Piibli katkendite lugemine. Oreli mängu pidas ta liiga suursuguseks ja pidas õigemaks kui kogudus koos laulab. Ta tegeles ka heategevusega eriti vaeste ja haigete eest hoolitsemisega. Tema algatusel rajati varjupaiku ja hospitale. Teine tähtis usu ümberkorraldaja oli Calvin, kelle mõju reformatsioonile oli oluliselt suurem kui Zwinglil. Calvinkirjuas raamatu ristiusu õpetus, milles ta esitas oma põhiseisukohad. Kõige olulisem Calvini õpetus oli : Ettemääratused ehk predestinatsiooni õpetus. See tähendas, et iga inimese saatus on jumala poolt ettemääratus ja kirik ei saa inimese saatust suunata. Sellega vabastas Calvin inimesed katoliku kiriku sõltuvusest. Seni oldi veendunud, et õntsaks saab vaid kiriku abiga näiteks: indulgentside ostmisega. Calvin nõudis inimestelt töökust ja lihtsaid eluviise. Ta propageeris kokkuhoidlikust ja lihtsat riietust. Calvini õpetus leidis kiiresti poolehoidjaid eriti vaesemate kihtise seas
Calvin ja reformatsioon Sveitsi reformatsiooni teise suuna rajas Johann Calvin, prantsuspäraselt Jean Cauvin (1509- 1564). Sveitsis avaldas Calvin teose "Ristiusu õpetus" (ilmunud Baselis 1536), milles esitas uue reformatsiooni peamised seisukohad. Kõige olulisem oli ettemääratuse ehk predestinatsiooni põhimõte. Selle järgi on Jumal ette näinud iga inimese saatuse: ühed on määratud õndsaks saama ja lähevad taevasse, teised on määratud hukatusele ja neid ootab põrgu. Kellegi võimuses pole seda ettemääratust muuta. Niisiis vabastas kalvinistlik õpetus usklikud katoliku kiriku sõltuvusest. Oldi ju seni veendunud, et õndsaks võib saada ainult kiriku abiga, sest patust inimest aitavad jumalateenistus, preestri eestpalved, patukaristuskustutuskirjad jms.
ning sakramendiõpetuses piisaks ka ainult ristimisest ja armulauast. Siiamaani nõustun ma luterluse seisukohtadega, kuid see, et kaotati kiriku väline hiilgus ning vähendati kirikupühade arvu teeb katoliiklased kindlasti õnnelikemaks luterlastest. Sveitsi tuntuim reformaator oli Johann Calvin, kelle järgi nimetati uut ususuunda kalvinismiks. Kalvinismi kõige olulisem seisukoht oli ettemääratuse ehk predestinatsiooni põhimõte, mille järgi on Jumal ette näinud iga inimese saatuse ning kellegi võimsuses pole seda muuta. Sellega vabastas kalvinism usklikud katoliku kiriku sõltuvusest. Calvin rõhutas veel töö austusväärsust ja vajalikkust ning kokkuhoidu ja lihtsat eluviisi. Minu arvates olid katoliiklikud inimesed jällegi õnnelikumad kui kalvinistid, sest viimased keelasid ära kõik lõbustused ning keskendusid ainult tööle.
