REFERAAT Dioodid Tallinn 2009 SISUKORD 1) Ajalugu 2) Diood 3) Dioodi skeemitähis 4) Olulised parameetrid 5) Dioodi sugulased 6) Jaotus AJALUGU Elektronlamp ja pooljuhtdioodid arenesid paraleelselt. Elektronlamp dioodi põhimõtte avastas Frederick Guthrie 1873 aastal ning juba aasta hiljem avastas Saksa teadlane Karl Ferdinand Braun pooljuhtdioodide tööpõhimõtte. Thomas Edison taasavastas 1880 aasta 13. veebruaril elektronlamp dioodi tööpõhimõtte ning patenteeris selle 1883 aastal (U.S. Patent 307,031), kuid ei arendanud ideed edasi. Braun patenteeris pooljuhtalaldi 1899 aastal. Sir Jagdish Bose jätkas Brauni avastatud dioodi uurimist raadiosignaali vastuvõtuks vajaliku komponendina. Esimene pooljuhtdioodidega raadiovastuvõtja ehitati umbes 1900 aastal Greenleaf Whittier Pickard poolt. Inglismaal patenteeris elektronlamp dioodi John
joonis. Moodustub Ge-ni ümber 3 täiskovalentset sidet, üks side jääb poolikuks, sest seal tiirleb ümber Indiumi ja Ge aatomituumade ainult 1 elektron ,teise kohal on auk. Energeetiliselt on indium germaaniumi valetstsooni kohal ning tõmbab ära valentstsoonist elektronid, suurendades aukude arvu valentstsoonis. c) Diood- see on üks näide, kus kasutatakse pooljuhte. Pooljuhte kasut. Päikesepatareides, elektriseadmetes vahelduvvoolu muutmisel alalisvooluks, selleks kasut. Pooljuht dioodi ja transistorites, mille abil võimendatakse voolu. Pooljuht dioodi ehitus ja töö 1.joonis. Tihedasse kontakti viiakse erineva juhtivusega pooljuhid, p-tüüpi pooljuhis on palju auke, n- tüüpi pooljuhis palju elektrone. Nende pooljuhtide vahele tekib kontakt a,a` mille el. juhtivus sõltub pooljuhtidele rakendatud elektrivälja suunast. a) ühendame vooluringi selle pooljuhi, nii et elektrivälja suund on +lt miinusele. joonis. I=q/t, I=U/R, k=1/R
Tallinn University of Technology Department of Electrical Drives and Power Electronics Report Diodes Tallinn 2011 + A VS RV V D - Fig. 1.1. Circuit diagram VS - DC voltage source PS 5005, 0-50VDC/0-5A RV - Rheostat, Rmax=3600 V - DC volt meter DV-101, 200mV-200V A - DC current meter DA-103, 2mA-20mA-200mA-5A D - Diode 1N360 Voltage divider calculations RV=(US-UAC)/If(max) RV=(46,6 - 0,45)/0,1=461,5 Table 1.1. Observed data If , mA US If Uf Ir ...
Dioodid Diood Diood on elektroonikas kasutatav komponent, mille eesmärk on tagada vaid ühesuunaline elektrilaengute liikumine. Põhimõtteliselt lubab diood elektrivoolul liikuda ühes suunas, aga takistab selle liikumist teises suunas. Dioodi võib seega ette kujutada tagasilöögiklapi elektroonilise analoogina. Ajalugu Elektronlamp ja pooljuhtdioodid arenesid paraleelselt. Elektronlamp dioodi põhimõtte avastas Frederick Guthrie 1873. aastal ning aasta hiljem avastas Saksa teadlane Karl Ferdinand Braun pooljuhtdioodide tööpõhimõtte. Thomas Edison taasavastas 1880. aastal elektronlamp dioodi tööpõhimõtte ning patenteeris selle 1883 aastal , kuid ei arendanud ideed edasi. Braun patenteeris pooljuhtalaldi 1899 aastal. Sir Jagdish Bose jätkas Brauni avastatud dioodi uurimist raadiosignaali vastuvõtuks vajaliku komponendina.
Valgusdioodid, laserdioodid, fotodioodid. Erinevat tüüpi dioodide tingmärgid on toodud joonisel 3.4. Pooljuhtdioodide elektrilisi omadusi iseloomustab pinge voolu tunnusjoon IA = (UAK). Dioodi pinge-voolu tunnusjoon on toodud joonisel 3.5. Kui diood on päripingestatud, s. t. anoodil on katoodi suhtes positiivne pinge, siis juhib diood voolu ja päripingelang on väike. Kui diood on vastupingestatud, siis dioodi läbib ainult väga väike vastuvool. Kui vastupinge on suurem kui dioodi läbilöögipinge UBR, siis vastuvool kasvab järsult. Normaalses tööolukorras ei tohi pinge läbilöögipinget ületada. Dioodi nimipinge on tavaliselt 80 ... 90 % läbilöögipingest. Praktilisel kasutusel võetakse tööpinge 60 ... 70 % läbilöögipingest. Dioodi päripinge saab piisava täpsusega arvutada järgmise valemiga: UF = UF0 + IdrT, UF0 - kanalipinge, mis kujutab päritunnusjoone lineaarse osa pikenduse ja pingetelje
faasi sõltuvus sagedusest)! ωR = 18,2·103 s-1 e. 2897 Hz; Q = 36,5; Δω = 79,4 Hz; 10 219V. 4. Sarnane ülesanne rööpresonantsi jaoks aga antud juhul, milline on voolu amplituud resonantssagedusel? Loenguslaididel on jäänud märkimata aga rööpresonantsi korral on samade R, L ja C väärtuste korral Q jadaresonantsi Q pöördväärtus (Q = R(C/L)1/2). 5. Skitseerige 4 V amplituudiga ja 1 kHz sagedusega siinuselise signaali käik jadamisi ühendatud takistit ja dioodi sisaldavas ahelas, kui sisendpinge rakendatakse takistile ja dioodile ning väljundpinge võetakse takistilt (dioodi lävepinge 0,6 V)! Tehke seda nii ideaalse dioodi kui ka lihtsustatud dioodi jaoks. Milline on antud juhul ruutkeskmine pinge ideaalse dioodi korral? Joonistage skeem sildlülituses dioodidega alaldi jaoks ja näidake signaali käik sellise juhul koos ruutkeskmise pingega (ainult ideaalsete dioodide jaoks)?
