika valemid (3)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

18

pdf

Üldine keemia põhimoisted I

Keemia alused. Põhimõisted ja -seaduspärasused I. Termodünaamika alused 1. Termodünaamika põhimõisted Süsteem – vaadeldav universumi osa (liigitus: avatud, suletud, isoleeritud); faas – ühtlane süsteemi osa, mis on teistest osadest eralduspinnaga lahutatud ja erineb teistest osadest oma füüsikalis-keemiliste omaduste poolest; olekuparameetrid – iseloomustavad süsteemi termodünaamilist olekut: temperatuur (T), rõhk (p), ruumala (V), aine hulk (koostis) (n); olekuvõrrandid – olekuparameetrite vahelised seosed.

Üldine keemia

9

pdf

Termodünaamika alused

Keemia alused. Põhimõisted ja -seaduspärasused I. Termodünaamika alused 1. Termodünaamika põhimõisted Süsteem ­ vaadeldav universumi osa (liigitus: avatud, suletud, isoleeritud); faas ­ ühtlane süsteemi osa, mis on teistest osadest eralduspinnaga lahutatud ja erineb teistest osadest oma füüsikalis-keemiliste omaduste poolest; olekuparameetrid ­ iseloomustavad süsteemi termodünaamilist olekut: temperatuur (T), rõhk (p), ruumala (V), aine hulk (koostis) (n); olekuvõrrandid ­ olekuparameetrite vahelised seosed.

Keemia alused

6

doc

Keemia aluste kokkuvõtlik konspekt

I TERMODÜNAAMIKA ALUSED I Termodünaamika pôhimôisted. Termodünaaika I seadus ­ energia ei teki, ega kao vaid läheb ühest vormist teise. Isoleeritud süsteemis on U jääv. Keemilise reaktsiooni soojusefekt vôrdub reaktsiooni saaduste ja lähteainete energiate vahega. Entalpia e. soojussisaldus ­ [H = U + pV = U + nRT]. II Hessi seadus. Termokeemilised vôrrandid ­ selline reakts. vôrrand, millele on lisatud reakts.i soojusefekt. Q- efekt sôltub T-st ja P-st. Hessi seadus ­ reaktsiooni Q-efekt sôltub ainult lähteainete ja saaduste iseloomust (ja oleku parameetritest), kui ei sôltu reaktsiooni kulgemsie viisist ega vahe etappidest. Tekkeentalpia ­ [H = Hj,f - Hi,f]: ühe mooli aine tekkimisel lihtainetest eraldub vôi neeldub soojust st. ühe mooli aine tekkimise Q-efekt. Pôlemisentalpia ­ [Hc = Hj,c - Hi,c]. III Entroopia. Entroopia ­ selline olekufunktsioon, mis isel. süsteemi korrapäratust. Energia kulub entroopia kasvuks: [Hsul = TS]. Tegurid: agr. ol

Keemia alused

54

docx

Keemia aluste eksam I semester

selle entroopia kahaneb kui: S = nR ln P1/P2 gaasi isotermilisel kokkusurumisel selle entroopia kahaneb NÄIDISÜL! Faasiüleminekute entroopiamuutused. Aine entroopia kasvad, kui ta sulab või aurustub. Sulamine ja keemine on isotermilised protsessid. Aurustumisentroopia Saur on entroopiamuut 1 mol antud aine aurustumisel: Saur = Haur/Taur Analoogselt, aine sulamisentroopia Ssul on Ssul = Hsul/Tsul Entroopia nullpunkt. Selle määratleb termodünaamika III seadus: kõikide ideaalsete kristallide entroopia läheneb nullile, kui temperatuur läheneb absoluutsele nullile. Statistiline entroopia. Iga molekuli paigutus aines on erinev mikroolek. Sama energia korral võimalike erinevate mikroolekute arv on W. Entroopia avaldub Boltzmanni valemiga S = k ln W k = R/NA on Boltzmanni konstant Standardne molaarne entroopia. Ühe mooli antud aine entroopia antud tingimustel saab arvutada, kui liita kokku:

Keemia

4

doc

FKI- eksami küsimused/ vastused

w rev - w 0 1. Selgitage järgmisi keemilise termodünaamika kuumemalt kehale külmemale. Kui gaas paisub mahust põhimõisted:termodünaamiline süsteem, vaakumisse siis x suureneb , q paisub, saabub tasakaal. tasakaal,temperatuur. 5. Töö, soojuse ja siseenergia arvutamine ideaalgaasile , kokkusurumisel: Kuidas on defineeritud absoluutne temperatuuriskaala? isotermilise, isokoorilise ja isobaarilise protsessi korral

Füüsikaline keemia

32

doc

Orgaaniline keemia

TARTU ÜLIKOOL Füüsikalise Keemia Instituut Erika Jüriado, Lembi Tamm ÜLDKEEMIA PÕHIMÕISTEID JA NÄITÜLESANDEID  Tartu 2003 SISUKORD I. Keemiline kineetika ja keemiline tasakaal. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . II. Lahused. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . III. Tasakaalud elektrolüütide lahustes. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . IV Soolade hüdrolüüs. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . V. Redoksreaktsioonid. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . VI. Metallide aktiivsus ja korrosioon. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 2 I. KEEMILINE KI

Keemia

15

docx

Füüsikaline üldkonspekt 1

Bioenergeetika Anname gaasile võimaluse paisuda, vähendades Termodünaamika üldmõisted koormust. Gaasi ruumala suureneb V võrra ning Termodünaamika ­ teadus, mis uurib eri energiavormide ta teeb seetõttu tööd koormuse tõstmiseks h vastastikuseid üleminekuid erinevates füüsikalistes ja keemilistes protsessides. Termodünaamika uurimisobjekt võrra. Seda tööd nimetatakse gaasi paisumistööks ja on süsteem.

Füüsika

22

pdf

KEEMILINE KINEETIKA JA TASAKAAL

Keemia alused I. KEEMILINE KINEETIKA JA TASAKAAL I. KEEMILINE KINEETIKA JA TASAKAAL A. Keemilise reaktsiooni kiirus Keemiline kineetika on keemiaharu, mis uurib reaktsioonide kiirust ja mehhanismi. Reaktsiooni kiirust mõõdetakse reageeriva aine või reaktsiooni saaduse kontsentratsiooni muutusega ajaühikus. Kontsentratsiooni väljendatakse tavaliselt aine moolide arvuga kuupdetsimeetris ja aega sekundites; sel juhul on reaktsiooni kiiruse dimensioon mol·dm-1·s-1. Kui reageeriva aine kontsentratsioon ajamomentidel t1 ja t2 on vastavalt c1 ja c2, avaldub reaktsiooni keskmine kiirus v ajavahemikus t2 - t1 = t järgmiselt: c 2  c1 c v  . (1) t 2  t1 t Reaktsioon

Keemia alused

Kommentaarid (3)