tekkimist säilisid siiski katolikud jooned, millest puritaanid vabaneda tahtsid.Puritaanid arvasid ka,et piiskopi ametikoht tuleks kaotada,mistõttu sattusid nad automaatselt kunigavõimuga vastuollu. Puritaanide hinnangul oli reformatsioon Inglismaal jäänud poolikuks - kirikusse oli jäänud liiga palju katoliiklikku toredust ja dogmasid. Anglikaani kirik oli kondikavas jäänud katoliiklikuks, kuid puritaanid rõhutasid kalvinistliku õpetuse tähtsust - predestinatsiooni, vagadust ja töökust. Mida negatiivset/positiivset leiad puritanismis? + algas töötamise ja rahateenimise propagandeerimine, mis tõttu paranes elujärg - keelasid lõbustused, muusika, tantsu, naeru, teatri jen. rajasid esimese usa koloonia Võrrelge independentide ja levellerite liikumist. Levellerite juhiks oli Lilburne . Nad nõudsid täielikku võrdsust, poliitilist võrdsust, majanduslikku võrdsust. Maa on üldine vara. Independendid aga olid selle poolt, et
Tema seisukohad olid talurahva sõja algatajaks. Ulrich Zwingli: vaidlustas paastu ranged toidu eeskirjad, preestrite tsölibaadi, pühakummardamise, patukaristuse kustutamise jne. Levitas oma vaateid trükisõna kaudu. Kirikutest kõrvaldati maale ja skulptuure, jumalateenistust lihtsustati, orelinmäng asendati koguduse lauluga, vähendati kirikuteenistujate arvu. Johann Calvin: avaldas teose "Ristiusu õpetus". Seal olid reformatsiooni põhitõed. Kõige tähtsam oli ettemääratuse ehk predestinatsiooni põhimõte. Rõhutas töö austusväärtust ja vajalikkust. Jumalateenistus pidi olema lihtne, vähendati pühade arvu. Pühapäeval oli keelatud laulud, mängud, meelelahutus, pidi käima kirikus, lugema pühakirja. Tuli loobuda erksavärvilistest riietest. Jan Hus: oli kiriku eriseisundi vastu, arvas, et kirik peab alluma ilmalikule võimule. Anglikaani kirik: Inglise kiriku peaks oli kuningas. Lahkuti Rooma katoliku kiriku alluvusest. Jäädi truuks katoliikluse dogmadele
preestritele abiellumisõigus; ordude-kloostrite eitus; pühakute kultuse vastu Andreas Karlstadt kritiseeris pühapildikultust, ajendas pildirüüste (anabaptistid e taasristijad ristida täiskasvanuid) Thomas Müntzer pani aluse talupoegadele-linnakehvistule toetuvale suunale, jumalariik maa peal: võrdsus, võim lihtrahvale (Saksa talurahvasõda 1524-1526) Calvin töö austusväärsus ja vajalikkus, predestinatsiooni põhimõte jumal on kõik ette määranud (kalvinistid Pr hugenotid, Ing puritaanid, soti presbüterlased) Henry VIII lõi Roomast lahti, anglikaani kiriku teke Augsburgi usutunnistus ja usurahu Melanchthon emakeelne jumalatunnistus, 2 sakramenti, lihtne kirik, kiriku allutamine ilmalikule võimule Ususõdade tulemused. Seisuste esinduse asemel käis koos Notaablite Kogu Põhjused: poliitilised hugenotid absolutismivastased ringkonnad
· U.ZWINGLI - Sveitsi reformatsiooni alustaja, ütles: usk peab olema lihtne ja mõistuspärane, palgasõdureid ei tohi võtta Sveitsist. · HENRY VIII - Inglismaa kuningas, kes algatas 1534 reformatsiooni oma isiklikel põhjustel (kuulutas end kiriku peaks lõi anglikaani kiriku). · JEAN CALVIN Teose ''Ristiusu õpetus'' autor, (tegutses Genfi linnas), uskus: jumalikku ettemääratlusse ehk predestinatsiooni; inimene, kes on jõukas, on jumala poolt välja valitud; rikkusega ei või uhkeldada (tuleb kanda musti riideid ja lihtsaid soenguid). · M.LUTHER Reformatsiooni algataja Saksamaal, 31.oktoober 1517 kinnitas Wittenbergi kiriku uksele oma 95 teesi (loetakse Saksamaal ka uusaja alguseks). · T.MORE Inglise riigitegelane, ''Utoopia'' autor. · T.CAMPANELLA Teose ''Päikeseriik'' autor, ideeks oli võrdsus. · N