Reversivne ülepinge 48. Kuidas nimetatakse pinget, mille juures tekib laviiniefekt? Läbilöögipinge 49. Millist nähtust nimetatakse Zeneri efektiks? Reversivne ülepinge 50. Kuidas nimetatakse pinget, mille juures tekib Zeneri efekt? Zeneri pingeks 5.2.1. Küsimused dioodidest ja türistoridest 1. Mis liiki seadis on diood? Mitte linearne 2. Kuidas on mittejuhtiv diood eelpingestatud? Vastu pingestatud 3. Mis liiki takistus on dioodil? Põhitakistus 4. Kas on see hea, kui dioodi pingelang on väike? Jah 5. Kuidas on diood eelpingestatud, kui dioodi vool on suur? Otse pigestatud 6. Millist pinget nimetatakse dioodi põlvepingeks? 7. Milline on dioodi lekkevool võrreldes pärivooluga? Lekkevool väiksem pärivooluga 8. Milline näeb välja dioodi karakteristik ülalpool põlve? Peaaegu vertikalne 9. Kui dioodi vool on 0.5 V ja vool on 50 mA, millega võrdub siis dioodi võimsus (W) ? 0,025W 10. Kaks dioodi on jadamisi. Esimesel dioodil on pinge 0
alaldusdioodid, millised leiavad kasutamist kõrgsageduslikkudes toiteblokkides, kus alaldatava pinge sagedus võib olla 20 KHz kuni 100 KHz. Alaldusdioodid on suure võimsuselised dioodid. Nende lubatavad pärivoolud on poolest amprist kuni tuhande amprini, lubatavad vastupinged kuni 3 KV. Dioode valmistatakse nii üksikelementidena kui ka komplektidena, mingiks kindlaks kasutuseks. Nii näiteks on levinud: a. Dioodsillad, kus ühises korpuses paikneb neli dioodi (joonis 1) b. Diood sambad, kus suurema vastupinge saamiseks on järjestikku ühte kesta ühendatud terve rida dioode (joonis 2) Alaldusdioodide omadusi iseloomustatakse järgmiste parameetritega (joonis 3): 1.) Suurim lubatav pärivool, see on pärivool kesk väärtus, mis võib dioodi läbida, ilma tema riknemiseta 2.) Suurim lubatav vastupinge, see on lubatava vastupinge hetk väärtus. Selle ületamisel võib
12. Pn-siire kahe juhtivustüübiga pooljuhi vahele tekkiv tõkkekiht. P-poolmes on palju auke, n-poolmes elektrone. Augud hakkavad valguma n-poolmesse elektronid n-poolmesse. Siirdealas jäävad n-poolmesse positiivsed doonorioonid ja p-poolmesse negatiivsed aktseptorioonid. 13. Päri- ja vastupingestamine Päripinge kui vooluallika plusspoolus ühendada p-poolmega, töötab väline elektrijõud kaksikkihile vastu ja dioodi läbib vool, mis pinge tõustes kiiresti kasvab. Vastupinge kui vooluallika plusspoolus ühendada n-poolmega, töötab väline elektrijõud kaksikkihi poolt ja dioodi läbiv vool väheneb. 14. Pooljuhtdiood saadaks, kui sulandada ühte plaadikene n-pooljuhist ja plaadike p-pooljuhist ning jootes kummagi poolme külge ühendusjuhtme. Selle tööpõhimõte seisneb selles, et pn- siirdel on omadus juhtida voolu pärisuunas oluliselt paremini kui vastassuunas.
ning seda ilma abilist kasutamata.)Tehnoloogias(materjalide töötlemiseks-märkimiseks, keevitamiseks, puurimiseks, lõikamiseks) keemias-keemiatööstustes(reaktsioonide käiku kiiritamiseks). Fotoonikas Diood on elektroonikas kasutatav komponent, mille eesmärk on tagada vaid ühesuunaline elektrilaengute liikumine. Põhimõtteliselt lubab diood elektrivoolul liikuda ühes suunas, aga takistab selle liikumist teises suunas. Dioodi võib seega ette kujutada tagasilöögiklapi elektroonilise analoogina. Töökindlad, kiiretoimelised, väikesed, kerged ja tarbivad vähe võimsust. Nende parameetrid on kohati tüüritavad (näiteks fotodioodi voolu tüüritakse valgusega), kuid sõltuvad temperatuurist.Tööpõhimõte-on lihtne aru saada. Seda võib võrrelda uksega mis avaneb ühele poole, kuid ei avane teisele poole. Ehk siis teiste sõnadega: diood laseb voolu läbi ainult ühes suunas ja
erinimeliste laengute vastastikmõju. Kui kogu kristall oleks ühe juhtivustüübiga, näiteks elektronjuhtivusega, siis oleks tegemist tavalise elektriahela takistusega.) Pooljuhtdiood ehk diood on kahe elektroodiga pooljuhtseadis, mille eesmärk on lasta elektrivoolu läbi ainult ühes suunas. Seadise põhiosaks on pooljuhtkristalli sisse tekitatud pn-siire. Dioodide põhiparameetrid on järgmised: · suurim lubatav pärivool IFMAX, mis antakse dioodi tüübist sõltuvalt kas keskväärtusena, maksimaalväärtusena või impulssvooluna, viimasel juhul antakse ka impulsi kestus; · suurim lubatav vastupinge URMAX, mis antakse samuti kas alalis-, kesk- või maksimaalväärtusena; · pingelang pärireziimis UF, antakse kas suurimal pärivoolul või kui mingil muul voolul, siis antakse pärivoolu väärtus;
häälestamiseks soovitud sagedusele, kus nad on välja tõrjunud varem laialdaselt kasutatud pöördkondensaatorid. • Stabilitron (Zerneri diood) - pooljuhtdiood, mis töötab läbilöögirežiimil ja mis hoiab temaga paralleelselt ühendatud koormusele rakendatud toitepinge või koormusvoolu muutumisel sellele mõjuva pinge peaaegu muutumatuna. Stabilitroni töö põhineb p-n-siirde teatud kindla vastupinge väärtuse ületamisele järgneval järsul dioodi takistuse vähenemisel ja seda läbiva voolu tugevnemisel. Kui p-n-siirdes hajuv võimsus seejuures ei ületa lubatavat väärtust, on selline töörežiim stabiilne ja kasutatav. • Valgusdiood - pooljuhtdiood, mis kiirgab valgust. Valgusdioodi tähistamiseks kasutatakse ka lühivormi LED (inglise keelest Light-Emitting Diode 'valgust kiirgav diood'). Valgusdioode kasutatakse indikaatoritena mitmesugustes elektroonikaseadmetes: televiisori-
