Prantsuse vastupanuliikumine (0)

Sarnased õppematerjalid

6

docx

Tiise rinde avamine. Operatsioon overlord tekst

viimine üle La Manche’I väina. Probleem seisnes pidevas varustamises,  mistõttu tuli rajada korralik sadam, nii et ajutisi sadamaid hakati ehitama 8. Juunil 1944. 5. Tähtsamad väejuhid: Montgomery – Liitlasmaavägede juht, Eisenhower – Operatsiooni juht, Rundstedt – Saksa väejuht 6. Operatsioonis osalesid: USA, Suurbritannia, Kanada, Austraalia, Vaba Prantsusmaa (Charles de Gaulle’I poolt rajatud vastupanuliikumine eksiilis), Uus-Meremaa, Holland, Norra ja Poola – nende ühinenud jõudude suuruseks oli 1 miljon sõdurit. Vastas oli Saksamaa 380000 mehega. 7. Teine rinne kaart: Utah, Omaha – USA; Gold, Juno, Sword – britid ja kanadalased 8. Esimesed ründajad jõudsid kohale õhust, mitte merelt. Kokku maandus õhust umbes 25 000 meest, neist umbes 1500 langevarjudel ja ülejäänud plaanereil. Õhu teel veeti kohale ka 567 autot, 18 kergtanki ja 362 kergsuurtükki

Ajalugu

4

doc

D-Päev e. dessandipäev Normandias 6 juunil 1944

juht 5. juuni hommikul dessandile rohelist tuld. 6. juuni lõikaski madalrõhkkonda põgusa augu, mis võimaldas liitlastel dessandi läbi viia. Madalrõhkkonna tõttu pidasid sakslased dessanti niivõrd võimatuks, et Rommel naasis 5. juuni hommikul oma naise 50 aasta juubelile. Osa Saksa väeüksuste juhid sõitsid Roueni sõjamängule, ainsana invasioonirandade lähistele jääva 21. soomusdiviisi komandör Pariisi armukese juurde. Kuna pommitamine, Prantsuse vastupanuliikumine ning liitlaste paraütistid olid rängalt kahjustanud sakslaste sideliine ja isegi Rommel ei tohtinud võimsaid soomusreserve ilma Hitleri otsese nõusolekuta liigutada, jäi Saksa vägede reaktsioon 6. juuni esimestel tundidel kramplikuks ja koordineerimatuks. Mainitud ajal heitsid Briti pommitajad Pas de Calais' kohal alla fooliumiribasid, matkimaks tohutu dessantlaevastiku radariprofiili. Samal ajal lähenes Normandia rannikule üle 6000 aluse ­

Ajalugu

7

docx

Teine maailmasõda konspekt

kuni 1940 kevadeni ei arendatud (peeti nn Kummalist sõda). Põhjused: 1. lääneriikide lootus Saksamaaga siiski kokkuleppele jõuda 2. teisalt kardeti NSV Liidu otsest sekkumist Saksamaa poolel, sest aastatel 1939-1941 võib neid kahte siiski pidada liitlasteks. 1940 suvel sundis Saksamaa pärast edukat välksõda Lääne-Euroopas Prantsusmaa kapituleeruma ja sõjategevuses Saksamaa vastu jäid osalema vaid Inglismaale evakueeruda suutnud prantsuse üksused kindral de Gauelle juhtimisel. 1940-1941 toimus peamine võitlus Inglismaa ja Saksamaa vahel. Hitleri sõjaplaan Suurbritannia vastu kandis nimetust „Merelõvi“. Sõjategesvus kandus Mandri-Euroopast peamiselt merele, õhuvõitlusele ning kolooniatesse. Kuigi USA veel avalikult sõjategevusse ei sekkunud, tihenes tema koostöö Inglismaaga ning seisnes eelkõige nn lend-lease`is (tööstustoodete, toiduainete ja relvade tarnimine tasuta või võlgu USA

11.klassi ajalugu

7

docx

Teine maailmasõda konspekt 1

kuni 1940 kevadeni ei arendatud (peeti nn Kummalist sõda). Põhjused: 1. lääneriikide lootus Saksamaaga siiski kokkuleppele jõuda 2. teisalt kardeti NSV Liidu otsest sekkumist Saksamaa poolel, sest aastatel 1939-1941 võib neid kahte siiski pidada liitlasteks. 1940 suvel sundis Saksamaa pärast edukat välksõda Lääne-Euroopas Prantsusmaa kapituleeruma ja sõjategevuses Saksamaa vastu jäid osalema vaid Inglismaale evakueeruda suutnud prantsuse üksused kindral de Gauelle juhtimisel. 1940-1941 toimus peamine võitlus Inglismaa ja Saksamaa vahel. Hitleri sõjaplaan Suurbritannia vastu kandis nimetust „Merelõvi“. Sõjategesvus kandus Mandri-Euroopast peamiselt merele, õhuvõitlusele ning kolooniatesse. Kuigi USA veel avalikult sõjategevusse ei sekkunud, tihenes tema koostöö Inglismaaga ning seisnes eelkõige nn lend-lease`is (tööstustoodete, toiduainete ja relvade tarnimine tasuta või võlgu USA