põhidokumentide koostamisel ning ka piibli tõlkimisel. 10. Miks tekkis erimeelsusi reformatsiooni leeri? 11. Mida rõhutasid nn prohvetid uues suunas?(3) 12. Kes oli madalmaade tegelik valitseja? 13. Mis juhtus madalmaades aastal 1581? 14. Mis oli Madalmaade suurim sadam ja ärikeskus? 15. Kuidas jagunes looduslike olude järgi Sveits?(2) Metskantonid ja linnakantoniteks. 16. Millised olid Calvini põhimõtted?(3) Kõige olulisem oli ettemääratuse ehk predestinatsiooni põhimõte. 17. Kes sattus tuleriidale kalvinismi kritiseerimise eest?(3) Miguel Servet. 18. Kuidas muutis kalvinism Genfis inimeste elu?(3) Muutus inimeste elulaad: Pühapäeviti olid keelatud laulud, mängud ja muu meelelahutus, mille asemel pidi käima kirikus, lugema pühakirja jm usulise sisuga raamatuid. Loobuda tuli erksavärvilistst rõivastest ja ehetest 19. Mis on usupuhastuse ja reformatsiooni vahe? (Saksamaa)
Pildirüüsteliikumine rüüstati kirikuid. 1555 Augsburgi usurahu. Kehtis põhimõte: kelle maa, selle usk. See oli mõeldud vaid aadlikele. Augsburgi usurahu lõhestas saksamaa ala veelgi. Ulricsh Zwingli j Jean Calvin olid sveitsi reformatsiooni juhid. Seal toimus usupuhastus riigi toel. Kalvinism aluseks oli sel lutheri usk, kuid see oli edasi arendatud. See oli range elukorraldusega. Kalvinistid allusid sellele. Nad said rikasteks, sest õpetused hõlmasid töökust. Predestinatsiooni õpetus elueesmärgid; saatus on sünnist saati juba ära määratud. Prantsusmaa kalvinistid hugenotid. Puritaanid, protestandid. Henri 8. inglismaa reformatsiooni eestvedaja. Mary Stuart Henri 8. ja Catherine tütar. Henri loos anglikaani kiriku. Ta loos selle kiriku, et oma naisest lahutada ja uus võtta. See loodi 1534 supremaatia akti vastuvõtmisega. Ta kaotas ära kloostrid ja sai nende varad endale. Sekulariseerimine kloostri maade ja varade riigistamine
dokument -Asburgi usutunnistus määratles luterluse põhiseisukohad ja luterliku kirikuteenistuse alused. Hüljati kiriku väline hiilgus ning pühakujude ja säilmete kummardamine, kiriku juhtimisel pidi saama määravaks põhimõte, et kiriku pea ei ole paavst, vaid riigivalitseja . katoliku kiriku kõrvale astus eraldi luterlik kirik, kuigi usutülid jätkusid ka edaspidi. 14. Kalvinism Calvini teos "Ristiusu õpetus", milles esitas uue reformatsiooni peamised seisukohad. Ettemääratuse e predestinatsiooni põhimõte, mille järgi on Jumal ette näinud iga inimese saatuse: ühed määratud õndsaks saama j lähevad taevasse, teised määratud hukatusele ja neid ootab põrgu. K.-lik õpetus vabastas usklikud katoliku kiriku sõltuvusest. Calvin rõhutas töö austusväärsust j vajalikkust, tõstis esile kokkuhoidu, lihtsat eluviisi. Lihtne pidi olema ka jumalateenistus, oluliselt vähendati pühade arvu. K. levis üle Euroopa, leides poolehoidjaid Prantsusmaal,
liitideedest. Locki järgi on olemas intuitiivne tunnetus, tõestav tunnetus ja meeleline tunnetus. Kõike ei ole võimalik tunnetada, sellisel juhul aitab meid otsustusvõime. PÜHA AUGUSTINUS Elas 4- 5 sajand.Sündis Hippo linnas.Viis platonismi ja ristiusu kokku- dualist. Algselt oli skeptik. 410- vandaalid põletasid maha Rooma linna. Augustinus kirjutas raamatu Jumalariigist. St 2 riiki, üks nähtav ja teine mitte nähtav ehk kujutletav. Kirjutas autobiograafia- elulugu. Ta uskus predestinatsiooni ehk ettemääratusse. PIERRE ABELARD Elas 11- 12 sajand. Oli monist ja nominalist. Toetus Aristotelese filosoofiale. AQUINO THOMAS Elas 13 sajandil. Ta oli monist. Ta rajas tomismi, mis pidi ühendama Aristotelese filosoofia katoliku katoliikliku õpetusega. Tema toetus samuti Aristotelese filosoofiale.