Impulsilisi signalle kasutatakse digitaal mitte väikeselisel positiivsel pingel vaid alles siis kui sisend pinge saab pingeallika pingest tehnikas, ning ka signaalide edastamisel, kui sinuselist signaali iseloomustatakse kolme parameetriga, positiivsemaks. Seega määrab kasutatav pingeallikas piiramis nivoo. Täpsemalt tuleb arvestada ka need on :Amplituud, Sagedus, Algfaas. Siis impulsiliste signaalide korral on vajalikke parameetreid dioodi päripinge langu, sest diood ei avane mitte 0sel pingel, vaid siis kui pinge on ületanud 0,5V. märksa rohkem. Seejuures loetakse impulsiks lühiajalist pinge, voolu või võimsuse kõrvalekandumist Seega kujuneb praktiliselt piiramisnivoo pingeallika pingest mõnevõrra suuremaks.4.3 Piirikud mingist teatud suurusest
mistõttu poolil tekib esialgu lülitamise hetkel suur pingelang ja koormusel on pinge väike. Pikkamööda vastavalt ajakonstandile laseb induktiivpool voolul kasvada, salvestades energiat magnevälja, ja pinge koormusel kasvab. Lüliti avatakse hetkel, kui pinge väljundis on saavutanud soovitud väärtuse. Lüliti avanedes toimub induktivpoolis eneseinduktsiooni nähtus, pinge polaarsus muutub ja tekib uus vooluring läbi Schottky dioodi. Läbi päripinges dioodi suunatakse induktiivpoolis salvestunud energia koormusesse. Kui lüliti avaneb enne, kui pool on küllastunud, siis on alati pinge koormusel väiksem kui sisendpinge. Kui lüliti jälle avaneb, siis vool väheneb, kuid pool töötab selle vastu ja käitub kui pingeallikas (teistpidi polaarsusega). Pikkamööda vool ja pinge vähenevad, mille ajal poolis salvestatud energia liigub koormusesse. Kui lüliti sulgub enne kui pool täielikult
EKSAMI KÜSIMUSED 1.n- tüüpi pooljuhis on enamuslaengukandjad-Elektronid 2. Tuntumad pooljuhtained on-Räni(Si),Germaanium(Ge) 3.Pooljuhtideks nim.aineid ,mille mahueritakistus on...-Väiksem kui metallidel ja suurem kui isolaatoritel. 4. Dioodi läbib vool kui tema anood on katoodi suhtes-Järjestikult Anood Katood 6. Dioodi pärisuunaline U/I tunnusjoon on 7.Toiteseadme väljundparameetrid on-Väljundpinge stabiilsus,suurim lubatud vool 8. Silufiltri põhiline ülesanne on-vähendada alaldist saadava pinge pulsatsiooni ehk lainelisust tarbija iseloomuga määratud tasemeni. 9. Trafo ülesanne toiteseadmes on-muuta vahelduvvooluvõrgust saadavat pinget sel määral,et väljundis saada nõutava suurusega alalispinget 10. Transistori 3 tööreziimi on-avatud,suletud ja küllastusreziim 11
Magnetvälja jõujooned eelistatult läbi ferroelektriku. Ideaalselt juhul L ei sõltu temp, signaali suurusest ega sagedusest. Induktiivpooli rakendused: energia salvestamine, pingemuundur(transformaator), kõrgpingeimpulsside tekitamine, reaktiivkomponentide mahasurumine. Voolu tekitamiseks poolis on vaja energiat, mis salvestatakse magnetväljas. Energia vabaneb pooli tühjenemisel läbi takisti. Diood- p-n siire kui lüliti- päripingestatult sees, vastupingestatult väljas. Dioodi rakendused: alaldi,signaali stabiliseerimine, ülepinge kaitse, pingekordisti, fotodiood, valgusdiood, pingega tüüritav kondensaator, sagedusmuundur, alalis- ja vahelduvpinge liitmine. Voolu sõltuvus pingest ei ole lineaarne vaid on eksponentsiaalne. Transistorid- pinge/vooluga tüüritav voolugeneraator. Bipolaarne transistor- vooluga tüüritav ja tarvitab ka seetõttu voolu. Väljatransistor- pingega tüüritav, ei tarvita põhimõtteliselt voolu.
o X-Y teljestik · LAB-1 3-ühes labori üksus o 3-ühes: 1 multimeeter, 1 toiteplokk & 1 jootejaam o digitaalne multimeeter: 3 1/2 taustvalgusega LCD automaatne polaarsuse näit DC pinge: 200mV kuni 600V 5-piirkonnaga AC pinge: 200V ja 600V DC vool: 200µA kuni 10A 5-piirkonnaga takistuse test: 200 ohm kuni 2Mohm dioodi, transistori ja pidevuse test data-hold funktsioon ja buzzer CATI 600V CATII 300V stabiliseeritud toiteallikas: valitavad väljundpinged: 3 - 4.5 - 6 - 7.5 - 9 - 12Vdc väljund: 1.5A (2A peak) LED ülekoormuse indikaator väljundi on/off lüliti 3
Tõeline elektroonika algas raadio leiutamisest 1896 (umbes). Esimene raadio ei olnud elektrooniline. Raadio leiutasid Popov, Marconi. Marconi hakkas raadiot ka edasi arendama, läks Itaaliast Londonisse, kus hakati tootma. Esimeses raadios oli saatjaks säde. Vastuvõtjad olid metallipuru ja nim. Kohereer. Sellega anti morsetehnikat. Diood leiutati 1904 aastal ja selleks oli elektronvaakumdiood. Triood leiutati 1907-1910 aastatel. Triood oli juba dioodi edasiarendus ehk siis triood juba ka võimendas. Elektronlampe kasutati kuni 1960ndateni. Peale seda hakkas transistori võidukäik. Transistor leiutati küll 1949, kuid õiged transistorid tekkisid alles 1960ndatel. Elektroonika oli lampelektroonika 1910-1960 Transistorelektroonika1960 kuni tänaseni, kuid 1960 1970 diskreetsed transistorid 1970 kuni tänaseni integraallülitused, mikroskeemid (IC)(1970l oli 10 transi, kuid 2000 10 miljonit transistori)
Generaator Generaatori osad. 1)Ventilaator 2)Kaitse 3)Generaatori korpus 4)Ergutusmähis 5)Rootor 7)Staator 8)Kondrsaator 9)Kate 10)Pistikupesa 11)Kate 12)Ventilatsiooni toru 13)Dioodiplokk 14)Faasijuhe 15)Dioodi kandur 16)Laager Voolutarvitite toeks ja aku laadimiseks on vajalik stabiilne pinge.Kui pinge on liiga kõrge,kuumeneb juhtmete isolatsioon,tarvitid võivad läbi põleda ka tekib ülelaadimine.Ettenähtust madalama pinge korral jääb aku osaliselt või täielikullt laadimata.Seepärast töötavad generaatorid koos pingeregulaatoritega,mis on häälestatud lähedaseks aku laadimise lõpu pingele.24-V elektrisüsteemi korral on reguleeritav pinge 26....28V.
