Ökokatastroofid igapäevaelus 29. augusti Pariisi kuumalaine 29. augustil juhtus Pariisis suur looduskatastroof. Nimelt suri sellel päeval tapvalt palava kuumalaine kätte umbes 11 000 prantslast. Enamus neist olid pensionärid. Kuumalaine tulek, aga ei olnud üllatus. Põhjuseid selle tekkele võib igasuguseid olla. Peamine põhjus on ilmselt globaalne soojenemine. Meie maakeral on meeletult palju inimene. Iga aastaga suureneb rahvaarv ligikaudu 20 000 000 inimese võrra ehk siis globaalne suurenemine. Seega, mida rohkem inimesi seda suurem on maailma üldine ökoloogiline jalajälg. Pluss meeldib paljudele
Trinidad ja Tobago Üldandmed 2 Saart. Iseseisev riik aastast 1962 Pindala u 5 000 km2 Üldandmed Keel Inglise ja hispaania. Kohati dialektiga. Tobago Tuntud, kui Kariibimere juveel. Elatub peamiselt tehastest. Vähe turismlust. Rahvused ja populatsioon 22% - Hindud. u 11 000 Britti 8% - Anglikianid. 4 100 Hispaanlast 26% - Rooma katolikud. 4 000 Prantslast 5% - Moslemid. 2 700 Portugaallast 4% - Turistid. 2 700 Sakslast 600 Judaismlast(jew-i) Loodus Peamiselt mets. Väga viljakas. Ilus. Mägine. Soe ja juumusrikas. Trinidad ja tobago on Limbo sünnikoht. Seal on ka maailma parimad Limbo tantsijad.
Prantsuse vastupanuliikumine Erki Ojala La Resistence · Oli Prantsusmaa vastupanuliikumine · Võitlesid Natsi-Sakasamaa vastu · Liitub vaid alla 2% prantslastest · Vastupanu avaldatakse põhiliselt sõna abil. · Prantsuse vastupanuliikumise esimene relvastatud kallaletung Saksa sõjaväelastele toimus 21.augustil 1941. · 1941.aasta juulis tehakse 16 raudteevõrgu vastu suunatud sabotaazikatset. · Gilbert Brustlein tapab Nantes`is Saksa vägede ülemjuhataja Karl Hotz´i Sabotaaz Okupatsiooni algusest saati oli Ratier-nimeline firma tarninud Saksamaale lennukipropellereid, aidates igal nädalal 50 sakslaste pommituslennukil tuule tiibade alla saada. 1943. aasta detsembris oli La Resistance valmis seda ettevõtet saboteerima. Britid aitavad · Britid hakkasid varustama õhu kaudu Prantsusmaad. Briti lennukid heidsid alla 8000 tonni relvi ja lõhkeainet. · 800 Briti s...
jõududega) AUSTRIA-UNGARI SÕJAPLAAN: Sõjajõud koondada kahte ossa, väiksem Serbia ja suurem Venemaa vastu, arvestades Saksamaa toetusega. LÄÄNERINNE Tegevus algas 2 augustil 1914, mil Saksamaa hõivas Luksemburgi suurema vastupanuta, 4. Augustil Belgiasse, kus osutati vastupanu. Sakslased tapsid neid sitaks. Prantsusmaa augusti keskel Belgia poolt sisse. I MARNE LAHING 05.09.1914 J.J.Joffre: Ärge taganege!! Renault taksod. Sakslaste pealetung peatati. 80 000 prantslast, 1700 britti, 15 000 sakslast surnud. IDARINNE 17 august 1914 alustas Venemaa pealetungi Ida-Preisimaale. Uus juhtkond: Hindenburg ja Luddendorff. Vene armee taanduma. A-U’d Venemaa kottis, Saksamaa appi ja siis stabiliseerus olukord. 1915 AASTA Veebruaris alustab Saksamaa allveesõda. Saksamaa kasutab gaasi Ypres’i lahingus. Aprill-oktoober Gallipoli operatsioon (Briti ANZAC vs Türgi) Musta Mere väinade vallutamiseks Türgilt.