24. Millised olid J. Calvini vaated ja tegevuse tulemused Genfis? · J. Calvin prantsuse teoloog · Põgenes Pariisisist tagakiusamise tõttu · Kutsuti juhtima Genfi kommuuni kirikuelu 23 aastat. · Prantsuskeelne jumalateenistus · Genfi ülikooli rajamine - vaimulike koolitus kalvinistlikud pastorid (J.Knox) · Koolid, haige-, vaestemajad · Ranged käitumisnormid, lõbustuste keelamine, tume riietus · Peateos "Ristiusu õpetus" predestinatsiooni idee · Ideede järgijad hugenotid Pr, puritaanid Ingl, presbüterlased Shotimaal 25. Kuhu levis kalvinistlik usupuhastus ja milliseid probleeme see tekitas? Kalvinism levis Prantsusmaale, Sotimaale, Madalmaadesse. 26. Kuidas on Henry VIII eraelu seotud anglikaani kiriku tekkega? 1533 Henry VIII lahutab abielu ilma paavsti sanktsioonita 1534 Briti Parlamendi supremaadiakt 27. Millised põhimõtted kehtestati Inglise usuelus 1534.a Supremaadiaktiga?
Vastuollu sattunud p-d pagendati; puritanismi levikut soodustas Inglismaa maj. areng ja sellega kaasnenud muutused ühiskonnas. Tööstuses rajas endale teed kapitalistlik manufaktuur, mis võis olla nii tsentraliseeritud, kus töölised töötasid ühtses tootmishoones, või hajamanufaktuur, mille töötajad töötasid kodus; oluline oli väliskaubandus, millega võisid tegeleda vaid osad kaubakompaniid; kalvinismis(mis ka ing.-l levis) oli keskseks predestinatsiooni-e ettemääratuse õpetus; edukus tähendas seda, et on suur tõenäosus taevasse ronida; inglise revolutsioon-1642; puritaanid nõudsid, et kaotataks piiskopi ametikoht. Seal tekkisid lahkhelid ühed arvasid, et koguduse eesotsas peaks olema koguduse vanemad presbüterid, kes valiksid vaimulikud. Teised arvasid, et kogudus peaks olema sõltumatu(independent). Presbüterlased ja independendid muutusid parteideks. Pride'i
usk" Ptk 32: Reformatsiooni levik SVEITS (palju eri rahvaid, jagunes territoriaalüksusteks ehk kantoniteks): · Algataja Ulrich Zwingli (oli palgasõdurite ja sõja vastu, pidas armulauda vai sümboolseks ja ebaoluliseks aktiks, uskus, et kirik peaks alluma ilmalikule võimule), kes kuulutas Zürichi paavstist sõltumatuks, hukkus hiljem kodusõjas · Johann Calvin Zwingli mõtete edasiarendaja (uskus predestinatsiooni ehk ettemääratsse osad on määratud õndsaks saama, inimese elus tehtavad otsused ei mõjuta tema õndaks saamist) · Kalvinistide iseloomustus vt IÜK III ptk 2 (puritaanid) · Kalvinismi kritiseerijaid saadeti tuleriidale INGLIMAA (võimul Tudorid, Henry VII ajal toimus kuningavõimu tugevnemine, loodi kuningast sõltuv Tähekoda(Star Chamber), kapitalistlike suhete areng 16. saj-l,
Kirjutas olulise teose, see on ,,Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim" 1904. a valmis. Teose põhiidee on selles, et protestantlikud rahvad on olnud kapitalismi tingimustes teistest edukamad.(need rahvad kes tunnistavad protestalisim, need on osutunud edukamateks). Edu on seotud protestantlikust moraalist. Kommenteeririb seda läbi kalvinismi. J.CALVIN- oluline refeormaator 1509-1564, Lutheri kõrval teine oluline reformisi liider. Kalvini õpetus- oluline on predestinatsiooni õpetus ehk jumala ettemääratus. Predis i järgi on osa inimesi määratud igavesele elule aga inimesed ise seda ei tea kuna jumala otsus on salajane. Ja selle nimel tuleb pingutada, et olla igavese elu vääriline. Ta peab olema püüdlik, töökas , kõrge moraaliga. See töhendab seda, et religioon suunab nende tegusid, neile on omane askeetlik eluviis, nad ei tohi lubada omale luksust. Tagasihoidliku riietusega olid kalvinistid
