Suurema tuumalaengu tõttu tõmmatakse väliskihi elektrone tugevamini tuuma poole, mis põhjustab aatomite raadiuse vähenemist. 5. A-rühm · Väliskihi elektronide arvu ja maksimaalse o.a. märgib rühma number · Minimaalne o.a. - -8+Max. o.a. · Oksiidid NaO (IA) · Happed As NO (VA) · Vesinikuühendid SiH (IVA) 6. Metallilised elemendid loovutavad elektrone, mittemetallilised aga liidavad neid. Metallilistel elementidel on aatomiraadius väiksem, mittemetallidel aga suurem. Mittemetallilistel elementidel on oktetist puudu vaid mõned elektronid, metallilistel elementidel on välikihi elektronide arv väiksem. Elektronegatiivsus on suurem mittemetallilistel elementidel ja metallilistel elementidel väiksem Mittemetallilised elemendid hoiavad väliskihi elektrone rohkem kinni kui metallilised A rühmade elementide elektronegatiivsus, tuumalaeng, mittemetallilisus suureneb
Keemia Mendelejevi perioodilisussüsteem 1. Periood horiaontaalsed read perioodilisustabelis. Periood algab leelistega ja lõppeb väärisgaasidega. Esimesed kolm rida on väikesed perioodid, ülejäänud on suured perioodid. Samas perioodis asuvatel elementidel on ühesugune elektronkihtide arv. Perioodi numbri kasvades elektronkihtide arvaatomis kasvab. 2. Rühm vertikaalsed tulbad perioodilisustabelis. Rühmad jagunevad A- ja B- rühmadeks. A- rühm on peaalarühm. B- rühm on kõrvalalarühm. Samas rühmas asuvate A- rühmade elementidel on ühesugune väliskihi elektronide arv aatomis. Rühma numbri suurenedes väliskihi elektronide arv kasvab.
................................................................................3 1.Töövahendid........................................................................................................... 3 2.Tunni sisu................................................................................................................6 1.Sissejuhatus........................................................................................................6 2.Pooljuht sildaladi dikreet elementidel..................................................................6 3.Parameetriline stabilisaator...............................................................................10 Kokkuvõtte............................................................................................................... 13 2
tunnussuurus on induktiivsus L, st. ta on võimeline tekitama magnetvälja ja seoses sellega ka talletama energiat. Ta koosneb südamikust ja sellele mähitud isoleeritud traadist mähisest. Aktiivtakistus - elektritakistus vooluahelas, milles puudub induktiivne ja mahtuvuslik komponent, tähistus R. Aktiivtakistusel eraldub alati energiat ning see ei salvestu ja elektrienergiaks tagasi ei muundu. Induktiivtakistus - on elektritakistus, mis esineb induktiivsust omavatel elektriahela elementidel (näiteks induktiivpoolil) vahelduvvoolu korral. Tähistus XL. Mõõtühik on 1 Ω. Induktiivtakistus avaldub kujul: XL = 2·π·f·L Mahtuvustakistus - elektritakistus, mis esineb mahtuvust omavatel elektriahela elementidel (näiteks kondensaatoril) vahelduvvoolu korral. Tähistus on XC. Mahtuvustakistuse mõõtühik on 1 Ω. Mahtuvustakistus avaldub kujul: 1 Xc =
+32| 2) 8) 18) 4) Mitu elektronkihti ja mitu väliskihi elektroni on elemendi aatomis, kui see element asub:a) 4. perioodi VI A rühmas.b) 5. perioodi I A rühmas?a) 4 elektronkihti/ 6 elektroni väliskihil , b) 5 elektronkihti / 1 elektron väliskihilKeemilise elemendi aatomis on 6 elektronkihti , aatomi väliskihis on 8 elektroni. Millises perioodis ja millises rühmas see element asub?See element asub 6-ndas perioodis ja 8A rühmas. Millised oksüdatsiooniastmed on metallilistel elementidel keemilistes ühendites? Miks? Positiivsed oksüdatsiooniastmed, sest metallilised elemendid loovutavad elektrone. Millised oksüdatsiooniastmed on mittemetallilistel elementidel keemilistes ühendites? Miks? Negatiivsed või positiivsed oksüdatsiooniastmed, sest mittemetallilised elemendid liidavad elektrone, kuid ka loovutavad.Kuidas muutuvad keemiliste elementide metallilised ja mittemetallilised omadused perioodilisistabeli rühmades ja perioodides? Miks?
metalne läige. · Metallid on head soojusjuhid ja elektrijuhid. · Enamik metalle on suhteliselt plastilised, hästi sepistatavad. 2. Metallilised elemendid ja perioodilisuse süsteem Enamik elemente on metallilised. Nad asuvad nii A- kui ka B-rühmades. Kõik perioodid peale esimese algavad metallilise elemendiga ja lõppevad mittemetallilisega. A-rühma number võrdub elemendi aatomi väliskihi elektronide arvuga, B-rühma elementidel on enamasti väliskihil 2 elektroni (erandiks on näiteks ühe elektroniga vask, hõbe ja kuld). Niisiis on metalliliste elementidel aatomitel tavaliselt väliskihil võrdlemisi vähe elektrone. Elemendi metallilised omadused avalduvad seda tugevamini, mida kergemini tema aatomid LOOVUTAVAD väliskihi elektrone, muutudes ise positiivselt laetud ioonideks, et saavutada oktetti stabiilset olekut. Ca 2 e- Ca2+