rohkem elektrone kui põhiaine aatomitel. 3. Nende kokku minemisel tekib pn-siire, mis on kahe eriliiki pooljuhi kokkupuute pinnal toimuv juhtivuse muutumine, kus ühes suunas liigub vool hästi ning teises suunas praktiliselt mitte. 22.Diood?- on kahekihiline struktuur, kuhu on ühendatud kaks eritüüpi pooljuhid( n ja p). 23.Millal diood võimendab ja millal alaldab voolutugevust?-Diood võimandab voolutugevust, kui rakenndada talle päripinge, st vooluallika plus pool ühendada dioodi p poolega ja diood nõrgendab voolutugevust, kui rakendada talle vastupinge, st vooluallika miinus pool ühendada dioodi p poolega. 24.Transistor?- on pooljuht seadis, mis saadakse kahe dioodi vasttasjärjestuse ühendamisel. Transistorit kasutatakse elektriseadeldiste võimendamiseks, muundamiseks ja tekkitamiseks 25.Kiip?- Kiip ehk terviklülitus, millele on väiksele pindalale koondatud suurhulk üliväikesi
soojuspeilingaatorites. Tensotakistid: Tensotakisti on pooljuhtseadis, mille takistus sõltub deformatsioonist. Tensotakisteid kasutatakse väikeste deformatsioonide mõõtmiseks ja rõhuandurites.. 33. Pooljuhtdioodid. Alaldusdiood: Pooljuhtdiood on ühe pn-siirdega ja kahe metallväljaviiguga pooljuhtseadis. Ühesuunalise elektrijuhtivuse tõttu kasutatakse dioode alaldites ja kõrgsagedusdetektorites. Dioodid valmistatakse põhiliselt ränist või germaaniumist. Ideaalse dioodi pärisuuna takistus on null ja vastusuuna takistus lõpmatult suur ehk päripingelang ja vastuvool on võrdsed nulliga. Diood juhib hästi ühes suunas (pärisuunas) ja halvasti teises suunas (vastusuunas). Selleks et diood juhiks, tuleb ta lülitada pärisuunda. Selleks ühendatakse patarei plussklemm dioodi p-kihi ehk anoodiga (joonis 8.10, a) ja miinusklemm n-kihiga ehk katoodiga. Polaarsuse muutmisel läbib dioodi vastuvool v I , mis on tühine võrreldes normaalse pärisuuna vooluga p I
enamasti siirde hävimine. 12 2. POOLJUHTDIOODID (Diodes) 2.1. Pooljuhtdioodide liigid Pooljuhtdioodid on pooljuhtseadised, mille põhiosaks on pooljuhtkristalli tekitatud P-N- siire, mis on varustatud eri osadega ühendatud viikudega ja paigutatud standardsesse hermeetilisse kesta. Kest võib olla kas klaasist, plastist või metallist. Metallkesti kasutatakse reeglina suurevoolulistel dioodidel ja tavaliselt on see parema jahutuse võimaldamiseks ühendatud dioodi katoodiga. Kasutusel on olnud erinevaid dioodide liigitusi, praegu on enamlevinud dioodide liigitus lähtudes nende kasutusalast. Kui dioodis leiab kasutust P-N-siirde põhiomadus s.o. ühesuunaline elektrijuhtivus ehk ventiili toime, nimetatakse neid dioode põhidioodideks ehk lihtsalt dioodideks. Kui aga leiab kasutust mõni P-N-siirde eriomadus, nagu näiteks P-N-siirde mahtuvus, siis on tegemist eriotstarbeliste dioodidega. Põhidioodideks on
2. POOLJUHTDIOODID (Diodes) 2.1. Pooljuhtdioodide liigid Pooljuhtdioodid on pooljuhtseadised, mille põhiosaks on pooljuhtkristalli tekitatud P-N-siire, mis on varustatud eri osadega ühendatud viikudega ja paigutatud standardsesse hermeetilisse kesta. Kest võib olla kas klaasist, plastist või metallist. Metallkesti kasutatakse reeglina suurevoolulistel dioodidel ja tavaliselt on see parema jahutuse võimaldamiseks ühendatud dioodi katoodiga. Kasutusel on olnud erinevaid dioodide liigitusi, praegu on enamlevinud dioodide liigitus lähtudes nende kasutusalast. Kui dioodis leiab kasutust P-N-siirde põhiomadus s.o. ühesuunaline elektrijuhtivus ehk ventiili toime, nimetatakse neid dioode põhidioodideks ehk lihtsalt dioodideks. Kui aga leiab kasutust mõni P-N-siirde eriomadus, nagu näiteks P-N-siirde mahtuvus, siis on tegemist eriotstarbeliste dioodidega. Põhidioodideks on alaldusdioodid ja lülitidioodid (ka universaal
Dioodi pn-siirde p-juhtivusega piirkonnaga ühendatud väljaviiku nimetatakse anoodiks ning n-juhtivusega piirkonnaga ühendatud väljaviiku nimetatakse katoodiks. Diood on päripingestatud, kui tema anoodiga on ühendatud välise pingeallika positiivne poolus ja katoodiga negatiivne poolus. Pooljuhtdioodide elektrilisi omadusi iseloomustab pinge-voolu tunnusjoon IA = (UAK). Dioodile tüüpilised pinge-voolu tunnusjooned on toodud joonistel 3.6 ja 3.7. Päripingestatud dioodi läbib pärivool, mille suurus oleneb peamiselt välise pingeallika pingest ja välisahela takistusest. Sealjuures tekib pärivoolustatud dioodil pingelang, mille suuruseks ränidioodi puhul on ligikaudu 0,7 V ja mis temperatuuri tõusuga väheneb (seda Elektroonika alused. Teema 3 Pooljuhtseadised 9 omadust kasutatakse näiteks bipolaartransistoride parameetrite temperatuurisõltuvuse kompenseerimiseks)
tarbijatest st mida rohkem tarbijaid seda suurem vool. Staator võib olla kolme- või viiefaasiline. Generaatori elektriskeem ja pinge graafik, mis võetud töömähiste otstelt enne alaldit. Alaldi on lülitatud generaatori töömähiste vooluringi selleks, et akut saab laadida ainult alalisvooluga ja osa elektrienergiast kulubki aku laadimiseks. Alaldina kasutatakse täisperiood diood alaldit, millel iga faasi tarvis on kaks dioodi. Paljudel generaatoritel on veel teine alaldi generaatori ergutusmähis ergutusvoolu tarvis. Alaldi vajab ka jahutust. Jahutuseks paigaldatakse alaldi generaatori keresse või otsakaane külge, et kasutada ühist jahutussüsteemi. Alaldi paiknemine : 1 rootor, 2 alaldi, 3 harjahoidik, 4- pingerelee Vahelduvvoolugeneraatori klemmipinge graafik peale alaldit Graafiku joon ei ole sirge. See joon muutub sirgele lähedasemaks siis, kui rootori
juhtivusega räni monokristsll. Sinna tehtud süvenditesse sulandatakse kaks eri kaalutist tina (Sn) ja fofori (P) segu, et saada kõrglegeeritud n- piirkonnad (joonis 3.17). Transistoris tekkivad kolm vahelduva juhtivustüübiga ala, mida eraldavad kaks pnsiiret. Transistorid võivad olla kas pnp- või npn-struktuuriga (juhtivusega). Erinevus nende vahel seisneb vaid ühendatavate toiteallikate polaarsuses (voolude suunad vastupidised). Transistori ekvivalendiks on kaks dioodi, mis on ühendatud ühise anoodi või katoodiga. Pingestamata väljundite korral on mõlema siirde läheduses kontsentreerunud lisandioonide ruumlaengud. Ruumlaengute elektriväli kujutab endast kaht ühesugust potentsiaalibarjääri (kahe dioodi vastulülitus). Väliste vooluallikate puudumisel on siirde voolud võrdsed nulliga. Transistori kasutamisel võimenduselemendina pingestatakse üks siire päri- ja teine vastassuunas.