Kirjutas olulise teose, see on „Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim“ 1904. a valmis. Teose põhiidee on selles, et protestantlikud rahvad on olnud kapitalismi tingimustes teistest edukamad.(need rahvad kes tunnistavad protestalisim, need on osutunud edukamateks). Edu on seotud protestantlikust moraalist. Kommenteeririb seda läbi kalvinismi. J.CALVIN- oluline refeormaator 1509-1564, Lutheri kõrval teine oluline reformisi liider. Kalvini õpetus- oluline on predestinatsiooni õpetus ehk jumala ettemääratus. Predis –i järgi on osa inimesi määratud igavesele elule aga inimesed ise seda ei tea kuna jumala otsus on salajane. Ja selle nimel tuleb pingutada, et olla igavese elu vääriline. Ta peab olema püüdlik, töökas , kõrge moraaliga. See töhendab seda, et religioon suunab nende tegusid, neile on omane askeetlik eluviis, nad ei tohi lubada omale luksust. Tagasihoidliku riietusega olid kalvinistid. Tulenes – töökus, sissetulekuid ei kulutanud
Teda peetakse teoloogilis-kristliku tunnetusteooria rajajaks. De Civitate Dei (413-427). Lahutas poliitikast religiooni ja moraali ning lõi nende uue seose. Selles seoses on kirik poliitilisest võimust sõltumatu ja pigem juhib seda } see mõjutas tuntavalt keskaegset kiriklikku maailmavaadet. Arvas, et inimkond moodustab ajalooprotsessis kaks riiki ilmaliku riigi ja kristliku ehk jumalariigi maa peal. Arvas, et üksikisiku ja riigi elu kulgeb jumala ettemääratud kava (predestinatsiooni) kohaselt. Aquino Thomas (1224 1274), teda peetakse keskaegse kristlik-teoloogilise mõtteviisi tipuks. Ühendas oma töödes Aristotelese filosoofia ja ristiusu, millest sai 1879 katoliku teoloogia ametlik doktriin. De Ente Essentia (Olemisest ja olemusest) põhilised metafüüsilised seisukohad. Arvas, et riigi loomine on osa maailma loomisest jumala poolt kõigepealt luuakse mitmesugused asjad, siis eristatakse need funktsioonide järgi ja seejärel asutakse maailma valitsema.
Nende reformide peaarhitektiks võib pidada kuningale lojaalset Canterbury peapiiskoppi Thomas Cranmerit. Lõplikult pääses reformatsioon Inglise kirikus võidule alles Henry tütre, kuninganna Elisabeth I (1558-1603) valitsemisajal Puritanism Usulise ja poliitilise opositsiooni vormiks kujunes Inglismaal kalvinismi erikuju puritanism. Puritaanid olid protestandid, kes nõudsid anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliiklusest. Kalvinismi keskne dogma oli predestinatsiooni- ehk ettemääratuse õpetus, mille järgi sõltub iga kristlase saatus Jumala suvast. Kõik on ette määratud, usklik ega kirik ei saa muuta taeva tahtmist. See aga vähendas katoliku kiriku mõju, sest viimane väitis, et inimesed võivad saada õndsaks ja saavutada edu ainult kiriku abil. Predestinatsiooniõpetuse seletamiseks kujunes välja ilmaliku kutsumuse õpetus, mis lähtus arusaamast, et keegi ei saa õndsaks ega saavuta edu vastu tahtmist, enda