uued keemilised elemendid. Radioaktiivsel lagunemisel tegelikult muunduvad aatomituumad. See tähendab, ühest keemilisest elemendist saadakse muundumise tulemusena teine keemiline element. + eraldub kiirgus + eraldub soojus. Poolestusaeg Radioaktiivsete muundumiste uurimisel avastati teatud statistiline seaduspärasus: Iga radioaktiivse aine jaoks eksisteerib üks kindel ajavahemik, mille jooksul pooled selle aine aatomid muunduvad mingiteks teisteks aatomiteks. ISOTOOP Osutub, et elementidel eksisteerib looduses väga väike kogus selle elemendi lisa. Ta erineb põhielemendist ainult neutronite arvu poolest.Kuna teda on põhielemendiga võrreldes vähe siis sellest tuleneb tabeli aatommassi mittetäisarvuline väärtus. Osutub , et väga paljud elementide isotoobid on looduslikult radioaktiivsed. Sellest ongi tingitud nende väike kogus põhielemendiga võrreldes. Koobalt ei ole radioaktiivne kuid tema isotoop on tohutult radioaktiivne (kasutatakse vähiraviks)
Oksüdeerumisel loovuavad mittemetallilise elemendi aatomid elektrone, tekkinud ühendis on neil positiivne oksüdatsiooniaste. Mittemetalliliset elementide oksüdatsiooniastmed ühendites: Maksimaalne ehk kõrgeim oksüdatsiooniaste on määratud elektronide arvuga, mida elemendi aatom saab keemilistes reaktsioonides loovutada. Mittemetalliliste elementide elementide maks oa võrdub rühma numbriga n, st väliskihi elektronide arvuga (nagu ka A- rühmade metallilistel elementidel). Minimaalne ehk madalaim oksüdatsiooniaste (kõige negatiivsem) on määratud elektronide arvuga, mida elemendi aatom saab keemilistes reaktsioonides oma väliskihti juurde võtta. Aautom saab väliskihti juurde võtta 8-n elektroni, madalaim oa on seega n-8 (n=rühma number). Erandiks on vesinik, mille aatom saab juurde võtta ainult 1 elektroni. Enamik mittemetallilisi elemente saab moodustada ühendeid ka vahepealsetse oksüdatsiooniastmetes
mõned koosnevad omavahel suhteliselt nõrgalt seotud kihtidest (punane fosfor ja grafiit)- väikese kõvadusega,kergesti peenestatavad Ühtlase ehitusega kristalsed lihtained (teemant ja räni)- kõrge sulamistemperatuuriga, väga kõvad, tahked ained Allotroopia Nähtus, kus üks ja sama keemiline element saab esineda mitme erineva lihtainena. Vastavad lihtained allotroobid- allotroopsed teisendid Erinevad üksteisest struktuuri poolest. Esinevad mittemetallilistel elementidel, mille aatomid saavad moodustada rohkem kui ühe kovalentse sideme(hapnik,süsinik,fosfor) Allotroobid võivad üksteisest erineda: 1) Aatomite arvu poolest molekulis:nt hapniku allotroobid dihapnik ehk tavaline hapnik O trihapnik ehk osoon O 2) Molekulide paigutuse poolest kristallvõres 3) Aatomite paigutuse poolest kristallvõres: nt süsiniku mitmesugused allotroobid,millest tuntumad on teemant ja grafiit
annab elektronkihtide arvu. Na asub 3.perioodis, seega on tema aatomis 3 elektronkihti. Kihid tähistame skeemil kaarekestena. Elektronskeem algab elemendi sümboli ja tuumalaengu märkimisega. 3) Kõigepealt täitub tuumale lähim kiht. Seal paiknevad 2 elektroni märgime esimese kaarekese sisse. Na +11| 2) ?) ?) 4) Teisele kihile mahub 8 elektroni. Na +11| 2) 8) ?) 5) Väliskihil on rühma nr-ga (IA) võrdne arv elektrone Na +11| 2) 8) 1) Mõningatel elementidel alates 4.perioodist on ka eelviimane elektronkiht vaid osaliselt täidetud elektronidega. Ca +20| 2) 8) 8) ?) 2) Valemi 2n² järgi Rühma nr. IIA järgi Kokku 20 elektroni 4.kihil: 20-(2+8+2)=8 elektroni B-rühmade elementidel on väliskihil tavaliselt 2 elektroni(osadel ka 1). A-rühmade elementidel on väliskihil A-rühma nr. 9. Aatom üliväike aineosake, mis ei teki ega kao keemilistes reaktsioonides
aatom - laenguta aineosake, mis koosneb aatomtuumast ja elektronkattest molekul - aine väikseim osake, millel on selle aine omadused ioon - laengu omandanud aatom periood - perioodilisustabelis ühel real horisontaalselt kõrvuti paiknevad elemendid ja näitab, mitu elektronkihti aatomil rühm - perioodilisustabelis ühes veerus üksteise alla paigutatud sarnaste omadustega elemendid (näitab A rühmade elementidel, mitu elektroni on aatomi välises elektronkihis) keemiline element - kindla tuumalaenguga aatomite liik aatommass - täpne aatomi mass (Ar, AMÜ) massiarv - prootonite ja neutronite summa, ühelisteni ümardatud aatommass (A) prooton - positiivse laenguga tuumaosake neutron - laenguta tuumaosake elektron - negatiivse laenguga aatomiosake väärisgaas - VIII A rühmas asuvad keemilised elemendid, mille aatomite
Näide (segment a, nor baas) Segmentindikaatori segmendi a väärtused arvude 0 - 9 korral on {1, 0, 0, 0, 1, 1, 1, 0, 1, 1}, ning ülejäänud väärtuste korral meid väljund ei huvita. Diletant teeks disjunktiivse või konjunktiivse Karnaugh kaardi, kus tundmatud võimaldavad paremat minimaalset kuju valida. Ning kasutades De Morgani seaduseid element baasi vahetamiseks. Alternatiivne lahendus. Soovime korrektselt ja kontrollitavalt realiseerida minimaalse Boole'i funktsiooni nor loogika elementidel, teades et funktsiooni sisendile {a, b, c, d} peab vastama väljund, mille esimese 10 väärtust on {1, 0, 0, 0, 1, 1, 1, 0, 1, 1}. Üks vaste sellele oleks Mathematica koodis või WolframAlpha.com'is (link avab lahenduse): Mille vastuseks on: Remark: Ühe sisendelemendine nor loogikaelement on ekvivalentne inversioonile. Antud ülessande kaitsmisel saab simuleerimiseks kasutada: http://www.falstad.com/circuit/