Etendati ka moraliteesid - mngulisi lugusid pahede ja vooruste vitlusest. Kunstide ldine elavnemine renessansi ajal virgutas ka teatrit. Judsasti hakkasid edenema teatriehitus ja lavakujundus. Sellest ajast prineb Euroopas tavapraseks jnud nn. karplava. Rmekoomiline laadateater (commedia dell'arte) mngis philiselt vljas; rndnitlejad, kellest igaks kehastas ht kindlat tpi, improviseerisid: mtlesid teksti vlja etenduse jooksul. Inglise teater puhkes itsele William Shakespeare'i eluajal. Prantslast Molire'i peetakse tnini heks sravaimaks komdiate autoriks. Hispaania nitekirjanduse tipp on Lope de Vega ja Pedro Calderon de la Barca looming. Prantsusmaal kujunesid lplikult klassitsismile omased aja, koha ja tegevuse htsuse reeglid (Pierre Corneille' ja Jean Racine'i loomingus). 18. sajandil valgustusaja suurimad nitekirjanikud olid Denis Diderot, Voltaire ja G. Lessing. F. von Schiller andis kaaluka panuse kodanliku draama arendusse, ta mjutas ka romantikuid (J. W. von Goethe). 19
o Saksamaa: A. Schlieffeni plaan rünnata läbi Belgia Pariisi-> väed idarindele. o Prantsusmaal kindral J.J.Joffre kaitsestrateegia otsesuunal, eesmärk kurnata Saksamaad kahel rindel o Inglismaal finantsabi + 70 000 mandrile o Venemaal nn aururulli roll, otselöök Ida-Preisimaalt Berliini · Septembri alguses Saksa väed lähenevad Pariisile -> 5.09 algab Marne'i lahing. -> Saksa edasitung peatati (hukkus 80 000 prantslast, 2 000 inglast, 15 000 sakslast jäi vangi) -> sakslased taanduvad Aisne'i jõeni -> algab positsioonisõda · Idarinne o Manöövrisõda o 29.08 toimub Tannenbergi lahing -> Vene armeede häving ja ~100 000 vangi. Sõjategevus 1915-1916 · Läänerinne o Veebruaris 1915 alustab Saksamaa piiramatut allveesõda o Aprillis 1915 kasutavad sakslased Ypres'is gaasi-> ~5 000 hukkunud, 15 000 kahjustatud
Kunstide üldine elavnemine renessansi ajal virgutas ka teatrit. Jõudsasti hakkasid edenema teatriehitus ja lavakujundus. Sellest ajast pärineb Euroopas tavapäraseks jäänud nn. karplava. Rämekoomiline laadateater (commedia dell'arte) mängis põhiliselt väljas; rändnäitlejad, kellest igaüks kehastas üht kindlat tüüpi, improviseerisid: mõtlesid teksti välja etenduse jooksul. Inglise teater puhkes õitsele William Shakespeare'i eluajal. Prantslast Molière'i peetakse tänini üheks säravaimaks komöödiate autoriks. Hispaania näitekirjanduse tipp on Lope de Vega ja Pedro Calderon de la Barca looming. Prantsusmaal kujunesid lõplikult klassitsismile omased aja, koha ja tegevuse ühtsuse reeglid (Pierre Corneille' ja Jean Racine'i loomingus). 18. sajandil valgustusaja suurimad näitekirjanikud olid Denis Diderot, Voltaire ja G. Lessing. F. von Schiller andis kaaluka panuse kodanliku draama arendusse, ta mõjutas ka romantikuid (J. W
Prantsuse Kuuik(1917-1921) Arthut Honegger, Dariud Milhaid, Francis Poulenc, Loius Durey, Georges Auric ja Germaine Tailleferre. Nimi Henri Collet artiklist" Viis venelast, kuus prantslast ja Erika Satie. Neoklassitsitlikud lähtekohad muusikas ning impressionismivastane hoiak. Põhimõte: vältida liigset komplitseeritust nii kuntsniku siseelus kui ka tema loomingus. Ideaaliks energiline primitiivi. Kirjutasid ühiselt tantsulis-pantomiimilise farsi ,,Pruutpaar Eiffeli tornis" Artur Honegger(1892-1955) Arthur Honegger on kahe rahvuskultuuri esindaja. Ta on sveitsi päritolu, sündinud Põhja- Prantsusmaa sadamalinnas Havre`is (Normandias), hiljem elas Pariisis.