Tekkinud söjalised kokkupörked löppesid 1531 protestantide lüüasaamisega, kus hukkus ka Zwingli. CALVIN JA REFORMATSIOON Sveitsi reformatsiooni teise suuna rajas Johann Calvin (1509-1564). Ta oli küll prantslane, kuid pidi pögenema sealt peale katolikust kirikust lahtiütlemist. Sveitis avaldas Calvin teose ,,Ristiusu öpetus" (Basel 1536), milles esitas ta uue reformatsiooni peamised seisukohad. Köige olulisem oli ettemäääratuse ehk predestinatsiooni pöhimöte. Selle järgi on Jumal ette näinud igaühe saatuse: ühed olid määratud öndsaks saama ja lähevad taevasse, teised on määratud hukatusele ja neid ootab pörgu, mida ei saa kirik möjutada, mis vabastas katolikust söltuvusest. Calvin röhutas töö austusväärsust ning vajalikkust, töstis esile kokkuhoidu ja lihtsat eluviisi. Ka jumalateenistus pidi olema lihtne ja ka pühade arve vähendati. Kiriklik organisatsioon loodi koguduste vörgu näol
o Tsentraliseeritud manufaktuur töölised töötasid ühes tootmishoones o Hajamanufaktuur töölised töötasid kodus · Uus ettevõtlusvorm tähendas töö intensiivistumist · Inimestel nõrgenesid sidemed kirikliku kogudusega · Väliskaubandus etendas suurt osa Inglismaa majanduslikus ja jõukuse arengus o Tegelesid vaid teatud kaubakompaniid riik andis väliskauplemise privileegi Ilmaliku kutsumuse õpetus · Kalvinismi keskne dogma oli predestinatsiooni- ehk ettemääratuse õpetus o Iga kristlase saatus sõltub Jumala suvast o ühed on mõistetud igavesele õndsusele, teised hukka saamisele o ette on määratud maine elu ja taeva tahtmist muuta ei saa o katoliku kiriku mõju hakkas vähenema · ilmaliku kutsumuse õpetus o arusaam, et keegi ei saa õndsaks ega saavuta tahtmist, enda teadmata ja osavõtuta o jumalale on meelepärane kui inimene töötab ja rikastub
aastal Zürichi paavstivõimust sõltumatuks. Kirik allutati linnavalitsusele, kaotati paastumine ja abielukeeld. Katoliiklik missa asendati Piibli lugemisega. Zwingli ja Luther olid põhimõtteliselt ainult ühes asjas erinevad: nad tõlgendasid erinevat pidi armulaua küsimust. Luther arvas, et armulauas saab inimene osa Jeesuse ihust, Zwingli aga arvas, et see on võimatu. Peale Zwingli hukkumist hakkas tema vaateid edasi kandma Johann Calvin, kes seletas oma raamatus predestinatsiooni e jumalikku ettemääratlust. Calvin arvas, et Jumal oli juba teatud inimestele ette määranud kes saavad õndsaks ja kes mitte. Tema õpetuse järgi sai Jumal nendele valitud inimestele ka elu jooksul märku anda sellest. Kalvinistid riietusid musta, piirasid lõbustusi, sulgesid pühapäevadel kõik kõrtsid ja keelasid ära teatrietendused. Eraelu oli range kontrolli all ja selle reeglite rikkumine oli rangelt karistatav. Inglismaal toimus reformatsioon 1534
Keelati Zürichis liigkasuvõtmine ja palgasõdurlus. · Reformatsioon levis üle Sveitsi. Protestantlikud kantonite liit valmistusid Zürichi juhtimisel Sveitsi ühendamiseks vastu astusid metsakantonid sõjalised kokkupõrked lõpp 1531 Zürichi juhitud protestantide lüüasaamisega. Zwingli langes! CALVIN JA REFORMATSIOON · Teise suuna rajas Johann Calvin(1509-1564). · Avaldas teose ,,Ristiusu õpetus" olulisim ettemääratus ehk predestinatsiooni põhimõte- ühed on määratud õndsaks saama ja lähevad taevasse, teised on määratud hukatusele ja neid ootab põrgu, kellegi võimuses pole seda ettemääratust muuta. Õndsaks võib saada ainult kiriku abiga. · Töö austusväärsus ja vajalikkus, tõstis esile kokkuhoiu ja lihtsa eluviisi. · Jumalateenistus lihtne, vähendati pühade arvu. Loodi ühtne kiriklik organisatsioon kogudus: juhtisid valitud vanemad ja jutlustajad.