Hundi reegel antud alanivoo elektronide summaarne spinn peab olema maksimaalne; Kletskovski reegel määrab alanivoode täitumise järjekorra (mida suurem on orbitaali n + l summa, seda kõrgem on orbitaali energia; kui kahe orbitaali n + l summa on võrdne, täitub enne madalama n väärtusega orbitaal). 2. Elektronvalemi seos elemendi asukohaga perioodilisussüsteemis Maksimaalne n väärtus määrab perioodi numbri (energianivoode ehk elektronkihtide arvu); s- ja p- elementidel määrab väliskihi elektronide arv rühma numbri; d-elementidel rühma numbri määrab (üldjuhul) väliskihi elektronide ja eelviimase kihi d-elektronide arvu summa. 3. Aatomit iseloomustavad suurused · Efektiivne tuumalaeng (Zef) efektiivne (väliskihi elektrone mõjutav) tuumalaeng: Zef = Z , Z kogu tuumalaeng, varjestusefekt. · aatomi ja iooni raadius
Hundi reegel – antud alanivoo elektronide summaarne spinn peab olema maksimaalne; Kletškovski reegel – määrab alanivoode täitumise järjekorra (mida suurem on orbitaali n + l summa, seda kõrgem on orbitaali energia; kui kahe orbitaali n + l summa on võrdne, täitub enne madalama n väärtusega orbitaal). 2. Elektronvalemi seos elemendi asukohaga perioodilisussüsteemis Maksimaalne n väärtus – määrab perioodi numbri (energianivoode ehk elektronkihtide arvu); s- ja p- elementidel määrab väliskihi elektronide arv rühma numbri; d-elementidel – rühma numbri määrab (üldjuhul) väliskihi elektronide ja eelviimase kihi d-elektronide arvu summa. 3. Aatomit iseloomustavad suurused • Efektiivne tuumalaeng (Zef) – efektiivne (väliskihi elektrone mõjutav) tuumalaeng: Zef = Z – σ , Z – kogu tuumalaeng, σ – varjestusefekt. • aatomi ja iooni raadius
F 9 9 9 Ne 10 10 10 2. Koosta elektronskeemid. K +19 |2)8)8)1) Mg +12 | 2 ) 8 ) 2) O +8| 2) 6) 3. . Vali sulgudest õige vastus ja tõmba sellele joon alla. 1. Aatominumber Z perioodilisustabelis näitab (elektronkihtide arvu, tuumalaengut, väliskihi elektronide arvu, neutronite arvu). 2. Ühte rühma kuuluvatel elementidel on ühepalju (prootoneid, elektronkihte, väliskihi elektrone, neutroneid). 3. Tuumalaeng on määratud (elektronide, prootonite, neutronite) arvuga. 4. Õpilane tegi süsiniku iseloomustamisel 6 viga. Leia ja paranda need (tõmba vale sõna või number maha ja kirjuta õige tema kohale). Süsinik asub perioodilisustabeli (kuuendas) neljandas A rühmas teises perioodis, tema aatomnumber on (12) 6 ning tema tuumas on (6) 3 prootonit ja (6) 3 neutronit. Süsinikul on (12) 6
tõmmata enda poole elektrone kovalentses sidemes; Polaarne aine - koosneb polaaarsetest molekulidest; Mittepolaarne aine - koosneb mittepolaarsetest molekulidest; Kordne side - keemiline side, mis tekib kahe aatomi vahel mitme ühise elektronpaari abil; Iooniline side - side erinimeliste ioonide vahel; Eksotermiline reaktsioon - keemiline reaktsioon, mille käigus eraldub soojust: Endotermiline reaktsioon - keemiline reaktsioon, mille käigus neeldub soojust. 3. VIIIA rühma elementidel esineb elektronoktett. Aatomid püüava oktetti saavutada, sest siis on nad kõige püsivamas olekus. 4. Üksikutel aatomitel on kõrge energia, sest neil pole elektronoktetti. 5. Keemilise sideme lõhkumiseks kulub energiat ja tekkel eraldub energiat, sest keemilise sideme lõhkumisel viiakse aatomid madala energiaga ja stabiilsest olekust kõrgema energiavajaduse ja ebastabiilsemasse olekusse.Keemilise sideme tekkel eraldub energiat
mittenormaalkujuliseks lihtsamaks loogikaavaldiseks. Teisendan MDNK mittenormaalkujuliseks lihtsamaks loogikaavaldiseks. MDNK: f = X1' X3' v X1' X4' v X2 X3' = X1' (X3' v X4') v X2 X3' Loogikaskeem avaldisele X1' (X3' v X4') v X2 X3' X1 X2 Y X3 X4 8. Realiseerida (punktis 3) MKNK-na saadud loogikafunktsioon minimaalseima keerukusega loogikaskeemina elementidel AND OR NOT. Teisendan MKNK mittenormaalkujuliseks lihtsamaks loogikaavaldiseks. MKNK: f = (X1' v X2) (X3' v X4') (X2' v X3') = (X1' v X2) [X3' v (X4' X2')] Loogikaskeem avaldisele (X1' v X2) [X3' v (X4' X2')] X1 X2 Y X3 X4 7 9. Realiseerida (punktis 3) MDNK- na saadud loogikafunktsioon lihtsaima
1.C Propelleri libisemine on positiivne kui propeller avaldab veojõudu ja negatiivne kui propeller pidurdab. 2.D Sirgelabalise propelleri korral seadenurk on sama kõigi propelleri elementide jaoks, iga elemendi jaoks on samm erinev 3.C Propelleri sammu muutmisex nimetataxe propelleri laba seadenurga muutmist. 4.A Lennuki liikumisel sirgelabalise propelleriga on propelleri osapoolsete elementide kohtumisnurgad suuremad kui tüvepoolsetel elementidel 5.C Propelleri kasulikuks võimsuseks nimetatakse propelleri poolt ajayhikus lennuki liigutamiseks tehtavat tööd. 6.A Püsisammuga prpelleri tõmme sõltub lennukiirusest järgnevalt paigalseisus tõmme maksimaalne, kiiruse kasvades tõmbe lineaarne vähenemine, tõmme 0 kiirusel kus propelleri geomeetriline samm on võrdne tegeliku sammuga. 7.A Püsisammuga propelleri kasutegur sõltub kiirusest järgnevalt kasutegur maksimaalne paigalseisus, kiiruse kasvades kasuteguri