i) Brussilov - 1916 a alguses määrati edela rinde juhatajaks Venemaal (luurelennud, ründekaevikud, üllatus rünnakud 8. Lahingud a) Marne 5. september 1914 o sakslaste pealetungi peatavad prantsuse põhiväed + 600 Pariisi taksoga kohale tulnud reservid o lahingu otsustas Briti abivägi, kes tungisid Saksa vägedele vahele o lahingus hukkus umbes 80 000 prantslast, 2000 inglast ning 15 000 sakslast langes vangi o sakslased löödi tagasi Aisne'i jõeni (positsioonisõda) b) Tannenberg 29. august 1914 o Saksamaa armee juhiks oli saanud Hindenburg o Vene armee häving o 100 000 vangi c) Ypres - 22. aprillil 1915 kasutasid sakslased Ypres'i lähedal esimest korda gaasi; juuli-november 1917 Ypres'i lahing (Entente pealetung juuli lõpus,
aastal Borodino lahingus. Seejärel kiirustas ta Moskvasse, lootes hõivata rikka linna. Selle asemel leidis ta eest peaaegu inimtühja Moskva, mille venelased peagi ise maha põletasid. Kohalejäänud talle ei alistanud. Napoleon andis taganemis-käsu. Karm Vene talv tuli seekord varem kui tavaliselt ja Prantsuse armee oli mõne nädala pärast omadega läbi. Tuhanded surid külma ja nälja kätte. Võitlusvõimeliseks jäi vaid mõni tuhat prantslast. Prantslaste katastroofiline taandumine Venemaalt süütas üle- Euroopalise ülestõusu Prantsuse võimu vastu. Inglaste Wellingtoni hertsog tõrjus prantslased välja Hispaaniast ja tungis 1814. aastal Prantsusmaale.1813. aastal sai Napoleon Leipzigi all lüüa Austria- Preisi- Vene ühendvägedelt. 1814. aastal loobus ta troonist ja pagendati Elba saarele. Prantsuse kuningaks sai Louis XVI vend, kes aga kolme kuuga muutus nii
Rohkem on rebaseid ja metssigu ning palju on väikekiskjaid, närilisi, roomajaid ja linde. Itaalias on 5 rahvusparki ja 41 looduskaitseala. Rahvuspargid on Abruzzo, Gran Paradiso, Calabria, Stelvio ja Cicero. Rahvastik 94% rahvastikust on itaallased, kuid riigi ääreosades elab rohkesti muid rahvusi: 1,5 miljonit sardiinlast (Sardiinias), 520 tuhat friuuli (Friuli-Veneetsia Giulias), 300 tuhat Triooli sakslast (Trentino-Alto Adiges), 90 tuhat prantslast (Piemontes), 100 tuhat sloveeni, 115 tuhat albaanlast, 25 tuhat kreeklast (mõlemad Lõuna-Itaalias ja Sardiinias) ja teisi rahvusi. Valitsev usund on Itaalias katoliiklus. 87% Itaalia elanikest identifitseerib end rooma- katoliiklastena Usu mõju on eriti tugev maal, Põhja-Itaalia tööstuslinnades on see märgatavalt nõrgem. Uurimus näitab, et Itaalia rahvastik vananeb kiiremini kui üheski teises Euroopa Liidu riigis
venelased on kõhnad, neile ei anta süüa.mõned vahetavad asju/riideid toidu vastu valvuritelt, ronivad öösel üle aia et prügikastist süüa otsida.P saadetakse rindele tagasi ja ta ei tunne kedagi.ta l’heb vabatahtlikut luurele, eba]nnestub sest lahing hakkab uuesti istub mürsulehtris ja ei julge edasi minna kuid läheb siiski.paul eileia enam tagasiteed ja kõnnib vales suunas, ei leia omasi, ootab valgenemist.kuuleb same ja mängib surnut, kui siiski võtab pussi ja pussitab siiski prantslast, kes ei sure veel.3 päeva istub P prantslasega seal, siis too sureb.P lubab endale prantslase naise ja lapse üles, kuigi ta teab et seda ei juhtu tal oli n’rvivapustus, see l’ks talle liiga hinge, kat paneb aru p’he.kuuleb lähenevaid sakslasi ja karjub et on oma, näeb Kati, ta jutustab et Pauli otsiti ja arvati et too on srunud. Mõne päevapärast anti Katile, Paulile ja veel paarile inimesele uus missioon. Nad peavad minema ühte tallu ja seda valvama
· 1815 Bourbonide restauratsioon (Louis XVIII) ja sada päeva Napoleoni tagasipöördumine Elbalt ja uus võimuletulek. · 1815 Waterloo lahing (Brüsseli lähedal) Napoleoni viimane ja lõplik lüüasaamine koalitsioonivägedelt. · Napoleon saadetakse asumisele kaugele Helena saarele, kus ta 1821 suri. Kes olid, mida tegid? Louis XVI Prantsuse kuningas, kes vangistati siis kui 20 000 relvastatud prantslast vallutasid jakobiinide õhutusel kuningalossi. Ta üle mõisteti Louis Capet kodanikunime all kohut ning hukati. M. Robespierre Prantsuse revolutsiooni tuntumaid juhte. Sai võimule kui rahvaülestõusuga kukutati zirondiinid. Rahvapäästekomitee juht, kes oli kõigi vastu sallimatu. G. Danton Jakobiin, kelle Robespierre lasi mõrvata, sest ta mõtles teisiti. J. P. Marat Jakobiinide juht ja revolutsiooni üks tähtsamaid juhte. Kelle mõrv