1) dioodpiirkud 2) võimendavad piirikud *Piiramiseks saab kasutada ka ränistabilitrone ja feriitelemente magneetimiskõvera küllastuspiirkonnas töötamisel. 1. Dioodpiirikud Pooljuhtdioodide kasutamisel tuleb arvestada, et dioodile mõjuva vastupinge amplituud ei ületaks läbilöögipinget. Tingituna dioodi vastuvoolust pole piiramine ideaalne. Kuna dioodi vastuvool on olenevalt tema tüübist 100 või 1000ndeid kordi väiksem pärivoolust, siis on väljundis tekkiv jääkpinge palju kordi väiksem sisendpingest. Enamikul juhtudel võib jätta selle arvestamata. Sõltuvalt dioodi lülitamisviisist koormuse suhtes eristatakse jada- ja rööppiirikuid: 1. Jadapiirikud VD VD
Diood on elektroonika seadis mis juhib voolu ainult ühes suunas Pooljuhtdiood on kaheväljastusega ja ühe PN siirdega pooljuht seadis. Nende valmistamisel kasutatakse räni, germaaniumi või galium arseniid. Alaldusdioodid Kõrgsagedusdioodid Schotkydioodid ülikõrgsagedus dioodid Zeneri dioodid stabilnitorid Varikapid e. mahtuvus dioodid Gunnidioodid e. generaatordioodid Varaktorid e. sagedus kordistid Valgus- , foto- ja laserdioodid Üldine dioodi märk Dioodi üldised rakendused Pärispingestusel juhib elektrit ning vastupingestusel ei juhi. Täisperiood alaldi Suureneb dioodide arv. Tekib vajadus erilise mähisega sekundaar trafo järele. Mida suurem on pulsatsioon seda suurem on tema efektiivväärtus. Alaldid ja stabilisaatorid Alaldamine on protsess, mille käigus muundatakse vahelduvvool alalisvooluks. Vastavaid elektronseadmeid nimetatakse alalditeks.
I=1 tinglikku tõenäosust, et perekonnas on kaks poissi? Lahendus: Ai= „i-nads on poiss“ i=1,2 0*20/120+1/10*4/120=139/300 A= „Mõlemad on poisid“ 2)P(H1/A)=P(A/H1)P(H1)/P(A)=1*3/10//139/300=90/1 a) P(A1A2/A1+A2)=P(A1A2(A1+A2))/P(A1+A2)=P(A1A2 39 +A1A3)/P(A1)+P(A2)-P(A1)P(A2)= P(A1)P(A2)/ Leidke tõenäosus, et 10 dioodi hulgas pole ühtki P(A1)+P(A2)-P(A1)P(A2)= 1/4/3/4=1/3 mittekorras dioodi, kui huupi võetd 5 dioodi olid A1=1/2 A2=1/2 korras. Eeldatakse, et mittekorras dioodide arv 10 Bayes: P(Hk/A)=P(Hk)P(A|Hk)/P(H1)P(A| dioodi hulgas võib olla võrdse tõenäosusega, kas 0, H1)+P(H2)P(A|H2)+...+ P(Hn)P(A|Hn) 1 või 2.
kuumutamine, vaid teised mõjutused. Koherentne laine Tekib juhul, kui liituvatel lainetel on ühesugune lainepikkus ja sagedus ning nende faaside vahe peab olema muutumatu. Metastabiilne tase Pikaajaline ja kahvatuid jooni andev tase. Mis on diood? Nimeta kolm dioodi tüüpi. Elektroonikas kasutatav komponent, mille eesmärk on Kus neid kasutatakse? tagada vaid ühesuunaline elektrilaengute liikumine. Alaldi seadised (raadiod, televiisorid, arvutid jne) vajavad toiteks alalispinget. Samuti on alaldeid tarvis raadio teel edastatud heli-, video- ja teabesignaalide
positiivsete metallioonide vastastikuse tõmbumise tulemusena metallis. Vabad elektronid põhjustavad metallide elektri- ja soojusjuhtivust ning plastilisust. Pooljuhtdioode kasutatakse vahelduvvoolu alaldamiseks, moduleeritud elektrivõngete detekteerimiseks (näiteks raadiovastuvõtjates), sageduse muundamiseks, elektrivõnkumiste võimendamiseks kõigis sagedusvahemikes ning tüüritavate elementidena raadio- ja elektronseadmetes. Dioodi kest võib olla kas klaasist, plastist või metallist. Metallkesti kasutatakse reeglina suurevoolulistel dioodidel ja tavaliselt on see parema jahutuse võimaldamiseks ühendatud dioodi katoodiga. Fotoelement-Kasut kiirguste avastamisel, kujutise edastamisel jne. 58. Fotoelement . Fotoelektriline seadis, mille töö põhineb kaaliumist või baariumist fotokatoodi või pooljuhi valgustamisel tekkival fotoefektil. Termistor ehk termotakisti on
Selleks lülitatakse koormusahelasse elektromotoorjõud, mis hoiaks ventiilid avatuna väljundpinge ud negatiivsetel väärtustel ja muudetakse tüürnurk suuremaks kui 90° (eelnemisnurk <90°). 4. Joonistada vahelduvpingeregulaatori jõuahela skeem. 5. Alalispinge pulsilaiusmuunduri suhtelise lülituskestuse arvutusvalem. 6. Joonistada neljakvadrandilise pinget madaldava alalispinge pulsilaiusmuunduri pinge-voolu tunnusjooned. ???????? 7. Joonistada dioodi mittepolaarse RC-summutusahela elektriline skeem.?????? 8. Milleks kasutatakse transistoride pingepiirikuid? Mõnikord osutuvad vajalikeks kaitseahelad, mis piiravad maksimaalset pinget pooljuhtlülitil. Neid ahelaid nimetatakse pingepiirikuteks. Pingepiirikuid kasutatakse eranditult laviinläbilöögi vältimiseks, juhul kui
intergraalselt suure mahtuvuslisi kondensaatoreid. Prakitilise realiseerimise võimaluseks on kasutada esimesest astmest kõrgemat tööpunkti, kuna seljuul väheneb kollektori ja emiteri vaheline pinge, ning võime vältida teise astme küllastumist. Kahjuks kaasneb ka kõrgema tööpunktiga ka kõrgem voolu tarve. Küllalt levinud on otsese sidestusdioodide kasutamine. Dioodide kastamine otseses sidestuses põhineb dioodi tunnusjoone kujul, millest tulenevalt on dioodi alalispingeline pingelang 0,7 kuni 1V, vahelduvpingeline aga mitte rohkem kui 0,1V. Kasutades kahte dioodi (võib ka rohkem) vähendame nende abil eelmise astme kollektorilt tulevat pinget kuni 2V ja sellest võib piisata teise astme küllastuse vältimiseks. Samal ajal tekib küll mõningane signaali kadu, mis ei ületa 0,2V. Otsesidestus on ainsaks võimaluseks kui on vaja võimendada alalispinge