Kategoriseerimata

7

docx

Teine maailmasõda konspekt 1

kuni 1940 kevadeni ei arendatud (peeti nn Kummalist sõda). Põhjused: 1. lääneriikide lootus Saksamaaga siiski kokkuleppele jõuda 2. teisalt kardeti NSV Liidu otsest sekkumist Saksamaa poolel, sest aastatel 1939-1941 võib neid kahte siiski pidada liitlasteks. 1940 suvel sundis Saksamaa pärast edukat välksõda Lääne-Euroopas Prantsusmaa kapituleeruma ja sõjategevuses Saksamaa vastu jäid osalema vaid Inglismaale evakueeruda suutnud prantsuse üksused kindral de Gauelle juhtimisel. 1940-1941 toimus peamine võitlus Inglismaa ja Saksamaa vahel. Hitleri sõjaplaan Suurbritannia vastu kandis nimetust „Merelõvi“. Sõjategesvus kandus Mandri-Euroopast peamiselt merele, õhuvõitlusele ning kolooniatesse. Kuigi USA veel avalikult sõjategevusse ei sekkunud, tihenes tema koostöö Inglismaaga ning seisnes eelkõige nn lend-lease`is (tööstustoodete, toiduainete ja relvade tarnimine tasuta või võlgu USA

Kategoriseerimata

7

docx

Teine maailmasõda konspekt 1

kuni 1940 kevadeni ei arendatud (peeti nn Kummalist sõda). Põhjused: 1. lääneriikide lootus Saksamaaga siiski kokkuleppele jõuda 2. teisalt kardeti NSV Liidu otsest sekkumist Saksamaa poolel, sest aastatel 1939-1941 võib neid kahte siiski pidada liitlasteks. 1940 suvel sundis Saksamaa pärast edukat välksõda Lääne-Euroopas Prantsusmaa kapituleeruma ja sõjategevuses Saksamaa vastu jäid osalema vaid Inglismaale evakueeruda suutnud prantsuse üksused kindral de Gauelle juhtimisel. 1940-1941 toimus peamine võitlus Inglismaa ja Saksamaa vahel. Hitleri sõjaplaan Suurbritannia vastu kandis nimetust „Merelõvi“. Sõjategesvus kandus Mandri-Euroopast peamiselt merele, õhuvõitlusele ning kolooniatesse. Kuigi USA veel avalikult sõjategevusse ei sekkunud, tihenes tema koostöö Inglismaaga ning seisnes eelkõige nn lend-lease`is (tööstustoodete, toiduainete ja relvade tarnimine tasuta või võlgu USA

11.klassi ajalugu

48

pptx

Teine maailmasõda

jõel.  28. sept. 1939 sõlmiti Saksa-Nõukogude sõprus- ja piirileping, mille alusel loovutas NSV liit Saksamaale osa vallutatud Poola aladest ning sai vastutasuks oma mõjusfääri Leedu.  30. novembril 1939 tungisid Nõukogude väed Soome. Algas Soome Talvesõda, mis kestis 1940.a. märtsini.  Lääne-Euroopas ei toimunud sel ajal maismaal mingit sõjategevust. Taolise sõjapidamise iseloomu tõttu hakati seda nimetama  kummaliseks sõjaks. Prantsuse ja saksa sõjavägi seisid teineteise vastas võimsatel kaitseliinidel prantslased Maginot liinil, sakslased aga Siegfridi liinil. Sõjategevus Euroopas 1940  9. aprillil 1940 tungisid Saksa väed Taani ning maabusid Norra rannikul. Taani alistus lahinguteta, Norra üritas osutada vastupanu. Lahingud Narviki all jätkusid kuni juunini, pärast seda oli ka Norra Hitleri võimu all.  10. mail 1940 algas saksa pealetung Prantsusmaale ning sissetung Belgiasse ja Hollandisse

Ajalugu

3

docx

II maailma sõda

saanud lüüa. ● 20. mail 1941 ründasid Saksa langevarjuüksused teise maailmasõja suurimas õhudessantoperatsioonis Kreetat. ● 7. detsembril 1940 asusid Briti väed Aafrikas vastupealetungile ning lõid Itaalia üksused puruks ning vallutasid suure osa Liibüast ● tuli seni Aafrika lahingutesse sekkumast tõrkunud Hitleril Mussolini palvele vastu ja saatis Aafrikasse eraldi selleks sõjakäiguks loodud Aafrika korpuse. Selle etteotsa määrati Prantsuse kampaanias silma paistnud Erwin Rommel, 1941. aasta  märtsis läksid Rommeli väed vasturünnakule ning surusid Briti üksused tagasi. ● saanud Prantsusmaa sadamad oma kontrolli alla, alustas Hitler 1940. aastal intensiivset allveesõda Atlandi ookeanil, et läbi lõigata Inglismaa varustusteed. ● 1940. aasta lõpul kinnitas Hitler sõjaplaani NSV Liidu vastu, mis kandis nime Barbarossa. ● 22. juunil 1941 ületasid Saksa väed NSV Liidu piiri.

Kategoriseerimata

Meedia

Kommentaarid (0)