üleskutsele ja lubas saata omaltki poolt Afganistani lisavägesid. Londonis toimus suur Afganistani teemaline konverents, kus osalesid nii seda riiki sõjaliselt ja majanduslikult toetavad liitlased kui ka Kabuli enda esindajad. Pariis on võimaliku lisavägede saatmise sidunud just selle üritusega. Ametnikud on varem mitteametlikult vihjanud, et 30 000 lisasõdurit saatev USA on Pariisilt palunud 1500-pealise lisajõu läkitamist. Hetkeseisuga teenis Afganistanis 3300 prantslast, langenud on 36. ("Postimees'' 16.12.2009) 4. Kultuur Kevadel otsustati rajada Cios Lucésse, kunstniku Leonardo Da Vinci viimasesse elupaika ja praegusesse majamuuseumi parki rajada tema teemapark, mis on tegijate ettekujutuses maailma esimene intellektuaal-kultuurne lõbustuspark. ("Eesti Päevaleht'' 11.05.2009) Mais toimunud Eurovisioonile pääses riik poolfinaalidest osalemata. Prantsusmaad esindanud Patricia Kaas lauluga ,,Et s'il fallait le faire" saavutas 107 punktiga 8. koha
Ta väitis, et seletavask faktiks on sotsiaalne integratsioon. Sotsioloogilised teooriad: Ühiskonna uurimine algab üldiste arusaamadegaselelst kuidas ühiskonnaelu on korraldatud ja kuidas osalemine mitmesugustes gruppides mõjutab käitumist. Teooria on loogiliselt seotud väidete kogum, mis selgitab terviklikku sündmuste klassi. Ilma teooriata jääksid infokillukesed omavahel seostamata. Sotsioloogia rajajaks peetakse 19.saj elanud prantslast Auguste Conet'e Samal ajal tekkis ka seisukoht, et teadus võib olla väärtustevaba ja objektiivne- POSITIVISM. 22.09.2011 (vaesus, koolivägivald, perevägivald, jne) referaadi teemad. Determinism - midagi ei toimu juhuslikult, pooldavad põhjalikkust. Karl Marx (laste võõrandumine koolist) 1818-1883 Marxil on sotsioloogiselt teooria arendamisel 3 ... 1.käsitles ühiskonda kui oraanilist tervikut kus igal osal on täita oma kindel funktsioon. Täätas
klassitsismi varasemat, rahvusvahelistest eeskujudest kantud perioodi nn. Katariina klassitsismiks. Sel ajal valitses riiki Katariina II. Ta ei tahtnud Euroopas levivast antiigivaimustusest eemale jääda ning otsis võimalusi klassitsismi juurutamiseks Venemaal. Venemaal sai klassitsismi-ideede peamiseks levitajaks 1757 asutatud Peterburi Kunstide Akadeemia. Klassitsismi Venemaale "toojaks" peetakse prantslast J. B. Vallin de la Mothe'i (1729-1800), kes oli Peterburi kunstiakadeemia esimene arhitektuuriprofessor. Tema tuntumad ehitised ongi koos A. Kokorinoviga tehtud Kunstiakadeemia hoone ja Gostinnõi Dvor. Itaallase A. Rinaldi meistriteos on Marmorpalee Neeva kaldapealsel. C. Cameron ehitas Pavlovski lossi ja pargiansambli ning mitmeid hooneid Tsarskoje Selos, sh. lossi juures oleva galerii. Katariina-ajastu kuulsaim arhitekt oli samuti itaallane G. Quarenghi. Quarenghi tehtud on Aleksandri
Mihhailovskojest. Ta kolib Peterbugi. Puskin jõudis lõpule "Kapteni tütrega" kesk sügavaid muresid ja raskeid vintsutusi. Hargnes poeedi viimane eludraama. Puskinite eelarve mittevastavus nende tegelikele sissetulekutele viis perekonna rahalisele katastrofile. 1836a. alguses on Puskin sunnitud tegemist tegema liigkasuvõtjatega, pantima oma vara. 17. septemberil 1836 a. kogunes Karamazinite juurde õhtule palju sõpru. Puskin jälgib oma naist Jekaterina Gontserovat ja noort prantslast Dante`si. 4. novemberil 1836 a. sai Puskin linna posti kaudu küünilise paskvilli patendi sarvekandja aunimetusele ordudiplomi paroodia näol. Sellele solvangule, mis puudutas ka poeedi naist, tuli vastulöök anda. Mehe solvatud au võis aadlike tolleaegsete arusaamade kohaselt taastada vaid duelliga. Puskin saatis Dante`sile väljakutse. Ümbritsevate inimeste survel oli Puskin nõus oma väljakutse tagasi võtma, kuna Dante`si objektiks oli olnud Natalja Nikolajevna vanem õde Jekaterina