(Panasonic, Sony). Haruldane arvatakse sagedus 56kHz (Sharp). Firma Bang &Olufsen kasutab 455kHz mis on kõige haruldane. Kui saatja ja saaja sagedused on erinevad see veel ei tähenda, et nad ei saa teine teist aru. Kui sagedused on erinevad, siis saade sügnaal muutub nõrgemaks. Signaali edendaja on infrapunast valgusedioodi, mis omandab, oma modulatsiooni sagedust. Sageduse alatest 30 kuni 50 kHz tavaliselt kasutatakse infrapuna dioodi millel on olemas pikka laine sügnaalid 950nM, aga 455 kHz sagedus kasutab pikka laine infrapunast dioodi 870 nM-ga (nende pikkad lained ja suured sagedused on suunatud spetsialiseeritud saajale TSOP5700 ja TSOP7000). Infrapunast signaalist saaja on tehtud, mitmest võimendist ja demoduleerijast, (sageduse detektorist) ja on tundlik signaalile kuni -90dB. Seega praktiliselt kõik infrapunast saajat omandavad infrapunast valgusfiltri (tume-punane läätsed või plastik).
mis on samuti mitte soovitav. Tööreziimi annab parandada kui kasutada astmete vahel diood sidestust Joonis 2.4.1 täiendus Joonis 2.4.3 graafik Dioodide kui sidestus elementide kasutamis mõtte seisneb selles, et tingituna dioodi pärisuuna tunnusjoone kujust on tema alalisvoolu pingelang märksa suurem kui vahelduvoolu pingelang. Kui ühendada toodud viisil astmete vahel 2 dioodi siis on nende summaarne alalisvoolu pingelang umbes 1,5V, mille võrra väheneb kollektorilt baasile antav pinge. Samal ajal on seal vahelduvpingeline pingelang ehk signaali kadu mitte rohkem 0,1-0,2V. 2.5 Lõppvõimendid Lõppvõimendite ülesandeks on arendada koormusest maksimaalsest signaali sagedusliku võimsust. Elektrotehnika kursusest on teada, et tarbijal saab maksimaalsel võimsusel juhul kui generaatori sisetakistus on võrdne koormustakistusega. Joonis 2.5.1
pooljuhtkristall, tingmärk) TRANSISTOR Transitor on pooljuhtseadis elektrisignaalide võimendamiseks, muundamiseks ja genereerimiseks. Kui kaks pnsiiret luuakse vastasjärjestuses (nt np ja pn), saadakse transistor. ( joonis npn ja pnp transistori läbilõige ja tingmärk kummagi transistorvõimendusastme lülitusvisandil) http://www.abiks.pri.ee Transistor oleks nagu kahe dioodi ühend, dioodidel on ühine ppoolne (npntransistoris) või npoolne (pnptransistoris). Seega on ta juba kolmekihiline pooljuhtstruktuur, Joonisel on märgitud transistorkihtide tavapärased nimetused: emitter (väljasaatma), kollektor (koguja) ja baas (alus). Tõlge "Takistuse ülekanne" ühele siirdele rakendatud signaalpingega saab reguleerida teise siirde takistust ja seeläbi ka väljundpinget.
Kirjeldatud nähtuse kasutatakse esimeses astmes tavalisest kõrgemat tööpunkti, mis küll suurendab tarbitavat voolu, kuid vähendav kolektori ja emitteri vahelist pinget, nii et kao järgneva astme küllastamise oht. Küllalt sageli kasutatakse teise astme alalise sisendpinge vähendamiseks diood sidestust Joonis 5. Joonis 6. Tingituna pärisuuna tunnusjoone kujust on tema alalisvoolu pingelang märksa suurem alalisvoolu lang on 0,7-0,8 V vahelduvpingelang 0,1-0,2V ühendades toodud viisil 2 dioodi (võib ka rohkem) väheneb kolektori ja baasile tulev pinge aga vahelduv signaalis kaotame kusagil 0,2 V. Lõppvõimendid Lõppvõimendites kasutatakse sageli trafosidestust sest trafo ülekande teguri valikuga on võimalik sobitada astme väljud nii et oleks tagatud maksimaalne võimsuse ülekanne. See võimalus tuleneb sellest et sekuntaarmähisega ühendatud takistus kandub primaarpoolele, taandatud takistusega, mille väärtus sõltub ülekanede tegurist.joonis 7
aatomeid ja seal saab ülekaalu doonor ehk elektron ehk n-juhtivus ning sellist pooljuhti, kuhu on legeeritud doonorid nim. n-pooljuhiks. Aktseptor- lisand, kus on vähem valentselektrone kui põhiaine aatomeid ja seal saab ülekaalu aktseptor ehk auk ehk p-juhtivus. Sellist pooljuhti, kuhu on legeeritud aktseptorid nim. p-pooljuhiks. 23.Diood?- on kahekihiline struktuur, kuhu on ühendatud kaks eritüüpi pooljuhid( n ja p). 24.Transistor?- on pooljuht seadis, mis saadakse kahe dioodi vasttasjärjestuse ühendamisel. Transistorit kasutatakse elektriseadeldiste võimendamiseks, muundamiseks ja tekkitamiseks 25.Kiip?- Kiip ehk terviklülitus, millele on väiksele pindalale koondatud suurhulk üliväikesi transitore koos lisadetailidega, mis töötavad koos tervikkliku võimenti, protsessori vm taolise seadmega. 26.Kuidas pooljuhi juhtivus sõltub temperatuurist?- Mida suurem on pooljuhi temperatuur seda paremini elektrit juhib. 27.Mis on LED e valgusdiood
soojusliikumise toimel siirdub valentstsooni). 7. Siirded: Transistor: on pooljuhtseadeldis elektrisignaalide võimendamiseks, muundamiseks ja genereerimiseks. tema abil saab võimendada elektrisignaale, teha ümberlülitamisi, genereerida elektrivõnkumisi jpm. Diood: on elektroonikas kasutatav komponent, mille eesmärk on tagada vaid ühesuunaline elektrilaengute liikumine. Põhimõtteliselt lubab diood elektrivoolul liikuda ühes suunas, aga takistab selle liikumist teises suunas. Dioodi võib seega ette kujutada tagasilöögiklapi elektroonilise analoogina. Kiip: nimetatakse integraal- e. terviklülitust. Kiip on pooljuhtainest plaat, millesse on tehtud palju mikromeetri suurusjärgus transistore koos vajalike takistite ning kondensaatoritega. Ühes kiibis on reeglina terve elektroonikseade: näiteks võimendi, protsessor, muundur vms.