Töölistele tähendas uus ettevõtlusvorm töö intensiivistumist, eriti tsentraliseeritud manufaktuuris. Tööl tuli hakata käima oma kodus või tsunftimeistri juures. Väliskaubandus etendas väga suurt rolli Inglismaa majanduslikus arengus ja jõukuse kasvsus. Sellega said tegeleda ainult teatud kaubakompaniid, millele feodaal-absolutistlik riik andis väliskauplemise privileegi. Tollastes oludes oli väliskaubandus väga riskantne. Kalvinismi keskne dogma oli predestinatsiooni- ehk ettemääratuse õpetus. Selle järgi sõltub iga kristlase saatus Jumala suvast. Predestinatsiooniõpetus vähendas katoliku kiriku mõju. Viimane väitis, et inimesed võivad õndsaks saada ja maa peal edu saavutada ainult kiriku abil, selleks ehitati uhked pühakojad, peeti toredaid jumalateenistusi, sellele olid suunatud orelimäng ja preestrite eestpalved. Sellest aga võis teha järelduse, et kõigel välisel puudub mõte, ning kalvinistid rõhutasidki
kantlik suhe universaalsega, mis muudab mu eetiliseks tänu kooskõlale praktilise mõistusega? Seega toob Kant meie traditsiooni sisse veel ühe viisi, kus ise pole lihtsalt antud, vaid moodustatakse suhtes iseenese kui subjektiga. 11). …… raamat, Aureliuse Pihtimused 3 (KÜSIMUS: Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. Aquino Thomas.) Keskajal valitseb edasi kreeka mentaliteet. Skolastika - Aristotelesest tulenev formaalloogika rakendamine. Peamisteks probleemideks PREDESTINATSIOONI ÕPETUS - Aurelius AUGUSTINUS (354 - 430) - küsimus sellest, kas jumal on juba inimese saatuse ära otsustanud või saab seda veel maapealsete tegudega muuta. Kas inimene läheb taevasse või põrgu? Augustinus ütleb, et inimene on juba eos jumalik ja lunastatud. Inimene peab oma vaimset jumaliku tasakaalu hoidma. Tegelik elu algab alles pärast viimset kohtupäeva. Elu on ettevalmistav etapp, selles elus pole suuremat mõtet ega tähendust
Lutheri meelest oli armulaud osasaamine Kristuse ihust, Zwingli seevastu pidas seda vaid sümboolseks mälestuspühaks. Kalvinismi kujunemine ja levik Johann Calvin 1536. aastal võttis ka ilmalikele arusaadavas keeles kokku kogu protestantliku dogmaatika, pannes aluse luterlusest märksa radikaalsemale kalvinismile. Kesksel kohal Calvini õpetuses oli jumaliku ettemääratuse ehk predestinatsiooni tees. Selle kohaselt on Jumal määranud ühed inimesed õndsaks saama, teised aga hukatusse. Kalvinistid koondusid Sveitsi lääne ossa. Juba 1559. aastal oli asutatud Genfi akadeemia, mis seadis eesmärgiks kalvinismi levitamise üle kogu Euroopa. Sveitsist levis kalvinism Prantsusmaale, sealt edasi Madalmaadesse ja Sotimaale. Saksamaal leidis kalvinism enim poolehoidjaid Reini äärses Pfalzis
Augustinus vormis erinevad õpetused kokku terviklikuks kristlikuks õpetuseks. Tema patuõpetus vastab munk Pelagiusele, kes väitis, et inimesel on võimalus valida hea ja kurja vahel ning pidev kurja tegemine on vaid harjumus. Augustinus kirjutas vastu, et inimene kannab endas himuruse näol pärispattu ja on seetõttu võimetu valima hea ja kurja vahel. Inimesest saab aidata vaid Jumal, kes talle armu jagab ja suunab headele tegudele. Augustinusele kuulub ka predestinatsiooniõpetus ehk vaade, mille kohaselt on Jumala tahe kõigeväeline ja vastupandamatu. See toetub tema arusaamale kirikust kui kolmekihilisest süsteemist. Kõige tähtsam on sisemine osadus, armuühendus koguduse liikmete seas ja nende südametes. See saab nähtavaks üksnes välises lunastuse paigas, mis moodustab teise kihi. Kolmanda kihi moodustavad need, kes on juba Jumala poolt ära valitud. 9. Kristlik kirik riigikirikuna. Theodosius Suur ja kiriku areng 45. sajandil.