3.MULDADE SOOLDUMINE Põhj: muldade niisutamine niisutusvesi toob kaasa põhjavee taseme tõusu ning auramise tulemusena tõusevad maapinnale vees lahustunud soolad. · Lahendus: · Niisutada sügava põhjaveega (taastamata loodusvara) · Kasutada kohtniisutust 4.MULDADE HAPESTUMINE Toimub sademerikkas kliimas. Happestumine kiirendab happesademete esinemine õhusaaste tulemusle. Põlemisel eraldub SO2, NOX, , selle tagajärjel suureneb taimedel e mürgistel elementidel liikuvus mullas ning toitainete välja kaane (muld vaesub) · Lahedus · Õhusaaste vähedamine · Happelisete muldade lubjatamine. 5.RASKEMETALLID MULLAS 1. Mürgised on sellised raskemetallid mida elusorganismid oma elutegevuseks ei vaja. (Pb, Zn, Co jne..) Satuvad mulda metallurgia tööstustest , reovetest, mineraalväetisest, ohtlikest jäätmetest. 6.MULDADE FÜÜSILINE HÄVITAMINE Põhjused: · Tehiskattega aladel suurenemine (teed ,ehitised)
juhatajana töötas alates 1893. aastast. Mendelejev suri 1907. aastal Peterburis grippi. Teadustöö 6. märtsil 1869. aastal esitles ametlikult sel ajal uut keemiliste elementide süstematiseerimist, milles väitis: · Kui elemendid seada järjekorda nende aatommassi järgi, ilmnevad omadused perioodiliselt · Elemendid, millel on sarnased keemilised omadused, omavad lähedasi aatommasse või suurenevad korrapäraselt · Kõike sagedamini esinevatel elementidel on väike aatommass · Aatommassi suurus määrab kindlaks elemendi omadused · Avastatakse uusi elemente, nende hulgas elemendid aatommassiga 65 kuni 75. · Elemendi aatomimassi saab vahel täpsustada, kui on teada, kui suured on perioodilisustabelis selle elemendi naaberelementide aatommassid. Seega telluuri aatommass peab olema 123 ja 128 vahel ning ei ole 126. Mendelejevil läks korda ennustada kolme tundmatu elemendi - ekaboori (skandiumi),
Minimaalne oksüdatsiooniaste on määratud sellega, mitu elektroni saab aatom väliskihti juurde võtta (s.t tühjade kohtade arvuga aatomi väliskihis). Metallide aatomid loovutavad keemilistes reaktsioonides elektrone. Metallilistel elementide on ühendites positiivse oksüdatsiooniaste. Mittemetallilide aatomid saavad keemlistes reaktsioonides üldreeglina elektrone nii loovutada kui ka liita. Mittemetallilistel elementidel võib ühendites olla nii negatiivne kui ka positiivne oksüdatsiooniaste.
Keemilised elemendid on perioodilisustabelis reastatud aatominumbri järjekorras. Kuna keemiliste elementide aatominumber ühtib aatomi tuumalaenguga, võib väita, et elemendid on tabelis reastatud tuumalaengu kasvu järjekorras. Iga järgmise keemilise elemendi aatomituumas on üks positiivse elektrilaenguga tuumaosake ehk prooton rohkem ning aatomi elektronkattes üks negatiivse elektrilaenguga elementaarosake ehk elektron rohkem. Aatominumbrite tõusvas järjestuses reastatud keemilistel elementidel hakkavad omadused perioodiliselt korduma. Samuti on keemilised elemendid perioodilisustabelis jaotatud sarnaste omaduste järgi. Perioodilisustabel on jagatud seitsmeks perioodiks ja kaheksateistkümneks rühmaks. Periood on horisontaalne rida. Need on moodustatud elementide aatomite elektronkatte ehituse järgi. Ühe perioodi piires on kõikidel elementidel aatomi põhiseisundis elektronkihtide arv ühesugune ja
Mandelejev suri 1907.a. Peterburis grippi. Tema järgi on nimetatud 101. element mendeleevium (Md). Teadustöö 6. märtsil 1869.a. esitles ametlikult sel ajal uut keemliste elementide süstematiseerimist, milles väitis: Kui elemendid seada järjekorda nende aatommassi järgi, ilmnevad omadused perioodiliselt Elemendid, millel on sarnased keemilised omadused, omavad lähedasi aatommasse või suurnevad korrapäraselt Kõike sagedamini esinevatel elementidel on võike aatommass Aatommassi suurus määrab kindlaks elemendi omadused Avastatakse uusi elemente, nende hulgas elemendid aatommassiga 65 kuni 75. Elemendi aatomimassi saab vahel täpsustada kui on teada kui suur on perioodilisustabelis selle elemeni naaber-elementide aatommassid. Seega telluuri aatommass peab olema 123 ja 128 vahel ning ei ole 126. Mendelejevil läks korda ennustada kolme tundmatu elemendi - ekaboori (skandiumi),
Elektron. Mida kujutab endast gammakiirgus? Elektromagnet laine. Missugune on radioaktiivsete kiirguste erinevate liikide läbimisvõime? a halb, b keskmine, y hea. Mida kujutab endast radioaktiivsus tuuma siseehituse seisukohalt? Massiarv 4, koguarv 2 võrra väiksemaks Kuidas muutub tuum alfalagunemisel? Üks neutron muutub prootoniks, elektroniks ja neutroniks. Mis toimub tuumas gammakiirgusel? Toimub kvantide kiirgamine. Kas kõik ühe elemendi isotoobid on stabiilsed? Ei Kas kõikidel elementidel on stabiilseid isotoope? Ei Kirjelda tuumajõudude iseloomu! Ulatus väga väike, mõjutavad ühesuguselt Tuumaenergia 1.Mis on tuumareaktsioon?Võrdle seda keemilise reaktsiooniga. Tuumade muundumine. Tekivad uued keemilised elemendid. Keemilise reaktsiooni tagajärjel tekivad uued ained. 2.Mis on seoseenergia?Too näiteid! Energia, mis tuleb kulutada, et lõhkuda tuum. 3.Kuidas oleneb tuumade seoseenergia massiarvust? Mida suuremaks läheb massiarv, seda suuremaks läheb seosearv. 4