ülekandmine kõigi astmete jaoks üheaegselt, ei teki hilistumist. Pilet 7 1. Pooljuhtdiood Pooljuhtdiood on ühe p-n siirdega elektronseadis, millel on kaks väljaviiku. Pooljuhtdiood valmistatakse p-n siirde kuju ja mõõtmete järgi kas punktdioodidena või pinddioodidena. Punktdioodidel on kontakti mõõtmed samas suurusjärgus p-n siirde paksusega. Pinddioodidel aga on p-n siirde pindala tõkkekihi paksusest palju suurem. Pooljuhtdioodi tunnusjooneks loetakse dioodi läbiva voolu sõltuvust temale rakendatud pingest. Tihti nimetatakse seda tunnusjoont ka dioodi volt-amper karakteristikuks. 2. Formeeritud kanaliga MOSFET Antud juhul on p tüüpi alusele tekitatud tugevalt n tüüpi läte ja neel ning nende vahele n tüüpi kanal. Kui paisupinge puudub, siis on kanal juhtiv ja lätte ning neelu vahele pinge rakendamisel tekib vool. Kui paisule rakendada lätte ja ka kanali suhtes negatiivne pinge, siis tekkiv väli surub laengukandjad (antud juhul
A Küsimused 1. Töö kasulikkus seisneb sildalaldi pinge kuju visuaalseks tegemises, mis aitab mõista seal toimuvaid protsesse. 2. Kasutatavad liigid: ühefaasiline poolperioodmuundur M1, ühefaasiline keskväljavõttega muundur M2, kolmefaasiline keskväljavõttega muundur M3, ühefaasiline sildlülituses muundur B2, kolmefaasiline sildlülituses muundur B6. 3. Dioodi parameetrid tuleb valida vastavalt sillale mõjuvatele pingetele ja vooludele. 4. Alaldatud pinge on pulseeriv alalispinge, mis muutub pidevalt 0 ja maksimumi vahel. Niisugust pinget aga ei saa hästi kasutada. Olukorra muutmiseks integreeritakse pinge filtriga. 5. Filtri parameetritest sõltub pinge pulseerimine. Vastavalt, mida suuremad mahtuvus ja induktiivsus, seda siledam pinge. 6. Filtreid kasutatakse veel pingetest mingite ebasoovitavate komponentide
Klassikaline füüsika ja lähimaailm Isaac Newton (1643 1727) · Inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik. Tollel ajal, kui teoloogia, loodusteaduse ja filosoofia vahel puudusid selged piirid, nimetati teda filosoofiks. · Ta õppis 16611665 Cambridge'i ülikoolis ja oli 16691701 selle ülikooli professoriks. · Londoni Kuningliku Seltsi liige, hiljem pikka aega ka selle president. · Newton töötas välja mehaanika üldised seadused, formuleeris ülemaailmse gravitatsiooniseaduse, tegi tähtsaid avastusi optikas ning pani aluse diferentsiaal- ja integraalarvutusele. · Tema peamised tööd ilmusid tema teostes "Loodusfilosoofia matemaatilised alused" (1687) ja "Optika" (1704). · Oli suur autoriteet tolleaegses teadlaste hulgas · Teenete eest lõi Inglise kuninganna ta rüütliks. Lo...
Õpetaja : XXX TALLINN 2012 ÜLESANNE Töötada välja pooljuhtmuunduri jõuskeem. Arvutada ja valida muunduri jõupooljuhid, trafo ja juhtmed. LÄHTEANDMED 1. Toitevõrgu pinge: 3x400/230 V 2. Muunduri väljundpinge: U = 30 V 3. Väljundpinge pulsatsioon: 4, 05 % 4. Muunduri lülitusskeem: 6 dioodi + trafo 5. Muunduri nimivool: I = 150 A 6. Koormus: Aktiivne 7. Jõupooljuhid: Dioodid Trafo kasutegur: = 90 % SELETUSKIRJA SISU 1. Muunduri skeem; 2. Skeemielementide arvutus ja valik: trafo, dioodid, elektrijuhtmed ja mähised; 3. Muunduriskeemi põhiparameetrid: kõik pinged, voolud ja võimsused; 4. Joonistada pingete ja voolude diagrammid.
väga efektiivselt kasutada. Sellegipoolest ei saa neid eriti laialt kasutada, kuna nad kipuvad digitaalset signaali kiiresti ära rikkuma. Lisaks sellele, dioodloogika abil ei saa realiseerida NOT funktsiooni, nii et nende kasutusala on küllaltki piiratud. 11.TTL-loogika. Integraallülituste kiire arendamisega tekkis uusi probleeme ja neile proleemidele leiti ka pidevalt uusi lahendusi. Üks probleem DTL-I lülitustega oli, et integraallülituste kiibil võtab dioodi konstruktsioon sama palju ruumi kui transistori oma. Seetõttu oli eesmärgiks leida moodus, kuidas vältida vajadust suure hulga sisenddioodide järgi, leida midagi, mis asendaks korraga palju dioode. Kui kõik sisenddioodid asendati transistoridega, siis muutus integraallülituste füüsikaline konstruktsioon märksa efektiivsemaks. Erinevuseks DTL-ist on see, et sisendis kasutatakse mitme emitterilist transistori. 12.n-MOP-loogika. 13.CMOS (KMOP)-loogika
26. Miks on vattmeetri ühendamiseks mõõteahelasse vaja nelja klemmi? Vattmeetri ühendamiseks mõõteahelasse on vaja nelja klemmi. Vattmeetri liikumatu mähis on voolumähiseks ja lülitatakse ahelasse jadamisi tarbijaga, liikuv pingemähis lülitatakse ahelasse aga rööbiti. Õigeks ühendamiseks on vattmeetritel üks voolu- ja üks pingemähise klemm märgitud tärniga. Need on generaatoriklemmid, mille puhul tuleb jälgida, et need jääksid toiteallika poole. 27. Miks dioodi takistus sõltub talle rakendatud pinge polaarsusest? Dioodi takistus sõltub talle rakendatud pinge polaarsusest - dioodi takistus voolule päripinge korral on väike, vastupinge korral aga suur. 28. Kuidas käitub diood, mis on lülitatud vahelduvpingele? Diood, mis on lülitatud vahelduvpingele alandab pinget ning laseb läbi ainult positiivsed impulsid. 29. Miks dioodil on mittelineaarne pinge-voolu tunnusjoon?