a. Saint-Pierre ja Miquelon) Pariisi rahu alusel Inglismaa valduseks. Inglismaa tunnustas Quebeci aktiga 1744 ilmalike ja vaimulike senjööride seniseid õigusi. Põhja-Ameerika asumaade Iseseisvussõjas teotas Kanada feodaalkatoliku ladvik Inglismaad (sõja ajal põgenes USA-st Kanadasse umbes 40 000 rojalisti). 1791. aasta põhiseadusliku akti järgi jaotati Ülem-Kanada (Ontario, seal elas 30 000 inglast) ja Alam-Kanada provintsiks (Quebec, 100 000 prantslast ja 10 000 inglast). Kummaski moodustati iseseisev valitsus, riigivõim kuulus kubernerile. 19. sajandi I poolel tugevnes inglaste ülemvõim; see põhjustas rahulolematust tekkiva kodanluse hulgas, kes nõudis Kanada sõltumatust ja kodanlikke reforme. 1937-38 toimus kodanlike demokraatide L. J. Papineau ja W. L. Mackenzie juhitud ülestõus, mis sai lüüa. Inglise parlamendi otsusega ühendati Alam- ja Ülem-Kanada 1841 taas üheks provintsiks, seega kärbiti Kanada prantslaste õigusi. 19
märk. 8 4.2. Prantsuse köök Prantslased söövad peaaegu kõike ajusid, veisekõrvu, lambajalgu ja nad ei töötle neid alati vaid asetavad tervenisti vaagnale. Nad kulutavad üle veerandi oma sissetulekust söögile. Ka kõige vähenõudlikum tööline viib oma perekonna eriliste sündmuste tähistamiseks restorani. Prantslasele ei tuleks pähegi einestada ilma klaasikese või kaheta. Miljon prantslast toodab 7,5 miljardit liitrit veini aatas, mis on veerand maailma aastatoodangust. Alkoholi võib ametlikult pruukida 14. eluaastast peale. Perekondlikel pidustustel lubatakse lastel veini juua ja väikestele antakse veega segatud veini. Isegi McDonald'sis juuakse burgeri kõrvale veini. Prantsuse köök on ülemaailmse kuulsuse saavutanud oma tõeliselt peenemaitseliste, hoolikalt valmistatud ning kaunilt serveeritud toitudega. Toiduainete kõige
hommikupoolikut minna jalutama ja tegeleda spordiga, teine osa lihtsalt puhata ja mitte midagi teha. Nõudlus matka järele keskmine. Sama on ka välisturistidega. Nad tulevad maale lootuses saada elamus, mida mujalt ei pruugi saada. Muidugi mõne välisturisti jaoks on matk natuke liiga ekstreemne, inimesi on erinevaid. Kõige rohkem soovivad võõrkeelset giiditeenust välisturistid. Haanjamehe talus käis välisturistidest enim soomlasi siis venelasi, käis ka paar prantslast. Üksikud juhukliendid, kes on välismaallased soovivad harva giiditeenust, sest nagu ma eespool mainisin tulevad nad siia rohkem ööd veetma. Kooliõpilaste ekskursioonidel soovivad inglise keelelist giiditeenust ainult välismaalt tulnud kooliõpilased. Terve minu praktika vältel käis seal 4 koolilaste rühma ja neist kaks soovisid inglise keelset giiditeenust. Äriinimesed soovisid väga harva võõrkeelset
maale võib pidada impressionismi eelkäiaks. Paul gaugin (1848. 1903) Turneri udusse ja pilvedesse uppunud töödes Barbaarsed lood(tahiti naised)(asub MOMA's kaotavad valgus ja vari hoopis oma piirjooned. new york Vaatamata tema ja monte'i tööde sarnasule ei mõjutanud inglane prantslast. Oli üks mõjukamaid postimpressioniste. Kujutas tsivilisatsioonist puutumata looduslapsi eksootilise looduse keskel .Nooruses töötas börsimaaklerina ning külastas Pisarro ateljeed, seejärel hülgas pere ja pühendus maalikunstile.1891 elas Tahiti saarel, suri seal(tema lähedal Jaques Perli) J.B tuby (1630- 1700)
inetu, andekas naine. 8 aastat hiljem on Jane saanud Lowoodi õpetajaks, 15-naelase aastapalgaga. Miss Temple'iga on ta saanud heaks sõbraks, kuid viimane abiellub. Peale seda ei taha Jane enam Lowoodis olla. Ta mõistab, et soovib reisida, maailma näha, kogeda seiklusi, mitte ühe koha peal passida. Vähemalt uut töökohtagi. Ta paneb ajalehte kuulutuse, kus pakub ennast guvernandiks. Kuulutuse peale tuleb pakkumine Alice Fairfaxilt, kelle sõnul peaks ta õpetama 8-aastast prantslast Adele Varensi Thornfield Hall mõisas. Palgaks oleks 30 naela aastas. Jane otsustabki võimalust kasutada ning pakib oma asjad ja asub Thornfield Halli poole postitõllaga teele. Jõudes Thornfieldi leiab ta eest vana naise, Alice'i, keda peab lesestunud majaperenaiseks. Imestab veel, et Alice temaga nagu võrdsega, mitte teenijaga, käitub. Pärast aga selgub et Thornfieldi peremees on Edward Rochester, kes aga alati reisimas on ja harva Thornfieldis on