Elektron. Mida kujutab endast gammakiirgus? Elektromagnet laine. Missugune on radioaktiivsete kiirguste erinevate liikide läbimisvõime? a halb, b keskmine, y hea. Mida kujutab endast radioaktiivsus tuuma siseehituse seisukohalt? Massiarv 4, koguarv 2 võrra väiksemaks Kuidas muutub tuum alfalagunemisel? Üks neutron muutub prootoniks, elektroniks ja neutroniks. Mis toimub tuumas gammakiirgusel? Toimub kvantide kiirgamine. Kas kõik ühe elemendi isotoobid on stabiilsed? Ei Kas kõikidel elementidel on stabiilseid isotoope? Ei Kirjelda tuumajõudude iseloomu! Ulatus väga väike, mõjutavad ühesuguselt Tuumaenergia 1.Mis on tuumareaktsioon?Võrdle seda keemilise reaktsiooniga. Tuumade muundumine. Tekivad uued keemilised elemendid. Keemilise reaktsiooni tagajärjel tekivad uued ained. 2.Mis on seoseenergia?Too näiteid! Energia, mis tuleb kulutada, et lõhkuda tuum. 3.Kuidas oleneb tuumade seoseenergia massiarvust? Mida suuremaks läheb massiarv, seda suuremaks läheb seosearv. 4
Aerodünaamika IV töö 1. Sirgelabalise propelleri korral a) iseloomustab sama seadenurk kõiki propelleri elemente, samm iseloomustab kogu propellerit b) erinevate elementide jaoks on seadenurgad erinevad, samm iseloomustab kogu propellerit c) erinevatel elementidel on erinevad seadenurgad ja ka erinevad sammud d) seadenurk on sama kõigi propelleri elementide jaoks, iga elemendi jaoks on samm erinev e) seadenurk on sama kõigi elementide jaoks ja ta samm on sama kõigi elementide jaox 2. Propelleri kasulikuks võimsuseks nimetatakse a) seda osa võimsusest mis läheb tõmbe tekitamiseks b) propelleri pöörlemiseks tarvisminevat võimsust c) propelleri poolt ajaühikus lennuki liigutamiseks tehtavat tööd
1. AINE EHITUS: aatomi elektronkatte ehitus (kihid ja alakihid); aatomorbitaalid (s, p, d), elektronvalem ja ruutskeem (1.4. perioodi elementidel); aatomiehituse seos keemilise elemendi asukohaga perioodilisustabelis; elementide metalliliste ja mittemetalliliste omaduste (elektronegatiivsuse) muutus perioodilisustabelis (A-rühmades; keemiliste elementide tüüpiliste oksüdatsiooniastmete seos aatomiehitusega, tüüpühendite valemid; keemilise sideme energeetiline põhjendus; ekso- ja endotermilised reaktsioonid; mittepolaarne ja polaarne kovalentne side; osalaeng; iooniline side; vesinikside; metalliline side; ainete omaduste
aluselised omadused ja redutseerimisvõime/oksüdeerimisvõime rühmas ülalt alla ning perioodis vasakult paremale. · Aatomi oksüdatsiooniaste on reeglina tuletatav tema asukohast perioodilisustabelis. Elemendid 3. ja järgnevates perioodides saavad moodustada sidemeid ka oma vakantsete d-orbitaalide arvelt, samuti mahub nende ümber lihtsalt rohkem aatomeid. Perioodilisustabeli alaosas paiknevatel elementidel võib ilmneda inertpaari efekt. · Reeglina ainult 2. perioodi elemendid moodustavad kordseid sidemeid iseenda või teiste elementidega. · Metallilised omadused vähenevad perioodis vasakult paremale ning suurenevad rühmas ülevalt alla. · Redutseerimisvõime suureneb perioodis paremalt vasakule 4.Selgitage diagonaalset seost perioodilisussüsteemis näidete abil. Diagonaalne seos on peaalarühma langeval diagonaalil asuvate elementide omasuste sarnasus. See tuleb lähedastest
Metalliline side- metall lihtainena( K, Mg, Al, Fe jne) Perioodilisustabel Järjenumber(aatomnumber) = tuumalaeng = prootonite arv(p). Näiteks liitiumi aatomnumber on 3, see tähendab, et tuumalaeng on ka 3 ja prootoneid on ka 3. perioodi nr = elektronkihtide nr ( Kui Mg asub 3. Perioodis, siis on tal 3 elektronkihti Mg: +12 2)8)2 ) A- rühma nr - e- arv väliskihil, maksimaalne o.-a. Minimaalne o.-a. saadakse, kui rühma numbrist lahutada 8. B- rühma elementidel on tavaliselt väliskihil 2e- Prootonite arv= tuumalaenguga Neutronite arv= tuumalaeng- prootonite arv Mitu neutronit on magneensiumis? Magneesiumi aatomnumber on 12 Prootonite arv on 12 Neutronite arv = ümardatud aatommass-prootonite arv( 24-12=12) Lahuse keskkond Tugev alus + tugev hape = neutraalne keskkond (ph = 7) NaCl, K2SO4, LiBr, BaCl2 (Tugevad alused on Ia ja IIa) Nõrk hape + tugev alus = aluseline keskkond (ph >7) K2S, Na3PO4, Na2CO3
kallaletungi kogu ühenduse vastu. 2001. aastast tegutsevad NATO juhtimisel Afganistanis rahvusvahelised julgeoleku- abijõud (ISAF). 2009. aastal sai heakskiidu Brüsselis toimunud NATO kaitseministrite kohtumisel NATO reageerimisjõudude (NATO Responce Force, NRF) NRF-i mudel, mis põhineb suurel määral Suurbritannia initsiatiivil varem välja pakutud NRF-i sisese kriisireguleerimisüksuse ASF (Allied Solidarity Force) olulistel elementidel – ühine planeerimine ja väljaõpe, solidaarne rahastamismudel, suur nähtavus avalikkusele ning usutav heidutusvõime. NRF-i tuumikuks saab ligi 13 000-meheline üksus, mis on viie kuni kümne päevaga valmis siirduma kriisipiirkonda. Lisaks sellele määratavad liikmesriigid täiendavad 10–30- päevases valmisolekus olevad väeüksused 9) Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951. aastalning RoomaLepingutesõlmimist 1957