· Vaimne suund vaimulikud ja humanistid võitlesid katoliku kiriku kui organisatsiooni vastu. Luterluse põhiseisukohad: · Olulised on ristimine ja armulaud. · Luther eitab tsölibaati. · Kristlik kogudus on võrdsete ja vabade ristiinimeste ühendus. · Tähelepanu pöörati jutlusele ja palvetele. · Rahvakeelne ja lihtne jumalateenistus. · Hüljati pühakute kultus. Kalvinismi põhiseisukohad: · Ettemääratuse ehk predestinatsiooni põhimõte Jumal on ette näinud iga inimese saatuse: ühed on määratud õndsaks saama ja lähevad taevariiki, teised on määratud hukatusele ja lähevad põrgusse. 44 · Kellegi võimuses pole seda ettemääratust muuta. Sellega vabastas kalvinistlik õpetus usklikud katoliku kiriku sõltuvusest. · Rõhutati töö austusväärsust ja vajalikkust. · Tõsteti esile kokkuhoidu ja lihtsat eluviisi.
armastama. Kolmainsus annab monoteismile mingi väikese polüteistliku joone - ühes on paljusus. Mõned usulised liikumised eitavad kolmainsust (N: Jehoova tunnistajad, mormoonidel on eri õpetus). Kolmainsusõpetuse järgi vaadatakse, kas usulahk on kristlik; see on üks põhijoon, peab kindel olema. Tahtevabaduse küsimus. Sotimaalt tuleb Rooma munk Pelagius, kes ütleb, et kõik on inimese enda teha - inimene valib kas õndsuse või hukatuse. Augustinus vastandab sellele ettemääratuse ehk predestinatsiooni õpetuse - inimene on juba enne sündi määratud õndsusesse või hukatusse. 7 Kahekordne ettemääratuse õpetus - määratud ette enne sündi ja elus. Calvinil hiljem ka samad predestinatsiooniõpetused. Ettemääratus peab väljenduma inimese aktiivsuses, sotsiaalses aktiivsuses. Augustinus sotsiaalsest aktiivsusest ei huvitunud. Ta vaatas asja Jumala seisukohalt. Milline koht ja ülesanne on Jumalal inimese elus? Jumala
protestantide eduga, mille fikseeris Augsburgi usurahu - Habsburgide taotlusele luua Euroopa universaalne monarhia. Habsburgide dünastia jagunes kaheks haruks, mis küll jäid laias laastus liitlasteks, kuid mille huvid ja tegevus ei langenud kaugeltki ühte. 3. Reformatsioon ja ususõjad Reformeeritud kirikud rõhutavad piibliteksti primaarsust kiriliku pärimuse ees (sola scriptura). Rõhutati ka pääsemist usu läbi (mitte kiriku vahendusel), eriti Luther, ja predestinatsiooni – eriti Calvin. Kaks tuntuimat reformikirikut on, aga eriti olid, luterlus ja kalvinism. Reformatsiooni alguseks loetakse 1517. a. oktoobrit, kui Martin Luther naelutas kirikuuksele oma 95 teesi, milles mõistis hukka indulgentside (patukustutuskiri) müügi. 1521 aastal Wormsis toimunud riigipäeval nõuti Karl V initsiatiivil Lutherilt, et ta loobuks oma õpetusest, kuid Luther lausus oma kuulsa ‘siin ma seisan ja teisti ei või.’
quo, kehtiva korra, sotsiaalse rahu), valitsusvorm ei muuda midagi. Niikaua kuni on sotsiaalne tööjaotus, ei muutu midagi, peale ajutiste leevenduste. 107 Ajaloo kulg on paratamatu ja möödapääsmatu. See kutsub inimesi osalema ja aktiivselt koostööd tegema, ennast pühendama. Nagu kalvinistide predestinatsiooni õpetus, kus Jumala tahe on kõik ette ära määranud. Ajalugu ise kutsub inimesi võitlema, tegutsema. Allutama/loobuma individualismist ja omahuvist. Ajalugu annab paratamatuse, kohustuse ja eesmärgi see kõik teeb kommunistidest sellised Ajaloo teenijad nagu kalvinistid teenisid Jumalat. Kalvinistid nimetasid seda teoloogiaks, marksistid nimetavad teaduseks. Klass (nagu Hegelil rahvus) on kollektiivselt ühtne. Toimib ajaloos ühtselt, loob oma ideed ja uskumused
annaabi.ee 