Selle dokumendi põhjal moodustati Ameerika Ühendriigid ning määrati ära seaduste põhisus ja isikute õigused ja kohustused vastavalt Magna Carta'le. Jakobiinid - pooldasid kodanike täielikku võrdõiguslust. Nad käisid koos zirodiinidega endises Püha Jakobi kloostris; 1793. aastal tõusid Prantsuse revolutsiooni etteotsa, kehtestades diktatuuri ja tagandades zirodiinid ning viies nad giljotiinile(vanaaegne tapamasin). Jakobiinid tõid ka terrori. Tapeti umbes 40 000 Prantslast. Hiljem selline tapmine väsitas inimesi ning Jakobiinide juht (Robespierre) ning tema lähimad kaaslased tapeti. Marseljees - on Prantsusmaa riigihümn, algselt oli ,,Sõjalaul Reini armeele" ISIKUD Louis XIV päikesekuningas. Suurendas arvestatavalt Prantsusmaa territooriumi, riigi tähtsust ja mõju Euroopas. Tegelikult valitses kuni oma surmani 1661 kardinal Jules Mazarin. Pärast Mazarini surma ei vali kuningas uut peaministrit, vaid valitseb absoluutse monarhina kuni oma surmani.
Mereväele oli abi õhust vaja sellepärast, et muidu oleks Saksa laevad kerge saak Inglise laevastikule. Taani ja Norra Stalin kartes välist sekkumist lõpetas oma sõja 8 märtsil tingimustega, et Soome jääb iseseisvaks. 9 Aprillil alustas Saksamaa oma võitlust Norra ja Taani vastu. Taani andis alla koheselt. Oslo saadi kätte õhtuks, kuid samal ajal läks Norra valitsus otsustades võidelda Elverumi. Kuigi norrakad keda aitasid 12000 britti ja prantslast. Hoidsid Oslo ja Trondheimi vahelist ala kuni 3 maini oli lõpptulemuseks see, et Saksa väed võitsid. Madalmaad ja Prantsusmaa Kevadeks oli Hitler leidnud uue plaani kuidas võtta Madalmaid ja Prantsusmaad. Esialgne plaan oli olnud, nagu esimeses maailmasõjas, et põhiväed liiguksid läbi Belgia. Kindral von Manstein ja teised nõuandjad soovitasid Hitleril suunata peaväed läbi Luksemburgi ja Ardennes'i metsade ala
Lillemaa mainib veel, et Tarum oli saanud hakkama mingisuguse ,,trikiga", mille eest saadeti teda aastaks karistuskompaniisse. Karistuskompa- niis olemine oli aga nii hull, et seda peetud selleks kõige viimaseks kohaks, kuhu taheti sattuda. (Autori märkus: Kuuldu järgi tegi Tarum selle ,,kooli" läbi, tuli elusalt välja ka Indo- Hiinast ja olevat elunenud kuski PÕhja-Ontarios. Need andmed ei ole aga Lillemaalt.) Grupp, kuhu Endel Lillemaa kuulus, oli 9-meheline: 4 sakslast, 2 prantslast, 1 ungarlane, 1 itaallane ja 1 eestlane. Koman-dokeeleks oli muidugi prantsuse keei. Ameti poolest oli Lillemaa jällegi autojuht nii soomus- kui igasuguste muude veokite peal, olenedes vajadusist. Nii käis ta laskemoona vedamas kui ka soomusautoga autode kolonne kaitsmas. (järgneb) VÕÕRLEEGIONÄRINA INDO-HIINAS (2) Koostanud £. Illemaa andmeil Snaiper 15. oktoobril 1947 dateeritud kirjas jutustab Endel Lillemaa järgmist: ,,Mõned päevad tagasi tegime läbi raske lahingu
hetusel ka Venemaal. Suure panuse raudbetooni arengusse andis E. Mörsch, kelle teos “Raud- betoon, selle teooria ja rakendus” (1912) sai aastakümneteks raudbetooni arengu aluseks. Esimesed raudbetooni normid ilmusid 1904. a. Saksamaal ja Šveitsis. Enne I Maailmasõda leidis raudbetoon kasutamist peamiselt tööstus- ja sillaehituses, hiljem järgnes sellele laialda- ne kasutamine ühiskondlikes hoonetes ja elamutes. Pingbetooni loojaks peetakse prantslast E. Freyssinet’d. Pingbetooni idee oli tuntud juba va- rem, kuid selle elluviimine viibis kõrgtugevusega terase puudumise taga. Monteeritava raudbetooni levik algas käesoleva sajandi kolmekümnendail aastail ja jõudis haripunktile N. Liidus kuuekümnendail ja seitsmekümnendail aastail, kus monoliitne raudbe- toon tsiviil- ja tööstusehitusest tõrjuti praktiliselt kõrvale. Praeguseks on meil normaalne su- he monoliitse ja monteeritava raudbetooni vahel jälle taastunud.