teise ja nii üle kogu metallikristalli. Väliskihi elektronid on ühistatud kõigi aatomite vahel. Elektronid seovad kõiki aatomeid kristallid (kovalentses sidemes ainult 2 aatomit). Nii tekib metalliline side, mis ulatub üle terve kristalli. · Elektrongaas metalli kristallivõres ioone ümbritsev väga liikuvelektronide kogum. METALLILISED ELEMENDID PERIOODILISUS TABELIS · Enamik elemente (üle 4/3) on metallilised. · Poolmetallid nendel elementidel on nii metallilisi kui ka mittemetallilisi omadusi (arseen, antimon, germaanium, telluur, astaat). · s-metallid (IA ja IIA) keemiliselt aktiivsed, p-metallid (Al) suhteliselt püsivad, siirdemetallid ehk d-metallid (enamik metalle Au, Cu, Fe jne...). Lisaks veel lantanoidid ja aktinoidid (f-elemendid). · Metallilised omadused kasvavad ja aatomiraadiused suurenevad rühmas ülalt alla ja perioodis paremalt vasakule (metallilised om. nõrgenevad
teise ja nii üle kogu metallikristalli. Väliskihi elektronid on ühistatud kõigi aatomite vahel. Elektronid seovad kõiki aatomeid kristallid (kovalentses sidemes ainult 2 aatomit). Nii tekib metalliline side, mis ulatub üle terve kristalli. · Elektrongaas metalli kristallivõres ioone ümbritsev väga liikuvelektronide kogum. METALLILISED ELEMENDID PERIOODILISUS TABELIS · Enamik elemente (üle 4/3) on metallilised. · Poolmetallid nendel elementidel on nii metallilisi kui ka mittemetallilisi omadusi (arseen, antimon, germaanium, telluur, astaat). · s-metallid (IA ja IIA) keemiliselt aktiivsed, p-metallid (Al) suhteliselt püsivad, siirdemetallid ehk d-metallid (enamik metalle Au, Cu, Fe jne...). Lisaks veel lantanoidid ja aktinoidid (f-elemendid). · Metallilised omadused kasvavad ja aatomiraadiused suurenevad rühmas ülalt alla ja perioodis paremalt vasakule (metallilised om. nõrgenevad
Aatomnumber = Z prootonite arv tuumas A Z = neutronid Elementide aatomi ehituses ja omadustes valitseb kindel süsteem. I-VIIIa rühmanumber, näitab kõige välimise elektronkihi elektronide arvu. Järjekorranumber Elektronide arv, tuumalaeng, prootonite arv tuumas (näitab väike number vasakpoolses ülemises nurgas. Perioodi number (numbrid 1-7) näitab elektronkihtide arvu Aatommass (number all keskel) prootonid + neutronid B-rühma elementidel on reegli päraselt viimasel kihil 2-3 elektroni. Perioodilisustabel ülevalt alla = metallilised omadused tugevnevad; paremalt vasakule = metallilised omadused tugevnevad. Kui on viimasel kihil 8 elektroni, vähe aktiivsed. Halogeenid on keemiliselt väga aktiivsed. Esinevad vaid ühendite koostistes. Elektronskeemi koostamine Sümbol tuumalaeng elektronkihtide arv perioodinumbri järgi
Mittepolaarsed ained mittepolaarsetest molekulidest koosnevad ained. Kordne side on keemiline side, mis tekib kahe aatomi vahel mitme ühise elektronpaari abil. Iooniline side on ioonidevaheline keemiline side, mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide tõmbumise tõttu. Eksotermiline reaktsioon on soojuse eraldumisega kulgev reaktsioon. Endotermiline reaktsioon on soojuse neeldumisega kulgev reaktsioon. 3) Mis rühma elementidel esineb elektronoktett ja miks kõik aatomid seda endale püüavad saavutada? VIII A 4) Miks on üksikutel aatomitel kõrgem energia (välja arvatud väärisgaasid) Üksikud aatomid on kõrge energiaga ja ebapüsivad, sest neil puudub elektronoktett. 5) Miks keemilise sideme lõhkumiseks kulub energiat ja miks keemilise sideme tekkel eraldub energiat? Keemilise sideme lõhkumiseks kulub alati energiat, sest aatomid tuleb viia ebapüsivamasse olekusse
Mittepolaarsed ained mittepolaarsetest molekulidest koosnevad ained. Kordne side on keemiline side, mis tekib kahe aatomi vahel mitme ühise elektronpaari abil. Iooniline side on ioonidevaheline keemiline side, mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide tõmbumise tõttu. Eksotermiline reaktsioon on soojuse eraldumisega kulgev reaktsioon. Endotermiline reaktsioon on soojuse neeldumisega kulgev reaktsioon. 3) Mis rühma elementidel esineb elektronoktett ja miks kõik aatomid seda endale püüavad saavutada? VIII A 4) Miks on üksikutel aatomitel kõrgem energia (välja arvatud väärisgaasid) Üksikud aatomid on kõrge energiaga ja ebapüsivad, sest neil puudub elektronoktett. 5) Miks keemilise sideme lõhkumiseks kulub energiat ja miks keemilise sideme tekkel eraldub energiat? Keemilise sideme lõhkumiseks kulub alati energiat, sest aatomid tuleb viia ebapüsivamasse olekusse
· Keemilised elemendid on tabelisse paigutatud prootonite arvu suurenemise järjekorras. Perioodi moodustavad ühel real asetsevad elemendid. Rühma moodustavad üksteise alla paigutatud elemendid. · Aatomnumber = tuumalaeng = prootonid = elektronid = järjekorra number · Perioodi number = elektronkihide arv · A rühma number = elektronide arv väliskihil = maksimaalne oksüdatsiooniaste · B rühmade elementidel on väliskihil tavaliselt 2 elektroni. · Ümardatud aatommass = massiarv = prootonite arv + neutronite arv 7. Millised elemendid aatomi ehituse järgi kuuluvad : a) ühte perioodi, b) ühte peaalarühma (A rühma)? · Ühte perioodi kuuluvad elemendid, millel on sama palju elektronkihte. · Ühte rühma kuuluvad elemendid, millel on välisel elektronkihil sama palju elektrone (va. B rühma elemendid) 8. Mis on :