digitaalseteks numbriteks, mida saab kasutada digitaalse kujutise loomisel Foto tegemisel püütakse kujutise sensorile iga piksel kinni üksiku fotosalvesti kaudu. a)Arvuti jagab ekraani või prinditud lehe pikslite ruudustikuks, sarnaselt kujutise sensoriga. b)Seejärel kasutab väärtusi, mis on salvestatud digitaalsesse pilti, et määrata kindlaks iga üksiku piksli heledust ja värvi. Mida tugevam signaal ühele pikslile vastava dioodi kohta saadakse, seda suurem on selle dioodi pinnale avaldunud valguse rõhk ehk seda heledam on selle dioodi pinnale langenud valgus. 9.Digitaalse kujutise värvid. Mustvalge(pankromaatiline hallskaala), naturaalsed värvid (RGB), värviline infrapuna (valevärv, CIR) Kui 8 bitist värvi kasutatakse iga RGB värvi jaoks saadakse kolme kanali kombineerimisel 24bit värv. CMYK- cyan magenta yellow, K extra black)lahutatavad värvid RGB- Ekraanil on iga piksel moodustatud kolmesest punktigrupist: punasest,
00 0 0 1 1 01 0 0 1 1 11 0 0 1 1 10 0 0 0 0 = + 00 01 11 10 00 1 1 0 0 01 0 1 0 0 11 0 0 0 0 10 1 1 1 1 = + + 00 01 11 10 00 0 0 1 0 01 0 0 0 1 11 1 1 0 0 10 1 1 0 0 = + + 18 . Dioodelement VÕI Kui ühes sisendis on loogiline 1 (kõrge potentsiaal) siis vastav diood avaneb ning vool läbib avatud dioodi ja takistit R. Takistil R tekib kõrgepinge e. loogiline 1, kui loogiline 1 on mitmes sisendis, siis kõik vastavad dioodid avanevad ja väljundis on 1, kui dioodi päritakistus RF on tunduvalt väiksem R'ist, siis väljundpinge on võrdne sisendpingega olenemata avanenud dioodide arvust. Kui kõikkides sisendites on 0 siis on kõik dioodid suletud ja väljundis on 0 19 Kui mõnes sisendis on loogiline 0 siis on vastavad dioodid avatud ning voolo kulgeb läbi avatud dioodide takistil
Sagedustel fh = 1/Ti, 2/Ti jne on häire mõju 0. d) Millise filtriga toimub vahelduvpinge mõõtmine (vt. juhend lk.51)? - Keskmise kiirusega filtriga. e) Millist vahelduvpinge väärtust (keskväärtus, efektiivväärtus jne.) mõõdab multimeeter? - Multimeeter mõõdab efektiivväärtust (RMS). f) Milliseid suurusi lisaks pingele saab mõõta multimeetriga? - Lisaks pingele saab mõõta ka voolutugevust, takistust, sagedust, perioodi ja dioodi päripingelangu. 2. Alalispinge mõõtmine mõõtepiirkonnal 10 V lahutusvõime 6½ kümnendkohta juures: Tabel 1 Alalispinge mõõtmised U [V] UM [V] U [V] U-UM [V] 0,5 0,50124 0,000067500 0,00124 1 0,99988 0,000085000 -0,0001 1,5 1,4998 0,000102500 -0,0002 2 2,0012 0,000120000 0,0012 2,5 2,5011 0,000137500 0,0011 3 2,9998 0,000155000 -0,0002 3,5 3,4997 0,000172500 -0,0003
on doonor. · Pn siire. See on p- ja n-pooljuhtide kokkupuutepinnal toimuv juhtivuse muutumine,kus ühes suunas ,,voolab" elekter hästi, teises suunas praktiliselt mitte. Toimub üleminek aukjuhtivuselt (p-juhtivuselt) elektronjuhtivusele (n-juhtivusele). · Mis on diood? Millal võimendab/nõrgendab voolutugevust? Diood on kahe erineva pooljuhi ühendus (p ja n). See võimendab voolutugevust kui talle rakendada päripinge, st vooluallika +pool ühendada dioodi p-poolega. See vähendab voolutugevust kui rakendada vastupinge, st et vooluallika pool ühendada p-poolega. · Mis on transistoor/kiip? Transistor on kahe dioodi ühend, kus samad küljed on vastamisi (np-pn ja pn-np) Kiip on väike terviklülitus kuhu on koondatud väga palju väikseid transistore ( + kondensaatoreid jne) · Mis on kvantsiire? Kvantsiire on eletroni üleminek ühelt energiatasemelt teisele, kvantsiiret tuleks tänapäeval vaadata kui
Vahelduvsignaali tippväärtuse saab lihtsalt leida alaldusskeemiga Sellise tippväärtuse detektori saab paigaldada mõõtepeasse Mõõtepea ja mõõteriista ühenduskaabel annab edasi vaid alaliskomponenti ja seega ei oma olulist tähtsust kaabli ega mõõte-riista sisendastme mahtuvused Eeliseks on suur sisendtakistus Sellise tippväärtuse detektori puuduseks on ülekandeteguri ebalineaarsus väikeste sisendsignaalide korral, mis tuleneb dioodi volt-amperkarakteristikust Seetõttu ei saa sellist detektorit kasutada väikeste pingete (kuni 1V) mõõtmisel Ka siis kui sisendsignaal sisaldab alalis-komponenti võib mõõtetulemus olla vale Alaliskomponendi mõju kõrvaldamiseks saab kasutada tippväärtuse detektori veidi keerulisemat lülitust 2 Eelmisel joonisel kujutatud lülituses kondensaator Ck tõkestab sisendsignaali alaliskomponendi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