Selleks ajaks olid Blake ja mitu kreeklast jooksu juba katkestanud. Varsti pärast Karavatit saabus kriitiline punkt ka Lermusiaux'le, kes hakkas väsimusest vaaruma. Keegi prantsuse turist, kes sõitis jalgrattaga ta kõrval, "värskendas" kaasmaalast alkohoolse joogiga, kuid see viivitus võimaldas Flackil juhtima minna. Lermusiaux varises mõne aja pärast lõplikult kokku. Flack, kes polnud kunagi varem jooksnud 10 miilist pikemaid distantse, oli prantslast püüdes üle pingutanud ning langes omakorda kokku vaid neli kilomeetrit enne staadioni. Üks Flacki sõpradest palus läheduses olnud kreeklast hoolitseda jooksja eest ning läks ise vankrit otsima. Hullunud Flack arvas, et teda rünnatakse ja lõi rusikaga abivalmis kreeklase pikali. Austraallane pandi vankrile ja toimetati staadioni riietusruumi, kus tema eest hoolitses prints Nicholas isiklikult, andes talle brändit ja mune. Jooksu ajal saadeti
sankülotid, jakobiinide opositsioon, Danton jne. · Robespierre viimane ,,suurpuhastus" juunis-juulis 1794 · Uus seadus ,,moraalne süütõend": piisab veendumusest, et isik on rahvavaenlane Terrorireziimi lõpp · Konvendi salaliit ja Robespierre kukutamine 27. juulil 1794 · 28.07.1794 Robespierre ja tema 21 pooldaja (mh. Sain-Just) hukkamine · Võim jälle konvendi kätte · Terrorisüsteemi lammutamine · Terrori hind: hukati 35 000 40 000 prantslast, kellest 85% oli pärit III seisuse hulgast · Näiliselt revolutsiooni lõpp Direktoorium (1795-99) · Vastureaktsioon ,,Rahva revolutsioonile" · jõuka kodanluse võit , ,,Kodanlik vabariik" · 1795 uus põhiseadus (III): 1. Nõrk täitevvõim: 5 direktorit 2. Seadusandlik koda on kahekojaline 3. Võimude lahusus 4. Tunduv varanduslik tsensus Direktooriumi probleemid · Reziimi toetajaskond väike
Sõda algas 1337, kui Prantsusmaa hakkas toetama Sotimaad Inglismaa vastu.1340 hävitasid inglased prantslaste laevastiku. Sõja alguses kaotasid prantsuse rüütliväed mitu lahingut järjest inglise rahvavägedele. Inglise troonipärija nn. Must Prints juhtis sõjakäike Guyenne. Crecy lahing 1346 kahekordse ülekaaluga prantsuse rüütliväed kaotasid ingliaste vibumeestele. Otse pealetungile asunud rüütlid notiti pikkvibude abil maha. Inglased kasutasid ka tulirelvi. Hukkus 3000 prantslast ja 100 inglast. Poitiers' lahing 1356. Inglise troonipärija Must Prints võitis Prantsuse kuninga Jean II Hea väed ja vangistas tolle. Seetõttu algasid Prantsusmaal sisemised vastuolud: Pariisi ülestõus (1357-58) ja Jacquerie Dofään Charles ja Generaalstaatide reform. Dofään Charles kutsus kokku generaalstaadid, kes nõudsid 4 piiskopist, 12 aadlikust ja 12 linnakodanikust koosneva valitava nõukogu moodustamist kuninga juurde ning kontrolli maksude laekumise ja rahavääringute üle
Nüüd pandi alus Panama kanali ehitusele 1880ndatel(?). Lesseps tellis Prantsusmaa kõige paremad insenerid kanali ehitamiseks, kasutusele võeti parimad masinad, palgati kohalikku elanikkonda. Probleemiks oli ilm, sest on pidev vihmasadu, samal ajal leitsak. Levisid sääskede kaudu kollapalavik ja malaaria ning suremus nendesse oli väga suur. Kogu tööd juhiti ebaefektiivselt ja töö jäi 1889a seisma, sest raha polnud enam. 1892a leiti, et aktsiatega on saanud vastu pükse 800 000 prantslast ja nüüd kõigil raha kadunud. Karistada sai ainult rahandusminister. Antisemitsistidel õnnestus veeretada süü juutide kaela ja puhkes suur antisemitsismilaine. Samal ajal üritasid rojalistid seda kõike vabariiklaste kaela ajada. Sajandivahetusel hakkas USA huvi tundma ja võeti USA poolt üle, planeeriti hoolikalt ja vaadati eelnevad vead üle ning 1904a taasalustati kanali tööga. 1914a sai Panama kanal valmis, mis oli USAle läbi ajaloo kõige kulukam projekt.