KEEMIA 1) Tea metallide keemilisi omadusi, oska kirjutada neid iseloomustavaid keemilisi reaktsioonivõrrandeid . Metalliliste elementidel on reeglina väliskihil elektrone vähe (1-3) ja neid hoitakse nõrgalt kinni. · Ehitus lihtainena: aatomid paiknevad lähestikku välised elektronkihid kattuvad osaliselt väliskihi elektronidel võime liikuda aatomi juurest aatomi juurde üle kogu kristalli. Metallid jaotatakse aktiivseteks, keskmise aktiivsusega ja väheaktiivseteks metallideks metall + hapnik-- oksiid metall + hape-- sool + vesinik metall + vesi leelis (hüdroksiid, alus) + vesinik
· Rühma moodustavad üksteise all H paiknevad sarnaste omadustega Li elemendid. · Tähistatakse roomanumbrite (I...VIII) ja N tähtedega (A, B). a · Rühmasid kokku 18. K · A-rühmanumber näitab väliskihi Rb elektronide arvu (IA rühmal 1 elektron väliskihil). Cs · B-rühma elementidel enamasti 2 Fr elektroni väliskihil. Perioodilisustabeli seosed Elektronegatiivsuse ja mittemetallilisuse kasv Aatomiraadiuse ja metallilisuse kasv Elektronkatte muutused perioodides ja rühmades Perioodis Rühmas Tuumalaeng suureneb vasakult suureneb ülevalt paremale alla Väliskihi suureneb vasakult ei muutu elektronide paremale arv Aatomi väheneb vasakult suureneb ülevalt
tempos, tuleb olla kindel, et kvaliteeti ei ohverdata kvantiteedile. Siit selgub seega spetsialiseerumise olulisus. Tõeline pädevus vajab pühendumist, kursis olemist ka viimaste muutustega ning tahet ennast täiendada ja täiustada just selles suunas. Et olla asjatundlik, ei piisa vaid stampteadmistest, mis on aastate eest selgeks tehtud, vaid saladus peitub vajalike teadmiste, oskuste, hoiakute ja väärtushinnangute kogumis, milles on kõikidel nendel elementidel vajalik koht. See tagab jätkusuutlikkuse ja tulemuslikkuse oma valdkonnas. Ent kuidas hinnata kompetentsi? Nagu eelnevalt kirjeldatud, ei ole tegemist pelgalt numbritega, mille põhjal on võimalik luua kindel mõõtkava kellegi kompetentsist, veel vähem moodustada pingerida vaid andmete põhjal. Lähtepunktiks saab siin pidada rakendust ning vajalikkust- milles soovitakse pädev olla? Milliseid teadmisi ja väärtushinnanguid antud positsioon vajab
Mittemetalliliste elementide aatomiehituse iseärasused Mõõtmed on suhteliselt väiksemad, kui metallilistel elementidel ning neil on väliskihil rohkem elektrone, kui metallilistel elementidel. Elementidemittemetallilised omadused on seotud aatomite võimega liita elektrone. Fluor saab elektrone ainult liita. Metallid käituvad oksüdeerijana reageerimisel metallidega ja endast vähem aktiivsete mittemetallidega. Mittemetallid käituvad redutseerijana reageerimisel endast aktiivsemate mittemetallidega. Max. o.-a on vastavuses rühma numbriga. Min. o.-a. on vastavuses n-8. Vahepealne o.-a. on püsivast o.-a. 2 võrra väiksem. Püsivad o.-a
ja neutronitest Ainete segu mitme aine segu, mis koosneb erinevate ainete osakestest Alus e. hüdroksiid on aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone (OH-), metalli katioonide+ ühend hüdroksiidiooniga - Aluseline keskkond ülekaalus on hüdrosiidioonid (OH-), pH>7 Aluseline oksiid metallioksiid, hapniku ühend metalliga Anioon negatiivse laenguga ioon Elementide rühm Mendelejevi perioodilisuse tabelis kohakuti üksteise all asuvate elementide rida, rühma elementidel väliskihis rühma numbrile vastav arv elektrone Elementide periood Mendelejevi perioodilisuse tabelis kõrvuti asuvate elemantide rida, perioodi elementidel perioodi numbrile vastav elektronkihtide arv Füüsikaline nähtus nähtus, milles muutuvad aine füüsikalised omadused Hape aine, mis annab lahusesse vesinikioone (H+) Happeline keskkond ülekaalus on vesinikioonid (H+), pH<7 Happeline oksiid mittemetalli oksiid, hapniku ühend mittemetalliga
Morfoloogia kategooriad: käändelõpud, pöördelõpud Leksikona põhiüksused on sõnad ja nende kategooriad on sõnaliikid (nt substantiv, verb jne) Element üksuste, kategooriate ja nende realisatsoonide ühine nimetus. Iseloomulik ehk inherentne omadus kirjeldus, mis viitab esemetele ja elusolenditele. (nt Põhisõna on substantiiv) Distributsioon kõik need ümbrused ehk kontekstid, milles element võib esineda. Süntagmaatiline seos on nendel elementidel, mida saab ühendada lineaarseks järjendiks. (nt sõna hunt on süntagma). Paradigmaatiline seos on nendel elementidel, mida saab asendada üksteisega. Kommutatsioon on asendusoperatsioon. (nt foneemid /p l m s k/ ja sõnad puu, luu, muu, suu, kuu) Asendusseoses olevad elemendid moodustavad paradigma. Funktsionaalne ehk distinktiivne erinevus nt häälikute [s] ja [p] erinevus, sõnadel suu ja puu on erinev tähendus. Need sõnad on opositsioonis.