hetusel ka Venemaal. Suure panuse raudbetooni arengusse andis E. Mörsch, kelle teos "Raud- betoon, selle teooria ja rakendus" (1912) sai aastakümneteks raudbetooni arengu aluseks. Esimesed raudbetooni normid ilmusid 1904. a. Saksamaal ja Sveitsis. Enne I Maailmasõda leidis raudbetoon kasutamist peamiselt tööstus- ja sillaehituses, hiljem järgnes sellele laialda- ne kasutamine ühiskondlikes hoonetes ja elamutes. Pingbetooni loojaks peetakse prantslast E. Freyssinet'd. Pingbetooni idee oli tuntud juba va- rem, kuid selle elluviimine viibis kõrgtugevusega terase puudumise taga. Monteeritava raudbetooni levik algas käesoleva sajandi kolmekümnendail aastail ja jõudis haripunktile N. Liidus kuuekümnendail ja seitsmekümnendail aastail, kus monoliitne raudbe- toon tsiviil- ja tööstusehitusest tõrjuti praktiliselt kõrvale. Praeguseks on meil normaalne su- he monoliitse ja monteeritava raudbetooni vahel jälle taastunud.
Ärgu esitatagu meile seda argumenti, et "ka teistes maades on lood samasugused", kuid "ikkagi" seal tööline peab oma kodumaad kalliks. Kui see olekski nii, ei õigusta see veel meie endi tegevusetust. Kuid see ei ole nii, kuivõrd see, mida me prantslaste juures, näiteks, nimetame "sovinistlikuks" kasvatuseks, ei ole tegelikult midagi muud kui vaid Prantsusmaa ülevuse piiritu rõhutamine kõikides kultuurivaldkondades või, nagu prantslastele meeldib öelda, "tsivilisat-sioon". Noort prantslast ei kasvatata mitte "objektiivsuses" vaid kõige subjektiivsemas mõttes, mida võib endale ette kujutada, kõigeks selleks, et see peab esile tõstma tema kodumaa poliitilist või kultuurset ülevust. Muidugi peab selline kasvatus kuuluma vaid kõige üldisemate ja tähtsamate küsimuste juurde ja kui vaja, tuleb selles suhtes mälu vahet pidamata treenida, et maksku mis maksab esile kutsuda vastav tunne rahva seas.
vähemalt oma musketid.» «Te olete naiivne, sõber Porthos. Milleks peaksime me ennast koormama asjatu kandamiga?» «Mina ei leia, et vaenlasega silm silma vastu seistes oleksid ülearused korralik musket, tosin padrunit ja püssirohusarv.» «Noh, kas te ei kuulnud siis, mida rääkis d'Artagnan?» ütles Athos. «Mida ta siis rääkis?» küsis Porthos. «D'Artagnan ütles, et öisel rünnakul tapeti kaheksa või kümme prantslast ja niisama palju La Rochelle'i inimesi.» «No ja mis siis?» küsis Porthos. «Kas pole tõsi, et nende paljaksriisumiseks ei olnud aega, sest momendil oli tähtsamatki teha?» «Ja siis?» 479 «Noh, me võtame nende musketid, püssirohusarved ja padrunid ning meil on nelja karabiini ja tosina kuuli asemel umbes viisteist püssi ja sadakond kuuli.» «Oh, Athos, sa oled tõepoolest suurmees!» hüüdis Aramis. Porthos noogutas heakskiitvalt. Paistis, et veenda ei suudetud üksnes d'Artagnani
annaabi.ee 