2. Hapnikku sisaldavate ainete lagunemisel. CaCO3 CaO + CO2 (lubja põletamise reaktsioon) 2 OKSIIDIDE VALEMITE KOOSTAMINE -hapniku oksüdatsiooniaste ühendites on enamasti -II -see tähendab, et O aatom liidab endaga 2 elektroni -oksiidis sisalduva teise elemendi oksüdatsiooniaste on seega positiivne! -elemendi kõrgeim positiivne oksüdatsiooniaste võrdub rühma numbriga (A-rühmades, B-rühmade elementidel on see enamasti II) -elemendi positiivne oksüdatsiooniaste näitab, mitu elektroni on aatom loovutanud Näide: koostame valemi, kus oksiidi moodustavad vesinik (H) ja hapnik (O) -H asub I rühmas, seega saab ta loovutada 1 elektroni ja tema oksüdatsiooniaste on I -kirjutame elementide sümbolid (oksiidi valemis on O teisel kohal) ja märgime nende peale oksüdatsiooniastmed: I -II H O
3 elektroni paigutamine d-alakihile: , MITTE Kletškovski reegel – määrab alanivoode täitumise järjekorra: mida suurem on orbitaali n + 1 summa, seda kõrgem on orbitaali energia; kui kahe orbitaali n + 1 summa on võrdne, täitub enne madalama n väärtusega orbitaal elemendi asukoha määramine perioodilisustabelis 1) maksimaalne n väärtus määrab perioodi numbri 2) viimane alatase määrab, kas tegemist on s-, p-, d- või f-elemendiga 3) s- ja p-elementidel määrab väliskihi elektronide arv rühma numbri 4) d-elementidel määrab rühma numbri vliskihi elektronide ja eelviimase kihi d- elektronide arvu summa välja arvatud kui viimane d-alakiht on täielikult täitunud (10 elektroni): tuumalaeng Z – aatomi prootonite arv efektiivne tuumalaeng Zef – määrab, kui tugevasti aatom hoiab kinni väliskihi elektrone / see osa tuumalaengust, mis mõjutab väliskihi elektrone
aatomi mass aatommaassiühikutes Z keemilise elemendi järjekorranumber, prootonite arv, elektronide arv neutraalses aatomis, tuuma laeng elementaarlaengutes N neutronite arv, isotoobid On keemilise elemendi aatomid, mille tuumades on sama arv prootoneid, kuid erinev arv neutroneid. Kõikidel elementidel on isotoobid. Isotoobid on ühesuguste keemiliste omadustega. Näiteks ja Radioaktiivsus On mõningate isotoopide omadus iseeneslikult (spontaanselt) laguneda, muutudes tesiteks isotoopideks või keemilisteks elementideks. Radioaktiivsel lagunemisel muutub aatomi tuum ja sellega kaasneb kiirgus Radioaktiivse kiirguse - kiirgus heeliumi tuumade voog
Vene rahvusliku muusika arendamine Muusika sisu tähtsam, kui esitamise võimalused Rühm põlastas "puhast muusikat" Eeskujuks Mihhail Glinka looming (ooper "Ruslan ja Ludmilla") Eriline tähelepanu rahvamuusikal, vokaalmuusikal, programmilisel muusikal MODEST MUSSORGSKI (1839-1881) Suurim uuendaja "Võimsas rühmas" M. Mussorgski: "Elu tuleb kujutada ilma kassikullata" Vaenulik ilustamise ja idealiseerimise vastu Looming põhineb rahvalaulu elementidel Helikeel uudne ja julge, eirates rangeid harmoonia reegleid LOOMING Sageli pärineb ainestik ajaloost Domineerib vokaalzanr Satiiriline laul "Kirp" Ooperid: - "Boriss Godunov" - "Hovanstsina" Klaverisüit "Pildid näituselt" Orkestripilt "Öö lagedal mäel" ALEKSANDR BORODIN (1833-1887) Andekas keemik ja suur muusik 29-a liitus Balakirevi ringiga Teoste arv üliväike, kuid kõik on tuntud Meloodiad voolavad ja laulvad Lemmikteemad: rahvakangelased ja vägilased
Kitsendused ajalised; rahalised; tehnilised; sotsiaalsed ja kultuurilised; keskkondlikud; Elektrilised volitustõendid Jagunevad lähi- ja kaugtoimelisteks : Lähistoimelised : Magnetkaart Kiipkaart Kaugtoimelised : Raadiosagedustõendid Biomeetrilised volitustõendid Erinevalt seni vaadelduist ainult isiku autentimine. Põhineb inimese organismi või käitumise isikupärastel elementidel. Biomeetriliste volitustõendi põhiliigid Anatoomilised sõrmejälg Käitumuslikud allkiri Molekulaarsed DNH ( DNA ) struktuur Täpsus Biomeetrilisel autentimisel toimib juhuslikkus ja otsus loomult statistilised. Iga otsus on mingi tõenäosusega väär : Tõendi väär mitteaktsepteerimine ( false rejection ); Tõendi väär aktsepteerimine ( false acceptance ) Täpsus 2
Rühma moodustavad üksteise all H paiknevad sarnaste omadustega Li elemendid. Tähistatakse roomanumbrite (I...VIII) N ja tähtedega (A, B). a Rühmasid kokku 18. K A-rühmanumber näitab väliskihi Rb elektronide arvu (IA rühmal 1 elektron väliskihil). Cs B-rühma elementidel enamasti 2 Fr elektroni väliskihil. Perioodilisustabeli seosed Elektronegatiivsuse ja mittemetallilisuse kasv Aatomiraadiuse ja metallilisuse kasv Elektronkatte muutused perioodides ja rühmades Perioodis Rühmas Tuumalaeng suureneb vasakult suureneb ülevalt paremale alla Väliskihi suureneb vasakult ei muutu elektronide paremale arv
Muusika sisu tähtsam, kui esitamise võimalused Rühm põlastas “puhast muusikat” Eeskujuks Mihhail Glinka looming (ooper “Ruslan ja Ludmilla”) Eriline tähelepanu rahvamuusikal, vokaalmuusikal, programmilisel muusikal MODEST MUSSORGSKI (1839-1881) Suurim uuendaja “Võimsas rühmas” M. Mussorgski: “Elu tuleb kujutada ilma kassikullata” Vaenulik ilustamise ja idealiseerimise vastu Looming põhineb rahvalaulu elementidel Helikeel uudne ja julge, eirates rangeid harmoonia reegleid LOOMING Sageli pärineb ainestik ajaloost Domineerib vokaalžanr Satiiriline laul “Kirp” Ooperid: - “Boriss Godunov” - “Hovanštšina” Klaverisüit “Pildid näituselt” Orkestripilt “Öö lagedal mäel” ALEKSANDR BORODIN (1833-1887) Andekas keemik ja suur muusik 29-a liitus Balakirevi ringiga Teoste arv üliväike, kuid kõik on tuntud
H2O, Ba(OH)2, H2S, N2, MgO, HF, MgCl2, CO2, NaF, Br2, CaF2, O3 Metalliline side Metallid koosnevad kristallvõrest, kus väliselektronid liiguvad vabalt ringi ka teiste metalliioonide ümber. Tekib elektrongaas. Tänu sellele püsivad aatomid kristallvõres koos. Metalliline side on väga tugev. Joonis Oksüdatsiooniaste - o.a. o.a.-ks nimetatakse elementide laengut ühendites / liitainetes. A rühma elementidel näitab rühma nr. laengut. Metallide laeng on alati + B rühmade metallidel on muutuv laeng, kuid kõigil on olemas ka laeng +2 Mittemetallidel on palju erinevaid laenguid, A rühma mittemetallidel on üheks kindlaks laenguks rühma nr. Lihtainete laeng on alati null. H+1 O-2 Cl-1 F-1 Fe+2 ja +3 Cu+1ja +2 Määra o.a. valemites. NaCl, O2, H2O, BaO, Al2S3, N2O5, SO3, SO2, CO, N2, Na2O, Fe2O3
annaabi.ee 
